Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

05.06.2025

Meretöö seaduse muutmise seadus

Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1 ja lõikes

2“;

2) seaduse 3. peatüki ja 3. peatüki 3. jao pealkirjas asendatakse sõnad „reederi ja kapteni“ sõnadega

„reederi, kapteni ja riigi“;

3) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik

pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.“;

4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud

liikmele eraldi kajuti.“;

5) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“;

6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata ja edastab e-posti teel

Transpordiametile isikustamata kujul järgmised andmed:

1) laevapere surnud liikme sugu;

2) laevapere surnud liikme vanus;

3) laevapere surnud liikme teenistusaste;

4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval;

5) surma põhjustanud asjaolu;

6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis;

7) laeva kogumahutavus;

8) kas surma hetkel oli laev merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada;

9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

㤠381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral

Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel,

kui laeva järgmine sihtkoht on sisenemine Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, aitab

Välisministeerium vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes

arvesse laevapere surnud liikme või tema lähedaste soovi.“;

8) paragrahvi 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“;

9) paragrahvi 391 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada

viivitamata ja täies ulatuses.

(12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks

määrata ja see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme

majanduslike raskuste vältimiseks, võib laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liikmele maksta

lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist.“;

10) paragrahvi 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad

olema märgitud järgmised andmed:

1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning

registreerimissadam;

2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;

3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest;

4) tagatise liik ja kestus;

5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht;

6) laeva kutsungsignaal;

7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti

aadress;

8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“;

11) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3

sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused

vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu

korraldamiseks.“;

12) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31“;

13) paragrahvi 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad

olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele

järgmised andmed:

1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-

posti aadress;

2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“;

14) paragrahvi 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas

inglis- või eesti- ja ingliskeelne.“;

15) seaduse 3. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 612 järgmises sõnastuses:

„§ 612. Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise korral

Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva seaduse § 611

lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab

tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos

tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.“;

16) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal käesoleva paragrahvi

lõikest 2 tulenevast õigusest;“;

17) paragrahvi 721 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja

summeerimise arvestusperioodi lõppu, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt

töötatud päevade arvuga.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .… …………….. 2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus …. ………… 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Välisministeerium

10.06.2025 nr 2-2/4-4

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu

esitamine Vabariigi Valitsusele esitamiseks

Esitame Välisministeeriumi kaudu meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse

istungile esitamiseks.

Arvestades seda, et paralleelselt meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga esitame

Välisministeeriumile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi

2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamiseks vastavalt

välissuhtlemisseaduse §-le 14, meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu on eelnimetatud seaduse

eelnõuga sisuliselt tihedalt seotud ning mõlema eelnõu seadustena jõustamine on kavandatud

samaaegselt, peame otstarbekaks esitada ka käesolev eelnõu Välisministeeriumi kaudu Vabariigi

Valitsusele, et tagada eelnõude üheaegne esitamine Vabariigi Valitsusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabelid;

4) märkuste ja ettepanekute tabel.

Stella Vogt

+372 5886 4172, [email protected]

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1

Muudetud meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel

Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A1.4 – Töövahendus I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimisel ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest.“

Standard A2.5.1 – Kojusõit Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.

Lõike esimene lause ei vasta Eesti õigusele.

Lõike teist lauset ei ole vaja üle

võtta.

Meretöö seaduse § 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“

Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Asendada lõige 17 järgmisega: 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud

Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“

2

koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta;

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid;

Vastab

3

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;

Vastab osaliselt

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja mitmekesisuse, ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 5: 5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“.

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 6: 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel, kui laeva järgmine sihtkoht on sisenemine Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere surnud liikme või tema lähedaste soovi.“

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Lisada uus lõige 4: 4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma

4

Lisada uus lõige 5: 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.

Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik.

Ei pea üle võtma

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal;

Vastab

5

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: 5. Liige tagab, et: a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris;

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata ja edastab e-posti teel Transpordiametile isikustamata kujul järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) surma põhjustanud asjaolu; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas surma hetkel oli laev merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 4: 4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 5: 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.

Ei pea üle võtma

Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta

Ei vasta

Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

„(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“

7

Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

Ei vasta

Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2

Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide

konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 ja Eesti õiguse võrdlustabel

Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiiv (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A2.5.2 lõige 7: Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A2-I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde.

Ei vasta Meretöö seaduse § 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne.“

Standardi A2.5.2 lõige 8 Finantstagatissüsteemi kaudu antakse viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab ülaltoodud lõike 2 kohast õigust abi saada.

Ei vasta Meretöö seaduse 3. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 612 järgmises sõnastuses: „§ 612. Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise korral Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva seaduse paragrahvi 611 lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.“

2

Standard A2.5.2 lõige 12 12. Kui kindlustusandja või muu finantstagatise andja on teinud meremehele kooskõlas käesoleva standardiga makseid, omandab kõnealune makse tegija väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel.

Ei vasta Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas muudatusi.

Standard A4.2 lõike 8 punkti a 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult;

Ei vasta

Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.“

Standard A4.2 lõike 8 punkti b 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: b) ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks;

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liikmele maksta lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist.“

Standardi A4.2 lõige 8 punkti c Ei vasta Säte 1:

3

8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist;

Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks, võib laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.“

Standard A4.2 lõige 8 punkt d 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 tehakse meremehele makse, ilma et see piiraks muid õigushüvesid, kuid reeder võib sellisest maksest maha arvata mis tahes kahju, mis tuleneb muust nõudest, mille meremees on reederi vastu esitanud ja mis on seotud sama juhtumiga, ning

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; Säte 2: Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas muudatusi.

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3

Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist

Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

MÕISTED Artikkel 1 j) loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; seejuures vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil.“

2. OSA ÜLDPÕHIMÕTTED KALALAEVAREEDERITE, KIPRITE JA KALURITE KOHUSTUSED Artikkel 5 4. Kalalaevareeder ei takista kipril sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate kalurite

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „§ 22 punktis 1“ tekstiosaga „§ 22 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2;

2

ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Säte 2: Meretöö seaduse § 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.“

Artikkel 25 Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.

Ei ole vaja üle võtta; üle

võetakse II lisas

sisalduvad punktid.

II LISA Eluruumid kalalaeval Üldsätted Punkt 6 Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul, kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole sobivaid eluruume ja sanitaarsõlmi, ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval.“

II LISA VALGUSTUS Punkt 28 II lause Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kalalaeva magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“

3

Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA Inimeste arv magamisruumi kohta Punkt 40 esimene lause 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kalalaeva juhtkonna kajutid peavad võimalusel olema mõeldud ühele inimesele ning kajutis võib olla kuni kaks koid.“

II LISA MUU Punkt 41 Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.“

4

Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA Punkt 42 teine lause Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“ Säte 2 Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112

„Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6

5

lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA MESSID Punkt 47 Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kalalaeva mess peab asuma võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

6

II LISA Punkti 48 teine lause Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Lõikes 21 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui seda on võimalik kalalaeval tagada.“

II LISA Punkt 49 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema magamisalast eraldi.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeval peab mess peab asuma kajutitest eraldi.“

II LISA VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD Punkti 56 teine lause Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“

II LISA RUUMID HAIGETELE JA VIGASTATUD KALURITELE Punkt 61 Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut.

Ei vasta Meretöö seaduse § 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti.“

II LISA Punkt 62 teine lause See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.

Ei vasta Tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määruse nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“ § 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lõikes 1 sätestatud laeva puhul on tegemist kalalaevaga, peab laeva tervishoiuruum

7

olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.“

II LISA Punkt 71 Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida toiduvarude riknemist, ning võimalusel külmikud või muu madala temperatuuriga toiduvarude hoiukoht.“

II LISA Punkt 72 Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Laevadel, mille perpendikulaaride vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peavad olema kasutusel toiduvarude hoiuruum, külmik ja muud madala temperatuuriga hoiukoht.“

II LISA PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED Punkt 75 Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“

II LISA Punkt 76 Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja

8

tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid peavad olema puhtad.“

II LISA KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL Punkti 78 alapunkti a alapunkt iii a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et: iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3 täiendatakse lõikega 181 järgmises sõnastuses: „(181) Lisaks lõikes 18 sätestatule kontrollib kalalaeva kapten või tema määratud isik, et kalalaeva kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras.“

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 4

Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris ja Eesti õiguse võrdlustabel

Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014 , millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

LISA Euroopa kokkulepe tööaja korraldamise teatavate aspektide kohta siseveetranspordi sektoris Artikkel 3 4. Töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel.

Ei vasta Meretöö seaduse § 721 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja summeerimise arvestusperioodi lõppu, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.“

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 5

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Välisministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ja Eesti Laevaomanike Liit.

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Välisministeerium

Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud, et puudus

vajadus väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. VÄM

teeb ettepaneku täpsustada seda punkti nii põhjenduste

kui õigusliku alusega.

Arvestatud. Täiendatud seletuskirja põhjendust, miks

väljatöötamiskavatsuse koostamine ei olnud vajalik.

VÄM palub täpsustada läbivalt meretöö seaduse

muutmise eelnõu seletuskirjas ja vastavustabelis, et

tegemist on ILO meretöö konventsiooni koodeksi 2022.

aasta muudatustega.

Selgitatud. MTööS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas sisaldub mitmes kohas viide sellele, et

võetakse üle ILO meretöö konventsiooni koodeksi

2022. a muudatused:

1.1. Sisukokkuvõte, lk 1: „Esmalt võetakse meretöö

seadusesse (MTööS) üle Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) meretöö

konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2022. a

vastu võetud muudatused.“

1.1. Sisukokkuvõte, lk 2: „1.1.1. ILO meretöö

konventsiooni 2022. aasta muudatused. Eelnõukohase

seadusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022.

a muudatused, mis puudutavad laevapere liikme

teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast,

laevapere liikmele abi osutamist tema hülgamise korral,

riigiasutustepoolset reederi abistamist laevapere liikme

surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite

2

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist

vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse

andmeid, mis peavad olema märgitud

kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete

hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil

ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval

dokumendil laevapere liikme hülgamise korral.“

Samuti on vastavustabeli pealkirjas toodud viide

meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatustele.

Vastavustabeli pealkiri on sõnastatud järgmiselt:

„Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022.

aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel.“

Palume üldise märkusena välja tuua, et tegemist on

2006. a meretöö konventsiooni ning selle

muudatustega.

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja sissejuhatust

aastaarvuga, lisades, et MTööS-i võetakse üle

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. a meretöö

konventsiooni 2022. a vastu võetud muudatused.

Eelnõu seletuskirjas tuleks ühtlustada meretöö

konventsiooni pealkirja kasutamist, kuna on kasutatud

nt meretöönormide konventsiooni.

Mitte arvestatud. Ilmselt mõtlete seletuskirja

sissejuhatuses olevat järgmist lauset: „Teiseks võetakse

eelnõukohase seadusega üle nõukogu 23. jaanuari 2018.

a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse

Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud

kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas

2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta

muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents

kiitis heaks 11. juunil 2014 (edaspidi direktiiv

2018/131).“

3

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Selline eestikeelne pealkiri, mis kasutab nimetust

„meretöönormide konventsioon“, on Euroopa Liidu

Teatajas avaldatud direktiivil: Nõukogu direktiiv (EL)

2018/131, 23. jaanuar 2018, millega rakendatakse

Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud

kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas

2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta

muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents

kiitis heaks 11. juunil 2014 (EMPs kohaldatav tekst):

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX:32018L0131.

VÄM palub seaduseelnõu seletuskirjas välja tuua

asjakohaste meretöö konventsiooni koodeksi

muudatuste jõustumise aeg.

Arvestatud. Vastavad täiendused tehtud seletuskirja

punkti 1.3. Märkused alla.

Kuna meretöö seaduse muudatuste eelnõu on seotud ka

varasemate meretöö konventsiooni koodeksi

muudatustega, siis palume lisada ka nende jõustumise

aeg.

Arvestatud. Vastavad täiendused tehtud seletuskirja

punkti 1.3. Märkused alla.

Justiits- ja

Digiministeerium

1. Põhiseaduspärasuse analüüs: eelnõuga võetakse Eesti

õigusesse üle kolmest rahvusvahelisest õigusaktist

tulenevad meretööd puudutavad sätted. Kuivõrd

eelnõus esitatuga seoses tekivad kohustused reederile,

kaptenile ja riigile, siis palume eelnõu seletuskirja

täiendada ka põhiseaduspärasuse analüüsiga, et oleks

võimalik hinnata eelnõu põhiseaduspärasust.

2. Eelnõu punkt 5 (MTööS § 38 lg 6): lõikega 6

sätestatakse reederi kohustus teavitada

Transpordiametit laevapere liikme surmast, sh

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud

põhiseaduspärasuse analüüsiga.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

4

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

sätestades edastavate andmete loetelu. Seletuskirjas on

vajadust/eesmärki selgitatud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni

nõuete järgimisega, kuid ei ole selgitatud andmete

kogumise tegelikku eesmärki (s.t millisel eesmärgil on

meretöö konventsiooni alusel selliste andmete

töötlemine vajalik). Isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja

selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel ning need peavad olema asjakohased,

olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende

töötlemise eesmärgi seisukohalt (artikkel 5(1)(b) ja (c)).

Konventsiooni eeskirja 4.3., standardi A4.3. ning

suunise B4.3 pealkirjadeks on „Töötervishoid ja

tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine“ ning eeskirjas

4.3. on mainitud eesmärgina „tagada, et meremeeste

töökeskkond laeval soodustaks töötervishoidu ja

tööohutust.“ Seega eelduslikult on ka eelmainitud

andmete töötlemise eesmärgid selle üldeesmärgiga

seotavad, kuid seda peaks seletuskirjas selgitama (sh

täpsustama, millist kitsamat eesmärki just see aruandlus

ja need andmed teenivad).

Seletuskirjas on käsitletud ka seda, et vastava sätte

andmete loetelu on siiski pikem kui meretöö

konventsiooni suunise B4.3.5 lõikes 5, kuivõrd 2024. a

kevadel küsis ILO MKM-ilt rohkem andmeid, kui on

kirjas vastavas suunises. Samas tuleb seletuskirjas

selgitada andmete töötlemise eesmärki, s.t mille jaoks

on ILO-l suunises kirjapandust rohkem andmeid vaja.

5

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Kuivõrd seletuskirjas on rõhutatud andmete edastamist

isikustamata kujul, mille all on eelduslikult mõeldud

seda, et nime jms otsest tuvastamist võimaldavat

tunnust ei edastata, siis selgitame taustaks ka

isikuandmete mõiste ulatust. Nimelt IKÜM artikkel 4

punkti 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave

mitte ainult tuvastatud, vaid ka tuvastatava füüsilise

isiku kohta. Seega isegi kui ei edastada selliseid

andmeid, mille tulemusena oleks isik koheselt

tuvastatud (nt Teie 02.01.2025 nr 2-2/4-1, MKM/25-

0004/-1K Meie 05.02.2025 nr 8-2/10 nimi, isikukood),

siis tegemist on ikkagi isikuandmetega. Seega IKÜM-i

reeglid kohalduvad ka plaanitava andmete loetelu

puhul. Lõpetuseks, kuivõrd edastamine on planeeritud

e-posti teel, siis palume läbi mõelda ka selle, kuidas

tagatakse edastamise turvalisus (IKÜM artikkel 32).

Turvalisuse tagamise viise tuleb ka seletuskirjas

kajastada. Samuti palume seletuskirjas avada, kas oleks

võimalik andmete edastamist teha ka läbi mõne

olemasoleva infosüsteemi. Palume eelnõu seletuskirja

täiendada.

3. Laevapere liikme surma fakti ja põhjuse tuvastamine.

Esmalt palume selgitada, kuidas toimub laeval isiku

surma fakti ja põhjuse tuvastamine, eelkõige võttes

arvesse, et surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS)

§ 3 lg 3 kohaselt tuvastab väljaspool haiglat surnud isiku

surma fakti arst või kiirabibrigaadi juht. SPTS § 2

sätestab teiste seaduste kohaldamise, kus meretöö

seadust toodud ei ole, samuti ei ole ka meretöö seaduses

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Lisaks

selgitame, et laevapere liikme surma korral laeval

kohaldub surma fakti ja põhjuse tuvastamise küsimuses

surma põhjuse tuvastamise seadus (SPTS). SPTS-i § 3

lg 3 kohaselt tuvastab väljaspool haiglat surnud isiku

surma fakti arst või kiirabibrigaadi juht. Kuna MTööS-

is ei ole SPTS-i kohaldamise osas sätestatud erisusi,

kohaldub surma fakti ja põhjuse tuvastamisel täies

6

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

SPTS-i osas viiteid või erisuse tegemist, seega kohaldub

antud juhul SPTS.

Tulenevalt sellest tekitab küsimusi ka lähedaste/omaste

teavitamine – SPTS § 6 on sätestatud omaste

teavitamise kord, samas meretöö seaduse § 38 kohaselt

teavitab lähedasi reeder või kapten. Kas siinkohal on

tegemist erisusega SPTS-st?

SPTS § 32 kohaselt väljaspool Eestit surnud Eesti

kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või

mahus SPTS. Laevadel, mis sõidavad liikmesriigi lipu

all või on kantud tema registrisse, ning mille pardal on

vähemalt 100 töötajat ja mille rahvusvaheline reis

kestab üle kolme päeva, peab olema arst, kes vastutab

laevatöötajate meditsiiniabi eest (nõukogu direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõige 4). Samuti on kruiisilaevadel

tavapäraselt pardal arst. Kui arsti laeval ei ole, tuleb

surmajuhtumi korral laevaga esimesel võimalusel

suunduda lähimasse sadamasse ja pöörduda seal

tervishoiuasutuse poole, kus arst saab tuvastada surnud

laevapere liikme surma fakti ja põhjuse. Seega ei nähta

MTööS-i § 38 lg-ga 11 ette mingeid erisusi SPTS-ist.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Lisaks

selgitame, et MTööS-i § 38 lg 1 puhul ei ole tegemist

erisusega SPTS-i § 6 suhtes, vaid MTööS-i § 38 lg 1

täpsustab SPTS-i, lähtudes meretöö eripärast ja

vajadusest tagada laevapere liikme lähedaste kiire

teavitamine toimunud surmajuhtumist. MTööS-i § 38 lg

1 kohaselt on reeder või kapten kohustatud laevapere

liikme lähedasi teavitama laevapere liikme surmast

üksnes siis, kui laevapere liikme surm saabus ajal, kui:

1) laevapere liige töötas laeval;

2) reeder või kapten olid kohustatud korraldama haigele

või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist;

3) laevapere liige sõitis reederi kulul töö tegemise kohta

või tagasi.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Lisaks

selgitame, et MTööS-i § 38 lg-ga 11 ei looda erisust

7

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

alalist elamisõigust omanud isiku kohta esitab andmed

surma põhjuste registrile Välisministeerium, kui

Välisministeeriumi on nendest teavitatud

konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel. Kuidas

antud juhul toimub andmete edastamine surma põhjuste

registrile?

4. Laevapere liikme surmaga seotud andmete

edastamine. Eelnõu punktis 6 esitatud MTööS § 38 p 5

kohaselt edastab reeder Transpordiametile laevapere

liikme surma põhjuse. SPTS-ga sätestatakse mh surma

fakti ja surma põhjuse tuvastamise kord ja surma

põhjuse tuvastab tervishoiuteenuse osutaja. Palun

täiendage seletuskirja ja selgitage, kuidas toimub laeval

surma põhjuse tuvastamine.

SPTS-i §-st 32, vaid reederile nähakse ette täiendav

kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme

surmast ja edastada Transpordiametile laevapere liikme

surmaga seotud vastavasisulised andmed. Eesmärk ei

ole muuta SPTS-i sätteid, mis puudutavad andmete

edastamist surma põhjuste registrile, vaid luua

mehhanism, mis võimaldab koguda andmeid Eesti lipu

all sõitvate laevade pardal töötanud laevapere liikmete

surmajuhtumite kohta olukorras, kus Eesti õiguses

puudub sellekohane regulatsioon. Reederi täiendav

teavitamiskohustus on vajalik, kuna hetkel ei ole riigil

selget ülevaadet laevapere liikmete surmajuhtumitest,

mis omakorda takistab nende andmete esitamist igal

aastal ILO-le. Seega, Transpordiameti kogutavad

laevapere liikmete surmadega seotud andmed ei asenda

SPTS-i alusel Välisministeeriumile pandud ülesandeid

seoses surma põhjuste registriga, vaid MTööS-i § 38 lg-

ga 11 luuakse andmete kogumise kord, mis võimaldab

Eestilt täita oma rahvusvahelist aruandluskohustust

laevapere liikmete surmajuhtumite kohta.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Samuti eelnõu

punktis 6 on täiendatud MTööS-i § 38 lg 11 sõnastust.

8

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Küsimus on seotud edastavate andmetega – mis andmed

reeder edastab Transpordiametile surma põhjuse kohta.

SPTS § 81 lg 1 kohaselt on surma põhjuse teatis surnud

isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse

tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku

andmeid kajastav elektrooniline dokument, mille alusel

kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Tegemist

on meditsiinilise dokumendiga. Juhul kui reederi poolt

edastatavate andmete puhul on tegemist siiski

informatiivse infoga selle kohta, mis esialgse hinnangu

kohaselt võis surma põhjustada (võttes aluseks ILO

küsimustiku: haigus (üldiselt, täpsustamata, mis

haigus), enesetapp, tööõnnetus, üle parda kukkumine,

muu, ebaselge), siis palume sätte sõnastust muuta. Kui

silmas on peetud informatiivset infot, siis teeme lisatava

§ 38 lg 11 kohta järgmise sõnastusettepaneku, milles

oleme silmas pidanud ka seletuskirjas selgitatut, et

andmed edastatakse isikustamata kujul:

(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme

surmast viivitamata ja edastab e-posti teel

Transpordiametile isikustamata kujul järgmised

andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere

surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme

teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht

laeval; 5) surma põhjustanud asjaolu; 6) selle laeva

tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva

kogumahutavus; 8) kas surma hetkel oli laev merel,

sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht

9

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil,

mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.

5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõu on täiendatud.

Eesti Laevaomanike

Liit

1. Transpordiameti teavitamine laevapere liikme

surmast (eelnõu punkt 5)

Eelnõuga planeeritakse meretöö seaduse paragrahvi 38

lisada uus lõige 6, mille eesmärk on sätestada reederi

kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme

surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme

surma. Soovime välja tuua, et nimetatud kohustus ei ole

Eelnõus piisavalt selgelt määratletud. Meile jääb

arusaamatuks, kas teavitamiskohustus kehtib üksnes

juhtudel, kui surm saabub laevas, või ka olukordades,

kus laevapere liiget tabab laevas terviserike või juhtub

õnnetus laevas, kuid surm saabub hiljem, näiteks

raviasutuses. Selliseid juhtumeid, kus laevapere liige

sureb hiljem raviasutuses, on ELL-i liikmete praktikas

esinenud. Teeme ettepaneku täpsustada sätte sõnastust

selliselt, et oleks üheselt selge, et teavitamiskohustus

laieneb ainult laevas fikseeritud surmale. Eeldame, et

see on olnud Eelnõu koostaja eesmärk, kuna Eelnõu

kavandatava uue lõike 6 punkt 5 kohaselt on nõutav

teavitada laeva asukohast surma hetkel (merel,

sadamas, ankrus või teadmata asukohas). Sellest võib

järeldada, et kui surm saabub hiljem haiglas või

haiglasse transportimisel, teavitamiskohustus puudub.

Regulatsiooni selgemaks muutmiseks teeme ettepaneku

lisada sellesse uude lõikesse 6 täpsustus laevas

Mitte arvestatud. Selgitame, et MTööS-i § 38 lõiget 11

(endine § 38 lõige 6), millega sätestatakse reederile

laevapere liikme surmajuhtumist teavitamise ja

surmajuhtumi kohta andmete esitamise kohustus, ei ole

võimalik kitsendada üksnes „laevas fikseeritud“

laevapere liikme surmast teavitamise kohustusega.

Nimelt on Eestil kohustus esitada Rahvusvahelisele

Tööbüroole iga-aastaselt laevapere liikmete

surmajuhtumite kohta aruanne, milleks on oluline, et

reederid esitaksid Transpordi-ametile terviklikud

andmed surmajuhtumite kohta, olenemata sellest, kus

lõpuks laevapere liikme surm saabus, et oleks seejuures

võimalik tuvastada ka laevapere liikmete

surmajuhtumite tegelik arv, mida peab Eesti

raporteerima ILO-le. Transpordiamet edastab seejärel

vastavad andmed Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, et Eestil oleks

võimalik täita rahvusvahelist kohustust laevapere

liikmete surmajuhtumite kohta vastavate andmete

esitamiseks.

10

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

fikseeritud surmast teavitamise: “6) Reeder teavitab

Transpordiametit laevas fikseeritud laevapere liikme

surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme

surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile

laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed:

/…“.

Lisaks soovitame üle vaadata Eelnõu § 38 lõikes 6

sätestatud loetelus omadussõna „surnud“ kasutamine

koos mõistega laevapere liige (MTööS § 4 lg 1). Meie

arvates on keeleliselt korrektne kasutada omadussõna

„surnud“ mõiste laevapere liikme ees, näiteks surnud

laevapere liikme ametikoht laeval, sugu, vanus või

teenistusaste jne.

2. Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenev

hüvitise nõue kutsehaiguse või tööõnnetuse puhul

tööõnnetuse puhul (eelnõu punkt 8)

Kavandatava Eelnõuga planeeritakse lisada meretöö

seaduse paragrahvi 391 kaks uut lõiget 11 ja 12 . Uus

lõige 11 sätestab kohustuse laevapere liikme

meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate

kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised

nõuded hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Uue

lõikega 12 lisatakse erand, mille kohaselt tuleb

olukorras, kui hüvitise täielikku suurust on laevapere

liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks

määrata, võib põhjendamatute raskuste vältimiseks

hüvitist maksta mitmes osas.

Mitte arvestatud. Selgitame, et eelnõu § 38 lõike 11

(endine § 38 lõige 6) loetelus täiendi „surnud“

kasutamine koos terminiga laevapere liige on keeleliselt

korrektne, kuna see täiend ei käi terve laevapere kohta.

Kui täiend „surnud“ asetseks mõiste „laevapere liige“

ees, siis see tähendaks, et terve laevapere on surnud,

kuid mõeldud on üksikut surnud laevapere liiget.

11

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

2.1.Uue sätte MTööS § 391 lg 11 kohaselt tuleb

laevapere liikmele maksta hüvitist „viivitamata ja täies

ulatuses“.

ELL-i hinnangul vajab mõiste „viivitamata“

täpsustamist ja selgitust, kas see tähendab kohest

maksmist pärast juhtumit või mõistliku aja jooksul

pärast asjaolude väljaselgitamist? Praktikas on

viivitamata väljamakse tegemine raskendatud, kuna

töövõime määr ja vähenemise aste tuleb kõigepealt

ekspertarsti poolt kindlaks teha. Eesti laevaomanike

praktika näitab, et see võib olla pikaajaline protsess, mis

muudab kohese väljamakse võimatuks.

Rahvusvahelises praktikas on mõnevõrra teistsugune

lähenemine tööõnnetustest tingitud tervisekahjustuse ja

surmaga seotud nõuete hüvitamiseks. Hüvitamisele

kuuluvad nõuded on fikseeritud lepingus ja iga vigastus

või töövõime vähenemine omab hinda (see on

konkreetne summa või fikseeritud teatud protsendina

töövõimetuse kompensatsiooni summast), mis on paika

pandud lepingu sõlmimisel. Ilmselt sarnane lähenemine

on üle võetud otse meretöö konventsiooni Standard

A4.2 lõike 8 punkti a sõnastusest. Eestis selline praktika

ei ole levinud, mistõttu viivitamata ja täies ulatuses

väljamaksmine ei ole Eesti õiguse järgi teostatav. Kui

Eelnõu muudatus võimaldab hüvitise maksmist pärast

töövõime määramist, on selline täpsustatud kohustus

palju selgem. Seetõttu teeme ettepaneku muuta MTööS

§ 391 lg 11 sõnastust nii, et hüvitised makstakse välja

pärast vajalike asjaolude selgumist.

Selgitatud. Termin „viivitamata“ tähendab antud juhul

kohustust tegutseda esimesel võimalusel, st ilma

põhjendamatu viivituseta. See ei ole samastatav

terminiga „mõistliku aja jooksul“, mis on oma sisult

palju ebamäärasem ja mille puhul kohustuse täitmise

aeg jääks igakordselt tõlgendamise küsimuseks. Antud

sätte eesmärk on tagada, et laevapere liikmele

makstakse hüvitis välja nii kiiresti, kui see on asjaolusid

arvestades võimalik, vältides põhjendamatut venitamist,

ent võimaldades siiski nt töövõime määramise või

muude oluliste faktiliste asjaolude selgumist. Seega

tuleb hüvitis välja maksta kohe, kui see on võimalik,

pärast vajalike asjaolude selgumist.

Lisaks märgime, MTööS § 391 lg 11 täpne sõnastus on

tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b

nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike

8 punkti a Eesti õigusesse seni üle võtmata jätmisest.

Komisjoni hinnangul ei ole Eesti oma õigusesse üle

võtnud standardi A4.2 lõike 8 punkti a kohast kohustust,

et meretöölepinguga ette nähtud hüvitis tuleb maksta

välja täies mahus ja viivitamatult. Seega käesoleval

juhul on oluline võtta kõnealune säte täielikult ja

korrektselt just sellises sõnastuses üle, et vältida

tulevikus Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes

võimaliku rikkumismenetluse algatamist.

12

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

2.2.Uue sätte MTööS § 391 lg 12 kohaselt võib laevapere

liikmele maksta hüvitist mitmes osas, kui hüvitise

täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise

töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata.

Eelnõuga lisatakse võimalus maksta hüvitist mitmes

osas, kui selle täielikku suurust on raske määrata

pikaajalise töövõimetuse tõttu. Seejuures jääb

ebaselgeks, kes määrab, millised raskused on

põhjendatud ja millised mitte. Lisaks vajab täpsustamist

mõiste „pikaajaline töövõimetus“ ja kui pikk peab

olema periood, mille jooksul töövõimet hinnata ei ole

võimalik?

Kui töövõimet ei ole võimalik hinnata, puudub alus

hüvitise määramiseks nii täies ulatuses kui ka

osamaksetena. Lisaks jääb arusaamatuks, kas ja kuidas

mõjutab hüvitise maksmise kohustust asjaolu, et

kehtiva õiguse kohaselt maksab ajutise töövõimetuse

ajal hüvitist Tervisekassa (Sotsiaalministri 19.09.2002

määrus nr 109 Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine § 18).

Seetõttu teeme ettepaneku lisada määratlus pikaajalise

töövõimetuse selle konkreetse sätte mõttes ja kuidas

seda tõlgendada, kui kehtivas õiguses lähtutakse

töövõimest ja selle vähenemisest. Samuti on vaja

selgust, kuidas määratakse põhjendatud raskused

hüvitise mitme osana maksmiseks.

Selgitatud. Märgime, et oleme MTööS § 391 lg 12

sõnastust Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul juba

muutnud. Kõnealuse sätte uus sõnastus on järgmine:

„Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme

pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja

see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise

tõttu laevapere liikme majanduslike raskuste

vältimiseks, võib erandina käesoleva paragrahvi lõikest

11 laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.“

Hüvitiste väljamaksmise kohustus on reederil.

Selgitatud. MTööS § 391 lõike 12 täpne sõnastus on

tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b

nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike

8 punkti c üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti

kohaselt sätestatakse riigisisestes õigusnormides, et

finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et

tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste

nõuete korral kõnealuse standardi lõike 1 punktis b

sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele

miinimumnõuetele: […] c) kui meremehe pikaajalise

töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata

täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla,

tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida

põhjendamatute raskuste tekitamist. Komisjoni

hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud.

Seega käesoleval juhul on oluline võtta kõnealune säte

täielikult ja korrektselt just sellises sõnastuses üle, et

13

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, osaliselt arvestatud,

mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Lisaks palume täiendada seletuskirja Eelnõu punkti 8

osa puudutavate selgitustega, kuna see osa puudub

seletuskirjas täielikult.

vältida tulevikus Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes

võimaliku rikkumismenetluse algatamist.

Selgitatud. MTööS § 391 lõigetega 11–13 võetakse Eesti

õigusesse üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi

(EL) 2018/131 seni üle võtmata sätted ja mille

ülevõtmisega seoses on Euroopa Komisjon pöördunud

3. oktoobril 2022 Eesti poole selgituste saamiseks.

Kuivõrd Euroopa Komisjon on seisukohal, et viidatud

direktiivi sätted ei ole vaatamata selgitustele Eesti

õigusesse nõuetekohaselt üle võetud, on seletuskirjas

piirdutud selgitusega, mille eesmärk on rõhutada, et

tegemist on direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätete

ülevõtmisega. Arvestades, et Eestil ei ole hetkel nende

sätete sisustamisel sisulist kaalutlusruumi, on selgitused

lühikesed ja keskenduvad EL-i õiguse rakendamisele.

1

05.06.2025

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle neljast rahvusvahelisest õigusaktist

tulenevad meretööd puudutavad sätted. Seadusega tagatakse Eesti meretööõiguse vastavus

merenduse rahvusvahelistele tööstandarditele, tugevdades laevapere liikmete ja kalurite elu,

tervise ja tööohutuse kaitset ning laeva meresõiduohutust. Samuti lahendatakse Euroopa

Komisjoni algatatud rikkumismenetlus.

Esmalt võetakse meretöö seadusesse (MTööS) üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

(edaspidi ILO) 2006. a meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2022. a vastu

võetud muudatused. Nimetatud muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse lisaks

MTööS-ile Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme

laeval majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49

„Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.

Teiseks võetakse eelnõukohase seadusega üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL)

2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ

kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille

Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (edaspidi direktiiv 2018/131), seni

üle võtmata sätted ja mille ülevõtmisega seoses on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon)

pöördunud 3. oktoobril 2022 Eesti poole selgituste saamiseks.

Kolmandaks võetakse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159, millega

rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa

Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike

organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis

käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni

rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted ja mille üle võtmata jätmise

tõttu on komisjon algatanud 23. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse

nr INFR(2020)0035.1 Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks kavandatakse lisaks MTööS-

ile muuta Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme

laeval majutamise tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173

„Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri

24. juuli 2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava

meditsiinivarustuse loetelu“.

1 23. jaanuaril 2020 algatatud rikkumismenetluses juhtis Euroopa Komisjon Eesti tähelepanu sellele, et Eesti ei olnud

kõnealust direktiivi tähtajaks üle võtnud. Eesti vastas komisjoni kirjale 24. märtsil 2020, märkides, et Eesti on direktiivi

2017/159 Eesti õigusesse üle võtnud (Eesti õigusaktide vastavad muudatused jõustusid 20. märtsil 2020 ja 9. märtsil 2020).

Komisjon pöördus Eesti poole sama direktiivi ülevõtmist puudutavate küsimustega uuesti 16. jaanuaril 2024, nimetades

konkreetsed sätted, mis komisjoni hinnangul on Eesti õigusesse üle võtmata. Eesti vastas sellele kirjale 6. märtsi 2024. a

kirjaga, milles lubas üle võtmata sätted Eesti õigusesse üle võtta ning esitas selgitusi sätete kohta, mis Eesti hinnangul

vastavad Eesti õigusele.

2

Neljandaks võetakse üle nõukogu 19. detsembri 2014. a direktiivi (EL) 2014/112, millega

rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja

Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles

käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (edaspidi direktiiv

2014/112), seni üle võtmata säte ja mille ülevõtmisega seoses on komisjon pöördunud

28. oktoobril 2021 ja 11. detsembril 2024 Eesti poole selgituste saamiseks.

1.1.1. ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused

Eelnõukohase seadusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a muudatused, mis

puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere

liikmele abi osutamist tema hülgamise korral, Välisministeeriumi abi reederile laevapere

liikme surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise

Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse andmeid, mis

peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja

surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning

kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise

korral.

1.1.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted

Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise

korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse

ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral.

1.1.3 Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted

Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted puudutavad haigeid ja vigastatud kalureid ning kalurite

ohutuse tagamist.

1.1.4 Direktiivi 2014/112 ülevõtmata säte

Direktiivi 2014/112 ülevõtmata säte puudutab siseveetranspordivahendil töötavate töötajate

maksimaalselt lubatud tööaja arvutamist, kui töösuhte kestus on lühem kui tööaja

summeerimise arvestusperioodi pikkus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella

Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa

(teenistussuhe ajutiselt peatatud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post

[email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]).

3

1.3. Märkused

Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016. a vastu võetud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3).

Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti

Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4).

Meretöö konventsiooni muudatuste jõustumise ajad Eesti suhtes on järgmised:

1. 2014. a muudatused: 30. juuli 2020;

2. 2016. a muudatused: 8. jaanuar 2019;

3. 2018. a muudatused: 7. oktoober 2022;

4. 2022. a muudatused: 23. detsember 2024.2

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. a muudatused kiidetakse

heaks eraldi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga.

Meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. a muudatuste ratifitseerimise seadus jõustus

27. detsembril 2019 (RT II, 17.12.2019, 2) ning meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta

muudatuste heakskiitmise seadus jõustus 14. märtsil 2022 (RT II, 04.03.2022, 1).

Eelnõukohase seadusega muudetakse MTööS-i 1. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.06.2023, 50).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega võetakse üle ILO meretöö konventsiooni 2022. a muudatused.

Ülevõetavad ILO meretöö konventsiooni 2022. a muudatused puudutavad laevapere liikme

teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere liikmele abi osutamist tema

hülgamise korral, Välisministeeriumi abi reederile laevapere liikme surma korral ning

laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest

surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse meretöö konventsiooni muudatustega andmeid, mis

peavad olema kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga

seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning kulude

hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise korral.

Ülevõetavad direktiivi 2018/131 sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise

korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse

ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral. Näiteks peab laevapere liikme

hülgamise korral kulude hüvitamist tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise

olemasolu tõendav dokument olema edaspidi kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne ning

2 MLC Amendments for Estonia:

https://normlex.ilo.org/dyn/nrmlx_en/f?p=1000:11201:0::NO:11201:P11201_COUNTRY_ID,P11201_INSTR

UMENT_ID:102620,312331.

4

laevapere liikmele peab olema tagatud õigus nõuda oma kulude viivitamatut hüvitamist.

Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest

põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded tuleb samuti edaspidi

hüvitada viivitamata ja täies ulatuses ning kehtestatakse keeld maksta laevapere liikmele

lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist. Lisaks võib teatud tingimustel majanduslike

raskuste vältimiseks maksta laevapere liikmele hüvitist mitmes osas.

Ülevõetavate direktiivi 2017/159 sätete kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil

teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse

ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks, ning kalalaeva laevapere haigele või

vigastatud liikmele tuleb vajaduse korral võimaldada eraldi kajut.

Ülevõetava direktiivi 2014/112 sätte kohaselt töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui

arvestusperiood, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel.

Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, sest eelnõu koosneb enamjaolt sätetest, mida

liikmesriik on kohustatud üle võtma. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist (§ 1 lg 2 p 2) või kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või

lõpetamisega (§ 1 lg 2 p 3). Seega ei ole käesoleval juhul väljatöötamiskavatsuse koostamine

vajalik.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb MTööS-i muudatustest. Selguse huvides kirjeldatakse MTööS-is tehtavaid

muudatusi neid tingivate õigusaktide kaupa:

1) meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused;

2) direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused;

3) direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused;

4) direktiivi 2014/112 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused.

3.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse seaduse § 33 lõiget 2 pärast sõnu „kapten laevapere liikme“

sõnaga „viivitamata“. Seega on sätte uus sõnastus järgmine: „Kui laevapere liikme haigus või

vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või

teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid

haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme viivitamata ravile

tervishoiuteenuse osutaja juurde.“

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni muudatusest, mille kohaselt lisatakse

konventsiooni standardisse A4.1, millega reguleeritakse meditsiiniabi laeval ja kaldal, uus

lõige 5. Selle sätte kohaselt peab iga ILO liige tagama viivitamatut arstiabi vajava meremehe

viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale

meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. Kuna MTööS-i § 33 lõige 2 vastab muus osas

juba standardi A4.1 lõikele 5, siis on ainsaks MTööS-is tehtavaks muudatuseks nõue, et

laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata.

5

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 38 lõikega 11. Lisanduva lõike kohaselt teavitab

reeder Transpordiametit laevapere liikme surmast ja edastab isikustamata kujul

Transpordiametile e-posti teel laevapere liikme surmaga seoses andmed. Need andmed, mis

tuleb Transpordiametile edastada, on järgmised: laevapere surnud liikme sugu, laevapere

surnud liikme vanus, laevapere surnud liikme teenistusaste, laevapere surnud liikme

ametikoht laeval, surma põhjustanud asjaolu, selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis,

laeva kogumahutavus, andmed selle kohta, kas surma hetkel oli laev merel, sadamas, ankrus

või ei ole laeva selleaegne asukoht teada, andmed selle kohta, kas laevapere surnud liige töötas

tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.

Surmajuhtumite kohta andmete esitamisel on oluline see, et reeder ei viivitaks ebamõistlikult

kaua vastavate andmete esitamisega pärast surmajuhtumit. Kuna tegelikkuses tuleb laevapere

liikme surmajuhtumeid ette harva, ei kaasne reederile uue teavitamiskohustusega liigset

halduskoormust. ILO poolt MKM-ile 2024. a kevadel esitatud meremeeste surmajuhtumite

küsimustiku kohaselt tuleb esitada ka selliste surmajuhtumite andmed, mille kohta ei ole

uurimistulemused veel selgunud. Seega ei pea reeder andmete esitamiseks ära ootama

ametlikke uurimistulemusi surma põhjustanud asjaolu kohta, mille selgumine võib teatud

juhtudel kaua aega võtta, ja reederil tuleb teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast

viivitamata. Reederi edastatavad andmed surma põhjustanud asjaolu kohta on informatiivse

iseloomuga, kajastades teadaolevat asjaolu, mis võis laevapere liikme surma põhjustada, ilma

et need andmed hõlmaks täpset meditsiinilist diagnoosi (näiteks täpsustamata haigus,

tööõnnetus, üle parda kukkumine, enesetapp või muu põhjus).

Lisatav säte on tingitud meretöö konventsiooni standardi A4.3 lõike 5 muudatusest

(asendatakse lõike 5 sissejuhatus, lisatakse uus lõike 5 alapunkt a ja nummerdatakse lõiked

ümber). Nimetatud standardi lõike 5 kohaselt peab ILO liige tagama, et kõiki tema lipu all

sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need

registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise

Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris. Seejuures on

meretöö konventsiooni muudatuste suunise B4.3.5 lõikes 4 täpsustatud, et standardi A4.3

lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise

Tööbüroo kindlaks määratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Samuti peaksid

surmajuhtumite andmed suunise B4.3.5 lõike 5 kohaselt muu hulgas sisaldama teavet

surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha

(merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.

Eelnimetatu ongi võetud aluseks § 38 lõiget 11 sõnastades. Paragrahvi 38 lõikes 11 esitatud

andmete loetelu on siiski pikem kui suunise B4.3.5 lõikes 5 sätestatud näitlik loetelu, kuna

Eesti peab ILO liikmena tagama, et tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste

surmajuhtumite kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo direktorile aruanne, et

see avaldada ülemaailmses registris. 2024. a kevadel esitas ILO MKM-ile küsimustiku

meremeeste surmajuhtumite kohta andmete saamiseks, milles küsiti rohkem andmeid, kui on

kirjas suunise B4.3.5 lõikes 5, mistõttu eelnõus nähakse reederile ette ka laevapere liikme

surma põhjustanud asjaolu ja laevapere surnud liikme teenistusastme kohta andmete

edastamine Transpordiametile.

Eestis uurib tööõnnetusi, sh laeva pardal toimuvaid tööõnnetusi, Tööinspektsioon,

surmajuhtumeid Politsei- ja Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Seega

vastab Eesti õigus standardi A4.3 lõike 5 uuele sõnastusele osas, mis puudutab seda, et kõiki

meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Küll aga

6

puudub Eesti õiguses säte selle kohta, mis puudutab laevapere liikmete surmade kohta

andmete esitamist ja nende riigiasutustepoolset kogumist ning seetõttu puudub hetkel ka hea

ülevaade sellistest surmajuhtumitest ja võimalus andmeid koondatult ILO-le edastada. Seega

on lisatav MTööS-i § 38 lõige 11 vajalik selleks, et viia Eesti õigus kooskõlla meretöö

konventsiooniga.

Transpordiametil on juba kehtiva õiguse järgi teatud seadusest tulenev roll seoses laevapere

liikmetega juhtunud tööõnnetustega. Näiteks meresõiduohutuse seaduse § 71 lõike 3 kohaselt

esitab Tööinspektsioon laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega

juhtunud tööõnnetuse uurimine, uurimise aruande Transpordiametile. Samuti teeb

Transpordiamet riiklikku järelevalvet mitme MTööS-ist tuleneva nõude täitmise üle. Näiteks

teeb Transpordiamet järelevalvet laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustuse

reederipoolse täitmise üle, laevapere liikme kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise kohta sätestatu

järgimise üle, selle järgimise üle, mis puudutab reederi tagatist kojusõidu korraldamise kulude

hüvitamiseks jne. Arvestades Transpordiameti keskset rolli meretöölepingut puudutavates

küsimustes, on Transpordiamet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete

kogumiseks sobiv asutus.

Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris

avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus MKM. Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse

23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus) § 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on

valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja

rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus. Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti

182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesanne tööpoliitika

kavandamine ja koordineerimine ning selle elluviimise korraldamine. Seetõttu on MKM-i

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne tegeleda oma valdkonnas rahvusvaheliste

organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev esitama aruannet laevapere

liikmete surmajuhtumite kohta ILO-le.

Seega hakkab laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete edastamine ILO-le edaspidi

välja nägema selliselt, et reeder esitab Transpordiametile laevapere liikme surmaga seotud

andmed ning Transpordiamet omakorda edastab vastavad andmed MKM-ile, kui ILO on

esitanud MKM-ile vastavate andmete saamiseks päringu. Seejuures esitatakse kõnealused

andmed isikustamata kujul isikuandmete kaitse eesmärgil.

Laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete kogumise kitsam eesmärk on täita meretöö

konventsiooni nõuet esitada ILO-le iga-aastaselt andmed surmajuhtumite kohta. Laevapere

liikmete surmaga seotud andmete kogumise laiem eesmärk on parandada laevapere liikmete

tööohutust, töötingimusi ja laeva meresõiduohutust, milleks luuaksegi võimalus koguda ja

analüüsida surmajuhtumitega seotud andmeid. Selline andmekogumine võimaldab tuvastada

laeval potentsiaalseid süsteemseid probleeme, mis võivad ohustada ka teisi laevapere

liikmeid, ning annab reederile, järelevalveasutusele ja seadusandjale võimaluse võtta

kasutusele meetmeid, et vähendada meretööga seotud riskide realiseerumist ning ennetada

võimalikult suures ulatuses surmaga lõppevaid juhtumeid tulevikus.

Laevapere liikme surma korral laeval kohaldub surma fakti ja põhjuse tuvastamise küsimuses

surma põhjuse tuvastamise seadus (SPTS). SPTS-i § 3 lg 3 kohaselt tuvastab väljaspool

haiglat surnud isiku surma fakti arst või kiirabibrigaadi juht. Kuna MTööS-is ei ole SPTS-i

7

kohaldamise osas sätestatud erisusi, kohaldub surma fakti ja põhjuse tuvastamisel täies mahus

SPTS. Laevadel, mis sõidavad liikmesriigi lipu all või on kantud tema registrisse, ning mille

pardal on vähemalt 100 töötajat ja mille rahvusvaheline reis kestab üle kolme päeva, peab

olema arst, kes vastutab laevatöötajate meditsiiniabi eest (nõukogu direktiivi 92/29/EMÜ

artikli 2 lõige 4). Samuti on kruiisilaevadel tavapäraselt pardal arst. Kui arsti laeval ei ole,

tuleb surmajuhtumi korral laevaga esimesel võimalusel suunduda lähimasse sadamasse ja

pöörduda seal tervishoiuasutuse poole, kus arst saab tuvastada laevapere liikme surma fakti ja

põhjuse. Seega ei nähta MTööS-i § 38 lg-ga 11 ette mingeid erisusi SPTS-ist.

Samuti ei looda MTööS-i § 38 lg-ga 11 erisust SPTS-i §-st 32, vaid reederile nähakse ette

täiendav kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast ja edastada

Transpordiametile laevapere liikme surmaga seotud vastavasisulised andmed. Eesmärk ei ole

muuta SPTS-i sätteid, mis puudutavad andmete edastamist surma põhjuste registrile, vaid luua

mehhanism, mis võimaldab koguda andmeid Eesti lipu all sõitvate laevade pardal töötanud

laevapere liikmete surmajuhtumite kohta olukorras, kus Eesti õiguses puudub sellekohane

regulatsioon. Reederi täiendav teavitamiskohustus on vajalik, kuna hetkel ei ole riigil selget

ülevaadet laevapere liikmete surmajuhtumitest, mis omakorda takistab nende andmete

esitamist igal aastal ILO-le. Seega, Transpordiameti kogutavad laevapere liikmete surmadega

seotud andmed ei asenda SPTS-i alusel Välisministeeriumile pandud ülesandeid seoses surma

põhjuste registriga, vaid MTööS-i § 38 lg-ga 11 luuakse andmete kogumise kord, mis

võimaldab Eestilt täita oma rahvusvahelist aruandluskohustust laevapere liikmete

surmajuhtumite kohta.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse seaduse 3. peatüki ja 3. peatüki 3. jao pealkirjas sõnad

„reederi ja kapteni“ sõnadega „reederi, kapteni ja riigi“. Kuna eelnõu punktiga 7 lisatakse

MTööS-i 3. peatüki 3. jakku § 381, mis reguleerib riigi kohustusi laevapere liikme surma

korral, ja peatüki pealkiri ei viita riigi kohustustele, siis on vajalik muuta ka 3. peatüki

pealkirja. Uues pealkirjas viidatakse lisaks laevapere liikme, reederi ja kapteni kohustustele

ka riigi kohustustele. Seega on 3. peatüki uus pealkiri järgmine: „Laevapere liikme, reederi,

kapteni ja riigi õigused ja kohustused“. Eelnõu punktiga 7 lisatav § 381 kuulub seaduse

3. peatüki 3. jakku, mille pealkirjast samuti riigi kohustusi ei nähtu, seega tuleb täiendada ka

3. jao pealkirja. Uues pealkirjas ei viidata enam üksnes reederi ja kapteni kohustustele, vaid

ka riigi kohustustele. Seega on 3. peatüki 3. jao uus pealkiri järgmine: „Laevapere liikme

tervisekontroll ning reederi, kapteni ja riigi kohustused laevapere liikme haiguse, vigastuse ja

surma korral“.

Eelnõu punktiga 7 lisatakse MTööS-i § 381, millega reguleeritakse riigi kohustusi laevapere

liikme surma korral. Sätte kohaselt aitab Välisministeerium juhul, kui laevapere liikme surm

saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel, kui laeva järgmine

sihtkoht on sisenemine Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, vajaduse korral reederil surnukeha

või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere surnud liikme või tema lähedaste

soovi.

MTööS-i muutmise vajadus tuleneb meretöö konventsiooni 2022. a muudatusest, millega

lisatakse standardisse A4.1 uus lõige 6. Lisatav lõige näeb ette, et kui meremees suri

laevasõidu ajal, aitab ILO liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus

avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või

tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

8

Laevapere surnud liikme soovi kindlakstegemine võib toimuda varasemalt kirjalikult

dokumenteeritud teabe (nt laevapere liikme isiklik avaldus) alusel ja vajaduse korral

konsulteerides tema lähedastega. Samuti võivad laevandusettevõtted rakendada praktikat,

mille kohaselt laevapere liikmelt kogutakse eelnevalt teavet nende soovi kohta võimaliku

surmajuhtumi korral. Kui vastavat teavet ei ole kirjalikult fikseeritud, on võimalik võtta

ühendust laevapere surnud liikme lähedastega, et selgitada välja, kuidas kõige paremini tagada

laevapere liikme sooviga arvestamine. Kuivõrd MTööS-i § 38 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

reederil või kaptenil kohustus teatada laevapere liikme surmast tema lähedastele, kui

laevapere liige töötas laeval ja käesoleva eelnõu punktiga 6 MTööS-i § 38 lisatava lõike 11

kohaselt tuleb reederil teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast, siis on reederil

eelduslikult olemas informatsioon laevapere surnud liikme lähedaste kohta. Seega tuleb

Välisministeeriumil vajaduse korral võtta ühendust reederiga, et saada lähedaste

kontaktandmed selleks, et välja selgitada laevapere surnud liikme lähedaste soov seoses

surnukeha või tuha elukohariiki toimetamisega.

Välisministeeriumi kohustus reederit aidata seisneb eelkõige nõu andmises selle kohta, kuidas

surnukeha või tuhk elukohariiki toimetada. Välisministeeriumil on vajalik pädevus ja

kogemus välisriikides aset leidnud surmajuhtumitega seotud küsimuste lahendamisel ning

oskab seetõttu juhendada reederit, kuidas tuleb tegutseda välismaalase surma korral. Seejuures

riik surnukeha või tuha elukohariiki toimetamise kulusid ei kanna. Tegelikkuses toimetatakse

surnukeha või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt

tuleb tellida selleks vastav teenus.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 391 lõiget 3. Paragrahviga reguleeritakse

kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud

lepinguliste nõuete hüvitamise tagatist. MTööS-i § 391 lõike 3 muudatus on tingitud meretöö

konventsiooni lisa A4-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema

sellisel sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise olemasolu kohta, mis

puudutab meremehe haigust, vigastust või surma (eeskirja 4.2 kohane finantstagatis).

Lisapunkti g sõnastust muudetakse järgmiselt: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui

see erineb reederi omast“.

Selle tõttu on vaja muuta MTööS-i § 391 lõikes 3 esitatud loetelu andmetest, mis peavad

vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema.

Sättesse lisatakse uus nõue, et vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu

tõendaval dokumendil peab olema reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (punkt

3). Samuti tuuakse vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval

dokumendil nõutavate andmete terviklik loetelu MTööS-i § 391 lõikesse 3, tõstes sinna ka

kaubandusliku meresõidu seaduse § 773 lõikes 2 nimetatud andmed. Seega muudatuse

tulemusel ei ole vajalik enam § 391 lõikes 3 viidata kaubandusliku meresõidu seaduse § 773

lõikele 2.

Seega on MTööS-i § 391 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul

tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse

käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed:

1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning

registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see

erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine

tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja

töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping

9

vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8

nõuetele.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 60 lõikega 31, milles sätestatakse, et kui laevapere liige

loetakse hüljatuks MTööS-i § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad

käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt

oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.

MTööS-i § 611 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse laevapere liige hüljatuks, kui reeder on

jätnud meretöölepingu tingimusi rikkudes laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja

toetusest (piisav toit, majutus, joogivesi, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik

meditsiiniabi) ning punkti 3 kohaselt siis, kui reeder on meretöölepingu tingimusi rikkudes

ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte või jätnud talle maksmata meretöölepingus

kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu.

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A2.5.1 muudatusest, millega lisatakse

sättesse uus lõige 9 järgmises sõnastuses: „Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut

kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses“

(s.o siis, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi

rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma

vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega

töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest).

Lisaks sätestatakse meretöö konventsiooni nimetatud uues lõikes, et sadamariigid, lipuriigid

ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu

all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse

konventsioonist tulenevad õigused. Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu

hõlbustamiseks seda, et riigiasutused (nt Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad

vastavalt oma pädevusele selleks abi.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse § 60 lõiget 4, et viia see kooskõlla eelnõu punktiga 11

lisatava § 60 lõikega 31. MTööS-i § 60 täiendamisel lõikega 31 on vaja muuta ka § 60 lõiget

4, mis viitab ainult lõikele 3 kojusõidu kulude küsimuses. Paragrahvi 60 lõige 4 reguleerib

laevapere liikme kojusõidu kulude katmist ja Transpordiameti poolt kojusõidu korraldamisse

kaasatud muudele isikutele tekkinud kulude hüvitamist, sätestades, et need kaetakse Vabariigi

Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras. Kuna eelnõu punktiga 11

lisatakse § 60 lõige 31, mis käsitleb riigiasutuste osutatavat abi hüljatud laevapere liikme

viivitamatu kojusõidu korraldamiseks, on vajalik muuta ka § 60 lõiget 4, et tagada selles sättes

viite täpsus seoses laevapere liikme kojusõidu kulude katmisega. Seetõttu laiendatakse § 60

lõikes 4 tehtavat viidet selliselt, et lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele oleksid ka lõikes 31

sätestatud kulud kaetavad Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses sätestatud korras.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 611 lõiget 7. Paragrahviga reguleeritakse tagatist

laevapere liikme hülgamise korral. MTööS-i § 611 lõike 7 muudatus on tingitud meretöö

konventsiooni lisa A2-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema

sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise kohta seoses meremeeste

hülgamisega (eeskirja 2.5 lõike 2 kohane finantstagatis). Lisas asendatakse punkti g sõnastus

järgmisega: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast“.

Seetõttu on vaja muuta MTööS-i § 611 lõikes 7 esitatud loetelu andmetest, mis peavad

vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema. Seega

10

on MTööS-i § 611 lõike 7 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul

tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse

käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva

seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere

liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti

aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 72 lõiget 1 punktiga 21. Muudatuse kohaselt peab

töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale

laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt

meretöölepingu sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Paragrahvi 72

lõikes 2 on sätestatud, et töövahendusteenuse osutaja hüvitab oma kohustuste täitmata

jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju

võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud korras. Seega peab töövahendusteenuse osutaja edaspidi

teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda

talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma

kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt.

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A1.4 muudatusest. Nimetatud

standardi lõike 5 punkti c alapunkti vi muudetakse. Muudetud sätte kohaselt peab ILO liige

oma õigusnormide või muude meetmetega tagama, et tema territooriumil tegutsevad

meremeeste töövahendusteenistused kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase

meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida

juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu

kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne

töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Võrreldes

standardi varasema sõnastusega muudetakse eelnimetatud lause lõpuosa, sätestades, et tuleb

tagada, et meremehi teavitataks enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende

kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Eesti õiguses on vastav rahalise kahju hüvitamise

kaitsesüsteem VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise kord (VÕS-i 7. peatükk).

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud

seletuskirja lisas 1.

3.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 391 lõigetega 11–13. Uute lõigete tõttu muudetakse ka

paragrahvi pealkirja (punkt 8). Nimetatud sätted puudutavad laevapere liikmele hüvitise

maksmist olukorras, kus laevapere liikmel on tekkinud meretöölepingust või

kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded.

MTööS-i § 391 lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele

hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Sellised § 391 lõikes 1 nimetatud nõuded on laevapere

liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö

konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti a üle võtmata jätmisest. Selle punkti kohaselt

11

tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks,

et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral standardi lõike 1 punktis b

sätestatud hüvitise maksmine (s.o hüvitis seoses meremehe tööõnnetuse, kutsehaigusega või

ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega), peab vastama

järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist,

tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja

viivitamatult. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti üle võtnud standardi A4.2 lõike 8 punkti a

kohast kohustust, et meretöölepinguga ette nähtud hüvitis tuleb maksta välja täies mahus ja

viivitamatult. Seetõttu sätestatakse eelnõukohase seadusega, et edaspidi tuleb kõnealused

nõuded laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.

Lisatava paragrahvi 391 lõikega 11 on seotud ka eelnõu punktis 9 kavandatud muudatus,

millega täiendatakse seadust § 391 lõikega 12. Selle sätte kohaselt võib juhul, kui laevapere

liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu on hüvitise täielikku suurust raske kindlaks määrata ja

see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme majanduslike

raskuste vältimiseks, laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö

konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti c üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti

kohaselt sätestatakse riigisisestes õigusnormides, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse

selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste nõuete korral kõnealuse

standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele

miinimumnõuetele: […] c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske

kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle

vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist. Komisjoni hinnangul

ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud.

Lisaks täiendatakse eelnõu punkti 9 kohaselt § 391 lõikega 13, milles sätestatakse, et lõikes 1

nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liikmele maksta lepingujärgsest hüvitisest

väiksemat hüvitist. Lepingu all mõeldakse reederi ja laevapere liikme vahel sõlmitud

meretöölepingut, mille definitsioon sisaldub MTööS-i §-s 3. MTööS-i § 7 näeb ette, et

MTööS-is ja teistes töösuhet reguleerivates õigusaktides sätestatust laevapere liikme kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui sellise kokkuleppe võimalus on

MTööS-is ette nähtud. Seega isegi, kui laevapere liige ja reeder peaksid töösuhte kestel

sõlmima meretöölepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt edaspidi makstaks võrreldes

esialgse meretöölepinguga laevapere liikmele väiksemat hüvitist meretöölepingust või

kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks, siis selline kokkulepe

on tühine, kuna tegemist on laevapere liikme kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppega ja sellise

kokkuleppe sõlmimise võimalust ei näe ette ka MTööS.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö

konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti b üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti

kohaselt tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et finantstagatissüsteem, mida

kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste nõuete korral

kõnealuse standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele

miinimumnõuetele: […] b) meremehele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast

väiksema maksega nõustumiseks. Komisjoni hinnangul ei ole kõnealune säte Eesti õigusesse

üle võetud. Komisjon rõhutas, et standardi A4.2 lõike 8 punktis b sätestatud kohustuse

12

ülevõtmiseks on vaja selget normi, kuna Eesti õiguses ei ole selgelt sätestatud, et

meremeestele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema summaga

nõustumiseks. Seetõttu lisataksegi eelnõuga MTööS-i säte, millega keelatakse laevapere

liikmele maksta lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist, kuivõrd direktiivi 2018/131

vastava sätte eesmärk on see, et laevapere liikmele ei makstaks väiksemat hüvitist, kui on ette

nähtud lepingus.

Kuna uute lõigete lisamisega § 391, milles on sätestatud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest

põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatist

puudutav, laiendatakse paragrahvi reguleerimisala, täpsustades nõuete hüvitamise korda, siis

muudetakse eelnõu punktiga 8 ka vastavalt paragrahvi pealkirja. Uue pealkirjaga ei viidata

enam üksnes lepinguliste nõuete hüvitamise tagatisele, vaid lepinguliste nõuete hüvitamise

tagatisele ja hüvitamisele. Seega on § 391 uus pealkiri järgmine: „Kutsehaigestumisest ja

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise

tagatis ja hüvitamine“.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 611 lõikega 71, mille kohaselt peab edaspidi sama

paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument (s.o

vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument kulude hüvitamiseks

laevapere liikme hülgamise korral) olema kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne. Komisjon on

Eestile ette heitnud, et Eesti õigusesse ei ole konkreetselt üle võetud kohustust, millele on

osutatud meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 lõikes 7, mille kohaselt peab sertifikaat või

muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta olema koostatud inglise keeles või

sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. Nimetatud etteheide on eelnõuga kavandatava

muudatuse põhjus.

Eelnõu punktiga 15 täiendatakse seaduse 3. peatüki 6. jagu §-ga 612, mis sätestab laevapere

liikme kulude hüvitamise nõudeõiguse laevapere liikme hülgamise korral. Selle sätte kohaselt

on laevapere liikme hülgamise korral laevapere liikmel õigus nõuda § 611 lõikes 3 sätestatud

kulude viivitamatut hüvitamist. Selleks peab laevapere liige või tema esindaja esitama

tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos

tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada. Tõendite all peetakse silmas

kuludokumente, mis tuleb esitada § 611 lõike 3 punktide 2–3 alla kuuluvate kulude kandmise

kohta.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punktis 2 nimetatud meretöö konventsiooni

standardi A2.5.2 lõike 8 üle võtmata jätmisest. Selle lõike kohaselt antakse

finantstagatissüsteemi (s.o finantstagatissüsteem meremeeste hülgamise korral) kaudu

viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja

tõendab kõnealuse standardi lõike 2 kohast (st olukord, kus meremees on hüljatud) õigust abi

saada. Komisjon on seisukohal, et vastav säte ei ole Eesti õigusesse üle võetud.

Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja

lisas 2.

3.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõu punktidega 1 ja 3 tehakse omavahel seotud muudatused §-desse 2 ja 22. Punktiga 1

täiendatakse MTööS-i kohaldamisala ning lisatakse § 2 lõikesse 31 viide lisatavale § 22 lõikele

2 (eelnõu punktiga 3 lisatav säte). See tähendab, et edaspidi hakkab § 22 lõige 2 kohalduma

13

ka töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval. MTööS-i § 2 lõike 3 kohaselt ei kohaldata

MTööS-i üldiselt töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, kuid erandina sellest reeglist

on MTööS-i § 3 lõikes 31 nimetatud MTööS-i sätted, mida ikkagi kohaldatakse ka töötamisele

alla 24 meetri pikkusel kalalaeval.

Paragrahvi 22 uue lõike 2 kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil teha otsust, mis

kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu

juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 lisa („Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist“ (edaspidi

kokkulepe)) artikli 5 lõike 4 ülevõtmisest. Selle sätte kohaselt ei takista kalalaevareeder kipril

sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate

kalurite ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Komisjoni hinnangul ei ole kaubandusliku meresõidu koodeksi § 62 esimeses lõigus

sätestatud kapteni üldised kohustused piisavad, et pidada Eesti õigust kokkuleppe vastava

sättega kooskõlas olevaks, kuna kokkuleppe kõnealuses artiklis sätestatud tööandja

konkreetset kohustust ei ole Eesti õiguses eraldi käsitletud. Seetõttu on komisjon seisukohal,

et see säte on seni Eesti õigusesse üle võtmata. Seda kavandatakse teha nüüd eelnõu

punktidega 1 ja 2.

Direktiivi 2017/159 artikli 5 lõike 4 ülevõtmisel MTööS-i § 22 lõikega 2 on jäetud välja sõna

„professionaalse“. Seda seetõttu, et esiteks on „professionaalse hinnangu“ mõiste sisuline

tähendus õiguslikult ebamäärane ja selle tõlgendamine võib tekitada ebavajalikku õiguslikku

ebakindlust. Teiseks on kapten vastavalt kehtivatele seadustele ja oma ametikohale juba

eelduslikult pädev ja professionaalne ning tema hinnangut käsitataksegi ametikohustuste

täitmisel kui professionaalset, mistõttu on sellise täiendava rõhutuse kasutamine

normitehniliselt üleliigne. Ühtlasi selle sõna eemaldamisel ei võeta direktiivi 2017/159

laiendatult üle.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele meditsiiniabi

andmist reguleerivat § 33 lõikega 11, mille kohaselt reeder või kapten võimaldab vajaduse

korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti. Kalalaeva laevapere

haige või vigastatud liikme vajadust eraldi kajuti järele hinnatakse juhtumipõhiselt, et tagada

individuaalne lähenemine laevapere liikme terviseseisundi hindamisel. Kuivõrd tervisehädade

ja vigastuste iseloom ning tõsidus võivad olla väga erinevad, on keeruline täpsemaid vajadusi

kajuti võimaldamiseks ette näha. Seetõttu on oluline, et iga juhtumi puhul saaks eraldi hinnata

kajuti eraldamise vajadust laevapere haigele või vigastatud liikmele.

Muudatus on tingitud kokkuleppe II lisa punkti 61 ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt

eraldatakse haigestunud või vigastatud kalurile lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud

nõuetele vajaduse korral kajut. Komisjoni hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud.

Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas

3.

3.4. Direktiivi 2014/112 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse siseveetranspordivahendil töötava isiku töö tegemise aja

piirangut reguleerivat § 721 lõikega 4, mille kohaselt kui siseveetranspordivahendil töötava

14

töötaja ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja summeerimise arvestusperioodi lõppu,

arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.

See tähendab, et kui töötajale kohaldub näiteks kuuekuuline arvestusperiood (näiteks

jaanuarist juunini), kuid töötaja töötab sellest perioodist vaid kolm kuud, siis tuleb

maksimaalne lubatud tööaeg arvutada proportsionaalselt töötatud ajaga, st lähtudes selle

kolme kuu jooksul töötatud päevade arvust. Oletame, et kuuekuulise arvestusperioodi jooksul

on maksimaalne lubatud tööaeg 1008 tundi. Kui töötaja alustab tööd 1. jaanuaril ja tema

tööleping lõpeb 31. märtsil, on töötatud aeg sellel perioodil kokku kolm kuud, mis moodustab

3/6 ehk 0,5 kogu arvestusperioodist. Sellisel juhul on töötaja maksimaalne lubatud tööaeg 504

tundi (1008 tundi x 0,5). Antud näite puhul on töötamine 505. tunnil ületunnitöö.

Muudatus on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusesse üle direktiivi 2014/112 lisa artikli 3

lõige 4. Selle sätte kohaselt töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood,

arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel. Komisjoni

hinnangul ei ole kõnealune säte Eesti õigusesse üle võetud. Komisjon märkis, et ei suutnud

kindlaks teha direktiivi 2014/112 lisa artikli 3 lõike 4 täpset rakendamist, kuivõrd tööaja

proportsionaalne arvutamine ei ole Eesti õiguses sõnaselgelt kodifitseeritud. Seetõttu

lisataksegi eelnõuga MTööS-i vastav sõnaselge säte.

Direktiivi 2014/112 ülevõtmata sätte ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja

lisas 4.

3.5. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Kohustus tagada meretööõiguse vastavus rahvusvahelistele tööstandarditele ja Euroopa

Liidu õigusele

Rahvusvahelise õiguse fundamentaalne põhimõte on pacta sunt servanda ehk riigid, sh Eesti,

on kohustatud täitma rahvusvahelisi lepinguid, mille osalisriigid nad on3. Kui Riigikogu on

ratifitseerinud välislepingu, on see leping Eestile õiguslikult siduv ja õigussüsteemi

lahutamatu osa. Eesti ratifitseeris 23. veebruaril 2016 ILO meretöö konventsiooni, millega

kaasneb Eestile kohustus viia riigisisesed õigusaktid vastavusse meretöö konventsiooni ja

selle hilisemate muudatustega. Seega, meretöö konventsiooni muudatuste ülevõtmine

riigisisesesse õigusesse on Eesti rahvusvaheline kohustus.

Meretöö konventsioon kujutab endast rahvusvahelist kokkulepet meremeeste töö- ja

elamistingimuste kohta laeval. Meretöö konventsioon ei ole otsekohaldatav õigusakt, st seda

ei kohaldata laevade, reederite või laevapere liikmete suhtes otse. Riigid võtavad

rahvusvaheliste lepingutega endale kohustusi, mille täitmiseks on tihti vaja võtta konkreetseid

meetmeid või tagada välislepingust tulenevaid õigusi üksikisikutele4. Nagu rahvusvahelise

õiguse tava ette näeb, tugineb meretöö konventsiooni kohaldamine riigipoolsel õigusakti

ratifitseerimisel ja selle rakendamisel riigisiseste õigusnormide või muude riigile tavapäraste

meetmete kaudu. Seega meretöö konventsiooni sätted vajavad konkretiseerimist Eesti

õigusega. Reederile, laevale või laevapere liikmele kohaldatakse seejärel riigisisest õigust või

muid asjakohaseid riigisiseseid meetmeid. Erinevad organid aitavad välislepingute täitmisele

kaasa oma pädevuse piires. Meretöö konventsioonis sisalduvate õiguste ja kohustuste

3 Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikkel 26: Iga jõustunud leping on tema osalisriikidele

kohustuslik ja nad peavad seda heas usus täitma. – Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12863800. 4 Pajuste, T. PSK § 123/10. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Tallinn: Teaduste Akadeemia 2022.

15

sätestamine on seadusandja ülesanne, mis eeldab seega seadusandjalt Eesti meretööõiguse

kohandamist merenduse rahvusvahelistele tööstandarditele. Riigikohus on oma praktikas

korduvalt rõhutanud, et Eesti peab täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja tagama, et

riigisisene õiguskord oleks kooskõlas ratifitseeritud välislepingutega5. Eesti ühinemine

meretöö konventsiooniga tähendab, et riik on tunnustanud selles sätestatud rahvusvahelisi

merenduse tööstandardeid ning peab tagama nende rakendamise, võttes kasutusele kõik

võimalikud meetmed, et võimaldada konventsioonis sätestatud õiguste ja kohustuste

elluviimist.

Samuti tuleb Eestil EL-i liikmesriigina kindlustada, et tema õigusaktid vastavad EL-i õigusele.

Direktiivide nõuetekohane ülevõtmine riigisisesesse õigusesse on liikmesriigi kohustus, mis

tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lg-st 3 (lojaalse koostöö põhimõte), kuid veelgi

täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288, mille kohaselt on direktiiv

saavutatava tulemuse seisukohalt siduv igale liikmesriigile. Eelnõukohase seaduse eesmärk

on võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi 2017/159 seni üle võtmata sätted, mille üle

võtmata jätmise tõttu on komisjon algatanud 23. jaanuaril 2020 Eesti suhtes

rikkumismenetluse, ning teisel juhul on oluline tagada direktiivide 2018/131 ja 2014/112

sätete täielik ja korrektne ülevõtmine, et vältida tulevikus võimalikku rikkumismenetlust.

Põhiõigus, millesse sekkutakse (riive)

Eelnõukohase seadusega ette nähtud muudatustega piiratakse eelkõige ettevõtlusvabadust kui

põhiõigust, seades reederitele meretöösuhteid puudutavaid täiendavaid kohustusi ja keelde (vt

täpsemalt lk 4–13). Ettevõtlusvabaduse isikuline kaitseala laieneb põhiseaduse (PS) § 9 lg 2

alusel ka juriidilistele isikutele. Seega kaitseb ettevõtlusvabadus ka äriühinguid, sh reedereid.

PS § 31 esimese lause esimene osa „Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega […]“

sätestab ettevõtlusvabaduse, mille esemelisse kaitsealasse kuulub iseseisva majandustegevuse

kaudu tulu teenimise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala

hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik

pakub enda nimel kaupu või teenuseid6. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on

riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt, sh kui avalik võim muudab

ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga

võrreldes7. Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest ehk ettevõtlusvabaduse kaitseala on

kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni

ettevõtlusvabadust riivavaks8 – ettevõtlusvabadust riivab ka õiguskorra muutmine ettevõtja

jaoks kahjulikul viisil. Samas PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse

kujundada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid – tegu on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega.

Ettevõtlusvabaduse riive õigustatuse hindamine

PS §-s 31 sõnastatud põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole absoluutne. Mitmesugused

tegevused on hõlmatud ettevõtlusvabadusega, kuid see ei tähenda, et seadusandja ei tohiks

5 Vt nt RKÜKo 3-4-1-2-15, p 64. 6 RKPJKo 3-4-1-6-00; RKÜKo 3-4-1-20-15, p 43. 7 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 12; RKPJKo 3-4-1-27-13, p 44. 8 Kask, O., Ehrlich, A., Henberg. A. PSK § 31/7. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm. vlj. 5. vlj. Tartu:

Iuridicum 2020.

16

neid tegevusi piirata või isegi keelata9. Kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle

saavutamiseks proportsionaalne, siis on riive ka põhiseaduspärane.

Riive legitiimsed eesmärgid

Põhiõiguste piiramise lubatavuse eeldus on legitiimne eesmärk. Ettevõtlusvabadus on lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigus – PS § 31 teine lause „Seadus võib sätestada selle õiguse

(ettevõtlusvabaduse) kasutamise tingimused ja korra“ näeb ette lihtsa seadusreservatsiooni10.

Lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusi tohib Riigikohtu kujundatud praktika järgi piirata

eesmärkidel, mis ei ole PS-iga vastuolus või „mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva

väärtuskorraga“. Vastuolu puudumine PS-iga tähendab seda, et põhiõigust piiratakse põhjusel,

mis ei ole PS-iga keelatud11. Keelatud ei ole aga ükski „mõistlik ja asjakohane põhjus“12.

Seega ettevõtlusvabadust tohib piirata igal mõistlikul ja asjakohasel põhjusel, mis ei ole PS-

iga vastuolus.

Eelnõuga kavandatavate sätete, mis määravad valdavalt reederitele lisakohustusi, legitiimsed

eesmärgid on kokkuvõetuna laevapere liikmete elu, tervise, tööohutuse kaitse ja laeva

meresõiduohutuse tagamine ning laevapere liikmete õiguste tugevam kaitse ja

majanduslik kindlustatus.

Laevapere liikme viivitamatu ravile saatmise (MTööS § 33 lg 2) ja laevapere haigele või

vigastatud liikmele vajaduse korral eraldi kajuti võimaldamise (MTööS § 33 lg 11) kohustused

on suunatud laevapere liikmete elu ja tervise kaitsele ning ohutute töötingimuste tagamisele,

saates laevapere liikme teatud eelduste esinemisel esimesel võimalusel ravile

tervishoiuteenuse osutaja juurde, et pakkuda talle kiiresti vajalikku arstiabi, ning eraldi kajuti

võimaldamine aitab omakorda vähendada laevapere haigest või vigastatud liikmest tulenevat

ohtu laevapere teiste liikmete elule ja tervisele.

Reederi kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast ja edastada

sellega seotud andmed (MTööS § 38 lg 11) aitab parandada laevapere liikmete tööohutust ja

töötingimusi ning laeva meresõiduohutust, milleks luuaksegi võimalus koguda ja analüüsida

surmajuhtumitega seotud andmeid. Selline andmekogumine võimaldab tuvastada laeval

potentsiaalseid süsteemseid probleeme, mis võivad ohustada ka teisi laevapere liikmeid, ning

annab reederile, järelevalveasutusele ja seadusandjale võimaluse võtta kasutusele meetmeid,

et vähendada meretööga seotud riskide realiseerumist ja ennetada võimalikult suures ulatuses

surmaga lõppevaid juhtumeid tulevikus. Samuti on laevapere liikmete surmajuhtumite

andmete Transpordiametile edastamise eesmärk, et Eesti saaks täita meretöö konventsiooni

nõuet esitada ILO-le igal aastal Eesti lipu all sõitvate laevade pardal töötanud meremeeste

surmajuhtumite andmed pärast vastavasisulise päringu saabumist ILO-lt.

Kalalaeva reederi kohustuse mitte sekkuda kapteni otsustusvabadusse (MTööS § 22 lg 2)

legitiimsed eesmärgid, nagu ka kavandatav säte ise viitab, on tagada pardal viibivate kalurite

ja laeva ohutus ning laeva ohutu juhtimine ja käitamine. Kaptenil peab olema võimalus

langetada otsuseid, mis on vajalikud laeva ohutuks juhtimiseks ja meeskonna turvalisuse

tagamiseks, ilma et reeder sekkuks tema hinnangusse. Reederi sekkumine kapteni otsustesse

võib viia olukorrani, kus majanduslikud või muud huvid seatakse kõrgemale kalurite

9 Kask, O., Kalmo, H. PSK § 11/4. 10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 11 RKTKm 3-2-1-27-14, p 9. 12 RKPJKo 5-19-42/13, p 56, RKÜKo 5-20-3/43, p 94.

17

tööohutusest ja laeva meresõiduohutusest, mis võib suurendada õnnetuste riski.

Meresõiduohutuse ja laevapere liikmete turvalisuse tagamine peavad sõltuma üksnes kapteni

autonoomiast teha otsuseid vastavalt oma omandatud teadmistele ja kogemustele.

Reeder on kohustatud hüvitama laevapere liikmele meretöölepingust või kollektiivlepingust

tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga

seotud lepingulised nõuded viivitamata ja täies ulatuses (MTööS § 391 lg 11), seejuures

võimaldatakse laevapere liikmele hüvitist maksta teatud tingimustel mitmes osas (MTööS

§ 391 lg 12), ning keelatakse maksta laevapere liikmele lepingujärgsest hüvitisest väiksemat

hüvitist(MTööS § 391 lg 13). Nende kavandatavate sätete legitiimne eesmärk on tugevdada

laevapere liikme õiguste ja majandusliku kindlustatuse kaitset seeläbi, et kohustatakse

laevapere liikmele maksma ette nähtud hüvitist õigeaegselt ja täielikult ning keelatakse

avaldada survet nõustuma vähendatud hüvitisega, et hoida laevapere liikmeid ebaõiglase

kohtlemise ja survestamise eest.

Kui reederi nimi erineb laevaomaniku nimest, siis tuleb MTööS § 391 ja § 611 kohaselt

kehtestatud vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil

märkida reederi nimi (MTööS § 391 lg 3 ja § 611 lg 7). See muudatus tugevdab laevapere

liikmete õiguste kaitset, tagades, et laevapere liikmed või nende esindajad saavad kiiresti ja

selgelt tuvastada vastutava isiku, kelle poole kutsehaigestumisest või tööõnnetusest

põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud või laevapere liikme hülgamise korral

makstava hüvitise nõudega pöörduda, ja ei satu olukorda, kus reederi ja laevaomaniku isiku

erinevuse tõttu on hüvitise nõude esitamine takistatud.

Lisaks nähakse eelnõuga ette nõue, et laevapere liikmete hülgamise juhtumite katteks

mõeldud vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas

ingliskeelne või eesti- ja ingliskeelne (MTööS § 611 lg 71). Meretöö on rahvusvaheline,

mistõttu on oluline, et laevapere liikmed, erinevate riikide ametiasutused ja muud

asjassepuutuvad osapooled saaksid üheselt aru tagatise olemasolu tõendavatest dokumentidest

ja keelebarjäär ei takistaks laevapere liikmel oma õiguste teostamist ja abi saamist. Inglise

keel on laevanduses peamine töökeel, mistõttu aitab eelnõuga kavandatav keelenõue tagada,

et tagatise olemasolu tõendav dokument on rahvusvaheliselt mõistetav.

Samuti kehtestatakse laevapere liikmele hülgamise korral eraldiseisev nõudeõigus reederi

vastu, andes laevapere liikmele õiguse nõuda MTööS-i § 611 lg-s 3 sätestatud kulude

viivitamatut hüvitamist (MTööS § 612). Kavandatav säte seab reederile kohustuse tagada, et

hülgamise olukorras kantaks laevapere liikme kulud viivitamata. See regulatsioon tugevdab

laevapere liikmete õiguste kaitset, kindlustades, et nad saavad hülgamise korral kiiresti katta

elutähtsad kulutused, sh kojusõidu transpordi-, toidu- ja majutuskulud ning kulud

meditsiiniabile ja esmavajalikule. Viivitamatu hüvitamise nõue aitab vältida olukordi, kus

laevapere liige peab määramata aja jooksul ootama kulude hüvitamist või sattuma rahalistesse

raskustesse tööandja kohustuste täitmata jätmise tõttu.

Eelnimetatud legitiimsed eesmärgid õigustavad ettevõtlusvabaduse piiranguid, olles

mõistlikud ja asjakohased põhjused ning kooskõlas PS-iga.

Riive proportsionaalsus

Riigikohus on märkinud, et Eesti õiguskorras tuleneb proportsionaalsuse põhimõte PS § 11

teisest lausest, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus

18

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust13. Riive on

põhiseaduspärane siis, kui see on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes.

Proportsionaalsuse puhul kontrollitakse riive sobivust, vajalikkust ja mõõdukust ehk

proportsionaalsust kitsamas tähenduses14. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi

saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut

vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.15 Käesoleval juhul

on riive sobiv ja vajalik legitiimsete eesmärkide saavutamiseks. Sobivuse kriteerium on

täidetud, sest ettevõtlusvabaduse piirangud aitavad kaasa nende piirangutega taotletavate

eesmärkide saavutamisele. Kuna pole üheselt ilmne, et esineksid teised sama efektiivsed

meetmed, mis koormaks küll isikuid vähem, kuid aitaks kavandatavate sätete legitiimseid

eesmärke sama tõhusalt saavutada, saab eelnõuga kavandatud meetmeid pidada vajalikuks

abinõuks.

Riive mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

riive intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust16. Praegusel juhul tuleb riive

õigustamiseks analüüsida, kas laevapere liikmete elu, tervise, tööohutuse kaitse, laeva

meresõiduohutuse tagamine ning laevapere liikmete õiguste tugevam kaitse ja majanduslik

kindlustatus legitiimsete eesmärkidena kaaluvad üles ettevõtlusvabaduse riive.

Riive intensiivsust iseloomustab see, kuivõrd palju muudatus mõjutab isikuid17. Eelnõuga

reederitele kehtestatavate kohustustega, näiteks viivitamata teavitada Transpordiametit

laevapere liikme surmast ja edastada sellega seotud andmed (MTööS § 38 lg 11), mitte

takistada kalalaeva kaptenil teha otsust kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise

ja käitamise tagamiseks (MTööS § 22 lg 2), hüvitada laevapere liikmele kutsehaigestumisest

või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga seotud lepingulised nõuded

viivitamata ja täies ulatuses (MTööS § 391 lg 11), mitte maksta laevapere liikmele

lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist (MTööS § 391 lg 13), kaasnevat riivet

ettevõtlusvabadusele saab pidada väheintensiivseks, kuna need ei sea reederitele

ebamõistlikult koormavaid piiranguid, ei tekita liigset halduskoormust, ei takista oluliselt

reederite majandustegevust ega too neile kaasa põhjendamatuid kulusid. Sarnaselt ei too

reederitele ebamõistlikku koormust ja kulusid kaasa ka peamiselt tehnilist laadi kohustused,

näiteks kohustus märkida vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval

dokumendil reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (MTööS § 391 lg 3 ja § 611 lg

7), ning nõue, et laevapere liikmete hülgamise juhtumite katteks mõeldud tagatise olemasolu

tõendav dokument peab olema ingliskeelne või eesti- ja ingliskeelne (MTööS § 611 lg 71).

Laevapere liikmete elu, tervise ja tööohutuse kaitse ning laeva meresõiduohutuse tagamine on

kaalukad eesmärgid, mis on otseselt seotud PS-is sätestatud põhiõigustega elule (PS § 16) ja

tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). Eelnimetatud legitiimsed eesmärgid on sedavõrd olulised, et

kaaluvad üles reederite õiguse ettevõtlusvabadusele. Seega eelnõus ette nähtud piirangud

ettevõtlusvabadusele on mõõdukad PS § 11 mõttes.

13 Kask, O., Kalmo, H. PSK § 11/29; RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 14 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 44, 3-4-1-1-02, p 15. 15 RKPJKo 3-4-1-1-0-2, p 15. 16 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 45, RKÜKo 3-4-1-17-13, p 35. 17 RKPJKo 3-4-1-27-13, p 71.

19

Lõppjäreldus

Eelnevat kokku võttes saab öelda, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa

ebaproportsionaalset riivet reederite ettevõtlusvabadusele, kuivõrd piirangutel on legitiimsed

eesmärgid, piirangud on proportsionaalsed eesmärkide suhtes ja muudatustega saavutatav

legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud kahju. Seega on riive ettevõtlusvabadusele

kooskõlas PS-iga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatustel ei ole

puutumust Euroopa Liidu õigusega. Ülevõetavaid direktiivi 2018/131, direktiivi 2017/159 ja

direktiivi 2014/112 sätteid käsitlevatel sätetel on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna

tegemist on Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused

Muudatustega võetakse MTööS-i üle ILO meretöö konventsiooni 2022. aastal vastu võetud

muudatused. Muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi

ja riigiasutuste kohustusi laevapere liikme surma ja hülgamise korral ning laevapere

renditöötajast liikme õigust saada teavet temale tekitatud kahju hüvitamise tingimuste kohta.

Muudatuse rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju; 2)

majanduslik mõju ning 3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti,

keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Lisaks koondatakse eelnõus esitatud muudatustega KMSS-i ja MTööS-i sätted andmete kohta,

mis peavad olema kindlustuspoliisil märgitud, ning täpsustatakse, et poliisil peab olema

esitatud reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest. Kuivõrd selle muudatusega

jäetakse välja viide teisele seadusele ja nimetatakse kõik kohustused ära MTööS-is, ning

sisuline muudatus on väga väike (nõue lisada vajaduse korral poliisile reederi nimi), siis ei ole

selle muudatuse mõjusid täpsemalt hinnatud.

1. muudatus: laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb laevapere haige või vigastatud liige toimetada ravile

tervishoiuteenuse osutaja juurde, kui teda ei ole võimalik laeval ravida või see võib seada ohtu

teiste laeval olevate isikute elu või tervise. Muudatusega täpsustatakse, et ravile toimetamine

peab toimuma viivitamata.

20

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere

liiget. Statistikaameti andmetel18 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest

ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku

3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, mille suurus on hinnanguliselt 628 töötajat,

moodustab ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt nii arstiabi vajavate kui ka teiste

laevapere liikmete tervist ning füüsilist ja vaimset heaolu. Viivitamatu arstiabi tagamine

soodustab laevapere raskelt haigestunud või vigastatud liikme ravi alustamist õigel ajal, mis

sõltuvalt haigusest või vigastusest võib oluliselt mõjutada hilisemat taastumis- ja

paranemisprotsessi. Nakkushaiguste puhul väheneb kiiresti ka võimalik oht teiste laevapere

liikmete elule ja tervisele. Võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere haigestunud liikme ravile

toimetamisega asjatult viivitatud, mistõttu on avalduva mõju ulatus pigem väike. Puuduvad

andmed, kui sagedasti tuleb ette olukordi, mil laevapere liige on haigestunud niivõrd raskelt,

et teda ei ole võimalik laevas ravida, mistõttu on vaja ta toimetada tervishoiuteenuse osutaja

juurde, kuid kuna tegu on pigem ebaregulaarsete olukordadega, on avalduva mõju sagedus

väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus võib suurendada kapteni halduskoormust. Olukorras, kus laevapere haigestunud

liiget on tervishoiuteenuse osutaja juurde keeruline toimetada, võib eelnõuga täpsustatud nõue

kaasa tuua keerulisema planeerimis- ja korraldamisprotsessi. Kuivõrd võib üldiselt eeldada,

et kaptenid ei ole seni laevapere haigestunud liikme tervishoiuteenuse osutaja juurde

toimetamisega asjatult viivitanud ning keerulisemad olukorrad on väga erandlikud, on

lisahalduskoormuse tekkimine tegelikkuses siiski pigem vähetõenäoline.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna tagab Eestis

registreeritud laevade laevapere liikmetele kiirelt vajaliku ravi ning vähendab ka kiiresti

võimalikku ohtu teiste laevapere liikmete elule ja tervisele. Mõjutatud sihtrühm moodustab

ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on

mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere

haigestunud liikme ravile toimetamisega asjatult viivitatud ning neid juhtumeid esineb

eelduslikult harva, siis on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus

väike. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike.

2. muudatus: kohustused seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega

Kehtiva seaduse kohaselt peab reeder või kapten teavitama laevapere liikme surmast tema

lähedasi. Eelnõus kavandatavate muudatustega lisatakse reederile kohustus teavitada

18 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

21

laevapere liikme surmast viivitamata Transpordiametit ning edastada Transpordiametile

laevapere liikme surmaga seotud andmed. Samuti sätestatakse muudatusega riigile uus

kohustus, mille kohaselt peab Välisministeerium edaspidi vajaduse korral aitama reederil

laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme

või tema lähedaste soovi, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi

territoriaalvetes või avamerel, kui laeva järgmine sihtkoht on sisenemine Eesti Vabariigi

territoriaalvetesse. Samuti peavad riigiasutused osutama laevapere liikmele abi tema

viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui laevapere liige loetakse hüljatuks.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) laevapere

liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva, millel on kokku 628

laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta. Nende hulgast ei kuulu

sihtrühma 56 alla 24 meetri pikkust kalalaeva. Seega on sihtrühma kuuluvate laevade arv 134.

Täpne sihtrühma kuuluvate laevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on sihtrühma kuuluvate laevapere liikmete arv

kokku ca 442. Statistikaameti andmetel19 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900

inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega

kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, mille sihtrühm on hinnanguliselt 442

töötajat, moodustab ca 11,6% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna

töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere

liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks,

suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu, aidates vältida stressi ja ebakindlust, mis

hülgamisega kaasnevad. Võib eeldada, et ka seni on riigiasutused olnud valmis vajaduse

korral laevapere liikmele oma pädevusele vastavat abi pakkuma. Transpordiameti andmetel

ei ole laevapere liikme hülgamise juhtumeid esinenud. Seega on avalduva mõju ulatus ja

sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere

liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks,

suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 11,6%

kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud

sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni on vajalik abi olnud

kättesaadav ning hülgamisjuhtumeid esineb potentsiaalselt väga harva (Transpordiameti

andmetel ei ole neid juhtumeid esinenud), siis on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja mõju

avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

19 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

22

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederid

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 134 sihtrühma kuuluvat laeva. Reederite täpne

arv ei ole teada. Statistikaameti viimaste andmete20 kohaselt tegutses 2022. aastal

veetranspordi tegevusalal 59 ettevõtjat ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 222

ettevõtjat, kokku 281 ettevõtjat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 0,19% kõikidest

Eesti ettevõtjatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väikese suurusega.

Reederile seatav laevapere liikme surmajuhtumist teavitamise ja andmete esitamise kohustus

suurendab reederi halduskoormust. Riigi kohustus aidata reederil surnukeha või tuhka

elukohariiki toimetada seevastu vähendab reederi halduskoormust. Reederi Transpordiametile

esitatavad andmed on lihtsasti kättesaadavad ning Transpordiameti teavitamine laevapere

liikme surmast ei ole keeruline. Laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki

toimetamiseks pole üldjuhul reederil Välisministeeriumi abi vaja, kuna see toimub

rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt tellitakse selleks vastav teenus.

Seega on muudatusega kaasneva mõju ulatus väike.

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva.

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju

surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel,

kui laeva järgmine sihtkoht on olnud sisenemine Eesti Vabariigi territoriaalvetesse. Kuivõrd

tegu on siiski harva esineva olukorraga, on avalduva mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus, millega kehtestatakse reederile surmajuhtumist teavitamise

ja surmajuhtumi kohta andmete esitamise kohustus, suurendab Eestis registreeritud laevade

(välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederite halduskoormust, ent muudatus,

mille kohaselt peab Välisministeerium abistama reederit laevapere liikme surnukeha või tuha

kodumaale toimetamisel hoopis vähendab nende halduskoormust. Kokkuvõttes on

halduskoormuse kasv väike. Mõjutatud sihtrühm moodustab kõikidest veetranspordi,

kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala ettevõtjatest 0,19%, millest tulenevalt on mõjutatud

sihtrühm väike. Kuivõrd surmajuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju riigiasutustele

Mõjutatud sihtrühm: Välisministeerium ja Transpordiamet

20 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

23

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Eelnõuga kavandatavad muudatused, millega kohustatakse Välisministeeriumit abistama

reederit vajaduse korral laevapere liikme surnukeha või tuha kodumaale toimetamisel ning

riigiasutusi aitama laevapere liikmel tema hülgamise korral kojusõitu korraldada, suurendavad

vastavate riigiasutuste, eelkõige Välisministeeriumi töökoormust. Samuti suureneb

Transpordiameti töökoormus seoses reederi kohustusega teavitada laevapere liikme

surmajuhtumist ja edastada laevapere liikme andmed Transpordiametile, kes neid säilitab ja

omakorda MKM-ile edastab.

Muudatus mõjutab Transpordiametit ja Välisministeeriumi ehk kahte riigiasutust ja seega on

muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Eelnõu kohaselt seisneb Välisministeeriumi kohustus reederit abistada eelkõige nõu andmises

selle kohta, kuidas surnukeha või tuhk kodumaale toimetada. Tegelikkuses toimetatakse

surnukeha või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel.

Transpordiametile kaasnev kohustus koguda ja edastada andmeid laevapere liikme

surmajuhtumite kohta ei nõua suuri muudatusi ega uusi tegevusi võrreldes senise praktikaga.

Laevapere hüljatud liikme nõustamine tema kojusõidu korraldamiseks on tavaliselt

riigiasutuste pädevuses. Seega on eelnõuga kavandatava muudatuse mõju ulatus väike.

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva.

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju

surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel

enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, kuid eeldatavasti on tegu

harvaesineva olukorraga. Transpordiameti sõnul ei ole hülgamisjuhtumeid esinenud. Seega

on muudatusega kaasneva mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt peab Välisministeerium aitama vajaduse

korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada ning mille kohaselt hakkavad

reederid esitama Transpordiametile andmeid sumajuhtumite kohta, suurendavad riigiasutuste

töökoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, kuna puudutab kaht riigiasutust.

Kuivõrd tegelikkuses piirdub Välisministeeriumi kohustus vaid tema pädevusse kuuluva nõu

andmisega, surnukeha või tuhk toimetatakse elukohariiki rahvusvahelise litsentsiga

matusebüroode vahendusel ning lisaandmete kogumine ei suurenda oluliselt Transpordiameti

töökoormust, on muudatustega kaasneva mõju ulatus väike. Kuna surma- ja

hülgamisjuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud.

3. muudatus: laevapere renditöötajast liikme õigus saada teavet temale tekitatud kahju

hüvitamise tingimustest

Kehtiva seaduse kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget

rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 GT või enam,

hüvitama oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere

liikmele tekkinud varalise kahju. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt peab

24

töövahendusteenuse osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu

sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: laevapere renditöötajast liikmed Eestis registreeritud ja rahvusvahelist

meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 200 GT või enam

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast

liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise

kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest. Puuduvad andmed,

kui paljud laevapere liikmed on renditöötajad, mistõttu ei saa sihtrühma suurust täpselt

kindlaks teha.

Samuti pole teada, kui palju on olnud juhtumeid, kus laevapere liikmel on olnud õigus nõuda

varalise kahju hüvitamist ning milline on olnud senine praktika meretöölepingute sõlmimisel.

Võib eeldada, et muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmetel on

juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest

hüvitist saada.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatusega suureneb töövahendusteenuse osutaja halduskoormus, kuna teenuseosutaja

peab laevapere liikmeid täiendavalt informeerima nende õigusest kahjuhüvitist saada.

Koormuse kasv on siiski marginaalne, kuna lisandub vaid üks informeerimiskohustus ja see

ei ole märkimisväärne võrreldes juba kehtiva seadusega laevapere liikmeid vahendavale

töövahendusteenuse osutajale kehtestatud kohustuste hulgaga.

Laevapere renditöötajatest liikmete puhul kaasneb risk, et töövahendusteenuse osutaja siiski

ei teavita laevapere liiget tema õigusest hüvitist nõuda ning seega laevapere liikme teadlikkus

oma õigustest ei suurene. Kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast

seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist saada, ja olukordi, kus

töövahendusteenuse osutaja oma kohustusi ei täida, esineb pigem harva, on ebasoovitava

mõju risk väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast

liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise

kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest ja on seega

positiivse mõjuga. Sihtrühma suurus pole teada. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike,

kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on

õigus varalise kahju eest hüvitist saada. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike.

6.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõukohase seadusega võetakse üle direktiivi 2018/131 seni ülevõtmata sätted. Kehtiva

seaduse kohaselt on Eestis registreeritud ja meretöötunnistusega laeva reederil kohustus

omada piisavat rahalist tagatist laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust

tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga

seotud nõuete hüvitamiseks ja kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral.

25

Eelnõus kavandatava muudatusega täiendatakse seadust, sätestades, et kutsehaigestumisest

või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded tuleb laevapere

liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Samuti kehtestatakse keeld mitte maksta

laevapere liikmele lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist, lubades samal ajal laevapere

liikme majanduslike raskuste vältimiseks maksta teatud juhtudel laevapere liikmele hüvitist

mitmes osas. Kavandatava muudatuse järgi on laevapere liikmel hülgamise korral õigus nõuda

kulude viivitamatut hüvitamist ja hüvitise saamiseks peab laevapere liige või tema esindaja

esitama tagatiseandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega,

et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude

olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju

olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Lisaks täiendatakse kehtivat seadust sättega, mille kohaselt peab muu tagatise olemasolu

tõendav dokument laevapere liikme hülgamise korral olema kas inglis- või eesti- ja

ingliskeelne. Kuivõrd tegu on tehnilist laadi muudatusega, mis tõenäoliselt ei too kaasa

märkimisväärseid kulusid, ei ole selle muudatuse mõju täpsemalt hinnatud.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või prahitud laevade registrisse kantud

ja meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 14

meretöötunnistusega laeva, millel töötab 181 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel21

töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal 900 inimest, seega kogu valdkonnas kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 4,8% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna

töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata hüvitada, keelates

seejuures laevapere liikmele lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitise maksmise, kuid

lubades siiski vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas, ning 2) laevapere liikme õigus

saada hülgamise korral viivitamata hüvitist, avaldavad laevapere liikmete õigusteadlikkusele

ja finantsolukorrale positiivset mõju. Puudub teave, kui palju on laevapere liikmed seni

nimetatud nõudeid esitanud ning kuidas need on lahendatud. Kuna kehtiva seaduse kohaselt

on laevapere liikmetel juba praegu õigus nõuda nõuete hüvitamist ning muudatusega vaid

täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis võib eeldada, et mõju ulatus on väike.

21 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

26

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva.

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Tööinspektsiooni

andmetel22 registreeriti Eestis 2023. aastal 13 kutsehaigestumise juhtumit ning veonduse ja

laonduse tegevusalal 274 tööõnnetust. Statistikaameti andmetel töötas veonduse ja laonduse

valdkonnas 2023. aastal 49 900 inimest. Meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed

moodustavad ca 0,4% kogu veonduse ja laonduse valdkonna töötajatest. Seega võib eeldada,

et nimetatud laevapere liikmete puhul registreeritakse tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi väga

harva. Transpordiameti info kohaselt ei ole laevapere liikmete hülgamise juhtumeid esinenud.

Seega on muudatuste mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peab laevapere liige või tema esindaja

hülgamise korral hüvitise saamiseks esitama tagatiseandjale taotluse koos tõenditega, et

laevapere liikmel on õigus hüvitist saada, suurendab laevapere hüljatud liikme

halduskoormust. Kuna taotlusvormi ei ole eeldatavasti keeruline täita, tõendid on lihtsasti

kättesaadavad ning hülgamisjuhtumid harukordsed (Transpordiameti andmetel neid seni

toimunud ei ole), siis on ebasoovitava mõju ulatus väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded

viivitamata hüvitada, keelates seejuures laevapere liikmele lepingujärgsest hüvitisest

väiksema hüvitise maksmise, kuid lubades siiski vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas,

ning 2) laevapere liikme õigus saada hülgamise korral viivitamata hüvitist, avaldavad

laevapere liikmete õigusteadlikkusele ja finantsolukorrale positiivset mõju. Mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 4,8% veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest,

mistõttu on sihtrühm väike. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on laevapere liikmetel juba praegu

õigus nõuda nõuete hüvitamist ning muudatusega vaid täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis

võib eeldada, et mõju ulatus on väike. Kuna laevapere liikmetel esineb tööõnnetusi ja

kutsehaigestumisi väga harva ning hülgamisjuhtumid seni puuduvad, on muudatuste mõju

avaldumise sagedus samuti väike. Ebasoovitavate mõjude risk on ka väike.

6.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõuga kavandatakse üle võtta direktiivi (EL) 2017/159 seni ülevõtmata sätted. Eelnõuga

täiendatakse reederi kohustusi ning täpsustatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele

meditsiiniabi andmisega seotud nõudeid.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude

olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju

olulisust nendes valdkondades hinnatud.

1. muudatus: reeder ei tohi takistada laevakaptenil teha ohutust tagavaid otsuseid

22 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/kontakt/statistika.

27

Eelnõukohase seadusega täiendatakse reederi kohustusi, sätestades, et Eesti

laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kalalaeva reeder

ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate

kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat

laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta.

Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel

tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku

hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel23 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest

kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Muudatus, mille kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil langetada otsuseid pardal

viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks,

avaldab positiivset mõju laevapere liikmete elule ja tervisele, kuna tagab laevapere liikmete

ohutuse laeval. Pole teada, kuidas reederid ja laevakaptenid on seni laeva ohutuse tagamise

otsustes kokkuleppele jõudnud, kuid kuna juba kehtiva seaduse § 22 punkti 2 alusel on reederil

kohustus tagada laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei takista juba

praegu laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval. Seega on avalduva mõju ulatus

eeldatavasti väike. Puuduvad andmed, kui sageli on vastavaid olukordi ette tulnud, kuid

eeldatavasti on tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu on avalduva

mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad Eestis

registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna juba kehtiva seaduse alusel on

reederil kohustus tagada laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei

takista juba praegu laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval ning avalduva mõju

ulatus on väike. Eeldatavasti on tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu

on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

23 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

28

2. muudatus: kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele võimaldatakse

vajaduse korral eraldi kajut

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat seadust seoses laevapere haigele või vigastatud liikmele

meditsiiniabi andmisega, lisades uue nõude, et reeder või kapten võimaldab vajaduse korral

kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat

laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta.

Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel

tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku

hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel24 oli 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest

kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Muudatus, mille kohaselt tuleb kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele

võimaldada vajaduse korral eraldi kajut, mõjutab positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna

tagab haigestumise või vigastuse korral taastumiseks vajaliku rahu ning kaitseb laevapere

mittehaigestunud liikmeid võimaliku nakkuse eest.

Pole teada, kui sageli kalalaevade laevapere liikmed laevas haigestuvad või vigastusi saavad

ning kuidas vastavaid olukordi tegelikkuses lahendatakse. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja

eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, siis on avalduva mõju ulatus ja mõju

avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus mõjutab negatiivselt neid laevapere liikmeid, kes peavad oma kajuti haigestunud

kolleegile loovutama, põhjustades sellega neile ajutist ebamugavust. Kuivõrd tegu on

ebaregulaarsete ja eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on kaasnev

negatiivne mõju väike.

Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt sihtrühma tervist, kuna tagavad

Eestis registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja

eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on mõju ulatus, avalduva mõju

sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike.

24 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

29

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele eeldatavaid kulusid ja

tulusid. Kulude ilmnemisel on asutuste võimalikud kulud juba teostatavaid tegevusi arvesse

võttes väikese ulatusega ja kaetakse asjaomaste asutuste eelarvest. Seaduse rakendamine

eeldab riigilt lisategevustena järgmist:

1. Välisministeerium aitab vajaduse korral reederil laevapere liikme surnukeha või tuha

elukohariiki toimetada ja võtab seejuures arvesse laevapere surnud liikme või tema

lähedaste soovi, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi

territoriaalvetes või avamerel, kui laeva järgmine sihtkoht on sisenemine Eesti

Vabariigi territoriaalvetesse;

2. riigiasutused osutavad laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu

korraldamiseks juhul, kui laevapere liige loetakse hüljatuks;

3. Transpordiamet esitab igal aastal laevapere liikmete surmajuhtumitega seotud andmed

MKM-ile, kui ILO on esitanud vastavasisulise päringu MKM-ile.

8. Rakendusaktid

Eelnõu vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks on vaja muuta ka Vabariigi

Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme

toidunormid ja toitlustamise kord“.

Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks on vaja peale MTööS-ile muuta ka Vabariigi

Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri 24. juuli 2014. a määrust nr

50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõukohased muudatused ei sisalda kohustusi või nõudeid,

millega kohanemiseks oleks vaja pikemat rakendusaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, toimik 25-0004,

Justiits- ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule

Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule ja Eesti

Kindlustusseltside Liidule.

Eelnõu kohta olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Välisministeeriumil ja Eesti

Laevaomanike Liidul. Märkustega arvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 5.

30

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a