Kiri

Vilde tee 72 Tel 630 7427 12913 Tallinn E-post [email protected] https://eru.lib.ee

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Meie nr 2025-7, 9.06.2025

Teie nr 1-11/563-1, 15.05.2025 Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ja seletuskirja kommentaarid ja parandusettepanekud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing teeb ettepanekuid rahvaraamatukogu seaduse eelnõu sõnastuse parandamiseks eelkõige silmas pidades, et seadus peab olema selge ja arusaadav ka seletuskirja lugemata. Raamatukoguspetsialistide ettepanek on olnud jätta maakonnaraamatukogu- desse alles kaks riigi palgatoetust saavat ja riiklikke ülesandeid – komplekteeri- mine ja raamatukoguhoidjate täiendkoolitus – täitvat ametikohta. Esitasime vastavasisulise arvamuse 2023. aasta detsembris: https://eru.lib.ee/aktuaalne/aktuaalset/rahvaraamatukogu-seaduse-eelnoust Seda lahendust aga ei ole uues rahvaraamatukogu seaduse eelnõus kirjeldatud ning ERÜ parandusettepanekud lähtuvad eelnõu tekstist. Lisa 1. Rahvaraamatukogu seaduseelnõu ja seletuskirja kommentaarid ning parandusettepanekud. Lugupidamisega Tuuliki Tõiste Juhatuse esimees Allkirjastatud digitaalselt

1

Lisa 1

Rahvaraamatukogu seaduseelnõu ja seletuskirja kommentaarid ning

parandusettepanekud

Rahvaraamatukogu seadus

§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

• ERÜ ettepanek määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude

arvu kohta vallas ja/või linnas.

Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole piirväärtusi. Kui elanike arvu

piirarvu ei esitata, siis KOV-del on vaba voli sulgeda raamatukogusid, nagu on

juhtunud haridusasutustega.

• ERÜ ettepanek võimalikeks kriteeriumiteks:

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks

rahvaraamatukogu;

2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks

rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta;

3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on vähemalt üks rahvaraamatukogu

keskmiselt kuni 500 elaniku kohta.

(4) Rahvaraamatukogu ja selle harukogude paiknemise planeerimisel tuleb lähtuda

järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on

väike,

(2) Keskraamatukogu juhib h…

• Juhime tähelepanu, et seaduseelnõu tekstist on lause lõpp kaduma läinud.

2

§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu

töökorralduse eeskirja…

• Juhime tähelepanu, et rakendusaktide paketis on esitatud hetkel kehtiv

töökorralduse juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga

kaasnevaid muudatusi.

§ 8. Rahvaraamatukogu juht

(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema

määratud isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks, mida

võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada.

• ERÜ teeb ettepaneku rahvaraamatukogu juhi tähtajalise töölepingu nõuet mitte

rakendada juba ametis olevatele juhtidele, st mitte tagasiulatuvalt (vt § 8 (3)).

Seletuskirjas öeldakse, et “enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu

juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini.”

Selline nõudmine tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV

raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi,

kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3

aastat edasi. Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse

kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele.

(6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste

kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:

1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või…

• ERÜ teeb ettepaneku seaduse eelnõu teksti lisada viited raamatukoguhoidja

kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult

seletuskirjas.

Sama paragrahvi lõikes (8) on raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja

selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6) tasemeid nimetatud.

• Eelnõu paragrahvi 8 lõike 6 loetelusse tuleb lisada infokorralduse kõrgharidus.

Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse, infoteaduste või

infokorralduse kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema …

Põhjendus: raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati varasemalt. Praegusel

hetkel on erialast kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli

ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui seda

täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed osised, nt § 8.

(6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3).

3

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus

elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase.

• ERÜ ettepanek lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile samuti tingimuseks

vähemalt kõrgharidus ja kutse kuues tase või valmisolek need omandada.

• ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon”

läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse

kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest).

ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja

kutse nõue seadusesse sisse kirjutatakse, kuna siis ei ole kutse andmine ohus.

Terminite osas pidasime nõu Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on

“kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna.

Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib

väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes.

Näited: 1) muu kõrgharidus ja kutseseaduse kohane juhile vastav tase 7 või tase 8

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon kutse või

2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutseseaduse kohane

kutsekvalifikatsioon raamatukoguhoidja kutse tase 7 või tase 8 nominaalse õppeaja

jooksul.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse

rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades

erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni

kutse omandamise nominaalset õppeaega. Erialase kõrghariduse või nõutava

kutsekvalifikatsiooni kutse omandamisel võib töölepingu tähtaega käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani pikendada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus

elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt

kutseseaduse kohane raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kutse kuues tase.

§ 9. Raamatukogutöötaja

• ERÜ märkus: kuna raamatukoguhoidja kutsestandard ühendab kõik

raamatukogu ametid mõistesse raamatukoguhoidja, kas ka seaduses võiks

kaaluda raamatukogutöötaja asendamist läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja?

Mõistame, et reaalsuses võib raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid ametinimetusi,

mistõttu raamatukogutöötaja on laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate

töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub

raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega.

4

(1) Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon.

• ERÜ toob välja võimaliku riski: sõnastus “piisav haridus” jääb häguseks ja

võib saada takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel ja raamatukoguhoidjale

väärika palga maksmisel. Lisaks teeme ettepaneku lisaks raamatukogu juhile

ka raamatukogutöötaja puhul esitada kõrghariduse nõue. Näiteks: kui tööle

asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada.

Loodame, et saame tulevikus võimaluse siduda kõrgharidusega raamatukoguhoidja

töötasu kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalgaga. Kui seadus aga lubab tööle

võtta ka keskharidusega töötaja, siis võib KOV siin näha võimalust kulusid kokku

hoida, ja väita, et sellest haridusest piisab.

Lisaks paneb uus seadus raamatukogule ka haridusasutuse rolli ning see eeldab

töötajatelt kõrghariduse olemasolu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogutöötajaga

tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

omandamise nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

• ERÜ raamatukoguhoidja kutse andja ja raamatukogutöötajate professionaalse

arengu toetajana toetab erialahariduse väärtustamist seaduse tasemel, kuid

juhime tähelepanu, et võib realiseeruda risk, et õppima asumise aeg ja

lõpetamine võib venida õppekohtade vähesuse tõttu.

Tänases olukorras on tööandjad juba seisus, kus õppima suunatavatele töötajatele ei

piisa õppekohti. Raamatukoguhoidja erialaharidust saab omandada

rakenduskõrghariduse tasemel Tartu Ülikoolis ja väljaspool tasemeõpet

täienduskoolituse tasemel kutsekoolituse kursusel rahvusraamatukogu juures, kuid

juba praegu on ilmnenud, et väljaõppe võimalused ei ole piisavad ega jätkusuutlikud.

Õppimise kohustus on lisaks raamatukogu töötajale ka raamatukogu juhil, kes ei vasta

kandideerimisel nõuetele, st potentsiaalsete õppurite hulk on veelgi suurem.

• Seletuskirjas lk 19 võib lugeda: Hea väljaõppega ja motiveeritud

raamatukogutöötajad on oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.

Hea väljaõpe ja motiveeritus on tihedalt seotud raamatukogutöötajate töötasuga.

Lisaks seletuskirjas lk 17: väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii

töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast

palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele

vastavaid juhikandidaate leida.

• Tõstatame küsimuse - kui riik saab sätestada KOV töötajate töölepingu tähtaja

ja erialahariduse nõuded, kas siis saaks seaduses määratleda ka töötaja

miinimum palgamäära? Ei ole meeldiv lugeda seletuskirjast, et

raamatukogutöötajatele eelduslikult võibki maksta madalamat töötasu.

5

§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine

(3)Riigieelarvest toetatakse:

1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;

• ERÜ ettepanek on lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonna elanike arvust” (nagu praegu kehtivas seaduses ja

praktikas).

(4) Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise

ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud

hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest.

• ERÜ teeb ettepaneku mitte siduda töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamist

riigieelarvest kuupäevaga 1.01.2027.

Hüvitamise lõpetamine on seotud eelnõus maakonnaraamatukogude ülesannete

üleandmisega rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise raamatukogusüsteemi

vahendusel üleriigilisi teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena vajalik,

et andmekogu töötab täies mahus ja funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on

integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab tõrgeteta (sama on viidanud ka

PwCA 2023. aasta analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise

ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”).

Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide

rakendamine ja juurutamine RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek

siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies

mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga.

§ 15. Lugeja ja külastaja

(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja.

(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja

• ERÜ tähelepanek: raamatukoguvaldkonna standardites (nt EVS-ISO

2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat selliselt defineeritud. Standardis

nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet.

Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Näiteks ka mõiste “teavik” asendamine

mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”.

Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus.

§ 17. Teenused

(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest

raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude

katmist. Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta.

6

• ERÜ ettepanek on lisada täpsustus viimasesse lausesse: väljaannete tellimine

teistest haruraamatukogudest soovitud haruraamatukokku on tasuta.

• Kommentaariks: väljaannete tellimine ühest haruraamatukogust teise eeldab,

et raamatukogude andmekogus on vastav ja kõikidele raamatukogudele sobiv

funktsionaalsus olemas. Samuti nõuab sellise tasuta tellimise käivitamine

KOVidelt logistikasüsteemide loomist ja selleks vajalike vahendite leidmist.

KOVidele tuleb kohtudes see vajadus selgelt sõnastada. Teeme ettepaneku

mitte rakendada nõuet “väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta”

enne raamatukogude andmekogu valmisolekut teenust täies mahus toetada.

§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus

(6) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja

2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta

väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks aastaks.

• ERÜ märkus: siit lausest jääb mulje, et pärast 1 aasta ja 1 päeva möödumist

võib lugeja tulla uuesti raamatuid laenama, ilma et ta peaks eelmised võlad

korda tegema.

(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd,

ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või

kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema

asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks.

• ERÜ tähelepanek ja raamatukogude ettepanek: mõelda veelkord läbi karistuse

tähtaja pikkused, kuna nimetatud karistused ei ole pahategude vaates

proportsionaalsed. Näiteks tahab raamatukogu külastusõiguse ära võtta

pikemaks perioodiks inimeselt, kes häirib töötajate ja teiste kasutajate rahu ja

ohustab oma käitumisega turvalisust, selleks on raamatukogul vaja viidata

seadusele, kuid seadus lubab häirijal juba kuu aja pärast uuesti tulla ja oma

agressiooniga jätkata. Ettepanek on mõlema rikkumise korral rakendada 180

päevast (kuus kuud) raamatukogu kasutamise keeldu.

§ 25. Põhimäärused

Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse 2027.

aasta 1. jaanuariks.

§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine

Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse

2027. aasta 1. juuliks.

7

• Ei saa aru, paragrahvide 25 ja 27 sisu nõuab selgitust: põhimäärus sätestab

raamatukogu struktuuri, kuidas siis struktuuri saab hiljem vastavusse viia kui

põhimäärust?

§ 29 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

10) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest

väljaannete keskne hankimine;“

Mitmed KOVi raamatukogud leiavad, et ei ole mõistlik luua kahte paralleelset

töövoogu teavikute hankimise rahavoogude haldamiseks. Komplekteerimise sisulised

otsused jäävad KOVi raamatukogu ülesandeks, kuid tellimuste vormistamine, töö

arvetega, töö kahe eelarvega jääb kahe institutsiooni kanda. Uue seaduse järgi jätkub

Tallinna ja Tartu linnade raamatukogudes teavikute ostusummade üle arve pidamine

nii nagu seni, st riigi ja KOVi teavikuostutoetus on ühises arvepidamises.

Ka RaRa raamatupidajatele kaasneb halduskoormuse tõus, mis tähendab lisatööjõu

palkamise vajadust, mis lõpuks leiab väljundi raamatute ostmise raha arvelt. Lisaks

tekib paralleelne tellitud teavikute raamatukogudesse kohale toimetamise tarneahel,

mis kasvatab kulusid jällegi väljaannete soetamiseks mõeldud summade arvelt.

• ERÜ teeb ettepaneku jääda väljaannete soetamise toetuse eraldamisel senise

töökorralduse juurde, nagu on märgitud ka rakendusaktis

“Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise

tingimused ja kord”, vt § 3. Toetusraha laekuks vastava KOVi arveldusarvele.

Rakendusaktis nimetatud maakonnaraamatukogu ei oleks siis toetuse saaja,

vaid iga KOV eraldi. Nii on praktikute sõnul valla keskraamatukogudes ka

lihtsam järgida määruse “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord” § 4. Väljaannete

soetamise toetuse kasutamine” täitmist.

• väljaannete keskne hankimine (ühishanked) võiks toimuda e-väljaannete

andmebaaside puhul ja ajakirjandusväljaannete digiligipääsudele, seda

tegevust võiks teha RaRa keskse teenusena (üks läbirääkija väljaannete

müüjatele).

§ 31. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine

Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

• ERÜ ettepanek on mitte siduda maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete

(ja palgatoetuse, vt kommentaarid ka § 13 kohta) lõpetamist kindla

kuupäevaga, vaid lähtuda ülesannete täitmise eelduseks oleva raamatukogude

andmekogu valmidusest.

8

Siin punktis peaks olema lõtk, mis võimaldaks maakonnaraamatukogude kui riiklike

ülesannete täitjate ja kahe palgatoetuse maksmist jätkata seni, kuni raamatukogude

andmekogu on täies mahus kasutusele võetud, testitud ja töötab korralikult. Vastasel

korral ei saa RaRa tegelikult ülesandeid edukalt täita ning osa teenused jäävad nö

vaakumisse (kui andmekogu ei tööta täies mahus ja maakonnaraamatukogudel pole

enam ülesannet komplekteerida, siis kuidas lahendatakse väljaannete

raamatukogudesse jõudmise järjepidevus?).

Senisele kogemusele toetudes võib selle riski realiseerumist pidada väga tõenäoliseks.

2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Raamatukogude andmekogu

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on

rahvaraamatukogule tasuta.“

• ERÜ tähelepanek: seletuskirjas lk 75 on aga märgitud: “Andmekogu

ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)

raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete

ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse

proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli

väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele

raamatukogudele.”

Palume selgitust, mida selline sõnastus ikkagi raamatukogudele kaasa toob -

aastamaks, kulupõhine arenduste eest tasumine vms?

SELETUSKIRI

lk 1

Täpsustakse rahvusraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimise nõudeid nähes ette, et

rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks selle

pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse

regulatsioon.

lk 11

Kohalike elanike vajaduste hindamisel tuleks seejuures arvestada näiteks olulisemaid

liikumisteid, ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleks elanike vajaduste

väljaselgitamiseks neid otsustusprotsessi kaasata.

• Ettepanek kasutada kindlat kõneviisi: tuleb arvestada ja kaasata.

lk 14

Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad

teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist.

9

lk 23

Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: … 3)

rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad

ruumid, sisustuse ja majandamiskulud.

• Tekitab segadust sõnastus “kohalikule eripärale vastavad ruumid”. Ettepanek

kasutada “kohalike elanike vajadustele vastavad ruumid”

lk 42

Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa

üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine

üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.

• ERÜ ettepanek on kasutada sõnade “infotehnoloogia arendamine” asemel

“RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on üleriigiliste

raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogia lahenduste

planeerimine/loomine/väljatöötamine/juhtimine”, sest selline sõnastus selgitab

ülesannete sisu laiemalt.

lk 43

Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täitva

üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing…

• ERÜ märkus: Tõepoolest on ERÜ eestvedamsiel koostatud

visioonidokumendis “21. sajandi raamatukogu” 2016. aasta versioonis

viidatud arenduskeskuse loomise vajadusele, aga seda läbi maakonna- jt

keskraamatukogude võrgustiku. “Rahvaraamatukogude puhul ehitada teenuste

keskse arendamise süsteem üles läbi maakonna- ja linna keskraamatukogude

võrgustiku ning raamatukoguteenuste arenduskeskuse.” (lk 8), seaduseelnõus

aga on maakonnaraamatukogude roll hoopis taandatud. Visioonidokumendis

nägime maakonnaraamatukogude võrgustikku arenduskeskuse tugevusena.

lk 62

Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv

seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside

kasutamist.

• ERÜ märkus: tegelikult kaasnevad RaRa piirkonnatöötajatega ka rendi-,

koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud, mida seni pakkus KOV riigi ülesandeid

täitvale töötajale. Seega lisaks palgakulule lisandub majanduskulusid, mis

sisuliselt tähendab KuMi vaatest mitte olulist kokkuhoidu.

10

lk 63

…lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud

inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31

miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit arvestusüksust.

• ERÜ märkus: siin on teksti ja andmete vahel vastuolu

6.5.2.1. Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja

arendavad vastavalt Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja

Innovative Interfaces (Ameerika Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. Kuna Eestis

registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on

tegemist väikese sihtrühmaga.

• ERÜ märkus: asutusena on ELNETi tõesti üks, kuid see ühendab asutusi,

raamatukogusid, mille teenuste kasutajad moodustavad enam kui poole kõigist

Eesti raamatukogude registreeritud kasutajatest, mõjutatud saavad ka

registreerimata kasutajad, nt e-kataloogist otsingute tegijad.

lk 75

Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)

raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete

ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse

proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel

tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.

• ERÜ tähelepanek: eelnõus on öeldud, et andmekoguga liitumine on

rahvaraamatukogule tasuta (§ 31. lõige 2, punkt 3) ja kohustuslik (§ 31. lõige

2, punkt 2). Seletuskirjast aga võib välja lugeda, et andmekogu

ülalpidamiskulud tasuvad siiski raamatukogud. Palume selgitust.

Vilde tee 72 Tel 630 7427 12913 Tallinn E-post [email protected] https://eru.lib.ee

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Meie nr 2025-7, 9.06.2025

Teie nr 1-11/563-1, 15.05.2025 Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ja seletuskirja kommentaarid ja parandusettepanekud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing teeb ettepanekuid rahvaraamatukogu seaduse eelnõu sõnastuse parandamiseks eelkõige silmas pidades, et seadus peab olema selge ja arusaadav ka seletuskirja lugemata. Raamatukoguspetsialistide ettepanek on olnud jätta maakonnaraamatukogu- desse alles kaks riigi palgatoetust saavat ja riiklikke ülesandeid – komplekteeri- mine ja raamatukoguhoidjate täiendkoolitus – täitvat ametikohta. Esitasime vastavasisulise arvamuse 2023. aasta detsembris: https://eru.lib.ee/aktuaalne/aktuaalset/rahvaraamatukogu-seaduse-eelnoust Seda lahendust aga ei ole uues rahvaraamatukogu seaduse eelnõus kirjeldatud ning ERÜ parandusettepanekud lähtuvad eelnõu tekstist. Lisa 1. Rahvaraamatukogu seaduseelnõu ja seletuskirja kommentaarid ning parandusettepanekud. Lugupidamisega Tuuliki Tõiste Juhatuse esimees Allkirjastatud digitaalselt

1

Lisa 1

Rahvaraamatukogu seaduseelnõu ja seletuskirja kommentaarid ning

parandusettepanekud

Rahvaraamatukogu seadus

§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

• ERÜ ettepanek määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude

arvu kohta vallas ja/või linnas.

Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole piirväärtusi. Kui elanike arvu

piirarvu ei esitata, siis KOV-del on vaba voli sulgeda raamatukogusid, nagu on

juhtunud haridusasutustega.

• ERÜ ettepanek võimalikeks kriteeriumiteks:

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks

rahvaraamatukogu;

2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks

rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta;

3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on vähemalt üks rahvaraamatukogu

keskmiselt kuni 500 elaniku kohta.

(4) Rahvaraamatukogu ja selle harukogude paiknemise planeerimisel tuleb lähtuda

järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on

väike,

(2) Keskraamatukogu juhib h…

• Juhime tähelepanu, et seaduseelnõu tekstist on lause lõpp kaduma läinud.

2

§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu

töökorralduse eeskirja…

• Juhime tähelepanu, et rakendusaktide paketis on esitatud hetkel kehtiv

töökorralduse juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga

kaasnevaid muudatusi.

§ 8. Rahvaraamatukogu juht

(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema

määratud isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks, mida

võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada.

• ERÜ teeb ettepaneku rahvaraamatukogu juhi tähtajalise töölepingu nõuet mitte

rakendada juba ametis olevatele juhtidele, st mitte tagasiulatuvalt (vt § 8 (3)).

Seletuskirjas öeldakse, et “enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu

juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini.”

Selline nõudmine tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV

raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi,

kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3

aastat edasi. Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse

kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele.

(6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste

kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:

1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või…

• ERÜ teeb ettepaneku seaduse eelnõu teksti lisada viited raamatukoguhoidja

kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult

seletuskirjas.

Sama paragrahvi lõikes (8) on raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja

selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6) tasemeid nimetatud.

• Eelnõu paragrahvi 8 lõike 6 loetelusse tuleb lisada infokorralduse kõrgharidus.

Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse, infoteaduste või

infokorralduse kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema …

Põhjendus: raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati varasemalt. Praegusel

hetkel on erialast kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli

ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui seda

täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed osised, nt § 8.

(6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3).

3

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus

elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase.

• ERÜ ettepanek lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile samuti tingimuseks

vähemalt kõrgharidus ja kutse kuues tase või valmisolek need omandada.

• ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon”

läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse

kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest).

ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja

kutse nõue seadusesse sisse kirjutatakse, kuna siis ei ole kutse andmine ohus.

Terminite osas pidasime nõu Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on

“kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna.

Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib

väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes.

Näited: 1) muu kõrgharidus ja kutseseaduse kohane juhile vastav tase 7 või tase 8

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon kutse või

2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutseseaduse kohane

kutsekvalifikatsioon raamatukoguhoidja kutse tase 7 või tase 8 nominaalse õppeaja

jooksul.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse

rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades

erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni

kutse omandamise nominaalset õppeaega. Erialase kõrghariduse või nõutava

kutsekvalifikatsiooni kutse omandamisel võib töölepingu tähtaega käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani pikendada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus

elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt

kutseseaduse kohane raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kutse kuues tase.

§ 9. Raamatukogutöötaja

• ERÜ märkus: kuna raamatukoguhoidja kutsestandard ühendab kõik

raamatukogu ametid mõistesse raamatukoguhoidja, kas ka seaduses võiks

kaaluda raamatukogutöötaja asendamist läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja?

Mõistame, et reaalsuses võib raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid ametinimetusi,

mistõttu raamatukogutöötaja on laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate

töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub

raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega.

4

(1) Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon.

• ERÜ toob välja võimaliku riski: sõnastus “piisav haridus” jääb häguseks ja

võib saada takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel ja raamatukoguhoidjale

väärika palga maksmisel. Lisaks teeme ettepaneku lisaks raamatukogu juhile

ka raamatukogutöötaja puhul esitada kõrghariduse nõue. Näiteks: kui tööle

asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada.

Loodame, et saame tulevikus võimaluse siduda kõrgharidusega raamatukoguhoidja

töötasu kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalgaga. Kui seadus aga lubab tööle

võtta ka keskharidusega töötaja, siis võib KOV siin näha võimalust kulusid kokku

hoida, ja väita, et sellest haridusest piisab.

Lisaks paneb uus seadus raamatukogule ka haridusasutuse rolli ning see eeldab

töötajatelt kõrghariduse olemasolu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogutöötajaga

tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

omandamise nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

• ERÜ raamatukoguhoidja kutse andja ja raamatukogutöötajate professionaalse

arengu toetajana toetab erialahariduse väärtustamist seaduse tasemel, kuid

juhime tähelepanu, et võib realiseeruda risk, et õppima asumise aeg ja

lõpetamine võib venida õppekohtade vähesuse tõttu.

Tänases olukorras on tööandjad juba seisus, kus õppima suunatavatele töötajatele ei

piisa õppekohti. Raamatukoguhoidja erialaharidust saab omandada

rakenduskõrghariduse tasemel Tartu Ülikoolis ja väljaspool tasemeõpet

täienduskoolituse tasemel kutsekoolituse kursusel rahvusraamatukogu juures, kuid

juba praegu on ilmnenud, et väljaõppe võimalused ei ole piisavad ega jätkusuutlikud.

Õppimise kohustus on lisaks raamatukogu töötajale ka raamatukogu juhil, kes ei vasta

kandideerimisel nõuetele, st potentsiaalsete õppurite hulk on veelgi suurem.

• Seletuskirjas lk 19 võib lugeda: Hea väljaõppega ja motiveeritud

raamatukogutöötajad on oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.

Hea väljaõpe ja motiveeritus on tihedalt seotud raamatukogutöötajate töötasuga.

Lisaks seletuskirjas lk 17: väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii

töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast

palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele

vastavaid juhikandidaate leida.

• Tõstatame küsimuse - kui riik saab sätestada KOV töötajate töölepingu tähtaja

ja erialahariduse nõuded, kas siis saaks seaduses määratleda ka töötaja

miinimum palgamäära? Ei ole meeldiv lugeda seletuskirjast, et

raamatukogutöötajatele eelduslikult võibki maksta madalamat töötasu.

5

§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine

(3)Riigieelarvest toetatakse:

1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;

• ERÜ ettepanek on lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonna elanike arvust” (nagu praegu kehtivas seaduses ja

praktikas).

(4) Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise

ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud

hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest.

• ERÜ teeb ettepaneku mitte siduda töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamist

riigieelarvest kuupäevaga 1.01.2027.

Hüvitamise lõpetamine on seotud eelnõus maakonnaraamatukogude ülesannete

üleandmisega rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise raamatukogusüsteemi

vahendusel üleriigilisi teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena vajalik,

et andmekogu töötab täies mahus ja funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on

integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab tõrgeteta (sama on viidanud ka

PwCA 2023. aasta analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise

ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”).

Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide

rakendamine ja juurutamine RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek

siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies

mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga.

§ 15. Lugeja ja külastaja

(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja.

(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja

• ERÜ tähelepanek: raamatukoguvaldkonna standardites (nt EVS-ISO

2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat selliselt defineeritud. Standardis

nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet.

Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Näiteks ka mõiste “teavik” asendamine

mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”.

Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus.

§ 17. Teenused

(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest

raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude

katmist. Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta.

6

• ERÜ ettepanek on lisada täpsustus viimasesse lausesse: väljaannete tellimine

teistest haruraamatukogudest soovitud haruraamatukokku on tasuta.

• Kommentaariks: väljaannete tellimine ühest haruraamatukogust teise eeldab,

et raamatukogude andmekogus on vastav ja kõikidele raamatukogudele sobiv

funktsionaalsus olemas. Samuti nõuab sellise tasuta tellimise käivitamine

KOVidelt logistikasüsteemide loomist ja selleks vajalike vahendite leidmist.

KOVidele tuleb kohtudes see vajadus selgelt sõnastada. Teeme ettepaneku

mitte rakendada nõuet “väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta”

enne raamatukogude andmekogu valmisolekut teenust täies mahus toetada.

§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus

(6) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja

2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta

väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks aastaks.

• ERÜ märkus: siit lausest jääb mulje, et pärast 1 aasta ja 1 päeva möödumist

võib lugeja tulla uuesti raamatuid laenama, ilma et ta peaks eelmised võlad

korda tegema.

(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd,

ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või

kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema

asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks.

• ERÜ tähelepanek ja raamatukogude ettepanek: mõelda veelkord läbi karistuse

tähtaja pikkused, kuna nimetatud karistused ei ole pahategude vaates

proportsionaalsed. Näiteks tahab raamatukogu külastusõiguse ära võtta

pikemaks perioodiks inimeselt, kes häirib töötajate ja teiste kasutajate rahu ja

ohustab oma käitumisega turvalisust, selleks on raamatukogul vaja viidata

seadusele, kuid seadus lubab häirijal juba kuu aja pärast uuesti tulla ja oma

agressiooniga jätkata. Ettepanek on mõlema rikkumise korral rakendada 180

päevast (kuus kuud) raamatukogu kasutamise keeldu.

§ 25. Põhimäärused

Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse 2027.

aasta 1. jaanuariks.

§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine

Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse

2027. aasta 1. juuliks.

7

• Ei saa aru, paragrahvide 25 ja 27 sisu nõuab selgitust: põhimäärus sätestab

raamatukogu struktuuri, kuidas siis struktuuri saab hiljem vastavusse viia kui

põhimäärust?

§ 29 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

10) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest

väljaannete keskne hankimine;“

Mitmed KOVi raamatukogud leiavad, et ei ole mõistlik luua kahte paralleelset

töövoogu teavikute hankimise rahavoogude haldamiseks. Komplekteerimise sisulised

otsused jäävad KOVi raamatukogu ülesandeks, kuid tellimuste vormistamine, töö

arvetega, töö kahe eelarvega jääb kahe institutsiooni kanda. Uue seaduse järgi jätkub

Tallinna ja Tartu linnade raamatukogudes teavikute ostusummade üle arve pidamine

nii nagu seni, st riigi ja KOVi teavikuostutoetus on ühises arvepidamises.

Ka RaRa raamatupidajatele kaasneb halduskoormuse tõus, mis tähendab lisatööjõu

palkamise vajadust, mis lõpuks leiab väljundi raamatute ostmise raha arvelt. Lisaks

tekib paralleelne tellitud teavikute raamatukogudesse kohale toimetamise tarneahel,

mis kasvatab kulusid jällegi väljaannete soetamiseks mõeldud summade arvelt.

• ERÜ teeb ettepaneku jääda väljaannete soetamise toetuse eraldamisel senise

töökorralduse juurde, nagu on märgitud ka rakendusaktis

“Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise

tingimused ja kord”, vt § 3. Toetusraha laekuks vastava KOVi arveldusarvele.

Rakendusaktis nimetatud maakonnaraamatukogu ei oleks siis toetuse saaja,

vaid iga KOV eraldi. Nii on praktikute sõnul valla keskraamatukogudes ka

lihtsam järgida määruse “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord” § 4. Väljaannete

soetamise toetuse kasutamine” täitmist.

• väljaannete keskne hankimine (ühishanked) võiks toimuda e-väljaannete

andmebaaside puhul ja ajakirjandusväljaannete digiligipääsudele, seda

tegevust võiks teha RaRa keskse teenusena (üks läbirääkija väljaannete

müüjatele).

§ 31. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine

Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

• ERÜ ettepanek on mitte siduda maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete

(ja palgatoetuse, vt kommentaarid ka § 13 kohta) lõpetamist kindla

kuupäevaga, vaid lähtuda ülesannete täitmise eelduseks oleva raamatukogude

andmekogu valmidusest.

8

Siin punktis peaks olema lõtk, mis võimaldaks maakonnaraamatukogude kui riiklike

ülesannete täitjate ja kahe palgatoetuse maksmist jätkata seni, kuni raamatukogude

andmekogu on täies mahus kasutusele võetud, testitud ja töötab korralikult. Vastasel

korral ei saa RaRa tegelikult ülesandeid edukalt täita ning osa teenused jäävad nö

vaakumisse (kui andmekogu ei tööta täies mahus ja maakonnaraamatukogudel pole

enam ülesannet komplekteerida, siis kuidas lahendatakse väljaannete

raamatukogudesse jõudmise järjepidevus?).

Senisele kogemusele toetudes võib selle riski realiseerumist pidada väga tõenäoliseks.

2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Raamatukogude andmekogu

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on

rahvaraamatukogule tasuta.“

• ERÜ tähelepanek: seletuskirjas lk 75 on aga märgitud: “Andmekogu

ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)

raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete

ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse

proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli

väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele

raamatukogudele.”

Palume selgitust, mida selline sõnastus ikkagi raamatukogudele kaasa toob -

aastamaks, kulupõhine arenduste eest tasumine vms?

SELETUSKIRI

lk 1

Täpsustakse rahvusraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimise nõudeid nähes ette, et

rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks selle

pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse

regulatsioon.

lk 11

Kohalike elanike vajaduste hindamisel tuleks seejuures arvestada näiteks olulisemaid

liikumisteid, ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleks elanike vajaduste

väljaselgitamiseks neid otsustusprotsessi kaasata.

• Ettepanek kasutada kindlat kõneviisi: tuleb arvestada ja kaasata.

lk 14

Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad

teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist.

9

lk 23

Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: … 3)

rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad

ruumid, sisustuse ja majandamiskulud.

• Tekitab segadust sõnastus “kohalikule eripärale vastavad ruumid”. Ettepanek

kasutada “kohalike elanike vajadustele vastavad ruumid”

lk 42

Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa

üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine

üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.

• ERÜ ettepanek on kasutada sõnade “infotehnoloogia arendamine” asemel

“RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on üleriigiliste

raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogia lahenduste

planeerimine/loomine/väljatöötamine/juhtimine”, sest selline sõnastus selgitab

ülesannete sisu laiemalt.

lk 43

Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täitva

üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing…

• ERÜ märkus: Tõepoolest on ERÜ eestvedamsiel koostatud

visioonidokumendis “21. sajandi raamatukogu” 2016. aasta versioonis

viidatud arenduskeskuse loomise vajadusele, aga seda läbi maakonna- jt

keskraamatukogude võrgustiku. “Rahvaraamatukogude puhul ehitada teenuste

keskse arendamise süsteem üles läbi maakonna- ja linna keskraamatukogude

võrgustiku ning raamatukoguteenuste arenduskeskuse.” (lk 8), seaduseelnõus

aga on maakonnaraamatukogude roll hoopis taandatud. Visioonidokumendis

nägime maakonnaraamatukogude võrgustikku arenduskeskuse tugevusena.

lk 62

Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv

seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside

kasutamist.

• ERÜ märkus: tegelikult kaasnevad RaRa piirkonnatöötajatega ka rendi-,

koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud, mida seni pakkus KOV riigi ülesandeid

täitvale töötajale. Seega lisaks palgakulule lisandub majanduskulusid, mis

sisuliselt tähendab KuMi vaatest mitte olulist kokkuhoidu.

10

lk 63

…lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud

inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31

miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit arvestusüksust.

• ERÜ märkus: siin on teksti ja andmete vahel vastuolu

6.5.2.1. Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja

arendavad vastavalt Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja

Innovative Interfaces (Ameerika Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. Kuna Eestis

registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on

tegemist väikese sihtrühmaga.

• ERÜ märkus: asutusena on ELNETi tõesti üks, kuid see ühendab asutusi,

raamatukogusid, mille teenuste kasutajad moodustavad enam kui poole kõigist

Eesti raamatukogude registreeritud kasutajatest, mõjutatud saavad ka

registreerimata kasutajad, nt e-kataloogist otsingute tegijad.

lk 75

Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)

raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete

ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse

proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel

tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.

• ERÜ tähelepanek: eelnõus on öeldud, et andmekoguga liitumine on

rahvaraamatukogule tasuta (§ 31. lõige 2, punkt 3) ja kohustuslik (§ 31. lõige

2, punkt 2). Seletuskirjast aga võib välja lugeda, et andmekogu

ülalpidamiskulud tasuvad siiski raamatukogud. Palume selgitust.