Seisukoha edastamine liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Seisukoht liikluskindlustuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (649 SE) kohta

Vabariigi Valitsusele on arvamuse andmiseks esitatud Isamaa fraktsiooni algatatud

liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Riigikantselei resolutsiooni

kohaselt peab eelnõu kohta esitama ettepaneku valitsuse arvamuse kujundamiseks

rahandusministeerium.

Eelnõu eesmärgiks on muuta liikluskindlustuse seadust selliselt, et kõik täismassiga kuni 3,5

tonni (kaasa arvatud) kaaluvad haagised oleksid liikluskindlustuse kohustusest vabastatud.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise

tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (edaspidi

direktiiv või MID), artikkel 3 näeb ette, et iga liikmesriik võtab artiklit 5 arvestades kõik

vastavad meetmed, et tagada sellise sõiduki kasutamisel, mille põhiasukoht on tema

territooriumil, tsiviilvastutuskindlustuse olemasolu. Euroopa Kohus on selgitanud, et see

tähendab üldise kindlustuskohustuse sätestamist, st kindlustusleping tuleb sõlmida kõikide

Eesti sõidukite suhtes. Direktiivi artikkel 1 punkt 1 defineerib sõiduki mõiste ja selle punkti b

kohaselt tuleb sõidukina käsitleda ka kõiki ühendatud või ühendamata haagised. Eeltoodust

tulenevalt tuleb haagise suhtes sätestada kindlustuskohustus, so lepingu sõlmimise kohustus.

Üldistades võib öelda, et praktikas on liikmesriigid lahendanud haagisega seotud vastutuse

küsimuse kahel viisil:

1) haagiste suhtes tuleb sõlmida eraldi leping (enimlevinud lahendus, sh Eestis);

2) haagisega seotud vastutus on kindlustatud veduki suhtes sõlmitud lepinguga.

Eelviidatud punktis 2 toodud lahendus on omane eelkõige riikidele, kus (kerg)haagisel pole

eraldi registreerimise märki ja sellele kinnitatakse sõiduki registreerimise märk ja/või

riikidele, kus haagist käsitatakse sõiduki osana (näiteks Holland, Taani, Rootsi).

Eelnõuga pakutud lahendus, mille kohaselt puuduks haagistel üldse kindlustus, on Euroopa

Liidus pretsedenditu. Nagu ülal märkisime, siis üksikutes riikides esineb lahendusi, kus haagis

loetakse kindlustatuks veduki liikluskindlustuse lepingu alt, kuid teist sellist lahendust, et

teatud tingimustele vastavad haagised vabastatakse kindlustuskohustuse alt, pole.

Põhimõtteliselt võimaldab direktiivi art 5 lg 2 teha erandi kindlustuskohustusest seoses

teatavat liiki sõidukitega või teatavate erimärki kandvate sõidukitega ja vabastada need

kindlustuskohustusest. Siiski on küsitav, kas direktiivi mõttega on kooskõlas niivõrd üldise

Teie 18.05.2025 nr 2-5/25-00975,

RIIGIKOGU/25-0535/-

2T

Meie 10.06.2025 nr 1.1-11/2368-2

2

välistuste kehtestamine, nagu see on eelnõuga välja pakutud. Asjaolu, et sellist välistust ei ole

üheski riigis tehtud, pigem kinnitab selle küsitavust. Olgu öeldud, et eelnõu mõjualasse

jäävaid haagiseid on liiklusregistris märkimisväärne hulk - ca 125 000 tuhat.

Juhul, kui haagised vabastatakse kindlustuskohustusest, siis tuleb neid sõidukeid käsitleda

kindlustamata sõidukitena (LKindlS § 45 lg 2, direktiivi art 5 punkt 2 lõige 2). See tähendab,

et sellisel juhul hüvitab haagisega tekitatud kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond, kellel tekib

tagasinõue haagise valdaja vastu (LKindlS § 57 p 8).

Eesti seaduse järgi loetakse kahju haagisega põhjustatuks, kui haagis on iseeneslikult liikuma

hakanud, vedukita pargitud, peatatud või muul põhjusel seisma jäetud, samuti juhul, kui veduk

jääb tuvastamata (LkindlS § 47 lõiked 2 ja 3). 2024. aastal oli selliseid kindlustusjuhtumeid

45 (keskmine kahju ca 1000 eurot) ja 2023. aastal 48 (keskmine kahju ca 1500 eurot). Üldiselt

võib öelda, et haagise suhtes sõlmitud kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamine Eestis on

pigem erandlik, kuid see pole enam nii harv kui varem.

Eelnõu mõjualasse kuuluvad ka paadihaagised, hobutreilerid ja haagissuvilad, millega

liigeldakse sageli väljaspool Eestist. Tuleb silmas pidada, et liikluskindlustuse leping kehtib

kogu Euroopa ühenduse territooriumil ja vastava märke korral teistes rohelise kaardi riikides.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta (ELT L 199, 11.07.2007, lk 40–49) tulenevalt kohaldatakse

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele selle riigi õigust, kus kindlustusjuhtum aset leidis.

Paljude riikide õigusaktid on sätestanud eriregulatsiooni haagise osalusel toimunud

kindlustusjuhtumite tarbeks, näiteks on sätestatud, et haagise ja veduki kindlustusandjad

vastutavad solidaarselt, 50%/50% või hüvitatakse kahju selle sõiduki liikluskindlustuse alt,

mis on kontaktis kannatanu sõiduki või kahjustatud asjaga. Juhul, kui vabastada Eesti haagised

kindlustuskohustuse alt, siis tuleb need kahjud kinni maksta haagise omanikel.

Eelnõu mõjualasse jäävate haagiste liikluskindlustuse päevamakse 2024. aastal oli 0,0156

eurot ja 2025 aastal 0,0145 eurot. Keskmine haagiste liikluskindlustuse aastamakse oli

eelmisel aastal 5,7 eurot. Kindlustusmakse on küllaltki mõistlik seetõttu, et kehtiv

regulatsioon võimaldab haagistega seotud kindlustusriski suhteliselt täpselt hinnata. Pakutud

eelnõu vastuvõtmisel poleks kindlustusandjal enam võimalik kindlustusriski hindamisel

arvestada, millist sõidukit kasutatakse haagise vedamiseks ja millist mitte, mistõttu

hinnastatakse haagise risk kõigi teiste sõidukite kindlustusmaksemääradesse. Kindlustuses on

määramatusel alati kõrgem hind, mistõttu võib eeldada, et muudatuse mõjul võivad

kindlustusmaksed kasvada.

Kokkuvõttes ei saa rahandusministeerium eelnõu toetada ja seda eelkõige järgmistel

põhjustel:

1) Eestis kehtiv haagiste kindlustamise loogika on sama enamikes Euroopa Liidu

riikides ja selline lahendus töötab hästi olukorras, kus liikluskindlustus kehtib

ühenduse üleselt ning erinevates riikides on erinev regulatsioon haagisega

seotud kindlustuse ja haagiste osalusel toimunud kindlustusjuhtumi tõttu

tekitatud kahjude hüvitamiseks;

2) sagedased on liiklusõnnetused, mille puhul ei ole võimalik tuvastada vedukit

(nt õigusvastaselt pargitud valgustamata haagis; mittekontaktne liiklusõnnetus,

mille puhul on teada üksnes haagise registreerimismärk, vms);

3) kuna üldiselt on Euroopa Liidus tavaks, et haagise suhtes peab olema sõlmitud

eraldi leping, siis võib Eesti kodanikel tekkida teistes riikides probleeme

politseile rahvusliku eriregulatsiooni selgitamisega;

3

4) kui haagised oleks vabastatud kindlustusest, peab haagisega põhjustatud kahju

hüvitama sõiduki põhiasukohariigi garantiifond, kelleks liiklusregistris

registreeritud kindlustamata haagise puhul on üldjuhul Eesti Liikluskindlustuse

Fond, kellel omakorda tekib tagasinõudeõigus omaniku vastu ehk

liikluskindlustuse kahju põhjustaja kaitse funktsioon jääb täitmata;

5) eelnõuga tehtav suureulatuslik haagiste vabastus kindlustuskohustusest ei ole

meie hinnangul kooskõlas liikluskindlustuse direktiiviga ja sellist regulatsiooni

pole ka üheski teises ELi liikmesriigis.

Seega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada Isamaa

fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 SE.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Siiri Tõniste 5885 1466

[email protected]