Eelnõu kaaskõlastamiseks

EELNÕU 06.06.25

MÄÄRUS

Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja üldpõhimõtted

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 lisa 5 kohase meetme „Vähese

heitega sõidukite kasutuselevõtt“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja

muid dokumente ning aruandeid esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas

(edaspidi e-toetuse keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist

ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse

keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on luua Eesti transpordisektoris elektrisõidukite laadimistaristu,

mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

(2) Toetuse andmise tulemusel suureneb elektrisõidukite laadimisvõimekus ning projekti

väljund on rajatud laadimispunkt.

(3) Toetusest rahastatav projekt peab aitama vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust, mille

mõõteandmete esitamiseks kasutatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse

(edaspidi KIK) kodulehel avaldatud vormi.

§ 3. Meetme tegevuse elluviija

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab, makseid ja

järelevalvet projekti üle teeb KIK.

§ 4. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis tekib § 5 lõikes 1

nimetatud tegevuse käigus;

2) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning

abikõlblik kulu tekib;

3) avalik laadija – elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse kasutuses

oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 meetrit toimiva korteriühistuga kortermajast ja millele

on avalik juurdepääs;

4) dünaamiline koormusjaotuse süsteem – seadeldis või süsteem, mis võimaldab laadimispunkti

dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle

elektriautot laadides;

5) laadija – elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses oleval maatükil

ja millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija;

6) laadimispunkt – laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit;

7) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse

osaliselt toetuse arvelt;

8) taastuvenergia – taastuvenergia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328,

21.12.2018, lk 82–209) mõistes.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse paragrahvis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks elektriautode

laadimispunktide rajamiseks ja selle toimimiseks vajaliku võimsuse omandamiseks.

(2) Ühe taotluse raames toetatakse 4–20 laadimispunkti rajamist. Paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5

kohase kiirlaadija soetamisel toetatakse ühe taotluse raames 2–20 laadimispunkti rajamist.

(3) Laadimispunktis tuleb kasutada ainult taastuvenergiat.

(4) Paragrahv 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab toetust taotleda vaid avaliku laadija

rajamiseks, mis peab olema § 7 lõike 1 punkti 5 tähenduses kiirlaadija.

(5) Paragrahv 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja poolt rajatav laadimistaristu peab sisaldama

dünaamilist koormusjaotussüsteemi.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse kuupäeval ja lõpeb

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse periood võib olla

kuni 24 kuud.

(2) Taotluse rahuldamise otsusest nelja kuu jooksul peab toetuse saaja esitama ehitusloa taotluse

või ehitusteatise.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2032.

(4) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse

andmise oodatav tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse

perioodi, ületamata lõikes 3 sätestatud tähtpäeva.

§ 7. Toetuse summa ja abikõlblikud kulud

(1) Toetuse summa ja abikõlblikud kulud on:

1) 757 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 2–10

laadimispunkti;

2) 370 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 11–20

laadimispunkti;

3) 615 eurot, et omandada üks laadija, mille võimsus on kuni 21 kW;

4) 1612 eurot, et omandada üks laadija, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on

rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt;

5) 11 300 eurot, et omandada üks kiirlaadija, mille võimsus on üle 40 kW;

6) 199 eurot ühe ampri kohta laadimispunktiga ühendatud peakaitsme elektrivõimsuse juurde

ostmiseks projekti raames rajatava laadija kasutuse jaoks vajalikus lisamahus;

7) 370 eurot, et omandada ja paigaldada dünaamiline koormusjaotuse süsteem.

(2) Käibemaks on abikõlblik kulu ja lisatakse toetuse summale, kui toetuse saajal ei ole õigust

käibemaksu riigilt tagasi saada.

(3) Kulu on abikõlblik tingimusel, et laadimispunkti kasutusteatis on esitatud ja elektri

kasutamise leping teenuseosutajaga sõlmitud.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus;

2) äriregistrisse kantud korteriühistu.

(2) Taotleja ja projekti kinnistu asukoht on Eesti, välja arvatud Tallinna linn, Tartu linn ja

Tallinna linnapiirkond. Tallinna linnapiirkonnaks loetakse Maardu linna, Viimsi valda, Saue

valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla

küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi

alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku

valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku,

Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla,

Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa

alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru

alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla.

(3) Korteriühistu hallatava kortermaja, mille jaoks rajatakse projekti käigus laadimispunktid,

teenindamiseks peab kortermaja kasutuses oleval kinnistul olema minimaalselt kümme

parkimiskohta.

(4) Korteriühistu hallatava kortermaja püstitamiseks või rekonstrueerimiseks on ehitusloa

taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi.

(5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on

ajatatud;

2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest raha saanud;

3) taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja

on selle varasema toetuse korral esitanud;

4) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Nõuded taotlusele:

1) taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja

taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud;

2) taotluses esitatud andmed, sealhulgas taotlusele lisatavad tõendavad dokumendid, peavad

olema täielikud ja õiged;

3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu

ja riigisiseste õigusaktidega.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:

1) taotleja nime, aadressi ja registrikoodi;

2) projekti nime ja projekti kinnistu aadressi;

3) projekti eesmärgi kirjeldust ja tulemust, mis vastavad §-s 2 nimetatud tulemusele ja

eesmärgile;

4) projekti tegevuste kirjeldust, sealhulgas projekti käigus rajatavate laadijate ja

laadimispunktide arvu ja laadimisvõimekust;

5) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav

ning mille kohaselt projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil;

6) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

ning omafinantseeringut;

7) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest;

8) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik KIKi

veebilehel avaldatud vormil;

9) asendiplaan, kust nähtub vastavus § 8 lõikes 4 sätestatud nõudele ja laadijate asetus ning kui

parkimiskohad ei asu korteriühistu hallatava kortermaja kinnistul, siis tuleb lisada

maaomanikuga maa kasutusõiguse kokkulepe, mis kehtib vähemalt viis aastat taotluse

esitamisest;

10) kohaliku omavalitsuse kinnitus taotleja vastavuse kohta § 8 lõikes 5 sätestatud nõudele;

11) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;

12) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisabi vahenditest.

4. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 10. Taotlusvoor

(1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusi võetakse vastu taotlusvooru

avamisest kuni taotlusvooru rahalise mahu ammendumiseni või kuni 30. novembrini 2031.

(2) Taotleja esitab §-s 9 sätestatud nõuetele vastava, esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga

taotluse e-toetuse keskkonnas.

(3) Informatsioon taotlusvooru rahalise mahu ning avamise aja kohta avaldatakse hiljemalt

seitse kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust KIKi veebilehel.

(4) Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab taristuminister käskkirjaga.

(5) KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või käskkirja alusel. Taotlusvooru

sulgemisest teatatakse KIKi veebilehel.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) KIK menetleb ja rahuldab taotlusi nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru

sulgemiseni.

(2) Taotluste menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotluse registreerimine;

2) nõutud dokumentide olemasolu kontrollimine;

3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine;

4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või muutmist või mille kohta tuleb

esitada lisadokumente.

(4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale, näidates ära,

millised puudused tuleb kõrvaldada.

(5) KIK annab lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või

puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.

(6) KIK menetleb taotluse 60 päeva jooksul e-toetuse keskkonnas taotluse esitamisest arvates.

Periood võib pikeneda eelmises lõikes toodud juhul ja aja võrra.

(7) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja taotlejat

täiendavalt ära kuulamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

(8) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele.

(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui:

1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 9 sätestatud

nõuetele;

2) toetust taotletakse §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja tulemuse saavutamiseks;

3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele ja §-s 7 nimetatud kulude katteks;

4) toetuse summa ei ületa §-s 7 sätestatut.

§ 13. Taotluse rahuldamine

(1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale

ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab taotluse rahuldada.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) projekti nimetus;

2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood;

3) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused;

4) laadimispunktide sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;

5) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;

6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas projekti lõpparuande

ja järelaruande esitamise tähtajad ja kord;

7) paragrahvi 18 lõikes 8 sätestatud taastuvenergia kasutuse tõendite esitamise kord;

8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;

9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;

10) otsuse muutmise tingimused;

11) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.

§ 14. Taotluse rahuldamata jätmise otsus

(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;

2) taotleja, taotlus või projekti tegevus ei vasta kas või ühele käesolevas määruses esitatud

nõudele;

3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutab taotluse menetlemist

pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

4) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse

käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrolli;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) toetuse taotleja andmed;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise kord.

§ 15. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud

maksetele pärast tingimuse täitmist.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja maksmine

§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta lõpparuande ja järelaruande taotluse

rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud projekti lõpparuande ja järelaruande vormid kehtestab KIK ja

avalikustab need e-toetuse keskkonnas.

(3) Toetuse saaja esitab KIKile projekti lõpparuande pärast laadimistaristu valmimist. Projekti

lõpparuanne esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.

(4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon:

1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;

2) projekti tegevuste elluviimise tulemused;

3) andmed projekti elluviimisel tehtud tööde kohta;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

5) vajaduse korral pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;

6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(5) Toetuse saaja esitab KIKile järelaruande üheaastase perioodi kohta alates lõppmakse

tegemisest (edaspidi järelaruande periood). Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul

nimetatud perioodi lõpust arvates.

(6) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi;

2) paragrahvi 18 lõikes 8 nõutud teave;

3) järelaruande perioodil registreeritud laadimistundide koguarv ja laaditud elektrienergia

(kWh) maht kilovatttundides, mis esitatakse KIKi veebilehel avaldatud vormil.

(7) Aruannete esitamise tähtaegu võib KIK põhjendatud juhul pikendada.

§ 17. Toetuse maksmise kord

(1) Toetus makstakse toetuse saajale pärast projekti elluviimist ja lõpparuande esitamist

abikõlblike kulude katteks.

(2) Toetus makstakse maksetaotluse alusel toetuse saajale 30 päeva jooksul maksetaotluse

esitamisest.

(3) Maksetaotlus tuleb esitada KIKile koos lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist.

(4) Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse:

1) laadimispunkti kasutusteatis;

2) laadija ja laadimispunkti vastuvõtmist tõendavad dokumendid ja foto;

3) leping elektrimüüja või võrguteenuse osutajaga.

(5) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste

korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb

aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Kui maksetaotluse menetlemise käigus tuvastatakse mõni § 19 lõikes 4 nimetatud asjaolu,

siis peatatakse maksetaotluse menetlemine.

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

ning käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt.

(3) Laadimispunktid peavad olema kasutuses taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat

projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates.

(4) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja, toetuse

kasutamise, soetatud vara ja selle kasutamise kohta.

(5) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud

isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning viie aasta jooksul pärast projektile

lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse

saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on KIKi või Kliimaministeeriumi

hinnangul tähtsad, et hinnata toetuse nõuetekohast kasutamist.

(6) Toetuse saaja peab andma KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija

või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul arvates

sellekohase nõude saamisest.

(7) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest,

mis võivad mõjutada projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja

võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.

(8) Toetuse saaja kasutab toetuse abil rajatud laadimispunktides ainult taastuvenergiat ja esitab

seda tõendavad, päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud

päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmed või toetuse saaja

taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIKile koos järelaruandega või

KIKi nõudmisel.

(9) Toetuse saaja esitab projekti lõpp- ja järelaruande vastavalt §-le 16.

(10) Toetuse saaja teavitab avalikkust rahastamisallikast, tagades toetuse eest soetatud laadija

juures info, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistuludest.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel,

kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine ja see on põhjendatud.

(2) KIK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei

kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole abikõlblikkuse perioodil võimalik;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid

kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 1821 kohaselt ning teha taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsus.

(4) KIK võib teha toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja seda ei

heastata;

3) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid;

4) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu katteks.

(5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks.

(6) Kui toetuse saaja ei täida § 18 lõikes 3 nimetatud kohustust, siis nõuab KIK toetuse

proportsionaalselt tagasi.

(7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 90 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale

kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse

tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.

7. peatükk Vaide esitamine

§ 20. Vaide esitamine

Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel võib toetuse taotleja

või toetuse saaja enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, kui isikul on

haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Vaie esitatakse KIKile.

06.06.2025

Taristuministri määruse „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Määrusega reguleeritakse elektriautode laadimistaristu rajamise toetuse andmist kortermajade

piirkonda, millega antakse muude riiklike meetmetega koosmõjus tõuge elektriautode

laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis.

Määrusega panustatakse arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava

teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja eelkõige

mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ja „elukeskkonnaga rahul või pigem

rahul olevate elanike osatähtsus“ saavutamisse.

Samuti panustatakse sellega riigieelarve tulemusvaldkonda „Kliima, energeetika ja elurikkus“,

programmi „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning selle tegevusse „Ohutu ja säästliku

transpordisüsteemi arendamine“, mille tegevuse üks eesmärkidest on ellu viia

keskkonnahoidlikku liikuvust soodustavaid tegevusi.

Niisamuti on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ põhifookus transpordivahendite

ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et

aidata saavutada kliimaeesmärke 2030. ja 2050. aastaks.

Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamisel on transpordisektorit puudutavas jõutud

arusaamale, et ühistransport peab olema kvaliteetne ja minimaalse heitega, sõidu- ja

kaubaveoautod keskkonnasäästlikumad ning ratta- ja jalgteede võrgustik soodustama erinevaid

liikumisviise. Kiireid muutusi on hetketeadmise alusel võimalik saavutada säästlikumate

kütuste ja sõidukite kasutuselevõtu soodustamise, sealhulgas vastava laadimistaristu

arendamise abil, kuna käitumuslike muutuste saavutamine on keerulisem.

Kuna transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest tuleb ligikaudu 95% maanteetranspordist,

millest omakorda ligikaudu 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest

ning 6% bussidest, siis kliimakindla majanduse seaduse eelnõus peaksid seatavad eesmärgid

ning väljapakutavad meetmed enim panustama maanteetranspordi kui suurima

kasvuhoonegaaside heitega alasektori heite vähendamisse. Lisaks tuleb arvestada, et suur osa

sektori heitest ei tulene äritegevusest, mistõttu on heite vähendamiseks vaja arendada säästvate

liikumisviiside kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegeleda inimeste liikumisharjumuste

muutmisega. (Kliimaministeerium, 2024)

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi (edaspidi ka KliM)

liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep

([email protected]; 5344 8013) ja ekspert Ursula Sarnet

([email protected]; 715 3404) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskuse (edaspidi KIK) toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Lilian Olle

([email protected]; 5880 0238). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KIKi jurist Jaanika Vilde

([email protected]; 5880 0207), KliMi jurist Rene Lauk ([email protected];

626 2948) ja KliMi peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova

([email protected]; 5885 1057). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]; 5886 1210).

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja kahekümnest paragrahvist. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus;

3) nõuded taotlejale ja taotlusele;

4) taotluse esitamine ja menetlemine;

5) toetuse kasutamine ja maksmine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine;

7) vaide esitamine.

Määruse 1. peatükis sätestatakse üldsätted, sh määruse kohaldamisala ja üldpõhimõtted,

toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, meetme tegevuse elluviija ning terminid.

Määruse § 1

Lõikes 2 sätestatakse kohustus esitada ja vastu võtta kõik toetusega seotud dokumendid Riigi

Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas. Sealsamas ka kõik dokumendid säilitatakse.

Määruse § 2

Paragrahvis sätestatakse, et toetuse andmise eesmärk on Eesti transpordisektoris

kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist toetavate elektrisõidukite laadimistaristu loomine.

Laadimistaristu on kogu elektrisõiduki laadimiseks vajaminev infrastruktuur, sealhulgas

laadija, laadimispunkt, dünaamiline koormusjaotussüsteem, varustav elektrisüsteem jne.

Toetuse andmise tulemusel suurenevad elektrisõidukite laadimisvõimekus ning elektrisõidukite

arv. Projekti väljund on rajatud laadimispunktide arv. Toetusest rahastatav projekt peab aitama

vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse KIKi kodulehel avaldatud

dokumenti „Hinnanguline elektriautode laadimistaristu KHG ja taastuvenergia arvutuse vorm“.

Antud vormis on KHG heite vähenemine tegevuse tulemusel arvutatav etteantud metoodika

alusel, taotleja peab lisama vaid laadimispunktide tehnilised parameetrid ja prognoositava

kasutusaja aastas.

Eeldatavasti rajatakse ühe miljoni euroga vähemat 19 kiirlaadimispunkti või vähemalt 100

tavalaadimispunkti üle Eesti.

Määruse § 3

Paragrahvis sätestatakse, et toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata

jätmise otsustab, makseid ning projekti üle järelevalvet teeb KIK. KIK toetuse andjana nõuab

vajaduse korral atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 alusel toetuse tagasi määruse §-s 19

sätestatud tingimustel ja korras.

KIK tegutseb halduslepingu alusel.

Meetme töötas välja Kliimaministeerium.

Määruse § 4

Paragrahvis sätestatakse määruses kasutatavad terminid:

1) abikõlblik kulu on projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on vajalik määruses

sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning

projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad;

3) avalik laadija on elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse

kasutuses oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 m toimiva korteriühistuga (edaspidi ka KÜ)

kortermajast ja millele on avalik juurdepääs. Korteriühistu toimivust hinnatakse selle äriregistri

kande kehtivuse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 kohaselt on maatükk ehk

kinnisasi maapinna piiritletud osa, mis on üldjuhul kantud kinnistusraamatusse. KOV saab

toetust taotleda vaid avaliku laadija rajamiseks ning sealjuures peab tegemist olema

kiirlaadijaga ehk laadijaga, mille võimsus on üle 40 kW;

4) dünaamiline koormusjaotuse süsteem on seadeldis või süsteem, mis võimaldab

laadimispunkti dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat elektrivõrku ei

koormataks üle elektriautot laadides;

5) laadija on elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses oleval

maatükil, millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija;

7) laadimispunkt on laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit;

8) projekt on käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulude hüvitamist

osaliselt toetatakse;

9) taastuvenergia ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia on taastuvatest

mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese

soojusenergia ja fotoelektriline päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia,

ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning

biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia. Sellise energia

allikas on vesi, tuul, ümbritsev keskkond, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee

puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted,

toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Taastuvus tähendab seda, et

näiteks päikese, vee, tuule jmt abil on võimalik järjepidevalt toota energiat, ilma et need ühel

hetkel otsa saaksid. Taastuvenergia defineeritakse määruses läbi taastuvenergia direktiivi

vastava mõiste.

Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus.

Määruse § 5

Paragrahvis 5 sätestatakse, et määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja tulemuse

saavutamiseks antakse toetust, et rajada laadimispunkt ning omandada selle toimimiseks vajalik

võimsus. Ühe taotluse raames toetatakse nelja kuni kahekümne laadimispunkti rajamist

vajaduse korral erinevates asukohtades. Alla nelja laadimispunkti rajamist ei toetata sellepärast,

et väheste laadimispunktide rajamise kulud on elektrisüsteemile üldjuhul talutavad ja seetõttu

piisavalt soodsad, et riigi toetust ei vajata. Toetust ei soovita suunata üksikute korteriomanike

vajaduste rahuldamiseks. Toetatakse alates neljast laadimispunktist, mida võiks pidada

kompleksseks lahenduseks märkimisväärsele hulgale korteriühistu liikmetest. Alla nelja

laadimispunkti ehitamine ei oma tõenäoliselt mõju elektriautode kasutuselevõtu suurenemisele,

kuna on pigem suunatud olemasolevate sõidukite vajaduste rahuldamisele. Piirang kuni 20

laadimispunktile on kehtestatud eesmärgiga tagada nende jaotumine erinevatesse

piirkondadesse ning vältida ülearu ühte asukohta koondumist.

Kiirlaadijate soetamist toetatakse alates kahest laadimispunktist. Kiirlaadijate osas

kehtestatakse erand seoses nende kalli hinnaga ja suure elektritarbega.

Laadijate arvu ei ole sätestatud. Sätestatud on ainult laadimispunktide arv.

Laadimispunktis tuleb kasutada taastuvenergiat, kuna CO2 direktiiv sätestab selgelt, et lubatud

heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu võib kasutada investeerimiseks

sellistesse transpordiliikidesse ja ülemineku kiirendamine sellistele transpordiliikidele, mis

aitavad märkimisväärselt kaasa sektori süsinikuheite vähendamisele – aga seda nõuet ei täideta,

kui kasutatakse taastumatutest energiaallikatest toodetud, näiteks põlevkivist toodetud,

elektrienergiat. Selleks on laadimispunktide rajamiseks kaks peamist moodust:

1. Laadimistaristule rajatakse eraldi liitumispunkt elektrivõrguga. Sellisel juhul laetakse

sõidukeid üksnes elektrivõrgust tarbitud elektriga. Elektrivõrgust tarbitud elektri päritolu

tõendamiseks kasutatakse päritolutunnistusi, mis tõendavad, et tarbitud elekter on toodetud

taastuvetest energiaallikatest. Päritolutunnistuste süsteemi eest vastutab Eestis Elering AS,

veebileht: https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused.

2. Laadimistaristu ühendatakse olemasolevasse liitumispunkti, milles võib lisaks

laadimistaristule olla tarbimine, tootmine ja salvestamine.

• Elektri päritolu saab tõendada päritolutunnistustega. Sellisel juhult tuleb

päritolutunnistustega tõendada vähemalt laadimistaristu kaudu tarbitud elektri

kogus. Päritolutunnistustega tõendamine toimub kuu/aasta kaupa.

• Laadimistaristuga on läbi otseliini ühendatud salvestus ja taastuvenergia

tootmine. Sellisel juhul arvestatakse kuupõhiselt, et taastuvenergia toomisüksusega

toodetud elektriga kaetakse laadimistaristu nõudlus, kuid üksnes selle

taastuvenergia koguse ulatuses, millele ei ole väljastatud päritolutunnistusi.

• Elektri päritolu saab tõendada KÜ siseselt toodetud elektrienergiaga. Kui KÜ

siseselt toodetud taastuvenergiale ei väljastata päritolutunnistusi, siis sellisel juhul

tohib laadimistaristus tarbitud elektri tasaarveldada 1 tunni lõikes. Näiteks kui KÜ

katusel olev päikesepaneel tootis vahemikus 12.00–13.00 10 kWh elektrit ja

laadimistaristu kaudu tarbiti sel vahemikul 15 kWh elektrit, siis 10 kWh mahus

elektrit tohib kasutada päritolu tõendamiseks. Alternatiiv: kui KÜ siseselt toodetud

taastuvenergiale ei väljastata päritolutunnistusi, siis sellisel juhul tohib

laadimistaristus tarbitud elektri tasaarveldada 1 kuu lõikes. Mõlemal juhul tuleks

tagada, et taastuvelektrile ei ole antud päritolutunnistusi.

• Kui riigisisesesse õigusesse võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 15a,

siis saab elektrienergia päritolu tõendada ka jagatud elektriga.

KOV saab toetust taotleda üksnes avaliku kiirlaadija rajamiseks, et soodustada avalikku

kasutust võimaldava laadimistaristu arengut. See aitab kaasa elektriautode kasutuselevõtule

avalikus ruumis, kiirendades ja parandades laadimisvõimaluste kättesaadavust ka nende elanike

jaoks, kelle korteriühistul puudub võimalus laadija paigaldamiseks. Avalik laadija on määruse

§ 4 punkti 3 kohaselt elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse

kasutuses oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 meetrit toimiva korteriühistuga kortermajast

ja millele on avalik juurdepääs. Kiirlaadija on määruse § 7 lõike 1 punkti 5 tähenduses laadija,

mille võimsus on üle 40 kW.

Korteriühistu poolt rajatava laadimistaristu puhul on dünaamilise koormusjaotussüsteemi

kasutamine kohustuslik, kuna see võimaldab olemasoleva elektrivõrgu tõhusat ja ohutut

kasutamist. Dünaamiline koormusjaotuse süsteem tähendab seadeldist või süsteemi, mis juhib

laadimiskoormust reaalajas vastavalt hoone üldisele elektritarbimisele. Ilma sellise lahenduseta

võib elektriautode samaaegne laadimine põhjustada võrgu ülekoormust, mis võib omakorda

tuua kaasa elektrikatkestusi või vajaduse teha kulukaid võrguvõimsuse suurendamisi. Seega on

dünaamiline koormusjaotus oluline, et tagada taristu töökindlus, energiasääst ja madalamad

investeerimiskulud. Sõltuvalt sellest, kuhu KOV rajab oma laadimispunktid, võib dünaamiline

koormusjaotussüsteem olla abikõlblik ka KOV projektide puhul, kuid selle rajamine ei ole alati

toetuse kasutamisega kaasnev kohustus.

Määruse § 6

Paragrahvis sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise

otsuses märgitud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse periood võib olla kuni 24 kuud, kuid mitte

hilisem kui 30.11.2032. Samas võib mõjuval põhjusel 24-kuulist abikõlblikkuse perioodi

ületada, kui projektiga saavutatav tulemus ei vähene ning projekt lõpeb enne 30. novembrit

2032. Projekti tulemusel peab elektrisõidukite laadimisvõimekus suurenema. Kui objekt on

kaetud ehitus- või kasutusloaga, siis KIKile ehitus- ega kasutusteatiseid esitada ei tule.

Määruse § 7

Paragrahvis sätestatakse toetuse suurus ehk summa ning abikõlblikud kulud tegevuste lõikes.

Toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel. Ühikuhinna väljatöötamise metoodikat on

kirjeldatud seletuskirja lisas. Toetuse osakaal on 60% metoodikas toodud standardiseeritud

ühikuhinnast. Kui toetuse saajal ei ole õigust käibemaksu riigilt tagasi saada, siis lisatakse

toetusele käibemaksu summa. Toetust ei maksta välja enne, kui elektri kasutamise leping on

teenuseosutajaga sõlmitud ehk laadimispunkt on kasutusvalmis.

Määruse 3. peatükis sätestatakse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded.

Määruse § 8

Paragrahvis sätestatakse, et taotlejad saavad olla kas korteriühistud või kohaliku omavalitsuse

üksused üle Eesti, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn Eesti haldusjaotuse tähenduses ning

Tallinna linnapiirkond, mille koosseisu kuuluvad asustusüksused on nimetatud määruses.

Linnapiirkondade määratlemisel lähtutakse Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise

asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast“.

Tartu ja Tallinna linna ja selle linnapiirkonna kinnistutele toetust ei anta, lähtudes

Konkurentsiameti veebruaris 2025 koostatud dokumendis „Ülevaade kergsõidukite avaliku

laadimistaristu turust Eestis“ toodud soovitustest. Vastavalt 2024. aasta 31. mai seisuga tuvastas

Konkurentsiamet Eestis 592 avalikul kinnistul asuvat elektriautode laadimisjaama, millest

kõige rohkem asus Harjumaal (327) ja Tartu maakonnas (84) (vt Joonis 1).

Joonis 1. Avalikel kinnistutel asuvate elektriautode laadimisjaamade jagunemine Eestis

Allikas: Konkurentsiamet, 2025

Lisaks toob Konkurentsiamet oma uuringus välja, et ettevõtjate arv varieerub maakondade

lõikes märkimisväärselt. Tallinnas ja Tartus tegutseb kaheksa turuosalist – see number hõlmab

kõiki 2024. aasta 31. mail tegutsevaid ettevõtjaid Eestis. Uuringu leheküljelt 86 leiame

soovituse: laadimistaristu äärealadele rajamise toetamine. Laadimistaristu rajamine äärealadele

ei pruugi olla ettevõtjatele lühiajaliselt kasumlik, kuid see aitab luua laiemat konkurentsi ja

toetab tarbijate liikumisvabadust üle Eesti. Riik ja omavalitsused võiksid kavandada meetmeid

või toetusi, mis suurendaksid ärimudelite tasuvust ka madalama nõudlusega piirkondades ning

soodustaksid konkurentsi selliselt, et ka hajaasustusega piirkondades tegutseks mitu

teenuseosutajat (vt peatükk 3.2 ja 4.4). Samadel põhjustel ei toetata laadimistaristu rajamist

Tallinna linnapiirkonna asustusüksustes.

Korteriühistu võib taotleda toetust juhul, kui hallatava kortermaja, mille jaoks rajatakse projekti

käigus laadimispunktid, teenindamiseks on minimaalselt kümme parkimiskohta. Juhul, kui

parkimiskohad ei asu KÜ hallatava kortermaja kinnistul, siis tuleb taotlusele lisada

maaomanikuga sõlmitud maa kasutusõiguse kokkulepe, millest nähtub, et korteriühistu

liikmetel on õigus parkimiskohti kasutada.

Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 651 tuleb laadimistaristu paigaldada juhul, kui parkimiskohti

on kavandatud rohkem kui kümme. Rohkem kui kümne parkimiskohaga elamu püstitamisel

tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade

omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti.

Rakendamist reguleerib ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille

kohaselt elektriauto laadimistaristut ei pea paigaldamata hoonetes, mille püstitamiseks või

oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi.

Lähtudes seadusandja tehtud valikutest toetatakse määruse alusel samuti üle kümne

parkimiskohaga kortermaju, kuid vaid selliseid, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis

püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks, sealhulgas parkla või elektrisüsteemi, on

esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Kui maja on ehitatud või renoveeritud hiljem (arvestades

ehitusloa taotluse või teatise esitamisest), siis kehtis seadusest tulenev kohustus rajada vastavad

parkimiskohad ja selliseid korteriühistuid meetmest ei toetata.

Määruse § 9

Paragrahvis sätestatakse nõuded taotlusele ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu,

sealhulgas taotleja andmete, projekti nime, eesmärgi ja tulemuste esitamise kohta. Lisaks tuleb

taotluses esitada laadimispunktide arv ja laadimisvõimekus, rahastamiskava ning kogueelarve

koos kululiikide ja rahastamisallikatega. Kui taotleja tegutseb volituse alusel, tuleb lisada

volikiri ning taotleja peab kinnitama, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest

allikatest.

Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse esitamine ja menetlemine, sh taotlusvoor, taotluse ja

taotleja nõuetele vastavuse kontroll, taotluse rahuldamine, taotluse rahuldamata jätmine,

taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine.

Määruse § 10

Paragrahvis sätestatakse taotluse esitamise ning taotlusvooru korraldamise kord. Taotluste

esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusi võetakse vastu taotlusvooru avamisest kuni

taotlusvooru rahalise mahu ammendumiseni või kuni 30. novembrini 2031. Projekt peab samas

lõppema hiljemalt 30. novembril 2032 (abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg), st sellisel juhul

jääb projekti rakendamiseks 12, mitte 24 kuud.

Nõuetele vastav, esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga taotlus esitatakse e-toetuse

keskkonnas. Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab taristuminister käskkirjaga. KIK sulgeb

taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või taristuministri kirja alusel. Taotlusvooru rahalise

mahu jäägist, ammendumisest ning taotlusvooru sulgemisest teatatakse KIKi veebilehel.

Määruse § 11

Paragrahvis sätestatakse taotluste menetlemise kord.

Määruse § 12

Paragrahvis sätestatakse, et taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK ning taotleja

tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. Taotlus tunnistatakse

vastavaks, kui see on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras.

Määruse § 13

Paragrahvis sätestatakse taotluse rahuldamise alused ja taotluse rahuldamise otsuse

minimaalsed sisunõuded. Taotluse rahuldamise otsus on haldusakt ja peab vastama

haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

Määruse § 14

Paragrahvis sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused. Taotluse rahuldamata jätmise

otsus on haldusakt ja peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Otsust on

võimalik vaidlustada, esitades vaide KIKile.

Määruse § 15

Paragrahvis sätestatakse taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse osaline

rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka

osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse

summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Taotluse rahuldamise otsuse võib haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses teha ka

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Sellisel juhul tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele alles pärast

tingimuse täitmist.

Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse kasutamine ja maksmine, sh toetuse kasutamisega

seotud aruannete esitamine, toetuse maksmise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused.

Määruse § 16

Paragrahvis sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Toetuse saaja esitab

KIKile projekti elluviimise kohta lõpparuande ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu.

Järelaruanne esitatakse üheaastase perioodi kohta, mis algab lõppmakse tegemisest ja kestab

üks aasta. Järelaruanne esitatakse pärast selle perioodi lõppu 30 tööpäeva jooksul. Järelaruande

vorm on leitav KIKi kodulehelt. Järelaruandes esitatakse andmed järelaruande perioodil

registreeritud laadimistundide koguarvu ja laaditud elektrienergia (kWh) mahu kohta ning

toetuse abil rajatud laadimispunktides taastuvenergia kasutamise tõendid. Toetuse abil rajatud

laadijates tohib kasutada ainult taastuvenergiat, vastasel korral ei aita toetus kaasa meetme

eesmärgi täitmisele.

Määruse § 17

Paragrahvis sätestatakse toetuse maksmise kord. Peamine eeldus on, et toetus makstakse toetuse

saajale pärast projekti elluviimist ja lõpparuande esitamist maksetaotluse alusel 30 päeva

jooksul maksetaotluse esitamisest. Toetust makstakse ainult abikõlblike kulude katteks määruse

§-s 7 sätestatud toetuse summade kohaselt. Maksetaotluse esitab toetuse saaja esindusõiguslik

isik ja see tuleb esitada KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ning sellele lisatakse:

1) laadimispunkti kasutusteatis või viide, kust avalikust andmekogust see on leitav;

2) laadija ja laadimispunkti vastuvõtmist tõendavad dokumendid ja foto rajatud laadijast;

3) leping elektrimüüjaga või võrguteenuse osutajaga.

Kui toetuse saajal toodab ise taastuvelektrit tootmine, näiteks päikesepaneelide abil, mis katab

laadija elektrivajaduse, siis tuleb seda tõendada ja sel juhul ei nõuta elektrimüüja või

võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingu esitamist.

Määruse § 18

Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja peamine õigus on

saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja

toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja peab:

1) tagama projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning

käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt;

2) tagama, et laadimispunktid on kasutuses taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat

projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates;

3) viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja, toetuse kasutamise, soetatud vara ja

selle kasutamise kohta;

4) säilitama ja võimaldama KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti

elluviimist, selle elluviimise ajal ning viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist

tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja

raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on KIKi või Kliimaministeeriumi hinnangul

tähtsad, et hinnata toetuse nõuetekohast kasutamist;

5) andma KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või

järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul arvates

sellekohase nõude saamisest;

6) teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada

projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses

ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi;

7) kasutama toetuse abil rajatud laadimispunktides ainult taastuvenergiat ja esitama seda

tõendavad, päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud

päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmed või toetuse saaja

taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIKile koos järelaruandega või

KIKi nõudmisel;

8) esitama projekti lõpp- ja järelaruanded vastavalt §-le 16;

9) teavitama avalikkust rahastamisallikast, tagades toetuse eest soetatud laadija juures info, et

projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistuludest ja KIKi juhiste kohaselt.

Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse

tagasinõudmine atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõike 5 alusel.

Määruse § 19

Paragrahvi kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta toetuse saaja avalduse alusel või

KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine ja selleks on

olemas põhjendused.

Lõikes 2 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mille

kohaselt näiteks võib KIK tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks juhul, kui toetuse

saaja ei vii projekti ellu taotluse juurde esitatud rahastamiskava kohaselt. Samas, kui toetuse

saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus

toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. Kui

toetust on makstud mitteabikõlblike kulude katteks, siis nõutakse see tagasi.

Tagasinõutava toetuse suurus oleneb rikkumise raskusest. Kui laadimispunktid ei ole kasutuses

taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates, siis

nõuab KIK toetuse tagasi, arvestades laadijate sihipärase kasutuse ajalist proportsiooni. KIK

peab toetust tagasi nõudes tegema kaalutlusotsuse ja põhjendama tagasinõutava toetuse suurust.

Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses ka taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks, mistõttu ei saa toetuse saaja tagasinõutavat summat oma projektis kasutada.

Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 90 päeva jooksul. Tähtajaks

tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel § 1821 lõikes 4

sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.

Määruse 7. peatükis sätestatakse vaide esitamine.

Määruse § 20

Paragrahvis sätestatakse, et määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel

võib toetuse taotleja või toetuse saaja enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida

vaidemenetluse, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Vaie

esitatakse KIKile ja vaide lahendab KIK.

Täpsemalt sätestatakse vaide esitamise kord taotluse rahuldamise otsuses.

3. Määruse terminoloogia

Määruses kasutatakse üldkeeles arusaadavaid mõisteid ja §-s 4 sisustatud termineid.

4. Määruse vastavus ELi õigusele

Direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikkel 10 (3) kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada selle üle,

kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu. Seejuures

loetleb direktiivi artikkel 10 (3) eesmärgid, millest üks või mitu peavad olema täidetud. Artikli

10 (3) (f) kohaselt võivad seejuures liikmesriigid kasutada kõnealust tulu näiteks

investeeringuteks sellistesse transpordiliikidesse ja ülemineku kiirendamiseks sellistele

transpordiliikidele, mis aitavad märkimisväärselt kaasa sektori süsinikuheite vähendamisele.

Vastav direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS)

ja selle alusel kehtestatud määrustega. Lisapiiranguid viidatud regulatsioonidest vahendite

kasutamisele ei tulene.

5. Riigiabi

Konkurentsiameti veebruaris 2025 koostatud analüüsis „Ülevaade kergsõidukite avaliku

laadimistaristu turust Eestis“ selgitatakse, et hajaasustusega piirkondades on vähe

investeeringuid ja laadimisvõimaluste kasvu ning arvestades analüüsi raames selgunud

asjaolusid, soovitab Konkurentsiamet turuolukorra parandamiseks riigil ja KOVidel toetada

näiteks laadimistaristute rajamist äärealadele ning kavandaksid meetmeid, mis suurendaksid

tasuvust ka madalama nõudlusega piirkondades. Arvestades analüüsis toodud soovitusi ja

asjaolusid, on välja töötatud toetusskeem, mille raames eraldatakse KOVile ja KÜle laadijate

rajamiseks toetust, et soodustada laadijate rajamist väljapoole Tallinna ja Tartu linna. Väljapool

Tallinna ja Tartu linna kuulub korteritest 6,3% äriühingutele Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse andmetel.

ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd

see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Konkurentsi moonutamise ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise tingimuste

hindamisel peab tuvastama üksnes seda, kas abi võib kahjustada liikmesriikide vahelist

kaubandust ja moonutada konkurentsi. Kehtib eeldus, et riigi poolne rahaline eelis

liberaliseeritud sektoris moonutab konkurentsi.[1] Kuivõrd laadimistaristu turg on konkurentsile

avatud, siis antud tõlgendusreeglitest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et toetus KOVile või

KÜle avaliku laadimistaristu rajamiseks mõjutab konkurentsi. Kuigi, pigem võib eeldada, et

KÜd ei soovi rajada avalikke laadimispunkte ning kui mõni KÜ, kelle liikmete hulgas on ka

äriühing sooviks, siis eelpoolviidatud Konkurentsiameti ülevaade viitab, et turuolukorda tuleks

parandada. KÜle antav toetus mitte avaliku laadimistaristu rajamiseks laadimistaristu turgu

mõjutada ei saa.

Avaliku sektori toetus ettevõtjatele kujutab endast riigiabi vaid ulatuses, kus see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellega seoses ei ole vaja aga tõendada, et abil on tegelik

oluline mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, vaid üksnes seda, kas riigiabi võib

kaubandust kahjustada.[2]

[1] Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01)

(riigiabi mõiste teatis), p 187. [2] Riigiabi mõiste teatis, p 190.

Korteriühistu (KÜ) moodustatakse vaid konkreetse elamu korrashoiuks, mistõttu KÜ poolt oma

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki osade ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine on selgelt ja ainult kohaliku iseloomuga ning

piiratud geograafilise ulatusega ning korteriühistul puudub igasugune mõju liikmesriikide

turgudele, kuna tegevus on piiratud vaid ühe konkreetse ehitisega, mistõttu KÜ kinnistule

rajatav laadija, millele on juurdepääs vaid KÜ loal, ei saa kahjustada kaubandust, sh ei

meelitaks investeeringuid või teiste liikmesriikide kliente. Kui KÜ rajab avalikult kasutava

laadija, siis selle toetamine ei mõjuta samuti liikmesriikide vahelist kaubandust, kuna laadijaid

rajatakse peamiselt piirkonna elanike ja läbisõitvate turistide teenindamiseks ning on niivõrd

piirkondliku mõjuga ja ebausutav on, et antud toetuse abil rajatud laadijad meelitaks kohale

teiste riikide kodanikke, mistõttu ei saa see mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.

Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis,

kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist

kaubandust“. Kuivõrd antud juhul on tegu riigipoolse abiga investeerimaks kohaliku

laadimistaristu rajamisse, siis võib asuda seisukohale, et nimetatud toetus KOVile või KÜle on

kohaliku mõjuga, ning see ei kahjusta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonutada

konkurentsi.

6. Määruse mõju

Määruse üldine mõju

Toetus on suunatud elektriautode laadimistaristu arendamisele, et parandada

laadimisvõimaluste kättesaadavust ning soodustada seeläbi elektriautode laialdasemat

kasutuselevõttu. Laadimistaristu arendamine on oluline eeldus, et toetada elektrisõidukite

kasutamise kasvu, aidates kaasa nii keskkonnaeesmärkide täitmisele kui ka säästlikumatele ja

jätkusuutlikumatele liikumisviisidele üleminekule.

Elektriautode laadimistaristu toetamise meede on osa Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärkide

täitmisest, mille siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuvenergia

kasutamist transpordisektoris. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842

kohaselt peab Eesti vähendama transpordisektori heitkoguseid vähemalt 13% võrreldes

2005. aastaga. Elektriautode ja vastava taristu arendamine aitab saavutada 2040. aastaks

oluliselt madalamaid heitkoguseid. Kuna 2020. aastal moodustas transpordisektor ligikaudu

17% Eesti koguheitest ning maanteetransport põhjustas 97,4% sektori emissioonist, on

elektrisõidukite laialdasemal kasutamisel oluline osa, et liikuda kliimaneutraalsuse suunas.

Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse

arengu põhimõtteid.

Määruse edukal rakendamisel on oodata, et elektriautode laadimistaristu rajamine kortermajade

piirkonda annab koos muude riiklike meetmetega tõuke elektriautode laialdasemaks

kasutuselevõtuks. Prognoosida võib, et 2030. aastaks on elektriautode osakaal Eestis

märgatavalt suurenenud ning Eestisse sisse toodavad sõidukid on keskmiselt väiksema

süsinikuheitega. 2040. aastaks on suurem osa sõidukeid nullheitega.

Meetme prognoositav minimaalne mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele on 3407 tonni

(CO2) aastas ja minimaalne täiendav taastuvenergia kasutuselevõtt transpordisektoris on 4517

MWh aastas.

Mõju halduskoormusele

Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees. Toetuse

saamisega kaasneb kohustus toetuse kasutamisest aru anda.

Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale

Laadimistaristu laienemine aitab kaasa tasakaalustatumale arengule, parandades elektriautode

kasutusvõimalusi ka väljaspool suuremaid keskusi.

Elektriautode laialdasem kasutuselevõtt hoogustab kodumaise taastuvelektri tootmist. Elanike

ja leibkondade üldine majanduslik olukord eeldatavasti paraneb, sest tänu säästlikumatele ja

efektiivsematele transpordilahendustele kasvab kokkuhoid auto- ja kütusekuludelt.

Hetketeadmise järgi on elektriauto ülalpidamiskulud ca 20% madalamad kui

sisepõlemismootoriga auto puhul.

Laadimistaristu rajamine loob otseseid ja kaudseid töökohti nii ehituse, elektritööde kui ka

hooldusteenuste sektoris. Laadimisvõimaluste suurenemine annab kindlustunde

elektrisõidukite soetamiseks, mis omakorda kasvatab nõudlust uute ja kasutatud elektriautode

turul. Pikemas perspektiivis aitab laadimistaristu areng kaasa elektrisõidukite laialdasemale

kasutuselevõtule, mis vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning toetab kodumaise

taastuvenergia tootmist ja tarbimist transpordisektoris.

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Käesolevat määrust rahastatakse CO2 eelarvest 1 000 000 euroga. Toetust makstakse

ühikuhindade alusel ehk keskmise hinna alusel. Toetuse summa kehtestamisel on arvestatud, et

toetuse määr on 60%. Toetuse saajate omafinantseering moodustab vähemalt 40% projektide

abikõlblikust kogumaksumusest.

Rakendamisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks,

teavitamiseks, kontrollideks, seireks, hindamiseks, väljamaksete tegemiseks jm) on sama

meetme eelarvest ette nähtud 9,97%.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), Eesti Linnade ja

Valdade Liidu, Eesti Korteriühistute Liidu ning laadimistaristu arendajatega.

Seletuskirja lisa: Ühikuhinnad (metoodika)

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Regionaal ja Põllumajandusministeerium

06.06.2025 nr 1-4/25/2673

Taristuministri määruse „Elektriauto

laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja

kord“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium edastab kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Elektriauto

laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Ühikuhinnad (metoodika)

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit,

Keskkonnainvesteeringute Keskus, Morek IT OÜ, MultiCharge OÜ, Enefit AS, Eleport OÜ, AS

Terminal, Ignitis Eesti OÜ, OÜ Alexela, Elektrum Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Neste Eesti AS,

Electric Terminal OÜ, Diotech OÜ, MTÜ Saarte Energiaagentuur, Energex OÜ, Snabb OÜ, Viru

Elektrivõrgud OÜ, Elektrilevi OÜ, Olerex AS.

Ülle Rätsep, 5344 8013

[email protected]

Elektriautode laadimistaristu rajamise maksumuse ühikuhinnad

6.06.2025

1. Kliimaministeerium on välja töötanud toetusmeetme elektriautode laadimistaristu

rajamiseks. Toetust antakse äriregistrisse kantud korteriühistutele ja kohaliku

omavalitsuse üksustele. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse määrusega

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Toetust antakse standardiseeritud

ühikuhinna alusel.

2. Koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on

Kliimaministeerium toetuse suuruse määramiseks välja selgitanud ühikuhinnad

toetatavate tegevuste lõikes. Toetuse määr on 60% leitud ühikuhinnast. Ühikuhinnad

on leitud asjade ja teenuste käbemaksuta maksumusest ning toetuse summale lisatakse

käibemaks, kui toetuse saajal ei ole õigust käibemaksu riigilt tagasi saada.

3. Toetuse andmise eesmärk on soodustada elektriautode laadimistaristu rajamist, et

vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning saavutada Eesti ja

Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Meede aitab parandada laadimispunktide

kättesaadavust väljaspool Tartu ja Tallinna linna, soodustada üleminekut

elektriautodele ja suurendada elektriautode laadimisvõimekust üle Eesti. Meetme

raames toetatakse 4–20 laadimispunkti rajamist, kiirlaadija puhul toetatakse 2–20

laadimispunkti rajamist.

4. Ühikuhinna alusel toetuse andmine täidab toetuse saajate ja KIKi jaoks olulist

administratiivkoormuse vähendamise eesmärki. Toetuse suuruse määramiseks ei ole

vaja võtta ennetavalt hinnapakkumisi ega tõendada toetuse kasutamisel ostude tegemist

turukonkurentsi ära kasutades. Korteriühistud (edaspidi KÜ) vastutavad mõistliku

ostusumma väljaselgitamisel oma liikmete ees ja kohalikud omavalitsused (edaspidi

KOV) peavad järgima riigihangete seadust. Välja töötatud ühikuhind tagab toetuse

saajate võrdse kohtlemise ja annab selged suunised, et turul meetme vahendite

kasutamisel ühtlasemate hindadega tegutseda.

5. Toetuse andmise tingimuste määruses ja käesolevas dokumendis kasutatakse termineid

järgmiselt:

- dünaamiline koormusjaotuse süsteem – seadeldis või süsteem, mis võimaldab

laadimispunkti dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat

elektrivõrku ei koormataks üle elektriautot laadides;

- laadija – elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses

oleval maatükil ja millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija;

- laadimispunkt – laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte

elektrisõidukit;

- laadimistaristu – kindlal parkimiskohal elektrisõiduki laadimiseks tarvilik taristu.

Metoodika põhimõtted

6. Laadimistaristu rajamise ühikuhindade väljaselgitamiseks kasutatud metoodikat on

kirjeldatud käesolevas dokumendis. Et metoodika alusel ühikuhinda kujundada, tehti

2024. aasta IV kvartalis turu-uuring turuosaliste seas, kes pakuvad Eestis

laadimispunktide projekteerimise ja väljaehitamise teenust.

7. Eestis jõustus 1. juulil 2020 ehitusseadustiku § 651, mille kohaselt on kohustus elamute

juurde paigaldada elektriautode laadimistaristu juhul, kui parkimiskohti on kavandatud

rohkem kui kümme. Rohkem kui kümne parkimiskohaga elamu püstitamisel tuleb kõik

parkimiskohad varustada juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade

omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto

laadimispunkti. Rakendamist reguleerib ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadus, mille kohaselt elektriauto laadimistaristut ei ole kohustuslik

paigaldada hoonete juurde, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on

ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Meetmest ei toetata

korteriühistuid, mille hallatava kortermaja püstitamiseks või oluliseks

rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud pärast 2021. aasta

10. märtsi, sest sel juhul kehtib neile kohustus rajada laadimistaristu. EIS (varasem

Kredex) on toetanud laadimistaristu rajamist koos kortermajade

renoveerimistoetusega. Eelnevast tulenevalt on ühikuhindade väljatöötamisel lähtutud

vanemate kortermajade vajadustest.

8. Kortermaja suuruse määramise aluseks võeti tunnetuslikult keskmise kortermaja

pikkus meetrites, et leida laadija ja kaabelduse komplekti hind (jooksevmeetrid arvutati

ümber komplekti hinnaks tulenevalt kortermaja keskmisest pikkusest).

9. Ühikuhinna kujundamiseks jagati tegevused põhikomponentideks, mille täpsem

loetelu on toodud hinnapäringus (nt laadimisjaama seadmed, paigaldustööd,

kaevetööd, elektrisüsteemi ühendustasud), ja küsiti turuosalistelt hinnapakkumised

konkreetsete komponentide lõikes.

10. Kuna laadimispunkti maksumus sõltub olulisel määral võimsusest, siis on ühikuhinnad

määratud enim levinud võimsustega 11 kW, 22 kW ja üle 40 kW seadmetele.

11. Ühikuhinna leidmisel kasutati esitatud hinnapakkumiste maksumuste aritmeetilisi

keskmisi, kuid seejuures jäeti pakkumuste madalaima ja kõrgeima hinnaga toiming

arvestusest välja, et äärmused ei omaks suurt mõju keskmisele hinnale. Pakkujatele anti

teada küsimise eesmärk, ei olnud võimalik anda teada konkreetset kortermaja, mistõttu

ei ole mõistlik eeldada, et alati oli arvestatud kõikide kulukomponentidega.

Hinnapakkumised esitanud ettevõtted võisid püstitatud lähteülesandest erinevalt aru

saada ning jätta hinnapakkumisse lisamata komponente või töid (nt tarkvara

uuendused, paigaldusjärgne testimine vms), mis võivad hiljem projekti kulusid

suurendada.

Ühikuhinna leidmise alus

12. Ühikuhinna kujundamisel tugineti turul tegutsejate kogemusele. Selleks küsiti

hüpoteetilised hinnapakkumised võimalikult paljudelt konkreetses turusektoris

tegutsevatelt ettevõtjatelt. Küsitletud ettevõtjate valimi koostamisel võeti aluseks

avalik info vastavas turusektoris tegutsevate ettevõtjate kohta. Laadimistaristu rajamise

tegevused ja kulud on üldjoontes sarnased olenemata asukohast. Seetõttu ei olnud

vajalik võtta valimi koostamisel eesmärki, et teenuseosutajad oleks esindatud igast

maakonnast.

13. Hinna kujundamisel paluti pakkujatel arvesse võtta ehitustööde ja tehnoloogia

maksumus ning tehnoloogilised eripärad. Hinnapäringus paluti esitada maksumus

arvestusega, et töö tuleb teha paekivisse kaeviku rajamise teel ja mitte paepinnases.

Elektriliitumiste maksumust ei arvestatud, kuna seda meetmest ei rahastata.

14. Hinnapäringud ja lähteülesanne saadeti 11 ettevõtjale 4. oktoobril 2024.

Hinnapakkumise esitasid Morek IT OÜ, MultiCharge OÜ, Enefit AS, Eleport OÜ ja

AS Terminal.

Hinnapäringu sisu

15. Laadimistaristu rajamise hind sõltub erinevatest komponentidest ja näitajatest. Kuna

kortermaja suurus võib erineda, siis on ka kortermajade vajadused erinevad, eelkõige

laadijate ja laadimispunktide arvu poolest. Kortermaja elektrisüsteemi võimsus ja

vananenud elektripaigaldised omavad samuti mõju laadimistaristu rajamise

maksumusele. Nutikad laadimisseadmed võimaldavad dünaamilist koormuse

juhtimist, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle, kõik saaks laadida võrdsetel

tingimustel ning hallata laadimise kasutamist mobiilirakenduses.

16. Toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tegevused ja kulud jaotati kululiikideks ja

toiminguteks. Kululiikidena nimetatakse toetatavad tegevused ja toimingutena

komponendid, millest kululiigid koosnevad.

17. Laadimistaristu rajamise maksumuse väljaselgitamiseks liigendati rahastatavad

tegevused ja kulud järgmiselt (kululiigid):

a. 4–10 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe laadimispunkti kohta;

b. 11–20 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe laadimispunkti

kohta;

c. ühe laadija omandamine, mille võimsus on kuni 21 kW;

d. ühe laadija omandamine, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on

rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt;

e. ühe kiirlaadija omandamine, mille võimsus on üle 40 kW;

f. dünaamilise koormusjaotuse süsteemi (hõlmab seadmeid ja tarkvara) omandamine

ja paigaldamine.

18. Selleks, et hindade kujunemises selgust saada, paluti hinnapäringus hinnastada

tegevused järgmiste olulisemate toimingute kaudu (toimingud):

g. elektriprojekti koostamine;

h. kilbi paigaldus välistingimustes;

i. seadmed (paluti nimetada);

j. elektritööd elektrikilpides;

k. kaabel koos kaitsekõri ja paigaldusega;

l. mõõdistused ja audit;

m. kaevetööd paepinnases;

n. kaevetööd (ei ole paepinnas);

o. tagasitäide;

p. laadija;

q. laadija vundament jm;

r. laadija posti paigaldus.

19. Hinnapäringus paluti arvestada järgmiste tingimustega:

a. hind peab sisaldama nii materjale kui ka nende paigaldamist;

b. laadija asub KÜ/KOVi kinnistul;

c. projektijuhtimine, dokumentatsiooni koostamine, sh kooskõlastuste võtmine, ei

kuulu tööde mahtu;

d. juriidiliste küsimuste lahendamine ei kuulu tööde mahtu;

e. katendi ja haljasala taastamistööd ei kuulu tööde mahtu;

f. „ei ole paepinnas“ tähendab, et kõik muud pinnased on võimalikud;

g. transport, utiliseerimine ja muud tööd ei kuulu tööde mahtu.

20. Hinna kujundamiseks koguti andmed tööde maksumuse kohta nimetatud toimingute

lõikes. Kululiigi hind saadi asjakohaste toimingute maksumuste liitmisel.

Ühikuhindade arvutamisel võeti arvesse erandeid, mis võivad tuleneda piirkonna

spetsiifikast, nagu paepinnas.

21. Hinnapakkumised esitati netohindadena, millele lisandub käibemaks. Saadud

ühikuhind on samuti ilma käibemaksuta. Alltoodud tabelisse on koondatud pakkumise

esitanud ettevõtete vastused.

Tabel 1. Ettevõtete esitatud hinnapakkumused kululiikide kaupa

22. Elektriautode laadimistaristu hinnapäring tõi välja kulude jaotuse ning pakkumiste

varieeruvuse.

23. Hinnapakkumiste alusel tehti ühikuhinna kujundamiseks järgmised järeldused:

a. küsimustikule saadud vastustest on võimalik tuletada elektriautode laadimistaristu

osade keskmisele turuhinnale vastav maksumus;

b. pakkumiste varieeruvus: hinnad erinevad pakkujate lõikes kohati märkimisväärselt,

mis tõenäoliselt on tingitud asjaolust, et soodsaim pakkumine mõne toimingu lõikes

ei pruugi sisaldada kõiki vajalikke seadmeid, materjale või tööetappe, mis võivad

mõjutada laadija tehnilist ja regulatiivset vastavust. Kalleima pakkumuse puhul

võib hinnavahe olla tingitud lisaseadmete, kallimate materjalide või täiendavate

tööetappide kaasamisest, mis võib tagada laadija parema tehnilise vastavuse, kuid

samas võib see tuleneda ka mõningate tööde ülehinnatud maksumusest, mis

mõjutab pakkumuse koguhinda.

KESKMINE

Projekteerimine tk 600,00 2 500,00 1 550,00

Kilbi paigaldus

välistingimustel tk

600,00 700,00 1 000,00 2 550,00 3 500,00 1 670,00

Seadmed komplekt 500,00 900,00 420,00 900,00 680,00

Elektritööd

elektrikilpides komplekt

200,00 500,00 450,00 383,33

Kaabel koos kaitsekõri

ja paigaldusega jm*50

950,00 750,00 750,00 800,00 1 750,00 1 000,00

Mõõdistused ja audit tk 350,00 450,00 750,00 430,00 1 100,00 616,00

Kaevetööd

(paepinnases) jm*15

750,00 675,00 600,00 825,00 712,50

Kaevetööd (ei ole

paepinnas) jm*35

1 050,00 1 400,00 700,00 1 925,00 1 050,00 1 225,00

Tagasitäide jm*50 1 500,00 750,00 500,00 1 250,00 1 000,00

6 300,00 5 075,00 5 470,00 7 555,00 9 475,00 2 500,00 8 836,83

KESKMINE

Projekteerimine tk 800,00 2 500,00 1 650,00

Kilbi paigaldus

välistingimustel tk

800,00 900,00 1 500,00 2 600,00 1 450,00

Seadmed komplekt 900,00 420,00 1 070,00 796,67

Elektritööd

elektrikilpides komplekt

350,00 500,00 450,00 433,33

Kaabel koos kaitsekõri

ja paigaldusega jm*75

1 425,00 1 125,00 1 125,00 1 200,00 2 625,00 1 500,00

Mõõdistused ja audit tk 450,00 750,00 1 000,00 430,00 1 800,00 886,00

Kaevetööd

(paepinnases) jm*15

750,00 675,00 600,00 825,00 712,50

Kaevetööd (ei ole

paepinnas) jm*35

1 050,00 1 400,00 700,00 1 925,00 1 050,00 1 225,00

Tagasitäide jm*50 1 500,00 750,00 500,00 875,00 906,25

6 775,00 6 100,00 6 595,00 8 175,00 7 175,00 2 500,00 9 559,75

Ühikhind vastavalt mahule

4–10 laadimispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks

Kokku

11–20 laadimispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks

Kokku

24. Otsustati arvesse võtta esitatud keskmine pakutud maksumus iga eristatava toimingu

lõikes. Välja jäeti pakkumuste madalaima või kõrgeima hinnaga toimingu maksumus,

kui see erines keskmisest märkimisväärselt (üle 40%) ning pakkumusi oli rohkem kui

kolm.

25. Saadud eristatud toimingute keskmised maksumused liideti toetusest rahastatavate

kululiikide lõikes, võttes arvesse vastava kululiigi toimingute keskmine maksumus.

26. Eelkirjeldatud viisil selgitati välja turu keskmine hind (ühikuhind) iga toetusest

rahastatava kululiigi jaoks.

27. Ühikuhind ei sisalda:

a. projektijuhtimist, dokumentatsiooni koostamist, sh kooskõlastuste võtmine;

b. juriidiliste küsimuste lahendamist;

c. katendi ja haljasala taastamistööd;

d. transporti, utiliseerimist;

e. omanikujärelevalve kulu;

f. elektriliitumise maksumust.

28. Nimetatud kulusid TAT alusel ei hüvitata, need kulud teeb toetuse saaja

omavahenditest, kui selleks on vajadust.

Selgitused

29. Elektriprojekti koostamiseks esitas pakkumise vaid kaks ettevõtet, sest selle

maksumust on kõige keerulisem hinnata. Elektriprojekti maksumus sõltub sellest, kas

tellijal on olemas digitaalsed joonised parkla kohta, korterite arvestite asukohast jne.

Elektriprojekti koostamisel selgub reaalne olukord, mitu laadijat ja laadimispunkti on

vaja projekteerida ning kas on vajalik ja võimalik olemasolevat peakaitset suurendada

ampreid lisades.

30. Viiekorruseliste paneelmajade puhul jääb hoone tüüpiline pikkus vahemikku 40–60

meetrit, mistõttu metoodika koostamisel võeti aluseks keskmine kortermaja pikkus –

50 meetrit. Arvestades, et osa ühikuhinna komponente on esitatud jooksevmeetri (jm)

alusel, korrutati need 50 meetriga, et leida keskmise kortermaja põhjal komplektihind

kaablile koos kaitsekõri ja paigaldusega ning tagasitäitele. Kui parkimiskoha tavaline

laius on 2,5–3 meetrit, siis laadimispunktide paigaldamisel tuleb arvestada, et kaabel

tuleb vedada läbi kogu parkimisala. Mida rohkem laadimispunkte rajatakse, seda

pikemaks kujuneb kaabli paigaldustee. Seetõttu on 11–20 laadimispunkti

komplektihinna arvutamise puhul lisatud 50 jm kaablit koos kaitsekõri ja paigaldusega,

kokku 75 jm, et tagada kõigi punktide ühendus.

31. Kaevetööde maksumuse arvutamisel rakendati jaotust, kus kaevetööd, mis ei toimu

paepinnases, moodustavad 70% ja paepinnases kaevetööd 30% kogumahust. See

osakaal põhineb eeldusel, et enamik projektide raames tehtavaid kaevetöid toimub

pehmemates pinnastes, kuid arvestati ka paepinnase esinemisega. Selline jaotus

võimaldab määrata tasakaalustatud ühikuhinna, mis kajastab realistlikult tegelikke

töötingimusi ning tagab kulude õiglase jaotuse.

32. Hinnapäringu tulemuste analüüsimisel jäeti välja pakkumised, kus elektritööd

elektrikilpides olid esitatud tunnihinnana, ning arvesse võeti vaid need pakkumised,

kus maksumus oli esitatud komplektihinnana. Komplektihinnad võimaldavad vältida

ettearvamatuid lisakulusid, mis võivad tekkida töömahu varieerumise tõttu, ning

aitavad kehtestada läbipaistvama ja prognoositavama ühikuhinna, mis toetab

metoodika rakendatavust erinevate projektide puhul.

33. Koondatud hinnad näitasid, et kuigi teatud kulukomponendid suurenevad koos

laadimispunktide arvu kasvuga, ei ole see kasv alati lineaarne ega ühtlane.

34. Kulude jaotus laadimispunktide arvu järgi:

a. 4–10 laadimispunkti: keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta – 1262,40 eurot +

km.

b. 11–20 laadimispunkti: keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta – 616,76 eurot +

km.

35. Ühe laadimispunkti maksumus saadi kõigi pakkumise teinud ettevõtete esitatud 4–10

ja 11–20 laadimispunkti olulisemate toimingute aritmeetiliste keskmiste

summeerimisel ja seejärel leiti keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta. Toetuse

andmise tingimuste väljatöötamisel selgus vajadus rahastada kiirlaadijaid alates kahest

laadimispunktist, mitte neljast. Keskmine kulu ühe laadimispunkti projekteerimise ja

ehitamise kohta ei saa märgatavalt erineda sõltuvalt sellest, kas paigaldatakse 2 või 4

või rohkem kiirlaadijat, mille võimsus on üle 40 kW. Eeldada võib, et 2 kiirlaadija

paigaldamise projekteerimine ja kommunikatsioonide ehitamise ühikuhind ei saa olla

soodsam kui 4+ kiirlaadija, mistõttu liigne toetamine on välistatud. Seetõttu pärast

vastava tingimuse leevendamist kiirlaadijate toetamise küsimuses uusi

hinnapakkumusi ei küsitud. Mastaabiefektid suurendavad küll kogukulusid 11–20

laadimispunkti korral, kuid vähendavad ühe laadimispunkti keskmist maksumust.

Kõigi saadud keskmiste maksumuste ühtlustamiseks ja metoodilise järjepidevuse

tagamiseks rakendati ümardamise reegleid, mille kohaselt iga väärtus ümardati lähima

täisarvuni. Ümardamine tagab andmete selguse ja lihtsustab ühikuhinna kasutamist

toetuste määramisel ning eelarvestamisel. Selline lähenemine aitab vältida ebaolulisi

erinevusi, mis võivad tuleneda murdarvude täpsusest, ning toetab standardiseeritud ja

läbipaistvat hinnakujundust.

36. Kulude jaotus laadijate võimsuse järgi:

a. kuni 21 kW: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise keskmine

kulu – 1024,50 eurot;

b. 22 kW või võimsam: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise

keskmine kulu – 2685,95 eurot;

c. üle 40 kW: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise keskmine

kulu – 18 832,74 eurot.

37. Võimsuse keskmise maksumuse määramisel on aluseks võetud OÜ Elektrilevi vastava

teenuse hind, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Eesti suurima

võrguoperaatori fikseeritud ühikhinna, 331 eurot ampri kohta, rakendamine võimaldab

vältida piirkondlikke erinevusi ja tagada, et hinda on arvestatud ka infrastruktuuri

arendamiseks vajalikud kulud, mis võivad madalama hinnaga pakkumiste puhul jääda

esialgu varjatuks, kuid hiljem tellijale lisakuludena avalduda. Erinevad

võrguoperaatorid rakendavad erinevaid hinnamudeleid, mistõttu võib esialgne hind

tunduda soodsam, kuid tegelikkuses võivad sellele juurde tulla lisakulud, näiteks

suurema võimsuse või kaugema liitumispunkti korral rakendatav kulupõhine arvestus.

Seetõttu on tõenäoline, et 331 eurot ampri kohta kajastab ka kaudseid kulusid,

sealhulgas võrgu arendusega seotud investeeringuid.

38. Dünaamiline koormusjaotuse süsteem reguleerib automaatselt laadimisvõimsust

vastavalt hoone elektritarbimisele, vältides ülekoormust ja tagades võrgu stabiilsuse

elektriauto laadimisel. See võimaldab nutikalt hallata maja energiakasutust, jaotades

koormust efektiivselt ning vähendades vajadust kallite võrguühenduste täienduste

järele. Seetõttu peaks see olema kohustuslik kõigis suuremates laadimislahendustes, et

tagada taristu tõhus ja jätkusuutlik kasutamine. Dünaamilise koormusjaotuse süsteemi

maksumus leiti esitatud pakkumuste keskmise maksumuse väljaarvutamise teel.

Tabel 2. Ettevõtete esitatud hinnapakkumused laadijate võimsuste kaupa ning dünaamilisele

koormusjaotuse süsteemile

39. Laadija võimsuste ühikuhinna arvutamisel jäeti toimingust Laadija posti paigaldus

tulenevad kulud arvestusest välja, kuna tegemist on ehitustööga, mis ei ole otseselt

seotud laadija maksumusega. Ehitustööd, sealhulgas postide paigaldamine, sõltuvad

objekti eripäradest, pinnase omadustest ja muudest infrastruktuuri teguritest, mistõttu

nende maksumus võib erineda sõltuvalt projektist. Lisaks pakuvad laadijate tarnijad

KESKMINE

Laadija tk 600,00 650,00 680,00 818,52 631,50 676,00

Laadija vundament jm tk 230,00 200,00 200,00 331,97 700,00 429,00 348,50

830,00 850,00 880,00 1 150,49 700,00 1 060,50 1 024,50

Laadija tk 2 300,00 1 100,00 1 649,51 3 500,00 3 054,45 2 320,79

Laadija vundament jm tk 230,00 300,00 200,00 331,97 700,00 429,00 365,16

230,00 2 600,00 1 300,00 1 981,48 4 200,00 3 483,45 2 685,95

Laadija tk 19 000,00 17 000,00 16 750,00 13 895,08 23 000,00 17 900,00 17 924,18

Laadija vundament jm tk 560,00 800,00 400,00 982,79 1 800,00 908,56

19 560,00 17 800,00 17 150,00 14 877,87 24 800,00 17 900,00 18 832,74

Seade  tk 300,00 325,00 127,05 310,70 265,69

Seade  tk 350,00 350,00

300,00 325,00 477,05 310,70 615,69

Kokku

Ühe kiirlaadija omandamiseks, mille võimsus on üle 40 kW

Kokku

Dünaamilise koormusjaotuse süsteemi (hõlmab seadmeid ja tarkvara) ost ja paigaldamine

Kokku

Ühikhind vastavalt mahule

Ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on kuni 21 kW 

Kokku

Ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui

üks vähemalt 11 kW laadimispesa

reeglina paigalduse tasuta teenusena osana terviklahendusest, mis muudab eraldi

hinnastamise mittevajalikuks. Seetõttu keskenduti ühikuhinna määramisel ainult

laadijate ja nendega seotud elektritööde kuludele, et tagada metoodiline järjepidevus

ning võrreldavus erinevate võimsusklasside lõikes.

Ühikuhinnad

Tegevus Maksumus eurodes

4–10 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe

laadimispunkti maksumus ning sama ühikuhinda

kohaldatakse ka 2 kiirlaadimispunkti rajamisel

1262

11–20 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe

laadimispunkti maksumus 617

Üks kuni 21 kW laadija (üks laadimispunkt) 1025

Üks 22 kW või võimsam laadija (rohkem kui üks

laadimispunkt) 2686

Üks üle 40 kW kiirlaadija (üks laadimispunkt) 18 833

Elektrivõimsuse juurde ostmine, ühe ampri kohta 331

Üks dünaamiline koormusjaotuse seade (süsteem) 616

Toetussumma

40. Toetuse osakaal on 60% leitud standardiseeritud ühikuhinnast. Seega korrutatakse

leitud ühikuhind numbriga 0,6.

41. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui toetuse taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

Seega lisatakse toetusele 24% käibemaksu katteks, kui toetuse saaja ei saa käibemaksu

riigilt tagasi.

42. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest

ehitushindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud.

Toetuse summa toetatavate tegevuste lõikes on (TAT § 7):

a. 757 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse

4–10 laadimispunkti ning sama ühikuhinda kohaldatakse ka 2 kiirlaadimispunkti

rajamisel;

b. 370 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse

11–20 laadimispunkti;

c. 615 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on kuni 21 kW;

d. 1612 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja

millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt;

e. 11 300 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on üle 40 kW;

f. 199 eurot ühe ampri kohta laadimispunktiga ühendatud peakaitsme elektrivõimsuse

juurde ostmiseks projekti raames rajatava laadija kasutuse jaoks vajalikus

lisamahus;

g. 370 eurot dünaamilise koormusjaotuse süsteemi omandamiseks ja paigaldamiseks.