Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.4/3643 |
Registreeritud | 10.06.2025 |
Sünkroonitud | 11.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14
„Detailplaneeringu algatamise taotluse
vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“
juurde
SAAREMAA VALLAVALITSUS
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS
Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)
maaüksusele(tele):
Saaremaa vald, Sandla küla, Puhkeala kinnistu, katastritunnus 59201:004:0608
(kinnistu nimi ja katastritunnus)
Taotluse esitaja/huvitatud isik:
Juriidiline isik X Eraisik
Nimi MTÜ Sandla Külade Selts
Aadress Keskuse, Sandla küla, Saaremaa vald, Saare maakond 94121
Registrikood/isikukood 80331840
Kontakttelefon 5268684
E-post [email protected]
Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe
maaüksusega: kinnistu omanik
hoone omanik
volitatud esindaja
muu X rendileping vallaga
Detailplaneeringu koostamise eesmärk:
Sadamaalale on planeeritud väikepaatide hoiuala, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja
muuli rajamine, olemasoleva rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk)
ning parkla rajamine. Puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, lava
5x10 ja varjualuse 4x11 ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine
telkimisala juurde.
Detailplaneeringu koostamisel taotletakse kinnistul osaliselt ehituskeelu vööndi vähendamist
planeeritavate puhkeala eesmärki teenindavate ehitiste ja nende teenindusmaa ulatuses. Sadam
kantakse sadamaseaduse § 37 lg 2 alusel sadamaregistrisse.
Planeeritakse üksikelamuid
Ei
(elamute arv)
Planeeritakse korruselamuid
Ei
(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)
Planeeritakse ridaelamuid
Ei
(ridaelamubokside arv)
Planeeritakse ärihooneid
Ei
(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)
Planeeritakse tootmishooneid
Ei
(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)
Muu eelpool nimetamata eesmärk
__________________________________________________________________________
(kirjeldus)
Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus:
Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust (katastriüksuse tunnus
59201:004:0608, pindala 4,13 ha, 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega). Katastriüksus on
hoonestamata ala, juurdepääs alale on võimalik mööda munitsipaalomandisse kuuluvat Sandla-
Kukessaare teed Püha-Sandla-Kangruselja riigimaanteelt. Hetkel on puhkeplatsil kuivkäimla,
parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht, 15 teiseldatavat
piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest sadamabassein.
Planeeringuala piirneb: elamumaa sihtotstarbega Uue-Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse
tunnus 59201:001:0830), kus ehitisregistri andmetel on pesuköök ja laut, maatulundusmaa
sihtotstarbega Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 59201:004:0219), kus
ehitisregistri andmetel on elamu abihoonetega, ning kaitsealuse ja maatulundusmaa sihtotstarbega
Laidevahe looduskaitseala (katastriüksuse tunnus 59201:004:0629), kus ehitisi ei asu. Läheduses
asub veel ärimaa sihtotstarbega SaunSuvila katastriüksus (katastriüksuse tunnusega
59201:004:0010), kus ehitisregistri andmetel asub saun-suvila ja Saunatee katastriüksus
(katastriüksuse tunnus 59201:001:0939). Puhkeala katastriüksus asub suures osas Laidevahe
looduskaitsealal, sadamaala on vähesel määral looduskaitsealast väljas.
Ala on ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud juba 1890. aastast. 1949 aastal Sandla
rebasefarmi asutamisega, püüti sealsest merest kala rebastele toiduks. 60-ndatest toimetas seal
kalurikolhoosi „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käidi kakuaamiga (12 meetrine kalalaev). 1970-
ndatel ehitati sadama vahetusse lähedusse Tallinna Juveelitehase ja Aste Juveelitehase
puhkekompleks, rajati suurtest dolomiidiplokkidest sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20
paati. Samast ajast teatakse sadamat nimega Sandla sadam nr 38, tegemist oli kinnise
territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti vabariigi ajal on kohalikud
kutselised ja harrastuskalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat, kuid teadmata põhjusel on Pihtla
valla üldplaneeringus antud koht sadamana mainimata jäetud.
Alal on Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005 määrusega nr.6 kehtestatud Pihtla valla rannikualade
üldplaneering.
Olemasolevad ehitised: puuduvad
Olemasolevad kommunikatsioonid:
elektrivarustus puudub
veevarustus puudub
kanalisatsioon puudub
sidevarustus puudub
Planeeritavad kommunikatsioonid:
elektrivarustus jah
veevarustus jah
kanalisatsioon jah
sidevarustus jah
Teede ja juurdepääsude olemasolu
Puhkeala kinnistule pääseb Püha-Sandla- Kangrusselja riigimaanteelt (21134)
munitsipaalomandisse kuuluva Sandla-Kukessaare tee (5920028) kaudu.
Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus
100% üldkasutatav maa
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust
kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14
kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise
nõuded“ paragrahvile 4.
NÕUSTUN EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA
Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist
kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava
planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.
ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:
Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse
esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui
detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.
Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud
tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.
Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131
tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastu võtmata või
kehtestamata.
Taotluse lisad:
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
2. Volitatud isiku puhul volitus
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik
Annely Õisnurm
24.04.2025.a
/allkirjastatud digitaalselt/
(kuupäev ja allkiri)
Lisa 1
Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu planeeringuala
võrg uku ur id
15 t k 4x 1,5 m
PI IRD EAED
parkim isala
ka las ta jatele
p a
rk im
is a
la r
a n
n a
a la
k a
s u
ta ja
te
uj uv
ka i
sa d
a m
a -
h o
o n
e 2
sa d
a m
a -
h o
o n
e 1
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Sandla sadama detailplaneering
Hõlmab Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608) katastriüksust ja sellega
piirnevat mereala Sandla külas
Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-012
2. ALGATAJA
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU
ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: MTÜ Sandla Külade Selts
ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK JA
VASTAVUS
ÜLDPLANEE-
RINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: sadama planeerimine, puhkeala ehitiste
planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 4 ha.
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga
muudetakse kehtivat Pihtla valla rannaala üldplaneeringut sadama planeerimise
osas ja vähendatakse ehituskeeluvööndit puhkeala ehitiste osas.
4. PLANEE-
RINGU LÄHTE-
MATERJAL
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav maa
100%.
PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.
GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH
2000.
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.
ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.
Pihtla valla rannaala üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005 Pihtla
Vallavolikogu määrusega nr 6.
Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri“.
Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu
algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Keskkonnaameti 02.05.2025 kiri nr 6-2/25/6655-2 ja xx.06.2025 kiri nr xx.
Transpordiameti xx.06.2025 kiri nr xx.
Muinsuskaitseameti xx.06.2025 kiri nr xx.
Politsei- ja Piirivalveameti xx.06.2025 kiri nr xx.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse xx.06.2025 kiri nr xx.
Päästeameti xx.06.2025 kiri nr xx.
Maa- ja Ruumiameti xx.06.2025 kiri nr xx.
kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-
lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI-
KUD JA
ARHITEK-
TUURSED
NÕUDED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks jaotamist ei
planeerita. Kuna katastriüksus asub suures osas Laidevahe looduskaiste alal,
siis kaaluda eraldis sadamale ja puhkealale katastriüksuste moodustamist ning
määrata sihtotstarbed tulenevalt kasutusest.
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga.
- planeerida sadamahooned ja võrgukuurid - sobitada planeeritavad
mahud keskkonda. Mahtude kavandamisel analüüsida vaateid merelt ja
teelt ning sobivust olemasolevate hoonetega;
- kavandada varieeruva/mitmekesise funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga
hoonestus;
- planeerida sadamarajatised, slipid, ujuvkaid, tõsteseadmed jm.
Arvestada slipi funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette hoonestust ega
muid rajatisi;
- käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel;
- tagada vähemalt 30 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala;
- põhjendada ehituskeeluvööndi vähendamist;
- kavandada avaliku kasutusega rand;
- analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust
ja ulatust, esitada ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.
Arvestada üldplaneeringus toodud ehitiste kaugusi katastriüksuse piirist.
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,
VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Vältimaks lindude kokkupõrkeid
ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis
muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid,
frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke).
Kavandada hoone külgedele lindudele tehispesad.
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -
JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: juurdepääs planeeringualale on avalikult
kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028), mis osaliselt läbib
planeeringuala. Juurdepääs tagada olemasolevatelt teedelt.
Detailplaneeringus käsitleda ligipääsu kallasrajale.
TEED: kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi
alusel vajaduspõhiselt.
- lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, kõnni
ja/või kergliiklusteede ühendused. Tagada mh juurdepääs sadama kaile,
slipile ja sadamahoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tee
ruumiga;
- näidata väljaspool aiaga piiratud sadamaala suuremate autode/busside
tagasipöörde koht, kui sadama ala on suletud.
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
- ranna-alale autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala
teeninduse ja juurdepääsu vajadusega.
PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada alade piires vastavalt
kehtivatele nõuetele.
HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga.
JÄÄTMEKÄITLUS: kavandada aktiivsemas kasutuses objektide lähedusse
jäätmete liigiti kogumise lahendused avalikuks kasutamiseks. Jäätmekäitlus
lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud
peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka
katastriüksuste kasutuselevõtul. Katastriüksusel asuvate jäätmekonteinerite
regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,
vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele
jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui
mahutid asuvad katastriüksusel suuremast teest eemal tupiktee lõpus.
Kirjeldada jäätmekäitlusega seonduv seletuskirjas ning näidata liigiti kogumise
konteinerite asukohad (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja §5 kirjeldatud
nõuetele vastav) põhijoonisel.
KESKKOND: Puheala katastriüksus asub valdavalt Laidevahe
looduskaitsealal, Rannaküla piiranguvööndis ning Natura 2000 võrgustiku
Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal ja Siiksaare-Oessaare loodusalal.
Planeeringualale ulatub Natura elupaik ja poollooduslik kooslus kadastikud
(5130). Lisaks jäävad planeeringualale III kaitsekategooria linnuliikide
liivatüll, ristpart, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja sookurg leiukohad.
Pesitsusperioodil ei ole lubatud mürarikkad ehitustööd.
Linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja tekib oht, et
linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Lahendusega
kavandada klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux),
mattklaas, toonitud klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms.
Planeeritud sadama merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja
mudased pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110).
Tegevusteks vees on vaja taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.
Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub
planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja osaliselt ka
väärtuslikul põllumajandusmaal. Tuua välja tingimused ning vastavus
maakonnaplaneeringu tingimustele.
MUU: kavandada hoiualast välja privaatsed või poolprivaatsed mugavalt
kasutatavad alad nii sadama kasutajatele kui ka puhkajatele, tsoneerida alad
arvestades nii privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike jalakäijate
läbipääsudega.
- väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses ja huvidega
kasutajate vajadusega, mänguväljakud, puhkealad; puudega inimeste
ligipääs.
- tagada ruumiliselt sujuv üleminek hoonetele; mere pool võrgukuurid
madalamad, sadamahooned kõrgemad.
- planeeringuga analüüsida lahendust, arvestada vaadete ja võimalike
tuulekoridoridega; naabritele vaadete sulgemine ei ole lubatud.
- esitada olemasolevatest hoonetest (8 m) kõrgemate hoonete
kavandamisel lahendust põhjendav analüüs koos iseloomulike 3D-
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
vaadetega;
- käsitleda olemasolevat teed mere äärde viiva liikumisteljena; lahendada
väikevormid: pingid, prügikastid, valgustus, viidad;
- näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh
sportimise ning vabaaja veetmise, võimalused;
- koostada väliruumi, sh haljastuse ja väliinventari (viidad) projekt, mille
projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt.
7. INSENER-
VÕRKUDE
PROJEKTEE-
RIMISTINGI-
MUSED
VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Puhkeala veevarustuse tagamiseks
planeerida puurkaevu asukoht selliselt, et oleks tagatud 10 m raadiusega
hooldusala ja sobilik ka sadamaala kasutajatele. Sadamaalale puurkaevu
ruumikitsikuse tõttu rajada ei saa (algatamiseks esitatud eskiislahenduse
alusel).
REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Planeerida
kuivkäimlad, eraldi sadamaalale ja puhkealale. Pesemisvõimalustega hooneid
ja võrkude pesemist ei planeerita.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.
8. KOOSTÖÖ JA
KAASAMINE
Koostöö
+ Keskkonnaamet
+ Transpordiamet
+ Päästeamet
+ Politsei- ja Piirivalveamet
+ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
+ Muinsuskaitseamet
Kaasamine
+ Maa- ja Ruumiamet
+ Elektrilevi OÜ
+ Naaberkatastriüksused: Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219), Uue-
Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830), 5920028 Sandla-Kukessaare
tee (katastritunnus 59201:004:0582) ja Laidevahe looduskaitseala 14
(katastritunnus 59201:004:0629).
Läheduses asuvad katastriüksused: Saunatee (katastritunnus
59201:001:0939), Saun-Suvila (katastritunnus 59201:004:0010), Teeääre
(katastritunnus 71401:001:3455), Metsanurga (katastritunnus
71401:001:3457) ja Tamme (katastritunnus 59201:001:0938)
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN-
GU KOOSSEIS
JA VORMIS-
TAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED
vt www.saaremaavald.ee
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
1:500
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende
saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale
üldplaneeringule.
Detailplaneeringu joonised tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt
koostatud ajakohasele geodeetilisele alusplaanile.
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr. 50 ,, Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete
ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE-
RINGU
ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA:
+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar
paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.
+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf
ja dwg formaadis.
11. PLANEERI-
TAV ESI-ALGNE
AJA-KAVA
(ajakava võib
muutuda olenevalt
detailplaneeringu
koostamise
menetlusetappide
tegelikust
ajakulust).
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
DP algatamine 35. nädal 2025
DP eskiislahenduse lahenduse
koostamine
36. - 52. nädal 2025
DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
DP lahenduse täpsustamine 08. - 10. nädal 2026
DP kooskõlastamine ja esitamine
arvamuse avaldamiseks
30 päeva
DP vastuvõtmine 35. nädal 2026
Ehituskeeluvööndi vähendamiseks
Keskkonnaametile
30 päeva
DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
DP korrigeerimine vajadusel 43. - 44. nädal 2026
DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU
Maa- ja Ruumiametile
DP kehtestamine 09. nädal 2027
Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega
kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja
detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Sandla külas Sandla sadama Puhkeala (59201:004:0608) mü. detailplaneeringule
20.05.2025
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Sandla külas Puhkeala katastriüksuse
detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala (katastritunnus
59201:004:0608, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksust.
Planeeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.
Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala
planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva
rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine,
puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava
ja 4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla
paigaldamine telkimisala juurde.
Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste
planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Tegevusteks vees (süvendamine ja/või tahkete ainete uputamine) on vajalik Keskkonnaametilt
taotleda keskkonnaluba vee eriasutuseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on kohustuslik, kui
süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m2. Sadam
kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse Sandla sadama nime all.
Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud
kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla
sadama nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.
Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu
13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkeala ilma hoonete ehitamise
õiguseta ja looduskaitseala piir ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m, tiheasustusega asulas
50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt väljaspool
üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid. Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse
sellisel juhul maakatastriseadusest ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei
ole üldplaneeringu muutmise aluseks.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala
tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole
toodud Sandla sadamat. Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga reserveeritakse kõikide
sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, reserveeritakse veeala
planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks.
Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks
või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld
ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud
- Sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või
harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud
alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul,
rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike
maastike säilitamiseks:
• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste
(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.
Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.
• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,
teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,
pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,
alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.
• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult
üldplaneeringu alusel.
• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks
kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused väärtusliku
põllumajandusmaa kasutamiseks:
• Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.
• Pool-looduslikel kooslustel ei ole lubatud intensiivne põllumajandus. Pool-looduslike
koosluste hooldamise eesmärk on parandada pool-looduslike koosluste ja nendega seotud
liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala, säilitada ja suurendada elurikkust ja
maastikulist mitmekesisust.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ning selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes
huvides.
• Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja
andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladel paiknevate väärtuslike
põllumajandusmaade kaevandamiseks kasutusele võtmiseks antakse luba
Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahelises koostöös, tagades nii optimaalse
väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kui maavara kaevandamise võimaluse.
• Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja
põllumajandusmaa massiivide piire.
• Väärtuslike põllumajandusmaade täpsemad kaitse- ja kasutustingimused seatakse
üldplaneeringutega.
Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe
tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas maakasutuse kavandamisel
järgmised tingimused: maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada
looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või
kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid
trasse/koridore- teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Säilitada
võimalikult suures ulatuses looduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu ja -
kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või
maaomandist.
Lisaks on Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodud, et Saare maakonnas
moodustab rohelise võrgustiku ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele
korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust
on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse
tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal
asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine
sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine.
Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele:
Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik
kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad
(9070).
Planeeringuala rannaniidu ala on aktiivses kasutuses karjamaana, kus ka paikvaatluse ajal olid
veised juba olemas. Tegemist ei ole põllumajanduseks kasutatava maaga.
Puhkeala maaüksus on juba praegu aktiivses kasutuses. Paikvaatlusel oli näha, et ka karja aiast
välja jäävad alad on niidetud ja hooldatud.
Joonis 1. Vaade planeeringuala rannaniidule, mis on kasutuses karjatatava alana ning
hooldatud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 2. Olemasolev parkimisala. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Käesoleval hetkel on olemas ja kasutuses juba väike parkla, varikatusega piknikulaud,
lõkkekoht ja kuivkäimla, mis osaliselt asuvad juba Natura elupaigal ja poollooduslikul
kooslusel kadastik (5130). Planeeritavate rajatiste seas sellel alal oleks veel uus kuivkäimla
teises asukohas (telkimisala lähedal), rannavõrkpalliväljak, varjualune, lava, parklad ja
telkimisala, mis jäävad samuti osaliselt poollooduslikule kooslusele kadastik, kuid seda vaid
väikeses ulatuses. Asukohavalikul on lähtutud teiste rajatisete lähedusest ning looduslikult
lagedamast alast. Maastikulised väikevormid, nagu üksikud puudegrupid ja maastikku
kujundavad elemendid säilitatakse.
Keskkonnaamet on oma kirjas nr 6-2/25/6655-2 seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh
parkimisplats tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Eelhinnangu tarbeks läbi
viidud Puhkeala maaüksuse paikvaatluse käigus, vaatasime üle ka esialgse eskiisiga kavandatud
parkimisala võimalikud asukohad, mis jäävad küll kaitstavate elupaigatüüpide asukohale, kuid
on looduslikus mõttes kõige sobivamad ja lagedamad alad parkimisalade loomiseks (joonis 3
ja joonis 4). Arvestades nimetatud alade hetkeseisundit, ei ole eeldatavasti oodata, et
parkimisalade loomine kahjustaks kaitstavaid elupaigatüüpe. Pigem oleks täiendavate
parkimiskohtade olemasolul tagatud, et Puhkeala maaüksust kasutavad inimesed ei pargiks oma
sõidukeid haljasaladele. Lisaks sellele oleks parkimisala rajamise lubamisel sellele alale
võimalik teisaldada olemasolev käimla koosluselt parkimisala äärde. Taotluses näidatud lava,
olemasolevast parklast lõunapoole planeeritav elupaigast väljapoole jääva parkla,
rannavõrkpalliväljaku, varjualuse ning telkimisala asukohas ei esine Laidevahe looduskaitseala
ja loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpe. Kuigi asukoht paikneb ehituskeeluvööndis, ei
kahjustata seal hoiuala kaitseväärtusi. Kogu inimtegevus ja sellega kaasnev mõju jääb
nimetatud alale, mida piirab mere rannani looduslik puhverala. Luues inimestele puhkeala
kõikide vajalike rajatiste ja parkimisalaga, ei hakata ka trügima ka muudele aladele
(puhveralale). Lisaks piirab inimeste tegevust ja liikumist alal olev karjatamise aed. Kuigi
planeeringuga tuleb tagada ka ligipääs kallasrajale, siis ei ole vajalik seda tagada läbi kaitstava
elupaiga, vaid kallasrajani pääseb ka mööda olemasolevat kruusateed.
Ühtlasi on nii tagatud ökotonide säilimine. Ka paikvaatluse käigus ei tuvastatud ühtegi
inimtekkelist sissesõitu või rada kaitstavatel elupaigatüüpidel. Inimtegevus ja selle mõju jääb
juba olemasolevale puhkealale.
Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal.
Olemasolevad ehitised on korralduse alusel seaduslikud, planeeritavad jäävad küll
ehituskeeluvööndisse, kuid nende olemasolu (sh kasutamine) ning täiendavate
rajatiste/hoonete ehitamine on võimalik ranna ja kalda kaitse eesmärke kahjustamata.
Kuigi Puhkeala kinnistu on suures ulatuses üleujutatav ala, ei viita hetkeolukord korduvatele
üleujutustele. Pigem tuleb planeeringu elluviimisel sellega arvestada, planeerides sobivaimad
lahendused üleujutustega toimetulekuks.
Joonis 3. Põhjapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 4. Lõunapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 5. Olemasolev lõkkekoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 6. Planeeritava (olemasoleva) telkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 7. Olemasolev varikatusega piknikulaud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Lisaks on planeeringualal olemasolev käimla, mis on ehitisregistrisse kantud muu
puhkerajatisena kaitstavale elupaigatüübile kadastikud. Uus käimla tuleks rajada väljapoole
kaitstavat elupaigatüüpi. Soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik
seda ka paremini tühjendada kuna ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda
telkimisalani mööda olemasolevat rada, et käimlat tühjendada. Kaitse-eeskirja § 5 lg 4 p 1 ja 2
kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel.
Telkimisalal ei ole lubatud pinnase- ega ka kaevetööd.
Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust ohtu seada.
Planeeringuala puhul on tegemist suhteliselt suure alaga, mis on ulukitele ka edaspidi läbitav.
Piirdeaed on plaanitud vaid sadama ja seda otseselt teenindavate rajatiste ümber, nii inimeste
kui ka ulukite ohutuse mõttes. Rannaniidul on ka karjatamise aed, kuid see on ulukitele
ületatav/läbitav. Planeeringu elluviimisel säilitatakse haljastus võimalikult maksimaalses
ulatuses. Liikumisteed ulukitele on tagatud ümber sadamahoonete tavapäraselt. Seega ei ole
planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere
rannal ja piirkonnas.
Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.
Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja
15490 m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14
(katastritunnus 59201:004:0629) kaitsealune maa 75% ja maatulundusmaa 25%, idast ja lõunast
Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) maatulundusmaaga, Uue-
Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee
(katastritunnus 59201:004:0582) transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult
kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt
tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine
juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega
eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see
võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei
oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:
1. Planeeringualal asub elektripaigaldise kaitsevöönd.
2. Planeeringualale ulatub Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512), Rannaküla
piiranguvöönd (KLO1102007), Natura 2000 võrgustiku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala
(RAH0000107) ning Siiksaare-Oessaare loodusala (RAH0000597).
3. Planeeringualale ulatub ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd ja ranna
veekaitsevöönd.
4. Planeeringualale ulatub korduv üleujutusala.
5. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada.
6. Planeeringualal on III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide leiukohad.
7. Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik
kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad
(9070).
8. Planeeringuala ranna- ja merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased
pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110).
Veeseaduse § 118 lg 5 alusel ei ole õiguslikul alusel rajatud sadamaalal veekaitsevööndit, seega
planeeritavas Sandla sadamas ei ole veekaitsevööndit.
Joonis 8. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 15.05.2025)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Sandla külas Puhkeala maaüksusel. Juurdepääs
planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028). Alal
puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr)
andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla
sadam (ehr kood 221477763).
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad. Reljeef on suhteliselt tasane ja madal – absoluutkõrgus jääb vahemikku 1-2,5 m.
Joonis 9. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 10. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)
Joonis 11. Puhkeala maaüksusele viib Sandla-Kukessaare kruusakattega tee. (Keti Kaljuste,
16.05.2025)
Arvestades paikvaatluse hetkel sadamas asunud kalapaatide hulka võib järeldada, et see leiab
aktiivset kasutust (joonis 9 ja 10). Ala on ka ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud (joonis
12). Aastast 1949 hakati Sandla rebasefarmi jaoks kala püüdma ja merele mindi sealsest
rannast. 60-ndatest oli seal kalurikolhoos „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käis kakuaam (12
meetrine kalalaev). 1970-ndatest oli seal Tallinna Juveelitehase ja Aste juveelitehase
puhkekompleks, sellest ajast on sadamaalale toodud suured dolomiidi plokid ja rajati
sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20 paati. Samast ajast on tähistusega Sandla sadam nr
38, tegemist oli kinnise territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti
vabariigi ajal on kohalikud kutselised kalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat. Veel
praegugi on vees näha lagunenud dolomiidi plokid, mille asemele soovitakse rajada paatide
hoiuala kaitseks looduskivist muulid. Rannas asuvad infostend ja vanad riietuskabiinid. Ala on
pigem hooldamata ning osaliselt roostunud.
Joonis 12. 1959 aasta topokaardil on Kukessaare sadam märgistatud nimega „рыб пристань“ (Maa-
ja Ruumiamet, 16.05.2025 seisuga)
Kavandatavad tegevused planeeringualal näevad ajaloolises sadamakohas eeldatavasti ette nii
süvendustöid kui ka tahkete ainete uputamist veekogusse, mistõttu on vajalik taotleda
Keskkonnaametilt keskkonnaluba vee erikasutamiseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on
kohustuslik, kui süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga
alates 100 m2 Kui sadamas toimuv ehitustegevus viia läbi väljaspool lindude pesitsusaega ja
kalade kudemisaega (ca 15. märts kuni 31. juuli), ei kaasne tegevustega eeldatavalt olulist
keskkonnamõju. Arvestades, et piirkonda kasutatakse ka käesoleval hetkel aktiivselt paatide
veeskamiseks, siis eeldatavalt ei mõjuta planeeritud tegevused oluliselt ka rannikuprotsesse
ega sealset elustikku.
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta veetarvet
antud piirkonnas.
Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus
kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib
samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida
planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.
4.2. Mõju maavaradele
Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.
Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest
arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses
juurdepääsutee, parkla ja muu ehitusaluse pinna rajamisega, mis eeldab täitematerjali kasutust.
Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames
ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires,
väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba seaduses
määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide
puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või
projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee
ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba
ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000
kuupmeetri.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide
rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus
planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika
tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku.
Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*) ning kadastikud
(5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Kuigi Keskkonnaamet
on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats tuleb kavandada väljapoole
kaitstavaid elupaigatüüpe, oleme seisukohal, et parkimisala kavandamisel võiks kaaluda
eskiislahenduses näidatud asukohtasid. Kuna tegemist on looduslikult lagedate aladega, mida
tõenäoliselt juba kasutatakse, kui parkimiskohtadest tuleb puudus.
Maaüksuse idapoolsesse ossa, kuhu ehitustegevust ei ole kavandatud, on registreeritud III
kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide ristpart, liivatüll, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja
sookurg leiukohad. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,
poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Lisaks on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude tahtlik
häirimine. Ei saa täielikult välistada, et planeeringuga kavandatud tegevus ei häiri eelpool
nimetatud linnuliike, kuid arvestades asjaolu, et tegevused nii sadamas ja puhkealal on
toimunud juba varasemalt ja ka käesoleval hetkel, siis eeldatavasti ei suurene mõju oluliselt.
Ehitustegevuse võimalikke negatiivseid mõjusid leevendab ehitustegevuse jäämine perioodile,
mis ei kattu lindude pesitsusperioodiga. Piirkond laiemalt on oluline kaitstavate linnuliikide
pesitsuspaigana, seega tuleb arvestada asjaoluga, et mürarikkad ehitustööd sadamas tuleb läbi
viia väljapool lindude pesitsemisperioodi (15. märtsist kuni 31. juulini). Sadamahoonete
kavandamisel tuleb arvestada, et linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja
tekib oht, et linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Seega tuleks kavandada
lahendused klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux), mattklaas, toonitud
klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms.
Ehitustööd tuleks läbi viia madalveega ajal ja väljapoole kalade kudeaega. Tööde teostamisel
tuleb vältida tuleb ka heljumi teket ja levikut hoiualale.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine
mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis
on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust
suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning
ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite
heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122
„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme
piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete
üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline
mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri
määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu
saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.
Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal, seda läbi
suurenenud transpordikoormuse. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus.
Ehitusjärgselt omab planeeritav tegevus pigem positiivset mõju, kuna korrastatud sadama- ja
puhkeala võimaldab külakogukonnal rannarahva traditsioonilise eluviisi jätkamist ning vabaaja
veetmise võimalusi.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja
kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete
täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla
vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise
võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii
tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine
ebatõenäoline.
6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
kavandatava tegevuse eeldatav mõju
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju
hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku
ala. Kuna detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad osaliselt tegevusi Natura 2000
võrgustiku aladel, aga ka Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala
territooriumil, pole välistatud planeeringuga kavandatu teatav mõju Natura võrgustiku ala
toimimisele. Ehitustegevusega võidakse teatud määral häirida ja kahjustada rannikumaastikku
ja mere- ning linnuelustikku, kuid arvestades asjaolu, et planeeringu puhul on tegemist
olemasoleva puhkealaga, olemasolevat sadamakohta kasutatakse ja on kasutatud juba
ajalooliselt ning kavandatav sadam ulatub vaid osaliselt Natura 2000 võrgustiku alale, siis on
kaasnev mõju tõenäoliselt pigem tagasihoidliku iseloomuga.
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid
liike ning nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas:
veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood
(alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
lammi-lodumetsad (91E0*);
3) linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need
liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus),
väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana);
4) ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas
nimetamata linnuliike ja nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser
anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-
part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-
vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula
hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria
mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll
(Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kiivitaja
(Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
5) kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende
elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
ja soohiilakas (Liparis loeselii);
6) ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku: need liigid on oja-haneputk (Berula
erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp.
Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis
ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior).
Rannaküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme,
poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine.
Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser),
kivirullija (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris
alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull
(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas
(Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis),
sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir
(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Siiksaare-Oessaare loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad
(*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica
palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
Joonis 13. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti Looduskaitse kaardirakendusest. (16.05.2025
seisuga)
Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole käesoleva planeeringu
elluviimisel oodata pöördumatuid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja nimetatud
aladele. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju on lühiajaline ning mõjuta oluliselt
ega sea ohtu kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku või isendid. Mõju kooslustele ja
planeeringualal olevatele taimeliikidele on pigem ehitusaegne. Ei ole oodata, planeeritava
majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas müra või muude häiringute tase
niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike häiriks.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on sadama
planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine.
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.
Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja
heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt
kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Käesoleva detailplaneeringu ala asub ja hõlmab tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja
Laidevahe looduskaitseala territooriumil ja Rannaküla piiranguvööndis. Planeeringualale on
Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*), kadastikud (5130)
ja väga väikeses ulatuses puiskarjamaad (9070) ning on registreeritud III kaitsekategooria
liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus grus), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Lisaks on planeeringuala ranna- ja
merealale registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ja veealused
liivamadalad (1110). Kui ehitustegevust viia ellu nii, et järgitakse planeeringuga seatud
keskkonnatingimusi ja leevendavaid meetmeid on kavandatava tegevuse mõju eelpool
nimetatud kaitstavatele aladele ja liikidele eeldatavasti väheoluline ning lühiajaline.
Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Keti Kaljuste
Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}
Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse
dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas
Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav
maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala
hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala.
Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala
planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva
rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine,
puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava ja
4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine
telkimisala juurde.
Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste
planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuala suurus on
ca 4 ha ja hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust.
Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud
kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla sadama
nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.
A. Olemasolev olukord
Alal puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr)
andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla
sadam (ehr kood 221477763). Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud
ehitusloa ja 31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad,
infostend, riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla;
kasutusotstarbega muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis. Algatamise taotluse kohaselt on
puhkeplatsil kuivkäimla, parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht,
15 teisaldatavat piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest
sadamabassein.
Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja 15490
m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14 (katastritunnus
59201:004:0629) katastriüksuse kaitsealuse maa ja maatulundusmaaga, idast ja lõunast
Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) katastriüksuse
maatulundusmaaga, Uue-Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) katastriüksuse
elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee (katastritunnus 59201:004:0582) katastriüksuse
2
transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt
(tee nr 5920028), mis osaliselt läbib planeeringuala.
Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal elektripaigaldise
kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, ranna
piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, kaitseala piiranguvööndid ning III
kategooria kaitsealused taimed ja fauna.
Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Lähim detailplaneering asub
linnulennult ca 700 m kaugusel lõunas Veere ja Tonni detailplaneering (kehtestatud Pihtla
Vallavolikogu 20.06.2003. a otsusega nr 35), mille eesmärgiks on Veere maaüksuse ehitusõiguse
määramine ja Tonni maaüksusest Veere juurdepääsutee jaoks maa eraldamine;
detailplaneeringuga on kavandatud Veere kinnistule elamumaa ja puhkemajanduse arendamise
võimalus, kus maksimaalselt kasutada ökoloogilisi ning säästlikke materjale ja tehnoloogiaid.
Lähimad sadamaregistrisse kantud sadamad asuvad Suure-Rootsi külas Kärsna sadam
(linnulennult ca 7,6 km) ja Turja külas Turja sadam (linnulennult ca 7,3 km).
B. Kehtiv üldplaneering ja maakonnaplaneering
Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu
13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkealal ilma hoonete ehitamise õiguseta,
lisaks on seal märgitud looduskaitseala piir, vallatee ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m,
tiheasustusega asulas 50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt
(planeeritava sadama osas) väljaspool üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid.
Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse sellisel juhul üldplaneeringu kohaselt maakatastriseadusest ning
sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala
tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole toodud
Sandla sadamat (Kukessaare sadamat). Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga
reserveeritakse kõikide sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, veeala
planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks.
Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks või
ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld ei
laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud -
sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks
laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja
rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.
Üldplaneering sõnastab, et sadamaala on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja
akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, sadama piiridesse
jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade ja kauba töötlemiseks, reisijate
teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks.
Üldplaneeringu peatükis Arengustrateegia põhisuunad aastani 2010 soovitakse, et maakond oleks
hooldatud ranna, loodusesse sobivate puhkealade ja kaunite puisniitudega (Saare
maakonnaplaneering, 1999). Pihtla valla eesmärk on luua kvaliteetsem elukeskkond eelkõige
parandades infrastruktuuri ja sotsiaalkeskkonda ning kasutades valla looduslikke tingimusi
puhkemajanduses ja turismis. Üldplaneeringu kohaselt käsitleb Riigimetsa Majandamise Keskuse
(RMK) Saaremaa puhkealana tervet Saare maakonda.
3
Peatükk 3.2 sõnastab, et rekreatiivse väärtusega maastik on Eestis tavaliselt tähendanud metsa või
veekogu kallast ja soovitavalt mõlemat korraga. Puhkajad armastavad nii supelda (päevitada, kala
püüda) kui seeni-marju korjata ja jahti pidada. Veekogude puhul on oluline vähemalt osaliselt
avatud kaldariba. Eelistatakse kindlapõhjalist, kuiva ja liivast kaldaala või randa. Kaitsealadele
jäävate puhkealade puhul arvestatakse kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid. Rannaalal
puhkemajanduse arendamine toimub vastavalt vajadustele ja võimaluse korral koostöös
maaomanikega ning arvestades Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud põhimõtteid.
Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb arvestada alade rekreatsioonitaluvusega ja
vajadusel viiakse läbi sellekohased uuringud. Eesmärgid seoses turismi- ja puhkemajanduse
arendamisega: loodussõbraliku liikumisvõimaluste parandamine (jalgrattateed, matkarajad);
merekultuuri tähtsustamine (paadi ja jahisadamate arendamine); uute turismitoodete arendamine;
turismialane koolitus; puhkealalade võrgustiku arendamine vallas (avalike puhkealade loomine –
traditsiooniliste supelrandade, rahvakogunemiskohtade munitsipaliseerimine; puhkealade
sidumine rohelise võrgustikuga).
Puhkealadele reserveeritakse üldplaneeringu peatüki 5.1.2 kohaselt kahel põhimõttel: puhkeala
hoonete ehitamise õiguseta ja puhkeala hoonete ehitamise õigusega. Nimetatud alade erinevuse
toob ära Saare maakonna rannaala tsoneering. Hoonete ehitamise õiguseta puhkealaks on
reserveeritud ka maa-ala Sandla külas, Laidevahe LKA alal. Reserveeritud alad on kantud rohelise
värviga üldplaneeringu kaardile koos tähisega P1.
Üldplaneeringuga määratakse Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud soovituse alusel
jätkuvalt riigi omandis olevatel maade, mis jäävad rannavööndisse maakasutuse sihtotstarbeks
maatulundusmaa, ilma hooneta ehitamise õiguseta, või üldmaa. Sellega tagatakse laiema
avalikkuse huvid ja leevendatakse survet eramaadele rannaalal.
Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on Laidevahe lahe ja saarestiku ning
jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala ja selle
vööndite piirid on kantud maakatastrisse. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala). Laidevahe looduskaitseala koosseisus on kaitse alla võetud
Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare
loodusala.
Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud
juurdepääsuvõimalused kallasrajale.
Üldplaneeringu kohaselt on vastavalt Saare maakonnaplaneeringule Läänemere randadel 200 m
ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud
üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.
Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut sadama planeerimise osas ja
vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul,
rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.
C. Kaalutlused
Detailplaneeringuga kavandatakse sadamat koos sadamaehitistega ja vajalike tehnovõrkudega
ning puhkeala ehitisi. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks
4
muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede,
sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega
on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja
detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lõike
1 punkti 3 alusel.
Kehtivas üldplaneeringus on kajastatud vaid olemasolevad sadamad, planeeritavaid sadamaid
üldplaneeringus käsitletud ei ole. Lähimad olemasolevad sadamad on linnulennult ca 7 km
kaugusel Suure-Rootsi külas ja Turja külas. Kuna lähipiirkonnas puudub muu alternatiivpääs
merele, planeeritaval alal on ajalooliselt väljakujunenud kasutus ja eeldused väikesadama
arendamiseks, siis leiab Saaremaa vald, et sadamaehitiste planeerimine ning seeläbi
üldplaneeringu muutmine on võimalik. Lõpliku otsuse planeeritava tegevuse lubatavuse osas saab
hoiuala valitsejana anda Keskkonnaamet (edaspidi KeA).
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene
ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele,
ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Planeeritav
sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodut arvesse
võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndit.
Olemasoleva puhkeala osas on ehitisregistrisse vastavalt Pihtla Vallavalitsuse korraldusega kantud
muu nimetamata spordi- või puhkerajatis, mille alla kuuluvad istepingid-lauad, infostend,
riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla. Kuna tegu on
õiguslikul alusel korraldusega seadustatud ehitistega, puudub nendel ehituskeeluvööndi
vähendamise vajadus. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud
ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste hoonestusala
ulatuses. Seetõttu on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Detailplaneeringuga tuleb üldplaneeringu reserveeritud P1 puhkealal ilma hoonete ehitamise
õiguseta muuta P2-ks puhkealaks hoonete ehitamise õigusega. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS § 6 punkti 9 järgi on maakasutuse
juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et
maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%)
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega
üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid
üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja
see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust.
Ka kehtiv üldplaneering toob välja, et ehitusmäärusega lahendatakse vajadusel sihtotstarbe liigi
lubatud kasutuse mahud, mida väljendatakse protsentides, kusjuures vastava põhisihtotstarbega
alal ei või kõrvalkasutusviisid ületada 49% ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse
sihtotstarve – elamumaa olema 51% või enam (näiteks võib elamualal lubada 60% elamumaad,
20% ärimaad, 10% sotsiaalmaad, 10% transpordimaad).
Ala soovitakse muuta hoonete ehitamise õigusega puhkealaks P2 vaid üksikute puhkeala
teenindavate hoonete tarbeks. Terve katastriüksuse muutmine hoonete ehitamise õigusega alaks
oleks oluline üldplaneeringu muudatus. Seetõttu on asjaomaseks maa-alaks loetud käesoleva
detailplaneeringu puhul Puhkeala katastriüksust ja terve katastriüksuse osas puhkeala hoonete
ehitamise õiguse määramine oleks üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbele
vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks ning oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu
põhilahendust. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud juhtotstarbe osas üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu koostamine, mistõttu planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et
5
moodustatavate hoonete ehitamise õigusega puhkeala osakaal kogu puhkeala alast ei muutuks
valdavaks, vaid ülekaalus oleks hoonete ehitamise õiguseta puhkeala.
Seega on algatatav detailplaneering sadama planeerimise ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
osas üldplaneeringut muutev. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust, koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu kohaliku
omavalitsuse volikogu.
Puhkeala katastriüksus asub osaliselt Laidevahe looduskaitsealal (kaitse alla võetud Vabariigi
Valitsuse 05.11.2002 määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“, muudatus vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.01.2023
määrusega nr 5 „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1“), kus detailplaneeringu kehtestamiseks
ja ehitustegevuseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering
PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu
(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata
keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid
mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt
tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese
tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt
kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse
territooriumi mastaape silmas pidades. Samuti puudub eeldatavasti mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Sandla sadama
detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset
keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS §-le 127 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) algatamise
taotluse materjalid seisukoha saamiseks. KeA oma 02.05.2025 vastuskirjas 6-2/25/6655-2 toob
välja, et planeeritavad puhkeala ning suuremas osas sadamaala jäävad Laidevahe looduskaitseala
(EELIS kood KLO1000512) Rannaküla piiranguvööndisse. Laidevahe looduskaitseala kuulub
ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ning Siiksaare-Oessaare
loodusalana. Tegevusi kaitsealal reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Laidevahe
looduskaitseala kaitse-eeskiri. Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit
(1630*) ning kadastikud (5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks.
Alal on registreeritud III kaitsekategooria liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus
grus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Kaitse-
eeskirja § 15 lg 1 p 1 ja § 15 lg 2 p 3 kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus,
arvestades määrusega sätestatud erisusi ning uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks
ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
ehituskeeld…/…/…Soovitud sadamaehituse ala jääb Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, kus
on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p-
le 1 on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 m. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja
6
veeliiklusrajatisele. Seega sadama rajamine saab toimuda üksnes planeeringu alusel. Sadama
rajamiseks ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, juhul kui sadam kantakse
sadamaregistrisse ja sinna kavandatakse üksnes sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke
ehitisi…/…/…Planeerimismenetluse raames tuleb läbi viia ka keskkonnamõjude strateegiline
eelhindamine koos Natura eelhindamisega, sest kavandatu ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu
tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti…/…/…Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats
tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
KeA toob veel oma kirjas, et ehr andmetel paikneb katastriüksusel rajatisena Sandla sadam (EHR
kood 221477763) ning muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (EHR kood 220654457). EHR-i
andmetel on ehitusluba puhkerajatise ehitamiseks antud Pihtla Vallavalitsuse poolt 07.05.2012.
EHR-s puuduvad täpsemad andmed puhkerajatise asukoha või selle koosseisu kuuluvate rajatiste
kohta. Puhkerajatis on ehitatud Laidevahe looduskaitsealale, kuid KeA-l puudub teave, et selle
rajamine oleks KeA-ga kooskõlastatud. Palume DP algatamise dokumentides käsitleda
olemasoleva, EHR-i kantud rajatise ehitamisega seotud teemat, sh õiguslikku alust. Vallavalitsus
toob välja, et Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud ehitusloa ja
31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad, infostend,
riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla; kasutusotstarbega
muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis ehk siis eelpool nimetatud ehitistel on olnud püstitamiseks
õiguslik alus.
Veel lisab KeA, et olemasolev käimla, mis on sinna rajatud ebaseaduslikult kaitstavale
elupaigatüübile kadastikud. Olemasolev parkla jääb elupaigatüübist väljapoole, kuid põhja poole
ei ole võimalik parklat laiendada, sest see jääks kaitstavale elupaigatüübile (Joonis 2). Samal
põhjusel ei ole võimalik rajada parklat, mis asub joonisel Lisa 3 kõige lõunapoolsemal alal ning
planeeritavat kuivkäimlat, mis asub telkimisplatsist põhja pool. Kui planeerida käimlat, siis
soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik seda ka paremini tühjendada
ning ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda telkimisalani mööda olemasolevat
rada, et käimlat tühjendada.../…/…Need puhkerajatised, mis on kavandatud väljaspoole
kaitstavaid elupaigatüüpe, peab Keskkonnaamet võimalikuks kaaluda ehituskeeluvööndi
vähendamist. Kuid alal, mis jäävad elupaigatüüpidele rannaniit või kadastikud ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamine Keskkonnaameti hinnangul tõenäoline ega
senise praktika kohaselt võimalik. Vallavalitsus leiab, et tegemist on olemasoleva õiguslikul alusel
püstitatud käimlaga, kuid kui soovitakse püstitada uut käimlat, siis soovitakse seda teha
võimalikult vähe looduskooslusi kahjustaval moel.
Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lõikele 2 ja KeHJS § 33 lõikele 6 KeA-le,
Transpordiametile (edaspidi TRAM), Muinsuskaitseametile (edaspidi MKA), Politsei- ja
Piirivalveametile (edaspidi PPA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK),
Päästeametile (edaspidi PäA) ning Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) xx.06.2025 kirjaga nr
xx detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega KSH algatamise vajaduse osas
seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks.
KeA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
TRAM on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
MKA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
PPA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
RKIK on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
7
PäA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
MaRu on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…
D. Kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu
koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 21.04.2025 kirjaga nr 5-2/1844-3.
Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.06.2025 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/135-1 huvitatud
isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud
asjaolude kokku leppimiseks.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel
452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja
kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla
veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.
Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Sandla küla Sandla sadama detailplaneering, mille eesmärk on sadama planeerimine,
puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Sandla sadama detailplaneering“.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 4 ha vastavalt otsuse lisale 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
(digitaalselt allkirjastatud)
Jaanus Tamkivi
volikogu esimees
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Muinsuskaitseamet
Maa- ja Ruumiamet
10.06.2025 nr 5-2/3542-1
Seisukoha küsimine Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamiseks ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks
Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse
dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas
Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav
maa 100%, pindala 41338 m 2 ) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala
hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärgiks
on sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pihtla valla rannaala üldplaneeringut
sadama planeerimise osas ja vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas.
Kehtivas Pihtla valla rannaala üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks
muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede,
sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega
on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja
detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142
lõike 1 punkti 3 alusel.
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene
ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele,
ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele.
Planeeritav sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodud
arvesse võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast
ehituskeeluvööndit. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud
ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste ulatuses. Seetõttu
on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekuid
lähteseisukohtade kohta ja KeHJS § 33 lõike 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise
2
hindamise vajalikkuse kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega
ning algatamise taotluse materjalid.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
1. Sandla külas Sandla sadama DP algatamise eelnõu
2. Lisa 1. Planeeringuala
3. Lisa 2. Lähteseisukohad
4. Lisa 3. KSH eelhinnang
5. Detailplaneeringu algatamise taotlus Puhkeala
6. Lisa 1 Puhkeala kinnistu
7. Lisa 2 sadam
8. Lisa 3 puhkeplats
Liina Järveots, 514 1686