Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord" muutmine

1

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord"

muutmine

Määrus kehtestatakse äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel.

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „digitaalse isikutuvastusega“ tekstiosaga „,

välja arvatud raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud juhul“;

2) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raamatupidamiskohustuslane, kes ei lähtu majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate

dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kuid peab kohtule eelnimetatud

dokumendid esitama, teeb seda aruandluskeskkonnas PDF-vormingus. Kestlikkusaruannet sisaldava

majandusaasta aruande koostamisel peab raamatupidamiskohustuslane järgima raamatupidamise

seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid, märgistades kogu majandusaasta aruande.

Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide maht kokku ei tohi ületada 20

megabaiti.“;

3) paragrahvi 122 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas

koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea

majandusaasta aruannet digitaalallkirjastama. Auditeeritava majandusaasta aruande peab

digitaalallkirjastama.“;

4) paragrahvi 125 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid võib esitada kohtule notari kaudu,

kui:

1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;

2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub aruandluskeskkonnas autentimise või

digitaalallkirjastamise võimalus;

3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku

vahendusel;

06.06.2025 nr 7

2

4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada majandusaasta aruannet

aruandluskeskkonnas.“;

5) paragrahvi 125 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raamatupidamiskohustuslane esitab majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate

dokumentide ärakirjad notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Elektrooniliselt

notarile esitatud majandusaasta aruanne peab olema raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku

isiku poolt paberkandjal allkirjastatud ning aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud. Notar ei pea

kontrollima esitatud dokumentide vastavust originaalile.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler

1

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ (edaspidi määrus) majandusaasta aruande allkirjastamise nõudeid ning

notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid.

Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud raamatupidamise

seadusega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL)

2022/24641 ja komisjoni 17. oktoobri 2023.a delegeeritud direktiiv (EL) 2023/27752. Direktiivide

ülevõtmisega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume, määrati kriteeriumidele vastavatele

raamatupidamiskohustuslastele kohustus hakata koos majandusaasta aruandega esitama

kestlikkusaruandeid ning võimaldati edaspidi esitada majandusaasta aruanne ilma sellele e-allkirja

lisamata. Täpsemalt saab direktiivide ülevõtmisega seotud muudatustest lugeda raamatupidamise

seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast3.

Samuti muudetakse eelnõuga notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid, muutes notari

kaudu aruande esitamise erandjuhuks. Muudatuse eesmärk on vähendada notari kaudu aruannete

esitamisega seni tekkinud probleeme ning muuta aruandluskeskkond peamiseks majandusaasta

aruande esitamise viisiks.

Määruse ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse

talituse nõunik Sander Truu ([email protected], 5440 0662) ning keeleliselt toimetanud sama

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

Määrusega muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.11.2024, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga viiakse määruse sätted kooskõlla raamatupidamise seaduse 2025. aasta 17. jaanuaril

jõustunud muudatustega4.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 2, lisades viite raamatupidamise seaduse

§ 25 lõikele 4. Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt ei pea enam lisama majandusaasta

aruandele e-allkirja, kui see on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja

ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Erandit ei kohaldata juhul, kui raamatupidamiskohustuslase

majandusaasta aruanne on auditeeritav. Määruses sätestab eelmainitud muudatust eelnõuga muudetav

§ 122 lõige 1.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust

(EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute

kestlikkusaruandlusega (EMPs kohaldatav tekst). 2 Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, 17. oktoober 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate

või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega (EMPs kohaldatav tekst). 3 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 516 SE.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a001d204-a0f0-42a9-b165-c36d43bf4d4a/raamatupidamise-

seaduse-muutmise-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. 4 Samas.

2

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõike 3 sõnastust. Edaspidi peab kestlikkusaruande

esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslane majandusaasta aruande koostamisel järgima

raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid. Majandusaasta aruande koostaja

peab kogu majandusaasta aruande märgistama ehk esitama selle iXBRL (Inline eXtensible Business

Reporting Language) vormingus. Sellega laiendatakse viidatud raamatupidamise seaduse sätte

nõudeid, mille kohaselt tuleb märgistada ainult tegevusaruanne.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 122 lõike 1 sõnastust. Edaspidi ei pea majandusaasta

aruannet digitaalallkirjastama, kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on

aruandluskeskkonnas koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil

tuvastatud. Auditeeritava majandusaasta aruande puhul jääb kehtima seni kehtinud nõue aruanne

digitaalallkirjastada.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 125 lõike 1 sõnastust, täpsustades olukorrad, millal saab

majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada notari kaudu. Kehtiva normi

kohaselt saab majandusaasta aruande esitada kas aruandluskeskkonna või notari kaudu, kuid

muudatuste eesmärk on muuta aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise viisiks ning

võimaldada notari kaudu aruannete esitamine vaid juhtudel, kui aruannet ei saa mingil põhjusel

aruandluskeskkonna kaudu esitada. Edaspidi võib notari kaudu aruannet esitada, kui:

1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;

2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub autentimise või

digitaalallkirjastamise võimalus aruandluskeskkonnas;

3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku

vahendusel;

4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada aruandluskeskkonnas

majandusaasta aruannet.

Paragrahvi 125 lõike 1 punktid 1-3 on seotud eelkõige olukordadega, kus raamatupidamiskohustuslase

esindusõiguslikul isikul puudub ligipääs aruandluskeskkonnale, mille tõttu ei saa ta majandusaasta

aruannet esitada. Punktiga 4 jäetakse võimalus esitada majandusaasta aruanne notari vahendusel ka

muudel kui nimekirjas nimetatud põhjustel, kuid ka neil juhtudel peab raamatupidamiskohustuslase

esindusõiguslikul isikul puuduma ligipääs aruandluskeskkonnale. Muuks põhjuseks võib olla näiteks

see, et aruande esitab eestkostja, pärija või prokurist. Säte on mõeldud vaid erandjuhtudeks ning seda

ei peaks rakendama juhtudel, kui majandusaasta aruande saab ilma probleemideta esitada

aruandluskeskkonnas.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 125 lõike 2 sõnastust. Edaspidi peab elektrooniliselt notarile

esitatud majandusaasta aruanne olema nii aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud kui ka

raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt paberkandjal allkirjastatud. Praegu sätestab

määrus, et notarile elektrooniliselt esitatud majandusaasta aruanne peab olema digitaalallkirjastatud.

Muudatusega lisatakse elektrooniliselt esitatava aruande kõrvale ka paberkandjal allkirjastamise nõue.

Sellise lahendusega välditakse seni praktikas levinud olukorda, kus tehniliste lahenduste puudumise

tõttu pidi notar majandusaasta aruande digitaalkonteinerist eemaldama, et ta saaks selle

aruandluskeskkonnas esitada, mis tõi kaasa selle, et aruanne jõudis aruandluskeskkonda ilma ühegi

allkirjata. Muudatuste eesmärk on sellist olukorda edaspidi vältida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464.

3

4. Määruse mõjud

Määrusega tehtavatel muudatustel, mis on seotud aruande allkirjastamise ja kestlikkusaruandlusega, ei

ole raamatupidamise seaduse mõjust eraldi mõju. Muudatuste jõustumise järel on määrus vastavuses

raamatupidamise seaduse kehtiva versiooniga. Seadusemuudatuste mõju kohta on võimalik lugeda

raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast5.

Määruse muudatustel, mis on seotud majandusaasta aruande esitamisega notari kaudu on mõju:

a) notaritele;

b) majandusaasta aruannete esitajatele ning

c) Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Sihtrühm I: Notarid

Muudatus mõjutab notareid, kuna määruse muutmisega väheneb notari kaudu esitatavate

majandusaasta aruannete arv. Kui kehtiva normi kohaselt saab majandusaasta aruannet esitada nii

aruandluskeskkonnas kui ka notari kaudu, siis eelnõus sätestatud muudatustega piiratakse notari kaudu

aruannete esitamise võimalusi ning muudetakse aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise

kanaliks. Notari kaudu võimaldatakse aruannet edaspidi esitada vaid siis, kui

raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik aruannet esitada aruandluskeskkonna kaudu. 2024. aastal

esitati majandusaasta aruandeid kokku 246 829. Neist suurem osa esitati aruandluskeskkonna kaudu

ning notari kaudu esitatud aruannete arv jäi alla 700.

Notari kaudu majandusaasta aruannete esitamise vähenemine avaldab mõju notarite töökoormusele,

mis samuti väheneb. Vähenev töökoormus võib notaritele kaasa tuua ebasoovitava mõjuna tulude

ajutise vähenemise. Majandusaasta aruande edastamise eest on notari tasu 25,55 eurot. Eelnõu ei

kaota täielikult ära võimalust kasutada notarit majandusaasta aruande esitamiseks, vaid pelgalt piirab

seda, mille tõttu on mõistlik eeldada, et ka tulevikus esitatakse majandusaasta aruandeid notari kaudu.

Majandusaasta aruannete edastamine kohtule moodustab väikse osa notari ülesannetest ning

üleüldistest tuludest, mille tõttu ei oma muudatus suurt negatiivset mõju notari tuludele. Justiits- ja

Digiministeeriumil on tulevikus plaanis notarite tasusid tõsta, mille tõttu on vähenenud tulu vaid ajutine.

Sihtrühm II: raamatupidamiskohustuslased kui majandusaasta aruannete esitajad

Määrusega tehtavad muudatused avaldavad mõju nendele raamatupidamiskohustuslastele, kes on seni

esitanud majandusaasta aruandeid notari kaudu. Edaspidi saab majandusaasta aruande esitada notari

kaudu vaid erandjuhtudel, mis on määruses nimetatud. Kui raamatupidamiskohustuslasel on

juurdepääs aruandluskeskkonnale ning tal ei ole takistusi aruande keskkonnas esitamiseks, peab ta

majandusaasta aruande esitama aruandluskeskkonna kaudu. Muudatuse mõju aruannete esitajatele

on minimaalne, sest muudatus ei too raamatupidamiskohustuslastele kaasa uusi kohustusi. Muudatus

võib nõuda raamatupidamiskohustuslastelt mõningast kohanemist, kui neil puudub varasem kogemus

aruandluskeskkonna kasutamisega. Aruandluskeskkond on loodud majandusaasta aruannete

mugavaks ja kiireks esitamiseks ning selle kasutamine ei tohiks kasutajatele üleliigseid raskusi tekitada.

Samuti saab aruandluskeskkonda kasutades esitada majandusaasta aruande kiiremini kui notari

vahendusel.

Sihtrühm III: Tartu Maakohtu registriosakond kui registripidaja

Muudatustega kaasneb positiivne mõju registripidaja töökoormusele, st see väheneb. Kui varem

saabusid notarite kaudu esitatud majandusaasta aruanded kohtule aruandluskeskkonna kaudu ilma

raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku allkirjata, siis muudatuste tulemusel see probleem

lahendatakse ning määrusesse lisatakse konkreetselt aruande allkirjastamise nõue. See tagab, et

5 Viide 3.

4

registriosakond saab täita justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ § 213 lõike 2 punktist 2 tulenevat kohustust kontrollida, et majandusaasta aruanne oleks

vastavalt nõuetele allkirjastatud, ilma et esitatud aruandega esineks vormistusnõuete rikkumisi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Muudatusetega seotud

infosüsteemi arendustööd tulenevad raamatupidamise seaduse muudatustest ega eelda lisarahastust.

Samuti ei ole vaja määruse rakendamiseks kavandada tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua lisategevusi ega rakendamiseks üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on koostatud koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Tartu Maakohtu registriosakonna

ning Notarite Kojaga. Määruse eelnõu saadeti läbi eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale, Notarite

Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Tagasiside eelnõu ja seletuskirja kohta andsid Rahandusministeerium, Tartu Maakohtu registriosakond,

Notarite Koda ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Rahandusministeerium soovis käesoleva

seletuskirja punkti 4 sõnastust korrigeerida. Notarite Koda palus üle vaadata ja parandada seletuskirja

4. punkt, mis on seotud määruse mõjuga notaritele. Justiits- ja Digiministeerium arvestas tehtud

märkustega. Tartu Maakohtu registriosakonnal ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojal eelnõu osas märkusi

polnud.

Heddi Lutterus

asekantsler