Kiri

SELETUSKIRI

Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul

kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis

Kellele: EL koordinatsioonikogule, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu EL asjade

komisjonile

19. juunil toimuval Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel on

kavas praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine ning võrdse kohtlemise direktiivi

eduaruanne ja poliitiline arutelu. Euroopa poolaasta 2025 raames on planeeritud poliitiline

arutelu uue Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja esimese vaesusevastase strateegia

kohta, Euroopa Komisjoni esitlus kevadpaketi kohta, horisontaalse märkuse tööhõive ja

sotsiaalpoliitika aspektide kohta 2025. a riigipõhistes soovitustes ning panuse riigipõhiste

soovituste tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektidesse heakskiitmine, 2025. a riigipõhiste

soovituste hindamise ja 2024. a riigipõhiste soovituste rakendamise kinnitamine.

Tööhõivekomitee juhataja tutvustab arvamust töökvaliteedi mõõtmete kohta. Samuti on

plaanis heaks kiita kahed järeldused - soolise võrdsuse edendamise kohta tehisintellekti-

põhisel digitaalsel ajastul ning järeldused vanemaealiste inimeste toetamise kohta nende

täieliku potentsiaali saavutamisel tööturul ja ühiskonnas. Viimaks on päevakorras muud

informatiivsed punktid. Lõunaarutelu keskendub soolisele turvalisusele Euroopa uues

strateegilises kontekstis.

Eestit esindab kohtumisel majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe ([email protected], 526 6860),

töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (maria-

[email protected], 5916 2680), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur

([email protected], 5913 9212), võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht

Lee Maripuu ([email protected], 5914 3790), võrdsuspoliitika osakonna võrdsete

võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected], 5196 1886), tööhõive

osakonna nõunik Anna-Liina Väkram ([email protected], 5911 5470),

Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Eha Lannes

([email protected], 5913 0502).

Eesti seisukohad EL töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel lähtuvad järgmistest

strateegilistest dokumentidest ja seisukohtadest:

 Eesti 2035 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.04.2022 istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021 Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis);

 Heaolu arengukava 2023-2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

22.05.2023 istungil).

EL töö- ja sotsiaalministrite ametlik kohtumine (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis

Eesistujamaa on esitanud nõukogu kohtumiseks järgmised teemad:

1. Praktikadirektiiv

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi kinnitamine

Euroopa Komisjon esitas 20. märtsil 2024. a direktiivi eelnõu, milles käsitletakse praktikantide

töötingimuste parandamist ning võitlust valepraktikatega, mille all varjatakse tavapäraseid

töösuhteid, jättes nii isiku ilma sotsiaalsest kaitsest.

Eestis on praktika õiguslikult reguleeritud kahel juhul: Eesti Töötukassa poolt tööturuteenusena

pakutav tööpraktika ning kutsehariduses ja kõrghariduses õppetöö osaks olev praktika. Nn

vabaturu praktikat ehk olukorda, kus isik väljaspool hariduse omandamist asub praktikalepingu

alusel ettevõttes oma oskusi ja teadmisi täiendama, reguleerivad Eestis üldised

lepinguõiguslikud alused. Eriregulatsiooni vabaturu praktikate jaoks ei ole, mistõttu võib just

nendes olukordades esineda juhtumeid, kus praktikalepinguna esitatakse tegelikkuses töösuhte

tunnustele vastavaid suhteid.

Viimati püüti jõuda eelnõus üldise lähenemisviisini Ungari eesistumise ajal 02.12.2024 EPSCO

nõukogul, kuid see ebaõnnestus. Kompromissi ei toetanud Hispaania, Küpros, Sloveenia ja

Portugal ning hääletusest jäid kõrvale Saksamaa, Rumeenia, Bulgaaria ja Belgia. Eesti toetas

üldise lähenemisviisi kinnitamist, kuid lisas Justiits- ja Digiministeeriumi palvel nõukogu

otsusele deklaratsiooni, mis väljendas Eesti muret seoses direktiivi artiklis 8 nimetatud

väljendiga “are able to engage”, kuivõrd tsiviilõiguses seesugust väljendit ei tunta. Eesti

deklaratsioon sisaldas selgitust sellest, kuidas meie kõnealust väljendit mõistame. Poola

eesistumise ajal toimunud läbirääkimistes Eesti mure artikliga 8 seonduvalt ei lahenenud, kuigi

me korduvalt seda eesistujale esitasime.

Läbirääkimiste käigus on Eesti esitanud aktiivselt erinevaid ettepanekuid direktiivi teksti

muutmiseks. Eesistuja on osaliselt Eesti ettepanekuid arvestanud. Samas on võrreldes Ungari

eesistumise ajal kompromissina välja pakutud üldise lähenemisviisi tekstiga praeguses tekstis

ka mitmeid Eestile ebasoodsaid muudatusi, mistõttu on tekst tervikuna liikunud Eesti huvidest

siiski üha kaugemale. Näiteks sooviks Eesti näha tööturuteenusena pakutavate praktikate

täielikku välistamist direktiivi kohaldamisalast, nagu nägi ette Ungari eesistumise ajal üldise

lähenemisviisi kinnitamisele esitatud tekst.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.05.2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 14.06.2024 istungil

kinnitatud seisukohtadest, on Eestile oluline, et direktiivi eelnõuga ei kehtestataks pädevatele

asutustele täiendavaid ja koormavaid kohustusi praktikasuhete õiguspärasuse kontrolli ja

inspekteerimise kohta ning arvestataks liikmesriikides juba olemasoleva kontrolli ja

inspekteerimise praktikaga. Peame seetõttu oluliseks, et tööturuteenuste raames pakutavad

praktikad oleksid eelnõust täies mahus välistatud. Kuigi oleme selle kohta läbirääkimiste käigus

järjepidevalt kommentaare esitanud, on tööturuteenusena osutatavad praktikad jätkuvalt

direktiivi peatükiga 3 kaetud. See tähendab, et kuigi tööturuteenuste raames pakutavatele

praktikatele ei kohaldu valdav osa direktiivist, kohaldub siiski nõue võtta meetmeid selleks, et

Tööinspektsioon teostaks kontrolli Eesti Töötukassa poolt pakutavate tööpraktikate üle.

Viimane tähendab Eestile täiendavat halduskoormust, kuivõrd tekitab Tööinspektsioonile

kohustuse kontrollida juba Eesti Töötukassa kontrollitavaid praktikaid. See on riigi

ressursikasutust arvestades ebamõistlik. Samuti ei ole tööturuteenuste raames pakutavate

praktikatega teada väärkasutuse juhtumeid, kuivõrd tegemist on õigusakti tasandil reguleeritud

meetmega, mille osas kehtivad selged nõuded ja kord.

Lisaks on Eesti olnud läbirääkimiste käigus kriitiline eelnõu artiklis 5 sätestatud

hindamiskriteeriumite osas, nähes ette, et ametiasutused peavad praktikasuhte määratlemisel

arvestama teatud kindlaid kriteeriume (nt praktika kestus, õppekomponent, vastutusmäär).

Peame positiivseks arengut, millega pehmendati sätet viisil, et direktiivis toodud kriteeriume

“võib” arvesse võtta, mis asendab senist tugevamat sõnastust “peab” arvesse võtma. Samas

eelistaksime, kui kriteeriumid ei ole direktiivi põhiosas ja peame seda liialt ettekirjutavaks.

Arvestades eeltoodut ja eelnõu tervikuna, peame küsitavaks ka direktiivi lisandväärtust Eestile.

Kuna direktiiviga kaasneb Eestile ebamõistlik halduskoormus ja välistatud ei ole seeläbi hoopis

praktikakohtade vähenemine, võib direktiivi vastuvõtmine tuua kaasa soovitust vastupidise

efekti. Samuti näeme võimaliku riskina, et töötajaid võidakse hakata survestama töötama

töölepingute asemel praktikalepingute alusel ja seeläbi alaneb töötajate kaitse, kuivõrd

direktiivi artikkel 3 võimaldab objektiivsetel alustel ebavõrdset kohtlemist (nt maksta

praktikandile madalamat töötasu, kui seda õigustab madalam vastutusmäär).

Direktiivi vastu võtmiseks on lõplikus tekstis vaja kokkuleppele jõuda ka Euroopa

Parlamendiga (EP). Kui juuni EPSCO-l jõuavad liikmesriigid üldise lähenemisviisini, saab

sissetulev eesistujariik Taani alustada läbirääkimisi lõpliku teksti üle EP-ga. EPSCO nõukogu

kohtumist ettevalmistav Coreperi kohtumine toimub 11. juunil.

Sarnaselt 02.12.2024 EPSCO nõukoguga on ka sel korral plaan nõukogu otsusele lisada Eesti

deklaratsioon, mis sisaldab selgitust sellest, mis muud murekohad Eestil direktiiviga on ja

kuidas meie artiklis 8 käsitletud väljendit “are able to engage” mõistame.

Eesti seisukohad:

Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldist eesmärki parandada praktikakohtade

kvaliteeti, vähendamata sealjuures juurdepääsu praktikakohtadele.

Eesti peab oluliseks, et tööturumeetmete raames osutatavad praktikad oleksid direktiivi

kohaldamisalast välistatud ega toeta töölepingu alusel töötava praktikandi õigusliku

määratluse loomist, sest see toob liikmesriikidele ja ettevõtjatele täiendava ebamõistliku

halduskoormuse. Juhul, kui nende eesmärkide täitmine ei osutu läbirääkimistel

võimalikuks, võib Eesti üldise lähenemisviisi hääletusest kõrvale jääda.

2. Võrdse kohtlemise direktiiv (artikkel 19)

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruanne ja poliitiline arutelu

Komisjon avaldas horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi (edaspidi VKD või direktiiv)

eelnõu 2008. aasta juulis. Direktiivi eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet

sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest

sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius,

sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme kättesaadavusel, hariduse ning

avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel.

Eelnõu on erineva põhjalikkusega arutatud kogu avaldamisjärgse aja jooksul. Sisulised

läbirääkimised on nõukogus vahepeal olnud pikal pausil. Direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik

ühehäälsus nõukogus (millele järgneb Euroopa Parlamendilt nõusoleku küsimine) ning mõnede

riikide vastuseis (hetkeseisuga CZ, DE, IT) on selle saavutamist seni takistanud. Enamasti on

eesistujad siiski regulaarselt korraldanud poolaastas 1 või 2 töögrupi kohtumist. Viimati arutati

VKD eelnõu töögrupi tasandil Belgia eesistumise ajal 2024. a esimesel poolaastal. Arutelude

käigus peamiselt täpsustati teksti, kirjeldades senisest selgemalt liikmesriikide pädevusi ja

kohustusi (nt täpsustati liikmesriikide kohustusi mõistlike abinõude rakendamiseks puudega

inimeste jaoks, samuti pädevust hariduse valdkonnas, sh seoses tasude ja vanusepiiride

määratlemisega) ja diskrimineerimiskeelust ettenähtavaid erandeid (nt täpsustati vanuse ja

puude tõttu erineva kohtlemise lubatavuse tingimusi ning vanuse ja terviseseisundi tõttu

finantsteenuste pakkumisel erineva kohtlemise tingimusi). Arvestades aega, mis on möödunud

algatuse avaldamisest, on direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise aega lühendatud neljalt

kolmele aastale (mis on siiski pikem, kui näiteks 2022. a. vastu võetud börsiettevõtete juhtkonna

soolise tasakaalu direktiivil või peatselt vastuvõetavatel võrdsusasutuste direktiividel, mille

ülevõtmise tähtaeg on kaks aastat ja sama pikk, kui 2023. a. heaks kiidetud palkade

läbipaistvuse direktiivil), samal ajal pikendati esimese aruande esitamise tähtaega kahelt aastalt

neljale. Viimane eduraport kinnitati nõukogus 20. juuni 2024. a. Euroopa Liidu tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil, poliitilised

arutelud on toimunud ka hiljem.

Oma 2025. a. tööprogrammis andis komisjon teada plaanist VKD eelnõu tagasi võtta.

Poola eesistumise ajal 2025. a esimesel poolaastal on VKD eelnõu teemal toimunud kolm

arutelu COREPERis, sh avaldas juba veebruaris valdav enamus liikmesriike soovi jõuda juuni

EPSCO-l eelnõu osas kokkuleppele. 25. veebruari üldasjade nõukogu (GAC) kohtumisel kutsus

9 riiki (sh EE) komisjoni üles tagasivõtmise plaanist loobuma, 10. märtsi EPSCO-l väljendas

sama seisukohta ühisavalduse kaudu (sh EE) või eraldiseisvalt kokku 13 riiki. CZ-l, DE-l ja

IT-l on eelnõu osas endiselt üldine reservatsioon, mistõttu pidi eesistuja 19. juuni EPSCO-l

kokkuleppe kinnitamise plaanist loobuma.

EPSCO päevakorras on lisaks VKD eelnõu eduaruandele arutelu, mille raames oodatakse

liikmesriikidelt vastuseid kahele küsimusele: 1) võttes arvesse Euroopa Komisjoni hiljutist

teadet kavatsuse kohta võtta ettepanek tagasi, kas arvate endiselt, et nõukogus on vajalik

ühehäälsus saavutatav ja kas soovite jätkata tööd kompromisstekstiga?; 2) kui mitte, siis kas

soovite julgustada komisjoni valmistama ette uut ettepanekut, mis käsitleks tõhusalt algse

ettepaneku eesmärke ja looks EL-is sidusa diskrimineerimisvastase õigusraamistiku?

Eesti on olnud seisukohal, et võrdse kohtlemise direktiiv tuleks vastu võtta, kuna see on oluline

viimane lüli EL võrdse kohtlemise acquis terviklikkuse seisukohalt. Diskrimineerimisvastase

kaitse ulatus ELis on täna erinev sõltuvalt tunnusest. Puude, usu või veendumuse, vanuse ja

seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud ainult töö- ja kutseõppe valdkonnas,

samas kui soo, rahvuse ja rassi puhul on diskrimineerimine keelatud ka teistes valdkondades

(sh nt sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste saamise valdkonnas). ELis on

diskrimineerimisvastane kaitse ebaühtlane eelkõige sotsiaalkaitsele ja haridusele juurdepääsu

tagamisel ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel, kuna liikmesriikidel on

erineva ulatusega diskrimineerimisvastased regulatsioonid. Seetõttu ei ole ELis inimestele

tagatud ühesugune kaitse diskrimineerimise eest kõikides valdkondades ning sellel võib lisaks

sotsiaalsetele mõjudele olla negatiivne mõju ka inimeste liikumisvabadusele.

Eesti Euroopa Liidu 2023-2025 prioriteetide kohaselt peab Eesti ELis diskrimineerimisvastase

kaitse tugevdamiseks vajalikuks võtta vastu võrdse kohtlemise direktiiv, millega ühtlustatakse

kaitset rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning

seksuaalse sättumuse alusel.

VV kinnitas Eesti seisukohad direktiivi kohta 21.08.2008 (ELAK kiitis heaks 29.08.2008) ning

täiendavad seisukohad 8.07.2011 (ELAK 19.09.2011). Lisaks kinnitas VV seisukohad EL

tasandi võrdse kohtlemise valdkonna arendamise kohta 15.10.2019, mille ELAK kiitis heaks

21.10. 2019. 8.06.2023. a. istungil kinnitas VV Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023. a istungil

(ELAK toetas 09.06.2023 istungil), mis hõlmasid seisukohta ka VKD eelnõu kohta. Selle

kohaselt Eesti toetab võrdse kohtlemise direktiivi kiiret vastuvõtmist ning on vajaduse korral

valmis direktiivile nõukogus oma poolthääle andma. Seisukohas täpsustatakse, et selleks, et

parimal viisil tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine ELis, on oluline liiduülese ja ühtse

õigusliku regulatsiooni olemasolu. Selleks on vajalik diskrimineerimisvastase kaitse

ühtlustamine EL-is kõigi tunnuste alusel ka haridusele ja sotsiaalkaitsele juurdepääsul ning

avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Võimalikud piirangud peavad olema

objektiivselt põhjendatud õiguspärase eesmärgi kaudu ning eesmärgi saavutamise vahendid

peavad olema asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed.

Eesti seisukohad:

Toetame võrdse kohtlemise direktiivi üldise lähenemisviisi kinnitamist. Juhul kui

Euroopa komisjon direktiivi eelnõu enne üldise lähenemisviisi kinnitamist menetlusest

tagasi võtab, peame vajalikuks, et komisjon asuks välja töötama uut õiguslikku algatust,

millega kaitse usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse

alusel toimuva diskrimineerimise eest ühtlustatakse valdkodande üleselt

diskrimineerimisvastase kaitsega rahvuse, rassi ja nahavärvuse alusel.

3. Euroopa poolaasta 2025

3.1. Printsiipidest progressini: uus Euroopa sotsiaalõiguste samba

tegevuskava ja esimene vaesusevastane strateegia

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu

Uus tegevuskava tugineb 2021. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavale ja selle

tulemuste hindamisele ning toob esile algatused, mida Euroopa Komisjon plaanib 2030. aasta

eesmärkide saavutamiseks, sotsiaalõiguste tugevdamiseks ja Euroopa konkurentsivõime

tõstmiseks ellu viia. Tegevuskava eesmärk on suurendada tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate mõju

inimestele ja majandusele, arvestades megatrendide ning praeguse majandusliku ja poliitilise

olukorraga, Sotsiaalõiguste tugevdamine on Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide,

piirkondade, tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna ühine vastutus, mistõttu viib Euroopa

Komisjon enne tegevuskava avaldamist 2025. aasta lõpus läbi ulatusliku

konsultatsiooniprotsessi kõigi huvirühmadega.

Euroopa Komisjon töötab välja esimest EL-i vaesusevastast strateegiat osana uuendatud

sotsiaalsamba tegevuskavast. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks vähemalt 15 miljoni

inimese, sealhulgas 5 miljoni lapse vaesus- või sotsiaalse tõrjutuse riski. Kuna seni on

edasiminek olnud aeglane, on vaja senisest otsustavamaid ja tõhusamaid meetmeid. Strateegia

käsitleb vaesust kui mitmetahulist ja kogu elukaart mõjutavat probleemi, mis vajab terviklikku

ja pikaajalist lähenemist erinevates poliitikavaldkondades (nt haridus, tervishoid, eluase).

Strateegia eesmärk on tugevdada liikmesriikide koostööd, soodustada parimate praktikate

jagamist, koordineerida vaesusevastaseid meetmeid ning parandada vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse seiret EL-i tasandil.

Eesti on Heaolu arengukavaga 2023-2030 võtnud endale kohustuse tuua vaesusest välja 39 000

inimest ehk vähendada vaesuse ja tõrjutuse riskis elavate inimeste osakaalu 21%ni aastaks

2030. Arengukava lähtub põhimõttest, et parim kaitse vaesuse vastu on töö, ning

sotsiaalpoliitika roll on toetada inimeste töövõimekust ja toimetulekut, eriti olukorras kui

töötamine ei ole võimalik või saadav sissetulek ei ole piisav. Arengukava toob esile, et

sotsiaalkaitses on ennetus tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva

toimetuleku igas eluetapis. Toetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tugi peab olema tagatud kogu

abivajaduse jooksul.

Eesti põhisõnumid on kooskõlas Heaolu arengukavaga aastateks 2023-2030 (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil) ning Eesti seisukohtadega Euroopa sotsiaalõiguste

samba tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis).

Eesti põhisõnumid:

Sõnum 1. Olukorras, kus Eestil on vaja teha kasvavaid investeeringuid kaitsesse ning

majanduslangus avaldab survet inimeste heaolule, pakub Euroopa sotsiaalõiguste sammas

tugevat raamistikku, et teha tarku ja kestlikke otsuseid tuleviku heaks. Eesti prioriteet

sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on lihtsustada tööõiguse ja tööhõive reguleerimist,

vähendada halduskoormust ja kasutada senisest paremini andmeid. Euroopa poolaasta on

osutunud tõhusaks töövahendiks reformide läbiviimiseks.

Sõnum 2. Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest

väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini. Samas on

vajalik täpsustada metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust ja

arvestab riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga. Parimate praktikate vahetamine

ja üksteise kogemustest õppimine on sotsiaalpoliitika kontekstis asjakohane töömeetod.

3.2. Kevadpakett

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: KOM esitlus

Euroopa poolaasta on osa Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistikust, mille kaudu viivad

liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud

normidega. 4. juunil 2025 avaldas Euroopa Komisjon 2025. aasta Euroopa poolaasta

kevadpaketi, mis analüüsib peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid kogu Euroopa

Liidus ning pakub liikmesriikidele poliitilisi juhiseid tugevdamaks EL konkurentsivõimet,

heaolu ja vastupidavust. Kevadpaketi suunised lähtuvad olukorrast, kus kaubandus- ja

julgeolekukeskkond on eriti ebastabiilne ja pakett on tihedalt seotud konkurentsivõime

kompassiga, mis on komisjoni viieaastane tegevuskava ELi vastupanuvõime ja globaalse

positsiooni suurendamiseks. Antakse esimene hinnang uuendatud majandusjuhtimise

raamistiku fiskaalstruktuursete kavade raames. Kasvavate julgeolekuprobleemide keskel

kasutatakse esmakordselt ka stabiilsuse ja kasvu pakti riiklikku vabastusklauslit (national

escape clause - NEC). NEC eesmärk on hõlbustada üleminekut kõrgematele kaitsekulutustele,

tagades samal ajal fiskaalse jätkusuutlikkuse.

Pakett sisaldab riigiraporteid ja riigipõhiseid soovitusi (CSR) iga liikmesriigi kohta. Soovitused

räägitakse liikmesriikidega läbi ning need on kavandatud vastu võtta ECOFINi kohtumisel 8.

juulil 2025.

Riigiraportites hinnatakse iga liikmesriigi majanduslikku, tööhõivealast ja sotsiaalset arengut

kooskõlas konkurentsivõime kompassis sätestatud prioriteetidega. Liikmesriike julgustatakse

suurendama oma konkurentsivõimet, kaotades innovatsioonilõhe, edendades CO2-heite

vähendamist kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppega, vähendades liigset sõltuvust,

suurendades julgeolekut ja vastupanuvõimet, sealhulgas suurendades kaitsevõimet ning

edendades oskusi ja kvaliteetseid töökohti, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse.

Konkurentsivõime toetamiseks kõigis sektorites on konkurentsivõime kompassis esitatud viis

horisontaalset soodustavat tegurit, mis kajastuvad ka igale liikmesriigile kohandatud

riigipõhistes soovitustes. Riigipõhistes aruannetes antakse ülevaade ka taaste- ja

vastupidavuskavade (RRP-de) ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest. Kuna

taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) lõpeb 2026. aastal, on kiire ja sihipärane rakendamine

hädavajalik ja enamik liikmesriike peab edusamme kiirendama. Samal ajal avaldab komisjon

teatise RRF-i kohta 2026. aasta suunas, et anda liikmesriikidele juhiseid vahendi sujuvaks ja

edukaks lõpetamiseks. Samuti püüab komisjon kiirendada ühtekuuluvuspoliitika elluviimist,

keskendudes vahekokkuvõtte strateegilistele prioriteetidele.

Võttes arvesse ELi poliitilisi eesmärke, pakuvad selle aasta riigipõhised soovitused juhiseid,

mis on kohandatud iga liikmesriigi konkreetsetele vajadustele. Need kajastavad vajalike

meetmete ulatust ja kiireloomulisust kolmes põhivaldkonnas: 1) fiskaalpoliitika, sealhulgas

reformid maksupoliitika ja avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks, 2) RRP ja

ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamine ning 3) lahendamata ja/või äsja tekkivad

struktuursed probleemid, keskendudes konkurentsivõime kompassile.

Eesti seisukohad:

Oleme jätkuvalt seisukohal, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on

väärtuslikud tööriistad. Toetame seatud eesmärkide täitmise jälgimist nii Euroopa Liidu

kui liikmesriikide tasandil.

3.3. Horisontaalne tähelepanekupaber tööhõive ja sotsiaalpoliitika

aspektide kohta 2025. a riigipõhistes soovitustes

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine

Euroopa poolaasta kevadpaketi poliitilise arutelu ettevalmistamiseks ja riigipõhiste soovituste

kinnitamiseks on Poola Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana valmistanud ette kokkuvõtva

horisontaalse tähelepanekute paberi tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektide kohta 2025. a

riigipõhistes soovitustes.

Dokument rõhutab Euroopa poolaasta rolli poliitika koordineerimisel kogu ELis, aidates seeläbi

kaasa konkurentsivõimele ja pikaajalisele majanduse vastupidavusele. Sellega seoses võivad

riigipõhised soovitused – pärast nende vastuvõtmist nõukogus – olla ELi liikmesriikidele

kasulikuks juhiseks, tagades ühtse ja dünaamilise lähenemise tulevastele väljakutsetele.

Tuuakse esile, et:

- Vaatamata ülemaailmsele ebastabiilsusele kaubandus- ja julgeolekuolukorras,

prognoositakse ELi majandusele lähiaastatel pidevat kasvu.

- Hoolimata kasvuprognoosidest on aga pikaajalisel kasvul EL jätkuvalt silmitsi

märkimisväärsete struktuursete tõketega.

- Euroopa poolaasta on peamine koordineerimisvahend tagamaks, et riiklikud reformid

ja investeeringud kajastaksid kogu ELi hõlmavaid eesmärke, täites samal ajal

konkreetseid riiklikke vajadusi.

- 2025. aasta kevadpaketiga lõpetab reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt oma esimese

makromajandusliku järelevalve täistsükli.

- Rõhutatakse, et poliitilisi reforme on vaja ka selleks, et tagada riigi rahanduse

pikaajaline jätkusuutlikkus.

- Konkurentsivõime tugevdamine on ELi majanduspoliitika keskmes.

- Kõrged energiakulud on tõsiseks takistuseks, mõjutades energiamahukate tööstusharude

tegevusmarginaale.

- 2025. aasta kevadpakett ilmub kontekstis, mida iseloomustavad vastupidav ELi tööturg,

püsiv nõudlus oskuste järele ning stabiilne vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht.

- Tööhõive tase saavutas ajaloolise kõrgeima taseme (2024. aastal 75,8%) ja liit liigub

edukalt suunas saavutada 2030. aastaks seatud 78% tööhõive eesmärk.

- Rõhutatakse inimkapitali arendamise kiireloomulisust, mis on kooskõlas vajadusega

liikuda kiiremini ELi 2030. aasta peamise eesmärgi poole, mille kohaselt osaleb

koolitusel igal aastal vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest (2022. aastal endiselt

39,5%).

- Mõningane areng on saavutatud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste osakaalu

vähendamisel, kuid EL on veel kaugel aastaks 2030. aastaks seatud eesmärgi

saavutamisest.

Eesti seisukohad:

Toetame tähelepanekupaberi heakskiitmist.

3.4. 2025. a riigipõhiste soovituste hindamine ja 2024. a riigipõhiste

soovituste rakendamine: Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitse komitee

arvamus

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: kinnitamine

Seletuskirja koostamise ajaks ei ole arutelu aluspaberit laekunud.

3.5. Panus riigipõhiste soovituste tööhõive ja sotsiaalpoliitika aspektidesse:

soovitused iga liikmesriigi majanduslike, sotsiaalsete, tööhõive,

struktuursete ja eelarveliste poliitikate kohta

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine

Seletuskirja koostamise ajaks ei ole arutelu aluspaberit laekunud.

4. Tööhõivekomitee arvamus töökvaliteedi mõõtmete kohta

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: tööhõivekomitee juhataja esitlus

Päevakorrapunkti raames teeb tööhõivekomitee juhataja esitluse töökvaliteedi mõõtmete kohta.

Eesistujamaa on üllatuslikult tõstatanud, et on võimalik päevakorrapunkti eesmärgi muutmine

ning nõukogu tasandil tööhõivekomitee arvamuse kinnitamine. Arvamuse kinnitamine (ingl k.

endorsement) vajab liikmesriikide konsensust. Eesti eelistab, et päevakorrapunkt jääks

esitluseks, kuivõrd tööhõivekomitee arvamus on üldist laadi dokument, mis sisaldab laia

spektrit erinevatest teemadest, muuhulgas sissetulekutoetus, õigus mitte olla töövälisel ajal

kättesaadav, AI ja algoritmiline juhtimine jne. Arvamuse kinnitamine tähendaks poliitilist

kokkulepet, mille alusel soovib komisjon edaspidi luua erineva sisuga õiguslikke algatusi. Eesti

jääb selles osas ettevaatlikuks, kuivõrd me ei soovi uusi halduskoormust suurendavaid

õiguslikke ettepanekuid.

Eesti seisukohad:

Võtame tööhõivekomitee juhataja esitluse teadmiseks.

Päevakorrapunkti eesmärgi muutmise korral ei toeta Eesti tööhõivekomitee arvamuse

kinnitamist, kuivõrd Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjonile laiapindse suunise

andmist töötada välja algatusi erinevates küsimustes, kus ei ole selge, milliseid õiguslike

algatusi Euroopa Komisjon arvamusest ajendatuna luua plaanib.

5. Järeldused soolise võrdsuse edendamise kohta tehisintellekti-põhisel digitaalsel

ajastul

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine

Järeldused käsitlevad suuniseid, mille eesmärk on tugevdada soolist võrdõiguslikkust kiiresti

arenevas digitaalses keskkonnas, kus tehisintellektil (AI) on üha suurem roll. See on osa 30.

aastapäeva ülevaatest Pekingi tegevusplatvormi rakendamisest.

AI ja digitehnoloogiad pakuvad võimalusi, kuid toovad kaasa ka uusi riske, eriti seoses

diskrimineerimise ja kübervägivallaga. AI-süsteemid võivad tugevdada soolisi stereotüüpe, kui

neid koolitatakse kallutatud andmetel. Naiste alaesindatus AI arenduses suurendab riski, et

süsteemid ei arvesta piisavalt erinevate kasutajate vajadustega. Oluline on muu hulgas

rakendada teadlikkuse tõstmise programme vähendamaks digitaalset lõhet ja soolisi

stereotüüpe, samuti edendada tüdrukute ja naiste osalemist STEM-valdkondades. Võidelda

tuleb kübervägivalla, sh deepfake’ide ja AI-põhise ahistamise vastu. Koguda ja analüüsida tuleb

soopõhiseid andmeid, et kujundada tõenduspõhist poliitikat.

Meeste ja poiste osalus muutuste elluviimisel on olulise tähtsusega, samuti tuleb teha koostööd

kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja erasektoriga. Tegeleda tuleb

ebavõrdsuse juurpõhjusega.

Eesti seisukohad:

Toetame järelduste heakskiitmist.

6. Järeldused vanemaealiste inimeste toetamise kohta nende täieliku potentsiaali

saavutamisel tööturul ja ühiskonnas

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heakskiitmine

Järeldused kõnetavad vananeva ühiskonna väljakutseid tööturu, sotsiaalkaitse- ning

haridussüsteemide ümberkujundamisel. Liikmesriigid leiavad, et ühiskondade vananemine on

ELi majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele suur väljakutse. Sellega tegelemiseks

kutsutakse riike üles soodustama vanemaealiste inimeste aktiivset osalemist tööturul ja

ühiskonnas ka pärast pensioniea saabumist. Tuleb võidelda vanusdiskrimineerimise ja

stereotüüpide vastu, eriti tööelus. Töötingimusi ja -keskkonda tuleb kohandada vanemaealiste

vajadustele, arendada paindlikke töövorme ja soodustada töö- ja eraelu tasakaalu. Tuleb

investeerida elukestvasse õppesse, täiend- ja ümberõppesse. Oluline on ka toetada

vanemaealiste digioskusi ja võidelda digitaalse tõrjutuse vastu. Järeldused juhivad tähelepanu

ka põlvkondade vahelise solidaarsuse olulisusele ning vanusepõhiste stigmadega (ageism)

tegelemisele. Komisjon peaks suurendama teadlikkust aktiivse ja tervena vananemisest

pakkudes formaate ja võimalusi riikidele info ja praktikate vahetamiseks. Samuti peab

komisjon jätkama asjakohase EL õigusraamistiku täiustamist, mis hõlmab vanemaealiste ja

erivajadustega inimeste võrdse kohtlemise tagamist. EL eesmärk on luua ühiskond, kus iga

põlvkond saab oma panuse anda ning väärikalt vananeda.

Eesti seisukohad:

Toetame järelduste heakskiitmist.

7. Muud informatiivsed punktid

Muude informatiivsete punktide raames annab eesistuja ülevaate töös olevate õiguslike

algatuste kohta, samuti praktika kvaliteediraamistiku soovituse kohta ning toimunud ürituste

kohta. Komisjon ja eesistuja annavad ülevaate CZ algatusest seoses nende inimeste

pensionikindlustusega, kes on EL-is oma vaba liikumise õigust kasutanud. Komisjon annab

ülevaate naiste õiguste teekaardist ning ELA hindamisraportist. Sissetulev eesistuja Taani annab

ülevaate oma eesistumise aja programmist.

8. Lõunaarutelu: “Soolise võrdsuse lõimimine julgeolekupoliitikasse Euroopa uues

strateegilises kontekstis”

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu

Lõunaarutelu keskmes on soolise võrdsuse lõimimine julgeolekupoliitikasse Euroopa uues

strateegilises kontekstis. Poola on eesistumise ajal keskendunud julgeolekule ajal, mil Venemaa

püüab õõnestada Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning natsionalism on tõusuteel koos

sotsiaalpoliitiliste lõhede suurenemisega. Vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, on

liikmesriigid võtnud endale kohustuse suurendada kaitsekulutusi enneolematu tasemeni.

Julgeolek ei ole ainult relvastumine, vaid ka inimesed. Samaaegselt tuleb keskenduda

kaasatusele, soolisele võrdsusele ja inimõigustele.

Relvastatud konfliktid mõjutavad naisi, mehi, poisse ja tüdrukuid erinevalt. Enamik võitlejatest

on mehed, kuid naised ja lapsed moodustavad enamiku ümberasustatud isikutest. Ukrainas on

näiteks 90% põgenenud isikutest naised ja lapsed. Need rühmad seisavad silmitsi suurenenud

inimkaubanduse, ekspluateerimise, sh seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse ning soolise

vägivalla ohuga. Kuigi see puudutab enam naisi ja tüdrukuid, kannatavad ka mehed ja poisid

vaikides, kuivõrd neid hoiavad rääkimast ja abi otsimast häbimärgistamine ning kahjustavad

stereotüübid. Sellise vägivalla psühholoogiline ja sotsiaalne mõju on sügav ja pikaajaline, kuid

ligipääs traumapõhisele abile on endiselt piiratud.

Marginaliseeritud rühmad - erivajadustega naised ja tüdrukud, etnilised vähemused, roma

kogukonnad, LGBTIQ+ inimesed – peavad kriiside ajal kokku puutuma suurenenud

haavatavusega. Näiteks konfliktist mõjutatud aladel elavatel roma kogukonna naistel tuleb tihti

kokku puutuda veebipõhise ahistamise ja avalikust elust väljajäämisega.

Kübervägivalda ja tehnoloogia soodustatud soolist vägivalda kasutatakse üha enam naisjuhtide

ja –aktivistide vaigistamiseks. Väärinformatsiooni kampaaniad toidavad misogüüniat,

õõnestavad demokraatias osalemist ning usaldust avalike institutsioonide vastu. Need tehnikad

on eriti tõhusad nõrgestamaks naisinimõiguslaste ja rahutagajate positsioone.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 ning hiljutine naiste õiguste

teekaart pakuvad tugevat raamistikku koordineeritud tegevuseks. Teekaardi põhimõte 7 rõhutab

sooliselt tasakaalustatud poliitilise esindatuse tähtsust, laiendades seda otsuste tegemisele

kriisijuhtimises, julgeolekus ja rahutagamises.

Sooline võrdsus julgeolekus on ühiskondlik imperatiiv. Mehi tuleb kaasata liitlastena

rahutagamises ja institutsioonilises reformimises. COVID-19 pandeemia lõi hiljutise ilmeka

näite soolisest haavatavusest. Naised olid eesliinil töötajate hulgas üleesindatud, kuid

alaesindatud otsuste tegemisel ning seetõttu neid mõjutas ebaproportsionaalselt palju

töökohtade kaotus ning hoolduskoormus. Sarnaselt on ka kliimamuutustel soolised tagajärjed,

näiteks suurenenud koduvägivald katastroofide ajal ja suurenenud toiduga kindlustamatus

naistalunike seas.

EL peab jätkuvalt pühenduma naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavale, mis tuleneb ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1325 ning mis kinnitati 2022. a nõukogu järelduste naiste,

rahu ja julgeoleku kohta ja neile järgnevates EL-i strateegiates.

Uut Euroopa julgeolekuolukorda üles ehitades peame küsima: kas me loome süsteemi, millest

saavad kasu kõik? Või kopeerime olemasolevaid struktuure, mis sageli jätavad välja või

marginaliseerivad isikuid, kes saaks anda meie julgeolekusüsteemidesse olulise panuse?

Euroopal on kriitiline võimalus vastata neile küsimustele visiooni ja julgusega - lõimides soolist

võrdsust läbivalt julgeolekupoliitikasse, võimendades marginaliseeritud hääli ning tagades, et

kedagi ei jäeta maha.

Sellest lähtuvalt palutakse ministritel keskenduda oma sõnavõttudes järgmistele küsimustele:

 Kuidas näete soolise võrdsuse ministrite, ministeeriumite ja organite rolli soolise

ebavõrdsuse juurpõhjustega arvestava ja soolist võrdsust mõjusalt edendava (ingl. k.

gender-transformative) lähenemisviisi edendamisel, kriisijuhtimisel, julgeolekus ja

rahutagamisel?

 Kuidas peaks komisjon järgmise soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja IV soolise

võrdõiguslikkuse tegevuskava kallal töötamise kontekstis edendama naiste

juhtpositsioone uues strateegiliselt prioriteetses julgeolekuvaldkonnas?

 Mis on parim viis toetamaks naiste osalust, võideldes soolise väärinformatsiooniga ja

edendades valdkondade vahelist lähenemist tuleviku võrdsusstrateegiates EL tasandil?

Eesti põhisõnumid:

Sõnum 1. Soolise võrduse ja võrdsete võimaluste eest vastutavatel ministritel, ministeeriumitel

ja võrdõigusasutustel on oluline roll kriisidele reageerimise ja julgeolekupoliitika kujundamise

suundade ja prioriteetide kavandamisel ning vastavates mõjuanalüüsides tuleb hoida fookuses

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste perspektiivi, et ennetada olemasolevate ebavõrdsuste

süvenemist. Tegelikeks ja mõjusateks muutusteks on vajalik, et võrdsuslõime oleks senisest

tugevamalt pildis mitte ainult võrdsuspoliitika valdkonna eest vastutavate ministrite, vaid nii

valitsuste kui ka poliitikakujundajate tasandil. Selleks on vajalik tagada poliitikakujundajatele

ja otsustajatele piisavad ressursid, oskused, teadmised ja motivatsioon ja tegeleda senisest

süsteemsemalt soolõime ja võrdsuslõime edendamisega kõigis poliitikavaldkondades, ning

tänases julgeolekuolukorras eriti kriisijuhtimise, kaitse- ja siseturvalisuse valdkonnas, sh

radikaliseerumise ennetamisel.

Sõnum 2. Turvalise ja sidusa ühiskonna eelduseks on soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi

väärtustavad hoiakud nii ühiskonna tasandil kui poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Näeme

EL-is kasvavat lõhet noorte naiste ja meeste toetuses soolise võrdsuse suhtes ning

murettekitavat desinformatsiooni, polariseerumise ja soolise võrdsuse ning LGBTQI+ vastaste

liikumiste tõusu. Need liikumised kujutavad ohtu nii inimõigustele kui on kujunemas

julgeolekuriskideks. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste vastased liikumised ja

narratiivid lõhestavad ühiskondi, ohustavad demokraatiat ja soodustavad radikaliseerumist.

Seetõttu tuleb senisest paremini julgeolekupoliitikas ja radikaliseerumise ennetamisel mõista ja

teha nähtavaks soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja julgeoleku vahelisi seoseid ja

ristumiskohti. EL võrdsusstrateegiad peaksid arvestama tõenduspõhiseks strateegiliste sihtide

seadmiseks nende ühiskondlike trendidega, selleks on vaja kvaliteetseid sooliselt segregeeritud

andmeid ja analüüsi.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

11.06.2025 nr 6-1/2247-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja

sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel

(EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis

Esitame Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul

kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu;

2) 19.06.2025 EPSCO seletuskiri.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… juuni 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO)

19.06.2025. a Luksemburgis

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu töö-

ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel (EPSCO) 19.06.2025. a Luksemburgis ning võtta

need aluseks hääletamisel Euroopa Liidu Nõukogus:

1.1. Praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine

1.1.1. Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldist eesmärki parandada praktikakohtade

kvaliteeti, vähendamata sealjuures juurdepääsu praktikakohtadele.

1.1.2. Eesti peab oluliseks, et tööturumeetmete raames osutatavad praktikad oleksid direktiivi

kohaldamisalast välistatud ega toeta töölepingu alusel töötava praktikandi õigusliku

määratluse loomist, sest see toob liikmesriikidele ja ettevõtjatele täiendava

ebamõistliku halduskoormuse. Juhul, kui nende eesmärkide täitmine ei osutu

läbirääkimistel võimalikuks, võib Eesti üldise lähenemisviisi hääletusest kõrvale jääda.

1.2. Tööhõivekomitee arvamus töökvaliteedi mõõtmete kohta

1.2.1. Võtame tööhõivekomitee juhataja esitluse teadmiseks.

1.2.2. Päevakorrapunkti eesmärgi muutmise korral ei toeta Eesti tööhõivekomitee arvamuse

kinnitamist, kuivõrd Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjonile laiapindse suunise

andmist töötada välja algatusi erinevates küsimustes, kus ei ole selge, milliseid

õiguslike algatusi Euroopa Komisjon arvamusest ajendatuna luua plaanib.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär