taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise kohta

Leht 1/3

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi: Tehnikakõrgkooli teadmussiirde võimekuse suurendamine

Taotleja: Tallinna Tehnikakõrgkool

Valikukriteerium Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) projekt on kooskõlas TAIE arengukava (2021-2035) eesmärkide ja alaeesmärkidega,

tahetakse keskenduda nutika spetsialiseerumise valdkondadele.

Näitajate metoodikas on öeldud, et „Eriti pöörame tähelepanu mahukamate uuringute läbiviimisele ja uute teadmusteenuste

pakkumisele.“, kuid mõõdikute sihttasemed seda ei peegelda. Projekt eesmärgistab ettevõtluslepingute arvu (10) ja mahu

(12 000 eur), mis teeb ühe lepingu keskmiseks maksumuseks 1200 eurot. Kui arvestada asutuse TA väikest mahtu, on 10

ettevõtjaga koostöö hea näidik, samas ettevõtlustulu 12 000 eurot ei ole tõsiseltvõetav siht. Pigem madal ambitsioon, ning

rakendusuuringuid selle eest ei tee (mis on ometi projektis eesmärgistatud).

Lisaks on plaanis välja töötada 4 teadmusteenust (nutikad tervistehnoloogiad, tark tekstiil, hoonete energiatõhusus, logistika).

Arvestades teenuse väga madalat tulusust, siis võib-olla on seda liiga palju (12 000 eurose terviktulu kohta). Kuid ka taotleja

ise kahtleb uute teadmussiirdeteenuste kommertsialiseerimise võimalustes.

Tegevuste sidumine ARTEMIS võrgustikuga (interdistsiplinaarsuse ja rahvusvahelisuse mõõde). Konkreetseid pikemaajalisi

ühisprojekte pole kirjeldatud. Projekti tulemuste laiem mõju ökosüsteemile võiks olla paremini kirjeldatud.

3,5

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Eesmärgipüstitus kaldub pigem TA-võimekuse kasvatamise suunas, mis on arusaadav, kuid vähem kooskõlas rahastuse

eesmärgiga. Teadmussiirde vajadus on olemas ja üldine suund on õigustatud, kuid tegevused seda piisava selgusega ei toeta.

Kuigi projektis nimetatakse konkreetseid kliente, jääb ettevõtetele suunatud tegevuste osa napiks, eriti arvestades TTK kui

rakenduskõrgkooli profiili. Kavandatud ametikohad (nt teadusjuht, võrgustiku koordinaator) keskenduvad valdavalt

evalveerimisele ja rahvusvahelistele koostöövormidele, samas kui meetme fookuses peaks olema ettevõtluskoostöö. Ka ei ole

3,75

Leht 2/3

piisavalt täpsustatud, mida peetakse silmas „teadmusteenuse“ all või kuidas ARTEMIS võrgustiku kogemust praktiliselt

rakendatakse.

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Eelarve ei ole kuidagi ülepaisutatud, kõik tehtavad kulutused on põhjendatud ja vajalikud, kuid sellega soovitakse saavutada

midagi muud, kui on toetuse eesmärk. Kuluefektiivsuse kirjeldus on liiga üldine, selle projekti kulusid ei selgitata üldse.

Teadmussiirde väljundi ja sisendi vahekord on ebamõistlik, kohati tekib küsimusi, kuidas on projekti tegevused seotud

teadmussiirde tegevustega (arvestades madalaid sihttasemeid mõõdikutel). Eelarve koosneb põhimõtteliselt tervenisti

palgakuludest. Arvestades, et luuakse teadusjuhi ametikoht, TA-projektide ja võrgustike koordinaatori ametikoht, 2-4 osalise

tööajaga teadustöötaja ametikohta, projekti kogumaksumus on aga ligi 0,5 mln eurot ning tulu planeeritakse teenida vaid 12 000

eurot, siis ei saa öelda, et projekt tervikuna oleks kulutõhus. Küsitavaks jääb tegevustega genereeritav lisandväärus ehk

kommertsialiseerimistegevus.

Väga hea, et kirjeldatud ka reisikulud, mis toetab rahvusvahelistumist.

Püsikulude katmisega tõenäoliselt probleeme ei tule. Projektile järgnevad püsikulud kaetakse TTK eelarvest.

3,5

4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Vastab tingimustele, TTK-l on olemas õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks esitatud

kujul. Arvestades väga madalat ambitsiooni (mõõdikute sihttasemed), siis see võimekus on kindlasti. Taotleja soov aga on luua

tugev alus TA-evalveerimise taotlemiseks.

Taotleja on suurim riigi rakenduskõrgkool, mis tegutseb tehnika ja tehnoloogia valdkonnas, mis võiks lähikümnendil tagada

talle jätkusuutlikkuse. Noorteadlastest projekt ei räägi. On nimetatud, et kaasatakse järelkasvu, aga kuidas täpselt, ei ole avatud.

Täiendavate vahendite kaasamise võimekus on olemas, kuid väga kõrge see võimekus ei ole ja selle projekti raames sellega

väga ei tegeleta ka. Senine taotleja edukus toetuste taotlemisel lubavad siiski eeldada, et TTK on suuteline vajadusel kaasama

täiendavaid vahendeid.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse personali osas tagab TTK. Kuid väljatöötatavate teadmusteenuste kommertsialiseerimiseks,

ettevõtetes huvi äratamiseks TTK pakutavate teadmusteenuste vastu, tuleb teha aktiivset müügitööd.

4,0

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Vastab tingimustele, üldised seosed on olemas, projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia sihtidega.

4,13

Leht 3/3

Koondhinnang:

Projekt on hinnatud nõrgaks, mõõdukalt põhjendatuks. Taotlus on küll hästi seostatud nii meetme eesmärkide kui pikaajaliste

arengustrateegiatega ja TTK-l on olemas head eeldused projekti kavandatud mahus ellu viia, kuid arvestades projektile

eraldatava toetuse mahtu ja teenitavat tulu, projekti kuluefektiivsus on olematu. TTK ettevõtlustulu (lepingute maht) peab olema

suurem.

TTK tulemuseesmärgid on madala ambitsiooniga, ASTRA+ toetus peab tõstma TTK teadmussiirde võimekust.

Taotluse hindamise koondhinne on 3,73. Juhtkomisjon alandab taotluse koondhinnet 0,5 punkti võrra koondhindele 3,23.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa): 3,73

Muudetud 3,23

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus kõrvaltingimusega.

Kõrvaltingimusena esitab taotleja teadusjuhi ametijuhendi, kus peab olema kesksel kohal mahukama teadmussiirde teenuse väljatöötamine.

Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse kõrvaltingimusega

rahuldamise kohta

10.06.2025 nr 11.3-1/25/2764

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1 ja § 21 lõike 2, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2

punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 4 ja § 9 lõike 2 alusel, Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Tallinna Tehnikakõrgkool (registrikood 70003773; aadress: Pärnu mnt 62/1

10135 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 19.02.2025

esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24-0828 projektile

„Tehnikakõrgkooli teadmussiirde võimekuse suurendamine“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 494 078,05 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse

suurus on 419 966,34 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025- 31.08.2028.

4. Taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusena peab taotleja esitama teadusjuhi

ametijuhendi, kus peab olema kesksel kohal mahukama teadmussiirde teenuse väljatöötamine.

Kõrvaltingimuse täitmise tähtaeg on hiljemalt projektiga seotud kulude esitamisel

rakendusüksusele. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde. Toetust ei maksta välja enne kõrvaltingimuse täitmist.

5. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

6. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus.

7. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

8. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

8.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

8.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

8.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

8.4. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja

mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

8.5. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

8.6. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode;

8.7. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

8.8. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8.9. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 8.10. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest;

8.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

8.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

9. Toetuse maksmine.

9.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras.

9.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §

27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate

kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole.

9.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse

saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis

toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel.

9.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

9.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui

projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

10. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord.

10.1. Toetuse saaja esitab maksed ning maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte

tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

10.2. Toetuse saaja esitab projekti toetatavate tegevuste elluviimise aruanded rakendusüksuse

poolt kinnitatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu ja määratud tähtaegadeks, lähtudes

Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt:

10.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga);

10.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

11. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.

12. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda.

14. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

15. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

5917 7417

[email protected]