Väljaminev kiri

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus välislepingu eelnõule

vanglakaristuste täideviimiseks Eestis

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust välislepingu eelnõule, millega võimaldatakse Eestis

täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid

arvamusi ja tähelepanekuid.

Viidates kavandatava lepingu artiklitele 8 punkt 4 ja 14 lõige 3, juhime tähelepanu asjaolule, et

kinnipeetavate kaebuste arv, mis puudutavad personali tegevust või nende õigusi, võib osutuda

märkimisväärseks. Seetõttu oleks otstarbekas täpsemalt reguleerida, millised kaebused jäävad

Justiits- ja Digiministeeriumi või vangla pädevusse ning millised kuuluvad edasi suunamiseks

kohtusse.

Samuti vajab selgitamist, kes korraldab kinnipeetava emakeelse kaebuse või muu õiguskaitsega

seotud dokumendi tõlkimise eesti keelde ja vastupidi. Kui see kohustus jääb kohtute

tõlketeenistusele, tuleb arvestada, et töökoormus võib oluliselt kasvada, eriti haruldasemate

keelte puhul, kus võib osutuda vajalikuks kasutada eriteenuseid, mis on mahupõhiselt kulukad.

Teeme ettepaneku, et kõik tõlkimisega seotud kulud ja korraldus jääks Rootsi kanda või oleksid

jagatud viisil, kus Rootsi tagab tõlked inglise keelde ning Eesti tagab vajadusel tõlked inglise

keelest eesti keelde.

Teie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1

Meie 09.06.2025 nr 6-3/25-625-2

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Artikliga 9 on reguleeritud üksnes kuritegude menetlemine. Samas jääb analüüsimata, milline

võib olla väärtegude toimepanemise ulatus Rootsi kinnipeetavate poolt ning kui suur

lisakoormus võib sellest tuleneda Eesti kohtutele väärteomenetluste ja väärteokaebuste

lahendamisel (nt vanglates tüüpilised võimuesindaja solvamise väärteoasjad).

Artiklite 19 punktid 1–6 ning artikkel 21 sätestavad, et Rootsi kohtuotsuse täitmise Eestis

otsustab üksnes Justiits- ja Digiministeerium, mille kontroll on sisult pigem formaalne.

Ministeeriumi otsus on ka õiguslik alus kinnipeetava Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks

karistuse täitmise ajal (art 21 lg 2). Samas nähtub seletuskirjast (lk 13), et täiendava

regulatsioonina edastatakse taotlus ka kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise

lubatavust Eestis. Samas on kohtul piiratud roll – tal puudub õigus muuta või sisuliselt

täpsustada välisriigi kohtuotsust. Kontroll on pigem formaalne, põhinedes eeltäidetud ankeedil

ja ilmsete vastuolude tuvastamisel. Menetlustähtaeg on lühike (7 päeva), mis eeldab suurt

usaldust Rootsi ametiasutuste andmete suhtes. Seletuskirja kohaselt lubatakse kohtul kasutada

pealdisega määrust, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (lk 14). Samas ei sätesta kehtiv

kriminaalmenetluse seadustik selgesõnaliselt, millisel kujul tuleb karistuse täitmise lubatavust

tunnistada, eriti olukorras, kus täitmine toimub Euroopa Liidu õiguse või kahepoolse lepingu

alusel. Arvestades, et EL õiguses kehtib vähemalt keeldumise korral üldine

põhjendamiskohustus, tuleks täpsustada, millal võib kohus teha pealdisega määruse ning millal

on nõutav sisuline põhjendus, tagamaks kooskõla nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti

põhiseaduslike põhimõtetega.

Lisaks juhtisime juba varasemas vastuses 07.04.2025 nr 6-3/25-68-2 tähelepanu sellele, et

seletuskirjast ei nähtu, kas selline menetluse viiakse läbi KrMS § 481 alusel samuti Harju

Maakohtus või saaks seda otsustust teha ka vangla asukohajärgne kohus. Samuti ei nähtu

seletuskirjast, milline on muudatuse mõju kohtu(-te) koormusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees