KÄSKKIRI

Riigivalitsemise tulemusaruanne 2024

Rahandusministeeriumi valitsemisala osa

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada „Tõhus

riik tulemusaruanne 2024 Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

LISA:

Tõhus riik tulemusaruanne 2024 RM valitsemisala kohta

10.06.2025

nr 45

2024

Rahandusministeerium

31.05.2025

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne

Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta

KINNITATUD

{regDateTime} käskkirjaga nr

{regNumber}

LISA

1

Sisukord

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ üldinfo 3

Tulemusvaldkonna mõõdikud 4

Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes 6

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7

Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 8

2. Riigi rahanduse programm 13

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes 13

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 14

Olukorra analüüs 15

Programmi tegevuste täitmiste analüüs 19

3. Finantspoliitika programm 33

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes 33

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 34

Olukorra analüüs 34

Programmi tegevuste täitmise analüüs 39

4. Halduspoliitika programm 50

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes 50

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 52

Olukorra analüüs 52

Programmi tegevuste täitmise analüüs 55

5. Mõõdikute kirjeldused ja trendide analüüs 76

Tõhus riik 76

Riigi rahanduse programm 77

Eelarvepoliitika kujundamine 79

Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve 80

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 82

Maksu- ja tollikorraldus 85

Finantspoliitika programm 86

Finantspoliitika kujundamine 87

Rahandusteabe poliitika kujundamine 90

Halduspoliitika programm 94

Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine 95

Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste keskuses 102

2

IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses 103

Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine 104

3

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ üldinfo

Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid.

Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2024. aastal kuus programmi: Vabariigi

Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Finantspoliitika, Riigi rahandus, Halduspoliitika,

Regionaalpoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär,

rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ja

haridusminister.

Käesolev tulemusaruanne kajastab Rahandusministeeriumi valitsemisala 2024. aasta tegevusi, tulemusi ja

kulusid.

Tulemusvaldkond panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valdkondade vajalike

muutuste saavutamisse:

1. Majandus ja kliima: Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku;

Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi; Võtame kasutusele uued lahendused

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks.

2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse valdkond: Uuendame sotsiaalkaitse korraldust,

arvestades ühiskondlikke muutusi.

3. Oskuste ja tööturu valdkond: Valmistume tulevikutööks.

4

4. Ruum ja liikuvus: Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna

vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

5. Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise; Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni

ning tagame julgeoleku ja turvalisuse; Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva

toimimise.

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

14,9% 15,2% 15,6% 15,7% 15,8% 15,9% 15,2% 15,2% 15,2% 15,2%

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), %

39,1% 44,7% 42,1% 40,0% 43,7% 44,0% 44,9% 44,9% 44,6%

44,0%

5

Joonised 2 ja 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 aastat) suurenes neljandat aastat järjest

üle sihttaseme, kuna valitsussektori töötajate arv on igal aastal kasvanud. 2024. aastal suurenes 20-64

aastaste vanusegrupis elanikkond ligi 3 500 inimese võrra ning valitsussektori töötajate arv kasvas ligi 1

500 teenistuja võrra. Avaliku sektori töötajate arv kasvas 2024. aastal siiski oluliselt vähem kui 2023.

aastal. Esialgsetel andmetel tulenes 2024. aasta töötajaskonna kasv peamiselt keskvalitsuse sektorist, kuid

avaliku sektori kasvu tasakaalustas oluline töötajate arvu vähenemine muus avalikus sektoris. Kõige enam

kasvas töötajate arv riigiasutustes – 600 töötaja võrra, ligikaudu pool neist asus tööle haridus- ja

teadusministeeriumi hallatavatesse õppeasutustesse, samuti kasvas kaitseväe isikkoosseis.

Valitsussektori 2024. aasta kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas võrdluses 2023. aasta

näitajaga 4,7 protsenti, lähtudes Statistikaameti 25. märtsil avaldatud valitsemissektori statistikast.

Sisemajanduse koguprodukti maht kasvas samal ajal vaid 3,5 protsenti. Peamiselt on kasvanud

riigikaitsekulud, mis 2024. aastal saavutasid 3,4 protsendi taseme sisemajanduse koguproduktist.

Kasvanud on ka tervishoiuga seotud kulud ning intressikulud.

6

Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes

Joonis 4. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ 2024. aasta kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes,

tuhat eurot.

Joonis 5. Tulemusvaldkonna “Tõhus riik” 2024. aasta kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes,

kus Riigi rahanduse programmist on välja arvatud intressikulud (278 miljonit eurot), tuhat eurot.

7

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 2. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Rahandusministeeriumi valitsemisala 2024. aasta eelarve

täitmise ülevaade, tuhat eurot.

Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud

kokku 439 464 471 869 472 138

Tulemusvaldkonna Tõhus riik 2024. aasta lõplik eelarve oli 472 miljonit eurot. Eelarve maht suurenes

võrreldes esialgsega 32 miljoni euro võrra (7 protsenti).

Olulisemad muudatused:

 22,3 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta piirmääraga eelarve kasutamata vahendeid (sh

omandireformi reservfondist eraldatud 4,4 miljonit ning Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest

reservist eraldatud vahendeid 0,8 miljonit eurot);

 16,4 miljonit eurot on seotud tuludest sõltuvate kulude (välistoetused, kasvuhoonegaaside

kvoodimüügist ning majandustegevusest laekuvad vahendid) eelarvete suurenemisega. Tuludest

sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunemist mõjutavad nii aruandeaasta tegelikud laekumised kui

eelmisest aastast üle toodud varasemate laekumiste jäägid;

 2024 lisaeelarve meetmete raames vähenesid kulud 4,1 miljonit eurot;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega vähenesid kulud 3,6 miljonit eurot, sh 1 miljon

eurot suunati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele ühishoone ministeeriumite

ühiskasutuses olevate ruumide seadmete uuendamiseks ning uue keskse

dokumendihaldussüsteemi arendamiseks; ca 2,3 miljonit eurot vähenesid kulud seoses info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ümberplaneerimisega tulevastesse aastatesse.

Tulemusvaldkonna 2024. aasta kulu oli 472 miljonit eurot, sealhulgas kulud piirmääraga vahenditest 123,4

miljonit eurot ehk 88 protsenti piirmääraga vahendite lõplikust eelarvest. Piirmääraga vahendite

kasutamata jäänud 16,3 miljonist eurost viiakse 2025. aasta eelarvesse 11,7 miljonit eurot. Ülekantavad

vahendid on vajalikud kriitiliste tegevuskulude katmiseks, sh:

 küberturvalisuse suurendamiseks, sealhulgas E-ITS auditiks;

 julgeoleku olukorrast tulenevateks kriisijuhtimisega seotud tegevusteks;

 Maksu- ja Tolliameti kinnistute ümberehitustöödeks, veebipõhise broneerimissüsteemi

järjekorrasüsteemide uuendamiseks;

 IT baasrahastuse katteks, alustaristu kriitilisteks litsentsideks ja tootetoeks;

 riigimajade ümberehitustöödeks seoses rentnike vahetusega;

8

 tsükliliste uuringute kulude osaliseks katteks, reaalmajanduse projekti jätkutegevusteks;

 teadus- ja arendustegevuse lükkunud uuringute kuludeks.

2024. aasta kasutamata vahenditest 3,8 miljonit eurot tagastatakse reservidesse. Sellest 3,7 miljonit eurot

oli planeeritud elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks kohaliku

omavalitsuse üksustele ja asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud vara ülalpidamise kuludeks. Vastavat

eelnõud ei ole seadusena vastu võetud ja on jätkuvalt menetluses. 14.11.2024 otsustati valitsuskabinetis

alustada ettevalmistusi omandireformi reservfondi likvideerimiseks 2026. aastast. Samas otsustati ka

omandireformi reservfondi likvideerimisest vabaneva raha arvelt rahastada riigile loovutatud kinnisasjade

ülalpidamist ja tühjenevate kortermajade probleemide lahendamist 2026. ja 2027. aastal 1 miljon aastas

ja alates 2028. aastast 2 miljonit aastas, täpne rahastamise mehhanism lepitakse kokku asjaõigusseaduse

muutmise seaduse menetluse käigus, mistõttu tagastas Rahandusministeerium vahendid reservi.

Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs

Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätkuvalt demograafilistest arengusuundumustest nagu

tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine ning selle mõjud tööturul. Tulemusvaldkonna tegemisi

on oluliselt mõjutanud kogu maailma elukorraldust muutnud pandeemia järelmõjud ja sõda Ukrainas ning

nendest teguritest tingitud majanduslangus.

Riigirahanduse olukord on kriisides võetud püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud ja vajab

otsustavat sekkumist. Euroopa Liidu võrdluses on Eesti valitsussektori võlakoormus siiski suhteliselt

madal, mis koos väikese energiaimpordi vajadusega ning kuulumisega NATOsse, Euroopa Liitu ja

euroalasse toetavad Eesti krediidivõimekust ja võimet vastu seista Venemaa sõja mõjudele. 2024. aasta

lõppes 601 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest

sisemajanduse koguproduktist 1,5 protsenti. Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 597

miljoni euro võrra väiksem. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi

pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline.

Eesti elanikest 86 protsenti tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 92

protsenti elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära. Maksude laekumine oli 2024. aastal

varasema aastaga võrreldes üheksa protsenti suurem, kuid eelarveprognoos täitus 99,2 protsendiliselt.

Jätkuvad Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonikontrollid, mis moodustavad umbes poole tolli

kontrollimahust. Lisaks on muutunud keerulisemaks sanktsioonidest möödahiilimise skeemid ja sellest

tulenevalt kontrollid pikaajalisemaks.

EL tasemel toimuvad finantspoliitikas suured protsessid, mis mõjutavad ka Eestit. Üle võtmisel on Euroopa

kestlikkusaruandluse standardid ning Euroopa Liidus on käimas või lõppenud direktiivide arutelud, millega

kehtestatakse uuenenud pankade kapitalinõuded, avaldati kriisiohjamisraamistik jm meetmed, et tagada

suurem hoiusekindlus ebastabiilses majandusolukorras. Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning

valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus

sisemajanduse koguprodukti lisandväärtuses on tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti)

kuuele protsendile.

9

Lähiaastate väljakutse on arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge, et Euroopa areneks ja suudaks

rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi. Investeeringuteks on

vaja väga palju raha, mida ei saa teenindada ainuüksi pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada

Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta

Eesti õigusesse.

Jätkuvalt on tähelepanu all valitsussektori töötajate arv, mis on viimase viie aasta jooksul suurenenud ligi

7000 inimese võrra, samal ajal kui rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040

umbes kuus protsenti. Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus on 2024. aastal jõudnud

sihttaseme vahemikku ja sihttasemeni on jõudnud ka stabiilsusindeks. Oluline on hoida ja värvata

kvalifitseeritud spetsialiste, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, selleks tuleb leida meetmed, et

palk, töötingimused ja arenguvõimalused oleks konkurentsivõimelised.

Riigi kinnisvarapoliitika on mõjutatud pandeemiakriisist ning rohe-eesmärkidest, mis on muutnud

ruumikasutuse harjumusi ning toonud kaasa vajaduse kiirendada liikumist tõhusama ruumikasutuse

suunas. Suurendamaks Eesti majanduse innovatsioonivõimet ning soodustada ettevõtluses sotsiaalselt

vastutustundlikku rohe- ja kliimasõbralikku tegutsemist, on riigihangete valdkonnas valminud

väärtuspõhiste riigihangete põhimõtted. Põhimõtete rakendamiseks on koostatud valdkonna

tegevuskavad ja loodud infoportaal ning otsitakse võimalusi tagamaks nõustamisvõimekus, et

väärtuspõhiste riigihangete osakaal edaspidi tõuseks. Samal ajal on fookuses riigihangete reeglite

lihtsustamine nii Eesti seadusandluses kui EL õiguses. Väljakutseid pakkuvaks on ka riigiabi valdkond, kus

uus Euroopa Komisjon kavandab olulisi muudatusi Euroopa Liidu riigiabi reeglites.

Positiivsed arengud:

 Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti riigireiting veidi parem ning väljavaade

stabiilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie riigireitingu peamiste tugevustena esile Eesti

pikaajalise tugeva ja proaktiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võlakoormuse ning

väljakujunenud ja tugeva institutsionaalse raamistiku. Reitingu stabiiline väljavaade peegeldab

tasakaalustatud riske. Välisorganisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, on rõhutanud

stabiilse maksutulu kogumise olulisust, et vähendada eelarve struktuurset defitsiiti.

 Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka

keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023. aastal

kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke. Pankade viivislaenude

portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud – pankade viivises

olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid üsna väikese osa pankade

kogu laenuportfellist. 

 Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate

(VASPide) üle ning tänu sellele on VASPide turg tänaseks oluliselt korrastunud.

 Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi

investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada

10

vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata

koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste

koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis

2024. aastal  lõimiti õppekavadesse ja –materjalidesse.    

 Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust,

mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning

võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. 2024. aastal töötas

5% riigiasutuste teenistujatest täielikult kaugtööl (2023. aastal 4%). Püsiva kaugtöö kokkuleppega

teenistujate arv on suurenenud1 – 2024. aastal oli kokkulepe sõlmitud 1061 teenistujaga (nt 2023.

aastal 973 teenistujaga) ning nendest 67 protsenti (711 teenistujat) töötas väljaspool Harju

maakonda. Paindlikku töökorraldust toetab ka riigi kinnisvarapoliitika, luues riigimajades töökohti

üle Eesti.  

 Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) jätkabriigi tugifunktsioonide pidevat tõhustamist. RTK

finantsarvestuse teenust kasutab 84 protsenti keskvalitsuse üksustest ning ühe raamatupidaja

kohta kuus menetletakse 1367 arvet, mis ületab 2024. aastaks seatud sihti, jõuda 1300 arveni.

Personali- ja palgaarvestusteenuse kasutajaid on samuti 84 protsenti keskvalitsuse üksusest,

teenuse rahuloluindeks on iga-aastaselt tõusnud, jõudes 2024. aastaks 70 protsendini ning läbi

riigitöötajate iseteenindusportaali (RTIP) laekub personaliandmeid juba 88 protsendi ulatuses.

Riigihangete korraldamise teenusega rahulolu kasvas 2024. aastal 81 protsenti. 38 protsenti

hangetest kasutati hindamiseks kvaliteedikriteeriume.

 Statistikaamet liigub pidevalt eesmärgi poole, vähendada oluliselt andmeesitajate

koormust. 2024. aastal aitas andmeesitajate halduskoormuse vähendamisele kaasa teistest

andmeallikatest saadavate andmete kasutuselevõtt. 2024. aasta lõpuks jõudis lõppjärku projekt,

mis võimaldab võtta kasutusele teistest liikmesriikidest saadud kaubanduse detailandmed ning

vabastada Euroopa Liidu sisese kauba saabumise küsimustikku täitvad ettevõtted

aruandekohustusest, mis säästis ettevõtjatele kokku 26 000 tundi. Mitu aastat kestnud

arendusprojekti tulemusena õnnestus 2024. aastal edukalt piloteerida uus kogumisrakendus,

kuhu on järgmisel paaril aastal kavas kõik ettevõtlusküsimustikud üle viia. See tingib

andmeesitajatele tunduvalt parema kasutusmugavuse.

Väljakutsed:

 Riigirahanduse olukord on kriisides võetud püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud,

mistõttu on Vabariigi Valitsus võtnud aastatel 2023-2024 vastu mitmeid eelarve tasakaalu poole

viivaid otsuseid, mis on suurendanud tulubaasi läbi mitmete erinevate maksutõusude ja ka uute

maksude kehtestamisega, lisaks on piiratud kulude kasvu läbi mitmete kulukärbete. Järgmiste

aastate suurem väljakutse on kaitsekulude suurendamise vajadus. Euroopa Liidu võrdluses oli

2024. aasta lõpus Eesti valitsussektori võlakoormus endiselt madalaim, mis koos kuulumisega

NATOsse, Euroopa Liitu ja euroalasse toetab Eesti krediidivõimekust ja võimet vastu seista

Venemaa sõja mõjudele. 2024. aasta lõppes 601 miljoni euro suuruse valitsussektori

11

eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 1,5 protsenti.

Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 597 miljoni euro võrra väiksem. Puudujäägi

vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide

saavutamise huvides oluline.

 Valitsussektori võlakoormus kasvab 2024. aastal otsustatud riigieelarve ja riigieelarve strateegia

kohaselt, tänu defitsiidile, 2025. aastal 24,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2028.

aastaks 26,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

 Tasakaalu riigieelarve läbipaistvuses ja arusaadavuses on keeruline leida, samuti on

katsumuseks kogu tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali täiemahuline ära kasutamine

otsustusprotsessis. Teadmist võimalustest ja valikutest, mille kaudu riiki tõhusamalt ja

mõjusamalt juhtida, saab suurendada. 

 Lähiaastate väljakutse on arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge, et Euroopa areneks ja suudaks

rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi.

Investeeringuteks on vaja väga palju raha, mida ei saa teenindada ainuüksi pangalaenude ja

riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub

Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse. 

 Vältimaks finantsteenuste valdkonna ülereguleerimist, tuleb proaktiivselt EL läbirääkimistel

enam kaitsta Eesti huve, lähtuvalt meie riigi väiksusest ja ära kasutada EL õiguses sätestatud

valikukohti, et kehtestada liberaalsemaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. EL

läbirääkimisetel tuleb rõhuda enam proportsionaalsuse arvestamisele, et väiksematel

teenusepakkujatel oleksid leebemad nõuded, tagamaks nende konkurentsivõime nii kohalikul kui

EL finantsturul. Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate hulk Eesti finantsturul.

 2024. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aasta lõpus 4,95

miljardit). Kuigi aastane tõus oli korralik, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt keeruline.

Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikale eesmärgile

keskendumise vajalikkust. Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba

väljamaksetes teeb muret ka napp konkurents - jätkuvalt on pensionilepingute turul aktiivselt

tegutsemas vaid üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see

pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.

 Riigi personalipoliitikas tuleb pikemas vaates arvestada tööealise elanikkonna vähenemise ja

vananemisega. 2023. ja 2024. aastal on tööjõud Eestis kasvanud tänu sisserändele, eelkõige

Ukraina sõjast tulenevalt, kuid rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks

2040 umbes kuus protsenti. Eesmärgiks on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest

elanikkonnast stabiilsena – tööealise elanikkonna vähenemisel peaks vastavalt kahanema ka

valitsussektoris töötavate inimeste arv. Viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki täita

suudetud. Valitsussektor moodustas 2024. aastal tööealisest elanikkonnast 15,9 protsenti (siht oli

15,2 protsenti).

 Riigihangete korraldamist peetakse liiga keeruliseks ning protsessi oleks vaja lihtsustada.

Euroopa Komisjon on algatanud riigihangete direktiivide reformi, mille eesmärgiks on muuhulgas

12

lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine, kuid ei ole veel selge, kuidas need eesmärgid

saavutatakse. 

 Riigi  tugiteenuste pakkumine peab muutuma aina tõhusamaks, et oleks võimalik hoida

valitsussektori osakaalu elanikkonnast eesmärgi tasemel. Jätkuma peavad pingutused

tugiteenuste koondamiseks kesksetesse asutustesse, samuti pidev uute võimaluste otsing

digitehnoloogia kasutuselevõtuks, andmete ühiskasutuseks ning dubleeriva andmekogumise

vältimiseks.

13

2. Riigi rahanduse programm

Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi

rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda

konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu-

ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi

ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 3. Riigi rahanduse programmi kulud 2024. aastal tegevuste lõikes, tuhat eurot.

Programm: Riigi rahandus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud kokku 331 486 334 979 354 168

Programmi tegevused:

Eelarvepoliitika kujundamine 14 329 14 448 14 011

sh VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid - 73 -

Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve 258 649 256 294 281 631

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 1 669 2 269 1 203

Maksu- ja tollikorraldus 56 839 61 968 57 323

sh VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid - 438 437

sh omandireformi reservfondist eraldatud vahendid - 84 7

Programmi panustavad maksu- ja tolliamet ning rahandusministeerium. Programmi lõplikust eelarvest 18

protsenti moodustas maksu- ja tolliameti ning 82 protsenti rahandusministeeriumi eelarve.

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna arengukava -

Programmi nimi Riigi rahanduse programm

Programmi eesmärk Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav

Peavastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Maksu- ja Tolliamet

14

Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse kulud sisaldavad lisaks asutuse tegevuskuludele

struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ja partneritele. Riigi rahaasjade korraldamise

ja järelevalve tegevuse kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid

intressikulusid.

Programmi Riigi rahandus 2024. aasta lõplik eelarve 335 miljonit eurot oli esialgsest eelarvest 3,5 miljonit

eurot suurem, sh olulisemad muutused:

 4,1 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta piirmääraga eelarve kasutamata vahendeid;

 tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 3 miljonit eurot;

 2024 lisaeelarve meetmete raames vähenesid kulud 2,8 miljonit eurot;

 Vabariigi Valitsuse reservidest eraldati täiendavaid vahendeid 0,5 miljonit eurot.

2024. aasta kulud olid kokku 354,2 miljonit eurot ehk 106 protsenti lõplikust eelarvest. Planeeritud

eelarvet ületas arvestuslik intressikulu, mille kasv oli põhjustatud kavandatust suuremast laenusummast.

Laenusumma oli aasta lõpu seisuga 463 miljoni euro võrra suurem, kuna kasutati ära välisinvestorite

kasvanud huvi riigi emiteeritavate lühiajaliste kommertspaberite vastu ning emiteeriti ka siseriiklik

võlakiri. Laenati esialgu plaanitust rohkem, kuid enamlaenatud osa investeeriti tulemuslikult, mis

võimaldas sellelt ka eelarves kavandatust suuremat tulu teenida.

Piirmääraga vahenditest jäi 2024. aastal kasutamata 3,7 miljonit eurot, mis kantakse järgmisesse

eelarveaastasse, sealhulgas:

 sihtotstarbelise reservi vahendid teadusarendustegevuse uuringutele 73 tuhat eurot;

 omandireformi reservfondi vahendid maa korralise hindamise tegevusteks 77 tuhat eurot;

 taaste- ja vastupidavusrahastu tehnilise abi administreerimiskulud 31 tuhat eurot;

 asutuste tegevuskulud 3,5 miljonit eurot.

Vahendid kantakse üle sihtotstarbeliselt programmitegevuste lõikes.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 4. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027. Mõõdikute selgitused

Riigi rahanduse programmi

mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2024

2024 2025 2026 2027

Sihttase

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst*

-1,0% -3,8% -4,3% -1,5% -1,0% 0,6% -1,2% -0,9% -1,7% -2,1%

Maksude osakaal SKPst, % 33,0% 33,1% 33,8% 32,8% 33,7% 35,5% 35,1% 35,8% 36,0% 35,9%

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, %, <

6,7% 9,3% - - - - 3,1% 2,4% 2,4% 2,4%

Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, >

8% 12% 9,9% 11,1% 9,6% 9,6% 11,3% 7,7% 7,5% 7,4%

Võlakoormus (osakaal SKP-st, %) 8,5% 18,6% 17,8% 19,1% 20,2% 23,6% 23,3% 24,3% 25,7% 26,6%

15

Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang)

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

* Seoses sisemajanduse koguprodukti prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud

kui ka sihtväärtused.

Joonised 6 ja 7. Riigi rahanduse programmi valitud mõõdikute visuaal

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

EELARVEPOLIITIKA

 Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti riigireiting veidi parem ning riigireitingu

väljavaade stabiilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie riigireitingu peamiste tugevustena esile

Eesti pikaajalise tugeva ja proaktiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võlakoormuse ning

väljakujunenud ja tugeva institutsionaalse raamistiku. Reitingu stabiiline väljavaade peegeldab

tasakaalustatud riske. Välisorganisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, on rõhutanud

stabiilse maksutulu kogumise olulisust, et vähendada eelarve struktuurset defitsiiti.

 Eksporditurgude taastumine ning intresside alanemine hakkavad ettevaates majanduse

taastumist toetama. Taastuv välisnõudlus võimaldab Eesti tööstusel taas kasvurajale pöörduda.

Inflatsiooni aeglustudes hakkasid reaalpalgad taas kasvama, kuid pole veel saavutanud 2021.

aasta taset. Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad

intressimaksed toetavad eratarbimise kasvu.

MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA

 Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus

on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib juba üheteistkümnendat aastat järjest USA mõttekoja

Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja

laia käibemaksubaasi, 20 protsendist füüsilise isiku tulumaksu koos dividendide

maksuvabastusega füüsilise isiku tasemel, ettevõtte tulumaksu rakendumist üksnes jaotatud

kasumile, samuti maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste

16

riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa

hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Tax Foundationi indeks hindab

peamiselt maksupoliitika kaht aspekti: konkurentsivõimet ja neutraalsust, mis toetavad

majanduskasvu ja soodustavad investeeringuid, tuues samal ajal riigieelarvesse piisava

maksutulu.

 Eesti maksumaksjate maksudistsipliin on hea. 88 protsenti maksunõuetest tasutakse tähtaegselt

ning sissenõudmise tulemusel tasutakse aasta lõpuks 99 protsenti maksunõuetest.

 Alates Venemaa agressioonist Ukraina vastu on tolli valdkonna peamine fookus olnud

kaubasanktsioonide rakendamisel. Maksu- ja tolliamet on tõhusalt rakendanud kõik 15

Venemaale kehtestatud sanktsioonipaketti. Veendumaks, et üle piiri ei jõuaks sanktsioneeritud

kaupa, alustati 2024. aasta augustis täiemahulist kontrolli idapiiril. Maksu- ja tolliamet teeb

sanktsioonide rakendamisel koostööd rahapesu andmebürooga, majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumiga, välisministeeriumiga, politsei- ja piirivalveametiga,

kaitsepolitseiametiga, välisluureametiga, mereväega, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve

ametiga, liikmesriigi tollidega, sideohvitseridega (Saksamaa, Ühendkuningriik, Ameerika

Ühendriigid ja teised), OLAF (Euroopa Pettustevastane Amet), Europol jpt. Eesti, Läti, Leedu,

Soome ja Poola on allkirjastanud ühise lepingu, mille eesmärk on tugevdada ja ühtlustada Euroopa

Liidu sanktsioonide kontrolli Venemaa vastu ning info vahetamist. Leping rõhutab vajadust

tugevdada sanktsioonide ühtset kohaldamist, teabe vahetamise tähtsust ja koordineeritud

meetmeid ebaloogiliste transpordimarsruutide käsitlemiseks. Leping näeb ette ka ühtseid

tingimusi, mis tuleb kehtestada kaupade tootjatele ja eksportijatele täiendava dokumenditeabe

esitamisel.

Vajab tähelepanu:

EELARVEPOLIITIKA

 2024. aasta lõppes 601 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis

moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 1,5 protsenti. Võrreldes 2023. aasta lõpu

seisuga oli eelarvedefitsiit 597 miljoni euro võrra väiksem. 2023. aasta lõppes 1,2 miljardi euro

suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse

koguproduktist 3,1 protsenti. Väiksema puudujäägi aitasid saavutada nii prognoositust parem

maksulaekumine, kui ka eelmise aastaga võrreldes suurenenud mittemaksulised tulud. Samuti on

riigieelarve kulude kasv olnud väiksem kui tulude kasv, sest koostati lisaeelarve kulude kokkuhoiu

eesmärgil ning kaitsekulude täitmine on olnud planeeritust madalam.

 Valitsus on otsustanud ja kavandanud lähiaastateks mitmeid maksutõuse, millel on ühest küljest

riigirahanduse olukorda parandav, aga teisest küljest majanduse taastumist jahutav mõju.

 Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia

kohaselt 2025. aastal 24,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2028. aastaks 26,4

protsendini sisemajanduse koguproduktist. Samas võib planeeritu mõningal määral muutuda, sest

17

mitmed eelarvetasakaalu mõjutavad seadusemuudatused on veel jõustamata ning kokkulepped

sõlmimisel.

 Lähiaastatel algavad arutelud Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle. 2025. aasta juulis

esitab Euroopa Komisjon ettepaneku uueks 2028. aastal algavaks pikaajaliseks eelarveks. Eesti

jaoks on oluline valmistuda olukorraks, kus meie jõukuse kasvades Euroopa Liidu eelarve

toetused oluliselt vähenevad. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika toetused vähenevad vähemalt

veerandi võrra. Uue eelarve väljatöötamisel tuleb avalikke hüvesid toetava poliitika kujundamisel

arvestada julgeolekuohtude ja Euroopa Liidu kaitsevõime parandamise vajadusega, samuti

ühenduste vajaduse, rohepöörde elluviimise, kliimaneutraalsuse ja elurikkuse taastamise

eesmärkidega (2030. ja 2040. aasta vahe-eesmärkidega) ning Euroopa Liidu eeldatava

laienemisega järgmise perioodi jooksul. Tagatud peab olema paindlikkus ja võime muutuvates

olukordades Euroopa Liidu eelarve abil kiiresti reageerida ning kohaneda.

 Reitinguagentuurid Fitch ja Moody´s kinnitasid Eesti pikaajalise riigireitingu senisel tasemel A+/A1

ning Standard and Poor´s langetas ühe astme võrra tasemele A+, reitingute koondväljavaade on

stabiilne. Languse peamisteks põhjusteks on kahanenud tarbimine ja investeeringud, Venemaa ja

Valgevene vastastest sanktsioonidest tingitud kaubavahetuse vähenemine, geopoliitilised riskid,

nõrk Põhjamaade ehitus- ja kinnisvarasektor ning teise samba vahendite enneaegne tarbimisse

suunamine. Agentuuride hinnangul tagaks majanduskasvu konkurentsivõime tugevnemine,

välisnõudluse taastumine ja tarbimise tõus inflatsiooni languse jätkudes. Reitingute tõstmisele

võiks viia tugev eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning

väiksem haavatavus välismõjude suhtes, mida parandaks mitmekesisem siseriiklik

majandustegevus, aga ka kui sõjast tulenevad riskid taanduvad koos majanduse väljavaadete,

välisinvesteeringute ja eelarvepositsiooni paranemisega.

 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) soovitab Eestil üle vaadata kulud ja

võimalused keskpikas perspektiivis maksutulu kasvatada. Kinnisvara maksustamist Eestis

arutatud pole, kuigi see võiks OECD hinnangul olla üks efektiivne tuluallikas.

 Euroopa Komisjon järeldas häiremehhanismi aruandes, mille ülesanne on teha kindlaks võimaliku

makromajandusliku tasakaalustamatuse risk, et täiendav põhjalik analüüs on vajalik teha ka

Eesti kohta. Eesti murekohtadeks on kiire hinnatõusu ja palgakasvu tõttu vähenenud

kulukonkurentsivõime ning kõrged kinnisvarahinnad.

 Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude

juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult

paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli

optimaalne kulu ja riski suhe oleks tagatud.

 Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning

puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise

riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.

 Tasakaalu riigieelarve läbipaistvuses ja arusaadavuses on keeruline leida, samuti on

katsumuseks kogu tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali täiemahuline ära kasutamine

18

otsustusprotsessis. Teadmist võimalustest ja valikutest, mille kaudu riiki tõhusamalt ja

mõjusamalt juhtida, saab suurendada.

MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA

 Maksukoormus kasvas 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 1,8 protsendi võrra sisemajanduse

koguproduktist. Peamiselt kiirendasid maksukoormuse kasvu käibemaksu tõus 20 protsendilt 22

protsendile ning aktsiisimäärade tõusud. Maksukoormus jätkab kasvu ka 2025. aastal, kui

lisanduvad suuremamõjuliste muudatustena tulumaksude tõusud, uue maksuna automaks ning

juulist tõuseb käibemaks 24 protsendile. Täiendavad muudatused on plaanis ka 2026. aastal, kui

maksukoormust vähendab kõigile ühtse tulumaksuvaba tulu kehtestamine ning maksukoormust

suurendavad julgeolekumaksuna kehtestatud täiendavad maksutõusud.

 Eesti elanike maksutahe on eelmise aastaga võrreldes vähenenud. 86 protsenti (91 protsenti

2023. aastal) elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 92

protsenti (94 protsenti 2023. aastal) elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.

 Järgnevate aastate maksu- ja tolliameti väljakutse on säilitada ning kasvatada infotehnoloogia ja

andmevõimekust, et kaasas käia muutuvate oludega, sealhulgas kasvavate riigi ootuste ja

klientide vajadustega. Seepärast on maksu- ja tolliameti siht üha enam protsesse

automatiseerida, pakkuda klientidele reaalajas andmevahetust (TSD ja KMD deklaratsioonide

esitamise asemel automaatne andmevahetus ERP-idega) ja nutikamaid teenuseid. See võimaldab

vähendada nii maksu- ja tolliameti kui klientide halduskoormust, et amet toimiks ka muutuvates

oludes üha efektiivsemalt.

 Tolli valdkonnas on jätkuvalt probleemiks sanktsioneeritud kaupade sisse- ja väljavedu Venemaa

naaberriikide kaudu. Mahud on stabiliseerunud, kuid uusi ärijuhtumeid katsetatakse

igapäevaselt. Venemaaga kaubavahetus on säilinud kaupade osas, mis ei ole sanktsioneeritud.

Venemaa teraviljale kehtestatud tariifid on kaasa toonud täiendavaid maksuriske. Jätkub teatud

sanktsioneeritud kaupade transiit läbi Venemaa. Ukraina sõda omab lisaks sanktsioonidele ka

laiemat mõju piiriülesele kaupade liikumisele ning tõusnud on strateegiliste kaupade

salakaubaveorisk.

19

Programmi tegevuste täitmiste analüüs

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 5. Eelarvepoliitika mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdikute selgitused

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel

jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah

Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), %

44% 57% 69% 84% 97% 100% 100% - - -

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % >

- - - - 3% 11% >15% >30% >50% >70%

Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, %

0,1% -5,4% -2,6% -1,1% -3,1% -1,5% -2,9% -3,0% -2,8%

-2,5%

Joonised 8 ja 9. Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Mõõdikud;

Pidevad tegevused; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; § Seadusemuudatus

20

Tegevused ja tulemus:

Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine

Vastavalt riigieelarve seadusele koostati makromajandusprognoos ja rahandusprognoos jooksva

eelarveaasta ning järgneva nelja aasta kohta, mis on aluseks riigieelarve strateegia ja riigieelarve

koostamisele. 2025. aasta riigieelarve prioriteetideks said julgeolek, riigirahandus ja majanduskasv. Samuti

kvaliteetse hariduse tagamine kõigile Eesti lastele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine ja

küberkaitse tugevdamine. Riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks vähendati riigi halduskulusid,

sealhulgas tööjõukulusid. Samas säilitati investeeringud ja töötasud olulistes valdkondades, mis toetavad

julgeolekut, haridust ja kriisideks valmisolekut.

Valitsus kiitis 9. mail 2024 heaks Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve

ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku läbirääkimisteks. Eesti eelarve prioriteedid Euroopa Liidus on Euroopa

julgeoleku kindlustamine, Ukraina toetamise jätkumine ning EL üleste transpordi- ja energiaühenduste

rajamine. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon lisas seisukoha, mille kohaselt on oluline Euroopa Liidu

pikaajalises eelarves arvestada laienemisega perioodi kestel. Samuti on Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu

välispiiri jätkuv kindlustamine. Ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel on oluline, et vaatamata Eesti jõukuse

kasvule Eesti toetused EL eelarvest järsult ei väheneks ja et toetuste jagamisel võetaks rohkem arvesse

liikmesriikide piirkondlikke vajadusi.

Valmis Eesti esimene keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava1 perioodiks 2025-2028. Kava, koos

täitmise iga-aastaste eduaruannetega, asendab varasemalt liikmesriikide poolt koostatud stabiilsus- või

konvergentsiprogramme ning riiklikke reformikavu. Kava eesmärk on määratleda järgmiseks neljaks aastaks

eelarvepoliitika trajektoor, mis tagab liikmesriigi kooskõla 3 protsendi suuruse eelarvepuudujäägi ja 60

protsendi suuruse võlakoorma nõuetega. Kui liikmesriik neile nõuetele ei vasta, siis tuleb kavas kirjeldada

riigi rahanduse kohandumist nelja aastase perioodi jooksul nende kriteeriumite täitmiseks jätkusuutlikul

moel. Samuti on kava ülesandeks kirjeldada selliseid järgmise nelja aasta reforme ja investeeringuid, mis on

seotud riigipõhiste soovituste raames tuvastatud probleemide lahendamisega.

Varasemalt on Eesti saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt soovituse koostada fiskaalriskide aruanne,

et paremini teadvustada võimalikke riske ja neid vajaduse tekkimisel maandada. 2023. aastal valmiski

esimene aruanne „Fiskaalriskid Eestis“2 ning 2024. aastal valmis „Eesti valitsussektori rahandus üldiselt

üksikule vaadates“ raport, kus on antud ülevaade Eesti valitsussektori rahandusest 2024. aasta seisuga.

Raportis võrreldakse Eesti valitsussektori tulude ja kulude erinevust teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega,

analüüsitakse Eestile antud väliseid soovitusi riigi teenuste tõhustamiseks. Analüüsi käigus leiti, et Eesti

maksutulud on rahvusvahelises võrdluses väikesed, Eestil on vähem maksuerandeid ning me panustame

teistest riikidest rohkem haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse. Lisaks jõuti järeldusele, et õhuke riik ei võrdu

efektiivse eesmärke täitva riigiga.

1 Eelarve- ja struktuurikava 2025-2028 2 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis

21

RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise

süsteemi kujundamine.

Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia ja riigieelarve ning riigi majandusaasta koondaruanne.

§ Jätkati riigieelarve baasseaduse muutmisega. Peamine töövorm 2024. aastal oli läbi töörühmade ja

koostöökogude. Töörühmad toimusid viiel teemal: strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamine;

eelarvepõhimõtted; finantsdistsipliin, eelarve täitmise kontroll; kohalike omavalitsuste rahastamine ning

põhiseaduslike institutsioonide eelarved. Koostöökogus osalesid ministeeriumide ja põhiseaduslike

institutsioonide esindajad, kelle ülesandeks oli valideerida töörühmade lahendusettepanekuid. 2024. aastal

jõudsid baasseaduse muutmise ettepanekutest kiiresti rakendatavad ettepanekud 2025. aasta riigieelarvesse

ja riigieelarve seadusesse, näiteks stabiilsusprogrammi nõude kaotamine (vastavalt Euroopa Liidu õigusele)

ning põhiseaduslike institutsioonide eelarveautonoomia. Läbipaistvuse eesmärgil lisati 2025. aasta

eelarveseaduses lisa vormis tegevuspõhisele eelarvele täiendavalt ministeeriumide valitsemisalade juurde

kulutuste detailsem jaotus asutuste ja majandusliku sisu järgi.

Varasemast põhjalikum ülevaade esitati riigieelarvest toetuste saajatest ja eesmärgist. Lisaks leiab

seletuskirja lisast 3 selgituse, mille alusel juriidilised isikud eelarvest raha saavad. Täiendatud andmed

võimaldavad rohkematel organisatsioonidel konkureerida toetustele ning suurendavad riigieelarve eelnõu

läbipaistvust.

Riigirahanduse korrastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 31.08.2023 heaks riigieelarve revisjoni kava, mille

eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti. Revisjon koosneb kolmest töösuunast:

niinimetatud nullbaasilise eelarve projekt (valitsemisalade eelarvete ja teenuste analüüs), horisontaalsed

analüüsid (tõhustamiskavad) ja poliitikate elluviimise mõjuhindamised. Nullbaasilise eelarve projekti

esimese etapi (2023-2024) käigus analüüsiti rahandusministeeriumi, majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalade teenuseid ja eelarveid, et tuvastada

mitteprioriteetsed, dubleerivad, aga ka suuremahulised teenused, mille lõpetamise, mahu vähendamise või

muu ümberkorraldamise tulemusel saab vabastada eelarvevahendeid. 2024. aastal sügisel valmis

nullbaasilise eelarveprojekti raport3, kus anti ülevaade projekti esimeses etapis läbiviidud tegevustest ning

tulemustest.

2024. aastal tõsteti eelarveprotsessis rohkem fookusesse valdkondade strateegilised eesmärgid ja

arenguvajadused. Selleks disainiti koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega igale tulemusvaldkonnale

ülevaatlik teemaleht (niinimetatud onepager), mis sisaldavad tulemusvaldkonna mõõdikuid ja

finantsnäitajaid. Valdkondade paremaks omavaheliseks võrdlemiseks, loodi teemalehed iga valitsemisala

kohta, kus kajastatakse personali-, kinnisvara ja finantsnäitajaid.

Jätkati iga-aastase koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja

metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. 2024. aastal loodi infosüsteemi kasutajate abistamiseks

3 Riigieelarve revisjon | Rahandusministeerium

22

üheksast moodulist koosnev videokoolituse programm Digiriigi Akadeemias, mis tutvustab põhjalikult ja

praktiliselt KAIS eelarve infosüsteemi ja kuluarvestuse protsessi.

Riigieelarve infosüsteemide korrastamise käigus mindi üle aktiiv- ja passivandmete lahendusele. Jätkati

asutuste spetsiifilise metainfo kogumisega, et muuta andmevoo protsessid kiiremaks ja tõhusamaks.

Koostöös rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega alustati mitmete erinevate lahenduste

täiendamist ning viidi läbi tehnilisi parendustöid, et tõsta kasutamiskiirust, parandada süsteemi

osalahenduste sünkroniseerimist ja suurendada kasutajamugavust. Samuti maandati intsidentidest

tulenevaid riske ning tagati Riigieelarve infosüsteemide toimivus üleminekul uutele serveritele.

Välistoetuste planeerimine ja rakendamine

Kiirendati 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuste kasutamist. Perioodi 2021-2027

Euroopa Liidu toetuse eelarve Eestile on kokku 3,37 miljardit eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta

lõpuni. 31.12.2024 seisuga oli Euroopa Liidu toetuse eelarvest kohustustega kaetud ehk kasutusse võetud 68

protsenti (2,28 miljardit eurot) ja toetuse saajatele välja makstud 11 protsenti (354 miljonit eurot). Toetuste

rakendamise üldist edenemist saab jooksvalt jälgida siin: Toetuste statistika | Riigi Tugiteenuste keskus ning

Ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva Õiglase ülemineku fondi edenemist siin: Kuidas meil läheb

| Õiglase ülemineku fond

Euroopa Komisjon tegi Eestile järjekorras teise taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) väljamakse mahus

122,3 miljonit eurot, kuna Eesti täitis väljamakse aluseks olnud Taastekava eesmärgid energeetika, rohe- ja

digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning transpordi valdkonnas. Eesti Taastekava maht on

kokku 953 miljonit eurot ning 2024. aasta lõpuks on Euroopa Komisjon sellest Eestile välja maksnud kokku

505 miljonit eurot. Ülejäänud maksete saamiseks tuleb Taastekavas plaanitud tegevused ellu viia 2026. aasta

kevadeks. Taastekava rakendamise edenemist saab jooksvalt jälgida siin: Taastekava statistika | Riigi

Tugiteenuste keskus

Valmis „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014-2020 järelhindamise“4 lõpparuanne, kus

analüüsitakse ja antakse hinnang struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendamise tõhususele,

tulemuslikkusele ja mõjususele. Aruanne pakub samuti ülevaatlikku sisendit, kuidas ühtekuuluvuspoliitika

(ÜKP) struktuurivahendid on aidanud kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa Liit

2020“ eesmärkide suunas liikumisele. Perioodi 2014–2020 struktuurivahendite toel on Eestis kokku

investeeritud 5,04 miljardit eurot ning ÜKP vahendite rakendamine oli tervikvaates tulemuslik ning vahendite

toel saavutati või saavutatakse tulevikus olulisi positiivseid mõjusid Eesti kestlikule arengule –

majandusarengule, ühiskondlikule arengule ning keskkonnaseisundi muutusele. Näites kasvas ÜKP

meetmetest toetust saanud ettevõtete kasumlikkus ja lisandväärtus oluliselt kiiremini võrreldes meetmetes

mitte osalenud ettevõtete kontrollgrupiga. Samuti toetasid ÜKP 2014-2020 meetmed „Eesti 2020“ kahe

4 Struktuurivahendite perioodi 2014-2020 järelhindamise lõpparuanne

23

põhieesmärgi – tööjõu tootlikkus Euroopa Liidu võrdluses ning tööhõive määr vanusegrupis 20–64 – suunas

liikumisel. Eesti tööjõu tootlikkus moodustas 2022. aastal 80,7 protsenti Euroopa Liidu keskmisest (eesmärk

80 protsenti), kuid langes 2023. aastal koos majanduslangusega 77,5 protsendini. Tööhõive määr on ületanud

eesmärki (tööhõive 76 protsenti vanusegrupis 20-64 aastased) alates 2018. aastast ning moodustas 2023.

aastal 81,8 protsenti.

Valmis „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

mõju hindamine“5, kus antakse ülevaade kuidas toetused aitasid kaasa Eesti ettevõtete tootlikkuse, hõive,

ekspordivõime ja innovatsioonivõimekuse tõstmisele ning millisel määral edendasid need regionaalset

tasakaalu, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi ning kuivõrd soodustasid teadus- ja arendusasutuste

ja ettevõtjate koostööd. Lisaks pöörati tähelepanu välistele teguritele, nagu COVID-19 pandeemia ja

geopoliitilised muutused, mis mõjutasid meetmete oodatavaid tulemusi ja konteksti. Hindamise tulemusel

saab kokkuvõtvalt järeldada, et ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste rakendamine on olnud positiivse mõjuga

ja tulemuslik. Üldiselt on toetust saanud ettevõtete majandusnäitajad paranenud võrreldes võrdlusgrupiga,

olenemata välistest teguritest. Harju ja Tartu maakondades oli toetuse summa elaniku kohta oluliselt kõrgem

kui teistes piirkondades.

Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve

Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine.

Tabel 6. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2019-2027. Mõõdikute selgitused

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,<

0,9% 0,8% 1,4% 1,1% 3% 1,29% 2% 2% 2% 2%

Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik)

- - - jah jah jah jah jah jah jah

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline), %-des

- - - 100% 100% 100% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9%

5 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste mõju hindamine

24

Tegevused ja tulemus:

Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine

Valitsussektori võlakoormus kasvas 2024. aasta lõpuks 23,6 protsendile (2023. aasta lõpus oli 20,4

protsenti) sisemajanduse koguproduktist. Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja

tugevalt alla 60 protsendi, tuleb endiselt pingutada, et Eesti liiguks korras riigirahanduse suunas.

Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema

kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning

arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks

planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või

võetakse vajadusel laenu.

Rahandusministeerium kajastab ajakohast infot riigi stabiliseerimis- ja likviidsusreservi, Eesti riigi

rahavoogude ja nende juhtimise kohta oma veebilehel6.

§ Valitsus kinnitas määruse “Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted”

muudatused. Selle tulemusena võib stabiliseerimisreservi osta börsil kaubeldavaid aktsiate indeksfondide

osakuid ja alaneb ostetavate võlakirjade nõutav krediidireiting. Muudatuse eesmärgiks on tõsta pikemas

horisondis stabiliseerimisreservi tulusust.

Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2024. aastal nii lühi- kui pikaajalisi võlakirju, et võlakirjade

müügist laekunud raha kasutada likviidsusreservi täiendamiseks ja üldise riigieelarve puudujäägi

katmiseks. Arvestades prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks, kasutab riigikassa

vastavalt vajadusele ja turu võimalustele ka edaspidi erinevaid võlainstrumente riigile raha laenamiseks.

Pikaajalise võlakirjaemissiooni mahuga üks miljard eurot korraldasid 2024. aasta jaanuaris Barclays,

Citigroup ja Nordea. Võlakirjad noteeriti Dublini börsil. Alates 2020. aastast on rahvusvahelisel turul

emiteeritud kolm pikaajalist võlakirja kogumahus 4 miljardit eurot.

Septembris emiteeriti 200 miljoni euro mahus kaheaastane siseriiklik võlakiri. Eesti riigi võlakirjade

avaliku pakkumisel osales kokku 28 kutselist ja 7 304 jaeinvestorit, pakkumise kogunõudlus ulatus 821

miljoni euroni, mis on 4,1 korda rohkem pakkumise baasmahust. Jaeinvestorite osakaal ulatus 29 miljoni

euroni, keskmine märkimise suurus oli 3 973 eurot. Võlakirjadest 84 protsenti jaotati Eesti päritolu

investoritele. Kaasatud raha kasutatakse eelarve puudujäägi ja kasvanud kaitsekulude katteks. Riik maksab

võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3 protsenti aastas ja seda kahe järgneva aasta jooksul.

Valmistati ette ja viidi läbi e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise järgmiste etappide arenduse

hange ning võitjaga sõlmiti leping. Tööde tähtaeg on 2026. aasta keskpaik. Projekti suureks eesmärgiks on

6 Riigi rahavoo juhtimine ja finantsreservid | Rahandusministeerium

25

kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sealhulgas arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja

häireteta töö kasvavatel koormustel.

Välisvahendite auditeerimine

2024. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 31 projekti kulusid

summas 85 miljonit eurot. Auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 1,29 protsenti. Euroopa Komisjoni

ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga on 2 protsenti. Kõrgem vea määr oli tingitud peamiselt puudustest

kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik

auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega.

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 7. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2019-2027. Mõõdikute selgitused

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Tarbimise efektiivne maksumäär, %

23,3% 22,3% 22,9% 21,6% 21,0% 22,1% 22,5% 23,4% 23,8% 23,5%

Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,2% 32,2% 33,3% 33,7% 33,9% 34,6% 33,1% 34,5% 34,4% 34,4%

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), %

-0,3% 0,1% 0,1% -0,2%

0,2%

1,0% 0,7% 1,6% 0,4% 0,2%

Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), %

3,2% 3,4% 3,4% 3,5% 4,1% 4,7% 4,8% 3,6% 3,1% 3,2%

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤

1 1 1 1 1 1 5 3 3 3

ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv

0 0 0 0 1 0 0 0 0 0

26

Joonised 10 ja 11. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

2023. aastal oli maksukoormus 33,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist, olles Euroopa Liidu

madalamaid näitajaid. 2024. aastal tõusis maksukoormus 35,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist

ning jätkab kasvu ka 2025. aastal. Alates 2026. aastast maksukoormus stabiliseerub ning 2029. aastal langeb

2023. aasta taseme lähedale.

Maksupoliitika stabiilsuse (ennustatavuse) näitaja oli 2023. aastal heal tasemel, sest olulisi

maksumuudatusi ei olnud. Aastatel 2024-2026 toimub mitmeid maksutõuse, mis suurendavad kahe

teineteisele järgneva aasta võrdluses maksumuudatustest tingitud kõikumisi. Enamasti jääb näitaja

kõikumine alla 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist ning on seega piisavalt stabiilne. 2025. aastal

ületab stabiilsuse näitaja 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist.

§ Jõustus mootorsõidukimaksu seadus, mille kohaselt hakkas 2025. aastast kehtima kaheosaline

mootorsõidukimaks. Esimese osa tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud

sõidukitelt; aastamaksu määr sõltub baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teise osa moodustab

registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2

osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Nii registreerimistasu kui aastamaksu

suurust hakkab ka mõjutama sõiduki vanus, mis mõlemal juhul vähendab maksusummat. Üle 20-aastaste

sõidukite puhul tuleb tasuda vaid baasosa (150/300 eurot registreerimistasu puhul, 50 eurot aastamaksu

puhul). Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, registreerimistasu kogub transpordiamet.

§ 2024. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mille kohaselt kuni 2028. aasta lõpuni

kehtestatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks

julgeolekumaks. Seadus sätestas, et 2025. aasta suvel tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026.

27

aastast kehtib kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile. 2025. aasta

alguses ametisse asunud valitsus on võtnud sihiks julgeolekumaksu ümber struktureerida.

§ 2024. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muudatused, mille kohaselt tõusevad vastavalt valitsusleppele alkoholi- ja tubakaaktsiis aastatel 2025-

2028 täiendavalt 5 protsenti ja bensiiniaktsiis 5 protsenti. Muudatused peegeldavad Eesti maksupoliitikas

valitud suunda maksustada kõrgemalt tarbimist, saastamist ja tervistkahjustavaid tooteid.

§ Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt alates 2024. aasta 1. jaanuarist kaotasid

kehtivuse mõningad füüsilise isiku tulule rakenduvad mahaarvamised, nt lisanduv maksuvaba tulu teise ja

enama lapse eest ning abikaasa eest. Samas muutusid paindlikumaks koolituskulude mahaarvamise

tingimused. Kehtiv seadus pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-

aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase

kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

§ Pensioniealistele kehtiv maksuvaba tulu, mis eelnevalt oli seotud keskmise pensioniga, külmutati 2024.

aasta keskmise pensioni tasemel, st 776 euro juures kuus. Edaspidi toimub pensioniealiste maksuvaba tulu

tõstmine eraldi otsusena analoogiliselt üldise maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse

võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.

§ Ühtse maksuvaba tulu (700 eurot kuus sõltumata sissetulekute summas) rakendamine lükati edasi

2026. aastasse, et vältida 2025. aastal tekkida võinuks ülearust eelarvedefitsiiti ja võimaldada kaitsekulude

täiendavat rahastamist.

§ Jõustus väikeettevõtjate erikord, millega väheneb väikeettevõtjate kohustus end piiriülesel

tegutsemisel liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerida. Seni pidi ettevõtja nii-öelda esimesest

maksustatava käibe eurost ennast registreerima välisriigis käibemaksukohustuslasena. Seadusega

võrdsustatakse liikmesriigis asukohta ja püsivat tegevuskohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta

omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused, misjärel rakendub

Euroopa Liidu eksportijale sihtriigi käibemaksu tasumise piirmäär, mitte suurem kui 100 000 eurot.

§ Jõustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine. Varem kehtis ettevõtluskontodele, kus aastane tulu

jääb alla 25 000 euro, maksumäär 20 protsenti, tuluvahemikus 25 000 – 40 000 eurot on maksumääraks 40

protsenti. Alates 2025. aastast saab 20 protsendist maksumäära kasutada kuni 40 000 eurose aastatulu

puhul. Üle selle teeniv ettevõtluskonto kasutaja on jõudnud käibemaksukohustuslaseks registreerimise

piirmäärani ja peab oma tegevuse viima mõne ettevõtlusvormi (näiteks FIE, OÜ) alla.

§ Jõustus maksualase teabevahetuse, maksukorralduse ja tulumaksuseaduste täiendamise seadus,

millega võeti üle raamatupidamisdirektiivi muudatus, mis paneb suurtele hargmaistele kontsernidele

kohustuse avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes.

§ Jõustusid tolliseaduse muudatused, millega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui

postiteenuse osutajate jaoks. Samuti tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise

28

tõkestamist. Lisaks täpsustatakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda. Tõstetakse ka

juriidilise isiku trahvimäärasid, täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja muudetakse

vormiriietuse kandmise sätteid.

Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus

Eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.

Tabel 8. Maksu- ja tollikorralduse mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdikute selgitused

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024

2024 2025 2026 2027

Sihttase

Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi, %

101,3% 100% 102% 108% 99% 99,2% 100% 100% 100% 100%

Maksuaugu osakaal laekunud maksudest, %

4,2% 3,5% 2,6% 2,4% 2,4% 2,4% <5% <5% <5% <5%

Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, %

99,4% 98,9% 99,4% 99,4% 99,4% 99,4% 98% 98% 98% 98%

Maksutahte indeks 66,5 68,4 69,6 67 66,2 63,6 66 66 66 66

Joonised 12 ja 13. Maksu- ja tollikorralduse tegevuse valitud mõõdikute visuaal

29

Tegevused ja tulemus:

2024. aastal laekus makse 13,97 miljardit eurot, mis on 9 protsenti enam võrreldes 2023. aastaga.

Riigieelarve ootus oli 113 miljonit eurot kõrgem. Viimaste aastate laekumist vaadates on laekumise kasv

viimasel kahel aastal aeglustunud.

2024. aastal laekus kõige enam sotsiaalmaksu – kokku 4,9 miljardit eurot. Sotsiaalmaksu laekus 292 miljonit

eurot ehk 6,4 protsenti rohkem kui 2023. aastal. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas tulenevalt palgafondi

suurenemisest 6 protsendi võrra, kuigi töökohtade arv aastases võrdluses langes 0,6 protsendi võrra.

2023. aastaga võrreldes kasvas summaarselt kõige enam käibemaksu laekumine. Käibemaksu laekus 2024.

aastal 3,8 miljardit eurot, mis on 370 miljonit eurot ehk 11 protsenti rohkem kui 2023. aastal. Käibemaksu

laekumise tõusu suurimaks põhjuseks on 2024. aasta algusest tõusnud käibemaksu standardmäär, mis

suurendas käibemaksu tasumist aasta jooksul ca 240 miljonit eurot.

2023. aastaga võrreldes laekus protsentuaalselt kõige rohkem juriidilise isiku tulumaksu, mille laekumise

kasv oli aastaga 34 protsenti ehk 246 miljonit eurot. Kasvu peamine põhjus on 2025. aastal rakendunud

kõrgem tulumaksumäär, mis suurendas ettevõtete kasumi jaotamist.

Võrreldes 2023. aastaga laekus 2024. aastal vähem alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi.

Maksu- ja tolliameti (MTA) siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist, pakkudes lihtsaid

ja mugavaid võimalusi käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt. 2024. aastal läbi viidud uuringu

tulemused näitavad, et Eesti inimeste teadlikkus maksude maksmisest ei ole eelmiste aastatega võrreldes

oluliselt muutunud – oma teadmisi Eesti maksusüsteemist peab heaks ligi 62 protsenti inimestest ja 88

protsenti vastanutest on üldiselt kursis, kuidas ja mille pealt tuleb makse maksta.

Vähenenud on aga nende inimeste osakaal, kes leiavad, et maksude maksmine on nende kui kodanike

tähtis kohustus. 2024. aastal oli selle väitega pigem või täiesti nõus 86 protsenti vastanutest, aasta varem

aga 91 protsenti. Alates uuringu läbiviimise algusest on see näitaja püsinud stabiilsena üle 90 protsendi.

Samuti on langenud elanike hinnangud maksusüsteemi lihtsasti mõistetavusele ning maksusüsteemi

õiglusele. 47 protsenti vastanutest pidas Eesti maksusüsteemi lihtsasti mõistetavaks, aasta varem arvas nii

56 protsenti vastanutest. Vaid 26 protsenti vastanutest nõustus väitega, et Eesti maksusüsteem on õiglane.

Seda on 8 protsenti vähem kui 2023. aastal.

2024. aastal langes võrreldes varasemaga ka isiklik maksumoraal, mis tähendab, et varasemast vähem

inimesi tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata. See näitaja langes eelmise aastaga võrreldes

6 protsendi võrra – 2 protsendilt 66 protsendile.

2024. aastal langes maksutahte indeks 63,6 punktile, mis on uuringu kuueaastase ajaloo madalaim tulemus.

Maksu- ja tolliameti oluline ülesanne on vähendada maksukahju ehk saamata jäänud maksutulu, mis

takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. 2024. aastal hinnati maksukahju suuruseks 212 miljonit

eurot. Nii käibemaksu, tööjõumaksude kui muude maksude kahju viitab, et väike hulk isikuid tekitab suure

osa maksukahjust. See tähendab, et kõrge riskiga isikuid on vähe, kuid nende tekitatud maksukahju on suur.

30

2024. aastal oli kõrge riskiga isikuid kõikidest maksuprobleemidega isikutest 16,9 protsenti, kuid nende

tekitatud on kokku 48 protsenti kogu maksukahjust, mis on summaliselt 103 miljonit eurot.

Maksuauditi töö tulemusena 2024. aastal määratud maksusumma oli kokku 68,8 miljonit eurot. Ära hoitud

kahju summa moodustas 56,1 miljonit eurot.

2024. aastal tunnustati MTA ja LHV koostöös väljatöötatud lihtsat, nutikat ja automaatselt toimivat

ettevõtluskonto lahendust nii siseriikliku kui üleeuroopalise tunnustusega. Ettevõtluskonto pärjati

tunnustusega konkurssidel "Tunnusta ettevõtluse edendajat 2024" ja "Euroopa ettevõtluse edendamise

auhinnad 2024" (European Enterprise Promotion Awards 2024).

Toimusid ettevalmistused, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa maksu- ja tolliameti

plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas. Reaalmajanduse projekti (RTE) raames viidi läbi ärianalüüs ja

selle kommunikatsioon. Ärianalüüsi koostamise käigus otsustati oluliselt laiendada projekti algset skoopi -

2024. aasta põhifookus oli TSD palgaandmete, KMD ning töötajate registri komponentide ärianalüüsil. RTE

projekti tulemusena liigub MTA tehnoloogia- ja ametnikukesksetelt lahendustelt andmete ja

äriprotsessikesksele lähenemisele.

Analüütilise võimekuse kasvatamiseks tegeleti andmete korrastamise, seoste ja reeglite kirjeldamisega

Accuritys. 2024. aasta lõpuks oli kirjeldatud 100 maksu- ja tolliameti andmestikku. MTA siht on vähendada

tulevikus infotehnoloogia arenduskulu analüüsimahu arvelt, saavutada kiirem ja selgem arusaam

keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused MTA andmetega andmeteadusega

tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks automatiseerituseks ja tehisintellekti

arendamiseks.

2024. aastal panustas maksu- ja tolliamet info- ja kommunikatsioonisüsteemide investeeringutesse

11 miljonit eurot, millest 60 protsenti moodustasid maksuteenuste ning 40 protsenti tollisüsteemide

arendused. Peamised arendused olid seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks mõeldud

infosüsteemide arendamisega, näiteks mootorsõidukimaksu ja Euroopa Liidu ülese väikeettevõtete

käibemaksu erikorra rakendamine, iga-aastane füüsiliste isikute tulude deklareerimine, tulumaksu,

käibemaksu ja kogumispensioni makse määrade tõstmine jne. MTA tegeles ka Euroopa Liidu tolliõigusega

seotud infosüsteemide arendamisega, näiteks üleeuroopalise tollistaatuse rakenduse loomine, impordi-,

transiidi-, ekspordi- ning sisenemisformaalsuste süsteemide edasiarendused.

Alates 2024. aastast avalikustab MTA kogu arendusportfelli MTA kodulehel. Arendusportfell annab

läbipaistva ülevaate MTA planeeritavatest, arenduses olevatest ja valminud IKT arendustest.

2024. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid:

- Loodi tehniline lahendus standardsete sissenõudmisdokumentide täiusautomaatseks

genereerimiseks, digitembeldamiseks ja väljastamiseks.

- Eraklientidele loodi võimalus MTA konsultantidelt reaalajas maksu- ja tollialast nõu küsida,

kasutades selleks kodulehel asuvat vestlusakent Bürokratt.

- Võeti kasutusele ajatamise graafikute automaatne tühistamine juhul, kui kliendid ei ole

omapoolseid tingimusi korrektselt täitnud. MTA-le tähendab see, et ametnik ei pea enam otsuseid

31

digitaalselt allkirjastama ja kriteeriumite tuvastamine ei ole enam käsitöö ning selle tulemusena

paraneb oluliselt sissenõudmise kiirus ja efektiivsus.

- Toimus liidestus SEB palgamaksemooduliga, et tagada palgamakse teenus, mille eesmärk on

pakkuda ettevõtetele mugavat ja turvalist palgamaksete võimalust. Uus palgamakse lahendus

võimaldab ettevõtetel teostada palgamakseid ning deklareerida ja tasuda riigimaksud kiirelt ja

mugavalt ühes kanalis - SEB internetipangas. Teenus on eeskätt mõeldud väikeettevõtetele ning

palgamakse lahendus sisaldub on kõikides SEB äripakettides.

- Automatiseeriti võlamenetlus.

- Võeti kasutusele elektrooniline tollistaatus ja keskne tollivormistus.

- Lõpetati automaksu IT-rakenduste arendustööd. Jätkutegevusena teostatakse andmete

valideerimist ning vajadusel väiksemate vigade parandust.

- Võeti kasutusele TPCatalyst andmebaas.

Maksu- ja tolliamet viis 2023. aasta kevadel läbi teenindusbüroode külastusuuringu ning analüüs näitab,

et nõudlus kohapealse silmast-silma teeninduse järele on aastatega oluliselt kahanenud ning ameti e-

kanalite külastuste arv ja rahulolu teenindamisega on väga kõrge. 2024. aasta mais lõpetati kohapealne

teenindamine üheksaks kuuks Kärdla, Jõgeva ja Rapla büroodes. Põlva bürood külastanud inimesed suunati

nõustamisele Võru või Tartu büroosse. Alates 2024. aasta maist on avatud kolmel päeval nädalas Paide,

Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbürood.

Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja

vähendada salaturu osakaalu. 2024. aastal jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide

valguses. Maksu- ja Tolliamet (MTA) liikus Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides Eestist Venemaa suunal

riskipõhistelt tollikontrollidelt üle täielikule tollikontrollile, kontrollides kõiki piiriületajaid, sõidukeid ja

kaupu. Kuni 8. augustini 2024 kontrollisid MTA tolliametnikud väljuval suunal üle piiri liikuvaid kaupu riskide

põhiselt, mis hõlmas endas automaatset riskianalüüsi ning nii ametniku kui juhuvaliku alusel kontrolli

suunamisi. Selliste meetoditega on alates 2022. aastast, mil kehtestati rahvusvahelised sanktsioonid ja algas

täiemahuline sõda, läbi viidud üle 100 000 tollikontrolli ning avastatud üle 10 000 rikkumise. Lähtuvalt

valitsuse otsusest ja MTA ohuhinnangust liiguti alates 8. augustist sujuvalt üle täielikule tollikontrollile.

Balti riikide, Soome ja Poola tolliasutused allkirjastasid koostööleppe kaubandussanktsioonide

ühtlasemaks rakendamiseks. Tolliasutuste ühtse koostöölepingu eesmärgiks on tagada

kaubandussanktsioonide ühetaolisem rakendamine kogu Balti regioonis ning tugevdada veelgi omavahelist

koostööd. Lepingu jõustumine tähendab eelkõige põhimõtete ja protsesside ühtlustamist riskide hindamisel

ja sanktsioonikontrollide teostamisel, mis on märkimisväärne samm regiooni majandusliku ja poliitilise

stabiilsuse tugevdamisel. Koostööleppe kohaselt tugevdatakse piiriületuste kontrolli, et parandada Euroopa

Liidu idapiiri julgeolekut ja aidata piiriületajatel, sealhulgas ettevõtetel, paremini orienteeruda kehtestatud

piiravates meetmetes.

Töötati välja tolli riskistrateegia ja kontrolliressursi juhtimise põhimõtted. Riskikriteeriumite ja

strateegia rakendamisega seotud tegevused jätkuvad järgnevatel aastatel vastavalt tegevusplaanile.

32

2024. aastal edastati prokuratuuri 88 kriminaalasja 309 kuriteoepisoodi ja 142 kahtlustatavaga, milles

tuvastati riigile kokku 3 170 000 euro suuruse kahju tekitamine. Kohtueelse menetluse käigus konfiskeeriti

kahtlustatavatelt ja arestiti avalik-õiguslike nõuete tagamiseks sellest summast 49 protsenti.

Aasta jooksul avastas ja kõrvaldas MTA mustalt turult 16,5 miljonit ebaseaduslikult käideldud sigaretti, 3746

liitrit e-vedelikke ja 1680 liitrit absoluutalkoholi, millega hoiti ära 5,3 miljoni euro suuruse maksukahju

tekkimine riigile.

2024. aastal alustati 187 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega

seotud kriminaalmenetlust, millest 159 puhul telliti narkootilised ained Eestisse posti teel.

33

3. Finantspoliitika programm

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 9. Finantspoliitika programmi kulud 2024. aastal tegevuste lõikes, tuhat eurot.

Programm: Finantspoliitika Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud kokku 7 996 10 298 8 415

Programmi tegevused:

Finantspoliitika kujundamine 1 250 1 763 1 414

Rahandusteabe poliitika kujundamine 6 746 8 535 7 002

sh VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid - 190 167

Programmi panustavad rahapesu andmebüroo ja rahandusministeerium. Tegevuste lõikes jagunes lõplik

2024. aasta eelarve ja selle täitmine järgmiselt: finantspoliitika kujundamine 17 protsenti ja

rahandusteabe poliitika kujundamine 83 protsenti.

Programmi Finantspoliitika 2024. aasta lõplik eelarve 10,3 miljonit eurot oli esialgsest eelarvest 2,3 miljonit eurot suurem. Olulisemad muudatused:

 2,9 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta piirmääraga eelarve kasutamata vahendeid;

 2024 lisaeelarve meetmetega vähenesid kulud 0,1 miljonit eurot;

 seaduse muudatusega vähenesid kulud 0,4 miljonit eurot;

 Vabariigi Valitsuse reservidest eraldati täiendavaid vahendeid 0,2 miljonit eurot;

 tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 0,2 miljonit eurot.

2024. aasta kulud olid kokku 8,4 miljonit eurot ehk 82 protsenti lõplikust eelarvest.

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna arengukava -

Programmi nimi Finantspoliitika programm

Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja

kestlikkust toetav

Programmi periood 4 aastat (2024-2027)

Peavastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutajad Rahapesu Andmebüroo

34

Piirmääraga vahenditest jäi 2024. aastal kasutamata 1,9 miljonit eurot, mis kantakse järgmisesse eelarveaastasse, sealhulgas:

 sihtotstarbelise reservi vahendid rahapesu vastase võitlusega seotud tegevusteks 23 tuhat eurot;

 asutuste tegevuskulud 1,9 miljonit eurot.

Vahendid kantakse üle sihtotstarbeliselt programmitegevuste lõikes.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 10. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdikute selgitused

Finantspoliitika mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP- sse, %, >

22,9%* 22,9%* 28* 29%* 29%* 32%* 30% 30% 30% 32%

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, >

4,4% 4,9% 4,6% 4,6% 6% 6,5% 5% 5% 5% 5%

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%)

0,7% 0,9% 1% -0,3% 0,1% 0,4% 0,4% 1% 1% 1%

Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannete osakaal

66 54 51 55 66 ** 65 65 65 65

* hinnanguline

** selgub 01.07.2025 seisuga

Mõõdik, mille seiramine lõpetati, sest Finantsinspektsioon ei avalda enam andmeid:

Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) suhe sisemajanduse koguprodukti.

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure

tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.

 Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka

keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023. aastal

kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke.

 Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära

kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid

üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.

35

 Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on

mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju.

Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures

ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.

 Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi

kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.

 Eestis tegutseb kokku umbes 50 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes

tarbijatele laene väljastavad. Krediidiandjate mitmekesisus turul tagab konkurentsi ja tarbijale

võimaluse leida turult endale sobivaima hinnaga laenupakkuja.

KAPITALITURG

 Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused

suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna

investeerivate jaeinvestorite arv.

 Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on langetanud ka tehingutasusid viimaste aastate

jooksul.

 Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks

alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2023. aasta lõpuks oli III sambas kokku

197 000 inimest, siis 2024. aasta lõpuks 219 868 inimest.

 Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2024. aasta seisuga 0,51 protsenti, mis on

taas veidi madalam, kui aasta varem (2023 oli 0,54 protsenti ja 2022 oli 0,57 protsenti).

 Pensioni investeerimiskontosid on 2024. aasta aprilli lõpu seisuga avatud 8 700, mille kaudu on

investeeritud või investeerimisel umbes 117 miljonit eurot (2023. aasta lõpus oli 89 miljonit).

 Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist

lepitusmenetluse süsteemi.

 Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta

ning seda arendatakse järjepidevalt.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

 2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-i

poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL

järgmistel aastatel jälgib. 2024. aasta detsembris toimus taas järelhindamise aruandmine.

 Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate

(VASP-ide) üle ning tänu sellele on VASP-ide turg tänaseks oluliselt korrastunud.

36

ARVESTUSALA

 Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi

Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse

parandamine. 2023. aastal oli oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele huvilistele

tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja kasutust

igapäevaste majandusotsuste tegemisel.

FINANTSKIRJAOSKUS

 Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid märkimisväärset huvi

investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ning see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada

vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata

koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste

koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis

2024. aastal lõimiti õppekavadesse ja –materjalidesse.

Vajab tähelepanu:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 Finantskriiside ennetamise ja juhtimise raamistikku saab muuta tõhusamaks. Esiteks, kehtiv

regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks. Teiseks,

Tagatisfondil ei pruugi olla piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis. Euroopa Liidu

Pangandusliidu projekti lõpuni viimine (muuhulgas ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks

aga muutma Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist

Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.

 Hetkel, kriisiolukorras ei pruugi koostöö ja infovahetus olla, eelkõige välispartneritega, kõige

sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisalast

koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja

rahapesu tõkestamine).

 Samuti on muutunud julgeoleku olukord esitanud uusi väljakutseid ka finantssektorile. Näiteks

tuleb tagada valmisolek, kui kriis hakkab pihta muudest valdkondadest (näiteks elektri- või

sidekatkestused) või kui küberrünnakud tabavad ka finantssektorit.

 Tänaseks ei ole kõik finantsturul tegutsejad finantsjärelevalve all. Eelkõige on murekohaks hoiu-

laenuühistud, kelle viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiustajate kindlustunnet. Jätkuvalt

esineb üsna palju nii öelda lõhkilaenamist - paljud inimesed ei suuda tasuda õigeaegselt oma

tarbimislaene. See võib tähendada, et kõik krediidiandjad ei väljasta laene piisavalt

vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige

positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada.

37

 Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude

finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi lihtsasti lahendada ilma kohtusse pöördumata.

Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine.

KAPITALITURG

 Konkurentsi soodustamine finantsteenuste valdkonnas (pangandus, investeerimine, kindlustus

jne), et teenuste valik oleks mitmekesine, aga ka hind oleks tarbijale taskukohane ja julgustaks

tarbijat finantsteenuseid rohkem tarbima.

 Muuta Eesti kapitaliturg atraktiivsemaks ja mitmekesisemaks ehk ettevõtetel oleks tänasega

võrreldes lisaks pangalaenudele muid võimalusi kapitali kaasamiseks, sealhulgas ka näiteks

pensionifondide investeeringute näol. Jaeinvestoritele laiema valiku instrumentide tekitamine

raha paigutamiseks nii lühi- kui pikaajaliselt. Aidata kaasa väärtpaberituru infrastruktuuride

(registrite ja arveldussüsteemide) integreerumisele, et lihtsustada ja muuta odavamaks

investorite jaoks väärtpaberitesse investeerimist üle Euroopa Liidu.

 Vältimaks finantsteenuste valdkonna ülereguleerimist, tuleb proaktiivselt EL läbirääkimistel

enam kaitsta Eesti huve, lähtuvalt meie riigi väiksusest ja ära kasutada EL õiguses sätestatud

valikukohti, et kehtestada liberaalsemaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata.

Euroopa Liidu läbirääkimisetel rõhuda enam proportsionaalsuse arvestamisele, et väiksematel

teenusepakkujatel oleksid leebemad nõuded, tagamaks nende konkurentsivõime nii kohalikul kui

Euroopa Liidu finantsturul. Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate hulk Eesti

finantsturul.

FINANTSKIRJAOSKUS

 Jätkuvalt tuleb pingutada, et rahatarkus oleks kõigile kättesaadav ja et head teoreetilised

teadmised jõuaks üha enam ka praktikasse. Tähelepanu vajab haavatava elanikkonna rühm,

eelkõige need, kes on end lõhki laenanud või kelle sissetulekud jäävad alla nende kohustusele.

Samuti on üha tõsisemaks muutumas pettuste temaatika, kus ühelt poolt tuleb inimesi õpetada

petuskeeme ära tundma ja teisalt analüüsida, kas abiks oleks regulatiivsed muudatused.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 Keskmine II samba fondide pikaajaline (viimased 20 aastat) reaaltootlus on 0,4 protsenti.

Kokkuvõttes oli 2024 hea aasta, kuid jätkuvalt vajab fondide tootlus tähelepanu.

 2024. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aasta lõpus 4,95

miljardit). Kuigi aastane tõus oli miljard eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt

keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise

investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.

 Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp

konkurents - jätkuvalt on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja.

Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest

huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.

38

 Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks

kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha

ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud

inimesi regulaarselt panustama.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

 Rahapesu tõkestamisse puutuvad organisatsioonid on sageli rahandusministeeriumi valitsemisala

välised, seega puuduvad hoovad ja tööriistad ministeeriumite, aga ka ametiasutuste üleselt

tegevusi koordineerida ning tagada valdkonnaülest tulemuslikku võitlust rahapesuga.

 Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda uute

võimalike rahapesualaste väljakutsetega. Kuidas tuvastada riske enne, kui need eskaleeruvad või

realiseeruvad ning kuidas viia läbi strateegilist analüüsi riskide märkamiseks ning ennetamiseks,

on valdkonna pidevad ülesanded. Vaja on paremat rahvusvahelist koostööd ning proaktiivselt

sanktsiooni rikkumiste ja kõrvalehoidumiste tuvastamist, samuti paremat andmeanalüütikat.

 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas on oluline pidev andmepõhine riskide

hindamine ning otsuste tegemine. Vajadus paremaks andmeanalüütikaks tähendab

andmehalduse arendamist ja selleks vajaliku õiguskeskkonna kujundamist. Ettevõtjaid

puudutavate registrite andmete õigsuse kontroll läbi erinevate valdkondade ja asutuste on

väljakutse. On andmeid, mida ei koguta, mis oleks vajalikud ja on andmeid, millele ei pääse ligi.

Kõikide andmete puhul ei ole tagatud õigsus ega piisava sagedusega uuendamine.

ARVESTUSALA

 Kättesaadava ja kvaliteetse audiitorteenuse tagamine riigis. Inflatsiooni tingimustes on

kasvanud auditeerimiskohustusega aruannete arv, kuid audiitorite arv on vähenenud.

Analüüsime 2024. aasta aruannetele kohalduva audiitorkontrolli piirmäärade tõstmise mõju

2025. aastal.

 Äriühingute kestlikkusaruandluse (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid) kohustuslikuks

muutumine, mille laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot

kaasavate infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ühiskonna

vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel.

39

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus: Finantspoliitika kujundamine

Eesmärk: Saavutatud on tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel ning tagatud on läbipaistvus ja finantsstabiilsus.

Tabel 11. Finantspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdikute selgitused

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina teenuste pakkujate arv, >

174 180 210 250 131* 136 136 145* 155* 160*

Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 1 1 5 0 3 3 0 0 0 0

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, %

0,61% 0,59% 0,58% 0,57% 0,54% 0,51% 0,51% 0,49% 0,47% 0,45%

III sambas hõlmatud inimeste arv 94

000 167 200

179 500

186 500

196 500 208 000

208 000

214 000

220 000

225 000

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis : hoiakud

- 7 - - Ei

hinnatud - 5 -

-

-

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis: käitumine

- 13 - - 23 - 10 - -

-

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis: teadmised

- 4 - - 3 - 3 - -

-

* (võrreldes varasemate aastatega on seda metoodikat korrigeeritud - välja on jäetud maaklerid, ilma loata fondivalitsejad)

Mõõdikud, mille seiramine lõpetati, sest andmeid enam ei koguta:

Hasartmängusõltuvuse määr: tõenäoline patoloogiline mängija Hasartmängusõltuvuse määr: mõningate probleemidega mängija, sest uuringut ei tehta enam.

Joonised 14 ja 15. Finantspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

40

Tegevused ja tulemus:

Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.

§ Kehtima hakkas EL küberturvalisuse määrus (DORA - Digital Operational Resilience Act), millega

nähti pankadele jt finantsasutustele ette uued nõuded, et parandada nende võimet ennetada

küberrünnetest tulenevaid olukordi, mis võivad viia teenuste katkemise, finantskaotuste ja

andmeleketeni. Geopoliitiline olukord on küberohu riske oluliselt suurendanud ja finantssektor langeb

küberrünnakute sihtmärgiks kolm korda tõenäolisemalt kui mõni muu sektor. Finantsteenuste

toimimisel on tehnoloogial võtmeroll ja võimalike rünnakute ennetamine seda vajalikum. Kehtima

hakanud reeglite kohaselt peaks rünnete ja häirete esinemise korral ettevõttel olema tegevusplaan ja

juhtimisraamistik, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata ja klientide andmed on

kaitstud.

§ Jõustusid euro kasutusele võtmise seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada vajadust 1-

ja 2-sendiste kasutamiseks. Pisisentidega makstakse poes ostude eest harva, kuid nende tootmise ja

käitlemise mõju keskkonnale on suur. Seadusega kehtestati poodides sularahaga tasumisel

ümardamisreegel ja poed 2025. aastast vahetusrahana enam 1- ja 2-sendiseid tagasi ei anna.

§ Jõustus krediidiinkassode ja – ostjate seadus, mille kohaselt peavad laenulepingustest tulenevate

võlgnevuste sissenõudmisega tegelevad inkassod taotlema finantsinspektsioonilt tegevusloa ja neile

kehtestatakse tegevusnõuded. Inkassofirmadele kaasnevad võlgniku teavitamise kohustused. Eraldi

nähakse ette täiendavad nõuded pankadele ja muudele krediidiandjatele – sätestatakse, et enne

täitemenetluse algust tuleb laenuandjal kaaluda kas on siiski võimalusi, et maksetähtaja ületanud

tarbijakrediidilepinguid saaks muuta selliselt, et võlgnik suudaks pikemas perspektiivis oma võla tasuda

ja kohtumenetlust ei peakski alustama.

§ Rahandusministeerium esitas kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused,

mille kohaselt peavad tulevikus hoiu-laenuühistud ennast kujundama ümber ühistupankadeks.

Ühistupank allub finantsinspektsiooni järelevalvele ja tema hoiustele laieneb Tagatisfondi kaitse.

Seadusmuudatuste eesmärk on kaitsta hoiustajate raha hoiu-laenuühistutes.

2024. aastal toimus ka mitu kohtumist Põhja-Balti ministeeriumite ja teiste ametiasutuste vahel, et

tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd finantskriiside juhtimiseks. Toimus ka ühine Põhja-Balti

riikide finantskriisi õppus.

§ Rahandusministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on valminud

väärtpaberituru seaduse muudatused, mille eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu suurte

börsifirmade juhtkondades. Eelnõuga võetakse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt

börsiettevõtte üldkoosolek peab soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist:

vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja

nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Esimese eesmärgi täitmiseks peaks näiteks viieliikmelises

nõukogus olema kaks alaesindatud soost isikut, teise eesmärgi täitmiseks nõukogus ja juhatuses, kus

41

on kokku näiteks üheksa liiget, peaks neist kolm olema alaesindatud soost. Muudatus nõukogu või

juhatuse tasemel peab toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate

liikmete ametiaeg.

Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut

soodustavad tegevused.

Euroopa Liidu tasandil toimus 2024. aastal mitmeid töögruppe, kus aktiivselt osalesime – digieuro,

pankade kriisimeetmed, maksteenuste uuendamise ettepanekud, finantsteabe jagamise määrus. Töö

kõigi nende ettepanekutega jätkub ka aastal 2025.

§ Jõustus krüptovaraturu seadus, millega kehtestatakse krüptovarateenuse pakkujatele nõuded,

eesmärgiga korrastada turgu ja tagada selle usaldusväärsus. Krüptoturg oli seni Euroopa Liidus ühtselt

reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti olid olukord ja

regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu

usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi

uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks.

Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.

Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.

Toimusid Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamisega seotud tegevused.

2024. aastal oli fookus eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, kuid tõsisemalt võeti selle

kõrval fookusesse ka võlgnike probleemid, võitlus finantspettusega ja rahvusvaheline koostöö eelkõige

meie regiooni riikidega.

2024. aasta märtsis lõpetas õpetajate rahatarkuse mentorklubi oma neljanda hooaja, kus osales

kümme gruppi üle Eesti ning lõputunnistuse said 142 kooli- ja lasteaiaõpetajat, noorsootöötajat,

raamatukoguhoidjat. Nelja tegutsemisaasta peale kokku on nüüd klubis omandatud teadmisi edasi

andmas 520 õpetajat üle Eesti. Õpetajad said süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja

analüüsi, eelarve koostamise, säästmise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise algtõdede,

varaklasside, sissetulekute kasvatamise ja pensionisüsteemide kohta. Lisaks jagasid kogemusi elust

enesest teised programmi läbinud õpetajad ning loodi rahatarkusega seotud ülesandeid, mis laetakse

üles ja jäävad kasutamiseks kõigile huvitatuile e-koolikotti.

Sügisel alustasid viiendat õppeaastat õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem

kui 200 õpetajat üheteistkümnes grupis üle Eesti. Tavapäraste mentorklubide kõrval alustas ka grupp

(85 osalejat) edasijõudnutele, kes on enamasti mentorprogrammi läbinud ja juba rahatarkust õpetavad.

Mentorklubides räägitakse elukestvast investeerimisest, finantsvabadusest, rahalisest heaolust,

õpetajana ettevõtlusega alustamisest ning jagatakse häid praktikaid ja kogemuslugusid. Oluline fookus

grupiaruteludes on ka rahatarkuse õpetamisel koolis-lasteaias. Õpetajate ülekaalukas huvi

42

rahateadmiste vastu osutab ühiskonnas suurenenud laiemale nõudlusele finantskirjaoskuse õppe

järele.

Algas teaduskoostöö TalTechi juhitud meeskonnaga, kuhu panustavad ka teiste ülikoolide

teadlased. Koostöö kestab 2026. aasta lõpuni ja selle põhifookus on, kuidas viia eestlaste rahatarkus

teooriast praktikasse, kuidas rahatarkuse taset võiks üldse mõõta ja kuidas aidata edasi haavatavate

ühiskonnagruppide rahatarkust.

Toimus teistkordselt rahatarkuse edendajate konkurss rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni,

Eesti panga ja Eesti pangaliidu koostöös. Konkursi raames tunnustati isikuid ja organisatsioone, kes on

andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise

oskustesse.

Valmis e-kursus „Kuidas suurendada rahalist heaolu?“, rahatarkuse põhitõdedest, pakkudes läbi

praktiliste näidete juhiseid, kuidas oma rahalist heaolu ja kindlustunnet suurendada. Kursus annab

ülevaate eelarvestamisest, säästmisest, pikast planeerimisest ja ka investeerimisest ning sobib

kasutamiseks erinevas vanuses rahatarkuse huvilistele. Tuuakse praktilisi näiteid ning pakutakse

põnevaid ja kaasahaaravaid lahendusi, lisaks saab igaüks enda teadmisi ise kontrollida.

Rahandusministeeriumi tellimusel pakkus Cybernetica AS välja tehnoloogilised lahendused

positiivse krediidiregistri loomiseks7. Tellitud uurimistöö eesmärgiks oli saada infot, kuidas luua

register nii, et oleksid kaitstud inimeste privaatsus ja tagatud vastutustundlikuks laenamiseks vajaliku

teabe jagamine selliselt, et ka väiksematel laenuandjatel oleks võimalik positiivse krediidiregistriga

liituda.

Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine

§ Jõustusid kogumispensionide seaduse muudatused, millega lihtsustub päritud II samba vara pärija

II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega.

Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Kuigi rohkem

eelistatakse pärimisel sambast raha välja võtta, on vaikselt hakanud kasvama ka päritud vara

ülevõtmine pärija teise sambasse. Praegu tuleb selleks võtta päritud vara oma pensionikontole ja

seejärel teha eraldi avaldus selle suunamiseks oma pensionifondi.

§ Jõustusid tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muudatused, millega muudetakse

paindlikumaks finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat

investeerimiskonto reeglistikku ja muid investeeringutelt saadud tulu maksustamist puudutavaid

sätteid. Muudatustega laiendati investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisati sinna pandikirjad,

reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. See muudab võimalikuks

maksuefektiivse investeerimise senisest enamatesse finantsinstrumentidesse.

7 Positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüs

43

§ Jõustusid liikluskindlustuse seaduse muudatused, millega võeti meie õigusesse üle Euroopa Liidu

kindlustusereeglid, et tagada kahjukannatanutele parem kaitse. Kindlustuse põhiolemus jääb samaks:

esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt ka

süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja kannatanule kahju hüvitab. Nüüdsest on liikluskindlustusega

kaetud ka osad kergliikurid, muu hulgas näiteks elektritõukerattaid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri

tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo.

Toimus pensioni prognoosimudeli arendamine Centari poolt koos rahandusministeeriumi ja

sotsiaalministeeriumiga. Aasta lõpuks oli valmis ja valideeritud hinnanguliselt 90 protsenti mudelist.

Samuti oli alustatud läbirääkimisi statistikaametiga mudeli andmehõive läbiviimiseks tulevikus. Mudel

valmib eelduslikult 2025. aasta esimesel poolaastal. Mudeli andmete uuendamise protseduur selgub

statistikaametiga läbirääkimiste käigus.

Valmis „Pensionifondide tasude ja investeeringute analüüs“8, mille peaeesmärk oli hinnata

pensionifondide tasude ja investeeringute regulatsiooni asjakohasust. Pensionifondide kulusid,

tasusid ja investeeringuid on analüüsitud ka varem ning vastavat regulatsiooni on aja jooksul palju

muudetud. Analüüsi tulemused näitavad, et 2019. aastal jõustunud muudatused on täitnud toona

seatud eesmärke ja prognoose. Valitsemistasud on oluliselt langenud ja ka rahvusvahelises võrdluses

on Eesti tasud keskmised või keskmisest isegi madalamad. Valitsemistasu regulatsioon ei vaja praeguse

seisuga täiendavaid muudatusi ja see on jätkuvalt asjakohane. Tänu investeerimispiirangute

muudatustele on kasvanud suurema riski ja tootlusega vara osakaal (näiteks aktsiad). Selle tulemusena

on paranenud pensionifondide tootlus nii võrdlusindeksite kui ka teiste riikide võrdluses. Seega on

investeerimispiirangute muudatused täitnud oma eesmärki.

Tartu ülikooli, rahandusministeeriumi ja pensionikeskuse koostöös viidi läbi uuring, et selgitada

välja, kuidas mõjutavad meeldetuletused III pensionisambasse sissemaksete tegemist. Läbiviidud

uuringust selgub, et inimesi ajendab III pensionisambasse rohkem raha paigutama soov kindlustada

enda ja oma lähedaste tulevik. 2023. aasta lõpus saadeti juhuvalikul III samba omanikele erineva

sõnastusega e-kirjad, mis kutsusid üles oma sissemakseid üle vaatama.

Hasartmängupoliitika kujundamine

§ Aasta lõpus valmis hasartmänguseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk

muuhulgas on muuta hasartmängu võidufondi piirmäärasid, hasartmängukorraldajatele esitatavaid ja

hasartmängu korraldusloa peatamise nõudeid, kehtestada osavusmängudele vanusepiirang, karistuse

efektiivsuse nõudeid, et kaitsta mängijaid ning vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja

nende mõju ühiskonnale.

02. aasta

8 Pensionifondide tasude ja investeeringute analüüs 2024

44

Tegevus: Rahandusteabe poliitika kujundamine

Eesmärk: Arvestusalane rahandusteave Eestis on läbipaistev ja usaldusväärne ning Eesti

rahandussüsteemi kasutamine kuritegevuseks on tõkestatud.

Tabel 12. Rahandusteabe poliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdikute selgitused

Finantspoliitika mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad

0 0 0 15 15 14 10 10 8 5

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, %

4,4% 4,1% 4% 3,8% 4,1% * 5 4% 4% 4%

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %

88% 88% 88% 88% 88% * 80 80 80 80

Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, %

60% 59% 60% 59% 62% * 60% 60% 60% 60%

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste puudustega

93% 94% 88% 81% 77% * 100% 100% 100% 100%

Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %9

28% 27% 47% 21% 38% 31% 30% 30% 30% 30%

RAB-i järelevalvega kaetus (nii kaug- kui kohapealsed), %**

4% 38% 32% 15% 41% 32% 30% 25% 25% 25%

* 2024 aasta majandusaasta audiitorkontrolli analüüs viiakse läbi tavapäraselt 2025. aasta lõpus arvestades aruande

esitamise tähtaega 30.06 ning hilinenult esitatud aruandeid (analüüs ligi 80% esitatud aruannete pealt)

** Muudetud on mõõdiku sõnastust. Varasema “RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off-site kui on-

site)” sõnastuse asemel võeti kasutusele lihtsam ja selgem sõnastus “RAB-i järelevalvega kaetus (nii kaug- kui ka

kohapealsed)”. Varasem sõnastus oli ebatäpne, sest mõõdiku alla liigituvad ka hasartmängukorraldajad, kes on

maksu- ja tollimaeti tegevusloaga.

9 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise

aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga.

45

Joonised 16 ja 17. Arvestuspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Arvestusvaldkonna korraldamine

Raamatupidamise Toimkond tegi oma tavapärast tööd raamatupidamiskeskkonna ja -

standardite edasiarendamisel, juhendite tutvustamisel ja selgitamisel.

§ Jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse

muudatused, mille kohaselt pannakse argmaistele kontsernidele kohustus avalikustada makstud

tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes. Eelnõuga võeti üle Euroopa Liidu

direktiiv, mis muutis kehtivat raamatupidamisdirektiivi. Direktiiviga soovitakse hargmaiste

kontsernide tegevust muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu

globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada

tulumaksualast teavet eraldi aruandes. See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne,

kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot.

§ Jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, millega standardiseeritakse ja lihtsustatakse

raamatupidamise seaduse nõudeid e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Avalikus sektoris on e-

arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid e-arvete laiem levik erasektoris

on pigem takerdunud. Muudatuste eesmärk on soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi

rakendumist ja toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka

erasektoris. Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve

vastuvõtjana registreerimise korda.

2024. aastal jätkati kestlikkusaruandluse teema teadlikkuse tõstmist, selleks osaleti erinevate

valdkondade konverentsidel ja seminaridel esitlustega. Toimus rahandusministeeriumi infopäev,

korraldati veebiesitlusi ning osaleti töötubades ettevõtjatega. Jätkus ka kestlikkuse riskide

hindamise digitaalse tööriista arendus partneritega Soomest, Lätist ja Leedust. See on vajalik, et

mõtestada ettevõtte tegevuse mõjusid, riske ja võimalusi jätkusuutlikkusele orienteeritud

maailmas. Projekti lahutamatuks osaks on ka sidusgruppide kaasamine.

46

Rahandusministeerium jagas jätkuvalt infot läbi informatsiooniportaali

kestlikkusaruandlus.ee10, aitamaks ettevõtjatel aru saada, mis on kestlikkusaruandlus, kellele see

kohaldub, kuidas aruandluseks valmistuda ning millised on asjaomased nõuded ja regulatsioonid.

Üleeuroopalise kestlikkusaruandluse kohustuse rakendamisega 2025. aasta algusest, luuakse

eeldused rohereformiga seatud eesmärkide täitmiseks, suunates muuhulgas investorite huvi just

kestlikumate ettevõtete rahastamisele. Infoportaal on mõeldud kasutamiseks kõigile ettevõtjatele,

keda kestlikkusaruandlus puudutab. Informatsioon uueneb ja täieneb pidevalt. Portaali kaudu on

võimalik tutvuda muuhulgas ka erinevate ettekannete, ülevaadete ning koolitusmaterjalidega.

Samuti on võimalik portaali kaudu esitada küsimusi ja lugeda vastuseid enamlevinud küsimustele.

§ Jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, millega luuakse reeglid kestlikkusaruande

koostamiseks ning audiitorkontrolliks. Sama eelnõuga korrigeeritakse ettevõtte suuruskriteeriume

ning tõstetakse auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasid. Euroopa Liidu äriühingute

kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohaselt peavad ettevõtted järk-järgult tegevusaruande

osana majandusaasta aruandes esitama kestlikkusaruande. 2024. aasta kohta esitavad

kestlikkusaruande ligi 10 ettevõtet, kes on avaliku huvi üksused (börsiettevõtted) ning kellel on üle

500 töötaja. Kõik aruanded peavad vastama Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standarditele ja

läbima sõltumatu audiitorkontrolli.

Audiitortegevuse korraldamine

Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve

korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele.

§ Muutmisel on audiitortegevuse seadus, millega kavandatakse siseauditi reeglistiku

ajakohastamist. Siseauditi funktsiooni kaasajastamise eesmärgist tulenevalt ei omistata edaspidi

siseaudiitori kutsetasemeid. Siseauditi kutseala toimib kõige paremini iseregulatsiooni alusel -

Siseaudiitorite Instituut (IIA) ja selle kohalikud üksused on näidanud, et suudavad oma liikmeid

edukalt hallata, arendades ja edendades siseauditi standardeid, eetikat, sertifikaate ja täiendõpet

ning oma liikmete järelevalvet ja distsipliini. Siseaudiitori kutsete haldus praegusel kujul –

valitsusepoolne kutsete ja kutsetasemete omistamine (IIA poolt väljastatud sertifikaatide

tunnustamise läbi), registreerimine Audiitortegevuse registris (ATR) ning iga-aastane

topeltaruandlus siseaudiitori töömahu ja läbitud koolituste kohta – ei loo lisandväärtust kutsele, on

üleliigne ja segadust tekitav ning kujutab endast vähese kasuga lisakoormust.

Rahapesu tõkestamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemusel väljatöötatud

tegevuskava elluviimine, sh siseriikliku riskihinnangu läbiviimise metoodika edasiarendamine ja

järgmiseks siseriikliku riskihinnangu koostamise protsessiks ettevalmistamine.

10 Kestlikkusaruandluse veebileht

47

Rahandusministeerium esitas suvel Moneyvalile raporti (Moneyval follow up report ehk FUR).

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada

rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF

piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele

koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse

andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks

finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema

suuremad rahapesuriskid.

§ 17. juunil 2024 jõustus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatus, mis sätestab uued

erikohustustega isikud ning seab sisse kohustuse teavitada rahapesu andmebürood riigihanke

piirangu korral. Seadusemuudatusega sai rahapesu andmebüroost (RAB) pädev asutus, kes vastab

teatud päringutele riigihangetega seotud piirangute kohta, annab tagasisidet riigihanke piirangu

(määruse 833/2014 artikkel 5k) kohaldamisele ning täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid.

§ 1. jaanuaril 2024 jõustus rahandusministri määrus (12.09.2023), mille kohaselt tuleb Eestis

tegutsevatel virtuaalvääringu teenusepakkujatel edastada Eesti pangale ja rahapesu

andmebüroole kvartaalselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning

varade ja kohustuste kohta.

§ Seoses Euroopa Liidu krüptovaraturu määrusega 2023/1114 (MiCA) ja krüptovaraturu seaduse

vastuvõtmisega (KrüTS), lõpetas rahapesu andmebüroo alates 30.12.2024 virtuaalvääringu teenuse

tegevuslubade väljastamise. Selle asemel asus krüptovaraturu osalistele uusi lube välja andma

finantsinspektsioon. Teenusepakkujad viiakse täielikult finantsinspektsiooni järelevalve alla alates

1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusload virtuaalvääringu

teenuse osutamiseks. Neile virtuaalvääringu teenusepakkujatele, kellel on kehtiv rahapesu

andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini või kuni

finantsinspektsioonilt tegevusloa saamiseni enne seda kuupäeva.

Valmis uuring „Äriühingute teenuse pakkujate välismaa seosega kliendid ja teenused Eestis“,

milles analüüsiti, (1) kui palju on Eesti äriregistris välismaalastega seotud ettevõtteid ja nendega

seotud äriühingute teenuse pakkujaid (CSP); (2) antud ettevõtete aktiivsusnäitajaid; (3) millises rollis

on CSP-d ja välismaalased nendes juriidilistes isikutes; (4) millistest riikidest on pärit nende

ettevõtetega seotud välismaalased. Uuringu tulemused aitavad parandada senist teadmist

valdkonna haavatavusest ning toetavad kompleksse teema käsitlemist järgmises riiklikus

riskihinnangus. Uuringu tulemusel leiti et, kuigi CSP-d on seotud väga paljude eri riikide

ettevõtetega, on vaid vähestel seoseid riskiriigi isikutega ja ka enamikul neist juhtudest vaid üksikute

selliste ettevõtetega. Samas tuvastati, et välismaalastele toimub kõrgema riskiga teenuste

pakkumine, milleks on juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ja osaniku teenus. Samuti on äriühingute

48

teenuse pakkujate teatamisaktiivsus liiga madal – vaid 4 prosenti esitas RAB-ile 2023. aastal teateid,

mille hulgas ei olnud ühtegi terrorismi rahastamise kahtlusega teadet.

Valmis uuring „Välismaalased Eesti ettevõtetes“. Välisriigi isikutel on oluline roll Eesti

ettevõtluskeskkonnas. Vähemalt veerandil juhtudel puudub teadmine, mis on nende tegevuse sisu,

sest nad ei esita Eestis majandusaasta aruandeid. Eestis tegutsemise aktiivsusnäitajad on kõige

madalamad äriühingute teenuse pakkujatega seotud välismaalaste ettevõtetel ja samuti kõrgema

terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega seotud ettevõtetel. On keeruline mõista, miks on

sellisel juhul vaja Eestis ettevõte asutada. Riigile on see arvestatav risk, kui puudub teadmine, kes ja

milleks Eesti ettevõtluskeskkonda tegelikult kasutab.

Valmis uuring „Välismaalase seosega ettevõtted – poolteist aastat hiljem“, milles selgub, et

äriregistris läbi viidud „suurpuhastuse“ tulemusel on õigusvõimeliste ettevõtete nimistus pooleteise

aastaga toimunud olulised muutused. Välismaalase seosega ettevõtteid, mille nõrku

aktiivsusnäitajaid RAB oma varasemas uuringus ohumärgina esile tõstis, on äriregistri puhastustöö

puudutanud intensiivsemalt kui üksnes Eesti isikutega seotud ettevõtteid. Sellega on oluliselt

vähendatud riski, et Eestis loodud juriidilist keha, mille puhul Eestis mingit aktiivsust näha ei ole,

kasutatakse välismaal kuritegude toimepanemisel.

31.12.2024 seisuga kehtis 733 rahapesu andmebüroo poolt välja antud tegevusluba, millest 242

on finantseerimisasutused, 255 on äriühingute ja 42 virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Enim

muutusi oli finantseerimisasutuste tegevuslubades, mis oli 2024. aasta alguses suurima

tegevuslubade arvuga sektor. Sektori tegevuslubade arv vähenes 78 võrra.

2024. aasta RAB tegevusloaga ettevõtete ja hasartmängukorraldajate, mille tegevuslubasid

väljastab maksu- ja tolliamet, rahapesu andmebüroo järelevalve kaetus oli 32 protsenti. Järelevalve

kaetus tähendab nii kaugkontrolle, mida tehakse küsimustike vormis ja kohapealseid kontrolle.

Perioodilist aruandlust, mis on kehtestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, antud mõõdikusse

ei arvestata. Arvestades RAB-i eelarve kärbet, siis järelevalve võimekus väheneb ja sellest lähtuvalt

mõõdiku järgnevate aastate sihttasemeid vähendati 25 protsendini.

2024. aastal tõusis RAB esitatud teadete arv võrreldes varasemaga paari tuhande võrra. 2024.

aastal esitati RAB-ile 10 366 rahapesu kahtlusepõhist, ebahariliku tegevuse või

tehingupõhist teadet, millest süvaanalüüsi jõudis 344 teadet, nendest 105 (31 protsenti) edastati

uurimisasutustele analüüsitud teabeedastustes. Lisaks tehti 1695 faktipõhist infoedastust

uurimisasutustele, mis olid seotud 2 233 teate ja piiriülese infoga. Enamus faktipõhisest infost

puudutas rahapesu eelkuritegudega seotud infot ning vähesemal määral ka rahapesu kahtlusega

seotud teavet. See info toetab uurimisasutusi kuritegude avastamisel ja tõkestamisel.

Rahapesu riskitase on keskmine. Ülekaalus on endiselt piiriülene rahapesu, kus kuritegelik

tegevus, mille vahendeid üritatakse Eesti majandusruumi ja rahandussüsteemi kaudu puhastada,

asub teises riigis. 2024. aastal RAB-ile laekunud välispäringute juhtumites enamuse seos Eestiga oli

49

kas avatud pangakonto või Eestis asutatud, kuid välismaalasest osanikega ning väljaspool Eestit

toimetavad osaühingud. RAB-ile laekunud teave näitab, et rahvusvahelised kuritegelikud

võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või

maksukuritegevuse skeemides. Kõrge riskiga turuosaliste arv on järelevalveasutuste töö tulemusena

vähenenud nii virtuaalvääringu teenuse pakkujate, finantseerimisasutuste kui ka äriühingute

teenuse pakkujate seas. Riskid nendes sektorites on kontsentreerunud üksikute turuosaliste kätte,

kellel on keskmisest kõrgem riskiisu ja rahvusvahelisem klientuur.

Rahapesule rohkem haavatava sektorina on esile kerkinud Eesti hasartmängusektor. Selle

sektori turuosaliste arv, teenuste maht ja seonduvad riskid on alates 2020. aastast kasvanud. Eesti

tegevusloaga turuosaliste arv on viie aastaga kahekordistunud, eelkõige on juurde tulnud

kaughasartmängu teenusepakkujaid, kelle klientuur on rahvusvaheline ning suur osa neist ei oma

Eestis juriidilist keha. Antud asjaolu tõstab teenusepakkujate riski, kuna ettevõtetega suhtlemine ja

järelevalve teostamine on raskendatud. Eelnev osutab vajadusele kehtestada ka

hasartmängusektoris regulaarne aruandluskohustus sarnaselt virtuaalvääringu teenusepakkujate

aruandlusele.

Eesti jurisdiktsioonis on kokkupuude terrorismi rahastamisega vahendite edastamise faasis.

Kõige olulisemal määral mõjutavad Eesti terrorismi rahastamise riskipilti korrespondentsuhted.

Peamiselt just nende kaudu saab alguse enamik terrorismi rahastamise kahtluse kaasusi. Seda on

näha nii pangandussektori kui ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate juures. Tehingud tehakse Eesti

teenusepakkuja juriidilisest isikust kliendi ehk respondentasutuse kaudu, kes tegutseb mujal

jurisdiktsioonis. Respondentasutuse klient ehk niinimetatud lõppklient on tavapäraselt füüsiline isik,

kes vahendeid saadab, resideerub samuti mujal.

Eesti jaoks jäävad sanktsioonidega seotud riskid – eelkõige sanktsioonide rikkumine kui

rahapesu eelkuritegu ja finantssanktsioonide rikkumine – jätkuvalt oluliseks. See tuleneb Eesti

geograafilisest lähedusest Venemaale, majanduslikust lõimumisest ja kogukondade omavahelistest

sidemetest. Nende tegurite tõttu püsivad sanktsioonidest kõrvalehoidmise riskid, ennekõike

geograafilised riskid, kõrgel tasemel nii kaua, kui Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika Venemaa suhtes

jätkub. 2024. aastal rahapesu andmebüroole esitatud sanktsiooni teadete maht jäi võrreldes

eelnenud aastaga sarnasele tasemele. Teadete põhjal ilmnevad üha sagedamini mustrid, kus

sanktsioonidest kõrvalehoidmine muutub organiseeritud teenuseks.

50

4. Halduspoliitika programm

Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja

riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase

ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja

haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames

tehtavate tegevuste koordineerimisega (näiteks asutuste ümberkorraldamine, tugiteenuste

konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine).

Aruandeaasta programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 13. Halduspoliitika programmi kulud 2024. aastal tegevuste lõikes, tuhat eurot.

Programm: Halduspoliitika Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud kokku (tuhat eurot) 99 982 126 592 109 555

Programmi tegevused:

Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine 25 856 38 941 31 401

sh VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid - 302 154

sh omandireformi reservfondist eraldatud vahendid - 3 461 39

Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses

21 865 25 120 21 536

IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses

30 594 35 213 33 859

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna arengukava -

Programmi nimi Halduspoliitika programm

Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks.

Programmi periood 4 aastat (2024-2027)

Peavastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon

51

sh VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid - 771 761

sh omandireformi reservfondist eraldatud vahendid - 213 123

Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine

8 759 10 555 8 653

sh omandireformi reservfondist eraldatud vahendid - 739 34

Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine 12 908 16 764 14 106

Peamise osa (56 protsenti) programmi eelarvest moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad riigi

tugiteenuste keskus, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus ja rahandusministeeriumi

ühisosakond. Riikliku statistika ja vastava poliitika kujundamise tegevuse eelarve on peamiselt

statistikaameti juhtida ning see moodustas lõplikust eelarvest 13 protsenti.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja personalipoliitika kujundamise tegevusmoodustas halduspoliitika

programmi eelarvest 31 protsenti.

Programmi Halduspoliitika 2024. aasta lõplik eelarve 126,6 miljonit eurot oli esialgsest eelarvest 26,6

miljonit eurot suurem, sealhulgas olulisemad muutused:

 15,2 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta piirmääraga eelarve kasutamata vahendeid;

 tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 13,2 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku

eelarve kujunemist mõjutavad nii aruandeaasta tegelikud laekumised kui eelmisest aastast üle

toodud varasemate laekumiste jäägid;

 2024 lisaeelarve meetmete raames vähenesid kulud 1,1 miljonit eurot;

 seaduse muudatusega vähenesid kulud 2,3 miljonit eurot, sealhulgas peamiselt seoses info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ümberplaneerimisega tulevastesse aastatesse;

 Vabariigi Valitsuse reservidest eraldati täiendavaid vahendeid 0,4 miljonit eurot.

2024. aasta kulud olid kokku 109,6 miljonit eurot ehk 87 protsenti lõplikust eelarvest.

Piirmääraga vahenditest jäi 2024. aastal kasutamata 10,7 miljonit eurot, millest on reservidesse

tagastatud 3,8 miljonit eurot. 6,1 miljonit eurot kantakse järgmisesse eelarveaastasse, sealhulgas:

 omandireformi reservfondi vahendid erinevateks omandi- ja maareformist tulenevate ülesannete

täitmiseks 0,6 miljonit eurot;

 sihtotstarbelise reservi vahendid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisusega

seotud kuludeks 10 tuhat eurot;

 taaste- ja vastupidavusrahastu tehnilise abi administreerimiskulud 24 tuhat eurot;

 asutuste tegevuskulud 5,5 miljonit eurot.

Vahendid kantakse üle sihtotstarbeliselt programmitegevuste lõikes.

52

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 14. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Keskvalitsuse töötajate hüvitiste

osakaal SKPst, %, <= 6% 6,6% 6,2% 5,9% 6,6% 6,9% 6% 6% 6% 6%

Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64), %, <= 8,5% 8,9% 9% 8,7% 8,9% 9,1% 9% 9% 9% 9%

Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥

70,6 73 72,2 75,7 82 84 77 79 82 84

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

 Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust,

mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku tööjõu olemasolu regioonides,

soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat

kinnisvara ja tööpindu. 2024. aastal töötas 5 protsenti riigiasutuste teenistujatest täielikult kaugtööl

(2023. aastal 4 protsenti). Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv on suurenenud11 – 2024.

aastal oli püsiv kaugtöö kokkulepe sõlmitud 1061 teenistujaga (2023. aastal 973 teenistujaga) ning

nendest 67 protsenti (711 teenistujat) elab väljaspool Harju maakonda. Paindlikku töökorraldust

toetab ka riigi kinnisvarapoliitika, luues riigimajades töökohti üle Eesti.

 Riigi tugiteenuste keskus (RTK) jätkabriigi tugifunktsioonide pidevat tõhustamist. RTK

finantsarvestuse teenust kasutab 84 protsenti keskvalitsuse üksustest ning ühe raamatupidaja kohta

kuus menetletakse 1367 arvet, mis ületab sihti, jõuda 1300 arveni. Personali- ja palgaarvestusteenuse

kasutajaid on samuti 84 protsenti keskvalitsuse üksusest, teenuse rahuloluindeks on iga-aastaselt

tõusnud 70 protsendini ning läbi riigitöötajate iseteenindusportaali (RTIP) laekub personaliandmeid

juba 88 protsendi ulatuses. Riigihangete korraldamise teenusega rahulolu kasvas 2024. aastal 81

protsendini. 38 protsendil hangetest kasutati hindamiseks kvaliteedikriteeriume.

 Statistikaamet liigub pidevalt eesmärgi poole, vähendada oluliselt andmeesitajate koormust. 2024.

aastal aitas andmeesitajate halduskoormuse vähendamisele kaasa teistest andmeallikatest

saadavate andmete kasutuselevõtt. 2024. aasta lõpuks jõudis lõppjärku projekt, mis võimaldab võtta

kasutusele teistest liikmesriikidest saadud kaubanduse detailandmed ning vabastada Euroopa Liidu

sisese kauba saabumise küsimustikku täitvad ettevõtted aruandekohustusest. Teiste Euroopa Liidu

riikide ekspordi andmete osaline kasutuselevõtt Eesti impordiandmetes võimaldas säästa

ettevõtjatele kokku 26 000 tundi. Mitu aastat kestnud arendusprojekti tulemusena õnnestus 2024.

aastal edukalt piloteerida uus kogumisrakendus, mis on andmeesitajatelt head tagasisidet saanud.

Järgmisel paaril aastal on kavas järk-järgult kõik ettevõtlusküsimustikud uude kogumisrakendusse üle

viia. See tagaks andmeesitajatele tunduvalt parema kasutusmugavuse.

11 ATAR 2023_Iõplik.pdf

53

 Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, mida keskselt kujundab

Rahandusministeerium. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus

uuendatud riigi osaluspoliitika põhimõtted 2025. aasta veebruaris, äriühingute nõukogude liikmete

valimiseks on moodustatud nimetamiskomitee (tegutseb kaheksandat aastat) ning Tartu Ülikooli

kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.

 Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2024. aasta ülevaate põhjal

korraldati Eestis e-riigihankena 98 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on madal,

ulatudes 2024. aastal 1,8 protsendini kõigist riigihangetest.

 2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes:

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamine, julgeolekuriskidega

arvestamine ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamine. Strateegiliste põhimõtete praktikasse

rakendamiseks koostati 2024. aasta lõpuks väärtusi edendav tegevuskava.

Vajab tähelepanu:

 Personalipoliitikas tuleb arvestada tööealiste elanike arvu üldise vähenemise ja vananemisega.

2023. ja 2024. aastal on tööjõud Eestis kasvanud tänu sisserändele, eelkõige Ukraina sõjast tulenevalt,

kuid rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti.

Eesmärgiks on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast stabiilsena – tööealise

elanikkonna vähenemisel peaks vastavalt kahanema ka valitsussektoris töötavate inimeste arv, kuid

viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki täita suudetud. Valitsussektor moodustas 2023.

aastal tööealisest elanikkonnast 15,8 protsenti (siht oli 15,2 protsenti).

 2022. aastal väga kõrgeks kasvanud avalike teenistujate koguvoolavus (16,4 protsenti) vähenes 2024.

aastaks mõnevõrra (14,6 protsendile), kuid oli siiski suurem perioodi 2018–2021 keskmisest tasemest.

Ministeeriumites on teenistujate vabatahtliku lahkumise põhjuseks eelkõige mitmesugused

ümberkorraldused ja nende mõju, mis on tekitanud teenistujates ebakindlust. Avalik teenistus peab

olema piisava suurusega ning koosnema pühendunud ja kompetentsetest inimestest, et tagada

avalike ülesannete täitmine ja teenuste kättesaadavus. Selleks, et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja

värvata, peavad töötasu, töötingimused ja arenguvõimalused olema konkurentsivõimelised

erasektoriga.

 Muutuvate oludega kohanemiseks, peab ajakohastama valitsemiskorraldust,et tagada

valitsemisalade sujuv ja mõistlik ümberkorraldamine ka kiirete muudatusvajaduste puhul, tagades

samal ajal stabiilsuse avalike ülesannete täitmisel.

 Riigi tugiteenuste pakkumine peab muutuma aina tõhusamaks, et oleks võimalik valitsussektori

osakaalu elanikkonnast hoida eesmärgi tasemel. Selleks on väljatöötamisel tugiteenuste juhtimis- ja

arvestuspõhimõtted, et tagada ühtne lähenemine ning andmepõhiselt otsustada tugiteenuste

edasise konsolideerimise tõhusust.

 Riigi kinnisvaraportfell on riigile üle jõu käiv ja riigi kinnisvara juhtimiskvaliteet vajab

hindamismudelit. Kinnisvarapoliitilised eesmärgid ja mõõdikud on sõnastatud, kuid

54

mõõtmismetoodikad ja sihttasemed on välja töötamisel. Proovikiviks on andmepõhise juhtimiseni

jõudmine. Rahastamismudel on rahavooliselt kulukas, investeeringuprojektid ei püsi kavandatud

eelarve piirides ja tähtajas, kinnisvarakulude eelarvestamise mudel ei suuna asutusi kokkuhoiule.

 Üle-euroopaliselt püstitatud eesmärk hoonete energiatõhususele - minna üle liginullenergia- ja

heitevabadele hoonetele, ei ole teadaolevate tehniliste lahenduste ja rahastusmahtude juures

saavutatav.

 Kahaneva rahvastikuga piirkondades on väljakutseks elukeskkonna ja elamumajanduse

ümberkorraldamine, et tagada kvaliteetne elukeskkond. Tühjenevad hooned rikuvad piirkondade

elukvaliteeti, kuid kohaliku tasandi küsimuste lahendamine on kohalike omavalitsuste ülesanne ja

sõltub nende võimekusest. Rahandusministeeriumi ülesanne on luua toetav õiguslik keskkond ning

pakkuda välja motiveeriv rahastamisskeem.

 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavate riigihangete tase oli 2024. aastal endiselt 12,8 protsenti

hangete koguarvust ja 28 protsenti hangete mahust. Edendamist vajab hangete väärtuspõhisuse

suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite

kasutamine. Samas Euroopa Liidu tasandil soovitakse erinevate poliitikavaldkondade eesmärke

saavutada riigihangete kaasabil ja riigihangetes vastandlike eesmärkide taotlemine võib muuta

riigihankeid kulukamateks ja keerukamateks. Hankijad vajaks täiendavat tuge, et hakata praktikas

strateegilisi põhimõtteid sisukalt järgima.

 Riigihangete korraldamist peetakse liiga keeruliseks ning protsessi oleks vaja lihtsustada. Euroopa

Komisjon on algatanud riigihangete direktiivide reformi, mille eesmärgiks on muu hulgas

lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine, kuid ei ole veel selge, kuidas need eesmärgid

saavutatakse.

 Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade

saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus,

kes oleks võimelised rakendama riigiabi reegleid. Eriti kriitiline on olukord siis, kui korraga vajavad

lahendust mitu suuremat teemat. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register vajab arendamist ning

tehnoloogilist uuendamist, et oleks vastavuses pidevalt muutuva riigiabi reeglistikuga ja tagatud

oleks abi läbipaistvus ning valdkonna statistika kättesaadavus.

 Riigi osalusega äriühingute kasumlikkus ei ole piisav, et katta riigi investeeritud kapitali tootlust

arvestades vastava tegevusvaldkonna riskitaset. Lisaks tavapärasele majandustegevusele ja

turutingimustele mõjutavad kasumlikkust negatiivselt ka tegevused, mida riik avalikel eesmärkidel

äriühingutelt ootab, kuid mida ei rahastata üldse või piisavalt.

 Osaluspoliitika põhimõtteid ei ole täielikult rakendatud, kuna jätkuvalt lahknevad strateegilise– ja

finantsjuhtimise eesmärgid, rahastus pole õiglane ning erastamine ei toimu samadel alustel. Riigi

osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste valitsemine ja juhtimiskvaliteet on ebaühtlane

ning valitsejate sisuline huvi on olnud pigem vähene.

55

 RTK kasutab arvestusteenuse pakkumiseks ühtset majandustarkvara, mis on juurutatud aastal 2013.

Kuna ühtse majandustarkvara kasutusel oleva versiooni tootjapoolne tugi lõpeb 2028. aastal, alustati

2024. aastal ühtse majandustarkvara uuendamise projektiga.

 RTK alustas 2024. aastal ühtse dokumendihaldusteenuse pakkumist, kuid suurimaks väljakutseks on

kõiki kasutajaid rahuldava kaasaegse dokumendihaldussüsteemi puudumine.

 Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (RmIT) eesmärgiks on muuta arendus- ja

haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks teenuspõhise toimemudeli kasutusele

võtmise abil ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisse ostetud teenuse kõrval.

Väljakutseks on kiire reageerimine muudatustele ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille

lausaline sisseost on oluline risk.

 Oluline väljakutse on RmIT-i teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele (KüTS, E-ITS,

ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste suuremaks

automatiseerituseks, kiiremaks skaleeritavuseks ja paindlikumaks teenuste uuendamiseks. Eesmärk

on vähendada tehnilist võlga, kaasajastades tarkvara, et luua paremad eeldused pilvetehnoloogia

kasutuselevõtuks.

 Rahandusministeeriumi poolt osutatavate ühishoone teenuste (kinnisvara-, haldus-, õigus- ja

asjaajamisteenused) optimaalse korralduse analüüs. Ühishoones paikneb alates 2024. aastast kuus

ministeeriumi, mil lisandusid Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

 Riigimajade kontseptsioon loodi üle kümne aasta tagasi. Viimaste aastate jooksul on palju muutunud

nii kontorikasutuse harjumustes kui riigiasutuste paiknemises maakondades. Ajale jalgu jäänud

kontseptsioon tuleb üle vaadata ja uuendada.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tabel 15. Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal)

- - 3,7 - 3,6 3,7 3,3-3,5

- - 3,3-3,5

Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 12 näitajat)

roheline roheline kollane 66,6% 66,6% - 70% 75% 75% 75%

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, %

79% 83% 82% 83% 86% 87% 85% 85% 85% 85%

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, %

7,7% 6,1% 8,3% 10% 8,3% 7,5% 5-8% 5-8% 5-8% 5-8%

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks, %

90,7% 91,2% 90,9% 90% 88,3% 91% 90% 90% 90% 91%

56

Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga12

- - 1,32 1,30

1,32 1,31 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, %, ≥

1,02% 0,68% 0,76% 0,98% 1% 1% 1,0 1,02% 1,02% 1,02%

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv

0 1 0 0 0 0 0 0 0 0

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-palli skaalal)

- - - 8 - - 8 - 8 -

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, %

26% 32% 28% 41% 35% 26% 30% 30% 30% 30%

Keskmine pakkujate arv hankes

4,0 4,6 3,64 3,51 4,1 4,4 3,8 4 4 4

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, %

13% 13% 13% 13% 12% 14% 18% 20% 20% 20%

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, >

74% 72% 78% 80% 83% 75% 78% 78% 78% 78%

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, %

30% 22% 12% 35% 24% 25% 50% 50% 50% 50%

Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, %

26% 30% 46% 56% 55% 48% 65% 65% 70% 70%

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, %

3% 1% 2% 1% 2% 3,6% 3% 3% 3% 3%

12 Statistikaameti Eesti keskmise palga metoodika muutuse tõttu on andmed korrigeeritud.

57

Joonised 18, 19, 20 ja 21. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise tegevuse valitud

mõõdikute visuaal.

Tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud

Tegevused ja tulemus:

Riigi personalipoliitika kujundamine

Läbi riigi palga- ja värbamispoliitika, kesksete koolituste, arendustegevuste ning strateegilise

personalijuhtimise põhimõtete, eetika ja avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika, luuakse alus

valitsussektori inimressursside paremale koordineerimisele ja ühtsetele inimressurssi juhtimise

põhimõtetele, mis omakorda toetavad üleriigiliste eesmärkide saavutamist.

Koostöös Riigikantselei Tippjuhtide Kompetentsikeskuse, Digiriigi Akadeemia ja Innotiimiga alustati

uue juhtide põhikursuse loomist, mille piloteerimine algas 2024. aastal ja esimesed katsetused viiakse

läbi 2025. aastal.

Rahandusministeeriumi kodulehel13 on interaktiivsel juhtimislaual avaldatud avaliku sektori

töötajate, palkade ja asutuste statistika, kus igaüks saab ise andmeid võrrelda ja analüüsida. 2025.

aastal avaldatakse „Avaliku teenistuse aastaraamat“ interaktiivsel kujul senise pdf-versiooni asemel.

Avalikustati avaliku teenistuse 2024. aasta ülevaade14 teenistujate peamistest personali- ja

palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest,

aga ka pikematest trendidest. Esmakordselt on ülevaade avaldatud Power BI töölaua aruandena, mis

võimaldab kasutajatel saada detailsemat infot olulisemate statistiliste näitajate kohta. 2024. aastal

kasvas avalike teenistujate arv 0,5 protsenti ehk 155 teenistuja võrra. Uusi teenistujaid on värvatud

eelkõige sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes ning kohalikes omavalitsustes. Valminud aruande

baasil anti ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses

13 https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 14 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#avalik-teenistus

58

olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ning tehakse Vabariigi Valitsusele riigi

eelarvestrateegia menetlemise käigus ettepanekud palgakorrektsioonideks.

Avalikustati riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike

asutuste palgauuring15. 2024. aastal tõusis põhipalk 48 protsendil teenistujatest16. Keskmiselt tõusid

teenistujate põhipalgad 4,7 protsenti, samas kui tööturu keskmine palgatõus oli 7,3 protsenti.

Palgakasvu aeglustumine on tingitud 2024. aasta avaliku sektori palgafondi külmutamisest. Palgakasvu

seisak või selle vähendamine ei ole eesmärk omaette, vaid sihiks on panna asutusi oma tegevusi

tõhusamalt korraldama.

Valmis „Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring“ 17, mille eesmärk oli mõõta

pühendumuse ja rahulolu taset avalikus teenistuses ning selgitada välja, millised on peamised

pühendumust kujundavad tegurid ja kuidas neid juhtida. Tulemustest selgus, et avalikus teenistuses

tegeletakse töötajate vaimse heaolu toetamisega sihipärasemalt kui keskmiselt teistes (sealhulgas

erasektori) organisatsioonides. Tööandjatena pakuvad avaliku teenistuse asutused häid töötingimusi

ja paindlikku töökorraldust. Teenistujate pühendumus on kõrgem, kui nad tunnevad, et asutuses

koheldakse inimesi võrdselt. Olulise tugevusena tuli esile hea tööõhkkond meeskondades. Avaliku

teenistuse selgeks eeliseks teiste organisatsioonide eest on võimalus teha ühiskonnale olulist tööd.

§ Jõustusid kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatused, mille kohaselt on osade

kõrgemate riigiteenijate ja nende palgaga seotud ametnike palgatõus perioodil 2024-2028 poole

väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks.

§ Kooskõlastamiseks saadeti avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis ühtlustaksid nõudeid

avaliku teenistuse töötajatele ja -ametnikele. Seaduse uuendamise tulemusel peaks suurenema võrdne

kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, töösuhted muutuma paindlikumaks, looma paremad

võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust,

vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja

läbipaistvat kasutamist.

Korraldati värbamisportaalide ühishange. Kõik ühishankes osalenud asutused võitsid teenuse hinnas, väiksemad asutused saavad teenust kuni kakskümmend kaks korda odavama hinnaga.

Asukohast sõltumatu värbamine on olnud soovitus avaliku sektori organisatsioonidele. 2023.

aastal moodustas riigi ametiasutuste regioonidesse värbamine üle 40 protsendi koguvärbamistest.

Ametnikueetika nõukogu andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas ja võttis

seisukohti avalike teenistujate käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele. Vastati kolmekümne

kaheksale kirjalikule ja suulisele päringule.

15 Palgauuring 2024 16 Teenistujateks loetakse ametnikud ning töölepingu alusel töötavad töötajad. Näitaja arvutamisel on võetud arvesse üksnes neid teenistujaid, kelle ametikoht aastases võrdluses ei muutunud. 17 Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring

59

Riigihalduse korraldamine

Eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse haldusorganisatsiooni kujundamist vastavalt

riigivalitsemise strateegilistele sihtidele ja põhimõtetele, edendatakse valitsemisalade üleselt tõhusust

ja mõjusust suurendavaid arendusprotsesse, kujundatakse kesksed põhimõtted tugiteenuste

juhtimiseks (sealhulgas tugiteenuste konsolideerimine) ja valitsussektori organisatsioonide

arendamiseks ning kvaliteedijuhtimiseks.

2023. aastal valminud Riigireformi analüüsi fookustena toodi esile riigivalitsemise strateegilist

korrastamist, riigi teenuste ja tugiteenuste selgemat juhtimist, riigi andmevaldkonna arendamist,

haldusalade ülese paindlikkuse loomist, sisebürokraatia vähendamist, regionaalse tasakaalu tagamist

ja inimesekesksete põhimõtete laialdasemat rakendamist. Nende fookuste põhjal lepiti kokku, et

Rahandusministeerium keskendub lähiaastatel riigi teenuste ja tugiteenuste juhtimise ühtlustamisele

ning valitsemiskorralduse ajakohastamisele

Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga algatati analüüs, mille eesmärgiks on kujundada selge ja

arusaadav mõjusa valitsemiskorralduse mudel. Lisaks on kujundamisel tervikliku teabehalduse

käsitlus koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning käimas on

tugiteenuste juhtimis- ja arvestuspõhimõtete koostamine.

Valitsemisalade ja ministeeriumite ümberkorraldused vajavad kokku lepitud protsessi. OECD viis

2024. aastal läbi intervjuusid ministeeriumite tippjuhtidega ning on soovitanud töötada välja metoodika

ja protsess valitsuste nõustamiseks, et leida mitteregulatiivne lähenemine, mis toetaks valitsuse

eesmärke. Seejuures määrata selged standardid ümberkorralduste elluviimiseks, töötada välja

muudatuste juhtimise käsiraamat ja leppida kokku koordinatsioonisüsteemis, mis toetaks juhtimist

struktuurimuudatuste kavandamisel, teavitamisel ja rakendamisel.

Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine

Keskseteks ülesanneteks on riigivara valitsemist puudutava õigusliku keskkonna arendamine,

riigivaraseadust puudutavatele päringutele vastamine ja juhendite koostamine, riigi tegevuseks vajaliku

kinnisvararessursi planeerimine ja eelarvestamine. Valitsemisalade nõustamine ja koolitamine

kinnisvaraotsuste tegemisel ning koostöö tegemine riigi kinnisvara aktsiaseltsiga riigi kinnisvarapoliitika

põhimõtete rakendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks, samuti riigi kinnisvara nõukoja tegevuse

korraldamine valdkonna jaoks olulistele probleemidele lahenduste leidmiseks.

2024. aastal seati riigi kinnisvara aktsiaseltsile uued omaniku ootused, mis seavad eesmärgiks

kulusäästlikuma, jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma kinnisvarakeskkonna tagamise.

2024. aastaga lõppes kiirete energiasäästumeetmete projekt, mille käigus viidi läbi hoonete

energiatõhususe ekspertiise, ekspertiisides välja toodud lühikese tasuvusajaga energiatõhususe töid

60

ning telliti digioperaatori teenust riigi kasutuses olevates hoonetes. Nimetatud tegevuste

kogumaksumus oli umbes 1,85 miljonit eurot ning prognoositav energiasääst on üle 400 MWh aastas.

2024. aastal rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse korraldatud omavalitsushoonete

energiatõhususe voorust toetati 42 projekti kokku 35 omavalitsuses. Töödeks on ette nähtud 33,2

miljonit eurot, mille abil on linnadel ja valdadel plaanis energiatõhusamaks muuta ligi 70 000 m2

köetavat pinda. Toetusmeetme eesmärk on riiklikult panustada kohalikele omavalitsustele kuuluvate

hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimisel, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, energiatarvet ja

hoonefondi ülalpidamiskulusid. Ühtlasi parandatakse toetatavate projektide kaudu hoonete sisekliimat

ning edendatakse taastuvenergia kasutust.

Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kuulutas välja ligi 24 miljoni euro

maksva taotlusvooru keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks, mille eesmärgiks on

muuhulgas hoida pikemas perspektiivis kokku hoonete ülalpidamiskulusid ning edendada

taastuvenergia kasutust. Investeering riigihoonete keskvalitsuse hoonete energiasäästlikkusse aitab

tulevikuvaates sektori energiakulud püsivalt stabiilsena hoida.

Rahandusministeerium korraldas uurimistöö „Riigi kinnisvarapoliitika andmepõhine juhtimine“

konkursi, et leida koos teadlastega võimalusi riigi kasutatavate hoonete andmete paremaks

rakendamiseks. Konkursi võitis Tallinna Tehnikaülikool, kellega sõlmiti uurimistöö teostamise leping, et

koos välja töötada riigi kinnisvarapoliitika võtmenäitajate metoodikad ning aruandluse juhtimislauad.

Usaldusväärsed ja operatiivselt kasutatavad andmed aitavad teha teadlikke kinnisvarapoliitika

otsusteid, et suunata riigi hoonefondi kliimaeesmärke arvestava ja säästlikuma majandamise poole.

Riigi kinnisvaraportfelli kuulub hetkeseisuga ligi 2 200 hoonet kogupindalaga 1,9 miljonit ruutmeetrit.

Täna asub kogu kinnisvaraga seotud info erinevates andmestikes, mistõttu kulub selle koondamisele

suhteliselt palju aega ja vaeva ning seda infot kasutatakse ka vähe.

Riigi kinnisvara aktsiaselts koos rahandusministeeriumiga analüüsis sisetehinguna sõlmitud

üürilepingute üürimudelit ning tegi Vabariigi Valitsusele ettepanekud kapitali- ja remondikomponendi

vähendamiseks.

Omandireformi lõpule viimine

Reservfondi laekub raha omandireformi käigus erastatud riigimaa eest ja seda kasutatakse vara

tagastamise, kompenseerimise, erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi

läbiviimisega seotud kulude katteks. Viimastel aastatel on fondist muu hulgas rahastatud

ehitismälestiste hooldamist, rekonstrueerimist ja taastamist ning riigile loobutud korteriomanditega

seotud kulusid.

61

2023. aasta alguses eraldas Valitsus riigi omandireformi reservfondist vahendid, mis võimaldavad

rahandusministeeriumil jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist ja järelevalvetegevust

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisel. 2024. aasta alguseks

oli omavalitsustes pooleli 12 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega, mille

lahendamisel vajatakse ministeeriumi abi. Viimaste omandireformi juhtumite (sh Mustpeade maja

kaasus) lahendamine on plaanitust aeganõudvamaks osutunud.

Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi omandireformi reservfondi likvideerimiseks 2026. aastaks.

2025. aasta toetussummad jagati veel senistel alustel, kuid aastast 2026 hakatakse tegevusi rahastama

riigieelarvest. Riigieelarvest jätkatakse nende toimingute rahastamist, mis on vajalikud omandireformi

protsessi lõpule viimiseks. Aastal 2030 vaadatakse raha kasutamine uuesti üle ja otsustatakse tegevuste

edasine rahastamise vajadus. 2024. aasta septembri seisuga oli omandireformi reservfondi vaba jääk

41 miljonit ning tulevikus laekuvaid järelmaksunõudeid kokku 38 miljonit eurot. Lähiaastatel laekub

fondi keskmiselt kolm miljonit eurot aastas ning aasta-aastalt summa väheneb. Viimased maksed

laekuvad riigile 2070. aastal.

Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine

Keskseks ülesandeks on õigusregulatsiooni stabiilsuse, direktiividele ja riigihankepoliitika

eesmärkidele vastavuse tagamine läbi riigihangete alase õigusloome. Tegeletakse nõustamise, juhiste

koostamise ja koolitamisega, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamine ja seaduses

antud võimaluste paremal viisil rakendamine. Oluline on ka riigihankeid puudutavate statistiliste

andmete töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Rahandusministeeriumi kohustuseks on riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse

ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2023. aastal riigihangete strateegilised põhimõtted. Riigikantselei ja teiste

vastutavate ministeeriumidega lepiti 2024. aastal kokku väärtuspõhiste riigihangete edendamise

tegevuskava. Tegevuskavas on ette nähtud 63 erinevat tegevust, mis muuhulgas sisaldavad erinevaid

tegevusi nii hankijatele, pakkujatele kui poliitikakujundajatele. Näiteks hankijaid abistavate tööriistade

või näidistingimuste väljatöötamine, piloothangete, juhiste ja koolituste läbiviimine või parimate

praktikate koondamine ja avalikustamine. Lisaks valmis väärtuspõhiste riigihangete infoportaal18.

Rahandusministeeriumi ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös

toimub 2023.-2025. aastal projekt „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu

edendamine riigihankeametnike professionaliseerumise kaudu“, mille eesmärgiks on aidata Eestil

edendada ja enam kasutusele võtta väärtuspõhiseid riigihankeid. Projekti tegevused on suunatud Eesti

hankijate tegevuse toetamiseks. Projekti tegevuste käigus toimusid 2024. aastal hankijatele suunatud

töötoad ja OECD-ga koostöös korraldatud konverents.

62

Valmis „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijale“19, eesmärgiga aidata kaasa, et Eesti

riigihanked oleksid läbi viidud just nii, nagu hankedirektiivid ja riigihangete seadus nõuab: eelkõige

parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või

sotsiaalseid kriteeriume.

Loodud on uus interaktiivne riigihangete statistika, nii et igaüks saab ise andmeid võrrelda ja

analüüsida.20 Riigihangete registri andmetel avalikustati 02.01.2025 seisuga 2024. aastal 8 704

riigihanget, mis teeb 268 hanget vähem kui aasta varem. Alustatud hangete kogumaksumus oli sel

hetkel üle 4,9 miljardi euro.

Valmis „Riigihangete lihtsustamise lõpparuanne“21, mille eesmärgiks on leida kehtiva riigihangete

regulatsiooni ja korralduse muutmise võimalused, et lihtsustada riigihangete korraldamist ja sellega

kaasnevat töökoormust. Valminud lõpparuanne sisaldab 40 ettepanekut riigihangete lihtsustamiseks

regulatiivsel või korralduslikul tasandil ning 15 ettepanekut registri edasiarendamiseks.

Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle

järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid riigihangete seaduse rikkumise kahtluse kohta

esitati 65. Järelevalvemenetlust alustati kaheksal korral. Järelevalvemenetluse tulemusena tehti kaks

ettekirjutust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kahel juhul rikkumine tuvastati, kuid

ettekirjutust ei tehtud, kahel juhul menetlus lõpetati kuna hankija tunnistas ise riigihanke menetluse

kehtetuks ja ühel juhul hankija kõrvaldas rikkumise. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses käsitletud

riigihangete kogumaksumus oli umbes 303 miljonit eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi alustati 24,

peamise eesmärgiga kontrollida kohustuslike keskkonnahoidlike nõuete järgmist. 2024. aastal laekus

kolm väärteoteadet, kahel juhul alustati väärteomenetlust.

Rahandusministeerium andis alates 2024. aasta 1. jaanuarist Riigi Tugiteenuste Keskusele üle

riigihangete registri vastutava töötleja ülesanded. RTK on valitsuse korraldusega määratud keskseks

hankijaks, kus viiakse läbi enam kui 130 asutuse riigihankeid.

Riigihangete vaidlustuste lahendamine

Rahandusministeeriumi juures asuv sõltumatu riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes

esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele. Vaidlustusmenetluse kaudu on vaidlustuskomisjonil

võimalik riigihankepraktikat kujundada ja suunata.

Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2024. aastal 258 vaidlustust, mis on 23,44 protsenti

rohkem kui 2023. aastal. Nendest võeti menetlusse 165 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest

18 Väärtuspõhise hankimise veebileht 19 Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid – juhend hankijale 20 Riigihanked | Rahandusministeerium 21 Riigihangete lihtsustamise lõpparuanne

63

rahuldati osaliselt või täielikult 62 ja jäeti rahuldamata 81 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati

ühel korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest kaheteistkümnel korral ja hankija tunnistas vaidlustuse

tervikuna põhjendatuks kahel korral.

Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine

Õiglase konkurentsikeskkonna hoidmise eesmärgil aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi

andjate poolt antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Selleks nõustatakse

riigiabi andjaid ja teisi huvitatud osapooli ning avaldatakse vastavaid juhiste.

2024. aastal koostati põhjalik ülevaade 2023. aastal ettevõtjatele antud abist. Koos kriisi riigiabiga

vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 24,5 miljonit eurot,

moodustades 366 miljonit eurot. Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktist vähenes 0,11

protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi riigiabi (COVID-19) mahu vähenemisest. Vähese

tähtsusega abi kogumaht 2023. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku 73 miljonit eurot

(2022. aastal 63,6 miljonit eurot). 2023. aastal suurim abi andja oli ettevõtluse ja innovatsiooni

sihtasutus (19,8 protsenti abi kogumahust), kellele järgnesid elering AS, kultuuriministeerium ja

põllumajanduse registrite ja informatsiooniamet (vastavalt 19,7 protsenti, 18,9 protsenti ja 17,4

protsenti abi kogumahust).

Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine

Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine

eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute

nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine.

Esitati regulaarne riigi osaluspoliitika koondaruanne valdkonna tulemuslikkuse kohta ja

ettepanekud edaspidisteks muudatusteks Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile.

Riik lähtub riigile kuuluvate äriühingute osaluste valitsemisel ja seda reguleeriva õigusloome

kujundamisel riigi osaluspoliitika põhimõtetest. Põhimõtete uuendamisega alustati 2024. aastal ning

need kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2025. aasta veebruaris.

Vabariigi Valitsus kinnitas riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2024. aastaks. Otsuse

järgi laekus 2024. aasta riigieelarvesse 151,8 miljonit eurot dividende. Riigieelarvesse oli riigi

otsustusõigusega äriühingutelt dividende 2024. aastaks kokku kavandatud 136,2 miljonit eurot.

Võrdlusena, 2023. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende

summas 148,1 miljonit eurot.

Rahandusministeerium tutvustas valitsusele nende riigiettevõtete võõrandamisettepanekuid,

mille ministeeriumid olid osaluste valitsejana hinnanud otstarbekamaks erastamisele suunata. Analüüsi

kohaselt sooviti kas täielikult või osaliselt erastamisele suunata kokku seitse ning likvideerida kaks riigi

64

osalusega äriühingut. Riigivaraseaduse alusel hindavad riigi osaluse säilitamise vajadust valitsevad

ministeeriumid kord kolme aasta jooksul. Ettepanek osaluse võõrandamiseks tehakse, kui riigi

osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Riigile kuuluvatest

äriühingutest viidi ASi Operail põhitegevuse müük lõpule 2024. aastal, AS Nordic Aviation Group

pankrotistus 2024. aastal ning OÜ Transpordi Varahaldus varade müük on käimas. Kokku on riigil täna

osalus 28 äriühingus, millest 23 puhul on selleks 100 protsenti.

Valmis „Sihtasutuste tegevuste tulemuslikkuse hindamismetoodika väljatöötamine

Rahandusministeeriumile“22 lõpparuanne. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on töötada välja

hindamismetoodika, mille abil oleks võimalik hinnata riigi sihtasutuste tulemuslikkust ja tulemuslikkuse

juhtimise praktikaid, tagamaks sihtasutustele selgemad sihid lähtuvalt riiklikust strateegiast ja

kavandatavatest suundadest.

Rahandusministri kui ainuaktsionäri esindaja otsusel viidi läbi Eesti Energia aktsiaseltsis erikontroll23,

et anda hinnang kontserni senisele juhtimistegevusele. Erikontroll tuvastas aastatel 2020-2023 Eesti

Energia aktsiaseltsi juhtimises puudusi, mis tõid kaasa nii keskkonnaalaseid rikkumisi, majanduslikku

kahju kui mõjutasid jaotusvõrgu töökindlust. Peamised rikkumised ilmnesid seoses keskkonnanõuete

täitmise ja finantsriskidega – vanemate õlitehaste ja elektrijaamade heide ületab kompleksloaga

lubatud norme ja tehtud on kahjulikke riski maandamistehinguid. Samuti esinesid puudused

jaotusvõrgu töökindluse tagamisel. Kuigi arengukava ise ei pea sisaldama hetkeolukorra analüüsi

kirjeldust, on vastavasisuline analüüs vajalik arengukava loomisel, mõtestamaks nii sisemisi kui välimisi

ohte ja võimalusi kui ka aitamaks paigutada organisatsiooni ühiskondlikku vaatesse laiemalt.

Valmis omakapitali hinna metoodika analüüs24, mille eesmärgiks on riigi osalusega äriühingute

omakapitali hinna määramise metoodikate täiendamine ja arendamine, võimaldades riigi äriühingutele

omakapitali hinda seada ühingute tegevuse eripäradega arvestavalt.

Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine

Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine

Tabel 16. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, 2019-

2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥

4,4 - 4,3 - - - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3

22 Sihtasutuste tegevuste tulemuslikkuse hindamismetoodika väljatöötamine Rahandusministeeriumile 23 Eesti Energia AS-i juhtimistegevuse hindamise erikontroll 24 Omakapitali hinna metoodika edasiarendus riigi äriühingutele

65

Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥

4,6 - 4,4 - - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥

4,6 - 4,6 - - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Tegevused ja tulemus:

2024. aastal paiknesid Suur-Ameerika 1 ministeeriumide ühishoones kuus ministeeriumi: justiits- ja

digiministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium,

sotsiaalministeerium, kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Seoses uute

ministeeriumite kolimisega ühishoonesse, jätkus 2024. aastal tugifunktsioonide koostöökokkulepete

uuendamine ning ühtlasi ajakohastati ka hoone ja varade ühist kasutamist puudutavad korrad

(ühishoone kodukord, tulekahju korral tegutsemise plaan ja erakorralise sündmuse lahendamise plaan

ning ametisõidukite kasutamise kord).

Ühisosakond täidab ministeeriumitega kokku lepitud mahus tugifunktsioone ühishoones asuva kuue

ministeeriumi jaoks. Kuni ühisosakond täidab erinevate ministeeriumite vaates tugifunktsioone

erinevas mahus, siis valitsemisalade ümberkorraldamine mõjutab oluliselt osakonna töökoormust ja

mahtu, samuti tekitab vajaduse tööprotsesside ühtlustamiseks.

Dokumendihaldusteenus

Dokumendihaldusteenuse eesmärgiks on korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust justiits- ja

digiministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja

sotsiaalministeeriumile. Täidetakse ka Riigihangete Vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.

Rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse koordineerimisel arendatakse uut

dokumendihaldussüsteemi, mis koondab ministeeriumite ja valitsemisalade asutuste dokumendid

ühtsele, standardiseeritud ja kasutajasõbralikule platvormile. Uus süsteem valmib registrite ja

infosüsteemide keskuse ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse abiga. Täiesti uue

keskkonna kasutuselevõtuga prognoositakse umbes 30 protsendilist kulude kokkuhoidu. Esmase

versiooniga plaanitakse valmis jõuda 2026. aastaks, mil riigiasutustes alustatakse süsteemi järk-järgulist

juurutamist. Süsteemi hakkab kasutama ca 160 riigiasutust kokku ligi 33 900 töötajaga.

Rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse koordineerimisel arendatakse uut

dokumendihaldussüsteemi, mis koondab ministeeriumite ja valitsemisalade asutuste dokumendid

ühtsele, standardiseeritud ja kasutajasõbralikule platvormile. Uus süsteem valmib registrite ja

infosüsteemide keskuse ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse abiga. Süsteemi

arendusvajaduste kirjeldamisse on kaasatud ministeeriumide esindajad ja eksperdid Rahvusarhiivist

ning Andmekaitse Inspektsioonist. Esmane kasutuselevõtt on planeeritud 2025. aasta kolmandasse

kvartalisse, kui 4 asutust võtavad kasutusele minimaalse töötava toote (asutuse valikul majasisene

dokument). Laiem järk-järguline juurutus on planeeritud alates 2026. aastast ning esimesel aastal

kavandatud 22 asutuse liitumine. Täiesti uue keskkonna kasutuselevõtuga prognoositakse umbes 30

66

protsendilist kulude kokkuhoidu. Süsteemi hakkab kasutama ca 160 riigiasutust kokku ligi 33 900

töötajaga.

Haldusteenus

Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond, ühiselt kasutatavad

teenused ning korraldada ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamine. Ühiselt

kasutatavatest kesksetest haldusteenustest korraldatakse administraatoriteenust, keskne

transpordivahendite kasutamine ja hooldamine ning ühishoone vara kasutus.

2023. aastal muudeti ministeeriumite struktuure ning tehti otsus, et ühishoonesse kolivad

kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kliimaministeeriumi kolimine leidis

aset 2023. aasta suvel, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kolimine 2023. aasta lõpus. Tööde

lõpetamine ja täiendava sisustuse paigaldus jätkus 2024. aasta kevadeni.

Kinnisvarateenus

Kinnisvarateenuse eesmärk on tugiteenuste kokkuleppes sätestatud mahus korraldada ja

koordineerida ühishoone ministeeriumite justiits- ja digiministeeriumi, sotsiaalministeeriumi,

rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning alates 2023. aasta

novembrist ka kliimaministeeriumi kinnisvara valitsemist. Kokkuleppe kohaselt korraldatakse

kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täidetakse riigi kui kinnisasja omaniku ja kasutaja seadustest

tulenevaid kohustusi ja kantakse õiguseid, sealhulgas osaleda planeerimismenetlustes ning anda

ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi.

Avati renoveeritud Paide riigimaja et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke

teenuseid kompaktselt kohapeal. Paide riigimajas toimetavad koos 15 asutust, kes varem asusid viiel

erineval pinnal üle linna. Renoveeritud ajaloolises hoones on uuendatud ruumiplaneeringut ja

tehnovõrke, parandatud sisekliimat ja ligipääsetavust nii majas sees kui ka väljas. Samuti on hoone

juurde loodud parkimisvõimalused. Paide riigimajas on asutuste ühine klienditeenindusala, kus külalisi

võtab vastu infotöötaja. Samuti on hoones kasutamiseks kliendiarvutid, klienditeenindusletid ja

vestlusruumid. Riigimajas on töökohti kokku ca 78 töötajale, sealhulgas avaliku sektori töötajatele

mõeldud kaheksa kaugtöökohta, mis pakuvad mugavat ja turvalist võimalust oma tavatöökohast eemal

tööd teha.

Valitsus otsustas järgmise perioodi riigieelarve ja eelarvestrateegia raames, et riigimajade ehitamine

ja renoveerimine peatatakse. See tähendab, et uusi lepinguid projektidele ei sõlmita. Ainsana liigutakse

edasi Võru riigimajaga, mis on plaanis tänapäevastele tingimustele vastavaks rekonstrueerida 2027.

aastaks.

67

Õigusteenindus

Õigusteenuse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiits- ja digiministeeriumi,

sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja alates 2023. a novembrist ka kliimaministeeriumi

teenistujaid ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele.

Eesmärgiga tagada ühtsetel alustel, ühesuguse kvaliteediga ja tõhus õigusteenus, ühtlustati 2024.

aastal lisandunud kliimaministeeriumi tööprotsesse, -praktikaid ja dokumente. Tegevused jätkuvad

2025. aastal. Seoses digivaldkonna üleminekuga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist

justiits- ja digiministeeriumisse on 2025. aaastal oluline eesmärk valdkonna integreerimine justiits- ja

digiministeeriumi senistesse protsessidesse.

Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses

Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.

Tabel 17. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019- 2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse teenusega, %

8,7 65 72 65 68 70 ≥ 60 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse teenusega, %

8,6 61 61 54 63 66 ≥ 60 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise teenusega, %

7,4 58 74 76 71 81 ≥ 70 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja arhiiviteenusega, %

- - - - 38 31 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise korraldamise teenusega,%

6,2 14 33 53 - 62 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui rakendusüksusega, %

7,2 66 74 67 74 69 ≥50 ≥50 ≥50 ≥ 50

Tegevused ja tulemus:

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste

kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal.

Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, taaste- ja

vastupidavusrahastu, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi, Euroopa naabruspoliitika

rahastamisvahendi korraldusasutuste (sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi

68

koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku

kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus), riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid

ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli teostamise

ülesandeid.

Valminud on riigi tugiteenuste keskuse strateegia aastateks 2025-202825 ja 2024. aasta

tegevusaruanne26. Aruandes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja strateegias järgneva nelja

aasta sihtidega. Riigi tugiteenuste keskuse järgmise nelja aasta fookuses on kvaliteetsete ja

kuluefektiivsete teenuste tagamine, terviklahenduste loomine ja protsesside tõhustamine,

infosüsteemide arendused (sealhulgas uue dokumendihaldussüsteemi arendus ja majandustarkvara

uuendamise ettevalmistamine), teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine, töötajate palgaeesmärgi

mahajäämuse vähendamine ja organisatsioonikultuuri arendamine. Riigi tugiteenuste keskuse

missiooniks on toetada klienti nutikate lahendustega.

Personali- ja palgaarvestuse teenus

RTK pakub personali- ja palgaarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus

hõlmab kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude

isikute personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja

palgaarvestuse ning aruandluse alal. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli

ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.

Üheks olulisemaks tegevuseks 2024. aastal oli RTIP-i isikuandmete mooduli kasutajate arvu

suurendamine. RTIP-i kasutamine vähendab käsitööd ja võimalikke vigu ning võimaldab seeläbi tõsta

teenuse osutamise efektiivsust. Rahulolevate klientide osakaal tõusis 70 protsendini.

Lisaks analüüsis RTK rahandusministeeriumi tellimusel ja koostöös välise partneriga värbamisteenuse

konsolideerimise ja teenuse ühtlustamise võimalusi.

Kokku teenindatakse 213 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 84

protsenti keskvalitsuse üksustest.

Finantsarvestuse teenus

RTK pakub finantsarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab ostu- ja

müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust,

varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust,

juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal.

Teenuse kvaliteetsuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.

25 Tutvustus ja struktuur | Riigi Tugiteenuste keskus 26 Files - Riigi Tugiteenuste Keskus

69

Lisaks tavapärasele tööle tegeleti aktiivselt liidestatud infosüsteemidest laekunud raamatupidamise

algdokumentide arvu suurendamisega ja mitmete teiste arendusprojektidega, näiteks kuidas

lihtsustada toetuste kajastamist. Valmis SAP-i ja ETIS-e liides.

Kokku teenindatakse 213 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 84

protsenti keskvalitsuse üksustest.

Riigihangete korraldamise teenus

RTK pakub oma klientidele riigihangete korraldamise teenust jagatud teenusmudeli alusel,

eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastavate riigihangete läbiviimine. Pakutav teenus hõlmab

riigihangete planeerimist, riigihangete korraldamist (menetlusdokumentide ettevalmistamist,

registritoimingute teostamist ja hankemenetluse läbiviimist) ja riigihangetega seonduvat nõustamist.

Sõlmitud hankelepingute täitmist jälgib klient ehk asutus.

Rahandusministeerium andis alates 2024. aasta 1. jaanuarist Riigi Tugiteenuste Keskusele üle

riigihangete registri vastutava töötleja ülesanded. RTK on valitsuse korraldusega määratud keskseks

hankijaks, kus viiakse läbi enam kui 130 asutuse riigihankeid. Muud kesksed riigihangete alased

ülesanded, nagu hankepoliitika kujundamine ja nõustamine riigihangete seaduse kohaldamise

küsimustes, jäid jätkuvalt Rahandusministeeriumi pädevusse.

2024. aastal jätkus kliendibaasi laienemine. Tänaseks pakub riigi tugiteenuste keskus riigihangete

korraldamise teenust 53 protsendile keskvalitsusest Aasta jooksul läbi viidud hangete maht kasvas 342

hankelt 406 hankele.

Eesmärk oli ja on ka 2025. aastal väärtuspõhiste riigihangete läbiviimise edendamine.

Keskkonnahoidlike kriteeriumite rakendamise osakaal kasvas 41 protsendilt 49 protsendini kõigist RTK

poolt läbi viidud hangetest; sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise osakaal kasvas 9 protsendilt 15

protsendini; innovaatiliste kriteeriumite rakendamise osakaal 0,3 protsendilt 3,2 protsendini.

Oluliseks arendusprojektiks oli RTK korraldatud välisrahastusega hangete kontrollisüsteemi

analüüsimine ja sertifitseerimine.

Aasta jooksul esitati RTK läbiviidud hangete kohta ka 22 vaidlustust, millest üksteist jäi

rahuldamata, seitsme puhul jäi vaidlustus läbi vaatamata ning kahe puhul rahuldati osaliselt,

üks rahuldati täielikult ning üks tunnistati hankija poolt põhjendatuks.

Toetuste kasutamise korraldamise teenus

Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, taaste - ja

vastupidavusrahastu, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi, Euroopa naabruspoliitika

rahastamisvahendi korraldusasutuste (sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi

70

koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku

kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus), riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid

ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli teostamise

ülesandeid.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega,

kujundatakse toetuste süsteem ja kehtestatakse vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada

kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetuse vahendite mõistlik kasutamine. Toetuste

rakendamisel arvestatakse tegevuste kavandamisel ja korraldamisel rahastusallika nõudeid, kuid

võimalusel ühtlustatakse protsesse ning pikaajaline suund on allikaneutraalsel lähenemisel. Erandiks

on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi

programmid, mille tegevuste kavandamisel, korraldamisel ja rakendamisel tehakse koostööd kõigi

programmides osalevate riikidega ning teenindatakse keskselt projektipartnereid kõikidest

programmides osalevatest riikidest.

2024. aasta oli toetuse korraldamise valdkonnas pingeline, sest samaaegselt tuli lõpetada vana

perioodi tegevusi ning alustada uue perioodi rakendamisega. 2021-2027 perioodi vahenditest on

tänaseks võetud kohustusi ligi 70 protsenti kogusummas 2,33 miljardit eurot. Väljamakseid on tehtud

415 miljoni euro ulatuses (12,6 protsenti).

Tegeleti siseriiklike toetusmeetmete rakendamise väärtuspakkumise väljatöötamisega ja piloteeriti

seda kahe teenuse peal. Koostöös RTK riigihangete korraldamise osakonnaga töötati välja RTK poolt

korraldavate riigihangete usalduspõhise kontrolli lahendus.

2024. aastal oli riigi tugiteenuste keskuses rakendamisel 10 erinevat allikat ja rakendusüksus/

vahendusasutus maksis välja 496 miljonit eurot. Kokku rahastati aasta jooksul 672 projekti. Euroopa

Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 426 miljonit eurot.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus

Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist

ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist

ning arhiiviteenust.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse raames korraldab RTK tugiteenuste osutamise kokkuleppe

sõlminud asutuste dokumendihaldus- ja arhiiviteenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning

toimemudelile, sealhulgas dokumendiringluse korraldamine, dokumendihaldussüsteemi sisuline

haldamine (administreerimine) ja teenindatavate asutuste arhiivide haldamine; selgitab välja

dokumendihaldussüsteemi arendusvajadused ning esitab need arendajale; nõustab asutusi

dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse küsimustes ning dokumendihaldussüsteemi kasutamisel; peab

ametnike teenistuslehtede arhiivi.

71

2024. aastal lõpetati edukalt konsolideerimise pilootprojekt ja jätkati teenuse arendamist.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenusega liitus neli asutust ning aasta lõpuks oli teenusel 15 asutust.

Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on kasutusel viis erinevat dokumendihaldussüsteemi (Delta,

LiveLink, Pinal, Kirke, Webdesktop). 2024. aasta märtsis algatas RTK koostöös RIK-i ja SMIT-i ning

ministeeriumitega uue ühtse dokumendihaldussüsteemi arendamise projekti.

Tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses

Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas

Tabel 18. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RmIT-s mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-

2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

RmITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu (5- palli skaalal)

4,18 4,5 4,37 4,03 4,21 3,98 4,2 4,2 4,5 4,5

Tegevused ja tulemus:

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT) pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkonnas arendus- ja haldusteenuseid rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele ning vastavalt

kokkuleppele teistele riigi- ja omavalitsusasutustele, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste

eesmärkide saavutamist. IT-teenuseid pakutakse partnerluse põhimõttel ehk läbi tiheda koostöö ning

tuginedes selgelt kokku lepitud teenuslepetele. Teenuste pakkumisel lähtutakse Eesti riigis kehtestatud

ja ka rahvusvahelistest infoturbestandarditest. Tegevuse eesmärk on tagada ka võimalikult kulutõhus

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldus.

Oluline on RmIT-i pakutavate teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele (KüTS,

E-ITS, ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste suuremaks

automatiseerituseks, kiiremaks skaleeritavuseks ja lihtsamaks teenuste uuendamiseks läbi

konteinertehnoloogiate. RMIT on üks suurimatest teenus- ja arendusportfelliga IT-majadest.

Maksu- ja tolliameti (MTA), rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (RmIT), Ernst & Young

Baltic (EY) ja Cybernetica koostöö tulemusel valmis detailne teekaart maksukohustuslaste registri

(MKR) kaasajastamiseks. Projekti eesmärk oli kaardistada süsteemi seisukord ja luua konkreetsed

juhtnöörid, kuidas edaspidi tagada maksumaksjatele veelgi lihtsamad, mugavamad ja

tulevikukindlamad teenused. Registrile toetuvad riigi maksusüsteemi ja teiste riigiasutuste jaoks

tähtsad teenused. Vajadus maksusüsteemide uuendamise järele, tugineb kasutusel oleva süsteemi

keerukusest ja tehnilisest jäikusest, mis raskendab jooksvaid hooldustöid ja uuenduste tegemist.

Valminud teekaart annab sisendi edasisteks arendusteks, hõlmates endas mitmeid raporteid, sh

72

diagnostika ja arhitektuuri analüüse, üleminekustrateegiaid vanalt registrilt uuele, äriplaani ja

rakenduskava.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse info- ja küberturbe valdkonnas on käivitanud

mitmeid olulisi algatusi: tugevdades turvasüsteeme ja suurendades vastupidavust küberohtudele.

2023. aastal viidi rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja

mahukaid projekte, mille läbiviimisesse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse panustab.

Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidu direktiividest.

2024. aastal korraldas rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse riigihangete registris 19

erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku 32 hankelepingut 17 erineva töövõtjaga.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada

asjaolu, et rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse korraldatud hangete osas esines ainult neli

vaidlust.

Tegevus: Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine

Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid

valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.

Tabel 19. Statistika tagamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2019-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Statistikaameti usaldusväärsus, koht

17 20 15 17 15 16 12 12 12 12

Statistikaameti näitajate kasutamine meedia poolt, kajastusete arv aastas, >

8 080 8 252 8 236 8 416

8 446

8 255 8 000 8 000 8 000 8 000

Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥

-39 13 16 28

3,3

3,3 3,5 3,6 3,6 3,7

Rahvusvaheliste missioonide hinnangud

posi- tiivsed

posi- tiivsed

posi- tiivsed

posi- tiivsed

posi-

tiivsed

n/a posi-

tiivsed posi-

tiivsed posi-

tiivsed posi-

tiivsed

Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit

1,3 1,52 1,66 2,20 2,05 2,1 1,6 1,7 1,8 1,8

Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada ca 4% eelmise aasta tundide arvust

247 392 234 951 252 992 278 258

295 333

226 987 280 566

217 908 209 191 200 824

Tegevused ja tulemus:

73

Riikliku statistika alane õigusloome

2024. aastat iseloomustab sarnaselt varasematele aastatele Euroopa Liidu ühtlustatud ja

kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla

viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste

tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi.

§ 2024. aastal valmistusime keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu rakendamisele,

millega lisatakse alates 2025. aastast olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja

keskkonnatoetuste arvepidamised. 2024. aastal võeti vastu ettevõtete tööturustatistika määrus, mis

koondab ja ühtlustab tööturustatistikat puudutavaid õigusakte, jätkusid rahvastiku- ja

eluasemestatistikat uuendava määruse eelnõu läbirääkimised.

Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)

Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-,

majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2024–2028. aasta statistikaprogrammis oli 62

statistikatööd, sealhulgas kuus tsüklilist statistikatööd. Aastal 2024 tehti arvuliselt kõige rohkem

statistikatöid majanduse valdkonnas, teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd.

Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu (EL) õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised

arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel.

Statistikaprogrammi täitmine läks 2024. aastal edukalt: viidi lõpule kõik planeeritud tööd.

Avaldamiskalendri järgseid avaldamisi oli kokku 880, millest 760 olid statistika andmebaasi objektid ja

120 pressiteated. Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika

andmebaasis ja seejärel teiste toodete vahendusel, nagu näiteks www.stat.ee veebilehel,

juhtimislaudadel, palgarakenduses.

§ Aastal 2024 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega. 2024.

aastal jõudis lõpule ka projekt, mille käigus uurisime võimalusi rahvamajanduse arvepidamise ning

valitsemissektori rahanduse statistika tegemise ümberkorraldamiseks, kaasajastades statistika

tegemise protsessid ja töövahendid. 2025. ja 2026. aasta väljakutseks on seda toetava infosüsteemi

rakendamiseks piisava rahastuse leidmine.

Statistikaamet jätkab metaandmetega tehtava töö standardiseerimist ja automatiseerimist ning

andmekvaliteedi parandamise tegevusi nii ametis kui teistes riigiasutustes. See võimaldab andmetest

parema ülevaate saamist ning nende kasutamist otsustamisel. Statistika kvaliteedi riskide ohjamiseks

on vajalik läbimõeldud eksperimentaalne tegevus, mille käigus luuakse uut riiklikku statistikat või

muudetakse olemasoleva metoodikat, et paremini vastata klientide ootustele. Lisaks võetakse

kasutusele uusi administratiivseid või eraandmete allikaid, vähendades andmeesitajate

halduskoormust.

74

2024. aastal aitas andmeesitajate halduskoormuse vähendamisele kaasa teistest andmeallikatest

saadavate andmete kasutuselevõtt. 2024. aasta lõpuks jõudis lõppjärku projekt, mis võimaldas võtta

kasutusele teistest liikmesriikidest saadud kaubanduse detailandmed ning vabastada Euroopa Liidu

sisese kauba saabumise küsimustikku täitvad ettevõtted aruandekohustusest. Teiste EL riikide ekspordi

andmete osaline kasutuselevõtt Eesti impordiandmetes võimaldas säästa ettevõtjatele kokku 26 000

tundi.

Mitu aastat kestnud arendusprojekti tulemusena õnnestus 2024. aastal edukalt piloteerida uus

kogumisrakendus, mis on andmeesitajatelt head tagasisidet saanud. Järgmisel paaril aastal on kavas

järk-järgult kõik ettevõtlusküsimustikud uude kogumisrakendusse üle viia. See tingib andmeesitajatele

tunduvalt parema kasutusmugavuse.

Samuti on tähtis anda klientidele teavet senisest oluliselt enam personaliseerituna (kasutajale

sobival kujul). Statistikaameti eesmärk on pakkuda klientidele Eesti keskkonna, rahvastiku,

sotsiaalvaldkonna ja majanduse arengust ülevaate saamiseks töövahendeid, kus oluline riiklik

statistika on esitatud visualiseerituna ja mugavalt kättesaadav vaid paari klikiga. Kliendipõhise

lähenemise kontekstis pakub Statistikaamet andmete kasutajatele klienditeeninduse kaudu

niinimetatud andmeabi teenust ning konfidentsiaalsete andmete taaskasutuskeskkonna loomise kaudu

ka infotehnoloogilist lahendust andmete korduvkasutuseks.

Statistikaalaste tellimustööde tegemine

Statistikaamet pakub klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sealhulgas

uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve ja muu selline),

teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sealhulgas andmekirjaoskus),

andmejagamisteenus, uudiskirjade tellimine, avaldamiste ja pressiteadete eelinfo tellimine,

konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega

tutvumise võimaldamine ning klienditugi.

Statistikaametilt telliti 2024. aastal programmiväliseid statistikatöid 1,5 miljoni euro väärtuses, mis

on 2023. aastaga võrreldes veerandi võrra väiksem summa. Oluliste ja silmapaistvamate

tellimustöödena võib välja tuua ettevõtjatele suunatud Palgapeegli, mille eesmärk on võimaldada

tööandjatel oma asutuses palgalõhe seirata ning seeläbi lihtsamini ka uut palkade läbipaistvuse

direktiivi (mis hakkab kehtima alates 2027) aruandluskohustust täita. Palgapeegli näitajad annavad

ülevaate organisatsiooni üldisest soolise võrdsuse olukorrast sealhulgas soolise palgalõhe, keskmiste ja

mediaanpalkade seisu, aga ka organisatsiooni töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate

ametikohtade vahel. Lisaks sellele on märkimisväärne ka majandus- ja kommunikatsiooniministeriumi

tellimusel tehtud masinõppe projekt, milles keskenduti sellele, kuidas vähendada väliskaubanduse

andmete parandamisel käsitööd ja kuidas saab automatiseerida kaubakoodide määramist tollis,

kasutades selleks kauba kirjelduse teksti. Projektis selgus, et see lahendus töötaks ning aitaks

75

vähendada ettevõtjate halduskoormust ning parandada ka maksulaekumist. Enamik programmiväliseid

töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat.

Statistikaamet täiustas 2024. aastal jätkuvalt andmete turvalist taaskasutuskeskkonda ERIKA,

mille kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. ERIKA võimaldab pakkuda andmejagamisteenust

ehk andmete töötlemist teaduse või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud

töötleja edastab andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab

neid, isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.

76

5. Mõõdikute kirjeldused ja trendide analüüs

Tulemusvaldkond: Tõhus riik

Eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Tulemusvaldkonna tasandi mõõdikud

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), %

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva):

Valitsussektori alla kuuluvad keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Valitsus on

seadnud sihiks, et valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei ületaks 15,2 protsenti.

Alates 2019. aastast on valitsussektori töötajate osakaal järjepidevalt kasvanud ning 2023. aastal jõudis

see 15,8 protsendini, mis ületab märgatavalt valitsuse seatud sihti. Töötajate arv kasvas aastatel 2022–

2023 kõigis valitsussektori alaliikides, väljaarvatud sotsiaalkindlustusfondides. Selle mõõdiku edasist

trendi mõjutavad avaliku sektori kärped.

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva):

Valitsussektorisse kuuluvad keskvalitsus,27 kohalikud omavalitsused, tervisekassa ja töötukassa.

Valitsussektori kulutused peaks olema tasakaalus riigi sisemajanduse koguproduktiga ning

proportsionaalselt mitte kasvama. Mõõdiku sihtväärtused lähtuvad eelneva aasta sügisel riigi

eelarvestrateegias kokkulepitud eesmärkidest, mida igal aastal korrigeeritakse, lähtuvalt riigi

majanduslikust seisust ja sisemajanduse koguprodukti muutusest.

Valitsussektori kulud sisemajanduse koguprodukti suhtes ei ole ajas püsivad ja seda suhet võivad

mõjutada nii kuluotsused kui ka majandusareng. Eesti valitsussektori kulud tõusid (sisemajanduse

koguprodukti suhtes) järsult finantskriisi aastatel (2020-2023), kui majanduse maht kahanes. Järgnevatel

aastatel kulutuste osakaal on langenud, kuid püsinud siiski kõrgemal kui finantskriisile eelnenud aastatel.

Viimaste aastate kriisid on valitsussektori kulutuste osakaalu suhtarvu oluliselt kõigutanud – näiteks 2020.

aastal kasvasid viirusekriisi tõttu riigi kulud, samas kui sisemajanduse koguprodukti maht vähenes.

Valitsuse kulude osakaalu vähenemine aastal 2021 on tingitud majanduse kiirest taastumisest ja 2022.

aasta hinnatõusust tingitud majanduse rahalise mahu kiirest kasvust. Üks oluline tegur valitsuse kulude

puhul on riigi jõukus. Võrreldes omavahel riikide jõukust ja valitsuste osakaalu majanduses võib näha, et

27 Keskvalitsus hõlmab ministeeriume ja Riigikantseleid oma valitsemis- ja haldusala ulatuses, Riigikogu, Vabariigi

Presidenti, Riigikontrolli, õiguskantslerit ning Riigikohut koos nende allüksustega, avalik-õiguslikke institutsioone (sh kõrgkoolid), samuti keskvalitsuse asutatud sihtasutusi (sh haiglad).

77

nende näitajate vahel valitseb positiivne seos – riigi jõukuse kasvades kasvab ka valitsussektori kulutuste

osakaal majanduses.

Programm: Riigi rahanduse programm

Eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav

Programmi tasandi mõõdikud Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKP-st

Maksude osakaal SKP-st, %

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, %, <

Likviidsete finantsreservide osakaal SKP-st, %, >

Võlakoormus (osakaal SKP-st, %)

Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang)

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKP-st:

Struktuurse eelarvepositsiooni aluseks on nominaalne positsioon, millest on eemaldatud nii

majandustsükli mõju kui ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarve tasakaalu mõjutada.

Struktuurne eelarvepositsioon on hinnanguline suurus ning nii palju, kui on hindajaid, võib olla ka

erinevaid hinnanguid, mis on ka mõõdiku nõrkuseks.

Mõõdiku arvutuskäik:

 struktuurne eelarvepositsioon = nominaalne eelarvepositsioon – tsükliline komponent –

ühekordsed meetmed

 tsükliline komponent = eelarve tsüklitundlikkus * SKP lõhe

Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid,

millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1

protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse

tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste mõjuriteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid, millest

lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks, otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine

eraldi.

Vastavalt riigieelarve seadusele on kehtestatud korrigeerimismehhanism struktuurse eelarvepositsiooni

parandamiseks. Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni

puudujääk suurem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) aastas, tuleb

valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st igal

valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujäägi erinevuse ilmnemise aastal.

78

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli märgatavalt kõrgem 2020. ja 2021. aastal, mis tulenes

halvenenud majandusolukorrast, millega seoses langesid oluliselt riigi maksutulud, kuid samal ajal

valitsussektori kulude kasv jätkus, kuhu lisandusid veel kriisi leevendamise meetmed.

Struktuurse eelarvepositsiooni kui mõõdiku esile tõstmine tegevuspõhises tulemusaruandluses

asendatakse edaspidi suure tõenäosusega lihtsamini tõlgendatava nominaalse eelarvepositsiooni

jälgimisega. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu uuenenud eelarveraamistikus keskendutakse varasema

struktuurse tasakaalu näitaja asemel muudele näitajatele: nominaalse defitsiidi 3 protsenti, valitsussektori

võlakoormuse 60 protsendi piirmääradele ning viimast tagada aitavale valitsussektori kulude

netokulukasvu trajektoorile. Prognoosides ja analüüsides jätkab rahandusministeerium ka edaspidi

struktuurse eelarvepositsiooni arvutamist ja jälgimist.

Maksude osakaal SKP-st:

Maksude osakaal näitab protsendina kõikidest maksudest riigieelarvesse laekunud maksutulu suhet riigi

sisemajanduse koguprodukti. Näitaja tõusu mõjutavad eelkõige poliitilised maksuotsused, mille osas

rahandusministeerium on andnud soovitusi, teostanud analüüse ning realiseerib otsused seadusandluses.

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse

majanduskasvuga:

Euroopa Komisjon on lõpetanud näitaja arvutamise alates 2021. aastast, seoses eelarvereeglistiku pausile

liikumisega. Lõpetame 2026. aastast mõõdiku seiramise programmi tasandil.

Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang):

Demograafilise hetkeolukorra analüüs näitab, et fiskaalstrateegia kujundamisel tuleb lisaks keskpikale

perspektiivile pöörata tähelepanu ka eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Nimelt

tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine kulusurvet riigieelarvele, eelkõige sotsiaalkaitse- ja

tervishoiusüsteemi rahastamisele. Kulud pensionile, tervishoiule ja hooldusele pikas perspektiivis

kasvavad, kulud haridusele ja töötutele aga vähenevad.

Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil järgitakse ka edaspidi konservatiivse eelarvepoliitika

põhimõtteid ning hoitakse valitsussektori võlg madalana ehk alla 30 protsendi. Madal võlatase on

valitsuse jaoks parimaks algpositsiooniks vananemisega seotud kulude kasvule reageerimisel.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkust aitab tagada ka läbiviidud pensionireform, millega osa tulevasi

kohustusi anti kanda erasektorile.

Eesmärk on hoida eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus madalana, mida siiani on suudetud ka hoida.

2024. aastal uuendati Euroopa Liidu eelarveraamistikku, mille käigus võeti Euroopa Liidus kasutusse uus

pikaajaline eelarvemõõdik: valitsussektori netokulude kasv ja selle vastavus eelarve- ja struktuurikavas

kokku lepitud eelarvetrajektooriga. Suure tõenäosusega asendame tulevikus siinse mõõdiku uue Euroopa

79

Liidu mõõdikuga, mille täitmist hakkab hindama igal kevadel koostatav eelarve- ja struktuurikava

eduaruanne.

Likviidsete finantsreservide osakaal SKP-st:

Likviidsed finantsreservid näitavad maksevalmidust või varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina

kasutada ootamatutes olukordades. Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha,

väärtpaberid ja muu finantsvara, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi. Mida suurem on riigi likviidsus, seda

väiksem on oht, et riik ei suuda kohustusi ja nõudeid täita.

Aastatel 2019-2023 on Eesti likviidsete finantsreservide osakaal sisemajanduse koguproduktist kõikunud 8 ja 12 protsendi vahel, kuid ületanud igal aastal prognoositavat määra. Likviidsete finantsreservide osakaal sõltub suuresti riigi majanduslikust olukorrast.

Alates 2026. aastast asendame kogu valitsussektori näitaja rahandusministeeriumi hallatava näitajaga,

milleks on keskvalitsuse finantsreservide osakaal sisemajanduse koguproduktist ning sihtväärtuseks 5

protsenti.

Programmi tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel

Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), %

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % >

Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKP-st, %

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel

eelarveaasta kestel:

Mõõdik näitab, kuivõrd suudab riik hoida eelarveaastal kulutuste piiri varasemalt seatud tasemel. Kui

eelarve kulud kasvavad üle kinnitatud kulutasemete, siis tuleb koostada aasta jooksul lisaeelarve, et katta

tekkivad kulud.

Mõõdiku jälgimine lõpetatakse alates 2026. aastast, sest jah/ei väärustega mõõdikud on

väheinformatiivsed.

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust):

80

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine näitab, kui suur osa Euroopa Liidu poolt jagatavatest

struktuurivahenditest on Eesti rakendusperioodil elluviidavates projektides toetuse saajatele välja

maksnud.

Eestile on perioodiks 2021-2027 eraldatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardi euro

väärtuses. Toetuste kasutamisel on seatud kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum

Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek. Lisaks on Eestile eraldatud toetus

taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) 953 mln, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud

investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Taaste- ja Vastupidavusrahastuse raames plaanitud

tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks ning edenemist seiratakse Ühtekuuluvuspoliitika fondidest

eraldi.

Kuna Euroopa Komisjon kinnitas alles 04.10.2022 ametlikult 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja õiglase ülemineku kava, siis on viibinud meetmete avamine ja rakendamine ja

sellest tulenevalt ka struktuurivahendite kasutamine.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKP-st:

Nominaalne eelarvetasakaal ehk -positsioon on kogutulude ja -kulude vahe. Valitsussektori

eelarvetasakaal moodustub kõikide valitsussektori tasandite - keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja

sotsiaalkindlustusfondide institutsioonide eelarvetest kokku. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda

kirjeldavaks mõõdikuks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt.

Eesti eelarvepoliitikat on iseloomustanud püüdlus hoida valitsussektori eelarvet nominaalses tasakaalus,

aga mitte tingimata iga-aastaselt, vaid pikema ajaperioodi jooksul, võimaldades seejuures teostada

majanduse tsüklilisust leevendavat eelarvepoliitikat. Majanduse kasvuperioodil nominaalne

eelarvepositsioon tsükli mõju tõttu reeglina paraneb ja langusperioodil halveneb.

Aastal 2019 oli Eesti valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon viimati positiivne enne erinevaid kriise.

2020. aastal langes eelarvepositsioon tugevasse miinusesse koroonakriisi mõjul. Aastatel 2021-2024 on

valitsussektori positsioon jäänud negatiivseks, kuigi väiksemas mahus. Taastumine koroonakriisist on

toimunud, kuid julgeolekuolukord on tekitanud veelgi suurema surve eelarve olukorrale ning nominaalse

tasakaalu säilitamiseks tuleb teha väga suuri pingutusi. Sama trend on kogu Euroopa Liidus, mil 2020.

aastal pea kõik riigid langesid olulisse eelarvedefitsiiti ning järgnevatel aastatel defitsiiti vähendanud, kuid

positiivseks on tasakaal muutunud väga üksikutes riikides nagu näiteks Taani. Euroopa Liidu keskmine

eelarvedefitsiit oli 2019. aastal -0,5 protsenti ning 2023. aastal -3,6 protsenti (Eestis samal ajal -3,1

protsenti).

Programmi tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve

Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

81

Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,<

Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks rahandusministeeriumi kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik)

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline), %-des

Audiitorite poolt leitud veamäär välistoetuste üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi

pinnalt):

Rahandusministeeriumi ülesandeks on täita auditeeriva asutuse ülesandeid ehk auditeerida Euroopa Liidu

toetust ja välisabi taotlevate, saavate, kasutamist korraldavate ja järelevalve eest vastutavate isikute

tegevust. Seda funktsiooni täidetakse koostöös rakendusasutuste ja –üksuste siseauditi üksustega, kellega

on sõlmitud vastavasisuline koostöökokkulepe.

Audiitorite poolt leitud veamäära sihiks välistoetuste üldkogumis on seatud 2 protsenti, see on ühtlasi

Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga. Aastatel 2019-2022 on veamäär kõikunud

ühe protsendi piirimail, mis näitab, et toetuste kasutamine on valdavalt sihipärane ja õigusaktidega

kooskõlas ning kontrollisüsteemid toimivad. 2023. aastal moodustas veamäär 3,02 protsenti üldkogumist,

mis oli tingitud peamiselt puudustest kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite

rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik auditi tähelepanekuid on olnud seotud riigihangete

ebakorrektse läbiviimisega.

Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks rahandusministeeriumi kontserni kuuluvatelt

kontodelt (sealhulgas toimiv raamistik):

Mõõdik näitab, kas rahandusministeeriumi kontodel on piisavalt raha, et teostada riigi kontodelt

väljamakseid igal ajahetkel. Kuna mõõdik võeti kasutusele 2022. aastast, siis selle seiramise periood on

olnud lühike. Samas aastatel 2022-2023 on rahandusministeeriumi kontodel olnud pidevalt piisavalt

vahendeid.

2026. aastast lõpetatakse mõõdiku jälgimine, sest tegu on dünaamikat iseloomustava mõõdikuga, mitte

mõjumõõdikuga nagu tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat soovitab seirata.

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline):

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed näitab, et e-riigikassas pole aasta

jooksul toimunud tehnilisi tõrkeid ning plaanitud väljamaksed on teostatud õigeaegselt. Aastatel 2022-

2023 on väljamaksete teostamine riigikassast toimunud 100 protsendiliselt õigeaegselt. E-riigikassa

keskkonnas toimus katkestusi 2021. aastal ühel korral (umbes kaks tundi). Tõrke eemaldamisel edastati

maksed tähtaegselt pankadesse.

Käesolev mõõdik näitab eelkõige e-riigikassa kui infosüsteemi tehnilist toimivust.

82

Programmi tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Tarbimise efektiivne maksumäär, %

Tööjõu efektiivne maksumäär, %

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), %

Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), %

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤

Euroopa Liidu maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv

Tarbimise efektiivne maksumäär:

Tarbimise efektiivne maksumäär näitab tarbimismaksude osakaalu majapidamiste

lõpptarbimiskulutustes. Tarbimismaksud on maksud, mille kõige olulisemaks tunnuseks on see, et neid

rakendatakse ühtlaselt kõikidele kaupadele ja ideaalis ei tohiks need moonutada tarbimisstruktuuri ühelgi

moel. Efektiivse maksumäära hindamisel on põhiliseks eeliseks see, et efektiivse maksumäära indikaatorid

annavad hea ülevaate maksubaasi laiaulatuslikkusest. Tarbimismaksud on käibemaks, aktsiisimaks,

hasartmängumaks, tollimaks, mootorsõidukimaks.

Tarbimise efektiivne maksumäär on Eestis Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Näitaja ulatus Eestis 2022. aastal

21,6 protsendini, millega olime Taani, Ungari ja Rootsi järel neljandal kohal Euroopa Liidus. See tuleneb

osaliselt vähestest käibemaksu eranditest. Näitaja kasvab käibemaksu määra 2024. ja 2025. aasta tõusu

ning 2025. aasta mootorsõidukimaksu tuleku tõttu 23,4 protsendini 2025. aastal. Aastatel 2025-2028

mõjutavad näitajat lisaks suveprognoosis arvestatud maksumuudatustele julgeolekumaks,

aktsiisimäärade tõstmine ja muud riigi eelarvestrateegia meetmed. Tarbimise efektiivne maksumäär

taandub 2028. aastaks 23,3 protsendile, mis on võrreldav 2025. aasta tasemega, heitekvootide müügitulu

vähenemise ja käibemaksu baaskomponentide tagasihoidlikuma kasvu tõttu (joonis 23).

Tööjõu efektiivne maksumäär:

Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Kuna efektiivse

maksumäära osaks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada

sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on erinevates riikides erinev.

Tööjõu efektiivne maksumäär on püsinud üsna stabiilsena, kasvades 2022. aastal 0,5 protsenti, olles

Euroopa Liidus keskmiste hulgas (17. kohal). Tööjõu efektiivse maksumäära tõus sõltub eelkõige

tööjõumaksude kasvust, seega seoses üksikisiku tulumaksu tõusuga on oodata ka määra kasvu ligi 1

protsendi võrra.

83

Joonis 23. Tööjõu ja tarbimise efektiivne maksumäär Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa Liidu võrdluses, aastatel

2010-2028.

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5%

SKP-st:

Stabiilne maksukeskkond on oluline nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele ning aitab usaldusväärselt oma

tegevusi planeerida. Maksu- ja tollipoliitika Eestis lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning selle

eesmärk on tagada soodne keskkond majanduse arenguks ja konkurentsivõimeline maksusüsteem

regioonis.

Maksupoliitika stabiilsus näitab maksumuudatuste mõju muutust eelarvele. Juhul, kui maksumuudatuste

tulemusel kasvab eelarvetulu aastas rohkem kui aasta varem, on näitaja positiivne ning vastupidi, juhul

kui maksumuudatuste tulemusel riigile laekub vähem maksutulu, näiteks vähendatakse maksumäära.

Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes

riigieelarve maksutuludega):

Mõõdik näitab, mis ulatuses kõik maksusoodustused kokku vähendavad potentsiaalset maksutulu.

Mõõdik peegeldab maksupoliitilisi eesmärke ning üldiselt on Eesti lähtunud laiast maksubaasist ning

hoidnud erisusi suhteliselt madalaarvulisena. Seega, maksutulude efektiivsema kogumise seisukohast

lähtuvalt on väiksem maksusoodustuste maht riigile tõhusam. Maksutulu suunatakse efektiivsemalt

abivajajateni läbi erinevate toetuste.

Eestis on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes suhteliselt vähe maksuerisusi ning lähiaastatel on plaan

veelgi mitmed maksusoodustusi kaotada. Alates 2024. aastast kaotati mitmed tulumaksusoodustused

(eluasemelaenu intresside, abikaasa ja laste eest täiendav tulumaksu mahaarvamine), mille mõju avaldub

alates 2025. aastast, mil prognoositakse mõju langust 1,2 protsenti.

84

2024. aasta maksusoodustuste suhteline suurenemine tuleneb eelkõige käibemaksu standardmäära

tõstmisest 2 protsendi võrra, mis kergitab soodusmääraga toodete maksusoodustust. Riigile kõige

kulukamaks uueks maksusoodustuseks on 2023. aastal jõustunud maksuvaba tulu pensionieas.

Maksusoodustuste mõju maksutuludele on aastast 2019 stabiilselt kasvanud. Mõnedeks näideteks uutest

maksusoodustustest, mis sel perioodil kehtima hakkasid, on metsatulu maksusoodustus füüsilise isiku

tulumaksu osas või sotsiaalmaksumäära langetamine 20 protsendile kahel grupil - alla 3 aastase lapse

vanemal või hooldajal ning osalise või puuduva töövõimega isikutel.

Soodustused vähendavad maksusüsteemi efektiivsust; teatud soodustused võivad tekitada ka

konkurentsimoonutusi ja tõsta maksudest kõrvalehoidmise riski. Mõõdik seab seetõttu eesmärgiks hoida

maksusoodustuste osakaal maksutuludest võimalikult lähedal 3 protsendile ja seda stabiilselt läbi aastate.

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse

indeksis:

Tax Foundationi indeks hindab peamiselt maksupoliitika kaht aspekti: konkurentsivõimet ja neutraalsust.

Konkurentsivõimeline ja neutraalne maksusüsteem toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid,

tuues samal ajal riigieelarvesse piisava maksutulu. Kokku kasutatakse indeksi kokkupanekul üle 40 erineva

muutuja. Indeks aitab mõõta, kui ettevõtjasõbralik on maksusüsteem. Metoodika sisaldab ka

maksuhalduri efektiivsust.

Aastatel 2013-2024 on Eesti püsinud indeksi esimesel kohal. Mõõdik aktsepteerib ka paarikohalist langust,

mille võivad tekitada muutused nii meie enda kui peamiste konkurentide - eeskätt Läti - maksusüsteemis.

ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv:

Mõõdik näitab, mitu rikkumismenetlust on algatatud Euroopa Liidu direktiivide Eesti õigusruumi

õigeaegselt üle võtmata jätmise tõttu. Euroopa Liidu direktiivide õigeaegne ning nõuetekohane

ülevõtmine on oluline õiguskindluse tagamiseks. Kui direktiivi ülevõtmisest pole teavitatud õigeaegselt või

leitakse, et vastuvõetud riigisisene õigusakt ei vasta Euroopa Liidu õigusele ega täida direktiivis sätestatud

eesmärke, algatab komisjon reeglina rikkumismenetluse. Halvimal juhul võib rikkumismenetlus kaasa tuua

ka sanktsioonidega tipneva kohtukaasuse. Liikmesriigi jaoks võib see aga tähendada ootamatuid

lisakulusid (täiendav aja- ja tööjõukulu ning potentsiaalne lisanduv rahakulu), millega protsessi algatamisel

pole arvestatud.

Aastatel 2019-2023 on jäänud üks Euroopa Liidu maksualane direktiiv õigeaegselt üle võtmata ning selle

suhtes on algatatud rikkumismenetlus. Tegemist on nii nimetatud globaalse miinimummaksu direktiiviga,

mille Eesti on tänaseks vajalikus mahus üle võtnud. Kuna Eesti rakendab direktiivis lubatud

üleminekuperioodi kuni aastani 2030, pole edasine menetlus Euroopa Komisjoni poolt tõenäoline.

85

Programmi tegevus: Maksu- ja tollikorraldus

Eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi, %

Maksuaugu osakaal laekunud maksudest, %

Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, %

Maksutahte indeks

Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi:

Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi näitab kui palju makse tegelikult laekus riigieelarvesse ja

selle suhet vastu viimast rahandusministeeriumi poolt koostatud prognoosi. Aastatel 2019-2022 on

maksulaekumine ületanud riigieelarve prognoosi, mis tähendab, et makse on riigile laekunud rohkem kui

algselt oodati. 2023. ja 2024. aastal laekus makse riigieelarvesse prognoositust ligi 1 protsendi võrra

vähem.

Prognoositust rohkem laekus tulumaksu 2023. aastal, mida mõjutas kõige enam finantssektori

intressitulude kasv, mis suurendas krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumist ligi 2,4 korda võrreldes

2022. aastaga. 2024. aastal kasvas käibemaksu laekumine oluliselt tänu maksumäära tõusule, samas oli

kasv väiksem kui prognoositud.

Maksuaugu osakaal laekunud maksudest:

Maksuaugu osakaal laekunud maksudest näitab saamata jäänud maksutulu, ehk potentsiaalse ja tegeliku

laekumise vahet, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on

hoida maksuaugu osakaalu laekunud maksudest alla 5 protsendi.

Euroopa Komisjon avaldas 2022. aasta detsembri alguses käibemaksuaugu uuringu, mille järgi on Eesti üks

kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas. Eestist madalamaks hinnati

käibemaksu auku vaid Soomes. Maksu- ja tolliamet tegeleb pidevalt maksuaugu riskide kaardistamisega

ning algatab tegevusi riskide leevendamiseks.

Aruandeperioodi maksunõuete tasumise osakaal:

Aruandeperioodi maksunõuete tasumise osakaal näitab käesoleva aasta jooksul tasumisele kuulunud

maksusummade laekumise osakaalu ja hõlmab nii vabatahtlikku tasumist kui ka sissenõudmise toimingute

tulemusel laekunud summasid.

Aruandeperioodi maksunõuete tasumise osakaal on aastate jooksul püsinud 99,4 protsendi juures.

86

Maksutahte indeks:

Maksutahte indeksi eesmärgiks on koondada erinevaid maksudistsipliiniga seonduvaid mõõdikuid

ühtseks, ülevaatlikuks ja ajas jälgitavaks maksumoraali näitajaks. Indeksi väärtus on vahemikus 0 kuni 100,

kus maksimum peegeldab ideaalolukorda, kus kõik Eesti elanikud väljendavad täielikku maksutahet.

Maksu- ja tolliamet viib näitaja hindamiseks läbi iga-aastase uuringu.28

Indeksi alammääraks on kokku lepitud 66 punkti. Aastatel 2019-2022 on maksutahte indeks olnud kõrgem

kui 66 punkti, kuid 2023. aastal langes see 66 punkti peale, peegeldades olukorda, kus on muutunud

inimeste hoiakud maksusüsteemi suhtes. Langenud on isiklik maksumoraal ehk varasemast vähem inimesi

tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata. Samuti on suhtumine nii nimetatud musta

majandusse muutunud leebemaks. Kuna varasemate aastatega võrreldes on eesootavaid

maksumuudatusi oluliselt rohkem ja näiteks lisanduvate maksudega seoses on maksuteemad pidevalt

avaliku arutelu all, mõjutab see paratamatult ka maksumaksjate hinnanguid.

2024. aasta koondindeksiks kujunes 63,6. See on 2,6 punkti madalam kui 2023. aastal.

Programm: Finantspoliitika programm

Eesmärk: Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav

Programmi tasandi mõõdikud Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, >

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, >

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%)

Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannete osakaal

Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba

pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse:

Kapitalituru maht sisemajanduse koguprodukti väljendab pangandusevälist kapitalituru arengut.

Eesmärgiks on pangandusvälise finantssektori (väärtpaberibörs, investeerimisfondid, ühisrahastuse) kasv

ja arendamine. 2019. aastast on kapitaliturgude maht stabiilselt kasvanud, suurem hüpe oli 2021. aastal

(osaliselt oli see tingitud metoodika muutusest kui metoodikasse lisandusid eelkõige riskikapital,

ühisrahastus).

Kapitaliturgude areng võimaldab mitmekesistada ettevõtete jaoks rahastamisallikaid, sealhulgas ka

kaitsetööstuse ettevõtete jaoks. Samuti soodustab see digitaliseerimist ja innovatsiooni. Üksnes

toetumine pankade poolsele rahastamisele võib kätkeda endas riske (näiteks kui intressimäärad tõusevad

ja laenutingimused muutuvad konservatiivsemaks). Kapitalituru areng laiendab muuhulgas

jaeinvestoritele investeerimistoodete valikut. Riik saab eelkõige kõrvaldada ebamõistlikke regulatiivseid

tõkkeid, mis takistavad kapitalituru arenguid. Teiselt pool tuleb tagada piisav investorite kaitse. Enamus

28 Eesti elanike maksutahe | Maksu- ja Tolliamet

87

selle valdkonna initsiatiive algatatakse Euroopa Liidu tasemel. Eesmärk on liikuda 29 protsendi juurest 34

protsendini, aastal 2028.

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses:

Mõõdik näitab, kui suure osa aastasest sisemajanduse koguproduktist moodustab lisandväärtus, mille lõid

finants- ja kindlustustegevuse valdkonda kuuluvad ettevõtted (sealhulgas pangad). Lisandväärtus on

osutatud teenuste turuväärtus, millest on lahutatud teenuste osutamise sisendressursside väärtus.

Eesti finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas on pangandusel suur osatähtsus, seega loovad peamise

osa lisandväärtusest pangad. Aastatel 2017-2022 on lisandväärtuse osatähtsus liikunud 3,8 protsendist

4,6 protsendini. Kasv 6 protsendini 2023. aastal on seotud pangandussektori tulude erakorralise kasvuga,

mis tulenes euribori kasvust.

Riik saab selle mõõdiku kulgu suhteliselt vähesel määral mõjutada. Siiski saab riik luua regulatsiooni kaudu

eeldused, et finantssektoris tegutseks piisav arv ettevõtjaid ja nendevaheline konkurents võimaldaks

pakkuda tarbijatele/investoritele finantsteenuseid ja –tooteid mõistlike hindadega.

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus:

Reaaltootlus näitab kui palju investeeringu väärtus II sambasse kasvas pärast inflatsiooni arvesse võtmist.

Mõõdiku siht 2 protsenti, tuleneb näidisportfelli pikaajalisest ajaloolisest tootlusest, mida kasutavad

Euroopa Liidu riigid, sealhulgas ka Eesti, oma pikaajalistes pensioniprognoosides (AWG töögrupi

arvutused). Aastatel 2019-2023 on II samba pikaajaline reaaltootlus püsinud 0 ja 1 protsendi vahel.

Madalaim tootlus oli 2022. aastal, sest 2021. aastal jõustus II samba reform, mille kohaselt muutus II

pensionisamba süsteemis osalemine vabatahtlikuks ning tekkis võimalus väljuda II sambast. Mõõdikut

mõjutab olulisel määral ka inflatsioon ehk mida suurem on inflatsioon, seda madalam on tootlus.

Programmi tegevus: Finantspoliitika kujundamine

Eesmärk: Saavutatud on tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel ning tagatud on läbipaistvus ja finantsstabiilsus.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina teenuste pakkujate arv, >

Tähtaegselt üle võtmata Euroopa Liidu õigusaktide arv

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, %

III sambas hõlmatud inimeste arv

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis : hoiakud

88

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis: käitumine

Eesti koht OECD Finantskirjaoskuse uuringu riikide edetabelis: teadmised

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina teenuste pakkujate arv:

Finantsteenuste pakkujate arv (Eestis litsentsi saanud ja filiaalina teenuste pakkujate arv) näitab, kui palju

on finantsinspektsioon tegevuslube väljastanud ja kui mitmekesine on konkurents finantsteenuste turul.

Mida rohkem teenuse pakkujaid, seda mitmekesisemad valikud on tarbijal.

2023. toimus metoodikas muudatus ning nimekirjast arvati välja väikse mõjuga teenusepakkujad

(maaklerid, üksnes registreerimiskohuslased fondivalitsejad), sellest ka tegeliku näitaja kahanemine.

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu

suurus:

Eesmärk on, et finantskriise või finantssüsteemi tõrkeid ei esineks ja nendega ei kaasneks riigile kulusid.

Finantsvaldkonna regulatsioonid on suunatud suuresti sellele, et finantskriise ennetada ja et pangad ei

muutuks maksejõuetuks (lihtsustatult - ei läheks pankrotti).

Aastatel 2019-2023 ei ole esinenud ühtegi finantskriisi või finantssüsteemi tõrget, mis oleks riigile kaasa

toonud erakorralise kulu.

Mõõdiku jälgimine lõpetatakse alates 2026. aastast, sest finantskriisi ilmnemine on väga erakordne

sündmus. Viimased tõsised kriisid panganduses olid Eestis eelmise sajandi lõpus. Näiteks 2008. aasta

globaalne finantskriis ei toonud kaasa ühegi Eesti panga maksejõuetuks muutumist.

Tähtaegselt üle võtmata Euroopa Liidu õigusaktide arv (finantspoliitika valdkonnas):

Mõõdik näitab, mitu rikkumismenetlust on algatatud Euroopa Liidu direktiivide Eesti õigusruumi

õigeaegselt üle võtmata jätmise tõttu. Euroopa Liidu direktiivide õigeaegne ning nõuetekohane

ülevõtmine on oluline õiguskindluse tagamiseks. Kui direktiivi ülevõtmisest pole teavitatud õigeaegselt või

leitakse, et vastuvõetud riigisisene õigusakt ei vasta Euroopa Liidu õigusele ega täida direktiivis sätestatud

eesmärke, algatab komisjon reeglina rikkumismenetluse. Halvimal juhul võib rikkumismenetlus kaasa tuua

ka sanktsioonidega tipneva kohtukaasuse. Liikmesriigi jaoks võib see aga tähendada ootamatuid

lisakulusid (täiendav aja- ja tööjõukulu ning potentsiaalne lisanduv rahakulu), millega protsessi algatamisel

pole arvestatud.

Aastal 2024 kasvas finantspoliitika ülevõetavate direktiivide maht (lisandus 13 uut direktiivi) ning

hilinenud on kolme direktiivi ülevõtmine.

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb

0,4%:

89

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude eesmärk 0,4% tuleneb

seadusest, mille kohaselt ei pea fondivalitsejad sellest piirist allapoole valitsemistasu alandama

(fondimahust sõltuv regressioon).

Aastatel 2019-2023 on II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe

stabiilselt kahanenud 0,61 protsendilt 0,54 protsendini.

2026. aastast seda mõõdikut enam ei seirata, kuna pensionifondide tasud liiguvad selgelt õiges suunas

(on languses), siis selle mõõdiku eesmärgistamine ei ole võrreldes teiste mõõdikutega enam strateegiliselt

oluline. Mõõdiku väärtusi jälgime edasi iga-aastases rahandusministeeriumi koostatud pensionisüsteemi

statistika raportis.

III sambas hõlmatud inimeste arv:

Mõõdik näitab, mitu inimest teeb vabatahtlike sissemakseid III pensionisambasse. Kogudes II ja III

sambasse, võib investeerija pensionieas oodata 60-70 protsendilist tulu oma pensionieelsest

sissetulekust, samas kui ilma II ja III sambata on tulu ligikaudu 40 protsenti pensionieelsest palgast.

Eesmärk on, et III sambaga liitujate arv oleks võimalikult suur.

Alates 2020. aastast on III sambaga hõlmatud inimeste arv stabiilselt kasvanud.

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis - hoiakud:

Uuringu teoreetiline lähtekoht tuleneb OECD definitsioonist, mille kohaselt on finantskirjaoskus oskuste,

teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma

pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantsotsustel on inimese igapäevaelus tähtis osa ning see

mõjutab nii inimese elukvaliteeti kui majanduslikku turvalisust. Edukate finantsotsuste eelduseks on

inimeste teadlikkus finantsteenuste tingimustest ning kaasnevatest riskidest, õigustest ja kohustustest.

Eestis viiakse igal kolmandal aastal elanike seas läbi finantskirjaoskuse uuring, mille küsimustik koosneb

OECD poolt etteantud küsimustest ning Eesti spetsiifilisest osast. Sama uuring viiakse läbi ka teistes

riikides ning hiljem OECD koostab edetabeli, kus riigid järjestatakse vastavalt tulemusele. 2020. aastal oli

Eesti hoiakute poolest edetabeli seitsmendal kohal.

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis - käitumine:

Uuringu teoreetiline lähtekoht tuleneb OECD definitsioonist, mille kohaselt on finantskirjaoskus oskuste,

teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma

pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantsotsustel on inimese igapäevaelus tähtis osa ning see

mõjutab nii inimese elukvaliteeti kui majanduslikku turvalisust. Edukate finantsotsuste eelduseks on

inimeste teadlikkus finantsteenuste tingimustest ning kaasnevatest riskidest, õigustest ja kohustustest.

Eestis viiakse igal kolmandal aastal elanike seas läbi finantskirjaoskuse uuring, mille küsimustik koosneb

OECD poolt etteantud küsimustest ning Eesti spetsiifilisest osast. Sama uuring viiakse läbi ka teistes

90

riikides ning hiljem OECD koostab edetabeli, kus riigid järjestatakse vastavalt tulemusele. 2023. aastal oli

Eesti käitumise poolest 23. kohal, kukkudes varasema uuringuga kümme kohta madalamale. Selle

põhjuseks on kombinatsioon sellest, et mitmed teised riigid on teinud head tööd ja seega edetabelis

tõusnud ning teisalt sellest, et siiski on seekord pisut halvenenud ka Eesti enda tulemused. Kui teadmiste

poolest oleme maailma tipus (3. koht), siis kahjuks on ikka veel muret sellega, et need head teadmised ei

väljendu käitumises (näiteks säästmine, investeerimine, vastutustundlik laenamine jm). Seega tuleb lisaks

noortele teha jätkuvalt tööd täiskasvanutega, et toetada nende paremat rahakäitumist. Põhimure on, et

Eesti inimesed ei tee pikaaegseid finantsplaane ning nad on ebakindlad tuleviku osas. Lisaks mõjutavad

seda numbrid võlgade suurenemine ja pettuste arvu kasv.

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis - teadmised:

Uuringu teoreetiline lähtekoht tuleneb OECD definitsioonist, mille kohaselt on finantskirjaoskus oskuste,

teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma

pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantsotsustel on inimese igapäevaelus tähtis osa ning see

mõjutab nii inimese elukvaliteeti kui majanduslikku turvalisust. Edukate finantsotsuste eelduseks on

inimeste teadlikkus finantsteenuste tingimustest ning kaasnevatest riskidest, õigustest ja kohustustest.

Eestis viiakse igal kolmandal aastal elanike seas läbi finantskirjaoskuse uuring, mille küsimustik koosneb

OECD poolt etteantud küsimustest ning Eesti spetsiifilisest osast. Sama uuring viiakse läbi ka teistes

riikides ning hiljem OECD koostab edetabeli, kus riigid järjestatakse vastavalt tulemusele. 2023. aastal oli

Eesti teadmiste poolest kolmandal kohal, tõustes varasema uuringuga koha võrra kõrgemale.

Programmi tegevus: Rahandusteabe poliitika kujundamine

Eesmärk: Arvestusalane rahandusteave Eestis on läbipaistev ja usaldusväärne ning Eesti rahandussüsteemi kasutamine kuritegevuseks on tõkestatud.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, %

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %

Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, %

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste puudustega

Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %29

29 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise

aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga.

91

Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii kaug- kui kohapealsed), %

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale

(MONEYVAL), hinnangud "osaliselt vastavuses" või "madal" puuduvad:

Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL on globaalse rahapesuvastase võrgustiku FATF-i (Financial

Actions Task Force) Euroopa piirkondlik organisatsioon. FATF-i ülesanne on välja töötada rahapesu ja

terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid, mida rakendavad ja hindavad

piirkondlikud organisatsioonid (sh MONEYVAL). FATF-i välja töötatud metoodika alusel toimub

MONEYVAL-i kuuluvate Euroopa riikide hindamine. MONEYVAL-i ekspertgrupp hindab rahapesu

tõkestamise alaste meetmete rakendamise taset. Perioodiliselt toimuvad kahte tüüpi hindamised FATF-i

standardi vastu – terviklik efektiivsushindamine ja tehniline hindamine iga soovituse kaupa. MONEYVAL

hindab nii õigusaktide sisu kui ka seda, kuidas neid rakendatakse—hindamised toimuvad voorudena, käies

igas voorus üle kõik globaalsesse võrgustikku kuuluvad riigid ja jurisdiktsioonid (kokku üle 200). FATF

standard ütleb, mida peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem hõlmama;

MONEYVAL hindajana kontrollib, kui hästi Euroopa riigid (sh Eesti) on need reeglid õigustesse ja

praktikasse rakendanud ning kas süsteem ka tegelikult toimib.

FATF standard koosneb neljakümnest soovitusest, mis on üldsõnalised ja palju teemasid hõlmavad ning

mida täpsustavad tõlgendavad märkused.

Mõõdik kajastab, mitu FATF neljakümnest soovitusest on MONEYVAL-i tehnilises järelhindamises

hinnatud tasemele „osaliselt vastavuses“ (PC). Hõlmab õigusakte, finants- ja järelevalvemeetmeid ning

rahvusvahelise koostöö norme, mille eesmärk on takistada rahapesu ja terroristlikel rühmitustel rahaliste

vahendite hankimist, liigutamist ja kasutamist. Hinded tehniliste soovituste täitmise osas on mitte

vastavuses (nc – non-complient), osaliselt vastavuses (pc – partially compliant), suurel määral vastavuses

(lc – largely complient) ja vastavuses (c – complient).

Raportis tehtud soovituste täitmise ja puuduste kõrvaldamise osas peab riik regulaarselt ka aru andma,

antud protsessi koordineerib Eestis rahandusministeerium, kuid hõlmatud on ka kõik teised rahapesu

tõkestamise valitsuskomisjoni kaasatud ministeeriumid ja asutused.

MONEYVAL-i raportid mõjutavad riigi rahandus- ja ärikeskkonna usaldusväärsust; kehvad hinded toovad

kaasa kõrgemat finantsriskide hinnastamist, korrespondentpankade piiranguid ja võimaliku mainekahju.

2026. aastal Eesti jaoks järelhindamine lõppeb ja pärast seda mõõdik muutub.

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile

esitatavatest:

Kindlustandvad audiitorteenused annavad aruande tarbijale teadmise, et esitatud aruanne ei sisalda

rohkem olulisi vigu kui on välja toodud audiitori aruandes. See on vajalik ettevõttele hea maine ja

usaldusväärsuse tagamiseks pankade, klientide ja avalikkuse ees. Majandusaasta aruande ülevaatus ja

92

audit peaks tagama klientidele ja koostööpartneritele kindlustunde ja tõstma ettevõtte

finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite kui ka osanike silmis.

Audiitorkontrolli kohustuslikkus on sätestatud seadusega ning sõltub ettevõtte suurusest. Näitaja oluline

muutus annab rahandusministeeriumile sisendi, millal on vaja ettevõtte suuruse määra muuta, et kindlus

aruannete osas säiliks. Aastatel 2019-2023 on kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete

osakaal püsinud 4 protsendi juures, mis on ootuspärane osakaal.

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise

aastaaruannetes kajastatud müügitulu suhe:

Rahvamajanduse koguvarade ja ettevõtete aastase müügitulu (audiitorite poolt kinnitatud) suhe näitab,

mis ulatuses on Eesti ettevõtluse kogu müügitulu auditeeritud ehk kindlasti usaldusväärne. Kuna

audiitorkohustusega on suured ettevõtted, siis on osakaal üsna kõrge, viimastel aastatel 88 protsenti.

Eesmärgiks on hoida näitaja vähemalt 80 protsendi juures, mis tagab piisava usaldusväärsuse.

Audiitori märkusteta esitatud kestlikkusaruannete osakaal kõigist esitatud

kestlikkusaruannetest :

Kestlikkusaruandeid peavad esimeses etapis esitama vaid vähesed suured ettevõtted, kes on avaliku huvi

üksused ja kellel on üle 500 töötaja. Eesmärgiks on, et kõikidel kestlikkusaruande kohustusega ettevõtetel

oleks kestlikkusaruannete audiitorkontrolli läbimine märkusteta. Aruande puhul on oluline, et ettevõte

oleks läbipaistev oma kestlikkuse protsessides ja avalikustab sellisel kujul aruande nagu reeglid (standard)

seda ette näevad. Börsiettevõtted esitavad oma majandusaruanded iga aasta aprilli lõpus ning sealhulgas

esitavad kestlikkusaruande kohuslased ka oma kestlikkusaruanded. 2025. aastal on sellise kohustusega

ettevõtteid alla kümne.

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on

väheoluliste puudustega:

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste

puudustega näitab nende audiitorettevõtjate osakaalu, kes on läbinud kvaliteedikontrolli ning kellel

tegevuses ei tuvastatud ühtegi või tuvastati väeolulisel määral puudusi.

Kvaliteedikontrolli korraldab audiitortegevuse järelevalve nõukogu. Kvaliteedikontrolli läbiviimist

reguleerib audiitortegevuse seadus ja kvaliteedikontrolli kord. Kvaliteedikontrolli maksimaalseks

sageduseks on kuus aastat, mis tähendab, et iga audiitorettevõtja peab kuue aasta jooksul vähemalt ühe

korra kvaliteedikontrolli läbima.

Eesmärgiks on seatud et mitte ühelgi kvaliteedikontrolli läbinud audiitorettevõtjal ei oleks puudusi või

esineks neid väheolulisel määral. Aastatel 2019-2022 on see osakaal siiski tõusnud. Kui 2019. aastal ei

esinenud puudusi või esines väheolulisel määral 93 protsendil audiitorettevõtjatel, siis 2022. aastal oli see

määr langenud juba 81 protsendini ehk 19% kvaliteedikontrolli läbinud audiitorettevõtjal esines oma

tegevuses olulisel määral puudusi.

93

Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud

teadetest:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus paneb kohustused erinevatele

teenusepakkujatele oma klientidele hoolsusmeetmete kohaldamisel ja rahapesu andmebüroole (edaspidi

RAB) teatamiskohustuse rahapesu tõkestamisel30. Teated läbivad RAB-is eelanalüüsi, kus otsustatakse,

millised teated lähevad täiendavasse juhtumi- ehk süvaanalüüsi. Süvaanalüüsi tulemid, kui on tuvastatud

kuritegevusele või rahapesule viitav kahtlus, edastatakse uurimisasutustele vastavalt uurimisalluvusele.

Mõõdiku sihtväärtuseks on 30 protsenti, mis tähendab, et süvaanalüüsi läinud teadetest vähemalt 30

protsenti peab olema kasutatud uurimisasutustele saadetud edastatus. Mõõdiku aasta sihtmäär näitab,

kui palju mõõdetaval aastal RAB esitatud teadetest, mis on teate esitamise aastal süvaanalüüsi võetud,

on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga. Mõõdiku sihtväärtuse

saavutamiseks tegeletakse kahe poolega – motiveeritakse teadete esitajaid suuremale koostööle, aga

tegeletakse ka nende koolitamise ja teadlikkuse tõstmisega, et esitatavad teated oleksid sisukad ning

kohased.

2024. aastal esitati RAB-ile 10 366 rahapesu kahtlusepõhist, ebahariliku tegevuse või tehingupõhist

teadet, millest süvaanalüüsi jõudis 344 teadet, nendest 105 (31 protsenti) kasutati uurimisasutustele

edastatud materjalides.

Teadete kasutamine süvaanalüüsis ja edastustes sõltub suuresti saabuvate teadete kvaliteedist ja sisust.

Näiteks 2023. aastal jõudis süvaanalüüsi vähem teateid kui 2024. aastal, milleks oli 255 teadet, millest 98

edastati uurimisasutustele. 2021. aastal mõjutas teadete üldarvu suurenemist online kelmustega seotud

teated, mis kuus korda suurenesid tõustes 9 800, olles järgnevatel aastatel märgatavalt kõrgem kui 2020.

aastal. Viimastel aastatel on kelmustega seotud teadete arv järjest vähenenud, olles 2024. aastal 4000.

Enamus kelmustega seotud teateid ei oma suurt tähtsust rahapesu kahtluse tuvastamisel, vaid neid

analüüsitakse kogumina ja saadud teavet, mida jagatakse uurimisasutustega läbi erinevate

analüüsitoodete, ei arvestata antud mõõdikus. Samuti ei arvestata antud mõõdikus faktipõhiseid edastusi

uurimisasutustele, mis ei läbi süvaanalüüsi, mille arv on viimasel kahel aastal kordades kasvanud31.

Rahapesu andmebüroo on viimastel aastatel panustanud teadete kvaliteedi tõstmisse, korraldades

erinevaid koolitusi, infopäevasid ja andes jooksvalt tagasisidet. Samas on endiselt teateid, kus pole välja

toodud viiteid rahapesu ega selle eelkuritegude kahtlusele, mida ei suunata süvaanalüüsi.

Rahapesu Andmebüroo järelevalvega kaetus (nii kaug- kui kohapealsed):

Rahapesu andmebüroo teostab rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54

lg 1 p 4 ja p 9 ning § 64 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet kohustatud isikute üle. Antud mõõdik näitab, kui

30 https://fiu.ee/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamine/rahapesu 31 Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024, https://fiu.ee/juhendid-analuusid-ja-

materjalid/aastaraamatud#2024

94

palju on rahapesu andmebüroo tegevusloaga ettevõtted ja hasartmängukorraldaja tegevusloaga, mida

väljastab maksu- ja tolliamet, aasta jooksul rahapesu andmebüroo järelevalvega kaetud. Rahapesu

andmebüroo väljastab tegevuslubasid nii finants- kui ka mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele:

virtuaalvääringu teenus, usaldushaldus ja äriühingute teenus, pandimajateenus, erinevad

finantseerimisteenused, mille osas lubasid ei väljasta finantsinspektsioon ning väärismetallide ja -toodete

või vääriskivide kokkuost ja hulgimüük32. RAB ei teosta järelevalvet finantsinspektsiooni tegevuslubadega

ettevõtetele, seda teostab finantsinspektsioon.

2024. aasta rahapesu andmebüroo järelevalve kaetus oli 32 protsenti ja turuosalisi oli 775. Järelevalve

kaetus tähendab kaugkontrolle, mida tehakse küsimustike vormis ja kohapealseid kontrolle. Perioodilist

aruandlust, mis on kehtestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, antud mõõdikusse ei arvestata

Programm: Halduspoliitika programm

Eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist.

Programmi tasandi mõõdikud Keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaal SKPst, %, <=

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥

Keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaal SKP-st:

Keskvalitsus hõlmab ministeeriume ja riigikantseleid oma valitsemis- ja haldusala ulatuses, riigikogu,

Vabariigi Presidendi kantseleid, riigikontrolli, õiguskantslerit ning riigikohut koos nende allüksustega,

avalik-õiguslikke institutsioone (sh kõrgkoolid), samuti keskvalitsuse asutatud sihtasutusi (sh haiglad).

Mõõdik näitab, kui suure osa moodustab neis asutustes töötavate töötajate hüvitised (palgad,

eripensionid, tulemustasud ja teised hüvitused) riigi sisemajanduse koguproduktist.

Keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaalule sisemajanduse koguproduktist on seatud optimaalseks piiriks

6 protsenti. Aastatel 2019–2023 on piirmäärast väiksem osakaal olnud 2022. aastal, teistel aastatel on see

ületanud seatud piiri kuni 0,9 protsendipunkti võrra. 2022. aasta keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaalu

vähenemine sisemajanduse koguproduktist oli seotud sisemajanduse koguprodukti tavapärasemast

suurema kasvuhüppega. Mõõdiku trendi aitavad ohjata kärped keskvalitsuse tasandil ning palkade

külmutamine, mida tehti 2024. aastal.

32 https://fiu.ee/tegevusluba-ja-jarelevalve/jarelevalve

95

Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64):

Keskvalitsuse osakaal tööhõivest näitab, kui suur osa hõivatutest töötab keskvalitsuse asutustes.

Tööhõivesse (20–64) kuuluvad isikud, kes uuritaval perioodil töötasid ja said selle eest tasu kas

palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötasid tasuta pereettevõttes või oma talus või ka

ajutiselt ei töötanud.

Keskvalitsuse töötajate osakaalule tööhõivest on seatud optimaalseks piiriks 9 protsenti. Aastatel 2019–

2023 on töötajate osakaal keskvalitsuse asutuses jäänud alla piirmäära või täpselt sihiks seatud tasemele,

kuid 2024. aastal on see 0,1 protsendipunkti seatud sihti ületanud. Kasv tuleneb sellest, et hõivatute arv

on jäänud aasta varasemaga võrreldes samaks, kuid keskvalitsuses töötajate arv on 1 300 võrra kasvanud.

Statistika tarbija rahuloluindeks:

Statistika tarbija rahuloluindeks näitab statistikat kasutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute rahulolu

Statistikaameti poolt pakutavate statistiliste näitajatega. Indeks arvutatakse regulaarselt statistikaameti

teenuse tarbijatele saadetava küsitluse põhjal. Küsitlusi saadetakse välja kaks korda kuus ja kokkuvõtteid

tehakse kvartaalselt.

Perioodil 2019-2023 on statistika tarbijate rahuloluindeks stabiilselt kasvanud. 2023. aastal saavutati 82

punkti tase. Selleks, et statistika tarbija rahuloluindeks paraneks, töötab statistikaamet välja

juhtimislaudasid, kogub tarbijale huvi pakkuvaid andmeid, parandab oma andmebaase.

Programmi tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal)

96

Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 12 näitajat)

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, %

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, %

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks, %

Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, %, ≥

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-palli skaalal)

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, %

Keskmine pakkujate arv hankes

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, %

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, >

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, %

Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, %

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, %

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks:

Riigi ametiasutused on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, siseturvalisuse asutused, muud

valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei.

Pühendumusena käsitletakse teenistuja emotsionaalselt seotust oma tööandjaga, mis kujundab töötaja

valmisolekut oma töösse panustada ja mõjutab seeläbi töö tulemuslikkust. Pühendumuse koondnäitaja

kaardistab pühendumust nelja võtmeküsimusega, hõlmates üldist rahulolu oma tööga, emotsionaalset

valmisolekut tööandjat soovitada, hinnangut tööõhkkonnale ja usku oma asutuse tulevikuplaanidesse.

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumust mõõdetakse iga kolme aasta tagant

rahandusministeeriumi poolt tellitava uuringuga.

Töötajate kõrge pühendumus ja hea tööandja maine on omavahel otseselt seotud ning muutumas järjest

olulisemaks, et tagada riigi kui tööandja konkurentsivõime. Organisatsioonides, kus töötajate

pühendumus ning tööandja maine on madalad, on tavapäraselt suurem töötajate voolavus, mis toob

kaasa lisakulusid nii uute töötajate värbamiseks kui nende juhendamiseks, samuti on keerukas värvata

uusi töötajaid ning töö tulemuslikkus jääb madalamaks.

Pühendumusindeksi kõrgeim väärtus on 5 ning kokkuleppeliselt on seatud ootuspäraseks vahemikuks 3,3-

3,5. Pühendumust avalikus teenistuses mõõdeti 2021. ja 2024. aastal ning tulemused näitavad, et

pühendumus avalikus teenistuses on 2024. aastal jäänud samal tasemele võrreldes 2021. aastaga. 2024.

aastal oli avalikus teenistuses pühendumuse keskmine hinne 3,8 palli 5-pallisel skaalal. Keskmisest

kõrgemad hinded algavad 4,1 pallist ja keskmisest madalamaks jäävad 3,7-st pallist madalamad hinded.

97

Teenistujate pühendumuse tõstmiseks tuleks keskenduda pühendumuse seisukohalt kõige olulisematele

arengukohtadele. Pühendumus on kõrge siis, kui organisatsiooni juhtimiskultuur on tagasisidele avatud ja

seda arvestav. Keskenduda tuleb kesk- ja esmatasandi juhtide kaasamisele, et nad suudaksid oma

meeskondades tõhusamalt juhtimisotsuseid selgitada ning olla muudatuste eestvedajad.

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumuse indeksi arvutamine ja jälgimine on vajalik selleks, et seada,

planeerida ja arendada riigi personalipoliitikat (koostada juhendmaterjale, luua õigusloomet, koolitada

jms).

Euroopa Komisjoni hinnang riigihangete korraldusele:

Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelis hinnatakse liikmesriikide riigihangete korralduses kahtteist

erinevat näitajat, näiteks ühe pakkujaga hangete osakaal, madalaima hinna hindamiskriteeriumina

kasutamise osakaal, avaldamisteatega hangete läbiviimise osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP),

ühishangete läbiviimise osakaal jms.

2022. aastal muutus mõõdiku metoodika ja sellest hetkest alates kirjeldatakse tulemust protsentuaalselt.

Kõrgeim väärtus on 100 protsenti ning Eesti on seadnud optimaalseimaks saavutatavaks eesmärgiks 75

protsenti. 2023. aastal oli Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang Eesti riigihangete korraldusele 66,6

protsenti. Parandamisruumi on enim kolmes näitajas: 1) ühe pakkujaga hangete osakaal (Eesti 26

protsenti, soovituslik on ≤10 protsenti); 2) otselepingud ehk väljakuulutamiseta menetlused (Eesti 12

protsenti, soovituslik on ≤5 protsenti); 3) vormistuslik viga, hankelepingute andmetes puudub pakkuja

registreerimisnumber (Eesti näitaja on 5 protsenti, soovituslik on ≤ 3 protsenti).

Eesti hankijate oskusteave ja riigihangete korraldus on aasta-aastalt paranenud koos praktiliste

kogemuste kasvuga. Hästi ja tulemuslikult korraldatud riigihange toetab avatud ja läbipaistvat teenuste ja

toodete hankimist.

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine, sest Euroopa Komisjon ei anna enam hinnangut riigihangete

korraldusele või annab seda pika viivitusega (andmed 2023. aasta kohta avaldati 2025. aasta alguses).

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr:

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr näitab Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (edaspidi RKAS) poolt

keskselt osutatava kinnisvara haldusteenuse osakaalu kogu riigi kinnisvaraportfellist. Metoodika kohaselt

arvestab halduse tsentraliseerituse määr lisaks RKAS-ilt üüritud hoonete pinnale ka jätkuvalt riigi omandis

hoonetega, kus ostetakse RKAS-lt haldusteenust. Aastatel 2019-2023 on kinnisvarahalduse

tsentraliseerituse määr stabiilselt kasvanud, 79 protsendilt 86 protsendini, ületades seatud eesmärke.

Samas ei ole kasvu mõjutanud mitte hoonete RKAS-ile võõrandamine või RKAS-ilt ostetava haldusteenuse

kasv (mis oleks mõõdiku soovitud eesmärk), vaid muudatused portfelli suuruses ja asutuste

tegevusvormis.

Kuna mõõdik on tundlik mitmete muutujate suhtes ning mõnede kinnisvarapoliitiliste või valdkondlike

eesmärkide ellu viimine mõjutab mõõdikut tugevamalt kui sisulised tegevused kinnisvaraportfelli

98

tsentraliseerimise nimel, siis lõpetatakse 2026. aastast mõõdiku seiramine. Näiteks mõjutab mõõdikut

muuhulgas pinnakasutuse optimeerimine või asutuse kolimine erasektori pinnale. Kui asutused

vähendavad pinnakasutust RKAS-i hoonetes, siis tsentraliseerituse määr langeb. Kui riigiasutus

muudetakse sihtasutuseks, siis tsentraliseerituse määr kasvab. Kumbki tegevus aga ei mõjuta

tsentraliseeritust sisuliselt.

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus:

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus näitab, kui palju riigi ametiasutuste teenistujatest

on aasta jooksul oma ametikohalt lahkunud. Eesmärgiks on seatud, et vabatahtlik voolavus riigi

ametiasutustes võiks jääda 5-8 protsendi vahele. Tööjõu voolavuse määra arvutatakse lahkunud töötajate

arvu suhtena töötajate keskmise arvuna kokku. Andmed kogutakse riigiasutuse kohta SAP-i sisestatud

andmete alusel ehk BO aruandest.

Alates 2022. aastast on riigi ametiasutustes vabatahtlik voolavus vähenenud ning 2024. aastal jäi see

soovitud taseme piiresse (7,5 protsenti). Voolavus on keskmisest suurem ministeeriumides (9,5 protsenti),

madalam ametites ja inspektsioonides (6,6 protsenti). 2024. aastal on teenistujate lahkumisotsuseid

mõjutanud nii palkade kasvu külmutamine kui ka toimunud ümberkorraldused (näiteks majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium, justiits- ja digiministeerium).

Tööjõu voolavusel on suur mõju organisatsiooni tulemuslikkusele, kuid seda on võimalik kontrolli all hoida

strateegilise personalijuhtimisega.

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks:

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks näitab aastase või suurema staažiga riigi ametiasutuste

töötajate osakaalu kõikidest riigi ametiasutuste töötajatest. Stabiilsusindeks väljendab töösuhte püsimist

ning aitab voolavuse näitaja kõrval hinnata kompetentside ja kogemuste baasi säilimist. Stabiilsusindeksi

arvutatakse SAP programmis olevate andmete põhjal.

Riigi ametiasutuste stabiilsusindeks on püsinud aastatel 2019-2024 suhteliselt kõrgena ning on enamikul

aastatest ületanud sihtmääraks seatud 90 protsenti. 2024. aastal oli personali stabiilsusindeks riigi

ametiasutustes 90,9 protsenti, mis on aasta varasemaga võrreldes oluliselt parem tulemus (2023. aastal

88,3 protsenti).

Kõrge stabiilsusindeks näitab, et organisatsioonis on toetatud vajalike teadmiste hoidmine ja asutused

suudavad edukalt oma funktsioone täita.

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine, sest riigi ametiasutuste vabatahtliku voolavuse näitaja

hõlmab endas stabiilsust mõjutavaid aspekte.

Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga:

Keskvalitsuse keskmine palk näitab keskvalitsuse töötajate (õpetajad, kõrgkoolide töötajad, ametnikud,

spetsialistid, meditsiinitöötajad jt) palgamäära võrdluses muude Eesti valdkondade palkadega.

99

Statistikaamet muutis 2023. aastal Eesti keskmise brutopalga arvutamise metoodikat33 ja sellele vastavalt

on 2024. aastal uuendatud ka varasemate aastate andmed alates 2021. aastast. Metoodikamuutusest

tulenevalt on vajalik üle vaadata ka indikaatorile seatud sihttase.

Perioodil 2021–2024 on keskvalitsuse keskmine palk olnud 30–32% kõrgem Eesti keskmisest

brutokuupalgast. Üldiselt on teenistujate palkade tõus olnud sarnane Eesti keskmise palga kasvule. 2023.

aastal otsustas Vabariigi Valitsus vähendada ministrite ja teiste kõrgemate riigiteenijate seadusjärgset

palgatõusu poole võrra, mistõttu on nende palgakasv väiksem kuni 2028. aastani.

Avalik teenistus täidab vajalikke riigi ülesandeid, mistõttu peavad asutustes töötama pühendunud ja

kompetentsed inimesed. Selleks, et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks

professionaalsetes kätes, peab ka palk olema konkurentsivõimeline. Avaliku teenistuse palgataseme

kujundamisel on oluline arvestada Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Selleks tuleb jälgida, et avaliku

teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturu segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha.

Samas ei tohiks avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja.

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest:

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest näitab, kui suure osa moodustavad koolitustele

tehtud kulutused tööjõukulutustest. Eesmärgiks on seatud, et riigi ametiasutustes moodustaksid

koolituskulud tööjõukuludest vähemalt 1,02 protsenti. Aastatel 2019-2023 on koolituskulude osakaal

nendes piirides püsinud. Koolituseks kasutatud ressursside osakaal tööjõukuludest on küll endiselt kerges

tõusutrendis, kuid keskpikas perspektiivis (viimase 4– 5 aasta jooksul) siiski languses. Eesmärk, et

teenistujaid koolitatakse vähemalt poole põhipalga ulatuses (ligi 4 protsenti tööjõukuludest) ja

tippspetsialiste umbes ühe põhipalga ulatuses aastas, ei ole lähitulevikus endiselt realistlik.

Kesksed koolitus- ja arendustegevused on asutuste ülesed ning panustavad riigivalitsemise

tulemuslikumaks ja mõjusamaks muutmise eesmärkidesse (sealhulgas riigivalitsemise ja

poliitikakujundamise kompetentside arendamise koolitused, tipp- ja keskastmejuhtide arendamine).

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine, sest see ei anna head ja meile vajalikku ülevaadet

koolitustest. Selle asemel kasutame seiratava mõõdikuna koolitusmahtu avaliku teenistuja kohta.

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv:

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv näitab, kui mitmel juhul aastas annab Euroopa

Komisjon Eestis antavale riigiabi otsusele negatiivse hinnangu. Aastatel 2019-2023 on Euroopa Komisjon

andnud ühel korral negatiivse hinnangu ja seda aktsiaseltsile Tartu Agro antud riigiabi osas.

Rahandusministeerium saab mõõdiku trendi mõjutada taotlejate nõustamise ja koolitamise teel, et

riigiabi taotlejad oleks teadlikud riigiabi reeglitest.

33 Keskmise palga metoodika muudatused (täiendatud 31.05.2023) | Statistikaamet

100

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu:

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahuolu näitab rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna poole riigiabi nõustamise asjus pöördunud klientide rahulolu neile pakutava

nõustamisteenusega. Rahulolu küsitlust viiakse igal teisel aastal läbi nõustatud klientide seas. Kõrgeim

hinne on 10 punkti. 2022. aastal andsid kliendid tagasisideks 8 punkti.

2026. aastast liigub mõõdik teenuse tasandile.

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest:

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest näitab, kui palju riigi kuludest moodustavad

riigihangetega hangitud tooted ja teenused. Eesmärgiks on seatud, et 30 protsenti kuludest moodustavad

riigihangetega tehtud kulutused. 2019-2023 on riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest

stabiilselt kasvanud. 2022 ja 2023 on riigihangete osakaal riigieelarve kuludest olnud suurem kui

planeeriti. See näitab, et läbipaistvalt riigihangete kaudu majandusse suunatava raha osakaal on

kasvanud.

2026. aastast mõõdiku seiramine lõpetatakse, sest riigihankeid korraldavad ka asutused ja ettevõtted

riigieelarve väliselt, näiteks kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, äriühingud.

Keskmine pakkujate arv hankes:

Keskmine pakkujate arv hankes näitab konkurentsi, mille tulemusel kujuneb hangitavale objektile parem

hinna ja kvaliteedi suhe. Eesmärgiks on seatud, et keskmiselt osaleb hankes vähemalt 4 pakkujat.

2021. ja 2022. aastal jäi keskmine pakkujate arv alla 4, samas 2023. aastast on pakkujate arv riigihangetes

kasvanud. 2023. aastal oli keskmine pakkujate arv 4,07 ja 2024. aastal 4,44. 2021. aastal oli Euroopa

keskmine 3,2 pakkujat menetluse kohta. Eesti positsioon Euroopa mõistes on hea. Rahandusministeerium

saab mõõdikut mõjutada läbi seadusandluse ja klientide nõustamise.

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal:

Kvaliteedikriteeriumi alusel hinnatud hangete osakaal näitab, kui suure osakaalu moodustas

kvaliteedikriteeriumite alusel edukaks tunnistatud hangete osakaal kogu aasta jooksul edukaks

tunnistatud hangetest. Kvaliteedikriteerium on hangitava eseme omadusi ja kvaliteeti kirjeldav tingimus,

mis ei ole rahaliselt mõõdetav. Euroopa Liidus on liikunud riigihangete fookus soodsa soetusmaksumuse

taotlemiselt strateegilisele ja jätkusuutlikule hankimisele, et toetada eesmärke, nagu sotsiaalne

vastutustundlikkus, keskkonnahoid ja innovatsiooni edendamine. Kvaliteedikriteeriumite kasutamine

riigihangete võitja väljaselgitamisel on üks vahenditest, millega saavutada strateegilise ja jätkusuutliku

hankimise eesmärgid.

101

Eesmärgiks on seatud, et aasta jooksul edukaks tunnistatud hangetest moodustaks 20 protsenti

kvaliteedikriteeriumite alusel edukaks tunnistatud hanked. Aastatel 2019-2022 on see püsinud 13

protsendi juures, kuid 2023. aastal see vähenes 1 protsent.

Rahandusministeerium saab mõjutada mõõdikud läbi koolituste ja juhendmaterjalide koostamise, et

julgustada hankijaid enam lähtuma parima pakkuja välja selgitamisel kvaliteedikriteeriumitest kui

odavamast hinnast.

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni

otsuste jõusse jätmise määr:

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni otsuste

jõusse jätmise määr näitab riigihangete vaidlustuskomisjoni töö kvaliteeti.

Aastast 2019 on kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud

vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr stabiilselt kasvanud, 74 protsendilt 83 protsendini.

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest:

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest näitab kui suur hulk riigi

osalusega äriühinguid teenivad kasumit, mis katab ära muuhulgas ka omakapitalitulu. Eesmärgiks on

seatud, et 60 protsenti riigi äriühingutest tegutseb kasumlikult, kuid aastatel 2019-2024 ei ole tulemust

saavutatud. 2024. aastal tegutses kõigest 25 protsenti riigi äriühingutest kasumlikult, mis on muuhulgas

tingitud asjaolust, et mitmele riigi äriühingule on seatud avalikud ülesanded, millega ei käi koos rahastust

ja ühingud peavad neid tegevusi rahastama muust äritegevusest.

2026. aastast sõnastatakse mõõdik ümber järgmiselt: Positiivse majandusliku lisaväärtusega (EVA) riigi

äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest – mõõdiku sisu ei muutu, nimetus muudetakse sisule

vastavaks.

Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal:

Kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal näitab kui suur hulk riigi osalusega sihtasutusi on aasta

jooksul parandanud tegevuse tõhusust. Sõltuvalt sihtasutuse tegevusiseloomust arvutatakse sihtasutuse

tegevust iseloomustava suhtarvu väärtus (valdavalt omatulu osakaal kogutulus) ja võrreldakse selle

aastast muutust. Eesmärgiks on seatud, et kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal on 65-70

protsenti

2019. aastast on kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal tõusnud, saavutades 2023. aastal 55

protsendi taseme, kuid soovitud siht on jäänud seni saavutamata.

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine, sest rahandusministeerium ei oma selgeid hoobasid, et

näitajat mõjutada ja suunata.

102

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud ruutmeetrite osakaal miinimumnõuetele

mittevastavast portfellist:

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud ruutmeetrite osakaal miinimumnõuetele

mittevastavast portfellist näitab kui suur osa riigi kasutatavast hoonestatud kinnisvarast vastab

energiatõhususe miinimumnõuetele. Euroopa Liidu tasemel on eesmärgiks seatud, et igal aastal viiakse 3

protsenti miinimumnõuetele mittevastavast portfellist energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks.

Soovitud eesmärgini on jõutud 2019. aastal ning üle mitme aasta jälle 2024. aastal. Vahepealsetel aastatel

on see olnud eesmärgist madalam, sest investeeringuid on turu heitlikkuse ning eelarvesurve tõttu edasi

lükatud ning väheste teostatud investeeringutega on pigem loodud juurde uut pinda selmet

rekonstrueerida olemasolevat. Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa Moderniseerimisfondist saadud

toetus keskvalitsuse hoonete energiatõhususe tõstmiseks, mis on just mõeldud olemasoleva hoonefondi

energiatõhususe parendamiseks.

Programmi tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste keskuses

Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse teenusega, %

Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse teenusega, %

Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise teenusega, %

Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja arhiiviteenusega, %

Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise korraldamise teenusega,%

Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui rakendusüksusega, %

Kliendi rahuloluindeks Riigi Tugiteenuste keskuse teenustega:

Riigi tugiteenuste keskus (edaspidi RTK) viib oma klientide seas läbi regulaarseid tagasisideküsitlusi

kasutades soovitusindeksi (NPS) metoodikat, aga modifitseerides seda avalikule sektorile sobivaks (sellise

soovituse on andnud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium34). Vastajal palutakse anda 0-10

skaalal hinnang teenusele tervikuna, teatud juhtudel ka teenuse aspektidele. Lisaks on võimalik antud

vastuseid põhjendada. Hinded vahemikus 0-6 loetakse mitterahulolevateks, 7-8 neutraalseteks ja 9-10

rahulolevateks. Rahuloluindeksi väärtus saadakse lahutades rahulolevate osakaalust mitterahulolevate

osakaalu ja tulemus võib olla vahemikus -100 kuni 100. Rahuloluindeks näitab seega, kui suur osakaal

küsitluse vastanud klientidest on teenusega rahul ehk hindas teenust hindega 9 või 10.

34 https://digiriik.eesti.ee/juhend/otseste-avalike-teenuste-kvaliteedinaitajate-esitamise-juhis

103

Personali- ja palgaarvestuse, finantsarvestuse ning dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse puhul viiakse

küsitlus läbi kord aastas, riigihangete korraldamise teenusele ja koostöökogemusele toetuste

rakendamisel küsitakse tagasisidet RTK-ga kokkupuutepunkti järgselt (hangete puhul hankemenetluse

lõppedes, toetuste rakendamise puhul toetuse rahuldamise/mitterahuldamise ja/või maksetaotluse

kinnitamise järgselt). Personali- ja palgaarvestuse ning finantsarvestuse puhul on küsitluse sihtrühmaks

asutuste kontaktisikud, hangete puhul asutuse poolsed kontaktisikud (konkreetse hanke) ja toetuste

rakendamise puhul e-toetuskeskkonda sisestatud toetuse taotleja/saaja poolsed kontaktisikud.

2024. aastal tõusis rahulolu nii finantsarvestuse, personali- ja palgaarvestuse kui riigihangete korraldamise

teenusega. Pisut langes toetuse taotlejate poolne rahulolu RTK kui rakendusüksusega, mis võib olla

tingitud näiteks, et rakendati keerulisemaid meetmeid või et koormused olid suuremad tulenevalt vana

perioodi lõpetamisest ja uue käivitamisest. Mõnevõrra rohkem langes rahulolu dokumendihaldus- ja

arhiiviteenusega, mille tagamaad peituvad ilmselt uute klientide lisandumises.

RTK on organisatsiooni siseselt kokku leppinud (tuginedes ka teooriale), et indeksi vahemik - 100-0 vajab

kindlasti tähelepanu, 1-29 on hea, 30-70 väga hea ja 71-100 suurepärane tulemus. Strateegia tasandil on

lepitud soovitud sihttasemena kokku 50 protsenti ja rohkem. Enne 2025. aastat oli see 50-70 protsenti,

aga seda alandati, peamiseks põhjuseks kokkuhoiust tulenev teoreetiline võimalus, et väiksemate

kuludega ei suudeta päris samal tasemel teenuseid osutada.

Programmi tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses

Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas

Programmi tegevuse tasandi mõõdik

RmIT-i poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu (5-palli skaalal)

RmIT-i poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu:

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT) hindab regulaarselt oma teenuste kvaliteeti

kliendirahulolu-uuringu kaudu, mille eesmärk on koguda tagasisidet valitsemisala asutustelt ning

analüüsida IKT-teenuste tugevusi ja arendusvajadusi. Küsitlus viiakse läbi kord aastas Limesurvey

veebirakenduse abil ning hindamine toimub 5-palli süsteemis. Uuringu sihtrühmaks on peamiselt

kliendipoolsed IT-juhid, teenusejuhid ja infosüsteemide peakasutajad Rahandusministeeriumist, Maksu-

ja Tolliametist, Statistikaametist, Riigi Tugiteenuste Keskusest, Rahapesu andmebüroost, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist ning Valitsusportaali teenuse kasutajate hulgast.

Alates 2022. aasta juulist liikus RmIT-ist arvutitöökohateenus Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Keskusesse. Selle tulemusel keskendus RmIT IKT arenduse ning halduse teenuse pakkumisele ning liikus

teenusepõhisele toimemudelile. Muutused mõjutasid koostööpraktikaid ja klientide ootusi, mille

tulemusel on kliendirahulolu mõnevõrra langenud.

104

Kliendirahulolu kujuneb RmITi ja klientide koostöös, sageli ka arenduspartnerite kaasabil ning see

peegeldab ühise töö tulemust. Rahuloluhinne pakub väärtuslikku sisendit teenuste arendamiseks ja

koostöö tõhustamiseks.

Aastaks 2024 oli RmITi kliendirahulolu sihttasemeks seatud 4,2 palli. Küsitluse tulemusena kujunes

keskmiseks hinnanguks 3,98 palli. Tagasiside põhjal hindavad kliendid jätkuvalt süsteemide töökindlust ja

kiiret reageerimist probleemidele, kuid ootavad suuremat paindlikkust arenduste elluviimisel, et ideed

jõuaksid kiiremini teostuseni. See toob esile vajaduse arendusprotsesside tõhustamiseks, lahenduste

automatiseerimiseks ja uute tehnoloogiate rakendamiseks, et pakkuda veelgi kaasaegsemaid ja

paindlikumaid teenuseid.

Programmi tegevus: Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine

Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.

Programmi tegevuse tasandi mõõdikud

Statistikaameti usaldusväärsus, koht

Statistikaameti näitajate kasutamine meedia poolt, kajastusete arv aastas, >

Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥

Rahvusvaheliste missioonide hinnangud

Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit

Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust

Statistikaameti usaldusväärsus, koht edetabelis:

Turu-uuringute aktsiaselts uurib kvartaalselt 18+ aastase Eesti elanikkonna seas erinevate institutsioonide

usaldusväärsust. Usaldusväärsus on statistikaameti üks põhiväärtustest ja seetõttu samuti uuringus

osaline. Valimisse kaasatutelt küsitakse: “Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone?”. Vastamiseks

antakse ette variandid: täielikult usaldate / pigem usaldate / pigem ei usalda / üldse ei usalda / ei oska

öelda.

Üha ajakohasema ja arusaadavama statistika tegemise tulemusena, mis on teisisõnu kiirem, detailsem ja

paremini ühiskonna vajadusi kajastav, saab kasvatada inimeste usaldust veelgi nii ameti kui ka üldisemalt

statistika vastu. Selle saavutamiseks tuleb teha pingutusi protsesside, metoodikate ja infosüsteemide

ümberkujundamiseks. Statistikaameti usaldusväärsuse üks oluline näitaja on kindlasti ka statistika

avaldamistähtaegadest kinni pidamine. Samuti näitab statistikaameti veebilehe (sealhulgas andmebaasi)

külastatavuse statistika, millist väärtust ja usaldust suudame inimestele pakkuda.

105

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine programmi tegevuse tasandil ja liigub asutuse siseseks

mõõdikuks, mida seiratakse statistikaameti strateegia raames.

Statistikaameti kajastamine meedia poolt, kajastusete arv aastas:

Meedikajastuste arv aastas näitab üht osa statistikaameti nähtavusest. Samuti ajakirjanduse usaldust

statistikaameti vastu.

2026. aastal lõpetatakse mõõdiku seiramine programmi tegevuse tasandil ja liigub asutuse siseseks

mõõdikuks, mida seiratakse statistikaameti strateegia raames.

Andmeesitaja rahulolu indeks (skaala muutus 2023):

Varem kasutati andmeesitajate rahulolu hindamisel soovitusindeksi metoodikat, kuid alates 2023. aastast

muudeti metoodikat. Metoodika muudeti selgemaks andmeesitamise detailide rahulolu kaardistamiseks,

sest soovitusindeksi metoodika ei ole mõeldud sellise info kogumiseks. Andmeesitaja rahuloluindeksi

hindamiseks küsib statistikaamet elektroonilise andmeesituskanali eSTATi kaudu küsimustike esitajate

hinnangut ja ettepanekuid. Küsimus, millele hinnangut mõõdetakse on: "kui lihtne oli seda küsimustikku

täita“. Kasutusel on Linkerti skaala 1-5, kus „1“ näitab väitega täielikku mittenõustumist ja hinnang „5“

väitega absoluutset nõustumist.

Andmetarbijate rahulolu hindamisel kasutatakse jätkuvalt soovitusindeksi metoodikat.

Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit:

Statistikaamet mõõdab veebikülastusi Google Analyticsi abil, jälgides külastusi ehk sessioone. 2022. aastal

kasvas veebikülastuste arv märkimisväärselt rahvaloenduse tõttu, mis suurendas huvi statistikaameti

andmete vastu. Erakordseks muudab 2022. aasta loenduse see, et esmakordselt toimus andmete

kogumine ja avaldamine samal aastal.

Suuremat külastuste langust nägime, kui rakendasime oma veebides küpsiste kasutamise. See mõjutab

meie külastusi nüüd ja ka edaspidi. Meie külastused langevad ka puhkuste perioodil (koolivaheajad), sest

meie veebirakendusi külastatakse nii töö kui kooli pärast. Külastused võivad langeda ka siis, kui ühiskonnas

on tugevalt üleval teemad, mis meiega seotud ei ole.

Külastuste tõusu tekitab näiteks uute andmete avaldamine või kui käime majast väljaspool oma andmeid

ja veebirakendusi tutvustamas. Samuti mõjutavad külastuste tõusu ühiskonnas aktuaalsed teemad, kui

need on selgelt meie poolt avaldatud andmetega seotud (näiteks THI). Näiteks epideemia ajal suurenes

huvi surmade statistika vastu.

Andmeesitajate (ettevõtted) halduskoormus tundides, eesmärk aastaga vähendada ca 5%

eelmise aasta tundide arvust (alates 2025 4%):

106

Statistikaamet hindab andmeesitaja halduskoormust, küsides eSTATi kaudu laekuvate küsimustike

esitajatelt, kui palju aega kulus küsimustiku täitmisele. Küsimustiku täitmisele kulunud aja märkimine on

kohustuslik iga küsimustiku ühe perioodi kohta, kus ühe perioodi vastused esindavad ka sama küsimustiku

ülejäänud perioode. Puuduvad või ebatõenäolised väärtused imputeeritakse.

Küsimustike arv aastate lõikes varieerub, sest kõiki uuringuid ei tehta iga-aastaselt. Näiteks 2023. aastal

toimus töötasu struktuuriuuring, mille halduskoormus oli umbes 22 tuhat tundi. See uuring toimub iga

nelja aasta tagant. Küsimustike pikkus muutub, sest statistika tarbijate huvides lisatakse uusi küsimusi ja

võimalusel vähendatakse küsimusi, kui andmed saadakse administratiivallikatest.

Halduskoormus sõltub küsimustike arvust, ettevõtjate arvust, kes küsimustikule vastavad, ning

küsimustiku pikkusest ja keerukusest. See tähendab, kas küsitavad andmed on ettevõttel olemas või peab

ta tegema eraldi andmete kogumist ja töötlemist, et neid esitada.

Umbes 40 protsenti halduskoormusest moodustab kaupade väliskaubandusega seotud andmete

esitamiseks kuluv aeg. Kuna neid andmeid ei koguta eSTAT-i kaudu, siis ei kogutud ka nende täitmiseks

kulunud aega esitajatelt aastatel 2019–2022. Selle asemel kasutati statistikaameti hinnangut. 2023. aastal

viidi andmeesitajate seas läbi küsitlus, mille alusel arvutati 2023. aasta halduskoormus. Kuna varasemad

hinnangud erinesid oluliselt küsitluse tulemustest, korrigeeriti ka 2022. aasta halduskoormuse andmeid.

2024. aastal hakati osaliselt kasutama teiste Euroopa Liidu riikide ekspordiandmeid, mis võimaldas

oluliselt vähendada kaupade väliskaubanduse küsimustiku "Kauba saabumine" andmete esitajate arvu.

Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad enam statistikaametile andmeid esitama, kui kaup saabub

Euroopa Liidust. Kogu vajalik info saadakse teiste liikmesriikide lähetusandmetest.

Aastane halduskoormus hindab võimalikult täpselt ettevõtjate koormust andmete esitamiseks, kuid selle

muutus ei ole seotud ainult statistikaameti tegevusega. Meie eesmärk on seda mõõdikut jälgida ja teha

omalt poolt kõik võimalik, et koormus väheneks.