Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 7 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 12.06.2025 |
Liik | Ministri määrus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi tegevuse korraldamine, juhtimine, planeerimine |
Sari | 1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
MINISTRI MÄÄRUS
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse
nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord"
muutmine
Määrus kehtestatakse äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel.
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „digitaalse isikutuvastusega“ tekstiosaga „,
välja arvatud raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud juhul“;
2) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Raamatupidamiskohustuslane, kes ei lähtu majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate
dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kuid peab kohtule eelnimetatud
dokumendid esitama, teeb seda aruandluskeskkonnas PDF-vormingus. Kestlikkusaruannet sisaldava
majandusaasta aruande koostamisel peab raamatupidamiskohustuslane järgima raamatupidamise
seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid, märgistades kogu majandusaasta aruande.
Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide maht kokku ei tohi ületada 20
megabaiti.“;
3) paragrahvi 122 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas
koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea
majandusaasta aruannet digitaalallkirjastama. Auditeeritava majandusaasta aruande peab
digitaalallkirjastama.“;
4) paragrahvi 125 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid võib esitada kohtule notari kaudu,
kui:
1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;
2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub aruandluskeskkonnas autentimise või
digitaalallkirjastamise võimalus;
3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku
vahendusel;
06.06.2025 nr 7
2
4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada majandusaasta aruannet
aruandluskeskkonnas.“;
5) paragrahvi 125 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Raamatupidamiskohustuslane esitab majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate
dokumentide ärakirjad notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Elektrooniliselt
notarile esitatud majandusaasta aruanne peab olema raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku
isiku poolt paberkandjal allkirjastatud ning aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud. Notar ei pea
kontrollima esitatud dokumentide vastavust originaalile.“.
(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler
1
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord“ (edaspidi määrus) majandusaasta aruande allkirjastamise nõudeid ning
notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid.
Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud raamatupidamise
seadusega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL)
2022/24641 ja komisjoni 17. oktoobri 2023.a delegeeritud direktiiv (EL) 2023/27752. Direktiivide
ülevõtmisega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume, määrati kriteeriumidele vastavatele
raamatupidamiskohustuslastele kohustus hakata koos majandusaasta aruandega esitama
kestlikkusaruandeid ning võimaldati edaspidi esitada majandusaasta aruanne ilma sellele e-allkirja
lisamata. Täpsemalt saab direktiivide ülevõtmisega seotud muudatustest lugeda raamatupidamise
seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast3.
Samuti muudetakse eelnõuga notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid, muutes notari
kaudu aruande esitamise erandjuhuks. Muudatuse eesmärk on vähendada notari kaudu aruannete
esitamisega seni tekkinud probleeme ning muuta aruandluskeskkond peamiseks majandusaasta
aruande esitamise viisiks.
Määruse ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse
talituse nõunik Sander Truu ([email protected], 5440 0662) ning keeleliselt toimetanud sama
osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
Määrusega muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide
esitamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.11.2024, 8.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga viiakse määruse sätted kooskõlla raamatupidamise seaduse 2025. aasta 17. jaanuaril
jõustunud muudatustega4.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 2, lisades viite raamatupidamise seaduse
§ 25 lõikele 4. Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt ei pea enam lisama majandusaasta
aruandele e-allkirja, kui see on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja
ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Erandit ei kohaldata juhul, kui raamatupidamiskohustuslase
majandusaasta aruanne on auditeeritav. Määruses sätestab eelmainitud muudatust eelnõuga muudetav
§ 122 lõige 1.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust
(EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute
kestlikkusaruandlusega (EMPs kohaldatav tekst). 2 Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, 17. oktoober 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate
või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega (EMPs kohaldatav tekst). 3 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 516 SE.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a001d204-a0f0-42a9-b165-c36d43bf4d4a/raamatupidamise-
seaduse-muutmise-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. 4 Samas.
2
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõike 3 sõnastust. Edaspidi peab kestlikkusaruande
esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslane majandusaasta aruande koostamisel järgima
raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid. Majandusaasta aruande koostaja
peab kogu majandusaasta aruande märgistama ehk esitama selle iXBRL (Inline eXtensible Business
Reporting Language) vormingus. Sellega laiendatakse viidatud raamatupidamise seaduse sätte
nõudeid, mille kohaselt tuleb märgistada ainult tegevusaruanne.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 122 lõike 1 sõnastust. Edaspidi ei pea majandusaasta
aruannet digitaalallkirjastama, kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on
aruandluskeskkonnas koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil
tuvastatud. Auditeeritava majandusaasta aruande puhul jääb kehtima seni kehtinud nõue aruanne
digitaalallkirjastada.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 125 lõike 1 sõnastust, täpsustades olukorrad, millal saab
majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada notari kaudu. Kehtiva normi
kohaselt saab majandusaasta aruande esitada kas aruandluskeskkonna või notari kaudu, kuid
muudatuste eesmärk on muuta aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise viisiks ning
võimaldada notari kaudu aruannete esitamine vaid juhtudel, kui aruannet ei saa mingil põhjusel
aruandluskeskkonna kaudu esitada. Edaspidi võib notari kaudu aruannet esitada, kui:
1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;
2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub autentimise või
digitaalallkirjastamise võimalus aruandluskeskkonnas;
3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku
vahendusel;
4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada aruandluskeskkonnas
majandusaasta aruannet.
Paragrahvi 125 lõike 1 punktid 1-3 on seotud eelkõige olukordadega, kus raamatupidamiskohustuslase
esindusõiguslikul isikul puudub ligipääs aruandluskeskkonnale, mille tõttu ei saa ta majandusaasta
aruannet esitada. Punktiga 4 jäetakse võimalus esitada majandusaasta aruanne notari vahendusel ka
muudel kui nimekirjas nimetatud põhjustel, kuid ka neil juhtudel peab raamatupidamiskohustuslase
esindusõiguslikul isikul puuduma ligipääs aruandluskeskkonnale. Muuks põhjuseks võib olla näiteks
see, et aruande esitab eestkostja, pärija või prokurist. Säte on mõeldud vaid erandjuhtudeks ning seda
ei peaks rakendama juhtudel, kui majandusaasta aruande saab ilma probleemideta esitada
aruandluskeskkonnas.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 125 lõike 2 sõnastust. Edaspidi peab elektrooniliselt notarile
esitatud majandusaasta aruanne olema nii aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud kui ka
raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt paberkandjal allkirjastatud. Praegu sätestab
määrus, et notarile elektrooniliselt esitatud majandusaasta aruanne peab olema digitaalallkirjastatud.
Muudatusega lisatakse elektrooniliselt esitatava aruande kõrvale ka paberkandjal allkirjastamise nõue.
Sellise lahendusega välditakse seni praktikas levinud olukorda, kus tehniliste lahenduste puudumise
tõttu pidi notar majandusaasta aruande digitaalkonteinerist eemaldama, et ta saaks selle
aruandluskeskkonnas esitada, mis tõi kaasa selle, et aruanne jõudis aruandluskeskkonda ilma ühegi
allkirjata. Muudatuste eesmärk on sellist olukorda edaspidi vältida.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464.
3
4. Määruse mõjud
Määrusega tehtavatel muudatustel, mis on seotud aruande allkirjastamise ja kestlikkusaruandlusega, ei
ole raamatupidamise seaduse mõjust eraldi mõju. Muudatuste jõustumise järel on määrus vastavuses
raamatupidamise seaduse kehtiva versiooniga. Seadusemuudatuste mõju kohta on võimalik lugeda
raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjast5.
Määruse muudatustel, mis on seotud majandusaasta aruande esitamisega notari kaudu on mõju:
a) notaritele;
b) majandusaasta aruannete esitajatele ning
c) Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Sihtrühm I: Notarid
Muudatus mõjutab notareid, kuna määruse muutmisega väheneb notari kaudu esitatavate
majandusaasta aruannete arv. Kui kehtiva normi kohaselt saab majandusaasta aruannet esitada nii
aruandluskeskkonnas kui ka notari kaudu, siis eelnõus sätestatud muudatustega piiratakse notari kaudu
aruannete esitamise võimalusi ning muudetakse aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise
kanaliks. Notari kaudu võimaldatakse aruannet edaspidi esitada vaid siis, kui
raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik aruannet esitada aruandluskeskkonna kaudu. 2024. aastal
esitati majandusaasta aruandeid kokku 246 829. Neist suurem osa esitati aruandluskeskkonna kaudu
ning notari kaudu esitatud aruannete arv jäi alla 700.
Notari kaudu majandusaasta aruannete esitamise vähenemine avaldab mõju notarite töökoormusele,
mis samuti väheneb. Vähenev töökoormus võib notaritele kaasa tuua ebasoovitava mõjuna tulude
ajutise vähenemise. Majandusaasta aruande edastamise eest on notari tasu 25,55 eurot. Eelnõu ei
kaota täielikult ära võimalust kasutada notarit majandusaasta aruande esitamiseks, vaid pelgalt piirab
seda, mille tõttu on mõistlik eeldada, et ka tulevikus esitatakse majandusaasta aruandeid notari kaudu.
Majandusaasta aruannete edastamine kohtule moodustab väikse osa notari ülesannetest ning
üleüldistest tuludest, mille tõttu ei oma muudatus suurt negatiivset mõju notari tuludele. Justiits- ja
Digiministeeriumil on tulevikus plaanis notarite tasusid tõsta, mille tõttu on vähenenud tulu vaid ajutine.
Sihtrühm II: raamatupidamiskohustuslased kui majandusaasta aruannete esitajad
Määrusega tehtavad muudatused avaldavad mõju nendele raamatupidamiskohustuslastele, kes on seni
esitanud majandusaasta aruandeid notari kaudu. Edaspidi saab majandusaasta aruande esitada notari
kaudu vaid erandjuhtudel, mis on määruses nimetatud. Kui raamatupidamiskohustuslasel on
juurdepääs aruandluskeskkonnale ning tal ei ole takistusi aruande keskkonnas esitamiseks, peab ta
majandusaasta aruande esitama aruandluskeskkonna kaudu. Muudatuse mõju aruannete esitajatele
on minimaalne, sest muudatus ei too raamatupidamiskohustuslastele kaasa uusi kohustusi. Muudatus
võib nõuda raamatupidamiskohustuslastelt mõningast kohanemist, kui neil puudub varasem kogemus
aruandluskeskkonna kasutamisega. Aruandluskeskkond on loodud majandusaasta aruannete
mugavaks ja kiireks esitamiseks ning selle kasutamine ei tohiks kasutajatele üleliigseid raskusi tekitada.
Samuti saab aruandluskeskkonda kasutades esitada majandusaasta aruande kiiremini kui notari
vahendusel.
Sihtrühm III: Tartu Maakohtu registriosakond kui registripidaja
Muudatustega kaasneb positiivne mõju registripidaja töökoormusele, st see väheneb. Kui varem
saabusid notarite kaudu esitatud majandusaasta aruanded kohtule aruandluskeskkonna kaudu ilma
raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku allkirjata, siis muudatuste tulemusel see probleem
lahendatakse ning määrusesse lisatakse konkreetselt aruande allkirjastamise nõue. See tagab, et
5 Viide 3.
4
registriosakond saab täita justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna
kodukord“ § 213 lõike 2 punktist 2 tulenevat kohustust kontrollida, et majandusaasta aruanne oleks
vastavalt nõuetele allkirjastatud, ilma et esitatud aruandega esineks vormistusnõuete rikkumisi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Muudatusetega seotud
infosüsteemi arendustööd tulenevad raamatupidamise seaduse muudatustest ega eelda lisarahastust.
Samuti ei ole vaja määruse rakendamiseks kavandada tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua lisategevusi ega rakendamiseks üleminekuaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on koostatud koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Tartu Maakohtu registriosakonna
ning Notarite Kojaga. Määruse eelnõu saadeti läbi eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale, Notarite
Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Tagasiside eelnõu ja seletuskirja kohta andsid Rahandusministeerium, Tartu Maakohtu registriosakond,
Notarite Koda ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Rahandusministeerium soovis käesoleva
seletuskirja punkti 4 sõnastust korrigeerida. Notarite Koda palus üle vaadata ja parandada seletuskirja
4. punkt, mis on seotud määruse mõjuga notaritele. Justiits- ja Digiministeerium arvestas tehtud
märkustega. Tartu Maakohtu registriosakonnal ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojal eelnõu osas märkusi
polnud.
Heddi Lutterus
asekantsler
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine | 30.04.2025 | 43 | 8-1/3919-1 | Õigusakti eelnõu | jm |