Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/1212-1 |
Registreeritud | 09.06.2025 |
Sünkroonitud | 10.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
MÄÄRUS
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5alusel.
§ 1. Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruses nr 36 „Keskvalitsuse hoonete
energiatõhususe parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“;
2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp
hilisem kui kaksteist kuud pärast Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a määruse nr 25
„Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ §-s 3 sätestatud
moderniseerimisfondi raha kasutamise lõpptähtaega ega hilisem kui 60 kuud pärast toetuse
taotluste esitamise tähtpäeva.“;
3) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Projekti abikõlblike kulude tegemise algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise
otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui kuuskümmend päeva enne Vabariigi Valitsuse 10.
märtsi 2022. a määruse nr 25 „Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse
üldtingimused“ § 3 sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise lõpptähtaega.“;
4) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „projekti elluviimise“ tekstiosaga „§ 4 lõikes 3
sätestatud“;
5) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 16 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 16 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lõppmakse on toetuse viimase osa väljamakse, peale mida on kogu projektile taotluse
rahuldamise otsusega ette nähtud toetus välja makstud. Lõppmakse maksetaotlusele peab
taotleja lisama projekti lõpetamiseks vajalike edasiste tegevuste kirjelduse ja ajakava.“;
08.06.2025
nr
8) paragrahvi 16 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõna „lõpparuannet“ sõnadega „edasiste
tegevuste kirjeldust ja ajakava“;
9) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv
tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) tööde valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist
(moderniseerimisfond)”;
5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem;
6) toetuse suurus.
(2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti
rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti
nimetus ning lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud informatsioon.“;
10) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 20 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „hanked, väljamaksed (sh kasutatud
toetuse summa ning projekti kogumaksumus)“ tekstiosaga „projekti tegelik kogumaksumus“;
12) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu
kaitse seaduse §-le 1821.“;
13) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:
1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või
e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on
tagastanud toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse
keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates;
3) muudatus projekti mahus ning tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse
otsusest.“;
14) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 2025. aasta 1. juulil.
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Riigihalduse ministri 05.08.2022 määrus nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord”
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID
Kriteerium 1 – kokku 0–75 punkti
Projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst (MWh/aastas).
Mida suurem on aastane summaarne energiasääst, seda rohkem saab punkte. Punktide summa
arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = (ESt - ESmin) / (ESmax – ESmin) * 75,
kus
ESt = taotleja hoone aastane summaarne energiasääst;
ESmin = taotlusaluste hoonete vähim aastane summaarne energiasääst;
ESmax = taotlusaluste hoonete suurim aastane summaarne energiasääst.
Kui keskvalitsus kasutab hoonet osaliselt, arvestatakse hindamisel hoone summaarsest
aastasest energiasäästust proportsionaalne osa vastavalt keskvalitsuse poolt kasutatava hoone
kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone kasuliku
üldpõrandapinna ruutmeetritest.
Kriteerium 2 – kokku 0–25 punkti
Taotlusalusesse hoonesse tehtava investeeringu pingerea hinne riigi hoonestatud kinnisvara
investeeringute kavas.
Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = PH * 25,
kus
PH = pingerea hinne (vahemikus 0 kuni 1) riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas.
Kui taotlusalune hoone ei kajastu riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas, siis
punktide summa = 0.
Kui projekti on kaasatud mitu hoonet, siis hindamisel võetakse aluseks kõrgeima pingerea
hindega hoone pingerea hinne.
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel.
Rahandusministri määruse „Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse toetuse
andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud moderniseerimisfondi vahenditest
keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhusaks muutmiseks.
Selleks täpsustatakse toetuse andmise tingimustes kasutatavaid mõisteid ja toetuse saaja
kohustusi seoses toetusele viitamisega. Samuti eraldatakse üksteisest kogu projekti elluviimise
periood ja abikõlblike kulude tegemise periood.
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse
tegevuskavaga.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse
osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 5885 1408, e-post: [email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Esimese paragrahviga viiakse kehtivasse määrusesse sisse muudatused. Teise paragrahviga
sätestatakse määruse muutmise jõustumine.
Määruse § 4 lõiget 1 muudetakse, asendades sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“. Määruse
§-s 16 käsitletakse lõpparuande sisu ja esitamisega seonduvat. Paragrahvis 4 nimetatud aruande
all ongi määruse andja silmas pidanud lõpparuannet, kuid kehtivas sõnastuses ei ole selge, kas
toetuse saaja peab lisaks lõpparuandele esitama ka muid aruandeid. Kuna antud sättes
määratakse projekti elluviimise periood, on oluline täpsustada, et selle perioodi kestel tekivad
nii abikõlblikud kulud kui ka esitatakse just lõpparuanne, mitte mõni muu aruanne.
Määruse § 4 lõige 2 sõnastatakse ümber, lisades projekti lõpetamise tähtaja piiranguna viite
Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a määrusele nr 25 „Moderniseerimisfondi raha kasutamise
ja aruandluse üldtingimused“.
Muudatuse kohaselt võib projekt lõppeda kuni 12 kuud pärast moderniseerimisfondi raha
kasutamise lõpptähtaega, kuid samal ajal mitte rohkem, kui 60 kuud pärast toetuse taotluste
esitamise tähtpäeva. Suuremahulised projektid võivad kesta mitu aastat, kusjuures toetusest
rahastatavad kulud võidakse teha projekti alguses ja muudest allikatest rahastatavad kulud
hiljem. Seega on võimalik, et projekt tervikuna valmib oluliselt hiljem, kui toetusest tasutavad
abikõlblikud tööd. Kehtiva määruse kohaselt peab rakendusüksus hoidma vähemalt 10%
toetuse summast lõppmakse jaoks, mis vabastatakse toetuse saajale alles peale projekti
valmimist. Kuna kõik meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis on nende
võimalused eelarveaastate üleselt katta kulude tekkimise ja rahastamise ajalisi viiteid piiratud.
Muudatus võimaldab kõik abikõlblikud kulud toetusest tasuda kohe peale nende kulude
tekkimist.
Eelnõu koostamise ajal on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses moderniseerimisfondi raha
kasutamise aeg 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a. Määruse § 4 lõike 2 muudatus
on kooskõlas olukorraga, kui Vabariigi Valitsuse määruses moderniseerimisfondi raha
kasutamise aega muudetakse.
Paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse ümber, asendades viite atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651
lõike 5 alusel kehtestatud määrusele viitega vastavale Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a
määrusele nr 25 „Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse üldtingimused“. Eelnõu
koostamise ajal on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses moderniseerimisfondi raha
kasutamise aeg 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a. Muudatus ei ole sisuline,
vaid tehniline. Samas täpsustatakse, et antud tähtajaks ei pea valmima mitte kogu projekt, vaid
ainult toetusest tasutavad abikõlblikud tööd (so abikõlblikud kulud).
Kehtiva määruse kohaselt peab rakendusüksus hoidma vähemalt 10% toetuse summast
lõppmakse jaoks, mis vabastatakse toetuse saajale alles peale projekti valmimist. Kuna kõik
meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis on nende võimalused eelarveaastate
üleselt katta kulude tekkimise ja rahastamise ajalisi viiteid piiratud. Muudatus võimaldab kõik
abikõlblikud kulud toetusest tasuda kohe peale nende kulude tekkimist.
Paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse, asendades tekstiosa „projekti elluviimise“ tekstiosaga „§ 4
lõikes 3 sätestatud“. Eelnõuga viiakse määrusesse sisse muudatused, mis seovad lahti
abikõlblike kulude tegemise perioodi ja projekti kogukestuse. Muudatuste kohaselt võib (aga
ei pruugi) projekti kogukestus olla pikem, kui abikõlblike kulude tekkimise periood. Sellest
tulenevalt seotakse ka § 5 lõikes 1 toetuse andmine kuludega, mis tehakse § 4 lõikes 3 sätestatud
abikõlblike kulude tegemise tähtajaks, mitte projekti enda lõpetamise tähtajaks.
Paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Sellega ei ole enam nõutav esitada
koos taotlusega ka kinnisvara juhtimiskava ja hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse kirjeldus,
kuidas projekti elluviimine aitab kaasa kinnisvara juhtimiskava elluviimisele. Kuivõrd
eelnõuga muudetakse ka määruse lisa, mille uue redaktsiooni kohaselt hindamiskriteerium 2
arvutatakse lähtudes taotlusalusesse hoonesse tehtava investeeringu pingerea hindest riigi
(mitte valitsemisala) hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas, mis on koostatud kõigi
investeeringuvajaduste võrdlemisel ja pingereastamisel, siis ei ole taotluse juures vaja uuesti
põhjendada, miks antud investeering on vajalik ja kuidas see suhestub teiste
investeeringuvajadustega. Riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava on avalikustatud
rahandusministeeriumi kodulehel.
Paragrahvi 16 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Kuna kõik meetmest toetuse saajad
kuuluvad valitsussektorisse, siis ei oma antud erisäte sisu.
Paragrahvi 16 lõiget 7 muudetakse, määratledes toetuse lõppmakse mõiste mitte projekti
lõpetamisega, vaid toetuse viimase osa väljamaksmisega. Piirang lõppmakse tegemisele alles
peale projekti lõpetamist, so peale kõigi muude kulude tegemist, on osutunud probleemseks
eelkõige suuremate projektide puhul, mille viimase toetussumma (lõppmakse peab olema
vähemalt 10% toetuse kogusummast) väljamaksmine võib seetõttu edasi lükkuda ühe või
halvemal juhul isegi kahe eelarveaasta võrra, võrreldes kulude enda tekkimisega. Muudatus on
seotud § 5 muutmisega ning võimaldab toetuse saajal toetust paindlikumalt ja väiksema
halduskoormusega kasutada. Kui lõppmakse tehakse enne projekti lõppemist, siis ei ole koos
lõppmakse maksetaotlusega võimalik esitada lõpparuannet. Selle asemel peab toetuse saaja
esitama projekti lõpetamiseks vajalike edasiste tegevuste kirjelduse ja ajakava, mis võimaldab
rakendusüksusel hinnata projekti eduka lõpetamisega seotud riske ja planeerida võimalikku
kontrolli.
Paragrahvi 16 lõike 8 esimest lauset muudetakse, asendades nõude esitada lõpparuanne
nõudega esitada edasiste tegevuste kirjeldust ja ajakava. Muudatus on seotud § 16 lõike 7
muutmisega.
Paragrahvi 19 muudetakse, täpsustades toetusele viitamise korda. Muudatus tuleneb EL HKS
direktiivi 2003/87, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk
32–46) artikli 30m lõigetest 1 ja 2, mis sätestavad nõuded rahastamisallikast
(moderniseerimisfond) teavitamisele. Võrreldes kehtivas määruses sätestatule muutub
tähistamisel kasutatav sisuline info ja lisaks ehitusaegsele teavitusele tuleb tagada avalikkuse
teavitamine ka viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest. Taotlusvooru avamisel tehakse
RTK kodulehel kättesaadavaks toetusele viitamise juhend objekti tähistamiseks ja info
esitamiseks toetuse saaja kodulehel. Teavitamisega seotud kohustused täpsustatakse
toetusotsuses. Toetusele viitamisega seotud kulud ei ole lisatud eraldi abikõlblike kulude
loetellu. Tähistamisega seotud kulude osakaal kogu projekti mahust on väike ja selliseid
väiksemaid kulusid ei ole projekti abikõlblike kulude hulka põhjust arvata. Mõistlik on
toetusele viitamine lahendada tavapärasel ehitustööde ajal üles pandaval töödest informeerival
tahvlil.
Paragrahvi 20 lõikes 3 tehakse lõpparuande sisu puudutavad muudatused. Välja jäetakse
nõuded selliste andmete esitamise kohta, mis on rakendusüksusel juba olemas kas taotluse
menetlemise ajast või toetuse saaja poolt projekti elluviimise käigus esitatud.
Paragrahvi 22 lõiget 1 muudetakse, asendades rikkumiste loetelu ja toetuse tagasinõude
määrad viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821. Viidatud sätte kohaselt nõuab toetuse
andja toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide
alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja:
1) on teadlikult esitanud valeandmeid;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;
4) ei täida toetuse saaja kohustusi.
Muudatus annab rakendusüksusele toetuse tagasinõudmisel suurema paindlikkuse ja
kaalutlusvõimaluse.
Paragrahvi 22 täiendamisel lõikega 11 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK ei pea toetuse
tagasinõudmise otsust tegema. Kehtivas redaktsioonis toetuse tagasinõudmist välistavaid
tingimusi sätestatud ei ole, mistõttu peaks RTK tegema toetuse tagasinõudmise otsuse iga
rikkumise korral, sõltumata rikkumise asjaoludest. Toetuse kasutamise tingimuste rikkumine ei
pruugi olla toetuse saaja sihiliku ja pahatahtliku tegevuse tagajärg või tuleneda üldse toetuse
saaja tegevusest.
Toetust ei ole vaja tagasi nõuda olukorras, kus toetuse saaja saab puuduse kõrvaldada või on
omal algatusel tagastanud toetuse andmise tingimustega vastuolus välja makstud toetuse osa.
Toetuse tagasinõudmise otsust ei ole mõistlik teha ka juhul, kui muudatus projekti mahus ning
tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse otsusest, kuna nende järgimine on
keskvalitsuse jaoks kohustuslik. Näiteks võib Vabariigi Valitsus otsustada investeeringu ajalise
nihutamise või mahu muutmise. Toetust saavad hooned kuuluvad keskvalitsuse
kinnisvaraportfelli, mõjutavad valitsussektori bilanssi ning Vabariigi Valitsusel on õigus
fiskaalpoliitilistel vmt põhjustel investeeringute elluviimise ajakava korrigeerida. Kuna toetust
antakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmiseks, siis ei ole mõistlik
Vabariigi Valitsuse otsust järgivat toetuse saajat karistada toetuse tagasinõudmisega, mille
finantseerimiseks on vajalik raha eraldada riigieelarvest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab rakendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse
määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), mille artiklis 5 „Avalik sektor
energiatõhusust juhtimas“ nõutakse, et liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste
summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga
2021.
4. Määruse mõjud
Muudatusega ei lisandu täiendavaid kulusid meetme rakendamisel.
Määruse muudatusega väheneb rakendusüksuse, toetuse saajate, Rahandusministeeriumi ja
Vabariigi Valitsuse võimalik halduskoormus seoses abikõlblike kulude sildfinantseerimise,
toetuse ebaotstarbeka riigieelarvesse tagasinõudmise menetlemisega ja sama tagasinõude
riigieelarvest katmise korraldamisega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meetme raames on korraldatud kolm taotlusvooru, mille tulemusel on toetuse taotluse
rahuldamise otsus tehtud kuue projekti kohta toetuse kogusummas 28,8 miljonit eurot. Määruse
rakendamisel peavad toetuse saajad täiendama toetuse objektiks oleva hoone juures asuvat
infotahvlit või lisama tahvli täiendava infoga, millega kaasnevad väheolulised kulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2025.a, et jätta juba toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud
taotlejatele aega toetusele viitavate infotahvlite täiendamiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon
Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara AS-
ile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Riigihalduse ministri 5. augusti
2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete
energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ muutmine
Austatud minister
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Riigihalduse
ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
muutmine“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates
selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigi Kinnisvara AS
Lennart Lepik 58851408
Meie 08.06.2025 nr 1.1-10.1/2699-
1