Raamleping

1/3

Lisa 2 06.06.2025 lepingu

nr 2-2/25/283 juurde

JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased

nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest

2/3

vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete

täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Müüja õigused ja kohustused

3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava

isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole

kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja

taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse;

3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected];

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust

3/3

omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende

kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)

tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel.

1/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 415

sätestatud viisil;

2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või

elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg

2 p 3);

5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse

vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu

põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);

8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);

9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2),

sealhulgas olen teadlik, et:

9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või

psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult

automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti

süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad

ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;

9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

2/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või

helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)

sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel

Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga

kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise

vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil;

9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu

Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele

Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine

Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine

mis tahes kujul ja keskkonnas;

9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete

ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis)

agressioonisümboleid.

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

RAAMLEPING

06.06.2025 nr 2-2/25/283

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn) ja Päästeamet (registrikood 70000585, asukoht Raua tn 2, 10124 Tallinn), keda esindab Päästeameti volikirja ja põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar (edaspidi ostja), ning MR Safe OÜ (registrikood 10165653, aadress Taevavärava tee 6b, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harju maakond), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Margot Männard, (edaspidi müüja), eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „CBRN vahendid ja seadmed“ (viitenumber 285671) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. ostjale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on CBRN (chemical, biological, radiological and nuclear defence) individuaalkaitse vahendid ja seadmed, mis kaitsevad bioloogilise, kiirgus- ja tuumavaldkonna ohtude eest, nagu näiteks: kiirgusmonitorid, dekontamineerimise vahendid, respiraatorid, gaasimaskid, kemikaalide ja kiirguse eest kaitsevad ülikonnad jms, lisaks ka varustuse varuosad (nt filtrid jms) (edaspidi kaup) ja nende elutsükliga seotud lisateenused nagu remont ja hooldus (edaspidi teenus).

2/13

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ja osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba/teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

1.7. Teenuse osutamise tingimused, kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad ja ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Kaup ja teenus peavad vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup ja teenus peavad vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba ja teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist või teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse

(edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma või teenust tellima. 3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel

minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 5000 eurot ilma käibemaksuta ja ostja on sõlminud riigihankes lepingud mitme müüjaga, on ostjal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib ostja korraldada minikonkursi või osta kaupa või tellida teenust müüjalt, kes lepingu lisas 1 on märkinud ära, et pakub soovitud toodet ja/või teenust.

3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba ostmiseks või teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud kauba või teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa või teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht või teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks

ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3/13

3.2.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade või tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise või teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti

3.2.4. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta või teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida ostja ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse müüjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.2.7. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hindamiskriteeriume maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind) (osakaalu punktid 100) või kombineerituna maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind, allahindluse % lepingus fikseerimata toodetele) (osakaalu punktid 40-90) ja kvaliteedikriteerium osakaalu punktid 10-60. Ostja kasutab ainult maksumust juhul, kui punktis 3.2.7.2 välja toodud kvaliteedikriteeriumite rakendamine ei oleks hankeeseme sobivuse hindamiseks mõistlik.

3.2.7.1. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi

tingimustes. 3.2.7.2. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid

kriteeriume:

• Tarneaeg/kiirus (vähim on parim) – kasutatakse juhul, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt ostja vajadusest.

• Garantiiaja kestus (suurim on parim) – kasutatakse juhul, kui soovitakse anda lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.

• Keskkonnahoidlik kriteerium (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) – kasutatakse juhul, kui soovitakse hinnata lisaks ka toodete keskkonnahoidlikkust.

• Toote ja/või tootenäidiste kvaliteet, kasutusmugavus või funktsionaalsus (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) kasutatakse juhul, kui lõppkasutaja jaoks on toote kasutatavus/mugavus/kvaliteet tavapärasemast tähtsam.

• Hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus kauba kvaliteedi tagamisel või testimisel (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) kasutatakse juhul, kui lepingu eseme keerulise olemuse tõttu peab ostja vajalikuks eelneva kogemuse hindamist.

• Tootmise asukoht - seda kriteeriumi kasutatakse juhul, kui ostja soovib omistada lisapunkte toodete tootmise asukohale/piirkonnale, mis on temale logistiliselt kõige lähem ning tagab suurema tarnekindluse (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis).

4/13

3.2.8. Ostja võib minikonkursis küsida tootenäidiseid nii vastavuse hindamiseks kui ka visuaalse hinnangu, kvaliteedi, kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse hindamiseks. Ostja võib kaasata tootenäidiste kontrollimisele ja katsetamisele sõltumatu(d) eksperdi(d).

3.2.9. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba või tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.10. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.11. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.12. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.12.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.12.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.2.12.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.2.13. Ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav

hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba ostmine ja teenuse tellimine alljärgneva korra alusel: 3.5.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise

ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba või teenuse maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.5.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui ostja nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

5/13

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Ostja võib tellida kaupa või teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt uue töötaja vajadused, vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta) . Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa on võimalik saada), vajaliku kauba olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas), kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde. Tarne üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

3.8. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu või teenuseid (kaubad ja teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade või teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui müüjaid on üks, mille raames esitab ostja müüjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade või teenuste hinnastamise tingimused.

4. Ostja õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade

ostmise või teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba või teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamise või teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal või teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu ja/või tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski müüja

ei esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba ja/või teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Müüja õigused ja kohustused

5.1. Müüja kohustub esitama ostjale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt

ostetud kauba või tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

6/13

5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida või teenust osutada.

5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa ja/või osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Juhul kui müüja tugines kvalifitseerimistingimus(t)e täitmisel teisele ettevõttele, siis müüja on kohustatud sama ettevõtet tuginetavas osas lepingu täitmisel kasutama. Juhul, kui müüja soovib ettevõtjat asendada, siis võib seda teha ainult ostja nõusolekul.

5.9. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.10. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.11. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimise või teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Kauba pakendamine ja markeerimine

6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

7. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad Eesti Incoterms® 2020 tarnetingimused. Tarnekohad, tarneklauslid ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes. Müüjal on õigus kasutada kauba tarnimisel kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda kolmanda osapoole seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus.

7.2. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, esitab müüja ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi.

7.3. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

7.4. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida: 7.4.1. kauba nimetus; 7.4.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.4.3. riigihanke viitenumber 285671; 7.4.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 7.4.5. logistilise ühiku mõõtmed; 7.4.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 7.4.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus; 7.4.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 7.4.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 7.4.10. sihtkoha tarneaadress.

7.5. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud

tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 5 tööpäeva enne selle toimumist või kui

7/13

tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta. Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba korrektse üleandmiseni müüja.

7.6. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel või pärast teenuse osutamist, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Saatelehele tuleb märkida:

7.6.1. müüja andmed; 7.6.2. ostja andmed; 7.6.3. kauba ja/või teenuse vastuvõtja nimi; 7.6.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.6.5. riigihanke viitenumber 285671; 7.6.6. toote nimetus, tootekood ja kogus või teenuse liik ja osutamise aeg.

7.7. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud

kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 7.8. Ostjal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul kauba või teenuse kvaliteedi vastavust lepingu

ja hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti, mille edastab müüjale.

7.9. Ostja vormistab kauba ostmise või teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse vajadusel koos kvaliteedikontrolli aktiga müüjale, kui ei lepita kokku teisiti. Saateleheks loetakse ka kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti.

7.10. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7.11. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama.

7.12. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.13. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale ja osutatavale teenusele kohaldub lepingu punktis 8.2 nimetatud hind.

7.14. Müüja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt. Ostjal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning müüja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima ostja ja müüja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti.

8. Lepingu maksumus ja maksetingimused

8.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 10 000 000 eurot,

millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 8.2. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud

minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks.

8.3. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.4. Ühe tarne või osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole teisiti kokku lepitud. 8.5. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta

8/13

esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

8.6. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

8.6.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); Päästeamet (registrikood 70000585, aadress Raua tn 2, 10124 Tallinn).

8.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:

ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 285671; kauba kogus ja nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest.

8.6.3. Pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS SEB Pank Saaja pangakonto number: IBAN EE281010220026801011 SWIFT: EEUHEE2X

8.7. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest 28 päeva

jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.8. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

8.9. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8.10. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 8.10.1. NATO relvajõudude tarbeks ostetavale kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15. 8.10.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetava kauba tingimused lepitakse kokku

hankelepingus. 8.10.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on ostja poolt müüjale esitatud

käibemaksuvabastuse tõend.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

9/13

9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

10. Garantiikohustus

10.1. Kui kaup ja/või teenus on kaetud garantiiga, annab müüja lepinguga kõikidele kaupadele ja/või teenustele garantii minimaalselt 12 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus.

10.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast või alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt.

10.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

10.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist ja tootja juhiseid.

10.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal või osutatud teenustel ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

10.6. Müüja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 90 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 20%-l tarnitud kaubal või osutatud teenusel esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba või osutatud teenuse väljavahetamist.

10.7. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 10.8. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale või teenusele algse garantiiga

sama kestusega uus garantii.

11. Konfidentsiaalsus ja julgeolekutingimused

11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10/13

11.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

11.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 2). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

12. Intellektuaalse omandi õigused 12.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon ja teenusega seotud

dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

12.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

12.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

13. Vastutus 13.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase

täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale

üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

13.5. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba või osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni või teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmise või teenuse osutamisega viivitanuks.

13.6. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

13.7. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse

11/13

osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

13.8. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva .

13.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.10. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga või mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

13.11. Juhul kui kaup või teenus ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba või teenuse, on ostjal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse.

13.12. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmise või teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.13. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13.14. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

13.15. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest.

13.16. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.17. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.18. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

13.19. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.20. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.21. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest

12/13

teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 14.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 14.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba

müügi või teenuse osutamisega; 14.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 14.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 14.4.1-14.4.10.

14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

14.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel sõdurivarustus & elutoetus-e kategooriajuht Maia Prunt (tel +372 5554 6781, e-post [email protected], [email protected], [email protected]).

15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. Päästeameti kontaktisikud lepingu täitmise osas on Kaiu Koll (tel +372 5332 2737, e-post [email protected]) ja Peeter Kuhi (tel +372 503 4326, e-post [email protected]).

15.3. Müüja kontaktisik lepingu jooksva täitmise osas on Viktor Jõgisuu (tel 501 0178, e-post [email protected]).

15.4. Kontaktisikud kauba või teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 15.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 15.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

13/13

16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Leping kehtib alates jõustumisest 84 kuud või punktis 8.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla erinevad müüjad.

16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

16.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 16.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud ostja allkirja kuupäevast.

17. Lisad

17.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus ja pakkuja poolt pakutavate tootete sortiment; 17.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused.

Ostja: (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar peadirektor

Müüja: (allkirjastatud digitaalselt) Margot Männard juhatuse liige