Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6-1/2247-1 |
Registreeritud | 11.06.2025 |
Sünkroonitud | 12.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
Toimik | 6-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Triinu Nurmjõe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
SELETUSKIRI
Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul
kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis
Kellele: EL koordinatsioonikogule, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu EL asjade
komisjonile
19. juunil toimuval Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel on
kavas praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine ning võrdse kohtlemise direktiivi
eduaruanne ja poliitiline arutelu. Euroopa poolaasta 2025 raames on planeeritud poliitiline
arutelu uue Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja esimese vaesusevastase strateegia
kohta, Euroopa Komisjoni esitlus kevadpaketi kohta, horisontaalse märkuse tööhõive ja
sotsiaalpoliitika aspektide kohta 2025. a riigipõhistes soovitustes ning panuse riigipõhiste
soovituste tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektidesse heakskiitmine, 2025. a riigipõhiste
soovituste hindamise ja 2024. a riigipõhiste soovituste rakendamise kinnitamine.
Tööhõivekomitee juhataja tutvustab arvamust töökvaliteedi mõõtmete kohta. Samuti on
plaanis heaks kiita kahed järeldused - soolise võrdsuse edendamise kohta tehisintellekti-
põhisel digitaalsel ajastul ning järeldused vanemaealiste inimeste toetamise kohta nende
täieliku potentsiaali saavutamisel tööturul ja ühiskonnas. Viimaks on päevakorras muud
informatiivsed punktid. Lõunaarutelu keskendub soolisele turvalisusele Euroopa uues
strateegilises kontekstis.
Eestit esindab kohtumisel majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe ([email protected], 526 6860),
töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (maria-
[email protected], 5916 2680), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur
([email protected], 5913 9212), võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht
Lee Maripuu ([email protected], 5914 3790), võrdsuspoliitika osakonna võrdsete
võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected], 5196 1886), tööhõive
osakonna nõunik Anna-Liina Väkram ([email protected], 5911 5470),
Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Eha Lannes
([email protected], 5913 0502).
Eesti seisukohad EL töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel lähtuvad järgmistest
strateegilistest dokumentidest ja seisukohtadest:
Eesti 2035 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.04.2022 istungil);
Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021 Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonis);
Heaolu arengukava 2023-2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil);
Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
22.05.2023 istungil).
EL töö- ja sotsiaalministrite ametlik kohtumine (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis
Eesistujamaa on esitanud nõukogu kohtumiseks järgmised teemad:
1. Praktikadirektiiv
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi kinnitamine
Euroopa Komisjon esitas 20. märtsil 2024. a direktiivi eelnõu, milles käsitletakse praktikantide
töötingimuste parandamist ning võitlust valepraktikatega, mille all varjatakse tavapäraseid
töösuhteid, jättes nii isiku ilma sotsiaalsest kaitsest.
Eestis on praktika õiguslikult reguleeritud kahel juhul: Eesti Töötukassa poolt tööturuteenusena
pakutav tööpraktika ning kutsehariduses ja kõrghariduses õppetöö osaks olev praktika. Nn
vabaturu praktikat ehk olukorda, kus isik väljaspool hariduse omandamist asub praktikalepingu
alusel ettevõttes oma oskusi ja teadmisi täiendama, reguleerivad Eestis üldised
lepinguõiguslikud alused. Eriregulatsiooni vabaturu praktikate jaoks ei ole, mistõttu võib just
nendes olukordades esineda juhtumeid, kus praktikalepinguna esitatakse tegelikkuses töösuhte
tunnustele vastavaid suhteid.
Viimati püüti jõuda eelnõus üldise lähenemisviisini Ungari eesistumise ajal 02.12.2024 EPSCO
nõukogul, kuid see ebaõnnestus. Kompromissi ei toetanud Hispaania, Küpros, Sloveenia ja
Portugal ning hääletusest jäid kõrvale Saksamaa, Rumeenia, Bulgaaria ja Belgia. Eesti toetas
üldise lähenemisviisi kinnitamist, kuid lisas Justiits- ja Digiministeeriumi palvel nõukogu
otsusele deklaratsiooni, mis väljendas Eesti muret seoses direktiivi artiklis 8 nimetatud
väljendiga “are able to engage”, kuivõrd tsiviilõiguses seesugust väljendit ei tunta. Eesti
deklaratsioon sisaldas selgitust sellest, kuidas meie kõnealust väljendit mõistame. Poola
eesistumise ajal toimunud läbirääkimistes Eesti mure artikliga 8 seonduvalt ei lahenenud, kuigi
me korduvalt seda eesistujale esitasime.
Läbirääkimiste käigus on Eesti esitanud aktiivselt erinevaid ettepanekuid direktiivi teksti
muutmiseks. Eesistuja on osaliselt Eesti ettepanekuid arvestanud. Samas on võrreldes Ungari
eesistumise ajal kompromissina välja pakutud üldise lähenemisviisi tekstiga praeguses tekstis
ka mitmeid Eestile ebasoodsaid muudatusi, mistõttu on tekst tervikuna liikunud Eesti huvidest
siiski üha kaugemale. Näiteks sooviks Eesti näha tööturuteenusena pakutavate praktikate
täielikku välistamist direktiivi kohaldamisalast, nagu nägi ette Ungari eesistumise ajal üldise
lähenemisviisi kinnitamisele esitatud tekst.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.05.2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 14.06.2024 istungil
kinnitatud seisukohtadest, on Eestile oluline, et direktiivi eelnõuga ei kehtestataks pädevatele
asutustele täiendavaid ja koormavaid kohustusi praktikasuhete õiguspärasuse kontrolli ja
inspekteerimise kohta ning arvestataks liikmesriikides juba olemasoleva kontrolli ja
inspekteerimise praktikaga. Peame seetõttu oluliseks, et tööturuteenuste raames pakutavad
praktikad oleksid eelnõust täies mahus välistatud. Kuigi oleme selle kohta läbirääkimiste käigus
järjepidevalt kommentaare esitanud, on tööturuteenusena osutatavad praktikad jätkuvalt
direktiivi peatükiga 3 kaetud. See tähendab, et kuigi tööturuteenuste raames pakutavatele
praktikatele ei kohaldu valdav osa direktiivist, kohaldub siiski nõue võtta meetmeid selleks, et
Tööinspektsioon teostaks kontrolli Eesti Töötukassa poolt pakutavate tööpraktikate üle.
Viimane tähendab Eestile täiendavat halduskoormust, kuivõrd tekitab Tööinspektsioonile
kohustuse kontrollida juba Eesti Töötukassa kontrollitavaid praktikaid. See on riigi
ressursikasutust arvestades ebamõistlik. Samuti ei ole tööturuteenuste raames pakutavate
praktikatega teada väärkasutuse juhtumeid, kuivõrd tegemist on õigusakti tasandil reguleeritud
meetmega, mille osas kehtivad selged nõuded ja kord.
Lisaks on Eesti olnud läbirääkimiste käigus kriitiline eelnõu artiklis 5 sätestatud
hindamiskriteeriumite osas, nähes ette, et ametiasutused peavad praktikasuhte määratlemisel
arvestama teatud kindlaid kriteeriume (nt praktika kestus, õppekomponent, vastutusmäär).
Peame positiivseks arengut, millega pehmendati sätet viisil, et direktiivis toodud kriteeriume
“võib” arvesse võtta, mis asendab senist tugevamat sõnastust “peab” arvesse võtma. Samas
eelistaksime, kui kriteeriumid ei ole direktiivi põhiosas ja peame seda liialt ettekirjutavaks.
Arvestades eeltoodut ja eelnõu tervikuna, peame küsitavaks ka direktiivi lisandväärtust Eestile.
Kuna direktiiviga kaasneb Eestile ebamõistlik halduskoormus ja välistatud ei ole seeläbi hoopis
praktikakohtade vähenemine, võib direktiivi vastuvõtmine tuua kaasa soovitust vastupidise
efekti. Samuti näeme võimaliku riskina, et töötajaid võidakse hakata survestama töötama
töölepingute asemel praktikalepingute alusel ja seeläbi alaneb töötajate kaitse, kuivõrd
direktiivi artikkel 3 võimaldab objektiivsetel alustel ebavõrdset kohtlemist (nt maksta
praktikandile madalamat töötasu, kui seda õigustab madalam vastutusmäär).
Direktiivi vastu võtmiseks on lõplikus tekstis vaja kokkuleppele jõuda ka Euroopa
Parlamendiga (EP). Kui juuni EPSCO-l jõuavad liikmesriigid üldise lähenemisviisini, saab
sissetulev eesistujariik Taani alustada läbirääkimisi lõpliku teksti üle EP-ga. EPSCO nõukogu
kohtumist ettevalmistav Coreperi kohtumine toimub 11. juunil.
Sarnaselt 02.12.2024 EPSCO nõukoguga on ka sel korral plaan nõukogu otsusele lisada Eesti
deklaratsioon, mis sisaldab selgitust sellest, mis muud murekohad Eestil direktiiviga on ja
kuidas meie artiklis 8 käsitletud väljendit “are able to engage” mõistame.
Eesti seisukohad:
Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldist eesmärki parandada praktikakohtade
kvaliteeti, vähendamata sealjuures juurdepääsu praktikakohtadele.
Eesti peab oluliseks, et tööturumeetmete raames osutatavad praktikad oleksid direktiivi
kohaldamisalast välistatud ega toeta töölepingu alusel töötava praktikandi õigusliku
määratluse loomist, sest see toob liikmesriikidele ja ettevõtjatele täiendava ebamõistliku
halduskoormuse. Juhul, kui nende eesmärkide täitmine ei osutu läbirääkimistel
võimalikuks, võib Eesti üldise lähenemisviisi hääletusest kõrvale jääda.
2. Võrdse kohtlemise direktiiv (artikkel 19)
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruanne ja poliitiline arutelu
Komisjon avaldas horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi (edaspidi VKD või direktiiv)
eelnõu 2008. aasta juulis. Direktiivi eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet
sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest
sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius,
sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme kättesaadavusel, hariduse ning
avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel.
Eelnõu on erineva põhjalikkusega arutatud kogu avaldamisjärgse aja jooksul. Sisulised
läbirääkimised on nõukogus vahepeal olnud pikal pausil. Direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik
ühehäälsus nõukogus (millele järgneb Euroopa Parlamendilt nõusoleku küsimine) ning mõnede
riikide vastuseis (hetkeseisuga CZ, DE, IT) on selle saavutamist seni takistanud. Enamasti on
eesistujad siiski regulaarselt korraldanud poolaastas 1 või 2 töögrupi kohtumist. Viimati arutati
VKD eelnõu töögrupi tasandil Belgia eesistumise ajal 2024. a esimesel poolaastal. Arutelude
käigus peamiselt täpsustati teksti, kirjeldades senisest selgemalt liikmesriikide pädevusi ja
kohustusi (nt täpsustati liikmesriikide kohustusi mõistlike abinõude rakendamiseks puudega
inimeste jaoks, samuti pädevust hariduse valdkonnas, sh seoses tasude ja vanusepiiride
määratlemisega) ja diskrimineerimiskeelust ettenähtavaid erandeid (nt täpsustati vanuse ja
puude tõttu erineva kohtlemise lubatavuse tingimusi ning vanuse ja terviseseisundi tõttu
finantsteenuste pakkumisel erineva kohtlemise tingimusi). Arvestades aega, mis on möödunud
algatuse avaldamisest, on direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise aega lühendatud neljalt
kolmele aastale (mis on siiski pikem, kui näiteks 2022. a. vastu võetud börsiettevõtete juhtkonna
soolise tasakaalu direktiivil või peatselt vastuvõetavatel võrdsusasutuste direktiividel, mille
ülevõtmise tähtaeg on kaks aastat ja sama pikk, kui 2023. a. heaks kiidetud palkade
läbipaistvuse direktiivil), samal ajal pikendati esimese aruande esitamise tähtaega kahelt aastalt
neljale. Viimane eduraport kinnitati nõukogus 20. juuni 2024. a. Euroopa Liidu tööhõive,
sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil, poliitilised
arutelud on toimunud ka hiljem.
Oma 2025. a. tööprogrammis andis komisjon teada plaanist VKD eelnõu tagasi võtta.
Poola eesistumise ajal 2025. a esimesel poolaastal on VKD eelnõu teemal toimunud kolm
arutelu COREPERis, sh avaldas juba veebruaris valdav enamus liikmesriike soovi jõuda juuni
EPSCO-l eelnõu osas kokkuleppele. 25. veebruari üldasjade nõukogu (GAC) kohtumisel kutsus
9 riiki (sh EE) komisjoni üles tagasivõtmise plaanist loobuma, 10. märtsi EPSCO-l väljendas
sama seisukohta ühisavalduse kaudu (sh EE) või eraldiseisvalt kokku 13 riiki. CZ-l, DE-l ja
IT-l on eelnõu osas endiselt üldine reservatsioon, mistõttu pidi eesistuja 19. juuni EPSCO-l
kokkuleppe kinnitamise plaanist loobuma.
EPSCO päevakorras on lisaks VKD eelnõu eduaruandele arutelu, mille raames oodatakse
liikmesriikidelt vastuseid kahele küsimusele: 1) võttes arvesse Euroopa Komisjoni hiljutist
teadet kavatsuse kohta võtta ettepanek tagasi, kas arvate endiselt, et nõukogus on vajalik
ühehäälsus saavutatav ja kas soovite jätkata tööd kompromisstekstiga?; 2) kui mitte, siis kas
soovite julgustada komisjoni valmistama ette uut ettepanekut, mis käsitleks tõhusalt algse
ettepaneku eesmärke ja looks EL-is sidusa diskrimineerimisvastase õigusraamistiku?
Eesti on olnud seisukohal, et võrdse kohtlemise direktiiv tuleks vastu võtta, kuna see on oluline
viimane lüli EL võrdse kohtlemise acquis terviklikkuse seisukohalt. Diskrimineerimisvastase
kaitse ulatus ELis on täna erinev sõltuvalt tunnusest. Puude, usu või veendumuse, vanuse ja
seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud ainult töö- ja kutseõppe valdkonnas,
samas kui soo, rahvuse ja rassi puhul on diskrimineerimine keelatud ka teistes valdkondades
(sh nt sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste saamise valdkonnas). ELis on
diskrimineerimisvastane kaitse ebaühtlane eelkõige sotsiaalkaitsele ja haridusele juurdepääsu
tagamisel ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel, kuna liikmesriikidel on
erineva ulatusega diskrimineerimisvastased regulatsioonid. Seetõttu ei ole ELis inimestele
tagatud ühesugune kaitse diskrimineerimise eest kõikides valdkondades ning sellel võib lisaks
sotsiaalsetele mõjudele olla negatiivne mõju ka inimeste liikumisvabadusele.
Eesti Euroopa Liidu 2023-2025 prioriteetide kohaselt peab Eesti ELis diskrimineerimisvastase
kaitse tugevdamiseks vajalikuks võtta vastu võrdse kohtlemise direktiiv, millega ühtlustatakse
kaitset rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning
seksuaalse sättumuse alusel.
VV kinnitas Eesti seisukohad direktiivi kohta 21.08.2008 (ELAK kiitis heaks 29.08.2008) ning
täiendavad seisukohad 8.07.2011 (ELAK 19.09.2011). Lisaks kinnitas VV seisukohad EL
tasandi võrdse kohtlemise valdkonna arendamise kohta 15.10.2019, mille ELAK kiitis heaks
21.10. 2019. 8.06.2023. a. istungil kinnitas VV Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive,
sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023. a istungil
(ELAK toetas 09.06.2023 istungil), mis hõlmasid seisukohta ka VKD eelnõu kohta. Selle
kohaselt Eesti toetab võrdse kohtlemise direktiivi kiiret vastuvõtmist ning on vajaduse korral
valmis direktiivile nõukogus oma poolthääle andma. Seisukohas täpsustatakse, et selleks, et
parimal viisil tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine ELis, on oluline liiduülese ja ühtse
õigusliku regulatsiooni olemasolu. Selleks on vajalik diskrimineerimisvastase kaitse
ühtlustamine EL-is kõigi tunnuste alusel ka haridusele ja sotsiaalkaitsele juurdepääsul ning
avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Võimalikud piirangud peavad olema
objektiivselt põhjendatud õiguspärase eesmärgi kaudu ning eesmärgi saavutamise vahendid
peavad olema asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed.
Eesti seisukohad:
Toetame võrdse kohtlemise direktiivi üldise lähenemisviisi kinnitamist. Juhul kui
Euroopa komisjon direktiivi eelnõu enne üldise lähenemisviisi kinnitamist menetlusest
tagasi võtab, peame vajalikuks, et komisjon asuks välja töötama uut õiguslikku algatust,
millega kaitse usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse
alusel toimuva diskrimineerimise eest ühtlustatakse valdkodande üleselt
diskrimineerimisvastase kaitsega rahvuse, rassi ja nahavärvuse alusel.
3. Euroopa poolaasta 2025
3.1. Printsiipidest progressini: uus Euroopa sotsiaalõiguste samba
tegevuskava ja esimene vaesusevastane strateegia
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu
Uus tegevuskava tugineb 2021. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavale ja selle
tulemuste hindamisele ning toob esile algatused, mida Euroopa Komisjon plaanib 2030. aasta
eesmärkide saavutamiseks, sotsiaalõiguste tugevdamiseks ja Euroopa konkurentsivõime
tõstmiseks ellu viia. Tegevuskava eesmärk on suurendada tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate mõju
inimestele ja majandusele, arvestades megatrendide ning praeguse majandusliku ja poliitilise
olukorraga, Sotsiaalõiguste tugevdamine on Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide,
piirkondade, tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna ühine vastutus, mistõttu viib Euroopa
Komisjon enne tegevuskava avaldamist 2025. aasta lõpus läbi ulatusliku
konsultatsiooniprotsessi kõigi huvirühmadega.
Euroopa Komisjon töötab välja esimest EL-i vaesusevastast strateegiat osana uuendatud
sotsiaalsamba tegevuskavast. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks vähemalt 15 miljoni
inimese, sealhulgas 5 miljoni lapse vaesus- või sotsiaalse tõrjutuse riski. Kuna seni on
edasiminek olnud aeglane, on vaja senisest otsustavamaid ja tõhusamaid meetmeid. Strateegia
käsitleb vaesust kui mitmetahulist ja kogu elukaart mõjutavat probleemi, mis vajab terviklikku
ja pikaajalist lähenemist erinevates poliitikavaldkondades (nt haridus, tervishoid, eluase).
Strateegia eesmärk on tugevdada liikmesriikide koostööd, soodustada parimate praktikate
jagamist, koordineerida vaesusevastaseid meetmeid ning parandada vaesuse ja sotsiaalse
tõrjutuse seiret EL-i tasandil.
Eesti on Heaolu arengukavaga 2023-2030 võtnud endale kohustuse tuua vaesusest välja 39 000
inimest ehk vähendada vaesuse ja tõrjutuse riskis elavate inimeste osakaalu 21%ni aastaks
2030. Arengukava lähtub põhimõttest, et parim kaitse vaesuse vastu on töö, ning
sotsiaalpoliitika roll on toetada inimeste töövõimekust ja toimetulekut, eriti olukorras kui
töötamine ei ole võimalik või saadav sissetulek ei ole piisav. Arengukava toob esile, et
sotsiaalkaitses on ennetus tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva
toimetuleku igas eluetapis. Toetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tugi peab olema tagatud kogu
abivajaduse jooksul.
Eesti põhisõnumid on kooskõlas Heaolu arengukavaga aastateks 2023-2030 (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil) ning Eesti seisukohtadega Euroopa sotsiaalõiguste
samba tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis).
Eesti põhisõnumid:
Sõnum 1. Olukorras, kus Eestil on vaja teha kasvavaid investeeringuid kaitsesse ning
majanduslangus avaldab survet inimeste heaolule, pakub Euroopa sotsiaalõiguste sammas
tugevat raamistikku, et teha tarku ja kestlikke otsuseid tuleviku heaks. Eesti prioriteet
sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on lihtsustada tööõiguse ja tööhõive reguleerimist,
vähendada halduskoormust ja kasutada senisest paremini andmeid. Euroopa poolaasta on
osutunud tõhusaks töövahendiks reformide läbiviimiseks.
Sõnum 2. Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest
väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini. Samas on
vajalik täpsustada metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust ja
arvestab riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga. Parimate praktikate vahetamine
ja üksteise kogemustest õppimine on sotsiaalpoliitika kontekstis asjakohane töömeetod.
3.2. Kevadpakett
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: KOM esitlus
Euroopa poolaasta on osa Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistikust, mille kaudu viivad
liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud
normidega. 4. juunil 2025 avaldas Euroopa Komisjon 2025. aasta Euroopa poolaasta
kevadpaketi, mis analüüsib peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid kogu Euroopa
Liidus ning pakub liikmesriikidele poliitilisi juhiseid tugevdamaks EL konkurentsivõimet,
heaolu ja vastupidavust. Kevadpaketi suunised lähtuvad olukorrast, kus kaubandus- ja
julgeolekukeskkond on eriti ebastabiilne ja pakett on tihedalt seotud konkurentsivõime
kompassiga, mis on komisjoni viieaastane tegevuskava ELi vastupanuvõime ja globaalse
positsiooni suurendamiseks. Antakse esimene hinnang uuendatud majandusjuhtimise
raamistiku fiskaalstruktuursete kavade raames. Kasvavate julgeolekuprobleemide keskel
kasutatakse esmakordselt ka stabiilsuse ja kasvu pakti riiklikku vabastusklauslit (national
escape clause - NEC). NEC eesmärk on hõlbustada üleminekut kõrgematele kaitsekulutustele,
tagades samal ajal fiskaalse jätkusuutlikkuse.
Pakett sisaldab riigiraporteid ja riigipõhiseid soovitusi (CSR) iga liikmesriigi kohta. Soovitused
räägitakse liikmesriikidega läbi ning need on kavandatud vastu võtta ECOFINi kohtumisel 8.
juulil 2025.
Riigiraportites hinnatakse iga liikmesriigi majanduslikku, tööhõivealast ja sotsiaalset arengut
kooskõlas konkurentsivõime kompassis sätestatud prioriteetidega. Liikmesriike julgustatakse
suurendama oma konkurentsivõimet, kaotades innovatsioonilõhe, edendades CO2-heite
vähendamist kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppega, vähendades liigset sõltuvust,
suurendades julgeolekut ja vastupanuvõimet, sealhulgas suurendades kaitsevõimet ning
edendades oskusi ja kvaliteetseid töökohti, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse.
Konkurentsivõime toetamiseks kõigis sektorites on konkurentsivõime kompassis esitatud viis
horisontaalset soodustavat tegurit, mis kajastuvad ka igale liikmesriigile kohandatud
riigipõhistes soovitustes. Riigipõhistes aruannetes antakse ülevaade ka taaste- ja
vastupidavuskavade (RRP-de) ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest. Kuna
taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) lõpeb 2026. aastal, on kiire ja sihipärane rakendamine
hädavajalik ja enamik liikmesriike peab edusamme kiirendama. Samal ajal avaldab komisjon
teatise RRF-i kohta 2026. aasta suunas, et anda liikmesriikidele juhiseid vahendi sujuvaks ja
edukaks lõpetamiseks. Samuti püüab komisjon kiirendada ühtekuuluvuspoliitika elluviimist,
keskendudes vahekokkuvõtte strateegilistele prioriteetidele.
Võttes arvesse ELi poliitilisi eesmärke, pakuvad selle aasta riigipõhised soovitused juhiseid,
mis on kohandatud iga liikmesriigi konkreetsetele vajadustele. Need kajastavad vajalike
meetmete ulatust ja kiireloomulisust kolmes põhivaldkonnas: 1) fiskaalpoliitika, sealhulgas
reformid maksupoliitika ja avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks, 2) RRP ja
ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamine ning 3) lahendamata ja/või äsja tekkivad
struktuursed probleemid, keskendudes konkurentsivõime kompassile.
Eesti seisukohad:
Oleme jätkuvalt seisukohal, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on
väärtuslikud tööriistad. Toetame seatud eesmärkide täitmise jälgimist nii Euroopa Liidu
kui liikmesriikide tasandil.
3.3. Horisontaalne tähelepanekupaber tööhõive ja sotsiaalpoliitika
aspektide kohta 2025. a riigipõhistes soovitustes
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine
Euroopa poolaasta kevadpaketi poliitilise arutelu ettevalmistamiseks ja riigipõhiste soovituste
kinnitamiseks on Poola Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana valmistanud ette kokkuvõtva
horisontaalse tähelepanekute paberi tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektide kohta 2025. a
riigipõhistes soovitustes.
Dokument rõhutab Euroopa poolaasta rolli poliitika koordineerimisel kogu ELis, aidates seeläbi
kaasa konkurentsivõimele ja pikaajalisele majanduse vastupidavusele. Sellega seoses võivad
riigipõhised soovitused – pärast nende vastuvõtmist nõukogus – olla ELi liikmesriikidele
kasulikuks juhiseks, tagades ühtse ja dünaamilise lähenemise tulevastele väljakutsetele.
Tuuakse esile, et:
- Vaatamata ülemaailmsele ebastabiilsusele kaubandus- ja julgeolekuolukorras,
prognoositakse ELi majandusele lähiaastatel pidevat kasvu.
- Hoolimata kasvuprognoosidest on aga pikaajalisel kasvul EL jätkuvalt silmitsi
märkimisväärsete struktuursete tõketega.
- Euroopa poolaasta on peamine koordineerimisvahend tagamaks, et riiklikud reformid
ja investeeringud kajastaksid kogu ELi hõlmavaid eesmärke, täites samal ajal
konkreetseid riiklikke vajadusi.
- 2025. aasta kevadpaketiga lõpetab reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt oma esimese
makromajandusliku järelevalve täistsükli.
- Rõhutatakse, et poliitilisi reforme on vaja ka selleks, et tagada riigi rahanduse
pikaajaline jätkusuutlikkus.
- Konkurentsivõime tugevdamine on ELi majanduspoliitika keskmes.
- Kõrged energiakulud on tõsiseks takistuseks, mõjutades energiamahukate tööstusharude
tegevusmarginaale.
- 2025. aasta kevadpakett ilmub kontekstis, mida iseloomustavad vastupidav ELi tööturg,
püsiv nõudlus oskuste järele ning stabiilne vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht.
- Tööhõive tase saavutas ajaloolise kõrgeima taseme (2024. aastal 75,8%) ja liit liigub
edukalt suunas saavutada 2030. aastaks seatud 78% tööhõive eesmärk.
- Rõhutatakse inimkapitali arendamise kiireloomulisust, mis on kooskõlas vajadusega
liikuda kiiremini ELi 2030. aasta peamise eesmärgi poole, mille kohaselt osaleb
koolitusel igal aastal vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest (2022. aastal endiselt
39,5%).
- Mõningane areng on saavutatud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste osakaalu
vähendamisel, kuid EL on veel kaugel aastaks 2030. aastaks seatud eesmärgi
saavutamisest.
Eesti seisukohad:
Toetame tähelepanekupaberi heakskiitmist.
3.4. 2025. a riigipõhiste soovituste hindamine ja 2024. a riigipõhiste
soovituste rakendamine: Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitse komitee
arvamus
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: kinnitamine
Seletuskirja koostamise ajaks ei ole arutelu aluspaberit laekunud.
3.5. Panus riigipõhiste soovituste tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektidesse:
soovitused iga liikmesriigi majanduslike, sotsiaalsete, tööhõive,
struktuursete ja eelarveliste poliitikate kohta
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine
Seletuskirja koostamise ajaks ei ole arutelu aluspaberit laekunud.
4. Tööhõivekomitee arvamus töökvaliteedi mõõtmete kohta
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: tööhõivekomitee juhataja esitlus
Päevakorrapunkti raames teeb tööhõivekomitee juhataja esitluse töökvaliteedi mõõtmete kohta.
Eesistujamaa on üllatuslikult tõstatanud, et on võimalik päevakorrapunkti eesmärgi muutmine
ning nõukogu tasandil tööhõivekomitee arvamuse kinnitamine. Arvamuse kinnitamine (ingl k.
endorsement) vajab liikmesriikide konsensust. Eesti eelistab, et päevakorrapunkt jääks
esitluseks, kuivõrd tööhõivekomitee arvamus on üldist laadi dokument, mis sisaldab laia
spektrit erinevatest teemadest, muuhulgas sissetulekutoetus, õigus mitte olla töövälisel ajal
kättesaadav, AI ja algoritmiline juhtimine jne. Arvamuse kinnitamine tähendaks poliitilist
kokkulepet, mille alusel soovib komisjon edaspidi luua erineva sisuga õiguslikke algatusi. Eesti
jääb selles osas ettevaatlikuks, kuivõrd me ei soovi uusi halduskoormust suurendavaid
õiguslikke ettepanekuid.
Eesti seisukohad:
Võtame tööhõivekomitee juhataja esitluse teadmiseks.
Päevakorrapunkti eesmärgi muutmise korral ei toeta Eesti tööhõivekomitee arvamuse
kinnitamist, kuivõrd Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjonile laiapindse suunise
andmist töötada välja algatusi erinevates küsimustes, kus ei ole selge, milliseid õiguslike
algatusi Euroopa Komisjon arvamusest ajendatuna luua plaanib.
5. Järeldused soolise võrdsuse edendamise kohta tehisintellekti-põhisel digitaalsel
ajastul
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine
Järeldused käsitlevad suuniseid, mille eesmärk on tugevdada soolist võrdõiguslikkust kiiresti
arenevas digitaalses keskkonnas, kus tehisintellektil (AI) on üha suurem roll. See on osa 30.
aastapäeva ülevaatest Pekingi tegevusplatvormi rakendamisest.
AI ja digitehnoloogiad pakuvad võimalusi, kuid toovad kaasa ka uusi riske, eriti seoses
diskrimineerimise ja kübervägivallaga. AI-süsteemid võivad tugevdada soolisi stereotüüpe, kui
neid koolitatakse kallutatud andmetel. Naiste alaesindatus AI arenduses suurendab riski, et
süsteemid ei arvesta piisavalt erinevate kasutajate vajadustega. Oluline on muu hulgas
rakendada teadlikkuse tõstmise programme vähendamaks digitaalset lõhet ja soolisi
stereotüüpe, samuti edendada tüdrukute ja naiste osalemist STEM-valdkondades. Võidelda
tuleb kübervägivalla, sh deepfake’ide ja AI-põhise ahistamise vastu. Koguda ja analüüsida tuleb
soopõhiseid andmeid, et kujundada tõenduspõhist poliitikat.
Meeste ja poiste osalus muutuste elluviimisel on olulise tähtsusega, samuti tuleb teha koostööd
kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja erasektoriga. Tegeleda tuleb
ebavõrdsuse juurpõhjusega.
Eesti seisukohad:
Toetame järelduste heakskiitmist.
6. Järeldused vanemaealiste inimeste toetamise kohta nende täieliku potentsiaali
saavutamisel tööturul ja ühiskonnas
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine
Järeldused kõnetavad vananeva ühiskonna väljakutseid tööturu, sotsiaalkaitse- ning
haridussüsteemide ümberkujundamisel. Liikmesriigid leiavad, et ühiskondade vananemine on
ELi majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele suur väljakutse. Sellega tegelemiseks
kutsutakse riike üles soodustama vanemaealiste inimeste aktiivset osalemist tööturul ja
ühiskonnas ka pärast pensioniea saabumist. Tuleb võidelda vanusdiskrimineerimise ja
stereotüüpide vastu, eriti tööelus. Töötingimusi ja -keskkonda tuleb kohandada vanemaealiste
vajadustele, arendada paindlikke töövorme ja soodustada töö- ja eraelu tasakaalu. Tuleb
investeerida elukestvasse õppesse, täiend- ja ümberõppesse. Oluline on ka toetada
vanemaealiste digioskusi ja võidelda digitaalse tõrjutuse vastu. Järeldused juhivad tähelepanu
ka põlvkondade vahelise solidaarsuse olulisusele ning vanusepõhiste stigmadega (ageism)
tegelemisele. Komisjon peaks suurendama teadlikkust aktiivse ja tervena vananemisest
pakkudes formaate ja võimalusi riikidele info ja praktikate vahetamiseks. Samuti peab
komisjon jätkama asjakohase EL õigusraamistiku täiustamist, mis hõlmab vanemaealiste ja
erivajadustega inimeste võrdse kohtlemise tagamist. EL eesmärk on luua ühiskond, kus iga
põlvkond saab oma panuse anda ning väärikalt vananeda.
Eesti seisukohad:
Toetame järelduste heakskiitmist.
7. Muud informatiivsed punktid
Muude informatiivsete punktide raames annab eesistuja ülevaate töös olevate õiguslike
algatuste kohta, samuti praktika kvaliteediraamistiku soovituse kohta ning toimunud ürituste
kohta. Komisjon ja eesistuja annavad ülevaate CZ algatusest seoses nende inimeste
pensionikindlustusega, kes on EL-is oma vaba liikumise õigust kasutanud. Komisjon annab
ülevaate naiste õiguste teekaardist ning ELA hindamisraportist. Sissetulev eesistuja Taani annab
ülevaate oma eesistumise aja programmist.
8. Lõunaarutelu: “Soolise võrdsuse lõimimine julgeolekupoliitikasse Euroopa uues
strateegilises kontekstis”
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu
Lõunaarutelu keskmes on soolise võrdsuse lõimimine julgeolekupoliitikasse Euroopa uues
strateegilises kontekstis. Poola on eesistumise ajal keskendunud julgeolekule ajal, mil Venemaa
püüab õõnestada Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning natsionalism on tõusuteel koos
sotsiaalpoliitiliste lõhede suurenemisega. Vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, on
liikmesriigid võtnud endale kohustuse suurendada kaitsekulutusi enneolematu tasemeni.
Julgeolek ei ole ainult relvastumine, vaid ka inimesed. Samaaegselt tuleb keskenduda
kaasatusele, soolisele võrdsusele ja inimõigustele.
Relvastatud konfliktid mõjutavad naisi, mehi, poisse ja tüdrukuid erinevalt. Enamik võitlejatest
on mehed, kuid naised ja lapsed moodustavad enamiku ümberasustatud isikutest. Ukrainas on
näiteks 90% põgenenud isikutest naised ja lapsed. Need rühmad seisavad silmitsi suurenenud
inimkaubanduse, ekspluateerimise, sh seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse ning soolise
vägivalla ohuga. Kuigi see puudutab enam naisi ja tüdrukuid, kannatavad ka mehed ja poisid
vaikides, kuivõrd neid hoiavad rääkimast ja abi otsimast häbimärgistamine ning kahjustavad
stereotüübid. Sellise vägivalla psühholoogiline ja sotsiaalne mõju on sügav ja pikaajaline, kuid
ligipääs traumapõhisele abile on endiselt piiratud.
Marginaliseeritud rühmad - erivajadustega naised ja tüdrukud, etnilised vähemused, roma
kogukonnad, LGBTIQ+ inimesed – peavad kriiside ajal kokku puutuma suurenenud
haavatavusega. Näiteks konfliktist mõjutatud aladel elavatel roma kogukonna naistel tuleb tihti
kokku puutuda veebipõhise ahistamise ja avalikust elust väljajäämisega.
Kübervägivalda ja tehnoloogia soodustatud soolist vägivalda kasutatakse üha enam naisjuhtide
ja –aktivistide vaigistamiseks. Väärinformatsiooni kampaaniad toidavad misogüüniat,
õõnestavad demokraatias osalemist ning usaldust avalike institutsioonide vastu. Need tehnikad
on eriti tõhusad nõrgestamaks naisinimõiguslaste ja rahutagajate positsioone.
Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 ning hiljutine naiste õiguste
teekaart pakuvad tugevat raamistikku koordineeritud tegevuseks. Teekaardi põhimõte 7 rõhutab
sooliselt tasakaalustatud poliitilise esindatuse tähtsust, laiendades seda otsuste tegemisele
kriisijuhtimises, julgeolekus ja rahutagamises.
Sooline võrdsus julgeolekus on ühiskondlik imperatiiv. Mehi tuleb kaasata liitlastena
rahutagamises ja institutsioonilises reformimises. COVID-19 pandeemia lõi hiljutise ilmeka
näite soolisest haavatavusest. Naised olid eesliinil töötajate hulgas üleesindatud, kuid
alaesindatud otsuste tegemisel ning seetõttu neid mõjutas ebaproportsionaalselt palju
töökohtade kaotus ning hoolduskoormus. Sarnaselt on ka kliimamuutustel soolised tagajärjed,
näiteks suurenenud koduvägivald katastroofide ajal ja suurenenud toiduga kindlustamatus
naistalunike seas.
EL peab jätkuvalt pühenduma naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavale, mis tuleneb ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1325 ning mis kinnitati 2022. a nõukogu järelduste naiste,
rahu ja julgeoleku kohta ja neile järgnevates EL-i strateegiates.
Uut Euroopa julgeolekuolukorda üles ehitades peame küsima: kas me loome süsteemi, millest
saavad kasu kõik? Või kopeerime olemasolevaid struktuure, mis sageli jätavad välja või
marginaliseerivad isikuid, kes saaks anda meie julgeolekusüsteemidesse olulise panuse?
Euroopal on kriitiline võimalus vastata neile küsimustele visiooni ja julgusega - lõimides soolist
võrdsust läbivalt julgeolekupoliitikasse, võimendades marginaliseeritud hääli ning tagades, et
kedagi ei jäeta maha.
Sellest lähtuvalt palutakse ministritel keskenduda oma sõnavõttudes järgmistele küsimustele:
Kuidas näete soolise võrdsuse ministrite, ministeeriumite ja organite rolli soolise
ebavõrdsuse juurpõhjustega arvestava ja soolist võrdsust mõjusalt edendava (ingl. k.
gender-transformative) lähenemisviisi edendamisel, kriisijuhtimisel, julgeolekus ja
rahutagamisel?
Kuidas peaks komisjon järgmise soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja IV soolise
võrdõiguslikkuse tegevuskava kallal töötamise kontekstis edendama naiste
juhtpositsioone uues strateegiliselt prioriteetses julgeolekuvaldkonnas?
Mis on parim viis toetamaks naiste osalust, võideldes soolise väärinformatsiooniga ja
edendades valdkondade vahelist lähenemist tuleviku võrdsusstrateegiates EL tasandil?
Eesti põhisõnumid:
Sõnum 1. Soolise võrduse ja võrdsete võimaluste eest vastutavatel ministritel, ministeeriumitel
ja võrdõigusasutustel on oluline roll kriisidele reageerimise ja julgeolekupoliitika kujundamise
suundade ja prioriteetide kavandamisel ning vastavates mõjuanalüüsides tuleb hoida fookuses
soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste perspektiivi, et ennetada olemasolevate ebavõrdsuste
süvenemist. Tegelikeks ja mõjusateks muutusteks on vajalik, et võrdsuslõime oleks senisest
tugevamalt pildis mitte ainult võrdsuspoliitika valdkonna eest vastutavate ministrite, vaid nii
valitsuste kui ka poliitikakujundajate tasandil. Selleks on vajalik tagada poliitikakujundajatele
ja otsustajatele piisavad ressursid, oskused, teadmised ja motivatsioon ja tegeleda senisest
süsteemsemalt soolõime ja võrdsuslõime edendamisega kõigis poliitikavaldkondades, ning
tänases julgeolekuolukorras eriti kriisijuhtimise, kaitse- ja siseturvalisuse valdkonnas, sh
radikaliseerumise ennetamisel.
Sõnum 2. Turvalise ja sidusa ühiskonna eelduseks on soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi
väärtustavad hoiakud nii ühiskonna tasandil kui poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Näeme
EL-is kasvavat lõhet noorte naiste ja meeste toetuses soolise võrdsuse suhtes ning
murettekitavat desinformatsiooni, polariseerumise ja soolise võrdsuse ning LGBTQI+ vastaste
liikumiste tõusu. Need liikumised kujutavad ohtu nii inimõigustele kui on kujunemas
julgeolekuriskideks. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste vastased liikumised ja
narratiivid lõhestavad ühiskondi, ohustavad demokraatiat ja soodustavad radikaliseerumist.
Seetõttu tuleb senisest paremini julgeolekupoliitikas ja radikaliseerumise ennetamisel mõista ja
teha nähtavaks soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja julgeoleku vahelisi seoseid ja
ristumiskohti. EL võrdsusstrateegiad peaksid arvestama tõenduspõhiseks strateegiliste sihtide
seadmiseks nende ühiskondlike trendidega, selleks on vaja kvaliteetseid sooliselt segregeeritud
andmeid ja analüüsi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikantselei
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
11.06.2025 nr 6-1/2247-1
Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja
sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel
(EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis
Esitame Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul
kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu;
2) 19.06.2025 EPSCO seletuskiri.
Triinu Nurmjõe
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
… juuni 2025. a nr
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO)
19.06.2025. a Luksemburgis
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu töö-
ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis ning võtta
need aluseks hääletamisel Euroopa Liidu Nõukogus:
1.1. Praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine
1.1.1. Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldist eesmärki parandada praktikakohtade
kvaliteeti, vähendamata sealjuures juurdepääsu praktikakohtadele.
1.1.2. Eesti peab oluliseks, et tööturumeetmete raames osutatavad praktikad oleksid direktiivi
kohaldamisalast välistatud ega toeta töölepingu alusel töötava praktikandi õigusliku
määratluse loomist, sest see toob liikmesriikidele ja ettevõtjatele täiendava
ebamõistliku halduskoormuse. Juhul, kui nende eesmärkide täitmine ei osutu
läbirääkimistel võimalikuks, võib Eesti üldise lähenemisviisi hääletusest kõrvale jääda.
1.2. Tööhõivekomitee arvamus töökvaliteedi mõõtmete kohta
1.2.1. Võtame tööhõivekomitee juhataja esitluse teadmiseks.
1.2.2. Päevakorrapunkti eesmärgi muutmise korral ei toeta Eesti tööhõivekomitee arvamuse
kinnitamist, kuivõrd Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjonile laiapindse suunise
andmist töötada välja algatusi erinevates küsimustes, kus ei ole selge, milliseid
õiguslike algatusi Euroopa Komisjon arvamusest ajendatuna luua plaanib.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad
teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil
esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad
teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär