Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 28.05.2025 nr MKM/25-0599/-1K

Meie: 11.06.2025 nr 1-7/179-2

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.

juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“

muutmine

Siseministeerium vaatas majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr

63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muudatuse valguses kogu määrust

terviklikumalt. See tähendab, et ei keskendutud vaid eelnõus ja seletuskirjas välja toodud

asjaoludele põhjusel, et see määrus on sisuliselt muutmata kujul kehtinud aastast 2005, kuid 20

aastaga on ohutusvaldkonnas olnud palju muutusi, mida tuleks kajastada ka kõnealuses

määruses.

Kuna kooskõlastusaeg on nii mahuka määruse läbi töötamiseks liiga lühike, ei ole suur osa

muudatusettepanekutest sisulised, vaid pigem tehnilised ning tingitud määruse eelnõu

ajakohastamise vajadusest, sh üleliigsete sõnade eemaldamisest. Märgime, et Siseministeerium

on nõus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga muudatusi arutama, kuid vajab

sisuliste ettepanekute esitamiseks rohkem aega, et oleks võimalik konsulteerida seotud

osapooltega ning koostöös välja pakkuda ajakohased ettepanekud, mis arvestaksid kaasaegseid

tehnilisi lahendusi.

Palume majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005.a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmisel arvestada järgmiste ettepanekutega:

1. § 4 lõikes 10 asendada tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ tekstiosaga „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet“.

2. Määruse § 5 lg 1 asendada sõna „autoveoks“ sõnaga „veoks“ – laseb käsitleda

läbipääsuteedele esitatavaid nõudeid pisut laiemalt ja läheb kokku ka sama paragrahvi lg-ga 4

ja 5.

3. § 7 lõikes 3 asendada sõna „ülevoolupiirelitega“ sõnaga „ülevoolupiirajatega“.

4. § 9 osas palume konsulteerida Kliimaministeeriumi/ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga ning peale konsulteerimist võimaluse korral viidatud paragrahv asendada üldise

viitega standarditele.

5. § 18 lõikest 2 kustutada sõna „järsku“.

6. § 20 lõikes 5 asendada sõna „reglemendis“ sõnadega „tootja poolt“.

2 (4)

7. § 22 lõikest 5 kustutada sõna „ka“.

8. Kehtiv liiklusseadus ei sätesta termineid „liiklusmagistraal“ ja „liiklustee“. Käesolevas

määruses §-s 4 kasutatakse terminit „liiklusmagistraal“ ja § 22 lõikes 6 terminit „liiklustee“.

Teeme ettepaneku kasutada määruses läbivalt ühte terminit, arvestades kehtivad seadusandlust

ja vastavaid standardeid.

9. § 24 lõikes 2 asendada sõna „eeskirjas“ sõnaga „määruses“.

10. § 25 muuta ja sõnastada järgmiselt:

§ 25. Tulekahju avastamine ja sellest teavitamine

(1) Lõhkematerjalitehase ehitisele (hoone ja rajatis) peab olema paigaldatud tulekahju

avastamise ja teavitamise süsteem.

(2) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem paigaldatakse tuleohutusnõuete kohaselt.

(3) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem peab olema paigaldatud selliselt, et oleks

tagatud nende funktsioneerimine plahvatuse või tulekahju korral.

Põhjendus: kehtivas määruses on kasutusel aegunud mõisted ja tegevused, mida enam

tuleohutusalases terminoloogias ei leia (nt häirekellad, relsitükid või tühjad metallhülsid, mille

abil on võimalik häiret anda). Samuti ei saa kohaldada nõuet „Tuletõrjevahendeid peab olema

piisaval hulgal nii hoonetes kui ka väljas ning nende arv või paigutus peab olema

kooskõlastatud kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega“ põhjusel, et tuleohutuse seaduse

(edaspidi TuOS) kohaselt on täpne termin tuleohutuspaigaldis. Lisaks ei ole enam tuletõrje- ja

päästeasutusi vaid on regionaalsed päästekeskused. Seetõttu on asjakohasem sõnastada terve

paragrahv lähtuvalt tulekahju avastamise ja sellest teavitamise kaudu ning kasutades kehtivat

tuleohutusalast terminoloogiat ja nõudeid. Samuti ei ole vaja tuleohutuspaigaldise olemasolu

kooskõlastada Päästeametiga, sest kui juhindutakse erinõuetest, vastab konkreetne

tuleohutuspaigaldis nõuetele.

11. § 26 muuta ja sõnastada järgmiselt:

§ 26. Tuletõrje veevarustus

(1) Tuletõrje veevarustus (hoones sees ja veevõtukohad ettevõtte territooriumil) tuleb

projekteerida ja rajada erinormide alusel.

(2) Lõhkematerjali valmistamise hoonesse, kus paikneb granuleeritud, pulbriline või

vesilahuses ammooniumnitraat või metallipulber, hoonesisest tuletõrje voolikusüsteemi ei

ehitata, kuna nende kustutamine veega ei ole lubatud. (see punkt vajab eriala inimestega

täpsustamist, võib vaja olla määratleda lisa aineid või tuua sisse nt lisana konkreetsed

ainenimed).

Põhjendus: Tuletõrje veevõtukoha nõuded on esitatud siseministri määruses nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ ja need on juhindumiseks ka lõhkematerjali tehase puhul.

Samuti on nõuded hoonesisesele tulekustutussüsteemile sätestatud siseministri määruses nr 44

„Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule“. Lisaks saab selliste tuleohutuspaigaldiste puhul lähtuda

valdkondlikest standardlahendustest.

Lõhkeaine kustutamise osas tuleks määruse koostajal täpsustada, kas ja millega loetletud aineid

saab kustutada ja esitada võimalusel erisus, sest kustutussüsteemid kasutavad peale vee ka muid

aineid nagu gaas, vaht, pulber, hapniku vähendamine jm.

3 (4)

12. § 27 lõike 9 esimeses lauses asendada tekstiosa „võimsusega imevtuulutuseadmega“ sõnaga

„ventilatsiooniga“.

13. § 27 lõikest 10 kustutada tekstiosa „nad peavad“.

14. § 27 lõikes 12 asendada sõna „normatiividele“ sõnaga „standarditele“.

15. § 28 lõike 4 esimesest lausest kustutada sõna „ja“.

16. § 29 muuta ja sõnastada järgmiselt:

§ 29. Piksekaitse

(1) Lõhkematerjalitehase ehitised, samuti alalised või ajutised lõhkematerjali hoiukohad, kus

on üle 50 kg lõhkeainet, peavad olema kaitstud välgu otsetabamuse, samuti välgu

elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni eest.

(2) Piksekaitse tuleb projekteerida, paigaldada ja hooldada erinormide alusel.

(3) Tehase piksekaitseseadmeid peab enne tehase käikuandmist, pärast olulist ümberehitust,

välgu sisselööki, samuti perioodiliselt üks kord aastas laskma kontrollida pädeval sõltumatul

spetsialistil vastavalt tunnustatud piksekaitse kontrollimetoodikale. Kontrolli tulemuste kohta

tuleb koostada kontrollakt, mida tuleb säilitada kuni järgmise kontrollini.

Põhjendus: muudetud sõnastus viitab asjakohastele juhistele, mis tuleb aluseks võtta piksekaitse

projekteerimisel. Piksekaitse nõuded on esitatud siseministri määruses nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ ja asjakohases standardis. Viidatud standardis on kirjas ka

hooldusnõuded, mistõttu on lisatud lõikesse 2 ka „hooldada“.

17. § 30 lõikest 1 kustutada tekstiosa „sõtkumis- või“.

18. § 30 lõike 3 teises lauses asendada tekstiosa „vastavas nöörraamatus“ tekstiosaga

„digitaalselt või paberkandjal“.

19. § 31 lõikes 1 asendada tekstiosa „imevaid tuulutusseadmeid märgtolmupüüduritega“

tekstiosaga „vastavaid ventilatsiooniseadmeid“.

20. § 33 lõikest 2 kustutada tekstiosa „ sõtkumine,“.

21. Lisaks palume määruse koostajatel hinnata, kas §-s 35 sätestatud avarii likvideerimise

plaani koostamise nõue on jätkuvalt asjakohane või praeguses õigusruumis dubleeriv,

arvestades, et sel ajal kui nõue kehtestati, ei olnud muid ohu korral tegutsemise plaani nõudeid

kehtestatud. Lõhkematerjalitehas, kus hoitakse üle 500 kg lõhkematerjale, klassifitseerub

KemS-i kohaselt suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Lähtuvalt KemS-ist tuleb koostada

hädaolukorra lahendamise plaan, mis kooskõlastatakse Päästeametiga. Kui ehitise puhul on

tegemist tuleohutusaruande esitamise kohuslasega, tuleb täiendavalt TuOSi kohaselt koostada

tulekahju korral tegusemise plaan, sh korraldada õppuseid. Tule- ja kemikaaliohutuse kontrolli

käigus neid dokumente ja tegevusi kontrollitakse. Palume selle valguses analüüsida, kas nõue,

koostada eraldi avarii likvideerimise plaan, on jätkuvalt asjakohane või saab selles osas

vähendada ettevõtte bürokraatiat. Lisaks juhime tähelepanu, et ehkki see nõue on kehtinud pea

20 aastat, ei ole Päästeametile ühtegi selliste avariiplaani kooskõlastamiseks esitatud.

Lugupidamisega

4 (4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Mari Tikan 6125142

[email protected]