Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2732-1 |
Registreeritud | 10.06.2025 |
Sünkroonitud | 11.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0648 - Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16119537-05f5-42b6-bda8-5c46b96d0437 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16119537-05f5-42b6-bda8-5c46b96d0437?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu seletuskiri
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõigete 5 ja 51 ning § 597
lõike 1 alusel.
1. Sissejuhatus
Korraldusega volitatakse energeetika ja keskkonnaministrit korraldama elektrituruseaduse
(edaspidi ELTS) § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumist, kus saab osaleda ELTS § 594 lõike
52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmetega (Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 541 SE
muudetakse elektrituruseadust ja lisatakse § 594 lõikesse 52 uus punkt 4) või olemasoleva
tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7) pakkujad. ELTS § 594
lõike 51 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise esemeks oleva
toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise
alustamise tähtpäeva, ajavahemiku millal elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku
minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja tasumise tingimused, võitja toetuse ülemmäära,
pakkumise esemeks oleva toetatava tehnoloogia, suurima pakutava koguse koos maksimaalse
suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta ja toetuse ning Eesti hinnapiirkonna
järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib toetust
maksta.
Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna
taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected];
+37258851117), energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi
([email protected]; +3726256479), õigusosakonna nõunik Anna-Liisa
Kotsjuba ([email protected]; +3726258998, ei tööta enam
ministeeriumis).
2. Sisukokkuvõte
ELTS § 594 lõike 5 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavat ministrit
korraldama täiendava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks
vähempakkumise, kui riigi seatud taastuvenergia eesmärki prognoosi kohaselt muidu ei täideta.
Vähempakkumisi korraldatakse selleks, et täita ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk toota
aastaks 2030 100% elektrienergia summaarsest tarbimisest taastuvatest allikatest.
2023. aasta kinnitatud Eurostat andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 31,9% Eesti
elektritoodangust ja 40,9% lõpptarbimisest ning mahult toodeti taastuvelektrit sama palju kui
aasta varem1.
Eesti elektrijaamad tootsid taastuvelektrit 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 792 gigavatt
tundi (edaspidi GWh) rohkem. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk toota
taastuvast energiaallikast 100% summaarsest elektrienergia tarbimisest täidetud.
1 Eurostat
Eesmärgi täitmiseks pole piisav korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat
tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Eesti elektrienergia lõpptarbimine oli
2024. aastal 7948 GWh2. Varem on vähempakkumiste oksjonite raames saadud sõlmitud
kokkulepped taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise lisandumiseks juurde
täiendavalt kahe hiljutise vähempakkumisega 540 GWh, mille tootmisega tuleb alustada
hiljemalt jaanuaris 2026. aastal3 ning 780 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt juulis
20274.
Võttes arvesse, et uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamine võtab aega aastaid, on mõistlik
teha oksjoneid pikaajaliselt ette. Mahu puhver on kasulik olukordades kui võitjad ei jõua valmis
üldse või õigeks ajaks.
Vähempakkumise eesmärgiks on korraldada elektrituruseaduse §-s 594 lõikes 5 nimetatud
vähempakkumine toomaks kalendriaastas turule täiendavalt 1 kuni 2 teravatt tundi (TWh)
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leidmaks selleks soodsaimad tootjad.
Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmeid.
Vähempakkumise eesmärgiks on saada aastas juurde täiendavalt 1 kuni 2 TWh ulatuses
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, mis on toodetud uue tootmisseadmega või
olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7).
Saavutamaks riigi poolt seatud taastuvenergeetika eesmärke, on energiamajanduse arengukava
aastani 20305 põhjal koostatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas6 ühe meetmena
kirjeldatud taastuvenergeetika toetuse maksmine läbi vähempakkumise oksjonite. Meetme
eesmärgiks on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni.
Taastuvelektri toodangu lisandumine on aidanud vähendada fossiilkütuste kasutamise mahtu ja
kestvust. See on omakorda muutnud elektrihinda taskukohasemaks Energiakriisi ajal 2022.
aastal oli Eesti hinnapiirkonnas päev-ette turul elektrienergia hinnaks 193 eurot megavatt tunni
kohta (edaspidi €/MWh), 2023. aastal 91 €/MWh ning 2024. aastal 87 €/MWh7.
Parim hind tarbijale saadakse läbi vähempakkumise oksjoni põhimõtete ja loogika, kus võitja
valitakse välja väikseima pakkumise tulemusel. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal 1 kuni 2 TWh võrra aastas.
Vähempakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud
elektrienergiat 1 TWh kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 TWh-ni
aastas vähempakkumise tingimustele vastavate pakkumuste olemasolul ja vastavalt
vähempakkumise määruses kehtestatud korrale.
Korralduse järgi peab elektrienergia olema toodetud ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud
tootmisseadmega, milleks on maismaa tuulepark ja mis alustab elektrienergia esmakordset
tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.
Antud juhul peab kasutama taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes. Maksimaalne
tootmiskogus kõigi tootjate kohta kokku, mille osas toetust makstakse, on 2 TWh ühe
2 Eleringi tarbimismahtude andmed 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 7 Nord pool
kalendriaasta kohta suurendamise võimaluseta. Vähempakkumise teates märgitud
elektrienergia koguse toetamiseks tuleb koostada reastatud pakkumiste nimekiri vastavalt VP
määruse §-s 19 toodud juhistele. Muuhulgas on ELTS § 594 lg 51 p 2 ja VP määruse § 19 lg 51
järgi lubatud vähempakkumisega toetatava elektrienergia kogust suurendada üksnes nendes
piirides, mille Vabariigi Valitsus on esialgu vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks
määranud. Seetõttu tuleb Vabariigi Valitsusel vähempakkumise korraldamist volitades määrata
kindlaks nii pakkumise esemeks olev pakutav kogus kui ka vastava koguse maksimaalne
suurendamise võimalus. Praegusel juhul on turult vähempakkumisele oodatav kuni 2 TWh
piisavalt suur maht ning puudub vajadus mahu täiendavaks suurendamiseks. Iga pakkuja
fikseerib minimaalse toodangu koguse, millega ta on nõus vähempakkumisel osalema, kui terve
pakutud kogus ei mahu vähempakkumisega kehtestatud mahulimiidi sisse. See reegel
võimaldab viimase eduka pakkuja kogust vähendada, kui see ületab mahulimiiti.
Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks on taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia megavatt-tunni eest 20 eurot. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt ja toetuse
ülemmäär on fikseeritud. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti
hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45
eurot megavatt-tunnis (edaspidi €/MWh), mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist
tootjal ei ole võimalik esitada. Sarnaselt on viidud läbi ka eelnevad kaks vähempakkumist.
Selline toetusmudel on turuosalistele tuttav ja selge ning võimaldab taastuvenergia tasu
maksjale kõige soodsama tulemuse. Toetuse ja turuhinna summa ülemmäär 45 €/MWh on
valitud lähtudes eelmiste vähempakkumiste parimatest tulemustest8 ning tuginedes ELTS §594
lõikele 5, mille kohaselt on vähempakkumise eesmärgiks leida kõige soodsam tootja avaliku
vähempakkumise tulemusel9. Ülemmäära kehtestamine tagab ja toetab, et leitaks võimalikult
soodne tulemus tarbijale.
Näitena võib tuua, et juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks 45 €/MWh eest,
siis tunnil, kus börsihind on 45 €/MWh kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest
ei maksta. Tootja saab sellisel juhul börsihinnaga vajaliku tulu kätte ning riigile seda ületava
osa eest midagi tagasi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 35 €/MWh, saaks selle näite puhul
toetust 10 €/MWh kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind langeb alla 25 €/MWh, rakendub
maksimaalne toetusmäär ehk 20 eurot. Üle 20 €/MWh toetust ei saa, isegi kui börsihind on 10
eurot.
Tootjad saavad pakkuda vähempakkumisel elektrienergiat, mis saab olema toodetud tulevikus ja
toodetud uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava
võimsusega, arvestades ELTS § 108 lõikes 7 toodud kriteeriumi. Tegemist on ELTS § 594 lõikes
5 nimetatud vähempakkumisega, seega ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisvõimsus olla
juba kasutusele võetud ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset
investeeringutoetust, sealhulgas ei tohi investeeringutoetust olla saanud täiendava võimsusega
pakkumisel osalemise korral varasemalt rajatud tootmisüksus, kui varasem tootmisüksus ja
pakkumises osalev täiendav võimsus ühendatakse samasse liitumispunkti. Vähempakkumisele
saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmetega toodetud
elektrienergiat. Pakkumise esitamise hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks
väljastatud vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumilt (kui see on õigusaktide kohaselt nõutav).
Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega,
8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veeb - https://mkm.ee/et/tegevused-
eesmargid/energeetika/taastuvenergia
9 Toimunud vähempakkumiste oksjonite tulemused on leitavad Elering AS kodulehel.
peab tootja tulenevalt ELTS § 108 lõikest 7 tagama uue võimsuse toodetud elektrienergia eraldi
nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.
Vähempakkumise määruse § 12 lõike 4 kohaselt peab vähempakkumisel pakutav aastane
energia kogus olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. Eelnimetatu seab
eelduse, et pakkumisel osalevate tootmisseadmete võimsus peab olema piisavalt suur, et toota
nõutav aastane energia kogus.
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse vähempakkumises osalejale tuginedes ELTS
§ 594 lg 51 punktile 4 tagatise suurus. Tagatiseks on 12 eurot vähempakkumises esitatud aastase
tootmismahu megavatt-tunni kohta. Sama tagatise määra on kasutatud varasematel
vähempakkumistel.
ELTS § 597 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada vähempakkumise korraldamist
volitava korraldusega iga vähempakkumise lõikes eraldi tagatis. Kõnealuse sätte seletuskirjas
on selgitatud, et seejuures võib Vabariigi Valitsus eristada tagatise nõuet ka selle järgi, mis
võimaldab taastuvelektri eesmärke saavutada soodsamalt ja madalama riskiga. Taastuvelektri
tootmisseadmete arendamine on aja-, ressursi- ja teadmiste kulukas. Ilmselgelt on selline
arendusobjekt, mis on saavutanud arendustegevuses teatud edusammud tootmisseadme
valmimise suunas suurema tõenäosusega lõpuni liikumas, kui arendusprojekt, mille omanikud
on alles arendusfaasi alguses. Seeläbi on algusstaadiumis olevatel projektidel suurem võimalus
ka vähempakkumist võites tootmist üldse mitte alustada (nt on satutud maade omandamises
ummikseisu, vms). Kaugemale arendatud projektid aga on juba esialgsed raskused ületanud
ning on suurema tõenäosusega oma projekti lõpetamas.
Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal. Kuna tootmise
alustamise risk on madalam arendusprojektil, mis on näiteks leidnud juba vajaliku kinnistu,
sõlminud liitumislepingu ning saanud ka ehitusloa tootmisseadme rajamiseks, on sellise
tootmisseadme risk tootmise tähtajaliseks alustamiseks oluliselt madalam kui sellel projektil,
mille jaoks alles kinnistut otsitakse. Arvestades tagatise eesmärki ja tootmisseadmete arenduse
küpsust, on mõistlik diferentseerida tagatis vastavalt projektide edenemisele.
Eeltoodust lähtuvalt on tagatis käesoleval juhul diferentseeritud selle järgi, kas tootmisseadme
kohta on olemas liitumisleping või selle pakkumine, või neid ei ole.
Vastavalt VV korraldusele tasub pakkuja pakkumist esitades tagatisena 12 € iga pakkumisele
esitatud MWh energia eest. Näiteks mahu 100 GWh juures kujuneb tagatise suuruseks 1,2
miljonit eurot. Sama tagatise tase kehtis ka eelmisel, 2023. a välja kuulutatud
vähempakkumisel.
Juhul kui 18 kuu jooksul alates vähempakkumise tulemuste väljakuulutamisest sõlmib
vähempakkumise võitja liitumislepingu ja teavitab vähempakkumise läbiviijat sellest, et
vähempakkumisele esitatud projektile on väljastatud ehitusluba, siis tagastab vähempakkumise
läbiviija vähempakkumise võitjale 70% esitatud tagatisest. Tagatisraha tagastamine on oluline,
et pakkujatel säiliks laenuvõimekus vähempakkumise esemeks olevate seadmete soetamiseks
ja ehitustööde teostamiseks.
Tagatise esitamine on lahutamatu tingimus vähempakkumisel osalemiseks. Vähempakkumisel
osalemiseks peab tootja esitama oksjoni läbiviijale (Elering AS) tagatise vastavalt energeetika-
ja keskkonnaministri teates kehtestatule. Tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (vt ka ELTS § 57). Tagatis realiseeritakse
juhul kui ettenähtud tootmise alustamise tähtpäevale (31.12.2029) järgnenud aasta jooksul ei
õnnestu toota vähemalt 60% vähempakkumisele esitatud aastase toodetava elektrienergia
mahust või tähtpäevale järgnenud teise aasta lõpuks vähemalt 160% aastase toodetava
elektrienergia mahust. Tagatis peab kehtima vähemalt 1. detsembrini 2032. a. Tagatise
kehtivuse aja määramisel on arvesse võetud vähempakkumise oksjoni tingimusi ning tegemist
on maksimaalse tähtajaga. Tingimuste all peetakse silmas tootmise alustamise tähtpäeva,
vähempakkumise läbiviija õigust anda vähempakkumise võitjale põhjendatud juhul täiendavalt
kuus kuud tootmise alustamiseks, kaks aastat tootmiskohustuse täitmiseks ja lisaks varuaeg
garantiikirja sissenõudmiseks. Juhul kui pakkumus ei osutu valituks, tagastatakse tagatis viie
tööpäeva jooksul pärast ELTS § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse jõustumist. Juhul kui
vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud
tootmise alustamise tähtpäeva, vabaneb tagatis varem. Pakkumise tagatise nõudmise ja
tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597.
Joonis 1 – Maismaatuule vähempakkumise indikatiivne ajakava
Vähempakkumise korralduse vastuvõtmise järel Vabariigi Valitsuses saab Kliimaminister
ülesandeks kuulutada välja vähempakkumise teade oma käskkirjaga. Indikatiivselt on
esitatakse vähempakkumise avamise järel (kõige varasemalt 2025.a. juulis) pakkumused
2026.a. I kvartaliks ühes tagatisega. Vabariigi Valitsus saab kinnitada vähempakkumise
tulemused 2026.a keskpaigas. Kinnitatud pakkumuste tegijad peavad 18 kuu jooksul alates
otsusest lõplikult teada andma oma tootmisseadmete asukoha ja jõuda ehitusloani. Tootmise
alguseks on hiljemalt 31.12.2029 ning sellele järgnenud aasta jooksul tuleb toota vähemalt 60%
vähempakkumisele esitatud aastase toodetava elektrienergia mahust või tähtpäevale järgnenud
teise aasta lõpuks vähemalt 160% aastase toodetava elektrienergia mahust, arvestades alates
31.12.2029. Põhivõrguettevõtja Eleringil on õigus pikendada tootmisega alustamise tähtpäeva
tootjast mitteolenevatel põhjustel viibinud tõrgete puhul kuni 18 kuu võrra. Seega peab tagatis
olema realiseeritav kuni 01.12.2033.
3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas elektrituru valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusega.
4. Korralduse mõjud
Korraldus annab aluse vähempakkumise väljakuulutamiseks. Selle korraldamine soodustab
taastuvelektri kasutuselevõttu ning kiirendab uute tootmisvõimsuste rajamist. Kavandatava
vähempakkumise maht (1 kuni 2 TWh täiendavat aastast elektritoodangut, ehk ca 700 MW
tuulikud) moodustab ligikaudu veerandi elektrienergia lõpptarbimisest (ca 8 TWh/a).
Täiendava kütusevaba elektrienergia tootmisvõimsuse lisandumine parandab riiklikku
varustuskindlust ning langetab aasta keskmist elektrihinda. Vähempakkumine ise parandab
projektide finantseeritavust, mis loob eeldused sedavõrd suure tootmisvõimsuse rajamiseks
Eestis. Meede panustab ja on kooskõlas riiklike ja Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega.
Prognoositud meetme kulukus on iga TWh kohta aastas ca 10 miljonit eurot ning võimaliku
maksimaalse vähempakkumise mahu täitumisel kuni 20 miljonit eurot aastas. See kulu
kogutakse lõpptarbijatele esitavatelt arvetelt taastuvenergia tasu kaudu. 2025. a taastuvenergia
tasu määr on 0,84 s/kWh ehk 8,4 €/MWh10. Eeldusel, et aastane elektritarbimine on 8 TWh, on
kogu meetme hinnanguline osakaal taastuvenergia tasu määras toetusperioodil 0,25 senti/kWh
ehk 2,5 €/MWh. 2030. a taastuvenergia tasu on prognooside kohaselt 0,62 s/kWh, koos
kõnealuse vähempakkumise kuluga aga kuni 0,87 s/kWh.
5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse rakendamine ei too kulu riigieelarvesse taastuvenergia toetuse maksmise näol.
Vähemapakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust.
Taastuvenergia tasu maksjaks on ELTS § 592 kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis
vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
7. Otsus
Elektrituruseaduse § 59⁴ lõike 5 alusel korraldada energeetika- ja keskkonnaministril
vähempakkumine ja see välja kuulutada.
8. Vaidlustamine
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
10 Elering AS veeb - https://www.elering.ee/taastuvenergia-tasu
Riigisekretär
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise
volitamine
Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõigete 5 ja51 ning § 597 lõike 1 alusel.
I ASJAOLUD
Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eest toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 100 % Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest. 2023. aasta kinnitatud Eurostat andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 31,9% Eesti elektritoodangust ja 40,9% lõpptarbimisest ning mahult toodeti taastuvelektrit sama palju kui aasta varem1. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast energiaallikast 100% summaarsest elektrienergia tarbimisest täidetud. Eesmärgi täitmiseks ei ole ka piisav korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Varem on vähempakkumiste raames sõlmitud kokkulepped taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise lisandumiseks täiendavalt kahe hiljutise vähempakkumisega 540 gigavatt tundi (edaspidi GWh), mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt jaanuaris 20262. aastal ning 780 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt juulis 20273. Päev-ette elektrituru hinnad on 2024. aastal langenud võrreldes 2023. aastaga ning on poole madalamad võrreldes energiakriisi tipuga 2022. aastal. Pikaajalise elektrihinna volatiilsuse tõttu uusi tootmisseadmeid ELTS § 594 lõike 1 eesmärgi täitmiseks vajalikus mahus ja kiiruses turule ei lisandu. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid kiirelt uusi tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ning nende tööle seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha tegevusi aastaid ette. Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorra ja riiklike taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks 1 kuni 2 teravatt tundi (edaspidi TWh) aastas.
1 Eurostat 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001
Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk on vaja täita 2030. aastaks, volitab Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. II OTSUS
Volitada energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama maismaatuuleparkidest elektrienergia tootmise vähempakkumine, kus vähempakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tundi kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini aastas. Vähempakkumise läbiviimise eesmärk on saada aastas juurde täiendavalt 1 TWh ulatuses elektrienergiat, pakkumise eseme suurendamisel 2 TWh ulatuses elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7), mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.
Energeetika- ja keskkonnaminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on hiljemalt 31.12.2029, kuid tootmisega võib alustada enne tootmise alustamise tähtpäeva; 2) elektrienergia tootmise kohustus ja ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest; 3) pakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tundi kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini aastas; 4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 100 päeva alates pakkumiste esitamise tähtajast; 5) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused: 5.1) tagatise suuruseks on 12 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. 5.2) kui pakkuja sõlmib 18 kuu jooksul pärast ELTS § 594 (11) nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu või teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme rajamiseks ehitusloa väljastamisest, tagastab vähempakkumise läbiviija 70% punktis 5.1 nimetatud tagatise suurusest; 5.3) tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha; 5.4) tagatis peab kehtima kuni 01.12.2033; 6) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot; 7) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsi kauplemisperioodi hindade põhjal; 8) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta, lähtudes sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski kauplemisperioodis 45 eurot megavatt-tunni eest.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
10.06.2025 nr 1-4/25/2723
Vabariigi Valitsuse korralduse "Taastuvast
energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumise korraldamise volitamine" eelnõu
Austatud minister Jürgen Ligi
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu.
Eelnõu kiireloomulisusest tulenevalt palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1. VV korralduse eelnõu
2. VV korralduse eelnõu seletuskiri
Regina Hermandi,