Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

121-25/291278

Otsuse kuupäev 09.06.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Aktsiaseltsi TREF Nord vaidlustus Transpordiameti

riigihankes „Riigitee 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 108,5

- 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2

teelõigu ehitus“ (viitenumber 291278)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts TREF Nord, esindaja advokaat

Märt Mürk

Hankija, Transpordiamet, esindaja vandeadvokaat Raiko

Lipstok

Kolmas isik, ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ,

esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Aktsiaselts TREF Nord vaidlustus ja tunnistada kehtetuks:

1) Transpordiameti 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002 osas, milles Transpordiamet

tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ

pakkumuse;

2) Transpordiameti 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003 osas, milles Transpordiamet

jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ.

2. Mõista Transpordiametilt Aktsiaseltsi TREF Nord kasuks välja tasutud riigilõiv

1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3200 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 Riigihangete seadus

2 (18)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.02.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Riigitee 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 108,5 -

115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 291278)

(edaspidi Riigihange) hanketeate.

2. 16.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi TREF Nord (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja on esitanud järgmised

taotlused:

1) tunnistada kehtetuks Hankija 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002 osas, milles

Transpordiamet tunnistas vastavaks ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ

pakkumuse (08.05.2025 otsuse p 1.1).;

2) tunnistada kehtetuks Hankija 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002 osas, milles

Transpordiamet tunnistas edukaks ühispakkujate KMG OÜ ja Infragreen OÜ

pakkumuse (08.05.2025 otsuse p 2.1).;

3) tunnistada kehtetuks Hankija 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003 osas, milles

Transpordiamet jättis kõrvaldamata KMG OÜ, Infragreen OÜ ja alltöövõtja, kelle

näitajatele tuginetakse (14.05.2025 otsuse p 1.1);

4) tunnistada kehtetuks Hankija 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003 osas, milles

Transpordiamet kvalifitseeris KMG OÜ, Infragreen OÜ (edaspidi koos ka Kolmas isik)

ja alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse (14.05.2025 otsuse p 1.2).

3. Vaidlustuskomisjon teatas 23.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/121 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 28.05.2025 ja neile vastamiseks 02.06.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja Aktsiaseltsi TREF Nord põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija 08.05.2025 otsus on õigusvastane osas, milles Hankija tunnistas Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks (otsuse p 1.1) ning edukaks (otsuse p 2.1), sest Kolmanda isiku poolt

pakkumuse tagatisena esitatud garantiikirja kehtivusaeg oli vastavustingimustes nõutust lühem.

Ühtlasi on Hankija 14.05.2025 otsus õigusvastane osas, milles Hankija jättis Kolmanda isiku

kõrvaldamata (otsuse p 1.1) ning kvalifitseeris Kolmanda isiku. Kuna Kolmanda isiku

pakkumus ei olnud vastav, siis ei olnud alust teha ka otsust kõrvaldamata jätmise ega

kvalifitseerimise kohta (RHS § 104 lg 8).

4.2. Riigihangete registris on toodud, et Riigihankele pakkumuste esitamise tähtaeg on

17.04.2025 kell 14.00 ning pakkumus peab olema jõus minimaalselt 4 kuud (lisa 5 ja lisa 6, p

5.1.12). Pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg on seega TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kuni

17.08.2025 ning Riigihankel osalejad pidid ka pakkumuse tagatise andma vähemalt selle

kuupäevani.

Kolmas isik on esitanud pakkumuse tagatise, mis kehtib kuni 15.08.2025 (lisa 7). E-kirjas,

millega Hankija kõnealuse pakkumusgarantii Vaidlustajale 12.05.2025 edastas (lisa 8), kinnitas

Hankija ka ise seda, et (i) Hankija on nõudnud pakkumuse tagatise andmist pakkumuse

jõusoleku tähtajaks ehk kuni 17.08.2025 ning (ii) Kolmas isik andis pakkumuse tagatise kuni

15.08.2025.

3 (18)

4.3. Isegi kui lugeda, et puhkepäevale 17.08.2025 sattunud tähtaeg ei pikenenud, siis igal juhul

ei saanud tähtaeg puhkepäevale sattumise tõttu lüheneda. Sellist alust RHS-s ei esine ning

Hankija ei ole taolisele alusele ka viidanud. Tähtaeg, mille jooksul pakkumuse tagatis pidi

kehtima, ei saanud lüheneda põhjusel, et 17.08.2025 on pühapäev.

Hankija asus aga sisuliselt seisukohale, et ka pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg lõppeb

15.08.2025. Kehtiv õigus ei toeta sellist käsitlust.

Pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg on periood, mille jooksul pakkuja pakkumus on

kehtiv ning mille jooksul hankija saab anda nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Tegemist on

seega tähtajaga tahteavalduse tegemiseks. Sellest tulenevalt kohaldub pakkumuse jõusoleku

minimaalsele tähtajale TsÜS § 136 lg 8, mille kohaselt pikeneb puhkepäevale sattuv tähtpäev

järgmise tööpäevani.

Põhjendamatu on Hankija väide, et Hankija on varasemas praktikas alati teinud jõusoleku

tähtaja pikendamise ettepaneku vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja

lõppu. Tähtaja pikendamise võimalus on seaduses ette nähtud juhuks, kui hankijal on vaja

täiendavat tähtaega pakkumuste menetlemiseks. Tähtaja pikendamise regulatsiooni eesmärk ei

ole võimaldada anda ühele pakkujale võimalust uue pakkumuse esitamiseks või tehtud

pakkumuses esinevate puuduste korrigeerimiseks. Pakkumuses esitatud tagatise tähtaega saab

pikendada üksnes eeldusel, et esialgse pakkumusega on antud tagatis kuni jõusoleku tähtaja

lõpuni. Seda seisukohta toetab ka RHS § 90 lg 4, millest tuleneb, et pakkumuse tagatise tähtaega

võib pikendada eeldusel, et pakkumuse tagatis on eelnevalt antud pakkumuse jõusoleku tähtaja

lõpuni. Hetkel ei ole tegemist sellise olukorraga.

4.4. Kuna Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Riigihanke tingimustele, siis puudus alus teha

otsus selle edukaks tunnistamise kohta. Sellest tulenevalt puudus ka alus teha otsus Kolmanda

isiku kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta, sest RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollib

hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise

tingimustele vastamist pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kuna edukaks

tunnistamine on kehtetu, siis ei olnud võimalik teha ka otsust Kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmise ning kvalifitseerimise kohta.

4.5. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.5.1. Nii Hankija kui ka Kolmas isik on väitnud, et kuupäevani 15.08.2025 kehtiv pakkumuse

tagatis vastab nõuetele, sest nõutav pakkumuse tagatise kehtivusaeg lüheneb nädalavahetuse

tõttu kuupäevalt 17.08.2025 kuupäevale 15.08.2025. Hankija ja Kolmas isik on jätnud

arvestamata, et pakkumuse tagatise kehtivusaeg oli seotud pakkumuse jõusoleku ajaga. Kui

pakkumuse jõusoleku aeg kehtib kuni 17.08.2025, siis pidi ka pakkumuse tagatis olema sama

tähtajaga.

Asjas tuleb seega leida vastus kahele küsimusele: (i) kas pakkumuse jõusoleku aeg lüheneb

nädalavahetusele sattumise tõttu ning (ii) juhul, kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg ei lühene, siis

kas nõuetele saab vastata pakkumuse tagatis, mis lõppeb enne pakkumuse jõusoleku tähtaega.

4.5.2. RHS ega ükski muu seadus ei näe ette pakkumuse jõusoleku aja lühenemist juhul, kui

tähtpäev satub puhkepäevale. RHS § 110 lg 1 sätestab, et pakkumus on pakkujale siduv alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud

pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. On ilmne, et kui Hankija esitaks

pakkujale tahteavalduse lepingu sõlmimiseks näiteks 16.08.2025 (laupäeval), siis oleks

pakkumus endiselt jõus ning pakkuja oleks kohustatud lepingu sõlmima. Pakkuja ei saaks

4 (18)

sellises olukorras lepingu sõlmimisest keelduda, tuginedes vastuväitele, et pakkumuse

jõusoleku aeg lõppes nädalavahetuse tõttu kaks päeva varem.

Riigihanke vastavustingimustes on pakkumuse tagatise nõutud kehtivusaeg üheselt seotud

pakkumuse jõusoleku ajaga. Seega pidi ka pakkumuse tagatis kehtima kuni 17.08.2025.

4.5.3. Hankijal on õigus anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks ka nädalavahetusel,

mistõttu peab pakkumuse tagatis kehtima kogu pakkumuse jõusoleku perioodi, sh ka

nädalavahetusel. Pakkumuse tagatis, mis ei kata kogu pakkumuse jõusoleku perioodi, ei vasta

nõuetele.

4.5.4. Hankija organisatsioonisisesed reeglid ei prevaleeri RHS-i ega Riigihanke tingimuste ees.

Hankija töökorralduse reeglite p 4.2 teisest lausest järeldub, et kuigi Hankija tavapärane tööaeg

on esmaspäevast reedeni, siis on võimalik ka teistsugune töökorraldus. Dokumentide

koostamine nädalavahetustel ei ole seega Hankija jaoks välistatud.

Hankija dokumendiregistrist nähtub, et ka praktikas on Hankija erinevaid dokumente sageli

nädalavahetusel koostanud.

4.5.5. Hankija oleks saanud garantiikirja alusel nõudeid esitada ka nädalavahetusel. Kolmanda

isiku garantiikirja p 4 sätestab, et „Nõue loetakse Garandi poolt kättesaaduks, kui see on /…/

saadetud e-allkirjastatult Garandi e-posti aadressil“. Tingimustes on seega toodud, et nõue

loetakse kätte saaduks saatmisega, mistõttu ei oma Hankija viited TsÜS § 69 lg-le 2 tähtsust.

Garantiikirja kohaselt loetakse nädalavahetusel saadetud nõue ka nädalavahetusel kätte

saaduks.

Hankijal oleks seega võimalik garantiikirja realiseerida ka nädalavahetusel juhul, kui see oleks

antud õige kehtivusajaga. Veelgi enam - kuna pakkumuse jõusoleku periood lõppeb 17.08.2025,

siis Hankijal peab olema võimalik pakkumuse tagatist realiseerida vähemalt kuni 17.08.2025,

st pakkujad peavad esitama sellise garantiikirja, mis seda võimaldab.

4.5.6. Kolmas isik ei saanud ühepoolselt otsustada, et neile kehtivad soodsamad

hanketingimused kui teistele pakkujatele. Kolmanda isiku pakkumuse vastavus

hanketingimustele ei saa sõltuda sellest, millised on teiste pakkujate pakkumused.

Pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis tuleb võrrelda üksnes pakkumust

hanketingimustega, mitte pakkumusi omavahel. Vastasel juhul sõltuks pakkumuste vastavus

hanketingimustele teiste pakkumuste sisust, mis ei oleks RHS-ga kooskõlas.

4.5.7. Nii Hankija kui ka Kolmas isik on väitnud, et garantiikirja lühema kehtivuse näol on

tegemist mittesisulise puudusega. Hankija ja Kolmas isik on sellega kaudselt tunnistanud, et

Kolmanda isiku antud pakkumuse tagatis ei vasta tegelikult hanketingimustele ning vaidlus on

selle üle, kas see puudus on sisuline või mittesisuline.

Varasem praktika viitab selgelt sellele, et pakkumuse tagatise nõutust lühem kehtivusaeg on

sisuline puudus (vaidlustuskomisjoni 06.05.2021 otsus 76-21/230933 p 10.7, 22.11.2022 otsus

141-22/253349 p 10.1).

4.5.8. Hankija ei saa otsustada proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt tunnistada vastavaks

pakkumust, mis ei ole kooskõlas vastavustingimustes toodud numbrilise nõudega, kuna see

oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Hankijal ei ole võimalik

5 (18)

mittevastavat pakkumust vastavaks tunnistada läbi proportsionaalsuse põhimõtte subjektiivse

kohaldamise.

4.5.9. Viiest pakkujast neli (st kõik peale Kolmanda isiku) on esitanud pakkumuse tagatise

kestusega vähemalt kuni 17.08.2025. Kõik teised pakkujad peale Kolmanda isiku said aru, et

kui pakkumuse esitamise kuupäev on 17.04.2025 ning pakkumuse tagatis peab kehtima

vähemalt 4 kuud, siis peab pakkumuse tagatis TsÜS § 136 lg 3 kohaselt lõppema mitte varem

kui 17.08.2025. Asjaolu, et mõned pakkujad otsustasid anda pakkumuse tagatise pikemaks

ajaks, ei muuda hanketingimust ebaselgeks.

Ka Kolmas isik said tegelikult aru, et pakkumuse tagatis tuleks anda kuni 17.08.2025. Kolmas

isik on kinnitanud, et „garantiikirja kehtivuse tähtajaks pidi olema 17.08.2025“. Kolmanda

isiku vastusest nähtub täiendavalt, et Kolmas isik üritaski tellida garantiikirja kestusega kuni

17.08.2025, kuid ilmnes, et pank ei väljastanud garantiikirja lõppkuupäevaga puhkepäeval.

Selle asemel, et võtta garantiikiri mõnest muust pangast või võtta garantiikiri järgmise

tööpäevani, otsustas Kolmas isik aga võtta lühema kestusega garantiikirja kui

vastavustingimustes oli nõutud.

4.5.10. Kolmas isik on 22.05.2025 esitanud uue pangagarantii, kehtivusega kuni 18.08.2025.

Kolmas isik on jätnud arvestamata, et otsuse 3-19-1501 p-is 17 on Riigikohus toonud välja

järgmist: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue

puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet),

mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise

tähtaeg.“

Kolmanda isiku esitatud täiendav pangagarantii on antud 22.05.2025. Riigihankes oli

pakkumuste esitamise tähtajaks 17.04.2025. Täiendav pangagarantii on seega koostatud pärast

taotluste esitamise tähtaega. Vaidlustuskomisjon on 22.11.2022 otsuse 141-22/253349 p-is 10.1

otsesõnu välja toonud, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud garantiikirja

aktsepteerimine tähendaks pakkumuse sisulist muutmist, mida RHS ei luba. Seda toetab ka

Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2021 otsus 3-21-394 (p-id 67, 68 ja 69).

Hanketingimused ei saanud Kolmanda isiku suhtes soodsamaks muutuda põhjusel, et Kolmas

isik otsustas kasutada panka, mille tingimused garantiikirjade väljastamiseks olid piiratud.

5. Transpordiamet vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija on seisukohal, et antud juhtumi asjaolud erinevad ühes olulises ja määravat tähtsust

omavas aspektis seni vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas analüüsitud juhtumitest. Nimelt

oli antud juhul pakkumuste jõusoleku viimaseks päevaks pühapäev ja pangagarantii kehtivuse

viimaseks päevaks sellele eelnenud reede. Kõikides senistes vaidlustuskomisjoni ja kohtute

praktikas analüüsitud kaasustes oli pakkumuste jõusoleku tähtaja ja sellest lühema kehtivusega

pangagarantii vahele jäänud üks või mitu tööpäeva. Antud juhul sellist olukorda ei esine.

Antud juhul, sõltumata sellest, kas pangagarantii kehtivus oli 15.08.2025 (reede) või olnuks ta

17.08.2025 (pühapäev), pidanuks Hankija esitama pangagarantii alusel nõude mõlemal juhul

hiljemalt 15.08.2025 (reede). Hankija ei oleks saanud nõuet esitada 16.08.2025 (laupäev) ega

17.08.2025 (pühapäev) juba Hankija organisatsioonis kehtestatud töökorralduse reeglitest

tulenevalt. Isegi, kui Hankija oleks oma töökorralduse reegleid eirates nõude esitanud laupäeval

või pühapäeval, oleks õigusaktidest tulenevast tahteavalduse kättetoimetamise reeglistikust

tulenevalt loetud nõue kätte saaduks alles esmaspäeval, mistõttu garandil puudunuks kohustus

seda nõuet täita. Seetõttu pole mingit sisulist vahet, kas pangagarantii kehtivuseks oli

15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev). Seetõttu ei esine Kolmanda isiku pakkumuses

6 (18)

ka sisulist mittevastavust.

5.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kui pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev

langeb nädalavahetusele, siis pikeneb pakkumuste jõusoleku tähtaeg järgneva tööpäevani.

Selline väide on vastuolus TsÜS § 136 lg-ga 3, mis sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on

määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Nii nagu

ooteaja puhul ei liigu ka pakkumuste jõusoleku tähtaja puhul selle viimane päev nädalavahetuse

päevalt järgmise tööpäevani. Hankija on nõudnud pakkumuse tagatise esitamist ja seadnud

tingimuseks, et pakkumuse tagatisena esitatav pangagarantii kehtiks kuni pakkumuse jõusoleku

tähtaja lõpuni. Seetõttu võib Hankija seatud nõuet mõista selliselt, et pakkumuse tagatisena

esitatav pangagarantii peab kehtima kuni 17.08.2025 (pühapäev).

5.3. Pakkumuse tagatisena esitatud pangagarantii kehtivus kuni 15.08.2025 (reede) pole

sisuline kõrvalekalle. Sisulise kõrvalekalde puudumine tuleneb asjaolust, et antud juhul pole

mingit teoreetilist ega praktilist vahet, kas pangagarantii kehtib kuni 15.08.2025 (reede) või

17.08.2025 (pühapäev), sest nii Hankija organisatsioonis kehtivatest reeglitest kui ka

õigusaktidest tulenevast tahteavalduse kättesaamise reeglitest pidanuks Hankija esitama nõude

pangagarantii alusel niikuinii hiljemalt 15.08.2025 (reede), sõltumata sellest, kas pangagarantii

kehtivusaeg oleks olnud kuni 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev).

Tulenevalt Hankija organisatsioonis kehtestatud töökorralduse reeglitest pidanuks Hankija

esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede). Transpordiameti

töökorralduse reeglite (Lisa 1) p 4.2. kohaselt on tööpäevadeks Hankija organisatsioonis

esmaspäev-reede. Järelikult oleks välistatud, et Hankija esitaks pangagarantii alusel nõudeid

laupäeval või pühapäeval. Kui pangagarantii kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025

(pühapäev), siis selleks, et selle alusel esitatud nõue olnuks tähtaegne, pidanuks selle järelikult

esitama hiljemalt 15.08.2025 (reede), sest laupäeval ja pühapäeval Hankija töökorralduse

reeglite kohaselt nõudeid ei esitata.

Tulenevalt tahteavalduse kättetoimetamise reeglitest pidanuks Hankija esitama pangagarantii

alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede). TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse

eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-

või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Selleks, et olla kindel, et pangagarantii väljastanud pangal on mõistlik võimalus tutvuda garantii

alusel esitatud nõudega hiljemalt garantiiperioodi viimasel päeval, kui selleks viimaseks

päevaks oleks 17.08.2025 (pühapäev), tuleks vastav nõue esitada järelikult hiljemalt 15.08.2025

(reede) selliselt, et e-kiri jõuaks panga serverisse panga tööpäeva jooksul. Kui Hankija esitaks

nõudekirja laupäeval või pühapäeval, siis võiks garandiks oleva panga vastuväide olla, et temal

tekkis esimene mõistlik võimalus nõudega tutvuda alles 18.08.2025 (esmaspäev), mistõttu

järelikult tuleb garantii alusel esitatud nõue lugeda kätte saaduks samuti alles 18.08.2025

(esmaspäev), mistõttu see on esitatud hilinenult. Eeltoodust järeldub, et kui pangagarantii

kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025 (pühapäev), siis selleks, et selle alusel esitatud nõue

olnuks tähtaegne, pidanuks selle esitama hiljemalt 15.08.2025 (reede). Seega pole Hankija

vaates mitte mingisugust vahet, kas pangagarantii kehtivus oli 15.08.2025 (reede) või olnuks

see 17.08.2025 (pühapäev), sest tulenevalt TsÜS-s sätestatud tahteavalduse kättetoimetamise

reeglitest pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025

(reede).

5.4. Pakkumuse tagatise kõige suurem praktiline väärtus seisneb selles, et kui pakkuja võtab

pakkumuse tagasi ja Hankijal tekib RHS § 119 lg-s 3 nimetatud kahjunõude esitamise õigus,

siis võib hankija arvestada sama paragrahvi lg 4 kohaselt oma kahjunõudest maha realiseeritud

pakkumuse tagatise. Tavapärane hankemenetlus, milles ei ole esitatud vaidlustust ja mille

7 (18)

lahendamisele ei järgne kohtuvaidlust, lõpeb oluliselt varem hankelepingu sõlmimisega, kui on

pakkumuste jõusoleku tähtaeg. Seega tavapärases hankemenetluses ilmneb harva esinev

võimalus, et pakkuja loobub oma pakkumusest, mistõttu pakkumuse tagatist võib olla vaja

realiseerida, oluliselt varem, kui on pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev. Ükski hoolas

ja mõistlikult tegutsev hankija ei oota pakkumuse tagatise realiseerimisega pakkumuse

jõusoleku viimase päevani. Isegi, kui see peaks mingil põhjusel vajalik olema, siis antud juhul

tuleks vastav nõue esitada igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede), sõltumata sellest, kas

pangagarantii kehtivusperiood lõppeks 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev).

5.5. Vaidlustaja tuginetud vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas olid asjaolud määravat

tähtsust omaval moel teistsugused kui praegu.

Vaidlusaja viidatud asjades (vaidlustuskomisjoni otsus 141-22/253349 ja Tartu

Ringkonnakohtu otsust asjas 3-21-394) oli tagatise kehtivusaeg ühe või kahe päeva võrra lühem

kui pakkumuste jõusoleku aeg ja ei lõppenud tagatise kehtivus viimasel tööpäeval enne

nädalavahetust ja pakkumuste kehtivusaeg ei lõppenud nädalavahetusel. Praegu kehtis tagatis

reedeni (15.08.2025) ja pakkumuste kehtivusaeg pühapäevani (17.08.2025). Just selline

kombinatsioon muudab praeguse olukorra eelnevalt selgitatud põhjustel oluliselt teistsuguseks.

Pole mingit sisulist vahet, kas pangagarantii kehtivuse viimane päev on pühapäev või reede.

5.6. Kõigist esitatud pakkumustest üksnes Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ületanud

Riigihanke eeldatavat maksumust (35 700 000 eurot). Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuseks on 35 640 400 eurot ja Vaidlustaja pakkumuse maksumuseks on 37 163 180

eurot. Ülejäänud pakkumuste maksumused on veelgi kallimad. Seega üksnes Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus jäi eeldatava maksumuse piiresse. Kolmanda isiku pakkumuse

tagasilükkamisel ületaksid kõigi alles jäänud pakkumuste maksumused seega eeldatavat

maksumust, mistõttu Hankijal tekib RHS § 116 lg 1 p-i 1 alusel õigus kõigi pakkumuste tagasi

lükkamiseks.

Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste hinnavahe on 1 522 780 eurot. Tegemist on Hankija

jaoks väga olulise hinnavahega, mida tuleb riigihangete eesmärgi ja üldpõhimõtete järgimise

huvides arvestada.

Kui Hankija lükkaks tagasi pakkumuse, mille maksumus on hinnalt järgmisest 1 522 780 euro

võrra odavam, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et see oleks vastuolus RHS § 2 lg-s 1

sätestatud rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgiga. Samuti oleks see

vastuolus RHS § 3 p-is 5 sätestatud rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise

põhimõtetega.

Isegi kui asuda seisukohale, et antud juhul siiski esineb mingisugune läbipaistvuse või võrdse

kohtlemise riive, siis on see niivõrd ebaoluline, et ta ei kaalu üles Hankija vahendite 1 522 780

euro ulatuses ebaotstarbekat ja raiskavat kasutamist ning olulisel määral proportsionaalsuse

põhimõtte rikkumist. Hankija on seisukohal, et antud juhul kaalub Hankija rahaliste vahendite

otstarbeka ja säästliku kasutamise vajadus (1 522 780 euro suurune hinnavahe) ning

proportsionaalsuspõhimõttest lähtuv tegutsemisvajadus üles võimaliku läbipaistvuse ja

ebavõrdse kohtlemise ebaolulise riive.

5.7. Läbipaistvuse probleemi ei esine, sest kõigile on teada, et üldteada on, et esmaspäev-reede

on tööpäevad ja laupäev-pühapäev on puhkepäevad. Juba ainuüksi sellest järeldub, et kui

pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev satub laupäeva või pühapäeva, siis piisab, kui

pakkumuse tagatis on kehtiv reedeni.

8 (18)

Ebavõrdse kohtlemise probleemi ei esine samuti. Nagu nähtub selles Riigihankes esitatud

pakkumuste tagatistest, siis viis pakkujat on esitatud nelja erineva kehtivuse lõpukuupäevaga

tagatist:

- Kolmanda isiku esitatud tagatis – 15.08.2025 (reede);

- Verston Eesti OÜ poolt esitatud tagatis (Lisa 2) – 17.08.2025 (pühapäev);

- Vaidlustaja poolt esitatud tagatis (Lisa 3) – 18.08.2025 (esmaspäev);

- AS TREV-2 Grupp esitatud tagatis (Lisa 4) – 18.08.2025 (esmaspäev);

- GRK Eesti AS esitatud tagatis (Lisa 5) – 25.08.2025 (esmaspäev);

See näitab, et pakkujate esitatud tagatiste kehtivusperioodid omavahel erinesid, sisaldades lausa

neli erinevat perioodi. Sellest järeldub, et pakkujad on mõistnud lausa neljal moel erinevalt

pakkumuse tagatise jõusoleku perioodi. Järelikult ebavõrset kohtlemist ei esine. Lisaks näitavad

need erinevad perioodid, et erinevus tagatise kehtivusperioodis ei mõjutanud kaasnenud kulu

või isegi, kui mõjutas, siis niivõrd ebaolulisel määral, et seda ei saa kasutada argumendina.

Vastasel juhul poleks esitatud tagatist kehtivusperioodiga 25.08.2025, mis ületab rohkem kui

nädalaga pakkumuste jõusoleku perioodi.

5.8. Hankija täiendavad seisukohad.

5.8.1. Kui garantiikirja kehtivuse lõpukuupäev oleks 17.08.2025 (pühapäev) ja isegi kui

garantiikirja tekstist endast tulenevalt oleks selle alusel nõudekirja saatmine hiljemalt samal

päeval ehk pühapäeval veel lubatav, siis hoolimata sellest peaks Hankija oma töökorralduse

reeglitest tulenevalt saatma selle välja reedel, mil on Hankija viimane tööpäev nädalas.

Tulenevalt Hankija töökorralduse reeglitest, ei saa Hankija planeerida nõudekirjade koostamist,

allkirjastamist ega saatmist laupäeva ega pühapäeva, vaid see peab toimuma hiljemalt reedel.

Tegemist on praktilise aspektiga, mis antud juhul kinnitab, et arvestades Hankija töökorralduse

reegleid, ei saa garantiikirja kehtivuse lõppkuupäev pühapäeva asemel reedel olla Hankija jaoks

sisuliseks puuduseks.

5.8.2. Vaidlustaja väide, et rakendub TsÜS § 136 lg 8, mis võimaldab tahteavalduse esitada

nädalavahetusele järgneval tööpäeval, pole õige, sest pangagarantiides on spetsiifiliselt kirjas,

et garantiitingimustele vastav nõue peab olema garandi poolt kätte saadud garantiikirja

kehtivuse lõpukuupäeval. Kui selleks on 17.08.2025, siis järelikult peab nõue olema panga

poolt kätte saadud samuti 17.08.2025. Kui see alles esitatakse 18.08.2025, siis järelikult pole

kahtlust, et pank ei saa seda olla kätte saanud juba 17.08.2025.

Vaidlusküsimuseks saab olla, kas pühapäeval 17.08.2025 e-kirja teel saadetud nõue on samal

päeval panga poolt kätte saadud või loetakse see kätte saaduks alles esmaspäeval 18.08.2025,

mil pangal tekib esimest korda mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Tulenevalt TsÜS § 69 lg 2 rakenduspraktikast oleks tema pidanud 17.08.2025 (pühapäev)

lõpukuupäevaga garantiikirja puhul esitama garantiinõude igal juhul hiljemalt pühapäevale

eelnenud viimasel tööpäeval, milleks oli 15.08.2025 (reede). Seetõttu pole Kolmanda isiku

poolt pangagarantii esitamine kehtivuskuupäevaga 15.08.2025 jätnud Hankijat ilma ühegi

päeva ulatuses garantiikaitsest. Seetõttu peab Hankija kehtivuskuupäevaga kuni 17.08.2025

(pühapäev) asemel kehtivuskuupäevaga kuni 15.08.2025 (reede) pangagarantii esitamist

mittesisuliseks rikkumiseks, mis võimaldas Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistada.

6. Kolmas isik, ühispakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg ja seega ka garantiikirja kehtivuse tähtajaks pidi

olema 17.08.2025, kuid kuivõrd tegemist on pühapäevaga, siis ei ole võimalik sisuliselt tellijal

9 (18)

sel päeval garantiikirja realiseerida. Lähim võimalik aeg on tähtpäevale eelnev reede, s.o

15.08.2025.

Garantiikirja tellimisel selgus, et Kolmanda isiku kasutatav pank ei väljasta garantiikirju, mille

kehtivus lõpeb puhkepäeval (panga kinnituskiri - lisa 1). Tegemist on asjaoluga, mida ei olnud

Riigihanke alusdokumentides täpsemalt reguleeritud, mistõttu ka Hankija valis kohtupraktikaga

kooskõlas tõlgendada tingimust pakkujale soodsamalt. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb

mitmeti mõistetavuse korral tõlgendada tingimusi pakkujale soodsamal ja vähem koormaval

viisil1 ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suur konkurents, st võimalikult suurema arvu

pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.2 Samast praktikast tuleks

lähtuda ka juhul kui tingimuse täitmine on võimatu (garantii andjad ei väljasta garantiikirja,

mille kehtivuse tähtaeg saabub puhkepäeval).

Vaidlustaja viidatud kohtulahenditest 3-21-1770 ja 3-17-1306 tuleneb, et käesoleval juhul ei ole

tegemist tähtpäevaga, mille lõpp nihkuks nädalavahetuse tõttu edasi järgmisele tööpäevale ehk

18.08.2025 (esmaspäevale). Vastupidi, panganduses ja avalikus sektoris toimitakse tööpäevadel

ning sellest tulenevalt andis pank ka garantiikirja välja reedese kuupäevaga ehk viimase

võimaliku tööpäevaga käesoleval juhul. Hankija on selgitanud, et vastavalt Hankija

töökorralduseeskirjadele on Hankija tööaeg esmaspäevast reedeni, mis tähendab, et viimane

võimalik aeg tagatise realiseerimiseks oli faktiliselt 15.08.2025.

Seega on käesoleval juhul vajalik arvestada asjaoluga, et „4 kuu“ nõude kuupäeva täpsusega

täitmine oli võimatu, kuna tähtaeg langes edasilükkamatult pühapäevale, mistõttu sellele eelnev

tööpäev oli garantiikirja kehtivuse ajaks ka märgitud panga poolt. Sellest tulenevalt on Kolmas

isik Hankijaga samal seisukohal, et tegemist on mittesisulise puudusega. Sisulise kõrvalekalde

vastand „formaalne kõrvalekalle” tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse

vormistamises, mitte selle sisus (RHS § 46 lg 4).

6.2. Vaidlustuses viidatud kohtupraktika puhul oli hankijal sisuline võimalus kahju tekkimiseks

olukorras, kus pakkuja näiteks võtab pakkumuse tagasi ja Hankijal on reaalselt lühem aeg

garantiikirja realiseerimiseks. Käesoleval juhul see nii ei ole - nii Hankija kui pank tegutsevad

viimast päeva enne 4 kuu möödumist pakkumuste esitamisest just nimelt 15.08.2025 (mis on

ka garantiikirja kehtivusajaks).

6.3. Kuivõrd Hankija ei pöördunud selles küsimuses Kolmanda isiku poole enne pakkumuse

vastavaks tunnistamist, ei olnud Kolmandal isikul ka põhjust garantiikirja osas nö muretseda.

Alles peale vaidlustuse laekumist tõstatus küsimus garantiikirja vastavusest ning Kolmas isik

taotles krediidiasutusest uuendatud garantiikirja. Seega praeguse seisuga on pakkumuse

tagatiseks esitatud garantiikiri formaalsetele nõuetele vastav ja võimalik mittesisuline puudus

on kõrvaldatud.

6.4. Pakkumuse tagatis esitatakse üksnes hankemenetluse ajaks ning tagastatakse

hankemenetluse lõppedes või muudel seaduses ettenähtud juhtudel (§ 90 lg 4). See tähendab,

et pakkumuse tagatis ei ole ka osaks sõlmitavast hankelepingust ega puuduta selle eset mingil

moel. Pakkumusaegne tagatis ei kujuta endast ehitustööde hankelepingu esemeks olevate

ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogumit ega ühtegi osist. Seetõttu on

pakkumusaegne tagatis nö kõrvalkohustus, mitte otseselt hangitavale ehitustööle seatud nõue

aidates välja valida tõsiseltvõetavaid pakkujaid, kes on tegelikult huvitatud ja võimekad

hankelepingut täitma ega tule hankemenetlusele osalema üksnes informatsiooni saamise

eesmärgil. Seega on pakkumusaegne tagatis oma eesmärgilt ja iseloomult sarnane pigem

1 TlnRKo 3-18-2338, p 27; VAKO 05.06.2017, 73-17/183856 , p 15. 2 TlnRKo 3-09-3081 , p 12; 3-17-1639 , p 14, 3-22-1529 p 21; VAKO 02.11.2017, 156-17/189268 , p 23. 3 K. Matteus, RHS § 114/30. -

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

10 (18)

kvalifitseerimis- kui vastavustingimusega olenemata sellest, et de jure ei ole tegemist

kvalifitseerimistingimusega. Pakkumusaegseks tagatiseks esitatud garantiikiri on ka VÕS § 141

lg 1 ja § 155 mõistes kõrvalkohustus.

Puuduse ebaolulisust ja formaalsust näitab analoogia korras ka asjaolu, et teatud eelduste

täitmisel on RHS § 90 lg 4 alusel võimalik sellist tagatist pikendada. Käesoleval juhul ei ole

küll tegemist pikendamise olukorraga, kuid RHS § 90 lg 4 viitab seadusandja poolsele

arusaamale tagatise olemusest pakkumuse kontekstis. Seega olukorras, kus on täidetud RHS §

90 lg 4 eeldused, ei oleks pikendamise korral tegemist justkui pakkumise muutmisega, kuid

käesoleval juhul see vaidlustaja hinnangul justkui nii peakski olema, mis on vastuoluline

konkreetse instituudi mõtte ja eesmärgiga.

6.5. Pakkumusaegne tagatis on tsiviilõiguslikult kõrvalkohustus ja riigihankeõiguslikult kannab

sama eesmärki kvalifitseerimistingimusega (aitab tõendada pakkuja võimekust ning ei seondu

mingil moel pakkumusega) ning kõrvalkohustusega seonduvad puudused peaksid

põhimõtteliselt olema RHS § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 alusel kõrvaldatavad ehk mittesisulised

puudused. Seetõttu vajab muutmist ka varasem kohtupraktika selles küsimuses. Kuna

pakkumusaegne tagatis ei ole üldse seotud pakkumusega, siis pakkumuse tagasilükkamine

peaks olema võimalik alles siis, kui tagatis kaotab kehtivuse (ja hankeleping ei ole selleks ajaks

juba sõlmitud). Kuna pakkumuse tagatis ei kujuta endast nõuet ehitustöö osutamisele, siis

senikaua kuni pakkumuse tagatis kehtib ja vastab oma sisult Hankija nõutule, ei ole Hankijal

alust pakkumuse tagasilükkamiseks. Praegusel juhul on ka pakkumusaegse tagatise kehtivusaja

lõppemiseni ca kolm kuud. Tegemist on seega enam kui teoreetilise ja hõlpsasti lahendatava

küsimusega.

Äärmisel juhul tuleb puudust garantiikirja kehtivuses pidada mittesisuliseks RHS § 114 lg 2

mõttes, kuna seondub pakkumuse vormilise küljega.

RHS § 46 lg 4 ja seaduse aluseks olev direktiiv 2014/24/EL art 56 lg 3 annab hankijale

võimaluse lubada ebatäielike, vigaste või puuduolevate dokumentide esitamist, lisamist,

selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul tingimusel, et selline tegevus on täielikus

kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Sealjuures ei erista EL õigus

puuduolevate, täpsustamist või parandamist vajavate andmete seotust kvalifitseerimis- või

vastavustingimusena, vaid kohaldub universaalselt igale võimalikule puudusele. Seetõttu on

võimalik ja asjakohane kohaldada ka varasemat praktikat, mis puudutab andmete parandamist

kvalifikatsiooniga või kõrvaldamisega seonduvates andmetes.

6.6. Niivõrd pisike viga on igal juhul inimlik eksimus, mida on võimalik parandada ehk see ei

kaasa tuua pakkumuse tagasi lükkamist RHS § 3 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte tõttu.

Käesoleval juhul oli Hankijale küsimatagi ilmne, et puudus ei ole sisuline ning tulenevalt

Hankija ning panga tööajast ning faktist, et garantiikiri kehtis lähima võimaliku tööpäeva

lõpuni, ei olnud ka proportsionaalne seetõttu Kolmandat isikut kõrvaldada.

Vaidlustuse lisas 8 olevast Hankija kirjast nähtub, et Hankija on põhjalikult kaalutlenud

tekkinud olukorda, sh läbi proportsionaalsuse spektri.

Kuivõrd garantiikirja ei saanud väljastada 17.08.2025 kehtivusajaga, siis ei ole tegemist

puudusega. Kui aga vaidlustuskomisjon leiab, et tegemist on puudusega, siis on Kolmas isik

seisukohal, et (i) paar päeva lühema kehtivustähtajaga garantiikiri ei mõjuta sisuliselt Hankija

õigusi kahjulikul moel, sest puuduolevad päevad langesid nädalavahetusele ja (ii) pakkumuse

tagatis ei ole seotud pakkumuse ega hankelepingu esemega ning on oma olemuselt

kõrvalkohustus, on tegemist mittesisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõttes, mis on ka tänaseks

kõrvaldatud (vt lisa 2).

11 (18)

6.7. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad.

6.7.1. Käesoleval juhul lähtus Hankija kaalutluse tegemisel ka asjaolust, et Kolmanda isiku

pakkumus oli ainus, mis jäi Hankija eelarve ja riigihanke eeldatava maksumuse piiridesse.

Juhul, kui Kolmanda isiku pakkumus ei ole ikkagi vastav vaidlustuskomisjoni või kohtute

hinnangul, siis on Hankija tõenäoliselt sunnitud ka kõik teised pakkumused RHS § 116 lg 1 p

6.7.2. Kohtud on värskes praktikas ühiselt leidnud, et garantiikirja hilisem esitamine või muu

probleemistik ei ole RHS § 123 mõttes oluline lepingu muudatus (TlnRnKo 21.02.2025, 3-22-

889 p 9, 12; TlnRnKo 04.05.2023, 3-21-1711, p 15; TlnHKo 21.05.2024, 323-518, p 24.2.1-

24.3.2; TlnRnKo 14.02.2025, 3-22-203 p 16). Kohus leidis ühes viidatud asjast (TlnRnKo

21.02.2025, 3-22-889 p 12), et „Täitmistagatisega seotud muudatuse näol ei olnud tegemist

hankelepingu üldise olemuse muutmisega RHS § 123 lg 1 punkti 1 tähenduses. Hankelepingu

üldise olemuse muutmise all peetakse silmas lepingu olemuse ulatuslikke, läbivaid ja

terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi (Riigikohtu

30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 17 ja 18). Täitmistagatisega seotud muudatus puudutas

üksnes töövõtja kõrvalkohustust ning sellega ei muudetud hankelepingu eset, liiki, täitmise

tähtaega vms asjaolusid, mis oleksid muutnud hankelepingu teistsuguseks.“ Seega on võimalik

ka käesolevas asjas nentida, et sarnase olukorra tekkimisel lepingu perioodiks esitatava garantii

kirja korral oleks igal juhul ebaoluline puudus, mistõttu on ka ilmne, et käesoleval juhul on

tegemist formaalse puudusega, kui see ka ilmneb. Tegemist on pakkumise tagatisega, mis ei

muuda pakkumust sisuliselt teistsuguseks.

Tegemist on rangelt pakkumusega seotud kõrvalkohustusega, mille realiseerimise sisuline

võimalus lõpeb igal juhul reedel, 15.08.2025. Seega ei oma garantiikirja kehtivuse formaalne

kahepäevane erinevus (15.08.2025 vs 17.08.2025) mingit reaalset mõju garantiikirja tegelikule

eesmärgile ega funktsioonile.

6.7.3. Formaalsete nõuete kõrval on äärmiselt oluline mõista olukorda reaalsuses ehk elulise

usutavuse võtmes, mistõttu nii panga kui Hankija tööajast lähtuvalt on selge, et tagatise puhul

sai seda realiseerida viimase päevana just 15.08.2025.

Ühtlasi ei ole asjakohane ka Vaidlustaja viide sellele, nagu Hankija eelarvele ei mõjuks

võimaliku formaalse rikkumise tõttu 1 522 780 eurot kallima pakkumise edukaks tunnistamine

üksnes seetõttu, et see ei ole hanke eeldatavat maksumust arvestades protsentuaalselt

„ebamõistlik“ osa. Riigi ja seetõttu ka Hankija majanduslikku olukorda arvestades on iga sent

arvel ning väita, et ca 1,5 miljonit on väheolulise mõjuga, on kohatu.

6.7.4. Kui aga vaidlustuskomisjon leiab, et tegemist on puudusega, siis on Kolmas isik

seisukohal, et:

(i) paar päeva lühema kehtivustähtajaga garantiikiri ei mõjuta sisuliselt Hankija õigusi

kahjulikul moel, sest puuduolevad päevad langesid nädalavahetusele ning tegelikku ja reaalset

kahju ei oleks ka hüpoteetiliselt tekkida saanud ja;

(ii) pakkumuse tagatis ei ole seotud pakkumuse ega hankelepingu esemega ning on oma

olemuselt kõrvalkohustus, on tegemist mittesisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõttes, mis on

ka tänaseks kõrvaldatud. Lisaks on tegemist sellisel juhul ka ilmse eksimusega, mille

parandamine on igal juhul lubatav ja võimalik.

Käesolev vaidlus tuleb lahendada üksnes selle vaidluse asjaolusid arvestades, kuna ühtki

sisuliselt samade tehioludega (sh asjaoluga, et pakkumuse tagatis on kõrvalkohustus) vaidlust

selles küsimuses varasemalt ei ole olnud. Hankija on teinud põhjaliku ja vigadeta kaalutluse,

mida ei väära ka Vaidlustaja väited. Puudub õiguslik alus Kolmanda isiku pakkumuse tagasi

lükkamiseks.

12 (18)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimine

7.1. Vastavustingimused“ osas PAKKUMUSE TAGATIS on esitatud nõue: „ [---] 1. Pakkuja

esitab pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina

summas 100 000 eurot või nimetatud summa deponeerimisena pakkumuse jõusoleku ajaks

Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB, IBAN EE891010220034796011, BIC ehk SWIFT

kood – EEUHEE2X, viitenumber 2800082161, selgitusega „Transpordiamet, riigihanke

viitenumbriga 291278 pakkumuse tagatis“.

Pakkuja esitab nimetatud tingimustele vastava krediidi- või finantseerimisasutuse või

kindlustusandja garantiikirja või maksekorralduse koopia. (Vabas vormis dokument).“

„Riigihanke alusdokument“ p-i 4.6 kohaselt pakkumuse jõusoleku tähtaeg on toodud RHR-s.

Hanketeade p 5.1.12 kohaselt Pakkumuse jõusoleku tähtaeg: 4 Kuud

Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.04.2025 kell 14:00, riigihangete registri andmetel on

Kolmas isik esitanud oma pakkumuse 17.04.2025 kell 13:02.

Mitte ühestki RHS-i sättest ei tulene pakkujale alust arvata, et mingid riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimused või nõuded on algusest peale nn formaalse

iseloomuga kõrvaltingimused. Ka ei ole võimalik nõustuda Kolmanda isikuga selles, et

pakkumuse tagatise lühema tähtajaga seonduv on pakkumuse vormistuslik küsimus.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija kehtestatud pakkumuse tagatise nõue ei ole

mitmeti mõistetav. Tagatise nõude täitmine ei ole võimatu põhjendusel, et mõni pank ei anna

garantiikirja, mille lõppkuupäev on puhkepäeval. Kolmanda isiku viidatud kohtulahendites

(TlnRnKo 21.02.2025, 3-22-889 p 9, 12; TlnRnKo 04.05.2023, 3-21-1711, p 15; TlnHKo

21.05.2024, 323-518, p 24.2.1-24.3.2; TlnRnKo 14.02.2025, 3-22-203 p 16) ei käsitleta RHS §

90 lg 1 alusel nõutava pakkumuse tagatisega seonduvat.

7.2. Vaidlust pole järgmistes asjaoludes:

1) pakkumus pidi olema jõus 4 kuud, st kuni 17.08.2025;

2) pakkumuse tagatis pidi olema esitatud vähemalt perioodiks 17.04.2025 kuni

17.08.2025;

3) Kolmas isik on pakkumuses esitanud garantiikirja nr GRF22945172 (välja antud

16.04.2025) ja selle garantiikirja p-i 5 kohaselt jõustub see alates selle allakirjutamisest

ja kehtib kuni 15. august 2025 a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema

Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud;

4) 22.05.2025 on garantiikirja nr GRF22945172 välja andja kinnitanud, et ei väljasta

garantiikirju kehtivusajaga, mis langevad puhkepäevale (riigipühad, rahvuspüha ja

nädalavahetus). Näiteks kui soovitav tähtaeg langeks pühapäevale, 17.08,2025,

väljastab Luminor garantiikirja kehtivusajaga kuni 15.08.2025 (reede) või 18.08.2025

(esmaspäev). Tulenevalt eeltoodust väljastati garantii tellija KMG OÜ vastava taotluse

alusel garantiikiri tähtajaga kuni 15.08.2025. Luminor on valmis koheselt KMG OÜ

taotluse alusel väljastama garantiikirja lisa, mille kohaselt on garantiikirja tähtaeg

18.08.2025;

5) 22.05.2025 on garantiikirja nr GRF22945172 välja andja andnud teada, et seoses

asjaoluga, et Garantii tellija on taotlenud meilt Garantiikirja tähtaja pikendamist,

muudame käesolevaga Garantiikirja punkti 5, kehtestades selle järgnevas sõnastuses:

„5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni 18. august 2025 a,

hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava

13 (18)

nõude kätte saanud.“

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumusega koos esitatud garantiikiri

nr GRF22945172 ei vasta Riigihanke alusdokumentides esitatud nõudele - see kehti vähemalt

kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni, st kuni 17.08.2025. Tegemist on Kolmanda isiku

pakkumuses esineva puudusega.

7.3. 08.05.2025 käskkirjas nr 1.3-2/25/002 (p 1.1.) on Hankija tunnistanud Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks - tunnistan KMG OÜ (registrikood 16196755) ja Infragreen OÜ

(registrikood 16740489) esitatud ühispakkumuse maksumusega 35 640 400,00 eurot ilma

käibemaksuta vastavaks, kuna see vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Riigihangete registris koostatud „Vastavusotsuses“ on sama põhjendus.

Seega on Hankija tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks põhjendusel, et

pakkumuses pole puudusi - otsuses puuduvas mistahes viited puudusele Kolmanda isiku

pakkumuses.

7.4. Kui pakkumuses avastatakse puudus, siis on võimalikud järgmised hankija otsused:

1) kui puudus selgitustega kõrvaldatakse, tunnistatakse pakkumus vastavaks RHS § 114 lg

1 alusel (pärast puuduse kõrvaldamist vastab pakkumus kõigile riigihanke

alusdokumentide tingimustele);

2) kui puudusega seotud asjaolusid üksnes selgitatakse, kuid ei kõrvaldata, tunnistatakse

pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel sellisena nagu see on - koos

(mittesisulise) puudusega;

3) puudus ei ole vaatamata selgitustele selgitatavad ega kõrvaldatavad, millisel juhul

lükkab hankija pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi.

Vaidlustusmenetluses antud selgitustest järeldub, et Hankija on pidanud puudust Kolmanda

isiku garantiikirja tähtaja osas mittesisuliseks ja selliseks, mida pole vajalik selgitustega

kõrvaldada.

7.5. Kuigi Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest saab järeldada, et

puudust Kolmanda isiku pakkumuses polnud, siis Hankija on andnud Vaidlustajale järgmise

vastuse Vaidlustaja 08.05.2025 teabenõudele: „[---]Hankija kinnitab, et on analüüsinud

põhjalikult kõnesoleva pakkumuse tagatise kuupäevadest tulnud võimalikku mittevastavust ja

hinnanud seeläbi pakkumuse vastavaks olevaks. Arvestades, et pakkumuse jõusoleku tähtajaks

RHAD kohaselt on 17.08.2025, kuid pakkujad KMG OÜ ja Infragreen OÜ (edasiselt edukaks

tunnistatud pakkujad) on esitanud pakkumuse tagatise kehtivusega 15.08.2025, analüüsis

hankija, kas hankijal oli põhjendatud alus edukaks tunnistatud pakkujad vastavaks tunnistada

või pidi hankija edukaks tunnistatud pakkujate pakkumuse mittevastavaks tunnistama.

RHSi kohaselt peab pakkumus olema jõus kindla tähtaja jooksul, mille hankija on kehtestanud

RHAD-s ja mis ajahetkeni peab pakkumus hankijale siduv olema. Pakkumuse jõusoleku

pikendamine võib toimuda hankija taotlusel või pakkuja omal algatusel. Samas kohustab ka

seadus hankijat tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujale

vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu.

RHS § 110 lg 1 defineerib pakkumust kui tahteavaldust hankelepingu sõlmimiseks ning on

seetõttu otseselt kohaldatav vaid hankemenetlustes. Sama lõike järgi on pakkumus pakkujale

siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast kuni vähemalt RHAD-s määratud pakkumuse

jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.

RHS § 3 lg 5 kohaselt tuleb riigihange läbi viia mõistliku aja jooksul. Pakkumust tehes peab

14 (18)

niisiis pakkuja arvestama, et ta on sellega seotud RHAD-s märgitud tähtaja jooksul (s.o kuni

17.08.25ni) ning sellest tulenevalt kandma sel ajavahemikul ka majandusriski.

Seega arvestades olukorda, mil TRAM on hankijana nõudnud pakkumuse jõusoleku tähtajaks

17.08.2025 ja tagatis on esitatud 15.08.2025, siis oleks nende kuupäevade pinnalt tegemist

justkui puudusega (s.t tagatis peaks kehtima kuni 17.08.2025ni). Siinjuures on hankija ka

arvestanud, et sarnastes juhtumites on olnud varasemaid vaidlusi nii VAKO, kui kohtu tasandil,

mis juhtudel on jõudnud nii VAKO (VAKO 22.11.2022 otsus nr 141-22/253349), kui kohus

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-21-394, p 65) seisukohale, et garantiikirja

nõutust lühem kehtivus ei ole selgitatav puudus RHS § 114 lg 2 mõttes ehk seda ei ole võimalik

kõrvaldada ka selgituse küsimisega.

Küll aga ei ole need lahendid nö üks-ühele ülekantavad praeguse riigihanke asjaoludega,

kuivõrd 17.08.2025 kuupäev on puhkepäev (s.o pühapäev) ja 15.08.2025 on seega viimane

tähtajale eelnev tööpäev (s.o reede), mil pakkumused peavad hankijale siduvad olema ehk siis

viimane reaalne päev, mil hiljemalt hankijal oleks alus esitada tahteavaldus pakkumuse

tagatise realiseerimiseks. Seega ei ole hankija hinnangul objektiivne pakkujatelt nõuda

pikemalt kehtivat tagatist, mistõttu oleks hankija hinnangul ebakohane ja ebaproportsionaalne

tunnistada edukaks tunnistatud pakkujate pakkumus mittevastavaks, kuivõrd katab garantii

kehtivusega 15.08.2025 ära reaalselt viimase pakkumuse jõusoleku päeva, mistõttu tuleb

hankijal pidada edukaks tunnistatud pakkujate pakkumus RHAD-is nõutule ka selles osas

vastavaks.

Lisaks on oluline siinkohal ka välja tuua, et TRAMi praktika kohaselt ei ole pakkumuste

jõusoleku tähtaja lõppemist mõjutanud asjaolu, et see langeb töö- või puhkepäevale (nagu

eeldab üldiste kohustuste puhul seda TsÜS § 136 lg 8) – s.t TRAM ei eelda ega ole oma

varasemas praktikas mitte kunagi arvestanud, et pakkumine peaks olema jõus veel sellele

järgneval esimesel tööpäeval. Hankija hinnangul ei ole põhjendatud kohaldada pakkumise

jõusoleku tähtaja pikenemist järgmise tööpäevani, kuivõrd pakkumuse jõusolek ei ole

haldusõiguslik toiming, vaid lepingueelne siduvusperiood. Teadaolevaolt on TRAM teinud alati

jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujatele vähemalt kümme päeva enne pakkumuse

jõusoleku tähtaja lõppu ning seda arvestades viimasest pakkumuse jõusoleku tähtpäevast (s.o

puhkepäevale sattumise puhul sellele eelnevast tööpäevast).

Seega eelnevat arvestades ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt, ei tohiks tekkinud

olukorda tõlgendada selliselt, et hankijale hankija soovitud perioodi jooksul kaetud tagatis,

millel on küll kuupäevaline erinevus, peaks vääramatult kaasa tooma edukaks tunnistatud

pakkujate mittevastavaks tunnistamise. Arvestades, et pakkumuse tagatisega on kaetud hankija

eesmärk tagada hiljemalt kuni 15.08.2025 pakkumuse jõusolek (st hiljemalt päevani, mil

hankijal oleks alus tagatist realiseerida), siis puudub mistahes etteheide võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumisest – tegemist ei oleks sellise võimalusega, millest teised pakkujad ilma jäid

või et hankija oleks andnud kellelegi seeläbi eelise, et aktsepteerib ühe pakkuja

mittenõuetekohast sooritust, lugedes selle samavõrd lubatavaks kui teiste pakkujate

samalaadsed nõuetekohased sooritused.

Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et riigihankeõiguses kehtivate printsiipide rakendamisel

tuleb teha õiglane mitte üksnes formaalselt korrektne otsus ning eelnevast tulenevalt puudub

hankijal alus edukaks tunnistatud pakkujate pakkumus tunnistada RHAD-i tingimustele

mittevastavaks.

Hankija kinnitab, et pakkumuse tagatise kohta ei ole esitatud hilisemalt täiendavaid dokumente,

küsitud edukaks tunnistatud pakkujatelt selgitust ega peetud nendega mistahes kirjavahetust

selles osas.“

15 (18)

Sellest Hankija vastusest järeldub, et kuna pakkumuste jõusoleku tähtpäevale eelnev viimane

tööpäev oli 15.08.2025 ja 15.08.2025 oli ka viimaseks päevaks esitada tahteavaldus pakkumuse

tagatise realiseerimiseks, siis ei olnud Hankija hinnangul objektiivne pakkujatelt nõuda

pikemalt kehtivat tagatist.

Vaidlustusmenetluses on Hankija põhjendanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamist lisaks sellega, et tegemist pole sisulise puudusega Kolmanda isiku pakkumuses,

Hankija töökorrast ja õigusaktidest tulenevalt ei saaks Hankija esitada garantiikirjast tulenevat

nõuet 16.08. ega 17.08., sest siis saaks lugeda nõude kätte saaduks hilinemisega - 18.08.2025.

Samuti on Hankija (ja ka Kolmas isik) seisukohal, et antud juhul kaalub Hankija rahaliste

vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise vajadus (1 522 780 euro suurune hinnavahe) ning

proportsionaalsuspõhimõttest lähtuv tegutsemisvajadus üles võimaliku läbipaistvuse ja

ebavõrdse kohtlemise ebaolulise riive.

7.6. Kõigepealt peab vaidlustuskomisjon vajalikuks rõhutada, et RHS § 2 lg-s 1 ja § 3 p-is 5

sätestatud seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja

säästlik kasutamine ja riigihanke korraldamise üldpõhimõte, et hankija kasutab rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ei näe ette seda, et hankija saaks puudusega pakkumuse

vastavaks tunnistamisel arvestada pakkumuste maksumustega ja jätta madalaima maksumusega

pakkumus tagasi lükkamata seepärast, et see on odavaim ning ei ületa riigihanke eeldatavat

maksumust.

Rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega ei ole vastuolus kehtestatud nõuetele

mittevastava pakkumuse tagasilükkamine.

7.7. Pakkumuste jõusoleku tähtaja näol on tegemist sellise tähtajaga, mille jooksul peab pakkuja

olema oma pakkumusega seotud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ei pikene ega lühene siis, kui

viimane jõusoleku päev on riigipüha või puhkepäev.

Seega ei saa pakkumuse jõusoleku tähtaja puhul lähtuda TsÜS § 136 lg-st 8 - see kohaldub

üksnes juhul, kui riigipühale või muule puhkepäevale satub tahteavalduse tegemiseks või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev.

Hankija on määranud minimaalseks pakkumuse jõusoleku tähtajaks 4 kuud, pakkujal pole

keelatud olla oma pakkumusega seotud ka pikema aja.

Seega Riigihankes esitatud pakkumus pidi olema jõus vähemalt kuni 17.08.2025 ja pakkumuse

tagatis pidi kehtima vähemalt kuni 17.08.2025.

7.8. Pakkumuse tagatise nõudmise õiguslikud alused on toodud RHS § 90 lg-tes 1 – 4.

Hankija võib nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste

täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu

sõlmimise tagamiseks.

Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või

kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole.

Kui pakkumuse tagatis on antud tähtajalisena pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni, peab

pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisel (RHS § 112 lg 1) esitama hankijale tõendi

pakkumuse tagatise pikendamise kohta või esitama uue tagatise.

Pakkumuse tagatise nõude täitmine selliselt, et tagatis kataks kogu pakkumuse jõusoleku tähtaja

perioodi on eelkõige hankija huvides – hankijale peab olema tagatud võimalus kogu pakkumuse

16 (18)

jõusoleku perioodi tagatisest tulenevat nõuet esitada.

7.9. Vaidlustusmenetluses on leidnud tuvastamist, et Riigihankes on pakkujad esitanud nelja

erineva kehtivuse lõpukuupäevaga tagatisi:

• 15.08.2025 (reede);

• 17.08.2025 (pühapäev);

• 18.08.2025 (esmaspäev);

• 18.08.2025 (esmaspäev);

• 25.08.2025 (esmaspäev).

Erinevad tagatiste tähtajad ei viita sellele, et nõue pakkumuse tagatisele olid sõnastatud

ebaselgelt. Vaidlustuskomisjoni hinnangul näitavad erinevad tagatiste lõppkuupäevad eelkõige

seda, et kõik pakkujad peale Kolmanda isiku on pakkumuse tagatise esitanud vähemalt

minimaalse pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni.

Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades

oludes ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.

Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleval juhul on tegemist ka pakkujate võrdse kohtlemise

riivega, sest vaatamata pakkumuse jõusoleku tähtajale ja sellest tulenevale pakkumuse tagatise

tähtajale on Hankija asunud peale pakkumuste esitamist muutma ühe pakkuja Kolmanda isiku

jaoks pakkumuse tagatise tähtajaga seonduvat tingimust.

7.10. Hankija ja Kolmanda isiku üks argumentidest on see, et pakkumuse tagatisega seonduvat

nõuet garandile saab esitada 15.08.2025, mitte 16.08. ega ka 17.08.2025 ja et seetõttu pole

oluline, et garantiikiri kehtiks kuni 17.08.2025. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

Kolmanda isiku esitatud garantiikirja nr GRF22945172 p-id 3 –5 on sõnastatud järgmiselt:

„3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku

nõude Garantiisumma väljamaksmiseks ja nõudes teatama, et Garantii saajal on tekkinud õigus

pakkumuse tagatis realiseerida põhjusel, et Garantii tellija on võtnud oma pakkumuse selle

jõusoleku tähtaja jooksul tagasi (edaspidi: Nõue).

4. Nõue loetakse Garandi poolt kätte saaduks, kui see on Garandi esindajale üle antud allkirja

vastu või saadetud tähitud postiga Garandi asukoha aadressil ning postitamisest on möödunud

5 (viis) pangapäeva või saadetud e-allkirjastatult Garandi e-posti aadressil.

5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni 15. august 2025 a, hiljemalt

millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud.“

Garantiikirja p-i 4 kohaselt loetakse nõue garandi poolt kätte saaduks:

• üle andmisel allkirja vastu;

• saatmisel tähitud postiga garandi asukoha aadressil, kui postitamisest on möödunud 5

(viis) pangapäeva;

• saadetud e-allkirjastatult garandi e-posti aadressil.

Kui Kolmanda isiku garantiikiri kehtiks kuni 17.08.2025 ei pea esitama garandile nõuet

15.08.2025. Näiteks kui nõue on 17.08.2025 saadetud e-allkirjastatult garandi e-posti aadressile,

siis loetakse p-i 4 alusel see nõue kätte saaduks. Kuid lähtuvalt sellest, et Kolmanda isiku esitatud

pakkumuse garantiikiri on lühema tähtajaga kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg, peakski Hankija

oma nõude garandile esitama kaks päeva varem.

Vaidlustuskomisjon tutvus ka kõigi teiste pakkujate esitatud garantiikirjadega. Kõigis neis oli

ette nähtud, et nõue tuleb esitada hiljemalt garantii kehtivuse ajal ja vähemalt viimasel kehtivuse

päeval. Garantiikirjadest tulenes, et ka nõude e-kirjaga esitamisel on oluline, et e-kiri on esitatud

17 (18)

vähemalt garantii kehtivuse viimasel päeval. Mingeid erisusi riigipüha ega puhkepäeva osas

neist garantiikirjadest ei tulene.

Hankijale pidi Riigihanke alusdokumentidest olema teada, et nelja kuu pikkune pakkumuste

jõusoleku minimaalne tähtaeg ja ühtlasi ka pakkumuste tagatised lõpevad puhkepäeval ning

sellest tulenevalt peab Hankija olema valmis ka selleks, et puhkepäeval vajadusel vastav e-

allkirjastatud nõue garandile saata. Hankija sisekorra nõuded pole siiani puhkepäevadel selliste

toimingute tegemist takistanud (vt Vaidlustaja 28.05.2025 seisukoha p-id 20. ja 21.).

7.11. Hankija ja Kolmas isik leiavad, et käesoleval juhul on tegemist teistsuguse olukorraga kui

Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni ja kohtute otsustes - praegu kehtib tagatis reedeni

(15.08.2025) ja pakkumuste jõusoleku aeg pühapäevani (17.08.2025), sinna vahele ei jää ühtegi

tööpäeva. Hankija leiab, et pole mingit sisulist vahet, kas pangagarantii kehtivuse viimane päev

on pühapäev või reede.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sisuline vahe on selles, et Hankija ise oli nõudnud, et

pakkumus peab jõus olema 4 kuud ja et pakkumus peab olema tagatud tagatisega kogu jõusoleku

aja. Hankija ei saa ühest pakkumusest lähtuvalt asuda pärast pakkumuste esitamist muutma

pakkumuse esitamisel kõikidele pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatele teada olevat

nõuet ja asuda seisukohale, et 17.08.2025 asemel sobib ühe pakkuja puhul ka 15.08.2025 lõppev

garantiikiri.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puudus Kolmanda isiku pakkumuses pole selline., millest

tulenevalt sai Hankija Kolmanda isiku pakkumuse lihtsalt vastavaks tunnistada ilma, et oleks

otsuses puuduse sisulisust ja seda, kas puudus on kõrvaldatav analüüsinud.

7.12. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

Hankija ei saanud tunnistada vastavaks pakkumust, kus on lühem pakkumuse tagatis, kuid

Hankija pidi kaaluma seda, kas see puudus on kõrvaldatav.

Hankija peab RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel pakkumuse tagasi lükkama juhul, kui

pakkumus ei vasta vähemalt ühele riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusele, see

puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav.

Kohtupraktika järgi saab pakkujale teatud tingimustel ja ulatuses vastu tulla ning aktsepteerida

ilmselgete vigade parandamist pakkumuses (nt Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus liidetud

kohtuasjades C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-d 49–50), kuid esitatud pakkumust ei saa

muuta.

Kohtud (näiteks Tallinna Ringkonnakohus oma 14.11.2023 otsuses haldusasjas 3-23-1783, p

16) on oma otsustes esitanud järgmisi seisukohti:

1) pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta,

seejuures ei loeta pakkumuse muutmiseks ilmsete vigade parandamist;

2) pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija võiks ilma kaaluka

põhjuseta kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses

ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Kolmanda isiku pakkumuses

tegemist ilmselge veaga ega ka ebaselgete andmetega - pakkumuse tagatis on lühem kui nõutud.

Kolmanda isiku pakkumuse puuduse kõrvaldamine eeldab kas uue garantiikirja esitamist või

18 (18)

garantiikirja muutmist (Kolmas isik on esitanud garantiikirja muudatuse (22.05.2025)).

Kui Hankija oleks andnud Kolmandale isikule peale pakkumuste esitamist võimaluse esitada

uus garantiikiri või ka esitatud garantiikirja muudatus, siis oleks uue garantiikirja või

muudatuse esitamine muutnud pakkumust. Sellisel juhul ei oleks olnud täidetud nõue, et

pakkumus peab vastama Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele pakkumuse

avamise ajal, see vastavus oleks tekkinud alles uute dokumentide esitamisel.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui esitatud pakkumuse tagatis on lühem nõutust kasvõi

kahe puhkepäeva võrra ei ole tegemist selgitatava puudusega RHS § 114 lg 2 mõttes.

7.13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus tunnistada

vastavaks Kolmanda isiku pakkumus on vastuolus RHS § 90 lg-ga 3 ja RHS § 114 lg-ga 2 ja

vaidlustuskomisjon tunnistab selle otsuse kehtetuks.

8. Kuna Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta tunnistatakse

kehtetuks, siis tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest RHS-is ei saa

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspäraseid otsuseid kõigi

pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks, iseenesest olla kooskõlas RHS-

iga. Seega tulenevalt RHS § 117 lg-st 1 tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

Lähtudes sellest, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks

tunnistatakse kehtetuks ning juhindudes õigusselguse põhimõttest, tunnistab

vaidlustuskomisjon kehtetuks ka Hankija otsused, millega Kolmas isik jäeti kõrvaldamata ja

kvalifitseeriti.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega,

kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

9.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot.

9.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

(tööaruandest lähtuvalt) summas 4653,33 eurot (käibemaksuta), 29 tunni ja 5 minuti õigusabi

osutamise eest, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasja materjalide

maht on väike, vaidlus on üksnes selles, kas garantiikiri võis olla esitatud lühemana nõutust,

kas see puudus Kolmanda isiku pakkumuses on kõrvaldatav, mistõttu on vaidlustuskomisjoni

hinnangul Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 20 tunni ulatuses -

Hankijalt tuleb välja mõista 3200 eurot (käibemaksuta).

9.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets