Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 21.5.2025

C(2025) 3500 final

COMMISSION RECOMMENDATION

of 21.5.2025

on the definition of small mid-cap enterprises

EN 1 EN

COMMISSION RECOMMENDATION

of 21.5.2025

on the definition of small mid-cap enterprises

THE EUROPEAN COMMISSION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 292 thereof,

Whereas:

(1) The Political Guidelines1 announced the intention of the new Commission to introduce

a new category of small midcaps and assess where existing regulation applying to

large companies is too burdensome, disproportionate or a hindrance to their

competitive development. In its Communication ‘A Competitiveness Compass for the

EU’2, the Commission committed to propose a new definition of small mid-caps in

order to ensure proportionate regulation adapted to companies’ size. By creating such

a new category of company, bigger than SMEs but smaller than large companies,

thousands of companies in the EU will benefit from tailored measures.

(2) In its Communication ‘SME Relief Package’3, the Commission put forward a large

number of actions covering four main areas: making things easier for small and

medium-sized enterprises (SMEs), improving their access to finance and to skilled

workforce, and supporting them throughout their business lifecycle. While aiming to

provide short-term relief, boost long-term competitiveness and resilience, and promote

a fair and SME-friendly business environment, the goal is to allow SMEs to compete

and grow. The Commission is therefore committed to the needs of companies that

outgrow the thresholds of the SME definition set out in Commission Recommendation

2003/361/EC4, as well as the broader range of small mid-caps, and develop a

harmonised definition for those enterprises.

(3) The ‘Study to map, measure and portray the EU mid-cap landscape’5 has shown that

mid-caps represent a segment of the business sector that clearly distinguishes itself

from SMEs, but also from large enterprises. Although mid-caps are stronger, usually

grow faster, are more innovative and deal better with digitalisation than SMEs, they

face certain similar challenges such as administrative burden or the lack of skilled

employees. When compared to large enterprises on the other hand, they lag in key

1 POLITICAL GUIDELINES FOR THE NEXT EUROPEAN COMMISSION 2024−2029 2 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the

European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A Competitiveness Compass for the

EU, COM(2025) 30 final, https://commission.europa.eu/document/download/10017eb1-4722-4333-add2-

e0ed18105a34_en 3 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social

Committee and the Committee of Regions, SME Relief Package, COM(2023) 535 final of 12 September 2023. 4 Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-

sized enterprises (notified under document number C(2003) 1422) (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 5 European Commission, Directorate-General for Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs, Dachs, B.,

Siedschlag, I., Yan, W. et al., Study to map, measure and portray the EU mid-cap landscape – Final report,

Publications Office of the European Union, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/546623.

EN 2 EN

performance areas. Such a definition is also necessary to improve the consistency

across policy measures which address the specific needs of small mid-caps. It is

therefore appropriate to develop a formal definition of small mid-caps at Union level

that could pave the way for policy measures focussing on that specific business

segment of companies.

(4) A definition of small mid-cap enterprises is already in use under the General Block

Exemption Regulation6 and the Guidance on Risk Finance7, for the purpose of

identified market failures susceptible to be addressed through targeted public financial

support from national resources. The purpose of a general SMC definition is, however,

not to replicate the definition used in State aid rules per se, but to serve as a basis for

targeted policy support that can help companies to scale in relevant and important

sectors. The definition of SMCs in this Recommendation is without prejudice to the

thresholds deemed appropriate in the State aid context.

(5) Several Member States, such as France and Germany8, have already introduced

definitions for companies that are not small or medium-sized but are not large

enterprises either. Following the logic of an EU single market without internal borders,

the use of a common set of criteria when referring to small mid-caps would help to

ensure a level playing field in the treatment of enterprises across the EU.

(6) There is extensive interaction between national and Union measures assisting small

mid-cap enterprises, for example in connection with Structural Funds or research. It is

therefore necessary to avoid situations in which the Union focuses its action on a given

category of enterprises and the Member States on another. It is also necessary to

recommend the use of a common definition by the Commission, the Member States,

the European Investment Bank (EIB) and the European Investment Fund (EIF) to

improve the coherence and effectiveness of policies aimed at small mid-cap

enterprises. The use of a common definition is also necessary to consequently mitigate

the potential risks of competition distortion.

(7) Article 2, point (103e) of Commission Regulation (EU) No 651/20149 and the

Commission Guidelines on State aid to promote risk finance investments10 already

contain a definition for small mid-cap enterprises. It is considered important to build

on the experience and expertise thus acquired when further mainstreaming support

towards this specific segment of enterprises. Nevertheless, in the current economic

context, to better accompany scaling up of enterprises and to cover a larger number of

6 https://eur-lex.europa.eu/EN/legal-content/summary/general-block-exemption-regulation.html 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2021.508.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2021%3A508

%3ATOC 8 France categorises companies with a staff headcount between 250 and 4 999 as ‘Entreprises de Taille

Intermédiaire’ (https://www.insee.fr/fr/metadonnees/definition/c2034). Germany covers companies with a staff

headcount between 50 and 499 employees under the name ‘Mittlere Unternehmen’ (Deutschland - Institut für

Mittelstandsforschung Bonn (ifm-bonn.org)) and frequently uses the term ‘Mittelstand’ to cover companies

that are less defined by the number of employees, but rather by shared values such as independence, unity of

ownership and management (https://www.kfw.de) . 9 Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible with the

internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (OJ L 187, 26.6.2014, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj). 10 Communication from the Commission – Guidelines on State aid to promote risk finance investments, C/2021/8712

(OJ C 508, 16.12.2021, p. 1).

EN 3 EN

companies, the definition should cover enterprises that are three times the size of

SMEs11.

(8) The focus on small mid-cap enterprises was deemed justified as the 2014 impact

assessment on the Commission Communication ‘Guidelines on state aid to promote

risk finance investments’12 – identified the ‘funding gap’ as a market failure, affecting

not only SMEs in their early seed and start up stages but also in their later expansion

and growth stages. The report clarified that in some instances small mid-caps could

face the same market failure as SMEs insofar as they are still at their growth stage.

(9) To allow enterprises to seamlessly scale out of the SME segment and into the segment

of small mid-caps, it is important that the definitions for both SMEs and small mid-

caps build on the same principles and that there is no overlap between the two

definitions. Establishing what constitutes small mid-caps is also necessary to ensure

consistency across policies and to help smoothen the transition for companies that

grow out of the SME definition.

(10) In accordance with Articles 54, 101 and 102 of the TFEU, an enterprise is considered

being any entity, regardless of its legal form, engaged in economic activities, including

partnerships or associations regularly engaged in economic activities.

(11) The criterion of staff numbers (the ’staff headcount criterion’) is considered the most

important one and should be observed as the main criterion. Introducing

complementary financial criteria is nonetheless necessary to exclude from the

definition enterprises with an exceptionally high financial scale of operations,

measured by their turnover, and exceptionally high assets, measured by their balance

sheet. It would not be desirable to use turnover as the sole financial criterion because

enterprises in the trade and distribution sector have by the nature of their activities

higher turnover figures than enterprises in the manufacturing sector. Thus, the

turnover criterion should be combined with the balance sheet total, a criterion which

reflects the overall wealth of a business, and an enterprise should be excluded from the

definition of small mid-caps only if both its turnover and its balance sheet exceed the

ceilings.

(12) It is necessary that the financial ceilings and the staff ceilings represent maximum

limits. The Member States, the EIB and the EIF can fix ceilings lower than the Union

ceilings set out in point 2 of the Annex, if they wish to direct their measures towards a

specific segment of small mid-cap enterprises. In the interest of administrative

simplification, the Member States, the EIB and the EIF can use the staff headcount as

the sole criterion for the implementation of their policies, as appropriate, and without

prejudice to Union law rules on competition law and State aid.

(13) To gain a better understanding of the economic position of small mid-cap enterprises

and to remove from that category groups of enterprises whose economic power may

exceed that of genuine small mid-cap enterprises, a distinction should be made

between various types of enterprises, depending on whether they are autonomous,

whether they have holdings which do not entail a controlling position (partner

enterprises), or whether they are linked to other enterprises. The limit set out in

Recommendation 2003/361/EC, of a 25% holding below which an enterprise is to be

11 As defined in Commission Recommendation 2003/361/ EC 12 Commission Staff Working Document Impact Assessment accompanying the document Communication from the

Commission Guidelines on State aid to promote risk finance investment, SWD (2014) 6.

EN 4 EN

considered autonomous, should be maintained also for the definition of small mid-cap

enterprises.

(14) To facilitate the scaling of enterprises out of the SME segment, equity financing of

small mid-cap enterprises, and rural and local development, enterprises should be

considered autonomous despite a holding of 25% or more by certain categories of

investors that have a positive role in business financing and creation. This should also

apply to investments up to EUR 5 000 000 by ‘business angels’ (individuals or groups

of individuals pursuing a regular business of investing venture capital) because of the

business management experience, skills, and contacts they bring to the entrepreneur

compared to other venture capital investors. Their investment in equity capital also

complements the activity of venture capital investors.

(15) To preserve the ability of innovative enterprises to raise funding from alternative

investment funds, such as venture capital or private equity funds, to finance their

operations or growth, such entities should not qualify as linked enterprises for the

purposes of calculating the staff headcount and the financial ceilings set out in this

Recommendation. To take into account the current market practices of investing into

innovative enterprises by venture capital or private equity funds, it is appropriate to

specify that where the enterprises and the alternative investment fund, and its manager

maintain separate accounting records and where the alternative investment fund has a

pre-defined investment strategy to exit the enterprise, including by realising its value

through the sale of the enterprise or other means, such entities should not to qualify as

linked enterprises.

(16) To simplify matters, Member States and enterprises should make use of the conditions

set out in Article 22 of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the

Council13 when defining linked enterprises, in so far as those conditions are suitable

for the purposes of this Recommendation. To incentivise equity investment in small

mid-caps, there should be a presumption of absence of dominant influence on the

enterprise in question for certain types of investors, where these are not involving

themselves directly or indirectly in the management of the business, in accordance

with provisions under Article 2(15) of Directive 2013/34/EU.

(17) Account should also be taken, where relevant, of relations between enterprises which

pass through natural persons, with a view to ensuring that the advantages accruing to

small mid-caps from different rules or measures only benefit those enterprises which

genuinely need them. To limit the examination of those situations to the strict

minimum, the examination of such relationships should be restricted to the relevant

market or to adjacent markets - reference being had to the Commission Notice on the

definition of relevant market for the purposes of Community competition law14.

(18) To avoid arbitrary distinctions between different public bodies of a Member State, and

given the need for legal certainty, it is necessary to confirm that an enterprise with

25% or more of its capital or voting rights controlled by a public body is not a small

mid-cap enterprise.

13 Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual

financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of

undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and

repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj). 14 OJ C 372, 9.12.1997, p. 5.

EN 5 EN

(19) To ease the administrative burden for enterprises, and to simplify and speed up the

administrative handling of cases where small mid-cap enterprise status is required,

enterprises should be allowed to use solemn declarations to certify certain of their

characteristics.

(20) It is necessary to establish in detail the staff headcount composition to consider an

enterprise a small mid-cap enterprise. To promote the development of vocational

training, it is necessary to disregard the apprentices and students with a vocational

training contract when calculating staff numbers. Similarly, maternity or parental leave

periods should not be counted when calculating staff numbers.

(21) The various types of enterprise, whether autonomous, partner or linked, defined

according to their relationship with and involvement in other enterprises, correspond

to objectively differing degrees of integration. It is therefore appropriate to

recommend applying distinct procedures to each of those types of enterprise when

calculating the quantities representing their activities and economic power.

(22) To ensure the Commission maintains a record of the use of the definition of small

mid-cap enterprises provided for in this Recommendation or reference to that

definition, Member States, the EIB and the EIF should be requested to inform the

Commission about such use or reference.

(23) For the Commission to produce statistics that consider this definition, information on

additional size criteria (turnover, balance sheet total) would need to be collected. To

avoid additional surveys and limit the burden on enterprises, national statistical

authorities should gain sustainable access to relevant administrative sources in the

Member States,

RECOMMENDS:

1. This Recommendation concerns the definition of small mid-cap enterprises used in

Union policies applied within the Union and the European Economic Area.

2. Member States, the European Investment Bank (EIB) and the European Investment

Fund (EIF), are invited to:

(a) use the definition set out in the Annex when implementing their programmes

directed towards small mid-cap enterprises;

(b) take the necessary steps to use the size class set out in point 2 of the Annex,

especially where the monitoring of their use of Union financial instruments is

concerned.

3. The ceilings set out in point 2 of the Annex should be regarded as maximum values.

Member States, the EIB and the EIF may apply lower ceilings. In implementing

certain of their policies, they may also choose to apply only the criterion of number

of employees, as appropriate, and without prejudice to Union law rules on

competition law and State aid.

4. The statistics produced by the Commission should be presented using the definition

of small-mid cap enterprises set out in the Annex. For the purpose of producing

comparable European statistics while minimising response burden, the Commission

invites Member States to ensure national statistical authorities’ access to relevant

administrative data sources.

EN 6 EN

5. Union legislation or Union programmes to be amended or adopted and in which the

term “small mid-cap enterprise”, or a focus on enterprises that match the

specifications set out in the Annex occurs, should refer to the definition set out in this

Recommendation.

6. As a transitional measure, current Union programmes referring to small mid-caps

should continue to be implemented for the benefit of the enterprises which were

considered small mid-caps when those programmes were adopted. Legally binding

commitments entered into by the Commission based on such programmes should

remain unaffected.

7. It is recommended that any amendment of the definition of small mid-cap enterprises

within the programmes be made by making use of the definition set out in the Annex.

8. The Commission should review the application of the definition set out in the Annex

by 31 May 2030 to take account of experience and economic developments in the

Union.

9. When reviewing the definition in accordance with point 8, the Commission should

ensure that there are no overlaps with the small and medium-sized enterprises set out

in Recommendation 2003/361/EC.

10. This Recommendation is addressed to the Member States, the EIB and the EIF.

11. The Member States, the EIB and the EIF are requested to inform the Commission by

31 December 2026 of any measures they have taken to give effect to this

Recommendation.

12. The Member States, the EIB and the EIF are also requested to inform the

Commission without undue delay of any measure they take that refers to, copies the

wording of, or otherwise uses the definition of small mid-cap enterprises contained in

the Annex.

Done at Brussels, 21.5.2025

For the Commission

Stéphane Séjourné

Executive Vice-President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 21.5.2025

C(2025) 3500 final

ANNEX

ANNEX

to the

Commission Recommendation

on the definition of small mid-cap enterprises

EN 1 EN

ANNEX

Definition of small mid-cap enterprises

1. Enterprise

An enterprise is considered to be any entity engaged in an economic activity,

irrespective of its legal form. This includes partnerships or associations regularly

engaged in an economic activity.

2. Staff headcount and financial ceilings

The category of small mid-cap enterprises is made up of enterprises which are not

small and medium-sized enterprises in accordance with Recommendation

2003/361/EC, employ fewer than 750 persons and have an annual turnover not

exceeding EUR 150 million or an annual balance sheet total not exceeding EUR 129

million.

3. Types of enterprise taken into consideration in calculating staff headcount numbers

and financial amounts

3.1. An ’autonomous enterprise’ is any enterprise which is not classified as a partner

enterprise within the meaning of point 3.2 or as a linked enterprise within the

meaning of point 3.5.

3.2. ’Partner enterprises’ are all enterprises which are not classified as linked enterprises

within the meaning of point 3.4 and where one enterprise (upstream enterprise)

holds, either solely or jointly with one or more linked enterprises within the meaning

of point 3.5, 25% or more of the capital or voting rights of another enterprise

(downstream enterprise).

3.3. Except in the cases set out in point 3.4, an enterprise is not considered a small mid-

cap enterprise if 25% or more of the capital or voting rights are directly or indirectly

controlled, jointly or individually, by one or more public bodies.

3.4. By way of derogation from point 3.2, an enterprise may be ranked as autonomous,

and thus as not having any partner enterprises, even if 25% or more of its capital or

voting rights are held by the following investors, provided that those investors are

not linked, within the meaning of point 3.5, either individually or jointly to the

enterprise in question:

(a) public investment corporations, venture capital or private equity funds,

individuals or groups of individuals with a regular venture capital investment

activity that invest equity capital in unquoted businesses (‘business angels’),

provided the total investment of those business angels in the same enterprise is

less than EUR 5 000 000;

(b) universities or non-profit research centres;

(c) institutional investors, including regional development funds;

(d) autonomous local authorities with an annual budget of less than EUR 10

million and fewer than 5 000 inhabitants.

3.5. ’Linked enterprises’ are enterprises which have any of the following relationships

with each other:

EN 2 EN

(a) an enterprise has a majority of the shareholders' or members' voting rights in

another enterprise;

(b) an enterprise has the right to appoint or remove a majority of the members of

the administrative, management or supervisory body of another enterprise;

(c) an enterprise has the right to exercise a dominant influence over another

enterprise pursuant to a contract entered into with that enterprise or to a

provision in its memorandum or articles of association;

(d) an enterprise, which is a shareholder in or member of another enterprise,

controls alone, pursuant to an agreement with other shareholders in or members

of that enterprise, a majority of shareholders' or members' voting rights in that

enterprise.

There is a presumption that no dominant influence exists if the investors referred to

in point 3.4, are not involving themselves directly or indirectly in the management of

the enterprise in question, without prejudice to their rights as stakeholders.

3.5.1. Enterprises having any of the relationships set out in point 3.5 above through one or

more other enterprises, or any one of the investors mentioned in point 3.4, are also

considered to be linked.

3.5.2. Enterprises which have one or other of the relationships set out in point 3.5 above

through a natural person or group of natural persons acting jointly are also

considered linked enterprises if they engage in their activity or in part of their

activity in the same relevant market or in adjacent markets. For the purposes of this

point, ‘adjacent market’ means the market for a product or service situated directly

upstream or downstream of the relevant market.

Enterprises may make a declaration of status as an autonomous enterprise, partner

enterprise or linked enterprise, including the data regarding the ceilings set out in

point 2.

3.5.3. Where an alternative investment fund as defined in Article 4(1), point (a), of

Directive 2011/61/EU (1) has invested into an enterprise, the following should not be

considered “linked enterprises” for the purposes of point 3.5.:

(a) that enterprise and that alternative investment fund;

(b) that enterprise and the manager of that alternative investment fund;

(c) that enterprise and another enterprise in which that alternative investment fund

has invested.

The first subparagraph applies provided that all the following conditions are met:

(a) the alternative investment fund and its manager, and the enterprises concerned

maintain separate accounting records;

(b) the alternative investment fund and its manager have a pre-defined investment

strategy to exit the enterprise or enterprises concerned, including by realising

their value through the sale of the enterprise or other means.

(1) Directive 2011/61/EU of the European Parliament and of the Council of 8 June 2011 on Alternative

Investment Fund Managers and amending Directives 2003/41/EC and 2009/65/EC and Regulations

(EC) No 1060/2009 and (EU) No 1095/2010 (OJ L 174, 1.7.2011, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).

EN 3 EN

4. The declaration may be made even if the capital is spread in such a way that it is not

possible to determine exactly by whom it is held, in which case the enterprise may

declare in good faith that it can legitimately presume that it is not owned as to 25%

or more by one enterprise or jointly by enterprises linked to one another. Such

declarations are made without prejudice to the checks and investigations provided for

by national or Union rules. Data used for the staff headcount and the financial

amounts and reference period

4.1. The data to apply to the staff headcount and the financial amounts are those relating

to the latest approved accounting period and calculated on an annual basis. They are

taken into account from the date of closure of the accounts. The amount selected for

the turnover is calculated excluding value added tax and other indirect taxes.

4.2. Where, at the date of closure of the accounts, an enterprise finds that, on an annual

basis, it has exceeded or fallen below the headcount or financial ceilings stated in

point 2, this will not result in the loss or acquisition of the status of small mid-cap

enterprise unless those ceilings are exceeded over two consecutive accounting

periods.

4.3. In the case of newly established enterprises whose accounts have not yet been

approved, the data to apply is to be derived from a bona fide estimate made during

the financial year.

5. Staff headcount

5.1. The headcount corresponds to the number of persons who worked full-time within

the enterprise in question or on its behalf during the entire reference year under

consideration (‘annual work units’). The work of persons who have not worked the

full year, the work of those who have worked part-time, regardless of duration, and

the work of seasonal workers are counted as fractions of annual work units. The staff

consists of the following:

(a) employees;

(b) persons working for the enterprise being subordinated to it and deemed to be

employees under national law;

(c) owner-managers;

(d) partners engaging in a regular activity in the enterprise and benefiting from

financial advantages from the enterprise.

5.2. Apprentices or students engaged in vocational training with an apprenticeship or

vocational training contract are not included as staff. The duration of maternity or

parental leaves is not counted.

6. Establishing the data of an enterprise

6.1. In the case of an autonomous enterprise, the data, including the number of staff, are

determined exclusively on the basis of the accounts of that enterprise.

6.2. The data, including the headcount, of an enterprise having partner enterprises or

linked enterprises as referred to in point 3 are determined on the basis of the accounts

and other data of the enterprise or, where they exist, the consolidated accounts of the

enterprise, or the consolidated accounts in which the enterprise is included through

consolidation.

EN 4 EN

To the data referred to in the first subparagraph are added the data of any partner

enterprise of the enterprise in question situated immediately upstream or downstream

from it. Aggregation is proportional to the percentage interest in the capital or voting

rights, whichever is greater. In the case of crossholdings, the greater percentage

applies.

To the data referred to in the first and second subparagraph is added 100% of the

data of any enterprise, which is linked directly or indirectly to the enterprise in

question, where the data were not already included through consolidation in the

accounts.

6.3. For the application of point 6.2, the data of the partner enterprises of the enterprise in

question are derived from their accounts and their other data, consolidated if they

exist. To these is added 100% of the data of enterprises which are linked to these

partner enterprises unless their accounts data are already included through

consolidation.

For the application of point 6.2, the data of the enterprises which are linked to the

enterprise in question are to be derived from their accounts and their other data,

consolidated if they exist. To that data is added, pro rata, the data of any possible

partner enterprise of that linked enterprise, situated immediately upstream or

downstream from it, unless it has already been included in the consolidated accounts

with a percentage at least proportional to the percentage identified under point 6.2,

second paragraph.

6.4. Where in the consolidated accounts no staff data appear for a given enterprise, these

are calculated by aggregating proportionally the data from its partner enterprises and

by adding the data from the enterprises to which the enterprise in question is linked.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 21.5.2025

C(2025) 3500 final

KOMISJONI SOOVITUS,

21.5.2025,

mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust

ET 1 ET

KOMISJONI SOOVITUS,

21.5.2025,

mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1) Poliitilistes suunistes1 anti teada uue komisjoni kavatsusest võtta kasutusele uus

väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kategooria ja hinnata, kas suurte

äriühingute suhtes kehtivad eeskirjad on liiga koormavad, ebaproportsionaalsed või

takistavad nende konkurentsivõimet. Teatises „ELi konkurentsivõime kompass“2

kohustus komisjon esitama ettepaneku väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate uue määratluse kohta, et tagada äriühingute suurusele kohandatud

proportsionaalne reguleerimine. Sellise uue kategooria loomine ettevõtetele, mis on

suuremad kui VKEd, kuid väiksemad kui suurettevõtted, laseb tuhandetel ELi

ettevõtetel kasutada spetsiaalseid nende jaoks kohandatud meetmeid.

(2) Komisjon tegi oma teatises „VKEde abipakett“3 hulgaliselt ettepanekuid meetmete

kohta, mis jagunevad nelja peamisse valdkonda: meetmed, mille eesmärgiks on

hõlbustada VKEde toimimist, parandada nende juurdepääsu rahastamisele, parandada

nende juurdepääsu kvalifitseeritud töötajatele ja toetada VKEsid kogu nende

ettevõtlustsükli jooksul. Komisjon soovib anda lühiajalist abi, parandada pikaajalist

konkurentsivõimet ja vastupidavust ning edendada õiglast ja VKE-sõbralikku

ettevõtluskeskkonda, samal ajal on eesmärgiks, et VKEd saaksid konkureerida ja

kasvada. Seepärast on komisjon võtnud kindlalt nõuks pidada silmas komisjoni

soovitusega 2003/361/EÜ4, ette nähtud VKEde määratluses sätestatud künniseid

ületavate äriühingute vajadusi ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

(mid-caps) laiemat hulka ning töötab välja selliste ettevõtjate ühtlustatud määratluse.

(3) Uuringust ELi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaardistamiseks,

mõõtmiseks ja iseloomustamiseks5 on selgunud, et keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjad moodustavad ettevõtlussektoris eraldi segmendi, mis eristub selgelt

VKEdest, aga ka suurettevõtjatest. Kuigi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad

on tugevamad, kasvavad tavaliselt kiiremini, on uuenduslikumad ja saavad VKEdest

1 POLIITILISED SUUNISED JÄRGMISELE EUROOPA KOMISJONILE (2024–2029) 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele: „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025DC0030 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „VKEde abipakett“ (COM(2023) 535 final, 12. september 2023). 4 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate määratlust (teatavaks tehtud numbri K(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 5 Euroopa Komisjon, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, Dachs, B., Siedschlag, I., Yan, W. et

al., „Study to map, measure and portray the EU mid-cap landscape – Final report“ (Uuring ELi keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaardistamiseks, mõõtmiseks ja iseloomustamiseks – lõpparuanne), Euroopa

Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/546623.

ET 2 ET

paremini hakkama digiüleminekuga, esineb neil siiski mõningaid sarnaseid probleeme,

nagu halduskoormus ja oskustööliste puudus. Suurettevõtjatest jäävad nad aga

peamistes tulemusvaldkondades maha. Sellist määratlust on tarvis ka selleks, et

parandada väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate erivajadusi käsitlevate

poliitikameetmete järjepidevust. Seetõttu on asjakohane töötada liidu tasandil välja

väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ametlik määratlus, mis võiks

sillutada teed poliitikameetmetele, mis on suunatud sellele konkreetsele äriühingute

ettevõtlussegmendile.

(4) Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate mõistet kasutatakse juba üldise

grupierandi määruses6 ja riskifinantseerimise suunistes7, kui juttu on kindlakstehtud

turutõrgetest, mille kõrvaldamiseks võidakse kasutada riiklikest vahenditest antavat

sihtotstarbelist avaliku sektori finantstoetust. Väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate üldise mõiste eesmärk ei ole otseselt riigiabi

eeskirjades kasutatud mõistet korrata, vaid olla aluseks sihtotstarbelisele poliitilisele

toetusele, mis võib aidata ettevõtetel laieneda asjakohastes ja olulistes sektorites.

Käesolevas soovituses kasutatav väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

mõiste ei piira riigiabi kontekstis asjakohaseks peetavate künniste kohaldamist.

(5) Mitu liikmesriiki, nende seas Prantsusmaa ja Saksamaa,8, on juba kehtestanud selliste

äriühingute määratluse, mis ei ole väikesed ega keskmise suurusega ega ka mitte

suurettevõtjad. Lähtudes sisepiirideta ühtse turu loogikast, aitaks ühiste kriteeriumide

kasutamine väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele viitamisel tagada

võrdsed tingimused ettevõtjate kohtlemisel kogu ELis.

(6) Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate abistamiseks mõeldud riiklike ja

liidu meetmete vahel on ulatuslik vastastoime, näiteks seoses struktuurifondide või

teadusuuringutega. Seetõttu tuleb vältida olukordi, kus liit keskendab oma tegevuse

teatavale ettevõtjate kategooriale ja liikmesriigid mõnele teisele kategooriale. Samuti

on tarvis soovitada, et ühist määratlust kasutaksid komisjon, liikmesriigid, Euroopa

Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF), selleks et parandada

väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud poliitika

järjepidevust ja tulemuslikkust. Ühise määratluse kasutamine on vajalik ka selleks, et

leevendada võimalikke konkurentsimoonutuste riske.

(7) Komisjoni määruse (EL) nr 651/20149 artikli 2 punktis 103e ja komisjoni suunistes

riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta10 on juba

sätestatud väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlus. Sellele

konkreetsele ettevõtjate segmendile antava toetuse edasisel süvalaiendamisel on

oluline tugineda seni saadud kogemustele ja eksperditeadmistele. Praeguses

majandusolukorras peaksid sellegipoolest kuuluma määratluse alla ettevõtjad, mis on

6 https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/general-block-exemption-regulation.html 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC1216(04) 8 Prantsusmaal liigitatakse 250–4 999 töötajaga ettevõtjad kui „Entreprises de Taille Intermédiaire“

(https://www.insee.fr/fr/metadonnees/definition/c2034). Saksamaal hõlmab nimetus „Mittlere Unternehmen“ 50–

499 töötajaga ettevõtjaid (Institut für Mittelstandsforschung Bonn (ifm-bonn.org)), samuti kasutatakse sageli

terminit „Mittelstand“, et tähistada äriühinguid, mille põhitunnuseks ei ole niivõrd töötajate arv, vaid pigem

iseloomustavad neid ühised väärtused, nagu sõltumatus, ning aspekt, et ettevõtte omanikud osalevad ka selle

juhtimises (https://www.kfw.de). 9 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj). 10 Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“, C/2021/8712

(ELT C 508, 16.12.2021, lk 1).

ET 3 ET

VKEdest kolm korda suuremad11, et paremini toetada ettevõtjate laienemist ja hõlmata

suuremat hulka äriühinguid.

(8) Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate fookusesse võtmist peeti

põhjendatuks, kuna 2014. aastal riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks

antavat riigiabi käsitlevate suuniste vastuvõtmiseks koostatud mõjuhinnangus12 on

välja toodud, et rahastamispuudujääk on turutõrge, mis mõjutab VKEsid mitte üksnes

nende varajases stardi- ja käivitusetapis, vaid ka hilisemas laienemis- ja kasvuetapis.

Mõju hindamise aruandes on selgitatud, et mõningatel juhtudel võivad väikesed

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kuna nad on alles kasvuetapis, seista

silmitsi sama turutõrkega kui VKEd.

(9) Selleks et ettevõtjad saaksid VKEde segmendist sujuvalt välja kasvada ja siseneda

väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate segmenti, on oluline, et nii

VKEde kui ka väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlus

põhineksid samadel põhimõtetel ja et nende kahe määratluse vahel ei oleks kattuvust.

Samuti on väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja tähenduses tarvis kokku

leppida selleks, et tagada järjepidevus poliitikameetmete vahel ja muuta üleminek

sujuvamaks sellistele äriühingutele, mis VKEde määratlusest välja kasvavad.

(10) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 54, 101 ja 102 kohaselt tuleb ettevõtjaks

pidada mis tahes üksust, olenemata selle õiguslikust vormist, mis tegeleb

majandustegevusega, kaasa arvatud isikuühingud ja majandustegevusega regulaarselt

tegelevad ühendused.

(11) Töötajate arvu kriteerium on kahtlemata üks kõige olulisemaid ja seda tuleks vaadelda

põhikriteeriumina. Sellegipoolest on vaja kehtestada täiendavad finantskriteeriumid,

selleks et määratlusest jääksid välja ettevõtjad, kelle tegevuse rahaline maht, mida

mõõdetakse käibe alusel, on erakordselt suur, ja ettevõtjad, kelle vara väärtus, mida

mõõdetakse bilansi alusel, on erakordselt suur. Soovitatav ei ole kasutada ainsa

finantskriteeriumina käivet, sellepärast et kaubandus- ja jaotussektori ettevõtjatel on

nende tegevuse laadi tõttu suurem käive kui tootmissektori ettevõtjatel. Seega tuleks

käibekriteerium ühendada ettevõtja üldist jõukust kajastava bilansimahu kriteeriumiga

ja ettevõtja tuleks väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlusest välja

jätta üksnes juhul, kui tema käive ja bilansimaht mõlemad ületavad ettenähtud

künnise.

(12) Finants- ja personalialased künnised peavad endast kujutama maksimaalset piirmäära.

Liikmesriigid, EIP ja EIF võivad ette näha lisa punktis 2 sätestatud liidu künnistest

madalamad künnised, kui nad tahavad suunata oma meetmeid väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kindlale segmendile. Haldusliku lihtsustamise

huvides võivad liikmesriigid, EIP ja EIF kasutada oma poliitikameetmete

rakendamisel ainult üht kriteeriumi – töötajate arvu kriteeriumi, kui see on asjakohane,

ilma et see piiraks liidu õigusnormide kohaldamist konkurentsiõiguse ja riigiabi

valdkonnas.

(13) Saamaks paremini aru väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

majanduslikust positsioonist ja kõrvaldamaks sellest kategooriast ettevõtjarühmad,

kelle majandusvõimsus võib ületada tõeliste väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate oma, tuleks teha vahet eri tüüpi ettevõtjate vahel, olenevalt sellest, kas nad

11 Nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ. 12 Komisjoni talituste töödokument – mõjuhinnang, mis on lisatud komisjoni teatisele „Suunised

riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“, SWD(2014) 6.

ET 4 ET

on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne kontrollivat seisundit

(partnerettevõtjad), või kas nad on seotud teiste ettevõtjatega. Väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratluses tuleks säilitada ka soovituses

2003/361/EÜ sätestatud 25 % osaluse piirmäär, millest allpool loetakse ettevõtja

autonoomseks.

(14) Selleks et hõlbustada ettevõtjate VKEde segmendist väljakasvamist, väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamist omakapitali kaudu ning maaelu ja

kohalikku arengut, tuleks ettevõtjaid pidada autonoomseks hoolimata sellest, et 25 %

või suurem osalus kuulub teatavatele investorite kategooriatele, kellel on positiivne

roll ettevõtjate rahastamisel ja loomisel. See peaks kehtima ka kuni 5 000 000 euro

suuruste investeeringute suhtes, kui sellise investeeringu teeb nn äriingel

(äritegevusena regulaarselt riskikapitali investeeriv füüsiline isik või isikute rühm),

kuna muude riskikapitali investoritega võrreldes pakub ta ettevõtjale ärijuhtimise

kogemust, oskusi ja kontakte. Äriinglite investeeringud omakapitali täiendavad ka

riskikapitaliinvestorite tegevust.

(15) Et uuendusmeelsetel ettevõtjatel säiliks suutlikkus leida oma tegevuse või kasvu

rahastamiseks vahendeid alternatiivsetest investeerimisfondidest, näiteks riski- või

erakapitalifondidest, ei tuleks käesolevas soovituses esitatud töötajate arvu ja

finantskünnist arvutades käsitada selliseid üksusi sidusettevõtjatena. Võtmaks arvesse

praegu turul valitsevat tava, et riski- või erakapitalifondid investeerivad

uuendusmeelsetesse ettevõtjatesse, on asjakohane täpsustada, et kui ettevõtjal ja

alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal on eraldi raamatupidamisarvestus

ning kui alternatiivsel investeerimisfondil on eelnevalt kindlaksmääratud

investeerimisstrateegia ettevõtjast väljumiseks, kaasa arvatud selle väärtuse

realiseerimiseks ettevõtja müügi teel või muul viisil, ei tuleks selliseid üksusi käsitada

sidusettevõtjatena.

(16) Asjade lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid ja ettevõtjad kasutama sidusettevõtjate

määratlemisel tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/34/EL13 artiklis 22, kui need tingimused on käesoleva soovituse kohaldamisel

sobivad. Selleks et stimuleerida omakapitaliinvesteeringuid väikestesse keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, tuleks teatavat liiki investorite puhul kehtestada

kõnealuse ettevõtja suhtes valitseva mõju puudumise eeldus, kui investor ei sekku

otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtja juhtimisse kooskõlas direktiivi 2013/34/EL

artikli 2 lõikega 15.

(17) Selleks et väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks ette nähtud

erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult

vajavad ettevõtjad, tuleks asjakohastel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtjate vahelisi

suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Piiramaks selliste olukordade

kontrollimist hädavajaliku miinimumiga, peaksid kontrollitavad suhted piirduma

asjaomaste või külgnevate turgudega, kusjuures lähtutakse komisjoni antud

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

ET 5 ET

„asjaomaste turgude“ määratlusest, mis on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu

mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses14.

(18) Vältimaks kunstlikku vahetegemist liikmesriigi erinevate avalik-õiguslike asutuste

vahel ja arvestades vajadust õiguskindluse järele, on vaja kinnitada, et ettevõtja ei ole

väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kui tema kapitalist või hääleõigustest

vähemalt 25 % kontrollib avalik-õiguslik asutus.

(19) Selleks et vähendada ettevõtjate halduskoormust ning lihtsustada ja kiirendada

haldusasutuste tegelemist asjadega, mille puhul nõutakse väikese keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtja staatust, tuleks ettevõtjatel lubada teatavate andmete

kinnitamiseks kasutada deklaratsiooni.

(20) Vaja on täpsustada väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlemisel

asjakohane töötajate koosseis. Kutseõppe arengu soodustamiseks on soovitatav

töötajate arvu kindlaksmääramisel mitte arvestada töökohapõhiseid ja

koolituslepinguga õppijaid. Samamoodi ei tuleks töötajate arvu kindlaksmääramisel

arvestada emapuhkuse või vanemapuhkuse perioode.

(21) Eri tüüpi ettevõtjad, olgu need siis autonoomsed ettevõtjad, partnerettevõtjad või

sidusettevõtjad, kes on määratletud vastavalt nende suhetele ja seotusele teiste

ettevõtjatega, vastavad objektiivselt erinevatele integratsiooniastmetele. Seega on

asjakohane soovitada, et igale sellisele ettevõtjatüübile kohaldataks nende tegevust ja

majandusvõimsust kajastavate määrade arvestamisel erinevat korda.

(22) Tagamaks, et komisjon peab arvestust käesolevas soovituses sätestatud väikese

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratluse kasutamise või sellele

määratlusele viitamise kohta, tuleks liikmesriikidelt, EIP-lt ja EIFilt nõuda, et nad

teavitaksid komisjoni määratluse kasutamisest ja sellele viitamisest.

(23) Selleks et komisjon saaks koostada statistikat, mille puhul on kõnealuse määratlusega

arvestatud, tuleks koguda andmeid täiendavate suuruskriteeriumide (käive,

bilansimaht) kohta. Selleks et vältida lisauuringuid ja piirata ettevõtjate koormust,

peaksid liikmesriikide statistikaasutused saama pideva juurdepääsu asjaomastele

haldusallikatele liikmesriikides,

SOOVITAB:

1. Käesolev soovitus käsitleb liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas kohaldatava

poliitikaga seoses kasutatavat väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

määratlust.

2. Soovitatakse, et liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa

Investeerimisfond (EIF):

(a) kasutaksid lisas esitatud määratlust oma programmide puhul, mis on suunatud

väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

(b) astuksid vajalikud sammud, et võtta kasutusele lisa punktis 2 sätestatud

suurusklassid, eelkõige juhul, kui tegemist on järelevalvega liidu

finantsvahendite nendepoolse kasutuse üle.

14 EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5.

ET 6 ET

3. Lisa punktis 2 ettenähtud künniseid tuleks pidada maksimumväärtusteks.

Liikmesriigid, EIP ja EIF võivad kohaldada madalamaid künniseid. Teatava poliitika

elluviimisel võivad nad otsustada kohaldada ainult töötajate arvu kriteeriumi, kui see

on asjakohane, ilma et see piiraks liidu õigusnormide kohaldamist konkurentsiõiguse

ja riigiabi valdkonnas.

4. Komisjoni koostatav statistika tuleks esitada, kasutades lisas sätestatud väikese

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlust. Selleks et saaks koostada

võrreldavat Euroopa statistikat ja minimeerida samal ajal vastamiskoormust, kutsub

komisjon liikmesriike üles tagama, et riiklikel statistikaasutustel oleks juurdepääs

asjakohastele haldusandmete allikatele.

5. Liidu õigusaktides ja liidu programmides, mida muudetakse või mis vastu võetakse

ja milles on kasutatud terminit „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ või

mille fookuses on ettevõtjad, kes vastavad lisas esitatud kirjeldusele, tuleks viidata

käesolevas soovituses sätestatud määratlusele.

6. Selliseid liidu programme, milles on viidatud väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, rakendatakse üleminekumeetmena jätkuvalt

nende ettevõtjate kasuks, keda peeti väikeseks keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjaks kõnealuste programmide vastuvõtmise ajal. See ei tohiks mõjutada nende

programmide alusel võetud komisjoni õiguslikult siduvaid kohustusi.

7. On soovitatav, et kui programmides muudetakse väikese keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlust, tuleks seda teha lisas esitatud määratluse

alusel.

8. Komisjon peaks lisas esitatud määratluse kohaldamise läbi vaatama 31. maiks 2030,

et võtta arvesse saadud kogemusi ja majandusarengut liidus.

9. Määratluse läbivaatamisel vastavalt punktile 8 peaks komisjon tagama, et määratlus

ei kattuks soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate määratlusega.

10. Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, EIP-le ja EIFile.

11. Liikmesriikidel, EIP-l ja EIFil palutakse teatada komisjonile 31. detsembriks 2026

kõigist käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest.

ET 7 ET

12. Samuti palutakse liikmesriikidel, EIP-l ja EIFil teatada komisjonile põhjendamatu

viivituseta nende võetud meetmetest, milles viidatakse lisas esitatud väikeste

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlusele, kasutatakse selle sõnastust

või kasutatakse seda muul viisil.

Brüssel, 21.5.2025

Komisjoni nimel

juhtiv asepresident

Stéphane Séjourné

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 21.5.2025

C(2025) 3500 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

komisjoni soovitus,

mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust

ET 1 ET

LISA

Väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja määratlus

1. Ettevõtja

Ettevõtjana käsitatakse majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust olenemata

selle õiguslikust vormist. See hõlmab korrapärase majandustegevusega ühinguid ja

ühendusi.

2. Töötajate arv ja rahalised künnised

Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kategooriasse kuuluvad

ettevõtjad, kes ei ole väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

soovituse 2003/361/EÜ järgi, kellel on vähem kui 750 töötajat ja kelle aastakäive ei

ületa 150 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 129 miljonit eurot.

3. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid

3.1. Autonoomne ettevõtja on iga ettevõtja, kes ei ole partnerettevõtja punkti 3.2

tähenduses ega sidusettevõtja punkti 3.5 tähenduses.

3.2. Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad punkti 3.4 tähenduses

ning kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev

ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme punktis 3.5 määratletud sidusettevõtjaga

25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist

või hääleõigustest.

3.3. Välja arvatud punktis 3.4 sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada väikese

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjana, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või

hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu-

või ühiskontrolli all.

3.4. Erandina punktist 3.2 saab ettevõtjat pidada autonoomseks ning partnerettevõtjaid

mitteomavaks ka juhul, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest kuulub

järgmistele investoritele, tingimusel et need investorid ei ole eraldi ega ühiselt

asjaomase ettevõtjaga punkti 3.5 tähenduses seotud:

a) riiklikud investeerimisühingud, riski- või erakapitalifondid, korrapäraselt

riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad (äriinglid),

kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et äriinglite

koguinvesteering samasse ettevõtjasse on väiksem kui 5 000 000 eurot;

b) ülikoolid või mittetulunduslikud teaduskeskused;

c) institutsionaalsed investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni

euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

3.5. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, kellel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

a) ettevõtja omab teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike

hääleõigustest;

b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise

ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

ET 2 ET

c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt

teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või tema asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt

kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi

enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 3.4 loetletud investorid ei sekku

otseselt ega kaudselt kõnealuse ettevõtja juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende

õigusi osanikena.

3.5.1 Ettevõtjaid, kellel on mõni punktis 3.5 nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja

kaudu või mõne punktis 3.4 nimetatud investoriga, käsitatakse samuti

sidusettevõtjana.

3.5.2 Ettevõtjaid, kellel on mõni eespool punktis 3.5 nimetatud suhe füüsilise isiku või

ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana,

kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Käesoleva punkti tähenduses on „lähiturg“ tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees

või järel asuva toote või teenuse turg.

Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja

või sidusettevõtjana, esitades andmed punktis 2 sätestatud künniste kohta.

3.5.3 Kui direktiivi 2011/61/EL1) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud ettevõtjasse, ei tuleks punkti 3.5 kohaldamisel

käsitada sidusettevõtjana järgnevaid:

a) kõnealune ettevõtja ja kõnealune alternatiivne investeerimisfond;

b) kõnealune ettevõtja ja kõnealuse alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

c) kõnealune ettevõtja ja mõni muu ettevõtja, millesse kõnealune alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud.

Esimest lõiku kohaldatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal ning asjaomasel ettevõttel

on eraldi raamatupidamisarvestust;

b) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal on eelnevalt kindlaks

määratud investeerimisstrateegia asjaomas(t)est ettevõtja(te)st väljumiseks,

kaasa arvatud nende väärtuse realiseerimiseks ettevõtja müügi teel või muul

viisil.

4. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole

võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus

deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ta vähemalt 25 % ulatuses ühele ettevõtjale

või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Sellised deklaratsioonid ei piira

liikmesriikide või liidu eeskirjadega ette nähtud kontrollide ja uurimiste kohaldamist.

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning

võrdlusperiood

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete

investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning

määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).

ET 3 ET

4.1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud

aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse

kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks

lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

4.2. Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või

langenud allapoole punktis 2 sätestatud töötajate arvu künnist või rahalist künnist, ei

too see kaasa väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja staatuse kaotust,

välja arvatud juhul, kui neid künniseid ületatakse kahel järjestikusel

arvestusperioodil.

4.3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks

kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud

hinnanguliste näitajate alusel.

5. Töötajate arv

5.1. Töötajate arv on kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomase ettevõtja

ettevõttes või tema heaks täistööajaga töötanud isikute arv (aasta tööühikud). Nende

isikute tööd, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute tööd, olenemata

kestusest, ja hooajatöötajate tööd võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena.

Töötajad on:

a) koosseisulised töötajad;

b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse

töötajateks riigisisese õiguse alusel;

c) omanikust juhid;

d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtja

ettevõttest rahalist kasu.

5.2. Töötajate hulka ei arvata töökohapõhiseid õppijaid ega üliõpilasi, kes on praktika-

või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta emapuhkuse

ega vanemapuhkuse kestust.

6. Ettevõtja andmete kindlakstegemine

6.1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks

üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

6.2. Punktis 3 osutatud partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed,

sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks tema raamatupidamisaruannete ja muude

andmete põhjal või olemasolu korral asjaomase ettevõtja konsolideeritud aruannete

põhjal või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis seda ettevõtjat

konsolideerimise tõttu käsitlevad.

Esimeses lõigus osutatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise

partnerettevõtja andmed, kes asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees-

või tagapool. Liidetav osa on võrdeline kas omatava kapitali või hääleõiguste

protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral

kasutatakse suurimat protsendimäära.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja

andmetest, kes on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, kui neid

andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

ET 4 ET

6.3. Punkti 6.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate

kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh olemasolu korral

konsolideeritud aruannetest ja andmetest. Nendele liidetakse 100 %

partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui neid

andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Punkti 6.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta

nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh olemasolu korral

konsolideeritud aruannetest ja andmetest. Nendele liidetakse võrdeliselt andmed

asjaomase sidusettevõtja võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad

tootmisahelas temast vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on

konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on

vähemalt proportsionaalne punkti 6.2 teises lõigus osutatud protsendimääraga.

6.4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtja töötajate kohta,

arvutatakse töötajate arv ettevõtja partnerettevõtjate andmete proportsionaalse

liitmise teel, lisades andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta.