Dokument

MÄÄRUS

06.06.2025 nr 15

Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Määrus kehtestatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 22 lõike 2 alusel.

§ 1. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Määrusega kehtestatakse järgmised kohtuarstliku lahangu saatekirja vormid:

1) lisa 1, mille täidab uurimisasutus või prokuratuur;

2) lisa 2, mille täitmist alustab haigla ja lõpetab politsei.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi

kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm uurimisasutusele või prokuratuurile

Lisa 2. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm haiglale ja politseile

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Määruse muutmisega kehtestatavad uued vormid sisaldavad surnud isiku

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Eesti õigussüsteemis on surnud

isikute andmetöötlusega seonduv reguleeritud isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) §-s 9. Selle sätte kohaselt on surnud täiskasvanu andmed kaitstud 10

aastat ja alaealiselt surnute andmed 20 aastat pärast surma. Selle aja jooksul

tuleb järgida kõiki andmekaitsepõhimõtteid, sealhulgas näha töötlemiseks ette

õiguslik alus. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 22 näeb ette, et

kohtuarstliku lahangu tegemise aluseks on uurimisasutuse või prokuratuuri

saatekiri, millele lisatakse surnu leidmiskoha asjaolude kirjeldus, ning

kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist,

kasutamist ja avalikustamist, sealhulgas ka surnu isikuandmete töötlemist 10

aasta jooksul pärast tema surma, käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26)

riivena1. Lisaks tuleb siin silmas pidada, et osad surnu isikuandmed, näiteks

terviseandmed, võivad riivata ka pärijate õigust eraelu puutumatusele. PS § 11

kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See

tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega,

mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused

langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada

reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures

peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu

intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See

tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega,

määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse

ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda

üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev

Mittearvestatud, võetud teadmiseks. Võrreldes

varasemaga ei ole isikuandmete koosseis vormidel

muutunud ning volitusnorm annab aluse nimetatud

vormide kehtestamiseks. Mõistame, et SPTS-is on

puudujääke, kuid seda probleemi ei ole võimalik

lahendada nimetatud määruse muudatustega.

Selgitame, et koheselt saatekirja vormide

digitaliseerimist plaanitud ei ole ning tulevikus on

plaanis ka Siseministeeriumil POLIS-e põhimäärust

muuta.

volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise

seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused

täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema

isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete

koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse

volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete

säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama

andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKS §-s 14 sätestatule. Surma põhjuse

tuvastamise seadus ei reguleeri politsei poolt kehtestavas vormis sätestatud

isikuandmete töötlemisega seonduvat Politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) §

7 46 kohaselt on politseil õigus töödelda oma ülesannete täitmisel

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Täpsemalt ei ole hetkel kuskil

politsei andmete töötlemise alust sätestatud. Juhime tähelepanu, et

andmetöötluse minimaalsuse ja seaduslikkuse tagamiseks peab seaduses iga

konkreetse ülesande puhul niivõrd kui see on võimalik olema määratletud,

milliseid isikuandmete kategooriad selle ülesande täitmise raames on vaja

töödelda ning kaua neid andmeid säilitatakse. Kriminaalmenetluse puhul võib

olla võimatu määratleda, milliseid andmeid on vaja töödelda, kuna menetluse

seisukohast võivad olla asjakohased ükskõik millise isikuandmete kategooria

andmed. Samas antud juhul on aga konkreetselt teada, et surnu lahkamisele

saatmisel on vaja vormil ette näha isiku üldandmed ning terviseandmed ning

ilmselt on võimalik ette näha ka kaua on vajalik seda vormi koos seal

sisalduvate isikuandmetega säilitada. Isikuandmete kategooriate ja

säilitustähtaegade reguleerimine seaduse tasandil on konkreetse ülesandega

seonduvalt vajalik just siis, kui andmetöötlus toimub väljaspool andmekogu –

nagu see hetkel lahkamisele saatmise puhul näib toimuvat. Seletuskirja kohaselt

on vaja vorm digitaliseerida, et seda oleks võimalik täita patrullsõidukis e-

politsei seadmes või näiteks tahvelarvutis välitööl. Digitaliseerimine võimaldab

edastada andmeid automaatselt ja kohe infosüsteemi POLIS (andmekogu).

PPVS näeb ette küll andmekogu regulatsiooni, aga selle kohaselt on nähtud ette,

et andmekoosseisud ja säilitustähtajad nähakse ette põhimääruses, mis ei ole

Justiitsministeeriumi hinnangul kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb isikuandmete andmekoosseisud ja

säilitustähtajad näha ette seaduse tasandil, vajadusel säilitamise tähtaegu

põhimääruses täpsustades. Palume viia PPVS andmekogu regulatsioon

andmekaitsenõuetega vastavusse. Eelnevast tulenevalt jätab

Justiitsministeerium käesoleva eelnõu kooskõlastamata, kuna surma põhjuse

tuvastamise seaduse §-s 22 ette nähtud regulatsioon ega PPVS-is ette nähtud

andmekogu regulatsioon ei ole piisav, et selle alusel saaks kehtestada

määrusega vormid, mis sisaldavad surnu isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid. Selleks, et seaduse regulatsioon vastaks põhiseaduses ja IKS-is

sätestatule, tuleks POLIS-e regulatsiooni PPVSis täiendada töödeldavate

isikuandmete kategooriatega ning säilitamise tähtaegadega.

2. Hoolimata sellest, et Justiitsministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata,

sooviksime, et vorm oleks kasutatav ka teiste uurimisasutuste poolt. Seadus

räägib uurimisasutustest, mitte ainult PPA-st. Näiteks võib vanglatel praktikas

esineda vajadust surnukeha kohtuarstlikule lahangule saata. Selleks, et teha

selgeks, kuidas need vormid ja seal sisalduvad andmed liiguvad ja millistes

andmekogudes, teeme ettepaneku kohtuda ja ühiselt vajalikud protsessid

kaardistada ja muudatused koostada.

Hetkel on tegemist paberkandjal andmetega. Kui

tulevikus toimub vormide digitaliseerimine, siis

võivad andmed liikuda andmekogudes ning oleme

tulevikus nõus kohtuma.

Eesti Kohtuekspertiisi instituut

3. Tehnilised märkused vormide osas.

Arvestatud, vorme vastavalt muudetud

Eesti Haiglate Liit

4. Eelnõu põhjal jääb ebaselgeks, kes otsustab kohtuarstlikule lahangule saatmise

juhul, kui inimene sureb haiglas. Surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel on

praegu kohtuarstliku lahangu tegemise aluseks uurimisasutuse või prokuratuuri

Võetud teadmiseks. Selgitame, et jätkub senine

praktika ning haigla ei saada surnukeha lahangule,

vaid üksnes alustab saatekirja koostamist ning

saatekiri. “Kohtuarstliku lahangu satekirja vormi” eelnõu paragrahvi 1 alusel

täidab lisanduva haigla saatekirja vormi suures osas haigla, määratledes ära

kohtuarstlikule lahangule suunamise alused. Kas see tähendab, et

kohtuarstlikule lahangule suunamise otsustab haigla? Kas planeeritakse muuta

surma põhjuse tuvastamise seadust või on siiski lõpliku otsuse õigus ja

kohustus haigla saatekirja viimast osa täitval politseiametnikul?

lahangule saatmise otsustab Politsei-ja

Piirivalveamet.

5. Eelnõu kohaselt tuleb haigla saatekirja jaotises „Kohtuarstlikule lahangule

saamise alused“ märkida, kas surm on tingitud välispõhjustest ja alavalikuna

täpsustada välispõhjus. Siinkohal juhime tähelepanu, et välispõhjuste korral ei

ole arstid alati pädevad hindama, kas tegemist oli rünnaku, õnnetusjuhtumi või

näiteks narkootilise aine mürgistusest tingitud surmaga.

Võetud teadmiseks. Selgitame, et vormi täitmisel ei

eeldata ega tugineta arsti pädevat hinnangule, vaid

see on võimalik põhjus, mis edastatakse arsti

arvamusena politseile hinnangu andmiseks.

6. Palume täpsustada, mis saab haigla koostatud saatekirjast juhul, kui politsei ei

saada surnut kohtuarstlikule lahangule? Kas haiglale jääb sellest otsusest

fikseeritud märge?

Võetud teadmiseks. Rõhutame, et haigla ei koosta

saatekirja, vaid alustab selle täitmist ning edastab

selle politseile. Vajadusel edastab politsei haiglale

tagasiside kui lahangule saatmist ei toimu.

7. Palume täpsustada ja saata tervishoiuteenuse osutajatele sellekohane

teabematerjal, millised on olukorrad, kus haiglatel on kohustus surnu

kohtuarstlikule lahangule saata.

Selgitatud eelnevalt, et sellist kohustust ei teki.

8. Eelnõu seletuskirja kohaselt digitaliseeritakse nii politsei kui ka haigla

saatekirja vorm, et võimaldada seda elektroonselt edastada politseisse ja Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti (edapsidi EKEI). Palume täpsustada, kuidas on

Võetud teadmiseks. Tulevikus nähakse vormi

digitaliseerimist haigla infosüsteemi osana.

Vajadusel arvestatakse digitaliseerimisel

planeeritud haigla saatekirja vormi digitaliseerimine. Kuidas on planeeritud

haigla saatekirja edastamine politseile, EKEI-le? Kas seda nähakse haiglate

infosüsteemide arendusena või on Siseministeeriumil mõni muu

andmevahetuse võimalus? Juhime tähelepanu, et haiglate infosüsteemide

arendus nõuab haiglatelt täiendavat rahalist ja personali ressurssi, mille

leidmine praeguses ajahetkes on äärmiselt keeruline.

täiendatavate rahaliste kulutustega. Digitaliseeritud

vormide kasutamine jääb haiglale vabatahtlikuks,

alati on võimalik vorme edastada ka paberkandjal või

pdf -formaadis.

Siseministri 06.06.2025 määrus nr 15

„Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“

Lisa 1

Kohtuarstliku lahangu saatekiri (koostab uurimisasutus või prokuratuur)

ÜLDANDMED

Saatekirja koostamise aeg: ____.___________ 20___ Juhtumi nr:

Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus

Koostaja nimi: Ametinimetus:

Surnukeha leidmise aeg: ____.________ 20___Kellaaeg: Isik on tuvastatud: [ ] jah [ ] ei

Surnu ees- ja perekonnanimi:

Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata

SURNU LEIDMISE KOHT

Aadress: Koordinaadid (maastikul leidmise korral):

[ ] elukoht [ ] kauplus, teenindusettevõte [ ] looduslik veekogu

[ ] transpordivahend [ ] metsaala

[ ] asutus [ ] tervishoiuasutus, hooldekodu [ ] vann, bassein jms [ ] maantee, tänav [ ] muu

Olustiku kirjeldus:

[ ] Arst [ ] Kiirabi [ ] Õde

Kaameraga nr:

Keskkond: [ ] kuiv [ ] niiske [ ] märg [ ] vee sees [ ] päikese käes [ ] varjus Temperatuur:

Asend: [ ] vasakul küljel [ ] paremal küljel [ ] selili [ ] kõhuli [ ] ripub

Tehiolud: [ ] enesetapukiri [ ] lähedal alkohol [ ] lähedal ravimid [ ] lähedal relv [ ] lähedal süstal

Riietus: [ ] üleriieteta [ ] üleriietega [ ] päästevest seljas [ ] alasti [ ] lähedal helkur

KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED

[ ] Surm on tingitud välispõhjusest

välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) teadmata

[ ] Surnu isik ei ole teada

[ ] Hilised surmajärgsed muutused

Välispõhjuse täpsustus

välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest

[ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] elektritrauma

[ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma [ ] vingugaasi mürgistus

[ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus (täpsusta)

kirjelduseskirjelduses [ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma [ ] muu (täpsusta)

Täpsustus:

Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule

ja saatekirja ei vormistata!

Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti:

[ ] surnukeha [ ] surnukeha osa [ ] skelett/luud

KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE:

[ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] mobiiltelefon [ ] ehted [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed

Vajaduse korral täpsustus:

Siseministri 06.06.2025 määrus nr 15

„Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“

Lisa 2

Kohtuarstliku lahangu saatekiri (täidab haigla ja täiendab politsei)

ÜLDANDMED

Andmete esitamise aeg: ____.________ 20___ Haigla/osakond:

Andmete esitaja nimi:

Andmete esitaja ametinimetus:

Telefoninumber, e-posti aadress:

Surmaaeg: ___.______ 20___ Kellaaeg: Isiku haiglasse saabumise aeg: ___.______ 20___

Surma fakti tuvastaja nimi:

Surma fakti tuvastaja ametinimetus:

Surnu ees- ja perekonnanimi:

Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata

SURMAKOHT

Aadress:

KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED

[ ] Surm on tingitud välispõhjusest

välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) teadmata

[ ] Surnu isik ei ole teada

[ ] Hilised surmajärgsed muutused

Välispõhjuse täpsustus

välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest

[ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] elektritrauma

[ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma [ ] vingugaasi mürgistus

[ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus (täpsusta) [ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma [ ] muu (täpsusta)

Täpsustus:

Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule

ja saatekirja ei vormistata!

Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti surnukeha.

KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE:

[ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] mobiiltelefon [ ] ehted [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed

Vajaduse korral täpsustus:

TÄIDAB POLITSEI

Juhtumi nr:

Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus

Saatja nimi: Ametinimetus:

1

Siseministri määruse „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on optimeerida surnu kohtuarstlikule lahangule saatmist. Selleks:

1) uuendatakse kohtuarstliku lahangu saatekirja (edaspidi saatekiri) vormi ja viiakse see koos-

kõlla praktikaga;

2) kehtestatakse kaks saatekirja vormi:

 lisa 1,mille täidab ja saadab vajadusel edasi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (edas-

pidi EKEI) politsei1 (edaspidi politsei saatekiri);

 lisa 2, mille täitmist alustab haigla, kes edastab selle seejärel politseile, kes täiendab

seda ja vajadusel saadab selle edasi EKEI-le (edaspidi haigla saatekiri).

Saatekirja vormi sisu ja ülesehitus on aegunud: vaja on täpsemalt märkida kohtuarstlikule

lahangule saatmise põhjuseid ja aluseid ning eemaldada ebakohased viited ja tekstid.

Kahe saatekirja vormi kehtestamine on vajalik, sest tuntava osa surnukehade kohtuarstlikule

lahangule saatmise vajadus tekib haiglas, misjuhul võib saatekirja koostamist alustada haigla.

Sellisel juhul puudub vajadus kirjeldada surnu leidmise kohta, sealhulgas selle liiki ja olustikku.

Kehtivas saatekirja vormis puudub näiteks võimalus märkida, mis haiglasse ja millal isik

toimetati ning mis haiglas ta suri. Ka puudub võimalus märkida isiku haiglasse toimetamise ja

surmaaega. Kaks saatekirja vormi võimaldavad eristada, kes ja millal vormi täidab. Vormi

valikul ei ole niivõrd oluline mitte see, kus isik suri, vaid kes seda täidab: politsei või haigla ja

seejärel politsei. Saatekirja vormide peamine sisuline erinevus on, et haigla saatekirjas ei

kirjeldata surmakohta.

Lisaks võimaldavad muudatused tulevikus saatekirja vormi lihtsamalt digitaliseerida, mille

tulemusena oleks võimalik seda täita patrullsõidukis e-politsei seadmes või näiteks tahvel-

arvutis välitööl. Digitaliseerimine võimaldab edastada andmeid automaatselt ja kohe info-

süsteemi POLIS. Sellega välditakse olukorda, kus pabervormi andmed tuleb sisestada hiljem

käsitsi e-keskkonda.

Eelnõuga kaasneb oluline positiivne mõju, kuna politsei ei pea enam minema saatekirja

koostamiseks haiglasse ja haiglad saavad saatekirja ise koostada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja

 Politsei- ja Piirivalveameti jurist Katreen Siirma ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Kristi

Kool (teenistussuhe peatunud).

1 Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 22 lõike 1 kohaselt on kohtuarstliku lahangu tegemise alus uurimisasutuse

või prokuratuuri saatekiri. Praktikas koostab saatekirju politsei, mistõttu ei käsitleta seletuskirjas eraldi teisi

uurimisasutusi ega prokuratuuri.

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtu-

arstliku lahangu saatekirja vormi kehtestamine“ (edaspidi kehtiv määrus) avaldamismärkega

RT I, 09.07.2013, 10.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

1) Paragrahviga 1 kehtestatakse lisad 1 ja 2. Lisas 1 on politsei saatekirja vorm ja lisas 2

haigla saatekirja vorm, mille täidab haigla ja seejärel politsei. Praegu täidab politsei sama

vormi nii haiglas kui ka väljaspool seda surnu kohtuarstlikule lahangule saatmisel.

2) Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks.

Kehtestatakse kaks saatekirja vormi, et oleks võimalik eristada, kes ja millal vormi täidab.

Vormi valikul ei ole niivõrd oluline mitte see, kus isik suri, vaid kes vormi täidab: politsei või

haigla.

Üldreegel on, et kui surnu on vaja saata kohtuarstlikule lahangule ja saatekirja koostab politsei-

ametnik, täidab ta alati politsei saatekirja vormi ehk lisa 1. Politseiametnik täidab selle isegi

siis, kui isik suri näiteks kiirabiautos ja ta transporditi kiirabiautoga surnukuuri või haigla oote-

ruumis, hooldekodus, hambaarstikliinikus või taastusravipalatis. Kui aga isik suri haiglaravil

või haiglasse transpordil, näiteks kiirabiautos, ja pärast surma toimetati ta haiglasse, alustab

saatekirja koostamist haigla, täites alati haigla saatekirja vormi ehk lisa 2.

Näiteks liiklusõnnetuse korral on olenevalt asjaoludest võimalik täita emba-kumba saatekirja

vormi. Kui hukkunuga sündmuskohale saabub politseipatrull, koostab ta politsei saatekirja

(lisa 1). Kui aga hukkunu tõstetakse kiirabiautosse või kannatanu sureb kiirabiautos ja kiirabi-

brigaad otsustab ta siiski transportida haiglasse, alustab saatekirja koostamist haigla (lisa 2).

Kiirabibrigaad kiirabiautos ise saatekirja ei koosta: seda teeb üksnes politseiametnik kohapeal

(lisa 1) või haigla, kuhu surnu transporditakse (lisa 2). On ka võimalik olukord, kui sündmus-

kohal hukkunu transporditakse haiglasse ja sinna kutsutakse politseiametnik, kes koostab seal

politsei saatekirja (lisa 1). Samas on ka võimalik, et haiglas surnu surmapõhjus ei ole meditsiini-

line, vaid näiteks õnnetus või kallaletung. Sellisel juhul kutsutakse haiglasse samuti politsei-

ametnik, kes koostab seal politsei saatekirja (lisa 1).

Politsei saatekirja vorm (lisa 1)

Politsei saatekirja vorm koosneb neljast jaotisest:

1) „Üldandmed“;

2) „Surnu leidmise koht“;

3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ ja

4) „Koos surnukehaga saadetakse“.

3

Üldandmed

Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:

 koostamise kuupäev;

 juhtumi number;

 prefektuur ja politseijaoskond;

 märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus;

 koostaja nimi ja ametinimetus;

 surnukeha leidmise kuupäev ja kellaaeg;

 märge, kas surnu on tuvastatud, ning sellisel juhul surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu.

Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse:

 juhtumi number, et siduda politsei saatekiri kindla juhtumiga infosüsteemis POLIS;

 politseijaoskond, et oleks võimalik märkida saatekirja koostamise asukoht politseijaos-

konna tööpiirkonna täpsusega;

 valik „koostatakse ekspertiisimäärus“, arvestades, et esmategevus on surnukeha EKEI-sse

saatmine ja lisaks koostatakse ekspertiisimäärus, st kui surnu saadetakse kohtuarstlikusse

ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiisimäärus;

 soo valik „teadmata“, kuna on juhte, kus seda ei ole võimalik tuvastada.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja:

 koostaja telefoninumber ja e-posti aadress, kuna EKEI-l on võimalik neid vajadusel

politseilt pärida;

 EKEI regionaalne üksus, kuna praktikas toimetatakse surnu sama regiooni instituudi

üksusesse ja seda ei ole vaja märkida;

 valikud „isik on teada“, „tundmatu mees“, „tundmatu naine“ ja „pole määratletav“, sest

edaspidi täidetakse tundmatu isiku korral valik „surnu isik ei ole teada“ ja märgitakse sugu

eraldi, kui see on teada;

 surma tuvastaja valikud „arst“, „kiirabi“ ja „õde“, kuna tervishoiuteenuse osutaja edastab

need EKEI-le eraldi;

 surnu tuvastamise viisi valikud „dokumentaalselt“ ja „tuntud ära“. Edaspidi on vaja märkida

üksnes, kas surnu on tuvastatud või mitte. Oluline on, kas surnu on tuvastatud või mitte,

mitte see, kuidas ta tuvastati. Surnu saadetakse kohtuarstlikule lahangule igal juhul,

hoolimata sellest, kuidas ta on tuvastatud.

Surnu leidmise koht

Jaotises „Surnu leidmise koht“ märgitakse:

 surnukeha leidmise aadress, või kui see leitakse maastikul, koordinaadid;

 surnukeha leidmise asukoha liik, näiteks elukoht või looduslik veekogu;

 olustiku kirjeldus, sealhulgas keskkond, asend, tehiolud ja riietus;

 kaamera number.

Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse järgmised väljad.

1) Surnukeha leidmise aadressina märgitakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori2

(edaspidi EHAK) põhine geoinfo aadress. Kui kehtivas saatekirja vormis on võimalik

märkida, et surnukeha leiti elukohast, siis edaspidi on võimalik märkida ka, et surnu leiti

2 Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. – Statistikaameti klassifikaatorid.

4

asutusest, kauplusest, teenindusettevõttest, tervishoiuasutusest, hooldekodust, looduslikust

veekogust, vannist, basseinist, transpordivahendist, maanteelt, tänavalt, metsaalalt või

muust kohast. Muudatus on vajalik, et surnukeha leidmise koht oleks võimalik märkida

võimalikult täpselt. See lihtsustab politseiametniku tööd ja hoiab kokku aega. Valikud on

kujunenud senise praktika põhjal ja lihtsustavad politsei saatekirja koostamist: nii ei ole

vaja surnu leidmise kohta olustiku kirjelduses eraldi kirjutada.

2) Võimaldatakse „Olustiku kirjelduses“ kirjeldada keskkonda, asendit, tehiolusid ja riietust.

Selleks on ka alavalikud. Lisaks on võimalik märkida keskkonna temperatuur. Muudatus

on vajalik, et kirjeldada surnu leidmise asukohta ja olustikku täpsemalt ja kiiremini. Tänu

alavalikutele ei pea seda käsitsi tegema, mis lihtsustab politsei saatekirja koostamist. Samuti

ühtlustab see olustiku kirjeldust ja välistab ebaolulise info lisamise. Ka juhib see politsei

saatekirja koostaja tähelepanu olustiku olulistele asjaoludele, mida on vajalik täpselt ja

asjakohaselt kirjeldada. Kehtiv saatekirja vorm seda ei võimalda. Olustiku kirjelduse ala-

valikud on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja EKEI soovil, arvestades senist

praktikat.

3) On võimalik lisada ka kaamera number, millega jäädvustatakse surnukeha leidmise asu-

koht. Praktikas kasutatakse olustiku jäädvustamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 152

lõike 1 alusel elektroonilist salvestusseadet, näiteks fotoaparaati või videokaamerat, et

vältida olustiku pikemat kirjeldust.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja võimalus märkida, kuidas on surmast teatatud

omastele. Selle märkimine ei ole asjakohane.

Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused

Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ märgitakse, kas surm on tingitud välis-

põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui

surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see oli rünne, enesetapp,

õnnetusjuhtum või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 varianti.

Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle

surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule

lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida politsei saatekirja koostaja tähelepanu aluste

olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad saatekirja koostamist, kuna aluseid ei pea

enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on

üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtuarstlikule

lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka.

Samamoodi nagu kehtivas saatekirja vormis, märgitakse ka edaspidi, mis EKEI-sse lahkamisele

saadetakse, aga valik „skeleti/jäänused“ asendatakse valikuga „skelett/luud“. Muudatus on

tingitud EKEI soovist: „luud“ on selgemini mõistetav, jäänuste puhul ei pruugi olla arusaadav,

mida selle all mõeldakse.

Koos surnukehaga saadetakse

Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed koos surnukehaga EKEI-sse

saadetakse.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja järgmised väljad.

 Valikutest jäetakse välja „muu isikut tõendav dokument“, „kiirabikaardi koopia“, „paik-

vaatluse protokoll“, „käekell“, „peakate“ ja „jalatsid“. Nii täpne esemete loetelu ei ole

5

vajalik: piisab valikutest „riided“ ja „ehted“. Vajadusel saab täpsustada käsitsi. Kiirabi-

kaardi koopia väljajätmine on vajalik, kuna praktikas edastatakse kiirabikaardi koopia

EKEI-le elektrooniliselt. Lisatakse valik „sularaha“, mille juures on võimalik märkida ka

summa.

 Jäetakse välja võimalus märkida, kelle käest saab teavet kohtuarstlikule lahangule saadetud

tundmatu surnukeha isiku tuvastamise ja saatekirja puudulike andmete kohta. See ei ole

vajalik, kuna teavet saab pärida politsei saatekirja koostaja käest, kelle nimi on üld-

andmetes.

 Jäetakse välja väli „infosüsteemis POLIS on surnukeha leidmine registreeritud nr … all“.

Praktikas kasutatakse sõna „juhtum“, mis tuleb märkida üldandmetes (juhtumi number).

Samuti jäetakse välja surnukeha leidmise registreerija ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

 Politsei saatekirja koostaja nimi ja ametinimetus märgitakse üldandmetes ning registreerija

allkirja ei ole vaja, kuna saatekiri registreeritakse digitaalselt. Haldusmenetluse seaduse

§ 18 lõike 3 kohaselt ei pea digisaatekirja digiallkirjastama, kui selle koostaja on turvalisel

viisil tuvastatud.

 Jäetakse välja surnukeha ja saatekirjas nimetatu vastuvõtmise andmed: vastuvõtmise kuu-

päev ja kellaaeg ning vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning töökoht. Neid andmeid ei ole

vaja märkida, kuna need edastatakse elektrooniliselt. Surnukeha ja saatekirja vastuvõtmist

saatekirjal ei märgita.

Haigla saatekirja vorm (lisa 2)

Haigla saatekirja vorm koosneb viiest jaotisest:

1) „Üldandmed“;

2) „Surmakoht“;

3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“;

4) „Koos surnukehaga saadetakse“ ja

5) „Täidab politsei“.

Üldandmed

Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:

 andmete esitamise kuupäev;

 haigla/osakond;

 andmete esitaja nimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;

 surmaaeg (kuupäev ja kellaaeg);

 isiku haiglasse saabumise kuupäev;

 surma fakti tuvastaja nimi ja ametinimetus ning

 surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu.

Ruumi kokkuhoiuks on haigla saatekirjas lühidalt „nimi“, ent märgitakse nii andmete esitaja

kui ka surma fakti tuvastaja ees- ja perekonnanimi. Märgitakse andmete esitamise aeg, mitte

haigla saatekirja koostamise aeg, kuna andmeid on võimalik esitada ja saatekirja koostada

erinevatel aegadel, kusjuures tähtis on märkida üksnes esimene. Kuna surnu sugu ei ole alati

võimalik või vaja tuvastada, lisatakse valik „teadmata“.

Surmakoht

Jaotises „Surmakoht“ märgitakse surmakoha EHAK-i põhine digitaalselt kasutatav geoinfo

aadress. Võrreldes politsei saatekirja vormiga ei märgita asukoha liiki, kuna surm leiab aset

tervishoiuteenuse osutaja asukohas või sõidukis ja lisavalikuid ei ole vaja.

6

Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused

Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ märgitakse, kas surm on tingitud välis-

põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui

surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see oli rünne, enesetapp,

õnnetusjuhtum või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 varianti.

Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle

surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule

lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida haigla saatekirja koostaja tähelepanu aluste

olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad saatekirja koostamist, kuna aluseid ei pea

enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on

üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtuarstlikule

lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka.

Võrreldes politsei saatekirjaga ei märgita, mis EKEI-sse kohtuarstlikule lahangule saadetakse,

sest haiglast ei saadeta surnukeha osasid, skelette ega jäänuseid, vaid terviklik surnukeha.

Koos surnukehaga saadetakse

Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed EKEI-sse saadetakse. Valikud

on „ID-kaart“, „pass“, „juhiluba“, „mobiiltelefon“, „riided“, „sularaha“ ja „muud esemed“.

Kiirabikaart ja perearsti saatekiri edastatakse elektrooniliselt. Vajadusel on võimalik valikuid

käsitsi täpsustada.

Täidab politsei

Jaotises „Täidab politsei“ märgitakse:

 juhtumi number;

 prefektuur ja politseijaoskond;

 märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus, ning

 saatja nimi ja ametinimetus.

Erinevalt teistest jaotistest täidab seda mitte haigla esindaja, vaid politsei. Nagu politsei saate-

kirja puhul, on võimalik märkida juhtumi number, et siduda haigla saatekiri kindla juhtumiga.

Ruumi kokkuhoiuks kasutatakse sõna „nimi“, ent märgitakse nii saatja ees- kui ka perekonna-

nimi. Haigla saatekirja koostamise asukoht märgitakse politseijaoskonna tööpiirkonna täpsuse-

ga. Võimalik on ka märkida, kas koostatakse ekspertiisimäärus. Esmategevus on surnukeha

EKEI-sse saatmine ja lisaks koostatakse ekspertiisimäärus, st kui surnu saadetakse kohtu-

arstlikusse ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiisimäärus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm:

 Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikud ning

7

 EKEI ja haigla töötajad.

Eelnõu mõjutab umbes tuhandet politseiametnikku, kes saatekirju koostavad, ja sadakonda

andmesisestajat, kes saatekirja andmed infosüsteemi POLIS kannavad. Lisaks mõjutab eelnõu

50 EKEI ja ca 200 haigla töötajat.

Kehtiv saatekirja vorm eeldab, et saatekirja koostab vaid politsei, ent tegelikkuses võib ka

haiglal olla vaja seda teha, kuna ka sealt saadetakse surnuid kohtuarstlikule lahangule. Tänu

saatekirja vormi ajakohastamisele ning politsei ja haigla saatekirja eristamisele on saatekiri

edaspidi objektiivsem. Lahkamise asjaolud on selged, andmeid fikseeritakse ühetaoliselt ning

saatekirja vorm toetab ülesehituselt selle koostajat, viidates vajalikele andmetele, ja sõltub

vähem koostaja tõlgendusest. Nii suureneb andmeselgus.

Üle Eesti saadab politsei EKEI-sse keskmiselt neli surnut päevas, lisaks haiglatest iga nädal

keskmiselt kaks surnut.

EKEI töökorraldus eriti ei muutu, kuid haiglad hakkavad haigla saatekirju koostama. Tänu

sellele ei pea haiglad enam kutsuma kohapeale politseid, et anda ülevaadet saatekirja koosta-

miseks vajalikest asjaoludest. Lõppeb politsei ootamise ja vastuvõtmise kohustus. Sellega ei

kaasne aga eeldatavasti märkimisväärseid kohanemisraskusi.

Politsei- ja Piirivalveametile on suurim mõju see, et enam ei pea saatma politseiametnikku

saatekirja haiglasse kohapeale koostama, vaid haigla saab seda ise teha ja saatekirja politseile

täiendamiseks edastada. Politseipatrullil kulub praegu selleks keskmiselt 40 minutit.

Kuna saatekirja koostamise korraldus muutub, on vaja koolitada nii politseiametnikke kui ka

EKEI ja haigla töötajaid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Samuti ei ole vaja teha lisategevusi.

Kuna saatekirja uued vormid võimaldavad tulevikus neid digitaliseerida, võib pikemas plaanis

kaasneda printimiskulude kokkuhoid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest eelnõu ei ole seotud ühegi seaduseelnõu jõustumisega ja

rakendamiseks ega kohanemiseks ei ole vaja lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)3 kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks EKEI-le, Politsei- ja Piirivalveametile,

Päästeametile ja Eesti Haiglate Liidule.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiitsministeerium, EKEI ja Eesti Haiglate Liit. Märkustega

arvestamist on käsitletud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).

3 Eelnõu toimiku number 24-0879.