Seisukoha küsimine Läätsa külas Magasima detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta

Lisa 1

Läätsa külas Magasima detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2025. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Magasima detailplaneering Hõlmab Läätsa külas osa Magasima katastriüksusest (katastritunnus 72101:002:0303) ja Pähkli katastriüksust (katastritunnus 71401:001:0229). Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-25-xxx

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Jaan Sild ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete ehitamiseks ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus osale planeeringualale elamumaa juhtotstarbe määramine. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 1 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Salme valla ranna- alade osaüldplaneeringusse tehakse muudatus juhtotstarbe osas. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused ja kaalutlused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem. GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub. ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+, Salme valla ranna-alade osaüldplaneering, Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“, Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“, Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti kiri nr… Transpordiameti kiri nr… Kättesaadavad veebilehel www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei jagata, soovituslikult liita planeeringualal olevad katastriüksused. KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga, katastriüksuse sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. Läbi mõelda ning käsitleda teatisekohustuslikud hooned, vaba ehitustegevuse alla kuuluvad hooned (kas arvestatakse ehitisealuse pindala ja hoonete arvu hulka jne), kas rajatised arvestatakse ehitisealuse pindala hulka.

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2025. a otsusele nr xxx KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga. HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga ning maastikuga. Järgida ümbruskonnas välja kujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid ning nende paiknemist maastikul, kasutatud ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlus jne) ning hoonestuse tihedust ja –struktuuri. Hoiduda muutmast maastikulist üldilmet. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga. VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: Piirdeaedade rajamisel lähtud piirkonna traditsioonilistest lahendustest, eelistatud kiviaiad. Kui on olemasolevaid aedu/väikevorme, on soovitav need säilitada/taastada. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga. SERVITUUDIALAD: Juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkude kasutamiseks määrata vajalikud kitsendused ja servituudid. Kui planeeringualal olevaid katastriüksuseid ei liideta, siis määrata servituudivajadus Pähkli katastriüksusele kavandatavale teele. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Arvestada Transpordiameti lähteseisukohtadega. Juurdepääsutee planeerimisel kohalikult Läätsa-Imara teelt arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. TEED: Määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Teel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning planeeringulahenduse koostamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonna ja maastikuelementidega (puudegrupid, kiviaiad, kraavid jmt). Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Planeeringuga näha ette olemasolevat keskkonda väärtustav terviklahendus, säilitades kiviaiad, kraavid ja olemasoleva taimestiku ning sidudes ehitised ja funktsioonid sellesse kompaktselt, orgaaniliselt ning kaasaegsetele vajadustele vastavalt. Näidata ja kirjeldada üldine raiete vajadus ning tingimused raietegevusele hoonestusalal ja väljaspool. Sätestada, et uushaljastuse rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. JÄÄTMEKÄITLUS: Jäätmekäitlus lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud peab olema ehitusjäätmete liigiti kogumine ehitustegevuse käigus kui ka olmejäätmete liigiti kogumine ja korraldatud jäätmeveo raames üle andmine veoettevõttele kinnistu kasutuselevõtul. Soovitav

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2025. a otsusele nr xxx kompostida biolagunevad jäätmed kohapeal. Jäätmekonteinerite regulaarseks

teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega, kui mahutid asuvad suuremast teest eemal tupiktee lõpus. Kui katastriüksuse kasutuselevõtt toimub olukorras, kus nõuetekohane juurdepääsutee koos ümberpööramisvõimalusega on välja ehitamata, tuleb jäätmekonteinerid tühjendamiseks suurema tee äärde välja tuua. MUU: Planeeringuala piirneb Laidunina hoiualaga (KLO2000215), Natura 2000 võrgustiku Kura kurgu linnualaga (RAH0000132) ja Laidunina loodusalaga (RAH0000417). Hoiualale maaüksuse idaosas on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230), loopealne (6280*), lubjarikas aruniit (6210). Samuti piirneb projekteeritava kaitseobjektiga Kura kurgu hoiualaga (EELIS kood - 1452200971). Maaüksusele viiva Pähkli (71401:001:0229) katastriüksusel asub väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Planeeritud elamu ja kõrvalhoone ei jää ehituskeeluvööndisse ega eelpool nimetatud kaitstavatele aladele.

7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele. VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Kaaluda ühisveevärgiga liitumist. Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa Vallavalitsusele. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Kaaluda ühiskanalisatsiooniga liitumist. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kinnistu reovee kohtkäitluse lahendamisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas. Reoveekäitluse lahendustena on lubatud ka reovee kogumismahuti või omapuhasti paigaldamine. Põhjavee liikumissuund on mere poole, seega puurkaev rajada maismaa poole, omapuhasti mere poole. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: immutada kinnistusiseselt. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga. SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Kooskõlastajad + Päästeamet + Transpordiamet Kaasatavad + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Vajalikud tehnovõrkude trassivaldajad + Katastriüksused: Kase (72101:002:0410), Kadaka (71401:001:0228),

Tammetalu (72101:002:0449), Härma (72101:002:0875), Liiase

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2025. a otsusele nr xxx (72101:002:0876), Männituka (72101:002:0792), Kadakavälja (72101:002:0793), Annevälja (72101:002:0578), Uuetalu (72101:002:0548)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

 Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

 Kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.

 Käsitleda kallasrajale juurdepääsu tagamist piirkonnas Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele

geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud, kirjavahetus ning ruumiline illustratsioon. 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 35. nädal 2025 DP eskiislahenduse koostamine 51. nädal 2025 DP eskiislahenduse avalikustamine ja arutelu

30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 11. nädal 2026

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2025. a otsusele nr xxx koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).

DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 22. nädal 2026 DP avalikustamine ja arutelu 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 35. nädal 2026 DP esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 44. nädal 2026 Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu

Xxx otsusele nr xxx KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Läätsa külas Magasima (72101:002:0303) detailplaneeringule 29.05.2025

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Läätsa külas Magasima detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Läätsa külas osa Magasima katastriüksust (katastritunnus 72101:002:0303, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 37 791 m²) ja Pähkli katastriüksust (katastritunnus 71401:001:0229, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 780 m²). Planeeringuala asub kehtiva Salme Vallavolikogu 22. septembri 2003. a määrusega nr 16 kehtestatud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) alal. Detailplaneeringuga kavandatakse elamu ja abihoonete ehitamist. Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete ehitamiseks ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus osale planeeringualale elamumaa juhtotstarbe määramine. Planeeringuala piirneb hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega Kase (katastritunnus 72101:002:0410) ja Kadaka (katastritunnus 71401:001:0228) katastriüksustega, hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Tammetalu (katastritunnus 72101:002:0449), Härma (katastritunnus 72101:002:0875), Liiase (katastritunnus 72101:002:0876) ja Männituka (katastritunnus 72101:002:0792) katastriüksustega, hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Kadakavälja (katastritunnus 72101:002:0793) katastriüksusega ning transpordimaa sihtotstarbega Kuressaare-Sääre tee (katastritunnus 72101:002:0639) ja Läätsa-Imara tee (katastritunnus 72101:002:0922) katastriüksustega ning ida poolt ülejäänud Magasima katastriüksusega. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi ei asu planeeringuala rohevõrgustikus. Võttes aluseks „Saare maakonnaplaneering 2030+” ruumiliste väärtuste kaardi, selgub samuti, et planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku aladel. Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele: Magasima katastriüksus asub maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel mere ranna piiranguvööndi ulatuses rohevõrgustikus. Magasima katastriüksusele on inventeeritud kaitstavad elupaigatüübid soostunud niit (7230), loopealne (6280*) ja lubjarikas aruniit (6210), mis jäävad väljapoole planeeringuala. Pärandkoosluste ala jääb planeeringualast välja. Planeeringualale viib olemasolev tee üle Pähkli katastriüksuse, mis on osaliselt pinnastee ning osaliselt juba kruusaga täidetud. Planeeringu

kavandamisel lähtutakse olemasolevast asutusmustrist ning struktuurist, kasutades juba olemasolevat teed. Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust piiranguvööndi ulatuses ohtu seada. Planeeringuala on kavandatud väljapoole mere ranna piiranguvööndit ja mere ranna vahele jääb piisav puhver tagades nii liikumisteed ulukitele. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas. Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringuala piirneb ranna ehituskeelu ja piiranguvööndiga. 2. Planeeringuala piirneb Laidunina hoiuala (KLO2000215) ja Natura 2000 võrgustiku Kura kurgu linnuala (RAH0000132) ning Laidunina loodusalaga (RAH0000417). 3. Planeeringualaga piirnevale hoiualale maaüksuse idaosas on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230), loopealne (6280*), lubjarikas aruniit (6210). Lisaks jääb maaüksusele projekteeritav kaitseobjekt Kura kurgu hoiuala (EELIS kood -1452200971). 4. Planeeringualale viiva Pähkli (71401:001:0229) katastriüksusel on väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 28.05.2025)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Läätsa külas Magasima katastriüksusel ja Pähkli katastriüksusel. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Juurdepääs planeeringualale on mööda eraomandis olevat Pähkli maaüksust kulgevat teed. Tee on osaliselt kruuskattega. Planeeringu elluviimiseks tuleb tee kindlasti teha nõuetekohaseks. Hetkel on tee kitsas ja rohtukasvanud. Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata.

Joonis 2. Planeeringualale viiv osaline pinnastee üle Pähkli maaüksuse. (Keti Kaljuste, 28.05.2025) Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja alusel ulatub maaüksusele rohevõrgustik mere ranna piiranguvööndi ulatuses. Katastriüksusele on inventeeritud kaitstavad elupaigatüübid soostunud niit (7230), loopealne (6280*) ja lubjarikas aruniit (6210), mis jäävad väljapoole planeeringuala. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Maaüksuse idaosas on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) leiukoht, mis jääb samuti planeeringualast välja. Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 4-4,5 m.

Joonis 3. Planeeringualale viiv osaliselt kruusaga täidetud tee üle Pähkli maaüksuse. (Keti Kaljuste, 28.05.2025)

Joonis 4. Planeeringualale viiv osaliselt kruusaga täidetud rohtukasvanud tee üle Pähkli maaüksuse, vaatega ida poole. (Keti Kaljuste, 28.05.2025)

Joonis 5. Kavandatavate hoonete asukoht. (Keti Kaljuste, 28.05.2025)

Joonis 6. Vaade planeeringualale kavandavatest hoonetest põhja suunas. (Keti Kaljuste, 28.05.2025)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. Planeeritava elamu veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud individuaalse puurkaevu ja omapuhasti baasil. 4.2. Mõju maavaradele Maa- ja Ruumiameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses tee ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba seaduses määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000 m3. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi järgi ulatub Magasima katastriüksusele planeeringualaga piirnevale hoiualale maaüksuse idaosas on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230), loopealne (6280*), lubjarikas aruniit (6210). Planeeritav tegevus eeldatavasti kaitsavat taimeliiki ja kooslusi ohtu ei sea, kuna ehitustegevus on kavandatud nendelt aladelt välja. Lisaks on planeeringualale viiva Pähkli (71401:001:0229) kü-l väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Kuna tee on suures osas juba killustikuga täidetud (rohtu kasvamise ja vajumise järgi võiks eeldada,

et juba ammu), siis on mõju kaitstavatele liikidele juba olemas ning suure tõenäosusega neid selle tee asukohas enam ei ole (võivad kasvada veel tee äärtes) või on hävinenud. Seega ei ole oodata täiendavat negatiivset mõju nendele liikidele. Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust aladel ohtu seada. Planeeringuala on kavandatud väljapoole mere ranna piiranguvööndit ja mere ranna vahele jääb piisav puhver tagades nii liikumisteed ulukitele. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas. Arvestades, et planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku alade ning Laidunina hoiualaga, on nimetatud aladel kindlasti ka kaitsealuseid linnuliike, kellega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada. Vastavalt LKS § 55 lg 61 p 2 on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise, poegade üleskasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Sama seaduse § 52 lg 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumisteed. Lisaks tuleb sellest tulenevalt mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Eelnimetatud tingimused peavad olema ka detailplaneeringus. Eeldatavasti ei ole planeeringu elluviimisel kaitstavatele linnuliikidele olulisi mõjusid ette näha. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on elamule sobilik ja ootuspärane, lisaks linnale ja alevitele lähedal ning planeeringu elluviimisel ligipääsetavam. Planeeritava elamu lisandumisel ei suurene oluliselt müra piirkonnas.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. KEHJS alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku Laidunina loodusala (RAH0000417) ja Kura kurgu linnualaga (RAH0000132) ning Laidunina hoiualaga (KLO2000215). Kavandatava tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha ja eeldatavasti ühe elamu lisandumisel neid ka pole. Laidunina loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), karstijärved ja -järvikud (*3180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad (9070).

Kura kurgu linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus). Laidunina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3,7 km kaugusele jääv Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487). Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum); 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus). Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja nimetatud aladele. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis kahjustaksid eelnimetatud alasid või seaksid ohtu kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad või isendid. Ei ole oodata, et planeeritava

majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike häiriks. 7. Kokkuvõte ja järeldus Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete ehitamiseks ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus planeeringualale osaliselt elamumaa juhtotstarbe määramine. Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringu ala piirneb Natura 2000 võrgustiku alade ja Laidunina hoiuala territooriumiga. Planeeringualale piirnevale hoiualale maaüksuse idaosas on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230), loopealne (6280*), lubjarikas aruniit (6210). Lisaks on planeeringualale viiva Pähkli (71401:001:0229) kü-l väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole eeldatavasti käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele või kaitsealustele liikidele ning elupaikadele. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Läätsa külas Magasima detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 14.05.2025 nr 5-2/2962-1) detailplaneeringu algatamiseks Läätsa külas Magasima katastriüksusel (katastritunnus 72101:002:0303, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 37 791 m²) ja Pähkli katastriüksusel (katastritunnus 71401:001:0229, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 780 m²). Planeeringualasse on hõlmatud osa Magasima katastriüksusest ja Pähkli katastriüksus. Planeeringuala suurus on ca 1 ha, planeeringuala on toodud otsuse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Magasima detailplaneering. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine elamu ning kõrvalhoonete ehitamiseks. A. Olemasolev olukord Planeeringualal puudub kehtiv detailplaneering ja ala on hoonestamata. Olemasolev juurdepääsutee puudub, kuid planeeringuala piirneb Kuressaare-Sääre teega. Planeeringuala kõlvikuline koosseis on peamiselt metsamaa ja haritav maa, vähemal määral looduslik rohumaa ja muu maa. Planeeringualale viib olemasolev tee üle Pähkli katastriüksuse, mis on osaliselt pinnastee ning osaliselt juba kruusaga täidetud. Planeeringuala piirneb hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega Kase (katastritunnus 72101:002:0410) ja Kadaka (katastritunnus 71401:001:0228) katastriüksustega, hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Tammetalu (katastritunnus 72101:002:0449), Härma (katastritunnus 72101:002:0875), Liiase (katastritunnus 72101:002:0876) ja Männituka (katastritunnus 72101:002:0792) katastriüksustega, hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Kadakavälja (katastritunnus 72101:002:0793) katastriüksusega ning transpordimaa sihtotstarbega Kuressaare- Sääre tee (katastritunnus 72101:002:0639) ja Läätsa-Imara tee (katastritunnus 72101:002:0922) katastriüksustega ning ida poolt ülejäänud Magasima katastriüksusega. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. B. Kehtiv üldplaneering Planeeringualal kehtib Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22. septembri 2003. a määrusega nr 16, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile planeeringualale juhtotstarvet (ka juhtfunktsiooni) määratud ei ole, tegemist on maatulundusmaaga. Maatulundusmaa on põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Üldplaneeringuga on määratud tingimused elamu ehitamiseks maatulundusmaal, mille kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu

2

ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. Juhul kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Üldplaneeringu kaardi kohaselt on alale määratud loodusväärtustega ala ja pärandkoosluste ala. Maatulundusmaal asuvate loodusväärtusega alade ja kaitsemetsa kasutamine ja majandamine peab toimuma vastavalt seadustele. Üldplaneeringu kohaselt kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal ehituskeeluvöönd 200 m laiune. Peaaegu kogu üldplaneeringu ala ulatuses järgib mere ranna ulatus lähtudes tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud 200 meetrist. Kohtades, kus see ei ole otstarbekas: 1) suurendatakse ranna ulatust tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduse § 7 lg (1)-ga lubatud kõrgveepiirist maismaa suunas; 2) järgitakse maakonna planeeringuga sätestatud ehituskeeluvööndit (maakonnaplaneeringuga määrati vaid ehituskeeluvöönd). Üldplaneeringut võib tõlgendada selliselt, et üldplaneeringus on käsitletud ja arvestatud üleujutusaladega, kuna osadel aladel on ranna ehituskeeluvööndit suurendatud üleujutusala tingliku piirini ja seda just kohtades, kus on märgitud märgalad. Üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardi kohaselt planeeringuala ulatuses rannal märgala määratud ei ole. Üleujutusala piiri üldplaneeringu joonistele kantud ei ole. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute püstitamine üksteisele lähemale kui 200 m, millest tulenevalt määratakse osale planeeringualale elamumaa juhtotstarve ja tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Elamumaa juhtotstarbega alal peab jääma ehitise põhiliseks tüübiks ühepereelamu. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas hajaasustuse põhimõttel. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükile 8.1.1 tuleb juhul, kui elamumaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Elamumaa juhtotstarbega alal on üldplaneeringuga määratud ehitustegevuseks järgmised tingimused: soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid; elamumaadele ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale; eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringu kohaselt tuleb koostada detailplaneering, kui ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele

3

kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga. Üldplaneeringuga on määratud planeeringualale loodusväärtustega ala. Üldplaneeringu alusel ei tohi eluhoonete projekteerimisel nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Lähim elamu maatulundusmaal asub planeeringuala piirist ca 8 m kaugusel ja 200 m vahekauguse nõuet ei ole võimalik tagada. Detailplaneeringuga kavandatakse Magasima katastriüksusele planeeritud elamu naaberkatastriüksuse elamule lähemale kui 200 m ja detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek, millega osale maatulundusmaale määratakse elamumaa juhtotstarve, kus eluhoonete omavaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 50 m. 50 m vahekauguse nõude tagamine on võimalik. PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ja lõike 3 kohaselt muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. PlanS § 6 punkti 9 järgi on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Tingimuseks on, et juhtotstarbele vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks ning oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu põhilahendust. Üldplaneeringus ei ole välja toodud, mis on maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine üldplaneeringu tähenduses. Kuna valdav osa katastriüksusest jääb maatulundusmaaks, siis on vallavolikogu seisukohal, et tegemist ei ole üldplaneeringu juhtotstarbe ulatusliku muutmisega PlanS § 142 lõike 1 kohaselt. Kuna elamu kavandatakse naaberkatastriüksuse elamust ca 50 - 80 m kaugusele ja 50 m kaugusele on lubatud elamuid rajada ainult üldplaneeringujärgsel elamumaa juhtotstarbega alal, siis tehakse üldplaneeringusse muudatus ja määratakse alale osaliselt elamumaa juhtotstarve. Lähtuvalt sellest on tegemist PlanS § 142 lõike 1 punkti 3 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringuala piirneb läänest, põhjast ja lõunast eluhoonetega hoonestatud katastriüksustega ning Magasima katastriüksus piirneb läänest üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarbega alaga. Planeeritav hoonestus arvestab lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning sisuliselt on tegemist elamumaa juhtotstarbe mõningase laiendamisega. Planeeritav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga määratud elamumaade planeerimise põhimõttega olemasolevate külade tihendamise osas. Eeltoodust tulenevalt on vallavolikogu seisukohal, et planeeritav hoonestus sobitub antud piirkonda, arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust, arvestatud on elamumaade planeerimise põhimõtet olemasolevate külade tihendamise ja laiendamise näol, mistõttu elamumaa juhtfunktsiooni määramine ja üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,

4

kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades ja välistatud on mõju Natura alale. Üldplaneeringu kohaselt tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine, kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, kuid kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Käesoleval juhul on planeeringuala kavandatud üldplaneeringuga määratud looduskoosluste alast välja ning koostatud KSH eelhinnangu tulemuse põhjal KSH algatamine ei ole vajalik, seega vallavolikogu leiab, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik ja selle võib asendada detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning PlanS § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6 Keskkonnaametile (edaspidi KeA), Päästeametile, Transpordiametile ja Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) xx.06.2025 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Päästeamet xx.xx.2025 kirjas nr xxx on seisukohal… MaRu xx.xx.2025 kirjas nr xxx on seisukohal … KeA xx.xx.2025 kirjas nr xxx on seisukohal … Asutuste seisukohtade alusel on käesolevat otsust täiendatud. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud xx.06.2025 kirjaga nr xxx. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on xxx (xxx, tel xxx) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil https://www.saaremaavald.ee/detailplaneeringud ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja § 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu

5

o t s u s t a b: 1. Algatada Läätsa külas Magasima detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse määramine

elamu ning abihoonete ehitamiseks ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus osale planeeringualale elamumaa juhtotstarbe määramine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Magasima detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

10.06.2025 nr 5-2/3541-1

Seisukoha küsimine Läätsa külas Magasima detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja

planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame seisukoha võtmiseks Läätsa külas Magasima

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu (vt Lisa). Planeeringuala suurus on ca 1 ha ja see hõlmab Läätsa külas osa Magasima

katastriüksusest (katastritunnus 72101:002:0303, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

37 791 m²) ja Pähkli katastriüksust (katastritunnus 71401:001:0229, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 780 m²).

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete ehitamiseks ning

Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus osale planeeringualale elamumaa juhtotstarbe

määramine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse

üldplaneeringu menetlust. Kirjale on lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud

eskiisjoonis.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

„Läätsa külas Magasima detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine_eelnõu“

Lisa 1. Planeeringuala

Lisa 2. Lähteseisukohad

Lisa 3. KSH eelhinnang

Eskiis

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]