Taotlus

Estonia pst 13 15095 TALLINN

[email protected] eestipank.ee

Justiitsministeerium Riigi Teataja talitus [email protected]

10.06.2025 nr 14.1/211

Parandustaotlus

Palume asendada Riigi Teatajas avaldatud Eesti Panga presidendi määruste lisade terviktekstid (lisatud kirjale):

1) Eesti Panga presidendi 22. oktoobri 2013. a määruse nr 7 „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025013

2) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

3) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 2 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

4) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 3 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

5) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 4 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

6) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 6 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

7) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 11 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

8) Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine” lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025017

2/2

9) Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine” lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025017

10) Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025018

11) Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 8 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025018

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Pille Vestung asjaajamisteenistuse juhataja 668 0838, [email protected]

Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine”

lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Maksete aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes kajastatakse krediidiasutuse klientide (sh krediidiasutustest kliendid) makstavad riigisisesed ja piiriülesed maksed ning klientidele laekuvad piiriülesed maksed. Makstavad maksed on: a) Kliendi algatatud maksed pangakontoris või elektroonilisi kanaleid kasutades. Siia kuuluvad näiteks: 1) klientidevahelised maksed, sh sularaha sissemaksega algatatud maksed (sh

rahasiire); 2) maksed ühe ja sama kliendi erinevate kontode vahel, mis on algatatud arveldusteks

ette nähtud kontodelt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele);

3) maksed ühe ja sama kliendi üleöö- või tähtajaliselt hoiuselt või muudelt arveldusteks mitte ette nähtud kontodelt arvelduskontodele;

4) finantstehingutest tulenevad maksed; 5) teise teenusepakkuja juures algatatud maksed. b) Kliendi maksed, mille on algatanud raha saaja või aruandev krediidiasutus. Siia kuuluvad näiteks: 1) intressi-, teenustasu- ja laenutagasimaksed (k.a krediitkaardilaenu tagasimaksed)

kliendi kontolt; 2) kliendi finantstulult tasutavad maksud, mis tasutakse eraldi maksena, kuid mille

tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele maksejuhist; 3) maksed krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale (nt töötasu-, pensioni- või muud

nimekirja alusel tehtavad maksed); 4) kliendi eest ja arvel teostatud finantstehingutest tulenevad maksed. 1.2. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse järgmisi makseid: a) halduskuludest tulenevad maksed; b) krediidiasutuse palgamaksed oma töötajatele; c) krediidiasutuse maksed tööde või teenuste eest (nt koolitusteenus,

sisekujundusteenus, juriidilise nõustamise teenus); d) intressi- ja dividendimaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole; e) laenuväljamaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole. 1.3. Aruandes ei kajastata: a) aruandvale krediidiasutusele endale laekuvaid piiriüleseid makseid; b) aruandva krediidiasutuse makstavaid piiriüleseid ja riigisiseseid makseid, v.a punktis

1.2 nimetatud maksed; c) valuuta konverteerimist, kui see toimub ühe konto piires; d) makseid krediidiasutuse vahekontole, mis kantakse hiljem nimekirja alusel üle

lõplikele saajatele; e) puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ja maksjale tagasi suunatud makseid;

2/5

f) kaarditehinguid, mis raporteeritakse eraldi aruandes; g) süsteemide või muude maksekanalite testimisega seotud makseid, millel puudub

majanduslik sisu ja mille eesmärk on vaid süsteemi jõudluse või tehnilise töökindluse testimine.

2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Makseliik_1 2) Makseliik_3 3) Maksja/saaja 4) Makseviis 5) Makseviisi täiendav jaotus 6) Makse saaja tegevusala 7) Valuutakood 8) Riigikood 9) Kliendi residentsus 10) Käive 11) Maksete arv

1) Makseliik_1 identifikaatorid

Riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv piiriülene makse 3

2) Makseliik_3 identifikaatorid Kliendimakse 1 Pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel 8 Deebet-raamatupidamiskanne 4 Kreedit-raamatupidamiskanne 5 Teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine 9 Identifikaatori „kliendimakse“ (1) all kajastatakse aruandva krediidiasutuse kliendi maksed, v.a pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel. Siin kajastatakse ka aruandva krediidiasutuse tööjõukulust, halduskuludest või muudest teenustest tulenevad maksed. Identifikaatori „pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel“ (8) all kajastatakse pangasisesed maksed, mis toimuvad arveldusteks ette nähtud konto(de)lt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele), samuti maksed kliendi üleöö- või tähtajalistelt hoiustelt või muudelt arveldusteks mitte mõeldud kontodelt arvelduskontole. Identifikaatori „teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine“ (9) all näidatakse maksed, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse pakutavast maksete vahendamisest teistele krediidiasutustele (nt otseliikme leping kaudse liikmega).

3/5

3) Maksja/saaja identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Makseasutus 21 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Kõik maksed, v.a laekuvad piiriülesed maksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja alusel. Maksja ja saaja klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.6.2013, lk. 1–727) A lisas peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale tehtavate maksete korral (nt töötasu-, pensioni- või muud nimekirja alusel tehtavad maksed) märgitakse maksjaks isik, kes vastavad summad vahekontole kandis. Maksja identifikaator võib olla „määramata“ (11) ainult sularahatehingu korral (v.a sularaha sissemakse enda kontole ja sularaha väljamakse enda kontolt). 4) Makseviisi identifikaatorid

Sularahas algatatud makse (sh rahasiire) 1 Tšekk 18 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 SWIFT 12 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17

4/5

Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks krediidiasutusele. Tšekkidest kajastatakse ainult lunastatud tšekid (sh reisitšekid). Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. SWIFT-maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused. SWIFT-maksete all ei kajastata kliendi poolt maksja krediidiasutusele muul viisil edastatud maksekorraldusi, mille krediidiasutus hiljem SWIFTi teel edasi saadab. Laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisiks „määramata“ (11). 5) Makseviisi täiendav jaotus Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2 Makseviisi täiendav jaotus näidatakse vastavalt sellele, kas makse on kliendi poolt maksja krediidiasutusele edastatud üksikult või failina/kogumina. Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21) puhul ning laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1).

6) Makse saaja tegevusala Siin näidatakse makseviisi „pangalingi maksekorraldus“ (15) puhul makse saaja peamine tegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljanda taseme alusel. Muude makseviiside puhul märgitakse makse saaja tegevusalaks 0 (null). 7) Valuutakood Siia näidatakse valuuta, milles makse teostati.

5/5

8) Riigikood Riigikood näidatakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest ja laekuva piiriülese makse korral maksja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 9) Kliendi residentsus Siin näidatakse riigikood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. Kõik maksed (v.a laekuvad piiriülesed maksed) liigitatakse maksja residentsuse alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja residentsuse alusel. 10) Käive Maksete käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine”

lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse residentsete krediidiasutuste välja antud e-rahaga tehtud maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud tehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Tehingutüüp 2) Tehinguliik 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid 4) Makseliik_1 5) Makseliik_2 6) Riigikood 7) Autentimise tugevus 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud 9) Käive 10) Arv 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

1) Tehingutüüp

Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2

2) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine

Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1 Kätte saamata e-raha kaart 2 Võltsitud e-raha kaart 3

2/3

Kaardiandmete vargus 4 Autoriseerimata e-raha kontotehing 5

Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0). 4) Makseliik_1 Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha salvestada 1 Makse e-raha kontolt 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseliik_2 Kaardi juurdepääsu kasutades 1 P2P mobiilmaksekorraldus 2 Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3 Muu makse e-raha kontolt 4 Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul. Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Riigikood Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud maksed 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9 Muu 10 Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

3/3

9) Käive E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 10) Arv E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides. 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev krediidiasutus 1 Aruandva krediidiasutuse makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab krediidiasutus, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Eesti Panga presidendi 22. oktoobri 2013. a määruse nr 7

„Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Residentide piiriüleste maksete aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse ükshaaval kõik krediidiasutuse residendist klientide makstavad ja neile laekuvad aruandlusläve ületavad piiriülesed maksed, mille maksepäev on aruandeperioodil.

2. Aruanderea struktuur

Välja nr

Välja nimi Välja sisu

Makse tunnused

1) Makse suund 1 – makstav piiriülene makse 2 – laekuv piiriülene makse

2) Makse identifikaator

Krediidiasutuse poolt maksele antud arhiveerimistunnus

Residendist kliendi andmed

3) Kliendi nimi Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi

4) Kliendi identifikaator

Juriidilise isiku registrikood või füüsilise isiku isikukood. Kui isikukood puudub, näidatakse füüsilise isiku sünniaeg kujul XAAKKPPXXXX

5) Kliendi aadress Juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress

6) Kliendi kontaktandmed

Kliendi telefoninumber või meiliaadress. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

Teise poole andmed 7)

Saaja/maksja nimi

Selle juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, kes makstava makse saab või laekuva makse algatab

8) Saaja/maksja aadress

Selle juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress, kes makstava makse saab või laekuva makse algatab. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

9) Saaja/maksja makseasutuse riik

Makstava makse saaja või laekuva makse algataja makseasutuse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki pole võimalik kindlaks määrata, märgitakse riigi koodiks XX

2

Makse andmed

10) Maksepäev

Kliendi konto krediteerimise või debiteerimise

kuupäev; sularahamakse puhul kliendi algatatud makse kuupäev või kliendile sularaha väljamaksmise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 järgi kujul aaaa-kk-pp

11) Valuuta kood Maksevaluuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 kolmetäheliste valuutakoodide tabeli järgi

12) Makse summa

Makse summa valuutas ümardatuna kahe komakohani

13)

Makse sisu selgitus

Teisele poolele saadetava makse sisu sõnaline selgitus maksejuhisel. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5

„Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 7

(Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Laenude jääkide aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse hoiu-laenuühistu bilansis varakirjetel kajastatavate riigi või

kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtjate, muude mittefinantsettevõtjate,

kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja

kodumajapidamiste laenude jäägid, võlgnetavate laenumaksete ning allahindluste

summad aruandeperioodi lõpus.

2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende laenude jääkide, võlgnetavate laenumaksete ja allahindluste summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur

1) laenu liik 2) klient 3) majandussektor 4) tähtaeg 5) järelejäänud tähtaeg 6) laenu tagatis 7) laenu jääk 8) laenu aastaintressimäär 9) intressimaksete sagedus 10) intressimäära tüüp 11) intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood 12) laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 13) võlgnetav laenumakse 14) allahindlus 15) laenu klass 16) laenude arv

1) Laenu liigi identifikaatorid

Eluasemelaen 1

Kinnisvaralaen 2

Arvelduskrediit 3

Muu uuenev krediit 4

Sõiduki liising 5

Vara ost järelmaksuga 6

Muu tarbimislaen 7

Muu laen 8

Kui väljastatud laen on antud kodumajapidamisele elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 1

„eluasemelaen“. Kui väljastatud laen on antud mittefinantsettevõtjale kinnisvara

soetamiseks ja arendamiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 2

„kinnisvaralaen“. Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta

ja laenu eesmärk on sõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel, märgitakse

2/6

laenu liigi identifikaatoriks 5 „sõiduki liising“. Kui antava laenu summat kliendile otse

kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärk on vara soetuse finantseerimine

järelmaksuga, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 6 „vara ost järelmaksuga“. Kui

laen on antud peamiselt isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks ning

tegemist ei ole laenu liigiga 3 „arvelduskrediit“, 4 „muu uuenev krediit“, 5 „sõiduki

liising“ või 6 „vara ost järelmaksuga“, siis märgitakse laenu liigiks 7 „muu tarbimislaen“.

Identifikaator 8 „muu laen“ on laen, mis ei kuulu ühegi teise laenu liigi alla – näiteks

laen, mis on antud äritegevuseks.

2) Kliendi identifikaatorid

Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Kodumajapidamine 10

3) Majandussektori identifikaatorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A

Mäetööstus B

Töötlev tööstus C

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K

Finants- ja kindlustustegevus L

Kinnisvaraalane tegevus M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N

Haldus- ja abitegevused O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

Haridus Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R

Kunst, sport ja vaba aeg S

Muud teenindavad tegevused T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste

osutamine U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V

Määramata X

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Identifikaatorit 0 „kodumajapidamine (v.a FIE)“ kasutatakse ainult juhul, kui laen on antud kodumajapidamisele ning tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenuga. FIE-le antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi.

3/6

4) Tähtaja identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaja identifikaator peab näitama lepingu kogu kehtivuse ajavahemikku alates hoiu- laenuühistu nõude tekkimisest kuni selle lõpliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse laenu tähtaja identifikaator lähtuvalt arvelduskuupäeva ja lepingulise lõppkuupäeva vahest. Kui laenusumma makstakse välja osade kaupa, siis on arvelduskuupäevaks lepingu raames tehtud esimese väljamakse kuupäev. Kui laenulepingu muudatuste tõttu muutub laenu lepinguline lõppkuupäev, siis määratakse tähtajavahemik algse lepingu esimese arvelduskuupäeva ja muudetud lepingu lõppkuupäeva vahe alusel. Laenulepingute puhul, mille hoiu-laenuühistu on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Leping, mis algab ja lõpeb erinevate aastate samal kuupäeval, tuleb klassifitseerida lühemasse tähtajavahemikku. Näiteks leping, mis algab 1. aprillil 2022 ja lõpeb 1. aprillil 2023, tuleb klassifitseerida üheaastase tähtajaga laenuna tähtajavahemikku 31 „kuni 1 aasta“.

5) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32

Identifikaator määratakse aruandeperioodi lõpust laenu lepingulise lõppkuupäevani järele jäänud ajavahemiku alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Kui laenu lõppkuupäev on möödunud, siis märgitakse järelejäänud tähtaja identifikaatoriks 1 „tähtajata“. 6) Laenu tagatise identifikaatorid

Hüpoteegiga tagatud 1 Muu tagatis 2 Tagatiseta 9

Siin näidatakse laenu tagatis. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul määratakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis.

7) Laenu jääk

Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st

arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise

intressita. Jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta).

8) Laenu aastaintressimäär Siin näidatakse aruandekuupäeval kehtinud lepinguline aastaintressimäär. Intressimäär näidatakse aasta baasil. Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).

4/6

Laenu aastaintressimääraks märgitakse 0 (null), kui hoiu-laenuühistu on aruandereal näidatud laenu üles öelnud. 9) Intressimaksete sageduse identifikaatorid

Kuine 1 Kvartaalne 2 Kord poolaastas 3 Kord aastas 4

Siin näidatakse laenulepingus fikseeritud intressimaksete sagedus. Sageduse identifikaator 1 „kuine“ tähendab intressimakseid 12 korda aastas, 2 „kvartaalne“ neli korda aastas, 3 „kord poolaastas“ kaks korda aastas ja 4 „kord aastas“ üks kord aastas. Kui intressimaksed toimuvad muu sagedusega, märgitakse sellele ligilähedaseim identifikaator. Kui laenu lepinguline tähtaeg on lühem kui üks aasta, tuleb intressimaksed viia aasta baasile. Näiteks laenu puhul, mille tähtaeg on kuus kuud ning intressimakseid tehakse laenuperioodi jooksul üks kord, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 3 „kord poolaastas“. Kui intressimakseid tehakse sama laenu puhul kuus korda ehk iga kuu, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 1 „kuine“.

10) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud 1 Ujuv 2

Intressimäära tüüp on 1 „fikseeritud“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda saab muuta vaid lepingutingimusi muutes. Ülejäänud juhtudel, muu hulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks 2 „ujuv“.

11) Intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodi identifikaatorid

Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32

Siin näidatakse aruandereal näidatud laenu puhul ajavahemikku aruandeperioodist kuni laenu intressimäära järgmise ülevaatamise tähtajani. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär vaadatakse üle iga kuue kuu tagant ja viimati muudeti intressimäära eelmisel kuul, on intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud periood viis kuud ehk järgmine kord vaadatakse selle laenu intressimäär üle viie kuu pärast. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel on intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud periood ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani. Ujuva intressimäära kasutamisel näidatakse intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodina ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära järgmise võimaliku ülevaatamise kuupäevani. Intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodi identifikaatoriks märgitakse 0 „määramata“ kõigi fikseeritud intressimääraga laenude ja nende ujuva intressimääraga laenude puhul, mille lepinguline lõppkuupäev on möödunud või mille hoiu-laenuühistu on ühepoolselt lõpetanud.

5/6

12) Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 11–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 31–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 61–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8

Siin näidatakse laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood, kui laenu osamakse, intress või teenustasu ei ole tasutud tähtaegselt. Laenu tagasimakse tähtajast möödunud perioodi leidmiseks algab arvestus esimesel päeval pärast maksetähtpäeva. Kui võlgnetavatel laenu osamaksetel, intressi või teenustasu summadel on tagasimaksmise tähtajast möödunud erinevad perioodid, siis näidatakse nendest pikim. Perioodi määratlemisel võetakse arvesse ka võlgnetava laenu see osa, mille hoiu-laenuühistu on lootusetuks hinnanud ja bilansist maha kandnud ning mille üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorit 1 „tähtaeg ei ole saabunud“ kasutatakse siis, kui laenul puuduvad tähtajaks tasumata teenustasu-, intressi- või osamaksed. 13) Võlgnetav laenumakse Kui aruandereal näidatav laen on tähtajaks tasumata, näidatakse siin laenu osamaksete ja intressimaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenumakse näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). 14) Allahindlus Siin näidatakse aruanderea seitsmendas veerus „laenu jääk“ näidatud laenu väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui hoiu-laenuühistu lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. Kui hoiu-laenuühistu lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. 15) Laenuklassi identifikaatorid

Korras laen 1 Probleemne laen 2

Probleemse laenu all näidatakse:

a) laenud, mille puhul hoiu-laenuühistu leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei tasu tema vastu olevaid nõudeid täielikult, kui hoiu-laenuühistu ei rakendaks selliseid meetmeid kui tagatise realiseerimine; b) laenud, kus võlgnik on jätnud tema vastu oleva laenunõude üle 90 päeva tasumata; c) restruktureeritud laenud, kus pärast restruktureerimist kohaldatav intressimäär on turutingimustest soodsam. Laenu restruktureerimise all mõistetakse hoiu-laenuühistu poolset järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel. Nende raskuste ärahoidmiseks muudab hoiu-laenuühistu laenutingimusi soodsamaks või refinantseerib laenu kas osaliselt või täielikult. Kui laenu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödunud vähemalt aasta ja sel ajal ei ole tekkinud tähtajaks tasumata summasid ning hoiu-laenuühistu on veendunud, et laen makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi, võib laenu liigitada ümber „korras laenude“ alla.

6/6

16) Laenude arv Siin näidatakse laenulepingute arv, mis on summeeritud aruanderea seitsmendas veerus „laenu jääk“. Laenude arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning

aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 8 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Sõlmitud laenulepingute aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes tuleb kajastada:

a) aruandeperioodil hoiu-laenuühistu sõlmitud riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtjate, muude mittefinantsettevõtjate, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja kodumajapidamiste laenulepingute summad;

b) aruandeperioodil lepingupoolte kokkuleppel tehtud muudatused varem sõlmitud lepingute finantstingimustes. Muudatusena käsitletakse üht või mitut järgnevalt loetletud muudatustest kliendi kehtivas laenulepingus: lepingu tähtaja, laenu liigi, laenu tagatise liigi, laenusumma, intressimäära (sh riskimarginaali), intressimäära tüübi muutmine. Kui lepingut muudetakse aruandeperioodil mitu korda, tuleb kõik muudatused kajastada.

1.2. Aruandes ei tule kajastada: a) arvelduskrediiti; b) muud uuenevat krediiti; c) faktooringut.

2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende laenude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur

1) laenu liik 2) klient 3) majandussektor 4) tähtaeg 5) laenulepingu sõlmimise kuu 6) laenu tagatis 7) laenusumma 8) lepingut iseloomustav tunnus 9) laenu aastaintressimäär 10) intressimaksete sagedus 11) intressimäära tüüp 12) intressimäära fikseerimise periood 13) tarbijakrediidi kulukuse määr 14) laenu suurus 15) laenude arv

1) Laenu liigi identifikaatorid

Eluasemelaen 1

Kinnisvaralaen 2

Sõiduki liising 5

Vara ost järelmaksuga 6

Muu tarbimislaen 7

Muu laen 8

2/5

Kui väljastatud laen on antud kodumajapidamisele elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks

1 „eluasemelaen“. Kui väljastatud laen on antud mittefinantsettevõtjale kinnisvara

soetamiseks ja arendamiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks

2 „kinnisvaralaen“. Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei

tehta ja laenu eesmärk on sõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel,

märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 5 „sõiduki liising“. Kui antava laenu summat

kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärk on vara soetuse

finantseerimine järelmaksuga, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 6 „vara ost

järelmaksuga“. Kui laen on antud peamiselt isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja

teenuste ostuks ning tegemist ei ole laenu liigiga 5 „sõiduki liising“ või 6 „vara ost

järelmaksuga“, siis märgitakse laenu liigiks 7 „muu tarbimislaen“. Identifikaator

8 „muu laen“ on laen, mis ei kuulu ühegi teise laenu liigi alla – näiteks laen, mis on

antud äritegevuseks.

2) Kliendi identifikaatorid

Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Kodumajapidamine 10

3) Majandussektori identifikaatorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A

Mäetööstus B

Töötlev tööstus C

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K

Finants- ja kindlustustegevus L

Kinnisvaraalane tegevus M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N

Haldus- ja abitegevused O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

Haridus Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R

Kunst, sport ja vaba aeg S

Muud teenindavad tegevused T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning

kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade

tootmine ja teenuste osutamine U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V

Määramata X

3/5

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Identifikaatorit 0 „kodumajapidamine (v.a FIE)“ kasutatakse ainult juhul, kui laen on antud kodumajapidamisele ning tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenuga. FIE-le antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi.

4) Tähtaja identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaja identifikaator peab näitama lepingu kogu kehtivuse ajavahemikku alates hoiu- laenuühistu nõude tekkimisest kuni selle lõpliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse laenu tähtaja identifikaator lähtuvalt arvelduskuupäeva ja lepingulise lõppkuupäeva vahest. Kui laenusumma makstakse välja osade kaupa, siis on arvelduskuupäevaks lepingu raames tehtud esimese väljamakse kuupäev. Kui laenulepingu muudatuste tõttu muutub laenu lepinguline lõppkuupäev, siis määratakse tähtajavahemik algse lepingu esimese arvelduskuupäeva ja muudetud lepingu lõppkuupäeva vahe alusel. Laenulepingute puhul, mille hoiu-laenuühistu on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Leping, mis algab ja lõpeb erinevate aastate samal kuupäeval, tuleb klassifitseerida lühemasse tähtajavahemikku. Näiteks leping, mis algab 1. aprillil 2022 ja lõpeb 1. aprillil 2023, tuleb klassifitseerida üheaastase tähtajaga laenuna tähtajavahemikku 31 „kuni 1 aasta“. 5) Laenulepingu sõlmimise kuu identifikaatorid

Jaanuar 1 Veebruar 2 Märts 3 Aprill 4 Mai 5 Juuni 6 Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12

Siin näidatakse kuu, millal laenuleping sõlmiti või lepingut muudeti.

6) Laenu tagatise identifikaatorid Hüpoteegiga tagatud 1 Muu tagatis 2 Tagatiseta 9

Siin näidatakse laenu tagatis. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul määratakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis. 7) Laenusumma

Siin näidatakse aruandeperioodil sõlmitud uute lepingute ja varem sõlmitud lepingute

muudatuste järgsed lepingulised laenusummad. Kui laenulepingu sõlmimine ja

4/5

laenusumma (osaline või täielik) väljamaksmine jäävad erinevatesse

aruandeperioodidesse, siis näidatakse lepinguline laenusumma aruandeperioodil, mil

leping sõlmiti.

Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mille käigus

täiendavat laenusummat ei väljastata, siis näidatakse laenusummana see osa laenust,

mis oli laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata. Kui laenulepingu

muutmise tulemusena väljastatakse ka täiendav laenusumma, siis näidatakse

laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata laenujääk ja täiendav

laenusumma aruandes kahel eraldi real.

8) Lepingut iseloomustav tunnus Uus leping 4 Lepingu muudatus – laenu jääk 6 Lepingu muudatus – lisanduv laenusumma 7

Siin näidatakse, kas aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“ summeeritud laenude puhul on tegemist uue aruandeperioodil sõlmitud laenulepinguga või varem sõlmitud laenulepingu muudatusega. Aruandeperioodil sõlmitud uue laenulepingu puhul märgitakse tunnuseks 4 „uus leping“. Kui aruandeperioodil muudeti varem sõlmitud laenulepingu tingimusi ja sellega ei kaasnenud täiendava laenusumma väljastamist, märgitakse tunnuseks 6 „lepingu muudatus – laenu jääk“. Kui laenulepingu muudatuse tulemusena väljastati täiendav laenusumma, siis kajastatakse see aruandes kahel eraldi real: laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata laenusumma puhul märgitakse tunnuseks 6 „lepingu muudatus – laenu jääk“ ja täiendava laenusumma puhul 7 „lepingu muudatus – lisanduv laenusumma“. 9) Laenu aastaintressimäär Siin näidatakse laenulepingu sõlmimise või muutmise hetkel kehtinud lepinguline intressimäär aasta baasil. Aastaintressimäär näidatakse laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). 10) Intressimaksete sageduse identifikaatorid

Kuine 1 Kvartaalne 2 Kord poolaastas 3 Kord aastas 4

Siin näidatakse laenulepingus fikseeritud intressimaksete sagedus. Sageduse identifikaator 1 „kuine“ tähendab intressimakseid 12 korda aastas, 2 „kvartaalne“ neli korda aastas, 3 „kord poolaastas“ kaks korda aastas ja 4 „kord aastas“ üks kord aastas. Kui intressimaksed toimuvad muu sagedusega, märgitakse sellele ligilähedaseim identifikaator. Kui laenu lepinguline tähtaeg on lühem kui üks aasta, tuleb intressimaksed viia aasta baasile. Näiteks laenu puhul, mille tähtaeg on kuus kuud ja intressimakseid tehakse laenuperioodi jooksul üks kord, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 3 „kord poolaastas“. Kui intressimakseid tehakse sama laenu puhul kuus korda ehk iga kuu, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 1 „kuine“. 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud 1 Ujuv 2

5/5

Intressimäära tüüp on 1 „fikseeritud“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda saab muuta vaid lepingutingimusi muutes. Ülejäänud juhtudel, muu hulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks 2 „ujuv“. 12) Intressimäära fikseerimise perioodi identifikaatorid

Kuni 3 kuud 3 3 kuud kuni 1 aasta 55 1 kuni 3 aastat 56 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse laenu intressimäära fikseerimise periood. Intressimäära fikseerimise periood on ajavahemik pärast laenulepingu sõlmimist või muutmist, mille jooksul püsib intressimäär muutumatuna. Laenulepingu sõlmimine on määratud laenulepingu alguskuupäevaga. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär on kuue kuu euribor + 2% ja esimest korda vaadatakse intressimäär üle kuue kuu pärast, on intressimäära fikseerimise periood kuus kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse intressimäära fikseerimise periood laenulepingu alguskuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st intressimäära fikseerimise periood on laenulepingu sõlmimisel kokku lepitud fikseeritud intressimäära kasutamise periood. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse laenu intressimäära fikseerimise periood laenulepingu alguskuupäevast kuni intressimäära esimese võimaliku ümbervaatamise kuupäevani. Intressimäära tüübi 1 „fikseeritud“ puhul märgitakse esmase intressimäära fikseerimise perioodiks laenu lepinguline tähtaeg. Varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral märgitakse laenu intressimäära fikseerimise perioodiks ajavahemik laenulepingu muutmisest kuni intressimäära järgmise võimaliku muutumise hetkeni. 13) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi 10 „kodumajapidamine“ laenude kulukuse määr võlaõigusseaduse § 406 lõike 6 alusel rahandusministri kehtestatud korra kohaselt. Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse selle välja väärtuseks 0. 14) Laenu suurus

Kuni 250 000 eurot 3 250 001–1 000 000 eurot 4 Üle 1 000 000 euro 2

Siin näidatakse, kas aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“ summeeritud laenu(de) suurus eraldi võetuna on kuni 250 000 eurot (k.a), 250 001–1 000 000 eurot või üle 1 000 000 euro. 15) Laenude arv Siin näidatakse laenulepingute arv, mis on summeeritud aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“. Laenude arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Residendist vastaspoolte aruanne

1. Aruande valdkond

1.1. Aruanne hõlmab detailsete krediidiandmete aruandluses kajastatavate instrumentide vastaspooli, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1) vastaspool on Eesti Vabariigi resident (edaspidi resident); 2) vastaspool on institutsionaalne üksus, mis on juriidiline isik või juriidilise isiku osa; 3) vastaspool on laenuvõtja, teenindaja, väärtpaberistamise tehingu algataja,

tagatise andja või instrumendiga seotud osapool (peakontor, vahetu emaettevõtja, kõrgeima tasandi emaettevõtja).

1.2. Aruandereal näidatud institutsionaalne üksus võib olla vastaspool mitme instrumendi suhtes ja tal võivad olla eri rollid sama instrumendi vastaspoolena. Instrumendi kõik vastaspooled (sh instrumendiga seotud osapooled) tuleb näidata eraldi aruanderidadel. Iga vastaspool näidatakse vaid üks kord.

1.3. Laenuvõtja vahetu ja kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed tuleb näidata, kui laenuvõtja kohustuste summa kokku on aruandeperioodi lõpus 25 000 eurot või suurem (v.a sündikaatlepingu korral).

1.4. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspooled. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes vastaval aruandeperioodil lisandunud vastaspooli ja muutusi vastaspoolte andmetes.

1.5. Kui vastaspool on rahaloomeasutus, mis on kantud Euroopa Keskpanga kodulehel avaldatud Euroopa Liidu rahaloomeasutuste nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui need tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.6. Kui vastaspool on investeerimisfond, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.7. Kui vastaspool on rahvusvaheline organisatsioon, mis on kantud Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

2. Aruanderea struktuur 1) Vastaspoole tunnus 2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) 3) Vastaspoole riigisisene tunnus 4) Peakontori tunnus 5) Vahetu emaettevõtja tunnus 6) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus 7) Vastaspoole nimi

2/4

8) Vastaspoole institutsionaalne sektor 9) Vastaspoole majandussektor 10) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid 11) Õigusmenetluse alguskuupäev 12) Vastaspoole lisamise kuupäev

1) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) Vastaspoole juriidilise isiku tunnus vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17442. Kui vastaspoolel juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

3) Vastaspoole riigisisene tunnus Juriidilise isiku äriregistri kood, lepinguliste investeerimis- ja pensionifondide puhul Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt kasutatav aruandja kood, rahvusvaheliste organisatsioonide puhul Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirjas esitatud kood.

4) Peakontori tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab peakontorit.

Peakontori tunnus esitatakse, kui vastaspooleks on laenuvõtja, mis on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Investeerimisfondi puhul on peakontoriks fondivalitseja. Teave vastaspoole peakontori kohta esitatakse eraldi aruandereal. Kui laenuvõtja on iseseisev juriidiline isik, siis märgitakse peakontori tunnuseks aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja, märgitakse peakontori tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib peakontori tunnuseks märkida „XX“.

5) Vahetu emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vahetut emaettevõtjat.

Vahetu emaettevõtja tunnus näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui laenuvõtjal ei ole vahetut emaettevõtjat, siis esitatakse siin aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Vastaspoole vahetu emaettevõtja andmed näidatakse eraldi aruandereal. Kui vahetu emaettevõtja on mitteresident, siis näidatakse vastaspoole vahetu emaettevõtja andmed mitteresidendist vastaspoolte aruandes.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse vahetu emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib vahetu emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

6) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab kõrgeima tasandi emaettevõtjat.

Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui laenuvõtjal ei

3/4

ole kõrgeima tasandi emaettevõtjat, siis esitatakse siin aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal. Kui kõrgeima tasandi emaettevõtja on mitteresident, siis näidatakse vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed mitteresidendist vastaspoolte aruandes.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

7) Vastaspoole nimi Vastaspoole täielik juriidiline nimi.

8) Vastaspoole institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Vastaspoole institutsionaalne sektor näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja, siis võib vastaspoole institutsionaalseks sektoriks märkida 11 „Määramata“.

9) Vastaspoole majandussektor Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

4/4

Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, sport ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused T Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine U Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V Määramata X

Vastaspoole majandussektor näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja. Vastaspoole majandussektorid määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja, võib vastaspoole majandussektoriks märkida „X“.

10) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid Õigusmenetlust ei ole kohaldatud 1 Saneerimine, moratoorium või sarnane meede 2 Pankrot / maksejõuetus 3 Muud õiguslikud meetmed 4

Siin näidatakse vastaspoole maksevõimet ja õigusmenetluse seisu kirjeldavad tunnused. Õigusmenetluse seisu identifikaator näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on lepinguline investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse õigusmenetluse identifikaatoriks 0 (null). Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib õigusmenetluse seisu identifikaatoriks märkida 0 (null).

11) Õigusmenetluse alguskuupäev Õigusmenetluse alguskuupäev näidatakse, kui aruanderea väljal „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 2, 3 või 4. Kui aruanderea väljal „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 1 või 0 (null), siis jäetakse aruanderea väli tühjaks.

Kui õigusmenetluse seisu identifikaator oli eelmisel aruandeperioodil 2, 3 või 4 ja aruandeperioodil muudeti õigusmenetluse seisu ja aruandeperioodi lõpu seisuga on identifikaator 1, siis näidatakse siin kuupäev, millal õigusmenetluse seisu muudeti.

Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

12) Vastaspoole lisamise kuupäev Aruandeperioodi lõpu kuupäev, millal vastaspool on lisatud. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp).

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6

„Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 11

(Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Vastaspoole makseviivituse aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse andmed, mis võimaldavad tuvastada kohustuste täitmist rikkunud vastaspooli. Aruandes kajastatakse ainult laenuvõtjate ja kaudse krediidiriski kaitse andjate (kes on samaaegselt nii tagatise andja kui ka väljastaja) andmeid. Aruanne esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandes ei kajastata kodumajapidamiste ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmeid. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Vastaspoole tunnus 3) Vastaspoole makseviivituse identifikaatorid 4) Vastaspoole makseviivituse kuupäev 1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

3) Vastaspoole makseviivituse identifikaatorid Makseviivitust ei ole 14 Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 18 ning tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 19 Makseviivituses, kuna tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva 20

4) Vastaspoole makseviivituse kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui vastaspoolel pole makseviivitust esinenud, siis jäetakse väli tühjaks.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 2 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Mitteresidendist vastaspoolte aruanne

1. Aruande valdkond

1.1. Aruanne hõlmab detailsete krediidiandmete aruandluses kajastatavate instrumentide vastaspooli, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1) vastaspool on mitteresident; 2) vastaspool on institutsionaalne üksus, mis on juriidiline isik või juriidilise isiku osa; 3) vastaspool on laenuvõtja, teenindaja, väärtpaberistamise tehingu algataja, tagatise andja või instrumendiga seotud osapool (peakontor, vahetu emaettevõtja, kõrgeima tasandi emaettevõtja).

1.2. Esitatavad andmed sõltuvad sellest, kas vastaspool on või ei ole andmeid esitava liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) resident.

1.3. Aruandereal kajastuv institutsionaalne üksus võib olla vastaspool mitme instrumendi suhtes ning tal võivad olla erinevad rollid sama instrumendi vastaspoolena. Instrumendi kõik vastaspooled (sh seotud osapooled) tuleb näidata eraldi aruanderidadel. Iga vastaspool näidatakse vaid üks kord.

1.4. Laenuvõtja vahetu ja kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed tuleb näidata, kui laenuvõtja kohustuste summa kokku liidetuna on aruandeperioodi lõpus 25 000 eurot või suurem (v.a sündikaatlepingu korral).

1.5. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspooled. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes ainult vastaval aruandeperioodil lisandunud vastaspooli.

1.6. Kui vastaspool on liikmesriigi rahaloomeasutus, mis on kantud Euroopa Keskpanga kodulehel avaldatud Euroopa Liidu rahaloomeasutuste nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 2 (juriidilise isiku tunnus ehk LEI-kood) ja/või 4 (vastaspoole riigisisene tunnus), 9 (vastaspoole nimi) ja 14 (aadress: riigi kood). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.7. Kui vastaspool on liikmesriigi investeerimisfond, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 2 (juriidilise isiku tunnus ehk LEI-kood) ja/või 4 (vastaspoole riigisisene tunnus), 9 (vastaspoole nimi) ja 14 (aadress: riigi kood). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.8. Kui vastaspool on rahvusvaheline organisatsioon, mis on kantud Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 4 (vastaspoole riigisisene tunnus) ja 9 (vastaspoole nimi). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

2. Aruanderea struktuur 1) Vastaspoole tunnus 2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) 3) Riigisisese tunnuse liik 4) Vastaspoole riigisisene tunnus

2/6

5) Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus 6) Peakontori tunnus 7) Vahetu emaettevõtja tunnus 8) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus 9) Vastaspoole nimi 10) Aadress: tänav 11) Aadress: asula 12) Aadress: maakond 13) Aadress: sihtnumber 14) Aadress: riigi kood 15) Õiguslik vorm 16) Vastaspoole institutsionaalne sektor 17) Vastaspoole majandussektor 18) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid 19) Õigusmenetluse alguskuupäev 20) Töötajate arv 21) Bilansimaht 22) Aastakäive

1) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) Vastaspoole juriidilise isiku tunnus vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17442. Kui vastaspoolel juriidilise isiku tunnus puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

3) Riigisisese tunnuse liik Mitteresidentide riigisisese tunnuse liigi määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga riigisiseste tunnuste nimekirjas (http://www.ecb.europa.eu/stats/money_credit_banking/anacredit/html/index.en.html) näidatud tunnuse liikidest. Kui aruanderea veerus „Vastaspoole riigisisene tunnus“ on „XX“ või kui tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, siis märgitakse riigisisese tunnuse liigiks „XX“.

4) Vastaspoole riigisisene tunnus Vastaspoole riigisisene tunnus lähtudes aruanderea väljal „Riigisisese tunnuse liik“ näidatud liigist.

Riigisiseste tunnuste esitamisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga riigisiseste tunnuste nimekirjas näidatud formaadist.

Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul märgitakse siia Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirjas näidatud kood.

Kui aruanderea väljal „Juriidilise isiku tunnus“ on näidatud kehtiv LEI-kood, siis võib vastaspoole riigisiseseks tunnuseks märkida „XX“. Kui vastaspoolel riigisisene tunnus puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

5) Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus näidatakse ainult siis, kui aruanderea väljal „Riigisisese tunnuse liik“ näidatud kood sisaldab sõna „other“, ülejäänud juhtudel märgitakse riigisisese tunnuse liigi kirjelduseks „XX“.

3/6

6) Peakontori tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab peakontorit.

Peakontori tunnus esitatakse, kui vastaspooleks on laenuvõtja, mis on liikmesriigi välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Investeerimisfondi puhul on peakontoriks fondivalitseja. Teave vastaspoole peakontori kohta esitatakse eraldi aruandereal.

Kui laenuvõtja on liikmesriigi iseseisev juriidiline isik, siis märgitakse peakontori tunnuseks aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, märgitakse peakontori tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib peakontori tunnuseks märkida „XX“.

7) Vahetu emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vahetut emaettevõtjat. Vahetu emaettevõtja tunnus näidatakse siis, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui liikmesriigi laenuvõtjal vahetut emaettevõtjat ei ole, siis näidatakse siin aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole vahetu emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal. Kui vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või lepinguline investeerimisfond, märgitakse vahetu emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib vahetu emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

8) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab kõrgeima tasandi emaettevõtjat.

Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus näidatakse siis, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui liikmesriigi laenuvõtjal kõrgeima tasandi emaettevõtjat ei ole, siis näidatakse siin aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal.

Kui vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või lepinguline investeerimisfond, märgitakse kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

9) Vastaspoole nimi Vastaspoole täielik juriidiline nimi.

10) Aadress: tänav Vastaspoole juriidilise aadressi tänav ja majanumber. Kui juriidiline aadress ei sisalda tänavat, märgitakse siia „XX“.

11) Aadress: asula Vastaspoole juriidilise aadressi asula (linn, alev, alevik, küla). Kui asulat pole võimalik identifitseerida, märgitakse siia „XX“.

4/6

12) Aadress: maakond Maakond või haldusüksus näidatakse ainult siis, kui vastaspool on liikmesriigi institutsionaalne üksus. Maakond määratakse ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse NUTS 3. tasandi piirkondade alusel.

Kui vastaspool ei ole liikmesriigi resident, märgitakse siia „XX“.

13) Aadress: sihtnumber Vastaspoole juriidilise aadressi sihtnumber. Kui sihtnumbrit pole võimalik identifitseerida, märgitakse sihtnumbriks „XX“.

14) Aadress: riigi kood Riigi kood vastaspoole residentsuse järgi. Vastaspoole riigi kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

15) Õiguslik vorm Vastaspoole õigusliku vormi näitamisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga õiguslike vormide nimekirjast (http://www.ecb.europa.eu/stats/money_credit_banking/anacredit/html/index.en.html). Kui vastaspool on lepinguline investeerimisfond, siis võib õiguslikuks vormiks märkida „special fund“.

Kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või kui vastaspoole õiguslik vorm pole teada, märgitakse õiguslikuks vormiks „XX“.

16) Vastaspoole institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

17) Vastaspoole majandussektor Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

5/6

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, sport ja vaba aeg S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning T kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine U Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V Määramata X

Vastaspoole majandussektor näidatakse siis, kui vastaspool on liikmesriigi laenuvõtja või instrumendiga seotud osapool (peakontor või vahetu emaettevõtja). Vastaspoole majandussektorid määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või instrumendiga seotud osapool (peakontor või vahetu emaettevõtja), märgitakse vastaspoole majandussektoriks „X“.

18) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid Õigusmenetlust ei ole kohaldatud 1 Saneerimine, moratoorium või sarnane meede 2 Pankrot / maksejõuetus 3 Muud õiguslikud meetmed 4

Õigusmenetluse seisu identifikaator näidatakse siis, kui vastaspooleks on laenuvõtja ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspooleks on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond, märgitakse õigusmenetluse seisu identifikaatoriks 0 (null).

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib õigusmenetluse seisu identifikaatoriks märkida 0 (null).

19) Õigusmenetluse alguskuupäev Õigusmenetluse alguskuupäev näidatakse, kui aruanderea veerus „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 2, 3 või 4. Kui aruanderea veerus „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 1 või 0 (null), siis jäetakse aruanderea veerg tühjaks.

Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

20) Töötajate arv Töötajate arv tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Töötajate arv“ jäetakse tühjaks, kui:

6/6

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) töötajate arv pole teada.

21) Bilansimaht Bilansimaht tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Bilansimaht“ jäetakse tühjaks, kui:

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) bilansimaht pole teada.

22) Aastakäive Aastakäive tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Aastakäive“ jäetakse tühjaks, kui:

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018 või hiljem; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) aastakäive pole teada.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 3 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Instrumendi aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse vaadeldava üksuse ja juriidilisest isikust vastaspoole vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid instrumente, sh juriidilise isiku institutsionaalsete üksuste vahelisi instrumente. Kui leping sisaldab mitut instrumenti, siis määratakse igale instrumendile unikaalne kood. Aruandes tuleb näidata kõik instrumendid eraldi aruanderidadel. Kui instrumendi alguskuupäev ja instrumendi kasutamise võimaldamine jäävad erinevatesse aruandeperioodidesse, siis näidatakse instrument aruandeperioodil, alates millest saab laenuvõtja instrumenti kasutama hakata. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad instrumendid. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse instrumendi aruandes vastaval aruandeperioodil lisandunud instrumente ja muutusi instrumendi andmetes. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Lepingu tunnus 3) Instrumendi tunnus 4) Instrumendi liigi identifikaatorid 5) Instrumendi tagasimaksegraafiku liigi identifikaatorid 6) Valuuta kood 7) Usaldusinstrumendi identifikaatorid 8) Alguskuupäev 9) Maksepuhkuse lõppkuupäev 10) Intressimäära ülempiir 11) Intressimäära alampiir 12) Intressimäära muutmise sageduse identifikaatorid 13) Intressimäära hinnavahe/marginaal 14) Intressimäära tüübi identifikaatorid 15) Instrumendi lepinguline lõppkuupäev 16) Siduva kohustuse summa alguskuupäeval 17) Maksete sageduse identifikaatorid 18) Projekti rahastamise laenu identifikaatorid 19) Eesmärgi identifikaatorid 20) Sissenõude pööramise õiguse identifikaatorid 21) Baasintressimäära väärtuse identifikaatorid 22) Baasintressimäära tähtaja identifikaatorid 23) Arvelduskuupäev 24) Allutatud võla identifikaatorid 25) Sündikaatlepingu tunnus 26) Tagasimakseõiguse identifikaatorid 27) Õiglase väärtuse muutused tulenevalt krediidiriski muutustest enne ostu 1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Lepingu tunnus Krediidiasutuse kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

2/5

3) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Instrumendi liigi identifikaatorid Hoiused, v.a pöördrepolepingud 1000 Arvelduskrediit 20 Krediitkaardilaen 51 Uuenev krediit, v.a arvelduskrediit ja krediitkaardivõlg 1001 Krediidiliinid, v.a uuenev krediit 1002 Pöördrepotehingud 1003 Nõuded klientide vastu 71 Kapitalirent 80 Muud laenud 1004

5) Instrumendi tagasimaksegraafiku liigi identifikaatorid Prantsuse 1 Saksa 2 Fikseeritud amortisatsioonigraafik 3 Ainumakse 4 Muu 5

Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole instrumendi tagasimaksegraafiku liigi näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

6) Valuuta kood Valuuta kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt.

7) Usaldusinstrumendi identifikaatorid Usaldusinstrument 1 Ei ole usaldusinstrument 2

8) Alguskuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

9) Maksepuhkuse lõppkuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui tegemist on instrumendiga, millele maksepuhkust pole võimaldatud, siis jäetakse väli tühjaks. Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole maksepuhkuse lõppkuupäeva näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

10) Intressimäära ülempiir Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära ülempiiri pole rakendatud, siis jäetakse väli tühjaks.

11) Intressimäära alampiir Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära alampiiri pole rakendatud, siis jäetakse väli tühjaks.

12) Intressimäära muutmise sageduse identifikaatorid Üleöö 16 Kuupõhine 8 Kvartalipõhine 18

3/5

Poolaastapõhine 19 Aastapõhine 1 Võlausaldaja äranägemisel 3 Muu sagedus 12 Muutmisõiguseta 0

13) Intressimäära hinnavahe/marginaal Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära marginaali ei ole määratud, siis jäetakse väli tühjaks.

14) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Segatüüp 3

Kui instrumendi kohta ei kehti ükski eespool nimetatud intressimäära tüüp, siis jäetakse väli tühjaks.

15) Instrumendi lepinguline lõppkuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendil lepinguline lõppkuupäev puudub, siis jäetakse väli tühjaks.

16) Siduva kohustuse summa alguskuupäeval Siduva kohustuse summa alguskuupäeval näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse siduva kohustuse alguskuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui instrumendil siduva kohustuse summa alguskuupäeval puudub (nt arvelduskonto deebetsaldo, kui arvelduskrediiti pole võimaldatud), siis jäetakse väli tühjaks.

17) Maksete sageduse identifikaatorid Kuupõhine 8 Kvartalipõhine 18 Poolaastapõhine 19 Aastapõhine 1 Ainumakse 4 Nullkupong 22 Muu 15

Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole maksete sageduse identifikaatori näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

18) Projekti rahastamise laenu identifikaatorid Projekti rahastamise laen 1 Ei ole projekti rahastamise laen 2

19) Eesmärgi identifikaatorid Elamukinnisvara ostmine 12 Ärikinnisvara ostmine 13 Võimenduslaen 4 Finantseerimine laenuvahendite varal 5 Import 6 Eksport 7 Ehitusinvesteeringud 8 Käibekapitalilaen 9 Muu eesmärk 11

4/5

20) Sissenõude pööramise õiguse identifikaatorid Sissenõude pööramise õigus 1 Ei saa kasutada õiguskaitsevahendit 2

21) Baasintressimäära väärtuse identifikaatorid EURIBOR 1 USD LIBOR 2 GBP LIBOR 3 EUR LIBOR 4 JPY LIBOR 5 CHF LIBOR 6 MIBOR 7 EONIA 8 €STR 146 SOFR 147 muu baasintressimäär 9 kombineeritud baasintressimäär 10

Kui instrument on fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siia 0 (null).

22) Baasintressimäära tähtaja identifikaatorid Üleöö 1 Üks nädal 2 Kaks nädalat 3 Kolm nädalat 4 Üks kuu 5 Kaks kuud 6 Kolm kuud 7 Neli kuud 8 Viis kuud 9 Kuus kuud 10 Seitse kuud 11 Kaheksa kuud 12 Üheksa kuud 13 Kümme kuud 14 Üksteist kuud 15 Kaksteist kuud 16

EONIA puhul tuleb alati näidata tähtaja identifikaatoriks „üleöö“ (1). Kui instrument on fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siia 0 (null).

23) Arvelduskuupäev Arvelduskuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui instrumendil arvelduskuupäev puudub, siis jäetakse väli tühjaks.

24) Allutatud võla identifikaatorid Allutatud võlg 1 Ei ole allutatud võlg 2

25) Sündikaatlepingu tunnus Kood, millega sündikaatlepingu põhikorraldaja tähistab sündikaatlepingut. Kõik sündikaatlepingus osalevad võlausaldajad peavad kasutama sama sündikaatlepingu tunnust. Maksimaalne sümbolite arv on 60. Kui aruandereal kajastuv leping ei ole sündikaatleping, märgitakse siia „XX“.

5/5

26) Tagasimakseõiguse identifikaatorid Nõudmisel või lühikese etteteatamisega 1 Muu 2

27) Õiglase väärtuse muutused tulenevalt krediidiriski muutustest enne ostu Summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Väli jäetakse tühjaks instrumentide puhul, mis ei ole ostetud (st on algatatud) andmeesitaja poolt või ei ole ostetud krediidiriskist tulenevalt laenu lepingulisest jäägist väiksema summa eest.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 4 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Instrumendi finantsnäitajate aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse vaadeldava üksuse ja juriidilisest isikust vastaspoole vahel sõlmitud lepingutest tulenevate instrumentide finantsnäitajad, sh juriidilise isiku institutsionaalsete üksuste vaheliste instrumentide finantsnäitajad. Aruandes tuleb näidata iga instrumendi finantsnäitajad eraldi aruandereal. Instrumendi finantsnäitajad esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga.

2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Lepingu tunnus 3) Instrumendi tunnus 4) Aastaintressimäär 5) Järgmine intressimäära muutmise kuupäev 6) Instrumendi makseviivituse identifikaatorid 7) Instrumendi makseviivituse kuupäev 8) Ülekantud summa 9) Instrumendiga seotud maksevõlgnevused 10) Instrumendi maksetähtpäeva ületamise kuupäev 11) Väärtpaberistamise liigi identifikaatorid 12) Lepinguline jääk 13) Tekkepõhine intress 14) Bilansiväline väärtus

1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Lepingu tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

3) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Aastaintressimäär Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui instrumendile pole intressimäära kehtestatud, jäetakse väli tühjaks.

5) Järgmine intressimäära muutmise kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui tegemist on instrumendiga, mille intressimäära tulevikus ei muudeta, siis jäetakse väli tühjaks.

6) Instrumendi makseviivituse identifikaatorid Makseviivitust ei ole 14 Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline ning 18 tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva

2/2

Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 19 Makseviivituses, kuna tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva 20

Kui makseviivitust hinnatakse mitte instrumendi-, vaid vastaspoolepõhiselt, jäetakse väli tühjaks.

7) Instrumendi makseviivituse kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendi puhul ei ole makseviivitust esinenud, siis näidatakse siin instrumendi alguskuupäev. Kui makseviivitust hinnatakse mitte instrumendi-, vaid vastaspoolepõhiselt, siis jäetakse väli tühjaks.

8) Ülekantud summa Ülekantud summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui ülekantud summad puuduvad, märgitakse siia 0 (null).

9) Instrumendiga seotud maksevõlgnevused Instrumendiga seotud maksevõlgnevused näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui instrumendi puhul maksevõlgnevused puuduvad, siis näidatakse võlgnevuse suuruseks 0 (null).

10) Instrumendi maksetähtpäeva ületamise kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendi maksetähtpäev ei ole ületatud, siis jäetakse väli tühjaks.

11) Väärtpaberistamise liigi identifikaatorid Traditsiooniline väärtpaberistamine 1 Sünteetiline väärtpaberistamine 6 Ei ole väärtpaberistatud 7

12) Lepinguline jääk Lepinguline jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

13) Tekkepõhine intress Tekkepõhine intress näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

14) Bilansiväline väärtus Bilansiväline väärtus näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui tegemist on instrumendiga, millel ei saa bilansivälist väärtust esineda, siis jäetakse väli tühjaks.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 6 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Vastaspoole rolli aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse, milline on vastaspoole roll instrumendi suhtes. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspoole rolli andmed. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes aruandeperioodil lisandunud instrumentide vastaspoole rolle ja muutusi instrumendi vastaspoole rolli andmetes. Aruandes ei kajastata kodumajapidamiste ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmeid. Instrumendiga seotud vastaspoolte andmete muutumisel saadetakse aruandeperioodi lõpu seisuga info kõikide instrumendiga seotud vastaspoolte kohta. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Vastaspoole tunnus 3) Lepingu tunnus 4) Instrumendi tunnus 5) Vastaspoole rolli identifikaatorid

1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

3) Lepingu tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

5) Vastaspoole rolli identifikaatorid Võlausaldaja 1 Laenuvõtja 2 Algataja 3 Teenindaja 7

Estonia pst 13 15095 TALLINN

[email protected] eestipank.ee

Justiitsministeerium Riigi Teataja talitus [email protected]

10.06.2025 nr 14.1/211

Parandustaotlus

Palume asendada Riigi Teatajas avaldatud Eesti Panga presidendi määruste lisade terviktekstid (lisatud kirjale):

1) Eesti Panga presidendi 22. oktoobri 2013. a määruse nr 7 „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025013

2) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

3) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 2 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

4) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 3 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

5) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 4 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

6) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 6 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

7) Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 11 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025016

8) Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine” lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025017

2/2

9) Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine” lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025017

10) Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025018

11) Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 8 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/127052025018

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Pille Vestung asjaajamisteenistuse juhataja 668 0838, [email protected]

Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine”

lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Maksete aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes kajastatakse krediidiasutuse klientide (sh krediidiasutustest kliendid) makstavad riigisisesed ja piiriülesed maksed ning klientidele laekuvad piiriülesed maksed. Makstavad maksed on: a) Kliendi algatatud maksed pangakontoris või elektroonilisi kanaleid kasutades. Siia kuuluvad näiteks: 1) klientidevahelised maksed, sh sularaha sissemaksega algatatud maksed (sh

rahasiire); 2) maksed ühe ja sama kliendi erinevate kontode vahel, mis on algatatud arveldusteks

ette nähtud kontodelt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele);

3) maksed ühe ja sama kliendi üleöö- või tähtajaliselt hoiuselt või muudelt arveldusteks mitte ette nähtud kontodelt arvelduskontodele;

4) finantstehingutest tulenevad maksed; 5) teise teenusepakkuja juures algatatud maksed. b) Kliendi maksed, mille on algatanud raha saaja või aruandev krediidiasutus. Siia kuuluvad näiteks: 1) intressi-, teenustasu- ja laenutagasimaksed (k.a krediitkaardilaenu tagasimaksed)

kliendi kontolt; 2) kliendi finantstulult tasutavad maksud, mis tasutakse eraldi maksena, kuid mille

tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele maksejuhist; 3) maksed krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale (nt töötasu-, pensioni- või muud

nimekirja alusel tehtavad maksed); 4) kliendi eest ja arvel teostatud finantstehingutest tulenevad maksed. 1.2. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse järgmisi makseid: a) halduskuludest tulenevad maksed; b) krediidiasutuse palgamaksed oma töötajatele; c) krediidiasutuse maksed tööde või teenuste eest (nt koolitusteenus,

sisekujundusteenus, juriidilise nõustamise teenus); d) intressi- ja dividendimaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole; e) laenuväljamaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole. 1.3. Aruandes ei kajastata: a) aruandvale krediidiasutusele endale laekuvaid piiriüleseid makseid; b) aruandva krediidiasutuse makstavaid piiriüleseid ja riigisiseseid makseid, v.a punktis

1.2 nimetatud maksed; c) valuuta konverteerimist, kui see toimub ühe konto piires; d) makseid krediidiasutuse vahekontole, mis kantakse hiljem nimekirja alusel üle

lõplikele saajatele; e) puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ja maksjale tagasi suunatud makseid;

2/5

f) kaarditehinguid, mis raporteeritakse eraldi aruandes; g) süsteemide või muude maksekanalite testimisega seotud makseid, millel puudub

majanduslik sisu ja mille eesmärk on vaid süsteemi jõudluse või tehnilise töökindluse testimine.

2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Makseliik_1 2) Makseliik_3 3) Maksja/saaja 4) Makseviis 5) Makseviisi täiendav jaotus 6) Makse saaja tegevusala 7) Valuutakood 8) Riigikood 9) Kliendi residentsus 10) Käive 11) Maksete arv

1) Makseliik_1 identifikaatorid

Riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv piiriülene makse 3

2) Makseliik_3 identifikaatorid Kliendimakse 1 Pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel 8 Deebet-raamatupidamiskanne 4 Kreedit-raamatupidamiskanne 5 Teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine 9 Identifikaatori „kliendimakse“ (1) all kajastatakse aruandva krediidiasutuse kliendi maksed, v.a pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel. Siin kajastatakse ka aruandva krediidiasutuse tööjõukulust, halduskuludest või muudest teenustest tulenevad maksed. Identifikaatori „pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel“ (8) all kajastatakse pangasisesed maksed, mis toimuvad arveldusteks ette nähtud konto(de)lt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele), samuti maksed kliendi üleöö- või tähtajalistelt hoiustelt või muudelt arveldusteks mitte mõeldud kontodelt arvelduskontole. Identifikaatori „teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine“ (9) all näidatakse maksed, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse pakutavast maksete vahendamisest teistele krediidiasutustele (nt otseliikme leping kaudse liikmega).

3/5

3) Maksja/saaja identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Makseasutus 21 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Kõik maksed, v.a laekuvad piiriülesed maksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja alusel. Maksja ja saaja klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.6.2013, lk. 1–727) A lisas peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale tehtavate maksete korral (nt töötasu-, pensioni- või muud nimekirja alusel tehtavad maksed) märgitakse maksjaks isik, kes vastavad summad vahekontole kandis. Maksja identifikaator võib olla „määramata“ (11) ainult sularahatehingu korral (v.a sularaha sissemakse enda kontole ja sularaha väljamakse enda kontolt). 4) Makseviisi identifikaatorid

Sularahas algatatud makse (sh rahasiire) 1 Tšekk 18 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 SWIFT 12 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17

4/5

Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks krediidiasutusele. Tšekkidest kajastatakse ainult lunastatud tšekid (sh reisitšekid). Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. SWIFT-maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused. SWIFT-maksete all ei kajastata kliendi poolt maksja krediidiasutusele muul viisil edastatud maksekorraldusi, mille krediidiasutus hiljem SWIFTi teel edasi saadab. Laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisiks „määramata“ (11). 5) Makseviisi täiendav jaotus Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2 Makseviisi täiendav jaotus näidatakse vastavalt sellele, kas makse on kliendi poolt maksja krediidiasutusele edastatud üksikult või failina/kogumina. Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21) puhul ning laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1).

6) Makse saaja tegevusala Siin näidatakse makseviisi „pangalingi maksekorraldus“ (15) puhul makse saaja peamine tegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljanda taseme alusel. Muude makseviiside puhul märgitakse makse saaja tegevusalaks 0 (null). 7) Valuutakood Siia näidatakse valuuta, milles makse teostati.

5/5

8) Riigikood Riigikood näidatakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest ja laekuva piiriülese makse korral maksja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 9) Kliendi residentsus Siin näidatakse riigikood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. Kõik maksed (v.a laekuvad piiriülesed maksed) liigitatakse maksja residentsuse alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja residentsuse alusel. 10) Käive Maksete käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine”

lisa 7 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse residentsete krediidiasutuste välja antud e-rahaga tehtud maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud tehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Tehingutüüp 2) Tehinguliik 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid 4) Makseliik_1 5) Makseliik_2 6) Riigikood 7) Autentimise tugevus 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud 9) Käive 10) Arv 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

1) Tehingutüüp

Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2

2) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine

Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1 Kätte saamata e-raha kaart 2 Võltsitud e-raha kaart 3

2/3

Kaardiandmete vargus 4 Autoriseerimata e-raha kontotehing 5

Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0). 4) Makseliik_1 Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha salvestada 1 Makse e-raha kontolt 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseliik_2 Kaardi juurdepääsu kasutades 1 P2P mobiilmaksekorraldus 2 Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3 Muu makse e-raha kontolt 4 Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul. Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Riigikood Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud maksed 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9 Muu 10 Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

3/3

9) Käive E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 10) Arv E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides. 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev krediidiasutus 1 Aruandva krediidiasutuse makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab krediidiasutus, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Eesti Panga presidendi 22. oktoobri 2013. a määruse nr 7

„Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Residentide piiriüleste maksete aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse ükshaaval kõik krediidiasutuse residendist klientide makstavad ja neile laekuvad aruandlusläve ületavad piiriülesed maksed, mille maksepäev on aruandeperioodil.

2. Aruanderea struktuur

Välja nr

Välja nimi Välja sisu

Makse tunnused

1) Makse suund 1 – makstav piiriülene makse 2 – laekuv piiriülene makse

2) Makse identifikaator

Krediidiasutuse poolt maksele antud arhiveerimistunnus

Residendist kliendi andmed

3) Kliendi nimi Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi

4) Kliendi identifikaator

Juriidilise isiku registrikood või füüsilise isiku isikukood. Kui isikukood puudub, näidatakse füüsilise isiku sünniaeg kujul XAAKKPPXXXX

5) Kliendi aadress Juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress

6) Kliendi kontaktandmed

Kliendi telefoninumber või meiliaadress. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

Teise poole andmed 7)

Saaja/maksja nimi

Selle juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, kes makstava makse saab või laekuva makse algatab

8) Saaja/maksja aadress

Selle juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress, kes makstava makse saab või laekuva makse algatab. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

9) Saaja/maksja makseasutuse riik

Makstava makse saaja või laekuva makse algataja makseasutuse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki pole võimalik kindlaks määrata, märgitakse riigi koodiks XX

2

Makse andmed

10) Maksepäev

Kliendi konto krediteerimise või debiteerimise

kuupäev; sularahamakse puhul kliendi algatatud makse kuupäev või kliendile sularaha väljamaksmise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 järgi kujul aaaa-kk-pp

11) Valuuta kood Maksevaluuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 kolmetäheliste valuutakoodide tabeli järgi

12) Makse summa

Makse summa valuutas ümardatuna kahe komakohani

13)

Makse sisu selgitus

Teisele poolele saadetava makse sisu sõnaline selgitus maksejuhisel. Kui andmed pole kättesaadavad, jäetakse väli tühjaks

Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5

„Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 7

(Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Laenude jääkide aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse hoiu-laenuühistu bilansis varakirjetel kajastatavate riigi või

kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtjate, muude mittefinantsettevõtjate,

kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja

kodumajapidamiste laenude jäägid, võlgnetavate laenumaksete ning allahindluste

summad aruandeperioodi lõpus.

2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende laenude jääkide, võlgnetavate laenumaksete ja allahindluste summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur

1) laenu liik 2) klient 3) majandussektor 4) tähtaeg 5) järelejäänud tähtaeg 6) laenu tagatis 7) laenu jääk 8) laenu aastaintressimäär 9) intressimaksete sagedus 10) intressimäära tüüp 11) intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood 12) laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 13) võlgnetav laenumakse 14) allahindlus 15) laenu klass 16) laenude arv

1) Laenu liigi identifikaatorid

Eluasemelaen 1

Kinnisvaralaen 2

Arvelduskrediit 3

Muu uuenev krediit 4

Sõiduki liising 5

Vara ost järelmaksuga 6

Muu tarbimislaen 7

Muu laen 8

Kui väljastatud laen on antud kodumajapidamisele elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 1

„eluasemelaen“. Kui väljastatud laen on antud mittefinantsettevõtjale kinnisvara

soetamiseks ja arendamiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 2

„kinnisvaralaen“. Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta

ja laenu eesmärk on sõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel, märgitakse

2/6

laenu liigi identifikaatoriks 5 „sõiduki liising“. Kui antava laenu summat kliendile otse

kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärk on vara soetuse finantseerimine

järelmaksuga, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 6 „vara ost järelmaksuga“. Kui

laen on antud peamiselt isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks ning

tegemist ei ole laenu liigiga 3 „arvelduskrediit“, 4 „muu uuenev krediit“, 5 „sõiduki

liising“ või 6 „vara ost järelmaksuga“, siis märgitakse laenu liigiks 7 „muu tarbimislaen“.

Identifikaator 8 „muu laen“ on laen, mis ei kuulu ühegi teise laenu liigi alla – näiteks

laen, mis on antud äritegevuseks.

2) Kliendi identifikaatorid

Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Kodumajapidamine 10

3) Majandussektori identifikaatorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A

Mäetööstus B

Töötlev tööstus C

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K

Finants- ja kindlustustegevus L

Kinnisvaraalane tegevus M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N

Haldus- ja abitegevused O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

Haridus Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R

Kunst, sport ja vaba aeg S

Muud teenindavad tegevused T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste

osutamine U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V

Määramata X

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Identifikaatorit 0 „kodumajapidamine (v.a FIE)“ kasutatakse ainult juhul, kui laen on antud kodumajapidamisele ning tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenuga. FIE-le antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi.

3/6

4) Tähtaja identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaja identifikaator peab näitama lepingu kogu kehtivuse ajavahemikku alates hoiu- laenuühistu nõude tekkimisest kuni selle lõpliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse laenu tähtaja identifikaator lähtuvalt arvelduskuupäeva ja lepingulise lõppkuupäeva vahest. Kui laenusumma makstakse välja osade kaupa, siis on arvelduskuupäevaks lepingu raames tehtud esimese väljamakse kuupäev. Kui laenulepingu muudatuste tõttu muutub laenu lepinguline lõppkuupäev, siis määratakse tähtajavahemik algse lepingu esimese arvelduskuupäeva ja muudetud lepingu lõppkuupäeva vahe alusel. Laenulepingute puhul, mille hoiu-laenuühistu on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Leping, mis algab ja lõpeb erinevate aastate samal kuupäeval, tuleb klassifitseerida lühemasse tähtajavahemikku. Näiteks leping, mis algab 1. aprillil 2022 ja lõpeb 1. aprillil 2023, tuleb klassifitseerida üheaastase tähtajaga laenuna tähtajavahemikku 31 „kuni 1 aasta“.

5) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32

Identifikaator määratakse aruandeperioodi lõpust laenu lepingulise lõppkuupäevani järele jäänud ajavahemiku alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Kui laenu lõppkuupäev on möödunud, siis märgitakse järelejäänud tähtaja identifikaatoriks 1 „tähtajata“. 6) Laenu tagatise identifikaatorid

Hüpoteegiga tagatud 1 Muu tagatis 2 Tagatiseta 9

Siin näidatakse laenu tagatis. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul määratakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis.

7) Laenu jääk

Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st

arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise

intressita. Jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta).

8) Laenu aastaintressimäär Siin näidatakse aruandekuupäeval kehtinud lepinguline aastaintressimäär. Intressimäär näidatakse aasta baasil. Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).

4/6

Laenu aastaintressimääraks märgitakse 0 (null), kui hoiu-laenuühistu on aruandereal näidatud laenu üles öelnud. 9) Intressimaksete sageduse identifikaatorid

Kuine 1 Kvartaalne 2 Kord poolaastas 3 Kord aastas 4

Siin näidatakse laenulepingus fikseeritud intressimaksete sagedus. Sageduse identifikaator 1 „kuine“ tähendab intressimakseid 12 korda aastas, 2 „kvartaalne“ neli korda aastas, 3 „kord poolaastas“ kaks korda aastas ja 4 „kord aastas“ üks kord aastas. Kui intressimaksed toimuvad muu sagedusega, märgitakse sellele ligilähedaseim identifikaator. Kui laenu lepinguline tähtaeg on lühem kui üks aasta, tuleb intressimaksed viia aasta baasile. Näiteks laenu puhul, mille tähtaeg on kuus kuud ning intressimakseid tehakse laenuperioodi jooksul üks kord, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 3 „kord poolaastas“. Kui intressimakseid tehakse sama laenu puhul kuus korda ehk iga kuu, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 1 „kuine“.

10) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud 1 Ujuv 2

Intressimäära tüüp on 1 „fikseeritud“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda saab muuta vaid lepingutingimusi muutes. Ülejäänud juhtudel, muu hulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks 2 „ujuv“.

11) Intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodi identifikaatorid

Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32

Siin näidatakse aruandereal näidatud laenu puhul ajavahemikku aruandeperioodist kuni laenu intressimäära järgmise ülevaatamise tähtajani. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär vaadatakse üle iga kuue kuu tagant ja viimati muudeti intressimäära eelmisel kuul, on intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud periood viis kuud ehk järgmine kord vaadatakse selle laenu intressimäär üle viie kuu pärast. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel on intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud periood ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani. Ujuva intressimäära kasutamisel näidatakse intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodina ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära järgmise võimaliku ülevaatamise kuupäevani. Intressimäära järgmise ülevaatamiseni jäänud perioodi identifikaatoriks märgitakse 0 „määramata“ kõigi fikseeritud intressimääraga laenude ja nende ujuva intressimääraga laenude puhul, mille lepinguline lõppkuupäev on möödunud või mille hoiu-laenuühistu on ühepoolselt lõpetanud.

5/6

12) Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 11–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 31–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 61–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8

Siin näidatakse laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood, kui laenu osamakse, intress või teenustasu ei ole tasutud tähtaegselt. Laenu tagasimakse tähtajast möödunud perioodi leidmiseks algab arvestus esimesel päeval pärast maksetähtpäeva. Kui võlgnetavatel laenu osamaksetel, intressi või teenustasu summadel on tagasimaksmise tähtajast möödunud erinevad perioodid, siis näidatakse nendest pikim. Perioodi määratlemisel võetakse arvesse ka võlgnetava laenu see osa, mille hoiu-laenuühistu on lootusetuks hinnanud ja bilansist maha kandnud ning mille üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorit 1 „tähtaeg ei ole saabunud“ kasutatakse siis, kui laenul puuduvad tähtajaks tasumata teenustasu-, intressi- või osamaksed. 13) Võlgnetav laenumakse Kui aruandereal näidatav laen on tähtajaks tasumata, näidatakse siin laenu osamaksete ja intressimaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenumakse näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). 14) Allahindlus Siin näidatakse aruanderea seitsmendas veerus „laenu jääk“ näidatud laenu väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui hoiu-laenuühistu lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. Kui hoiu-laenuühistu lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. 15) Laenuklassi identifikaatorid

Korras laen 1 Probleemne laen 2

Probleemse laenu all näidatakse:

a) laenud, mille puhul hoiu-laenuühistu leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei tasu tema vastu olevaid nõudeid täielikult, kui hoiu-laenuühistu ei rakendaks selliseid meetmeid kui tagatise realiseerimine; b) laenud, kus võlgnik on jätnud tema vastu oleva laenunõude üle 90 päeva tasumata; c) restruktureeritud laenud, kus pärast restruktureerimist kohaldatav intressimäär on turutingimustest soodsam. Laenu restruktureerimise all mõistetakse hoiu-laenuühistu poolset järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel. Nende raskuste ärahoidmiseks muudab hoiu-laenuühistu laenutingimusi soodsamaks või refinantseerib laenu kas osaliselt või täielikult. Kui laenu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödunud vähemalt aasta ja sel ajal ei ole tekkinud tähtajaks tasumata summasid ning hoiu-laenuühistu on veendunud, et laen makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi, võib laenu liigitada ümber „korras laenude“ alla.

6/6

16) Laenude arv Siin näidatakse laenulepingute arv, mis on summeeritud aruanderea seitsmendas veerus „laenu jääk“. Laenude arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 27.06.2022. a määruse nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning

aruannete Eesti Pangale esitamise kord” lisa 8 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Sõlmitud laenulepingute aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes tuleb kajastada:

a) aruandeperioodil hoiu-laenuühistu sõlmitud riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtjate, muude mittefinantsettevõtjate, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja kodumajapidamiste laenulepingute summad;

b) aruandeperioodil lepingupoolte kokkuleppel tehtud muudatused varem sõlmitud lepingute finantstingimustes. Muudatusena käsitletakse üht või mitut järgnevalt loetletud muudatustest kliendi kehtivas laenulepingus: lepingu tähtaja, laenu liigi, laenu tagatise liigi, laenusumma, intressimäära (sh riskimarginaali), intressimäära tüübi muutmine. Kui lepingut muudetakse aruandeperioodil mitu korda, tuleb kõik muudatused kajastada.

1.2. Aruandes ei tule kajastada: a) arvelduskrediiti; b) muud uuenevat krediiti; c) faktooringut.

2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende laenude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur

1) laenu liik 2) klient 3) majandussektor 4) tähtaeg 5) laenulepingu sõlmimise kuu 6) laenu tagatis 7) laenusumma 8) lepingut iseloomustav tunnus 9) laenu aastaintressimäär 10) intressimaksete sagedus 11) intressimäära tüüp 12) intressimäära fikseerimise periood 13) tarbijakrediidi kulukuse määr 14) laenu suurus 15) laenude arv

1) Laenu liigi identifikaatorid

Eluasemelaen 1

Kinnisvaralaen 2

Sõiduki liising 5

Vara ost järelmaksuga 6

Muu tarbimislaen 7

Muu laen 8

2/5

Kui väljastatud laen on antud kodumajapidamisele elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks

1 „eluasemelaen“. Kui väljastatud laen on antud mittefinantsettevõtjale kinnisvara

soetamiseks ja arendamiseks, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks

2 „kinnisvaralaen“. Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei

tehta ja laenu eesmärk on sõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel,

märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 5 „sõiduki liising“. Kui antava laenu summat

kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärk on vara soetuse

finantseerimine järelmaksuga, märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 6 „vara ost

järelmaksuga“. Kui laen on antud peamiselt isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja

teenuste ostuks ning tegemist ei ole laenu liigiga 5 „sõiduki liising“ või 6 „vara ost

järelmaksuga“, siis märgitakse laenu liigiks 7 „muu tarbimislaen“. Identifikaator

8 „muu laen“ on laen, mis ei kuulu ühegi teise laenu liigi alla – näiteks laen, mis on

antud äritegevuseks.

2) Kliendi identifikaatorid

Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Kodumajapidamine 10

3) Majandussektori identifikaatorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A

Mäetööstus B

Töötlev tööstus C

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K

Finants- ja kindlustustegevus L

Kinnisvaraalane tegevus M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N

Haldus- ja abitegevused O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

Haridus Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R

Kunst, sport ja vaba aeg S

Muud teenindavad tegevused T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning

kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade

tootmine ja teenuste osutamine U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V

Määramata X

3/5

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Identifikaatorit 0 „kodumajapidamine (v.a FIE)“ kasutatakse ainult juhul, kui laen on antud kodumajapidamisele ning tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenuga. FIE-le antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi.

4) Tähtaja identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaja identifikaator peab näitama lepingu kogu kehtivuse ajavahemikku alates hoiu- laenuühistu nõude tekkimisest kuni selle lõpliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse laenu tähtaja identifikaator lähtuvalt arvelduskuupäeva ja lepingulise lõppkuupäeva vahest. Kui laenusumma makstakse välja osade kaupa, siis on arvelduskuupäevaks lepingu raames tehtud esimese väljamakse kuupäev. Kui laenulepingu muudatuste tõttu muutub laenu lepinguline lõppkuupäev, siis määratakse tähtajavahemik algse lepingu esimese arvelduskuupäeva ja muudetud lepingu lõppkuupäeva vahe alusel. Laenulepingute puhul, mille hoiu-laenuühistu on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Leping, mis algab ja lõpeb erinevate aastate samal kuupäeval, tuleb klassifitseerida lühemasse tähtajavahemikku. Näiteks leping, mis algab 1. aprillil 2022 ja lõpeb 1. aprillil 2023, tuleb klassifitseerida üheaastase tähtajaga laenuna tähtajavahemikku 31 „kuni 1 aasta“. 5) Laenulepingu sõlmimise kuu identifikaatorid

Jaanuar 1 Veebruar 2 Märts 3 Aprill 4 Mai 5 Juuni 6 Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12

Siin näidatakse kuu, millal laenuleping sõlmiti või lepingut muudeti.

6) Laenu tagatise identifikaatorid Hüpoteegiga tagatud 1 Muu tagatis 2 Tagatiseta 9

Siin näidatakse laenu tagatis. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul määratakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis. 7) Laenusumma

Siin näidatakse aruandeperioodil sõlmitud uute lepingute ja varem sõlmitud lepingute

muudatuste järgsed lepingulised laenusummad. Kui laenulepingu sõlmimine ja

4/5

laenusumma (osaline või täielik) väljamaksmine jäävad erinevatesse

aruandeperioodidesse, siis näidatakse lepinguline laenusumma aruandeperioodil, mil

leping sõlmiti.

Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mille käigus

täiendavat laenusummat ei väljastata, siis näidatakse laenusummana see osa laenust,

mis oli laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata. Kui laenulepingu

muutmise tulemusena väljastatakse ka täiendav laenusumma, siis näidatakse

laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata laenujääk ja täiendav

laenusumma aruandes kahel eraldi real.

8) Lepingut iseloomustav tunnus Uus leping 4 Lepingu muudatus – laenu jääk 6 Lepingu muudatus – lisanduv laenusumma 7

Siin näidatakse, kas aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“ summeeritud laenude puhul on tegemist uue aruandeperioodil sõlmitud laenulepinguga või varem sõlmitud laenulepingu muudatusega. Aruandeperioodil sõlmitud uue laenulepingu puhul märgitakse tunnuseks 4 „uus leping“. Kui aruandeperioodil muudeti varem sõlmitud laenulepingu tingimusi ja sellega ei kaasnenud täiendava laenusumma väljastamist, märgitakse tunnuseks 6 „lepingu muudatus – laenu jääk“. Kui laenulepingu muudatuse tulemusena väljastati täiendav laenusumma, siis kajastatakse see aruandes kahel eraldi real: laenulepingu muudatuse sõlmimise hetkel tagasi maksmata laenusumma puhul märgitakse tunnuseks 6 „lepingu muudatus – laenu jääk“ ja täiendava laenusumma puhul 7 „lepingu muudatus – lisanduv laenusumma“. 9) Laenu aastaintressimäär Siin näidatakse laenulepingu sõlmimise või muutmise hetkel kehtinud lepinguline intressimäär aasta baasil. Aastaintressimäär näidatakse laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). 10) Intressimaksete sageduse identifikaatorid

Kuine 1 Kvartaalne 2 Kord poolaastas 3 Kord aastas 4

Siin näidatakse laenulepingus fikseeritud intressimaksete sagedus. Sageduse identifikaator 1 „kuine“ tähendab intressimakseid 12 korda aastas, 2 „kvartaalne“ neli korda aastas, 3 „kord poolaastas“ kaks korda aastas ja 4 „kord aastas“ üks kord aastas. Kui intressimaksed toimuvad muu sagedusega, märgitakse sellele ligilähedaseim identifikaator. Kui laenu lepinguline tähtaeg on lühem kui üks aasta, tuleb intressimaksed viia aasta baasile. Näiteks laenu puhul, mille tähtaeg on kuus kuud ja intressimakseid tehakse laenuperioodi jooksul üks kord, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 3 „kord poolaastas“. Kui intressimakseid tehakse sama laenu puhul kuus korda ehk iga kuu, tuleb märkida intressimaksete identifikaatoriks 1 „kuine“. 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud 1 Ujuv 2

5/5

Intressimäära tüüp on 1 „fikseeritud“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda saab muuta vaid lepingutingimusi muutes. Ülejäänud juhtudel, muu hulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks 2 „ujuv“. 12) Intressimäära fikseerimise perioodi identifikaatorid

Kuni 3 kuud 3 3 kuud kuni 1 aasta 55 1 kuni 3 aastat 56 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse laenu intressimäära fikseerimise periood. Intressimäära fikseerimise periood on ajavahemik pärast laenulepingu sõlmimist või muutmist, mille jooksul püsib intressimäär muutumatuna. Laenulepingu sõlmimine on määratud laenulepingu alguskuupäevaga. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär on kuue kuu euribor + 2% ja esimest korda vaadatakse intressimäär üle kuue kuu pärast, on intressimäära fikseerimise periood kuus kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse intressimäära fikseerimise periood laenulepingu alguskuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st intressimäära fikseerimise periood on laenulepingu sõlmimisel kokku lepitud fikseeritud intressimäära kasutamise periood. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse laenu intressimäära fikseerimise periood laenulepingu alguskuupäevast kuni intressimäära esimese võimaliku ümbervaatamise kuupäevani. Intressimäära tüübi 1 „fikseeritud“ puhul märgitakse esmase intressimäära fikseerimise perioodiks laenu lepinguline tähtaeg. Varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral märgitakse laenu intressimäära fikseerimise perioodiks ajavahemik laenulepingu muutmisest kuni intressimäära järgmise võimaliku muutumise hetkeni. 13) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi 10 „kodumajapidamine“ laenude kulukuse määr võlaõigusseaduse § 406 lõike 6 alusel rahandusministri kehtestatud korra kohaselt. Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse selle välja väärtuseks 0. 14) Laenu suurus

Kuni 250 000 eurot 3 250 001–1 000 000 eurot 4 Üle 1 000 000 euro 2

Siin näidatakse, kas aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“ summeeritud laenu(de) suurus eraldi võetuna on kuni 250 000 eurot (k.a), 250 001–1 000 000 eurot või üle 1 000 000 euro. 15) Laenude arv Siin näidatakse laenulepingute arv, mis on summeeritud aruanderea seitsmendas veerus „laenusumma“. Laenude arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 1 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Residendist vastaspoolte aruanne

1. Aruande valdkond

1.1. Aruanne hõlmab detailsete krediidiandmete aruandluses kajastatavate instrumentide vastaspooli, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1) vastaspool on Eesti Vabariigi resident (edaspidi resident); 2) vastaspool on institutsionaalne üksus, mis on juriidiline isik või juriidilise isiku osa; 3) vastaspool on laenuvõtja, teenindaja, väärtpaberistamise tehingu algataja,

tagatise andja või instrumendiga seotud osapool (peakontor, vahetu emaettevõtja, kõrgeima tasandi emaettevõtja).

1.2. Aruandereal näidatud institutsionaalne üksus võib olla vastaspool mitme instrumendi suhtes ja tal võivad olla eri rollid sama instrumendi vastaspoolena. Instrumendi kõik vastaspooled (sh instrumendiga seotud osapooled) tuleb näidata eraldi aruanderidadel. Iga vastaspool näidatakse vaid üks kord.

1.3. Laenuvõtja vahetu ja kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed tuleb näidata, kui laenuvõtja kohustuste summa kokku on aruandeperioodi lõpus 25 000 eurot või suurem (v.a sündikaatlepingu korral).

1.4. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspooled. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes vastaval aruandeperioodil lisandunud vastaspooli ja muutusi vastaspoolte andmetes.

1.5. Kui vastaspool on rahaloomeasutus, mis on kantud Euroopa Keskpanga kodulehel avaldatud Euroopa Liidu rahaloomeasutuste nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui need tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.6. Kui vastaspool on investeerimisfond, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.7. Kui vastaspool on rahvusvaheline organisatsioon, mis on kantud Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 3 (vastaspoole riigisisene tunnus), 7 (vastaspoole nimi) ja 12 (vastaspoole lisamise kuupäev). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

2. Aruanderea struktuur 1) Vastaspoole tunnus 2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) 3) Vastaspoole riigisisene tunnus 4) Peakontori tunnus 5) Vahetu emaettevõtja tunnus 6) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus 7) Vastaspoole nimi

2/4

8) Vastaspoole institutsionaalne sektor 9) Vastaspoole majandussektor 10) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid 11) Õigusmenetluse alguskuupäev 12) Vastaspoole lisamise kuupäev

1) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) Vastaspoole juriidilise isiku tunnus vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17442. Kui vastaspoolel juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

3) Vastaspoole riigisisene tunnus Juriidilise isiku äriregistri kood, lepinguliste investeerimis- ja pensionifondide puhul Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt kasutatav aruandja kood, rahvusvaheliste organisatsioonide puhul Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirjas esitatud kood.

4) Peakontori tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab peakontorit.

Peakontori tunnus esitatakse, kui vastaspooleks on laenuvõtja, mis on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Investeerimisfondi puhul on peakontoriks fondivalitseja. Teave vastaspoole peakontori kohta esitatakse eraldi aruandereal. Kui laenuvõtja on iseseisev juriidiline isik, siis märgitakse peakontori tunnuseks aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja, märgitakse peakontori tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib peakontori tunnuseks märkida „XX“.

5) Vahetu emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vahetut emaettevõtjat.

Vahetu emaettevõtja tunnus näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui laenuvõtjal ei ole vahetut emaettevõtjat, siis esitatakse siin aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Vastaspoole vahetu emaettevõtja andmed näidatakse eraldi aruandereal. Kui vahetu emaettevõtja on mitteresident, siis näidatakse vastaspoole vahetu emaettevõtja andmed mitteresidendist vastaspoolte aruandes.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse vahetu emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib vahetu emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

6) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab kõrgeima tasandi emaettevõtjat.

Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui laenuvõtjal ei

3/4

ole kõrgeima tasandi emaettevõtjat, siis esitatakse siin aruanderea väljal „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal. Kui kõrgeima tasandi emaettevõtja on mitteresident, siis näidatakse vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed mitteresidendist vastaspoolte aruandes.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, siis võib kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

7) Vastaspoole nimi Vastaspoole täielik juriidiline nimi.

8) Vastaspoole institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Vastaspoole institutsionaalne sektor näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja, siis võib vastaspoole institutsionaalseks sektoriks märkida 11 „Määramata“.

9) Vastaspoole majandussektor Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

4/4

Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, sport ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused T Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine U Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V Määramata X

Vastaspoole majandussektor näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja. Vastaspoole majandussektorid määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

Kui vastaspool ei ole laenuvõtja, võib vastaspoole majandussektoriks märkida „X“.

10) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid Õigusmenetlust ei ole kohaldatud 1 Saneerimine, moratoorium või sarnane meede 2 Pankrot / maksejõuetus 3 Muud õiguslikud meetmed 4

Siin näidatakse vastaspoole maksevõimet ja õigusmenetluse seisu kirjeldavad tunnused. Õigusmenetluse seisu identifikaator näidatakse, kui vastaspool on laenuvõtja, kelle vähemalt üks laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspool on lepinguline investeerimisfond või välismaa äriühingu filiaal, märgitakse õigusmenetluse identifikaatoriks 0 (null). Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib õigusmenetluse seisu identifikaatoriks märkida 0 (null).

11) Õigusmenetluse alguskuupäev Õigusmenetluse alguskuupäev näidatakse, kui aruanderea väljal „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 2, 3 või 4. Kui aruanderea väljal „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 1 või 0 (null), siis jäetakse aruanderea väli tühjaks.

Kui õigusmenetluse seisu identifikaator oli eelmisel aruandeperioodil 2, 3 või 4 ja aruandeperioodil muudeti õigusmenetluse seisu ja aruandeperioodi lõpu seisuga on identifikaator 1, siis näidatakse siin kuupäev, millal õigusmenetluse seisu muudeti.

Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

12) Vastaspoole lisamise kuupäev Aruandeperioodi lõpu kuupäev, millal vastaspool on lisatud. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp).

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6

„Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“ lisa 11

(Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Vastaspoole makseviivituse aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse andmed, mis võimaldavad tuvastada kohustuste täitmist rikkunud vastaspooli. Aruandes kajastatakse ainult laenuvõtjate ja kaudse krediidiriski kaitse andjate (kes on samaaegselt nii tagatise andja kui ka väljastaja) andmeid. Aruanne esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandes ei kajastata kodumajapidamiste ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmeid. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Vastaspoole tunnus 3) Vastaspoole makseviivituse identifikaatorid 4) Vastaspoole makseviivituse kuupäev 1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

3) Vastaspoole makseviivituse identifikaatorid Makseviivitust ei ole 14 Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 18 ning tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 19 Makseviivituses, kuna tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva 20

4) Vastaspoole makseviivituse kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui vastaspoolel pole makseviivitust esinenud, siis jäetakse väli tühjaks.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 2 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Mitteresidendist vastaspoolte aruanne

1. Aruande valdkond

1.1. Aruanne hõlmab detailsete krediidiandmete aruandluses kajastatavate instrumentide vastaspooli, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1) vastaspool on mitteresident; 2) vastaspool on institutsionaalne üksus, mis on juriidiline isik või juriidilise isiku osa; 3) vastaspool on laenuvõtja, teenindaja, väärtpaberistamise tehingu algataja, tagatise andja või instrumendiga seotud osapool (peakontor, vahetu emaettevõtja, kõrgeima tasandi emaettevõtja).

1.2. Esitatavad andmed sõltuvad sellest, kas vastaspool on või ei ole andmeid esitava liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) resident.

1.3. Aruandereal kajastuv institutsionaalne üksus võib olla vastaspool mitme instrumendi suhtes ning tal võivad olla erinevad rollid sama instrumendi vastaspoolena. Instrumendi kõik vastaspooled (sh seotud osapooled) tuleb näidata eraldi aruanderidadel. Iga vastaspool näidatakse vaid üks kord.

1.4. Laenuvõtja vahetu ja kõrgeima tasandi emaettevõtja andmed tuleb näidata, kui laenuvõtja kohustuste summa kokku liidetuna on aruandeperioodi lõpus 25 000 eurot või suurem (v.a sündikaatlepingu korral).

1.5. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspooled. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes ainult vastaval aruandeperioodil lisandunud vastaspooli.

1.6. Kui vastaspool on liikmesriigi rahaloomeasutus, mis on kantud Euroopa Keskpanga kodulehel avaldatud Euroopa Liidu rahaloomeasutuste nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 2 (juriidilise isiku tunnus ehk LEI-kood) ja/või 4 (vastaspoole riigisisene tunnus), 9 (vastaspoole nimi) ja 14 (aadress: riigi kood). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.7. Kui vastaspool on liikmesriigi investeerimisfond, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 2 (juriidilise isiku tunnus ehk LEI-kood) ja/või 4 (vastaspoole riigisisene tunnus), 9 (vastaspoole nimi) ja 14 (aadress: riigi kood). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

1.8. Kui vastaspool on rahvusvaheline organisatsioon, mis on kantud Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirja, siis esitatakse aruanderea väljad 1 (vastaspoole tunnus), 4 (vastaspoole riigisisene tunnus) ja 9 (vastaspoole nimi). Kui nimetatud tunnused on näidatud, siis võib ülejäänud väljadel näidata määratlemata jätmist võimaldavaid tunnuseid.

2. Aruanderea struktuur 1) Vastaspoole tunnus 2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) 3) Riigisisese tunnuse liik 4) Vastaspoole riigisisene tunnus

2/6

5) Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus 6) Peakontori tunnus 7) Vahetu emaettevõtja tunnus 8) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus 9) Vastaspoole nimi 10) Aadress: tänav 11) Aadress: asula 12) Aadress: maakond 13) Aadress: sihtnumber 14) Aadress: riigi kood 15) Õiguslik vorm 16) Vastaspoole institutsionaalne sektor 17) Vastaspoole majandussektor 18) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid 19) Õigusmenetluse alguskuupäev 20) Töötajate arv 21) Bilansimaht 22) Aastakäive

1) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

2) Juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) Vastaspoole juriidilise isiku tunnus vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17442. Kui vastaspoolel juriidilise isiku tunnus puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

3) Riigisisese tunnuse liik Mitteresidentide riigisisese tunnuse liigi määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga riigisiseste tunnuste nimekirjas (http://www.ecb.europa.eu/stats/money_credit_banking/anacredit/html/index.en.html) näidatud tunnuse liikidest. Kui aruanderea veerus „Vastaspoole riigisisene tunnus“ on „XX“ või kui tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, siis märgitakse riigisisese tunnuse liigiks „XX“.

4) Vastaspoole riigisisene tunnus Vastaspoole riigisisene tunnus lähtudes aruanderea väljal „Riigisisese tunnuse liik“ näidatud liigist.

Riigisiseste tunnuste esitamisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga riigisiseste tunnuste nimekirjas näidatud formaadist.

Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul märgitakse siia Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirjas näidatud kood.

Kui aruanderea väljal „Juriidilise isiku tunnus“ on näidatud kehtiv LEI-kood, siis võib vastaspoole riigisiseseks tunnuseks märkida „XX“. Kui vastaspoolel riigisisene tunnus puudub, märgitakse tunnuseks „XX“.

5) Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus Riigisisese tunnuse liigi kirjeldus näidatakse ainult siis, kui aruanderea väljal „Riigisisese tunnuse liik“ näidatud kood sisaldab sõna „other“, ülejäänud juhtudel märgitakse riigisisese tunnuse liigi kirjelduseks „XX“.

3/6

6) Peakontori tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab peakontorit.

Peakontori tunnus esitatakse, kui vastaspooleks on laenuvõtja, mis on liikmesriigi välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Investeerimisfondi puhul on peakontoriks fondivalitseja. Teave vastaspoole peakontori kohta esitatakse eraldi aruandereal.

Kui laenuvõtja on liikmesriigi iseseisev juriidiline isik, siis märgitakse peakontori tunnuseks aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, märgitakse peakontori tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib peakontori tunnuseks märkida „XX“.

7) Vahetu emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vahetut emaettevõtjat. Vahetu emaettevõtja tunnus näidatakse siis, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui liikmesriigi laenuvõtjal vahetut emaettevõtjat ei ole, siis näidatakse siin aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole vahetu emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal. Kui vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või lepinguline investeerimisfond, märgitakse vahetu emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib vahetu emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

8) Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab kõrgeima tasandi emaettevõtjat.

Kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnus näidatakse siis, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui liikmesriigi laenuvõtjal kõrgeima tasandi emaettevõtjat ei ole, siis näidatakse siin aruanderea esimeses veerus „Vastaspoole tunnus“ näidatud tunnus. Teave vastaspoole kõrgeima tasandi emaettevõtja kohta näidatakse eraldi aruandereal.

Kui vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või lepinguline investeerimisfond, märgitakse kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks „XX“.

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib kõrgeima tasandi emaettevõtja tunnuseks märkida „XX“.

9) Vastaspoole nimi Vastaspoole täielik juriidiline nimi.

10) Aadress: tänav Vastaspoole juriidilise aadressi tänav ja majanumber. Kui juriidiline aadress ei sisalda tänavat, märgitakse siia „XX“.

11) Aadress: asula Vastaspoole juriidilise aadressi asula (linn, alev, alevik, küla). Kui asulat pole võimalik identifitseerida, märgitakse siia „XX“.

4/6

12) Aadress: maakond Maakond või haldusüksus näidatakse ainult siis, kui vastaspool on liikmesriigi institutsionaalne üksus. Maakond määratakse ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse NUTS 3. tasandi piirkondade alusel.

Kui vastaspool ei ole liikmesriigi resident, märgitakse siia „XX“.

13) Aadress: sihtnumber Vastaspoole juriidilise aadressi sihtnumber. Kui sihtnumbrit pole võimalik identifitseerida, märgitakse sihtnumbriks „XX“.

14) Aadress: riigi kood Riigi kood vastaspoole residentsuse järgi. Vastaspoole riigi kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

15) Õiguslik vorm Vastaspoole õigusliku vormi näitamisel tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga õiguslike vormide nimekirjast (http://www.ecb.europa.eu/stats/money_credit_banking/anacredit/html/index.en.html). Kui vastaspool on lepinguline investeerimisfond, siis võib õiguslikuks vormiks märkida „special fund“.

Kui vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või kui vastaspoole õiguslik vorm pole teada, märgitakse õiguslikuks vormiks „XX“.

16) Vastaspoole institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

17) Vastaspoole majandussektor Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

5/6

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, sport ja vaba aeg S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning T kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine U Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V Määramata X

Vastaspoole majandussektor näidatakse siis, kui vastaspool on liikmesriigi laenuvõtja või instrumendiga seotud osapool (peakontor või vahetu emaettevõtja). Vastaspoole majandussektorid määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja või instrumendiga seotud osapool (peakontor või vahetu emaettevõtja), märgitakse vastaspoole majandussektoriks „X“.

18) Õigusmenetluse seisu identifikaatorid Õigusmenetlust ei ole kohaldatud 1 Saneerimine, moratoorium või sarnane meede 2 Pankrot / maksejõuetus 3 Muud õiguslikud meetmed 4

Õigusmenetluse seisu identifikaator näidatakse siis, kui vastaspooleks on laenuvõtja ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem. Kui aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja või kui vastaspooleks on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond, märgitakse õigusmenetluse seisu identifikaatoriks 0 (null).

Kui laenuvõtja kõik laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018, võib õigusmenetluse seisu identifikaatoriks märkida 0 (null).

19) Õigusmenetluse alguskuupäev Õigusmenetluse alguskuupäev näidatakse, kui aruanderea veerus „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 2, 3 või 4. Kui aruanderea veerus „Õigusmenetluse seisu identifikaator“ kajastatud identifikaator on 1 või 0 (null), siis jäetakse aruanderea veerg tühjaks.

Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

20) Töötajate arv Töötajate arv tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Töötajate arv“ jäetakse tühjaks, kui:

6/6

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole laenuvõtja, mis on liikmesriigi juriidiline isik, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) töötajate arv pole teada.

21) Bilansimaht Bilansimaht tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Bilansimaht“ jäetakse tühjaks, kui:

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) bilansimaht pole teada.

22) Aastakäive Aastakäive tuleb näidata, kui vastaspool on laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja vähemalt üks vastaspoole laenuleping on sõlmitud 1. septembril 2018 või hiljem.

Aruanderea väli „Aastakäive“ jäetakse tühjaks, kui:

a) aruandereal näidatud vastaspool ei ole liikmesriigi laenuvõtja, mis on liikmesriigi resident, ja/või kõik vastaspoole laenulepingud on sõlmitud enne 1. septembrit 2018 või hiljem; b) vastaspool on välismaa äriühingu filiaal või investeerimisfond; c) aastakäive pole teada.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 3 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Instrumendi aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse vaadeldava üksuse ja juriidilisest isikust vastaspoole vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid instrumente, sh juriidilise isiku institutsionaalsete üksuste vahelisi instrumente. Kui leping sisaldab mitut instrumenti, siis määratakse igale instrumendile unikaalne kood. Aruandes tuleb näidata kõik instrumendid eraldi aruanderidadel. Kui instrumendi alguskuupäev ja instrumendi kasutamise võimaldamine jäävad erinevatesse aruandeperioodidesse, siis näidatakse instrument aruandeperioodil, alates millest saab laenuvõtja instrumenti kasutama hakata. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad instrumendid. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse instrumendi aruandes vastaval aruandeperioodil lisandunud instrumente ja muutusi instrumendi andmetes. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Lepingu tunnus 3) Instrumendi tunnus 4) Instrumendi liigi identifikaatorid 5) Instrumendi tagasimaksegraafiku liigi identifikaatorid 6) Valuuta kood 7) Usaldusinstrumendi identifikaatorid 8) Alguskuupäev 9) Maksepuhkuse lõppkuupäev 10) Intressimäära ülempiir 11) Intressimäära alampiir 12) Intressimäära muutmise sageduse identifikaatorid 13) Intressimäära hinnavahe/marginaal 14) Intressimäära tüübi identifikaatorid 15) Instrumendi lepinguline lõppkuupäev 16) Siduva kohustuse summa alguskuupäeval 17) Maksete sageduse identifikaatorid 18) Projekti rahastamise laenu identifikaatorid 19) Eesmärgi identifikaatorid 20) Sissenõude pööramise õiguse identifikaatorid 21) Baasintressimäära väärtuse identifikaatorid 22) Baasintressimäära tähtaja identifikaatorid 23) Arvelduskuupäev 24) Allutatud võla identifikaatorid 25) Sündikaatlepingu tunnus 26) Tagasimakseõiguse identifikaatorid 27) Õiglase väärtuse muutused tulenevalt krediidiriski muutustest enne ostu 1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Lepingu tunnus Krediidiasutuse kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

2/5

3) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Instrumendi liigi identifikaatorid Hoiused, v.a pöördrepolepingud 1000 Arvelduskrediit 20 Krediitkaardilaen 51 Uuenev krediit, v.a arvelduskrediit ja krediitkaardivõlg 1001 Krediidiliinid, v.a uuenev krediit 1002 Pöördrepotehingud 1003 Nõuded klientide vastu 71 Kapitalirent 80 Muud laenud 1004

5) Instrumendi tagasimaksegraafiku liigi identifikaatorid Prantsuse 1 Saksa 2 Fikseeritud amortisatsioonigraafik 3 Ainumakse 4 Muu 5

Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole instrumendi tagasimaksegraafiku liigi näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

6) Valuuta kood Valuuta kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt.

7) Usaldusinstrumendi identifikaatorid Usaldusinstrument 1 Ei ole usaldusinstrument 2

8) Alguskuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp).

9) Maksepuhkuse lõppkuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui tegemist on instrumendiga, millele maksepuhkust pole võimaldatud, siis jäetakse väli tühjaks. Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole maksepuhkuse lõppkuupäeva näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

10) Intressimäära ülempiir Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära ülempiiri pole rakendatud, siis jäetakse väli tühjaks.

11) Intressimäära alampiir Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära alampiiri pole rakendatud, siis jäetakse väli tühjaks.

12) Intressimäära muutmise sageduse identifikaatorid Üleöö 16 Kuupõhine 8 Kvartalipõhine 18

3/5

Poolaastapõhine 19 Aastapõhine 1 Võlausaldaja äranägemisel 3 Muu sagedus 12 Muutmisõiguseta 0

13) Intressimäära hinnavahe/marginaal Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui intressimäära marginaali ei ole määratud, siis jäetakse väli tühjaks.

14) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Segatüüp 3

Kui instrumendi kohta ei kehti ükski eespool nimetatud intressimäära tüüp, siis jäetakse väli tühjaks.

15) Instrumendi lepinguline lõppkuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendil lepinguline lõppkuupäev puudub, siis jäetakse väli tühjaks.

16) Siduva kohustuse summa alguskuupäeval Siduva kohustuse summa alguskuupäeval näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse siduva kohustuse alguskuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui instrumendil siduva kohustuse summa alguskuupäeval puudub (nt arvelduskonto deebetsaldo, kui arvelduskrediiti pole võimaldatud), siis jäetakse väli tühjaks.

17) Maksete sageduse identifikaatorid Kuupõhine 8 Kvartalipõhine 18 Poolaastapõhine 19 Aastapõhine 1 Ainumakse 4 Nullkupong 22 Muu 15

Kui instrumendi alguskuupäev on enne 1. septembrit 2018, siis ei ole maksete sageduse identifikaatori näitamine kohustuslik ja väli võib jääda tühjaks.

18) Projekti rahastamise laenu identifikaatorid Projekti rahastamise laen 1 Ei ole projekti rahastamise laen 2

19) Eesmärgi identifikaatorid Elamukinnisvara ostmine 12 Ärikinnisvara ostmine 13 Võimenduslaen 4 Finantseerimine laenuvahendite varal 5 Import 6 Eksport 7 Ehitusinvesteeringud 8 Käibekapitalilaen 9 Muu eesmärk 11

4/5

20) Sissenõude pööramise õiguse identifikaatorid Sissenõude pööramise õigus 1 Ei saa kasutada õiguskaitsevahendit 2

21) Baasintressimäära väärtuse identifikaatorid EURIBOR 1 USD LIBOR 2 GBP LIBOR 3 EUR LIBOR 4 JPY LIBOR 5 CHF LIBOR 6 MIBOR 7 EONIA 8 €STR 146 SOFR 147 muu baasintressimäär 9 kombineeritud baasintressimäär 10

Kui instrument on fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siia 0 (null).

22) Baasintressimäära tähtaja identifikaatorid Üleöö 1 Üks nädal 2 Kaks nädalat 3 Kolm nädalat 4 Üks kuu 5 Kaks kuud 6 Kolm kuud 7 Neli kuud 8 Viis kuud 9 Kuus kuud 10 Seitse kuud 11 Kaheksa kuud 12 Üheksa kuud 13 Kümme kuud 14 Üksteist kuud 15 Kaksteist kuud 16

EONIA puhul tuleb alati näidata tähtaja identifikaatoriks „üleöö“ (1). Kui instrument on fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siia 0 (null).

23) Arvelduskuupäev Arvelduskuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui instrumendil arvelduskuupäev puudub, siis jäetakse väli tühjaks.

24) Allutatud võla identifikaatorid Allutatud võlg 1 Ei ole allutatud võlg 2

25) Sündikaatlepingu tunnus Kood, millega sündikaatlepingu põhikorraldaja tähistab sündikaatlepingut. Kõik sündikaatlepingus osalevad võlausaldajad peavad kasutama sama sündikaatlepingu tunnust. Maksimaalne sümbolite arv on 60. Kui aruandereal kajastuv leping ei ole sündikaatleping, märgitakse siia „XX“.

5/5

26) Tagasimakseõiguse identifikaatorid Nõudmisel või lühikese etteteatamisega 1 Muu 2

27) Õiglase väärtuse muutused tulenevalt krediidiriski muutustest enne ostu Summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Väli jäetakse tühjaks instrumentide puhul, mis ei ole ostetud (st on algatatud) andmeesitaja poolt või ei ole ostetud krediidiriskist tulenevalt laenu lepingulisest jäägist väiksema summa eest.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 4 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Instrumendi finantsnäitajate aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse vaadeldava üksuse ja juriidilisest isikust vastaspoole vahel sõlmitud lepingutest tulenevate instrumentide finantsnäitajad, sh juriidilise isiku institutsionaalsete üksuste vaheliste instrumentide finantsnäitajad. Aruandes tuleb näidata iga instrumendi finantsnäitajad eraldi aruandereal. Instrumendi finantsnäitajad esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga.

2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Lepingu tunnus 3) Instrumendi tunnus 4) Aastaintressimäär 5) Järgmine intressimäära muutmise kuupäev 6) Instrumendi makseviivituse identifikaatorid 7) Instrumendi makseviivituse kuupäev 8) Ülekantud summa 9) Instrumendiga seotud maksevõlgnevused 10) Instrumendi maksetähtpäeva ületamise kuupäev 11) Väärtpaberistamise liigi identifikaatorid 12) Lepinguline jääk 13) Tekkepõhine intress 14) Bilansiväline väärtus

1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Lepingu tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

3) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Aastaintressimäär Andmed esitatakse protsentides aasta baasil ja kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. Kui instrumendile pole intressimäära kehtestatud, jäetakse väli tühjaks.

5) Järgmine intressimäära muutmise kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui tegemist on instrumendiga, mille intressimäära tulevikus ei muudeta, siis jäetakse väli tühjaks.

6) Instrumendi makseviivituse identifikaatorid Makseviivitust ei ole 14 Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline ning 18 tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva

2/2

Makseviivituses, kuna makse laekumine on ebatõenäoline 19 Makseviivituses, kuna tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90/180 päeva 20

Kui makseviivitust hinnatakse mitte instrumendi-, vaid vastaspoolepõhiselt, jäetakse väli tühjaks.

7) Instrumendi makseviivituse kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendi puhul ei ole makseviivitust esinenud, siis näidatakse siin instrumendi alguskuupäev. Kui makseviivitust hinnatakse mitte instrumendi-, vaid vastaspoolepõhiselt, siis jäetakse väli tühjaks.

8) Ülekantud summa Ülekantud summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui ülekantud summad puuduvad, märgitakse siia 0 (null).

9) Instrumendiga seotud maksevõlgnevused Instrumendiga seotud maksevõlgnevused näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui instrumendi puhul maksevõlgnevused puuduvad, siis näidatakse võlgnevuse suuruseks 0 (null).

10) Instrumendi maksetähtpäeva ületamise kuupäev Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa- kk-pp). Kui instrumendi maksetähtpäev ei ole ületatud, siis jäetakse väli tühjaks.

11) Väärtpaberistamise liigi identifikaatorid Traditsiooniline väärtpaberistamine 1 Sünteetiline väärtpaberistamine 6 Ei ole väärtpaberistatud 7

12) Lepinguline jääk Lepinguline jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

13) Tekkepõhine intress Tekkepõhine intress näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

14) Bilansiväline väärtus Bilansiväline väärtus näidatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kui tegemist on instrumendiga, millel ei saa bilansivälist väärtust esineda, siis jäetakse väli tühjaks.

Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. a määruse nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“

lisa 6 (Eesti Panga presidendi 13.05.2025 määruse nr 4 sõnastuses)

Vastaspoole rolli aruanne

1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse, milline on vastaspoole roll instrumendi suhtes. Aruande esmakordsel esitamisel tuleb kajastada kõik aruande valdkonda kuuluvad vastaspoole rolli andmed. Alates järgmisest aruandeperioodist kajastatakse aruandes aruandeperioodil lisandunud instrumentide vastaspoole rolle ja muutusi instrumendi vastaspoole rolli andmetes. Aruandes ei kajastata kodumajapidamiste ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmeid. Instrumendiga seotud vastaspoolte andmete muutumisel saadetakse aruandeperioodi lõpu seisuga info kõikide instrumendiga seotud vastaspoolte kohta. 2. Aruanderea struktuur 1) Vaadeldava üksuse tunnus 2) Vastaspoole tunnus 3) Lepingu tunnus 4) Instrumendi tunnus 5) Vastaspoole rolli identifikaatorid

1) Vaadeldava üksuse tunnus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt määratud aruandja kood.

2) Vastaspoole tunnus Kood, millega andmeesitaja tähistab vastaspoolt. Igal vastaspoolel saab olla ainult üks vastaspoole tunnus, mis ajas ei muutu ning mida ei kasutata ühegi teise vastaspoole tunnusena.

3) Lepingu tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus lepingu unikaalseks identifitseerimiseks. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

4) Instrumendi tunnus Krediidiasutuse poolt kasutatav tunnus instrumendi unikaalseks identifitseerimiseks ühe lepingu piires. Maksimaalne sümbolite arv on 60.

5) Vastaspoole rolli identifikaatorid Võlausaldaja 1 Laenuvõtja 2 Algataja 3 Teenindaja 7