Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise

vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõigete 5 ja 51 ning § 597

lõike 1 alusel.

1. Sissejuhatus

Korraldusega volitatakse energeetika ja keskkonnaministrit korraldama elektrituruseaduse

(edaspidi ELTS) § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumist, kus saab osaleda ELTS § 594 lõike

52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmetega (Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 541 SE

muudetakse elektrituruseadust ja lisatakse § 594 lõikesse 52 uus punkt 4) või olemasoleva

tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7) pakkujad. ELTS § 594

lõike 51 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise esemeks oleva

toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise

alustamise tähtpäeva, ajavahemiku millal elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku

minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja tasumise tingimused, võitja toetuse ülemmäära,

pakkumise esemeks oleva toetatava tehnoloogia, suurima pakutava koguse koos maksimaalse

suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta ja toetuse ning Eesti hinnapiirkonna

järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib toetust

maksta.

Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna

taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected];

+37258851117), energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi

([email protected]; +3726256479), õigusosakonna nõunik Anna-Liisa

Kotsjuba ([email protected]; +3726258998, ei tööta enam

ministeeriumis).

2. Sisukokkuvõte

ELTS § 594 lõike 5 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavat ministrit

korraldama täiendava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks

vähempakkumise, kui riigi seatud taastuvenergia eesmärki prognoosi kohaselt muidu ei täideta.

Vähempakkumisi korraldatakse selleks, et täita ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk toota

aastaks 2030 100% elektrienergia summaarsest tarbimisest taastuvatest allikatest.

2023. aasta kinnitatud Eurostat andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 31,9% Eesti

elektritoodangust ja 40,9% lõpptarbimisest ning mahult toodeti taastuvelektrit sama palju kui

aasta varem1.

Eesti elektrijaamad tootsid taastuvelektrit 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 792 gigavatt

tundi (edaspidi GWh) rohkem. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk toota

taastuvast energiaallikast 100% summaarsest elektrienergia tarbimisest täidetud.

1 Eurostat

Eesmärgi täitmiseks pole piisav korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat

tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Eesti elektrienergia lõpptarbimine oli

2024. aastal 7948 GWh2. Varem on vähempakkumiste oksjonite raames saadud sõlmitud

kokkulepped taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise lisandumiseks juurde

täiendavalt kahe hiljutise vähempakkumisega 540 GWh, mille tootmisega tuleb alustada

hiljemalt jaanuaris 2026. aastal3 ning 780 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt juulis

20274.

Võttes arvesse, et uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamine võtab aega aastaid, on mõistlik

teha oksjoneid pikaajaliselt ette. Mahu puhver on kasulik olukordades kui võitjad ei jõua valmis

üldse või õigeks ajaks.

Vähempakkumise eesmärgiks on korraldada elektrituruseaduse §-s 594 lõikes 5 nimetatud

vähempakkumine toomaks kalendriaastas turule täiendavalt 1 kuni 2 teravatt tundi (TWh)

taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leidmaks selleks soodsaimad tootjad.

Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmeid.

Vähempakkumise eesmärgiks on saada aastas juurde täiendavalt 1 kuni 2 TWh ulatuses

taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, mis on toodetud uue tootmisseadmega või

olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7).

Saavutamaks riigi poolt seatud taastuvenergeetika eesmärke, on energiamajanduse arengukava

aastani 20305 põhjal koostatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas6 ühe meetmena

kirjeldatud taastuvenergeetika toetuse maksmine läbi vähempakkumise oksjonite. Meetme

eesmärgiks on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni.

Taastuvelektri toodangu lisandumine on aidanud vähendada fossiilkütuste kasutamise mahtu ja

kestvust. See on omakorda muutnud elektrihinda taskukohasemaks Energiakriisi ajal 2022.

aastal oli Eesti hinnapiirkonnas päev-ette turul elektrienergia hinnaks 193 eurot megavatt tunni

kohta (edaspidi €/MWh), 2023. aastal 91 €/MWh ning 2024. aastal 87 €/MWh7.

Parim hind tarbijale saadakse läbi vähempakkumise oksjoni põhimõtete ja loogika, kus võitja

valitakse välja väikseima pakkumise tulemusel. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul

taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal 1 kuni 2 TWh võrra aastas.

Vähempakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud

elektrienergiat 1 TWh kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 TWh-ni

aastas vähempakkumise tingimustele vastavate pakkumuste olemasolul ja vastavalt

vähempakkumise määruses kehtestatud korrale.

Korralduse järgi peab elektrienergia olema toodetud ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud

tootmisseadmega, milleks on maismaa tuulepark ja mis alustab elektrienergia esmakordset

tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

Antud juhul peab kasutama taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes. Maksimaalne

tootmiskogus kõigi tootjate kohta kokku, mille osas toetust makstakse, on 2 TWh ühe

2 Eleringi tarbimismahtude andmed 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 7 Nord pool

kalendriaasta kohta suurendamise võimaluseta. Vähempakkumise teates märgitud

elektrienergia koguse toetamiseks tuleb koostada reastatud pakkumiste nimekiri vastavalt VP

määruse §-s 19 toodud juhistele. Muuhulgas on ELTS § 594 lg 51 p 2 ja VP määruse § 19 lg 51

järgi lubatud vähempakkumisega toetatava elektrienergia kogust suurendada üksnes nendes

piirides, mille Vabariigi Valitsus on esialgu vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks

määranud. Seetõttu tuleb Vabariigi Valitsusel vähempakkumise korraldamist volitades määrata

kindlaks nii pakkumise esemeks olev pakutav kogus kui ka vastava koguse maksimaalne

suurendamise võimalus. Praegusel juhul on turult vähempakkumisele oodatav kuni 2 TWh

piisavalt suur maht ning puudub vajadus mahu täiendavaks suurendamiseks. Iga pakkuja

fikseerib minimaalse toodangu koguse, millega ta on nõus vähempakkumisel osalema, kui terve

pakutud kogus ei mahu vähempakkumisega kehtestatud mahulimiidi sisse. See reegel

võimaldab viimase eduka pakkuja kogust vähendada, kui see ületab mahulimiiti.

Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks on taastuvast energiaallikast toodetud

elektrienergia megavatt-tunni eest 20 eurot. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt ja toetuse

ülemmäär on fikseeritud. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti

hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45

eurot megavatt-tunnis (edaspidi €/MWh), mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist

tootjal ei ole võimalik esitada. Sarnaselt on viidud läbi ka eelnevad kaks vähempakkumist.

Selline toetusmudel on turuosalistele tuttav ja selge ning võimaldab taastuvenergia tasu

maksjale kõige soodsama tulemuse. Toetuse ja turuhinna summa ülemmäär 45 €/MWh on

valitud lähtudes eelmiste vähempakkumiste parimatest tulemustest8 ning tuginedes ELTS §594

lõikele 5, mille kohaselt on vähempakkumise eesmärgiks leida kõige soodsam tootja avaliku

vähempakkumise tulemusel9. Ülemmäära kehtestamine tagab ja toetab, et leitaks võimalikult

soodne tulemus tarbijale.

Näitena võib tuua, et juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks 45 €/MWh eest,

siis tunnil, kus börsihind on 45 €/MWh kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest

ei maksta. Tootja saab sellisel juhul börsihinnaga vajaliku tulu kätte ning riigile seda ületava

osa eest midagi tagasi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 35 €/MWh, saaks selle näite puhul

toetust 10 €/MWh kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind langeb alla 25 €/MWh, rakendub

maksimaalne toetusmäär ehk 20 eurot. Üle 20 €/MWh toetust ei saa, isegi kui börsihind on 10

eurot.

Tootjad saavad pakkuda vähempakkumisel elektrienergiat, mis saab olema toodetud tulevikus ja

toodetud uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava

võimsusega, arvestades ELTS § 108 lõikes 7 toodud kriteeriumi. Tegemist on ELTS § 594 lõikes

5 nimetatud vähempakkumisega, seega ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisvõimsus olla

juba kasutusele võetud ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset

investeeringutoetust, sealhulgas ei tohi investeeringutoetust olla saanud täiendava võimsusega

pakkumisel osalemise korral varasemalt rajatud tootmisüksus, kui varasem tootmisüksus ja

pakkumises osalev täiendav võimsus ühendatakse samasse liitumispunkti. Vähempakkumisele

saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmetega toodetud

elektrienergiat. Pakkumise esitamise hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks

väljastatud vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumilt (kui see on õigusaktide kohaselt nõutav).

Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega,

8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veeb - https://mkm.ee/et/tegevused-

eesmargid/energeetika/taastuvenergia

9 Toimunud vähempakkumiste oksjonite tulemused on leitavad Elering AS kodulehel.

peab tootja tulenevalt ELTS § 108 lõikest 7 tagama uue võimsuse toodetud elektrienergia eraldi

nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Vähempakkumise määruse § 12 lõike 4 kohaselt peab vähempakkumisel pakutav aastane

energia kogus olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. Eelnimetatu seab

eelduse, et pakkumisel osalevate tootmisseadmete võimsus peab olema piisavalt suur, et toota

nõutav aastane energia kogus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse vähempakkumises osalejale tuginedes ELTS

§ 594 lg 51 punktile 4 tagatise suurus. Tagatiseks on 12 eurot vähempakkumises esitatud aastase

tootmismahu megavatt-tunni kohta. Sama tagatise määra on kasutatud varasematel

vähempakkumistel.

ELTS § 597 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada vähempakkumise korraldamist

volitava korraldusega iga vähempakkumise lõikes eraldi tagatis. Kõnealuse sätte seletuskirjas

on selgitatud, et seejuures võib Vabariigi Valitsus eristada tagatise nõuet ka selle järgi, mis

võimaldab taastuvelektri eesmärke saavutada soodsamalt ja madalama riskiga. Taastuvelektri

tootmisseadmete arendamine on aja-, ressursi- ja teadmiste kulukas. Ilmselgelt on selline

arendusobjekt, mis on saavutanud arendustegevuses teatud edusammud tootmisseadme

valmimise suunas suurema tõenäosusega lõpuni liikumas, kui arendusprojekt, mille omanikud

on alles arendusfaasi alguses. Seeläbi on algusstaadiumis olevatel projektidel suurem võimalus

ka vähempakkumist võites tootmist üldse mitte alustada (nt on satutud maade omandamises

ummikseisu, vms). Kaugemale arendatud projektid aga on juba esialgsed raskused ületanud

ning on suurema tõenäosusega oma projekti lõpetamas.

Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal. Kuna tootmise

alustamise risk on madalam arendusprojektil, mis on näiteks leidnud juba vajaliku kinnistu,

sõlminud liitumislepingu ning saanud ka ehitusloa tootmisseadme rajamiseks, on sellise

tootmisseadme risk tootmise tähtajaliseks alustamiseks oluliselt madalam kui sellel projektil,

mille jaoks alles kinnistut otsitakse. Arvestades tagatise eesmärki ja tootmisseadmete arenduse

küpsust, on mõistlik diferentseerida tagatis vastavalt projektide edenemisele.

Eeltoodust lähtuvalt on tagatis käesoleval juhul diferentseeritud selle järgi, kas tootmisseadme

kohta on olemas liitumisleping või selle pakkumine, või neid ei ole.

Vastavalt VV korraldusele tasub pakkuja pakkumist esitades tagatisena 12 € iga pakkumisele

esitatud MWh energia eest. Näiteks mahu 100 GWh juures kujuneb tagatise suuruseks 1,2

miljonit eurot. Sama tagatise tase kehtis ka eelmisel, 2023. a välja kuulutatud

vähempakkumisel.

Juhul kui 18 kuu jooksul alates vähempakkumise tulemuste väljakuulutamisest sõlmib

vähempakkumise võitja liitumislepingu ja teavitab vähempakkumise läbiviijat sellest, et

vähempakkumisele esitatud projektile on väljastatud ehitusluba, siis tagastab vähempakkumise

läbiviija vähempakkumise võitjale 70% esitatud tagatisest. Tagatisraha tagastamine on oluline,

et pakkujatel säiliks laenuvõimekus vähempakkumise esemeks olevate seadmete soetamiseks

ja ehitustööde teostamiseks.

Tagatise esitamine on lahutamatu tingimus vähempakkumisel osalemiseks. Vähempakkumisel

osalemiseks peab tootja esitama oksjoni läbiviijale (Elering AS) tagatise vastavalt energeetika-

ja keskkonnaministri teates kehtestatule. Tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või

finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (vt ka ELTS § 57). Tagatis realiseeritakse

juhul kui ettenähtud tootmise alustamise tähtpäevale (31.12.2029) järgnenud aasta jooksul ei

õnnestu toota vähemalt 60% vähempakkumisele esitatud aastase toodetava elektrienergia

mahust või tähtpäevale järgnenud teise aasta lõpuks vähemalt 160% aastase toodetava

elektrienergia mahust. Tagatis peab kehtima vähemalt 1. detsembrini 2032. a. Tagatise

kehtivuse aja määramisel on arvesse võetud vähempakkumise oksjoni tingimusi ning tegemist

on maksimaalse tähtajaga. Tingimuste all peetakse silmas tootmise alustamise tähtpäeva,

vähempakkumise läbiviija õigust anda vähempakkumise võitjale põhjendatud juhul täiendavalt

kuus kuud tootmise alustamiseks, kaks aastat tootmiskohustuse täitmiseks ja lisaks varuaeg

garantiikirja sissenõudmiseks. Juhul kui pakkumus ei osutu valituks, tagastatakse tagatis viie

tööpäeva jooksul pärast ELTS § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse jõustumist. Juhul kui

vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud

tootmise alustamise tähtpäeva, vabaneb tagatis varem. Pakkumise tagatise nõudmise ja

tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597.

Joonis 1 – Maismaatuule vähempakkumise indikatiivne ajakava

Vähempakkumise korralduse vastuvõtmise järel Vabariigi Valitsuses saab Kliimaminister

ülesandeks kuulutada välja vähempakkumise teade oma käskkirjaga. Indikatiivselt on

esitatakse vähempakkumise avamise järel (kõige varasemalt 2025.a. juulis) pakkumused

2026.a. I kvartaliks ühes tagatisega. Vabariigi Valitsus saab kinnitada vähempakkumise

tulemused 2026.a keskpaigas. Kinnitatud pakkumuste tegijad peavad 18 kuu jooksul alates

otsusest lõplikult teada andma oma tootmisseadmete asukoha ja jõuda ehitusloani. Tootmise

alguseks on hiljemalt 31.12.2029 ning sellele järgnenud aasta jooksul tuleb toota vähemalt 60%

vähempakkumisele esitatud aastase toodetava elektrienergia mahust või tähtpäevale järgnenud

teise aasta lõpuks vähemalt 160% aastase toodetava elektrienergia mahust, arvestades alates

31.12.2029. Põhivõrguettevõtja Eleringil on õigus pikendada tootmisega alustamise tähtpäeva

tootjast mitteolenevatel põhjustel viibinud tõrgete puhul kuni 18 kuu võrra. Seega peab tagatis

olema realiseeritav kuni 01.12.2033.

3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas elektrituru valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusega.

4. Korralduse mõjud

Korraldus annab aluse vähempakkumise väljakuulutamiseks. Selle korraldamine soodustab

taastuvelektri kasutuselevõttu ning kiirendab uute tootmisvõimsuste rajamist. Kavandatava

vähempakkumise maht (1 kuni 2 TWh täiendavat aastast elektritoodangut, ehk ca 700 MW

tuulikud) moodustab ligikaudu veerandi elektrienergia lõpptarbimisest (ca 8 TWh/a).

Täiendava kütusevaba elektrienergia tootmisvõimsuse lisandumine parandab riiklikku

varustuskindlust ning langetab aasta keskmist elektrihinda. Vähempakkumine ise parandab

projektide finantseeritavust, mis loob eeldused sedavõrd suure tootmisvõimsuse rajamiseks

Eestis. Meede panustab ja on kooskõlas riiklike ja Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkidega.

Prognoositud meetme kulukus on iga TWh kohta aastas ca 10 miljonit eurot ning võimaliku

maksimaalse vähempakkumise mahu täitumisel kuni 20 miljonit eurot aastas. See kulu

kogutakse lõpptarbijatele esitavatelt arvetelt taastuvenergia tasu kaudu. 2025. a taastuvenergia

tasu määr on 0,84 s/kWh ehk 8,4 €/MWh10. Eeldusel, et aastane elektritarbimine on 8 TWh, on

kogu meetme hinnanguline osakaal taastuvenergia tasu määras toetusperioodil 0,25 senti/kWh

ehk 2,5 €/MWh. 2030. a taastuvenergia tasu on prognooside kohaselt 0,62 s/kWh, koos

kõnealuse vähempakkumise kuluga aga kuni 0,87 s/kWh.

5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse rakendamine ei too kulu riigieelarvesse taastuvenergia toetuse maksmise näol.

Vähemapakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust.

Taastuvenergia tasu maksjaks on ELTS § 592 kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis

vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Otsus

Elektrituruseaduse § 59⁴ lõike 5 alusel korraldada energeetika- ja keskkonnaministril

vähempakkumine ja see välja kuulutada.

8. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

10 Elering AS veeb - https://www.elering.ee/taastuvenergia-tasu

Riigisekretär

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise

volitamine

Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõigete 5 ja51 ning § 597 lõike 1 alusel.

I ASJAOLUD

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eest toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 100 % Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest. 2023. aasta kinnitatud Eurostat andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 31,9% Eesti elektritoodangust ja 40,9% lõpptarbimisest ning mahult toodeti taastuvelektrit sama palju kui aasta varem1. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast energiaallikast 100% summaarsest elektrienergia tarbimisest täidetud. Eesmärgi täitmiseks ei ole ka piisav korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Varem on vähempakkumiste raames sõlmitud kokkulepped taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise lisandumiseks täiendavalt kahe hiljutise vähempakkumisega 540 gigavatt tundi (edaspidi GWh), mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt jaanuaris 20262. aastal ning 780 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt juulis 20273. Päev-ette elektrituru hinnad on 2024. aastal langenud võrreldes 2023. aastaga ning on poole madalamad võrreldes energiakriisi tipuga 2022. aastal. Pikaajalise elektrihinna volatiilsuse tõttu uusi tootmisseadmeid ELTS § 594 lõike 1 eesmärgi täitmiseks vajalikus mahus ja kiiruses turule ei lisandu. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid kiirelt uusi tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ning nende tööle seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha tegevusi aastaid ette. Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorra ja riiklike taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks 1 kuni 2 teravatt tundi (edaspidi TWh) aastas.

1 Eurostat 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001

Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk on vaja täita 2030. aastaks, volitab Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. II OTSUS

Volitada energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama maismaatuuleparkidest elektrienergia tootmise vähempakkumine, kus vähempakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tundi kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini aastas. Vähempakkumise läbiviimise eesmärk on saada aastas juurde täiendavalt 1 TWh ulatuses elektrienergiat, pakkumise eseme suurendamisel 2 TWh ulatuses elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7), mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

Energeetika- ja keskkonnaminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on hiljemalt 31.12.2029, kuid tootmisega võib alustada enne tootmise alustamise tähtpäeva; 2) elektrienergia tootmise kohustus ja ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest; 3) pakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tundi kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini aastas; 4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 100 päeva alates pakkumiste esitamise tähtajast; 5) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused: 5.1) tagatise suuruseks on 12 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. 5.2) kui pakkuja sõlmib 18 kuu jooksul pärast ELTS § 594 (11) nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu või teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme rajamiseks ehitusloa väljastamisest, tagastab vähempakkumise läbiviija 70% punktis 5.1 nimetatud tagatise suurusest; 5.3) tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha; 5.4) tagatis peab kehtima kuni 01.12.2033; 6) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot; 7) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsi kauplemisperioodi hindade põhjal; 8) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta, lähtudes sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski kauplemisperioodis 45 eurot megavatt-tunni eest.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

10.06.2025 nr 1-4/25/2723

Vabariigi Valitsuse korralduse "Taastuvast

energiaallikast elektrienergia tootmise

vähempakkumise korraldamise volitamine" eelnõu

Austatud minister Jürgen Ligi

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast

elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu.

Eelnõu kiireloomulisusest tulenevalt palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. VV korralduse eelnõu

2. VV korralduse eelnõu seletuskiri

Regina Hermandi,

[email protected]