Vastus

1

09.06.2025

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu keskne eesmärk on lahendada

planeerimisseaduse ligi kümne-aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke, rakenduslikke

ning kohtupraktikast tulenenud probleeme. Eelnõu lähtub 2023. aastal koostatud

väljatöötamiskavatsusest ja selle kohta saadud tagasisidest1. Osa muudatustest täpsustavad

sõnastust, kuid mõned muudavad sisu ning kuigipalju ka senist praktikat. Eelnõu on seotud ka

valitsusliidu 2024–2027 uuendatud tegevusplaanis kavandatud tegevuste täitmisega, mis näeb

ette planeeringute tegemise reformimise, sh menetlusaja lühendamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) maa- ja ruumipoliitika osakonna õigusnõunik Külli Siim (roteerunud),

valdkonnajuhid Kadi-Kaisa Kaljuveer ([email protected]) ja Tiit Oidjärv

([email protected]) ning osakonnajuhatajad Heddy Klasen (ametist lahkunud) ja Ivari

Rannama ([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Aili Sandre

([email protected]) ja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud

planeerimisseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 14, ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 7

ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

14.03.2025, 9. Eelnõu väljatöötamise eel koostati Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane

seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). VTK kirjeldas planeerimisseaduse

problemaatikat ning analüüsis õigusnormide muudatuste kõrval ka alternatiivseid võimalusi.

Eelnõu vastab VTK-le, kuid kooskõlastamisel esitatud märkuste, samuti pärast VTK

kooskõlastamist esitatud ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTKs

ettenähtust.

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

1 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/

2

2. Seaduse eesmärk

Seaduse üldine eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks ja kiirendada neid. Samuti

on seaduse rakendamisel ilmnenud mõningad sõnastuslikud ebatäpsused, mis eelnõuga

parandatakse.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2023. aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastusringile ja millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on

eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud. Planeerimismenetluste kiirendamine on Eesti

majanduskeskkonna konkurentsivõime edendamise eeldus. Planeeringute menetlusaja

lühendamine ning asjaajamise vähendamine on kavandatavate tegevustena nimetatud ka Eesti

Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu 2024–

2027 uuendatud tegevusplaanis ning Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu

2025–2027 tegevusplaanis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse planeerimisseadust (PlanS),

§-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (EhSRS) ning

§-ga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS).

Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse § 2 lõike 3 sõnastust, muutes selle selgemaks, lisades sätte

teise lausesse pärast sõna „lähtutakse“ sõna „lisaks“. Probleemiks on osutunud Natura 2000

aladele avalduva mõju hindamise (edaspidi Natura hindamine) ja piiriülese keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kehtiva käsitluse mitmeti mõistetavus. Planeeringu ja

KSH koostamisel tuleb tavaliselt lähtuda PlanSi-kohasest menetlusest. Kehtiv sõnastus näeb

ette, et kui KSHga koos on vaja teha Natura hindamine ja/või piiriülene KSH, tuleb lähtuda

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ettenähtud

menetlusest. See aga ei ole täpne, kuna PlanS ei kehtesta Natura hindamise ja piiriülese KSH

menetlusele lisanõudeid. Seetõttu tuleb menetluse puhul lähtuda küll PlanSist, kuid lisaks

rakendada ka KeHJSis sätestatud Natura hindamise ja/või piiriülese KSH menetlemise nõudeid.

Seega tuleb lisaks PlanSi menetlusnõuetele järgida ka KeHJSis sätestatud erisusi: Natura

hindamise korral KeHJSi §-s 45 sätestatut (keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused

Natura 2000 võrgustiku alal) ja piiriülese KSH korral KeHJSi §-s 46 sätestatut (strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva piiriülese keskkonnamõju strateegiline

hindamine).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõiget 4 ja lisatakse planeeringu lisasid loetlevasse

sättesse, et keskkonnamõju eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde

kuuluv lisa. Eelhinnang on aluseks KSH algatamisele või mittealgatamisele ning arvestades, et

nii planeeringu algatamine kui ka KSH algatamine või mittealgatamine on oma olemuselt

menetlustoiming, mis on juba kehtiva sõnastuse kohaselt planeeringu lisa, on selguse huvides

sättesse eelhinnangu lisamine põhjendatud. Praegu on sätestatud, et planeeringu juurde kuulub

lisana KSH aruanne, kuid eraldi eelhinnangut nimetatud ei ole. Kuna ka eelhinnang annab

olulist informatsiooni selle kohta, millistel alustel KSH algatati või algatamata jäeti või kuidas

kujunes planeeringulahendus, on vaja see nimetada eraldi lisana. Samuti tagab muudatus, et

eelhinnang on avalikkusele lihtsasti leitav ja kättesaadav.

Eelnõu § 1 punktiga 3 loetakse § 6 senine tekst lõikeks 1 ja § 6 täiendatakse uue lõikega 2,

millega täpsustatakse seda, millist tegevust loetakse planeeringu elluviimise alustamiseks.

3

PlanSi § 6 punkti 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärk on

planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringu nõuetest kinnipidamise tagamine, mis

on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Termin on liialt üldine, mistõttu ei ole olnud

võimalik tuvastada, millisest tegevusest või hetkest alates planeeringu elluviimine algab.

Lõikega 2 nähakse ette tegevused, millest alates loetakse planeeringu elluviimine alustatuks.

Tegemist on konkreetse planeeringu alusel tehtavate tegevustega, mida ilma planeeringuta ei

ole võimalik teha. Seega on asjakohane sättes nimetatud tegevuste sidumine terminiga

„planeeringu elluviimise alustamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 teksti, lisades esimesse lausesse sõnad „kestlik“

„funktsionaalne“, „mitmekesine“ ja „kvaliteetne“ ning tehakse sõnastuslikke parandusi tekstis.

Nimetatu sätestamisel on mh lähtutud Davosi kaheksast kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest,

milleks on juhtimine/valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst,

kohatunnetus ja ilu2. Pikem selgitus Davosi kriteeriumide kohta on esitatud ka ehitusseadustiku

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas3, kus selgitatakse

põhjalikult kriteeriume ja nende lisamist ehitusseadustikku. Lisaks on riigihalduse ministri

2. aprilli 2019. aasta käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumidevahelise ruumiloome

töörühma lõpparuande osana koostatud dokument „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“

(https://www.kul.ee/media/60/download), mille alusel on kvaliteetne ruum tehis- ja

looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja

tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja

projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri),

ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste,

metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, et muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega

pikas perspektiivis võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete

järgimine ei ole praegu ühegi õigusaktiga kohustuslik, kuid on oluline elukeskkonna

parendamiseks. Sellest, et kvaliteetne ja kestlik elukeskkond on olulised, annab tunnistust seegi,

et rahulolu elukeskkonnaga on üks mõõdik strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise

seiramisel4. Kuna eelviidatud dokument (ruumiloome aluspõhimõtted) on peamine kvaliteetse

ruumi põhimõtted fikseeriv dokument, on ka seda soovituslik edaspidi järgida.

Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“. Nimetatud lõige

näeb ette, et kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema

kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab

senisest enam erinevate strateegiliste dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti annab säte

tugevamalt edasi sõnumi, et erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi arengukavades,

käsitletud ruumilise aspekti järgimine planeeringute koostamisel on oluline ja vajalik, et viia

strateegilistes dokumentides ettenähtu reaalselt ellu.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 12 lõikega 4 ja nähakse ette, et planeerimisel tuleb

arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda

kliimamuutustega kohandades.

Kliimamuutustega tuleb planeerimisel vajaduse korral arvestada ning neid ennetada ning

leevendada. Selleks tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega kohandatakse

elukeskkonda kliimamuutustega, nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate sajuhoogudega

2 Davos Baukultur Quality System 3 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – EIS 4 https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/heaolu/indikaatorid/186

4

toimetulekuks jne. Tuleb märkida, et PlanS saab sätestada üksnes kliimamuutustega

arvestamise põhimõtte, täpsema keskkonna kujundamise normistiku peavad andma valdkonda

reguleerivad õigusaktid (nt kliimakindla majanduse seadus vm). Kliimaeesmärgid puudutavad

paljusid eluvaldkondi ja vastutus nende valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi

vahel.

Kuigi praegu kehtivad planeerimise põhimõtted (ennekõike otstarbeka, säästliku ja mõistliku

maakasutuse põhimõte) võimaldavad arvestada kliimamuutustega, ei tulene seadusest üheselt

ja selgelt kliimamuutustega arvestamise kohustuslikkust, mis on aga ülemaailmses

kliimaolukorras kindlasti vajalik. Ettepaneku täiendamiseks tegi Kliimaministeerium ning

sellega on arvestatud viisil, mis PlanSis põhimõtte sätestamisel on asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 13 lõikeid 2 ja 3. Lõike 2 eesmärk on selgelt sätestada,

et üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka muude teemade lahendamiseks

kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning majandusvööndi planeerimiseks.

Arvestades tänapäeva maailmas toimuvaid kiireid muutusi, võib osutuda ootamatult vajalikuks

lahendada mõni teema, mida kehtiv üleriigiline planeering pole käsitlenud. Selline võimalus on

juba olemas maakonna- ja üldplaneeringu puhul, mistõttu on põhjendatud sellise võimaluse

loomine ka üleriigilise planeeringu puhul. Lõikes 3 sätestatakse, et üleriigiline planeering on

planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva

ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused ning kavandada

Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.

Lõike 3 muudetud sõnastus loob selguse, et üleriigilise planeeringu koostamisel lähtutakse riigi

pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning neid väljendatakse ruumilise planeerimise kaudu,

samuti määratakse riigi säästva ja tasakaalustatud arengu pikaajalised põhimõtted ja

suundumused.

Sätte muudetud sõnastus täpsustab üleriigilise planeeringu ja riigi strateegiliste

arengudokumentide seoseid. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 11 järgi määratakse riigi

pikaajalises strateegias („Eesti 2035“) mh Eesti üleriigilised strateegilised sihid; konkreetsete

poliitikavaldkondade eesmärgid ja eesmärkide saavutamise poliitikainstrumendid määratakse

valdkonna arengukavades. Üleriigilises planeeringus käsitletakse strateegilisi sihte ja

valdkondade arengueesmärke ruumilises koosmõjus ning seatakse Eesti ruumipoliitika

põhimõtted, mis toetavad nii Eesti strateegiliste sihtide kui ka valdkondlike eesmärkide

saavutamist eri planeeringutasanditel.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 14 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja täpsustatakse, et

lõikes 2 nimetatud ülesanded lahendatakse vaid mereala ja sellega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi teemaplaneeringu koostamisel. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud

muudatusega, mille kohaselt võib üleriigilise planeeringu koostada teemaplaneeringuna ka

muude teemade lahendamiseks kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi planeerimiseks. Analoogselt muude planeeringuliikidega lahendatakse

maismaal teemaplaneeringuga vaid need seaduses nimetatud ülesanded (üleriigilise

planeeringu puhul § 14 lg-s 1 sätestatud), mis on konkreetse teema puhul vajalikud ja

asjakohased.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse tekstiosa „14 päeva“ sõnadega „üks päev“ järgmistes

sätetes: § 19 lõigetes 4 ja 5, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 38 lõigetes 4 ja 5, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 62

lõigetes 4 ja 5, § 67 lõigetes 5 ja 6, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 87 lõikes 5 ning § 135 lõigetes 6 ja 7.

Kõikides nimetatud sätetes lühendatakse avalikust väljapanekust ette teatamise aega 14 päevalt

ühele päevale. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike.

5

Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute

ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks

muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanSis sätestatud teavitus- ja

kaasamisnõuded on liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osalistele ning 14-päevane

avalikest väljapanekutest etteteatamise aeg võib põhjustada asjatuid pause

planeerimisprotsessis.

Avalikust väljapanekust etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud tutvusid

materjalidega nt kohalikus omavalitsuses või maavalitsuse ruumides kohapeal ning 14-päevane

etteteatamise tähtaeg oli selleks, et osaleda soovijad saaksid oma aega paremini planeerida ja

kavandada aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast piirkonnast avalikule väljapanekule

sõitmist (kavandada transport jm). Tänapäevase infotehnoloogia arengut, samuti võimalusi

arvestades tutvub enamik inimesi materjalidega elektroonselt, mistõttu on senine 14-päevane

etteteatamisaeg põhjendamatult pikk ja kaotanud sel kujul oma esialgse mõtte. Seetõttu

lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aeg ühele päevale. Muudatus aitab parema

planeerimisprotsessi ajaplaneerimise ja kavandamisega lühendada ka menetlusaega.

Samamoodi lühendatakse ajalehtedes etteteatamise aeg ühele päevale.

Vajaduse korral on planeeringu koostamise korraldajatel võimalus näha ette pikem

etteteatamise aeg või pikem avalikustamise periood. Planeeringu koostamise korraldajal jääb

alles kohustus tagada avalikkuse piisav kaasatus planeerimismenetlusse (PlanS § 9 lõige 1). See

tähendab, et PlanSis sätestatud miinimumnõuete järgimine ei pruugi igal juhul olla võimalik

ega põhjendatud. Planeeringu koostamise korraldaja pädevuses on otsustada piisava kaasatuse

tagamise üle.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 62 lõiget 1 kolmanda lausega, et maakonna osa kohta

maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt planeeringualal

sobivas kohas. See tagab paindlikkuse olukorras, kus planeering koostatakse vaid osale

maakonna territooriumist (mis ei asu ka maakonna keskuses), ega nõua, et ka sellisel juhul tuleb

alati avalik väljapanek korraldada maakonna keskuses. Muudatuse kohaselt saab planeeringu

koostamise korraldaja hinnata, milline koht on avaliku väljapaneku korraldamiseks sobivaim,

kuid sh tuleb eelistada kohti, millele on lihtne juurdepääs. Avaliku väljapaneku korraldamine

on mõistlik ja vajalik just sellistes kohtades, kus planeeringulahendusest huvitatud isikud

saavad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligipääsu ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs

jalgsi, ühistranspordiga, autoga jms ehk koht on avaliku väljapaneku korraldamiseks sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 63 lõikes 1 sätestatud avaliku arutelu korraldamise koha

nõue sarnaseks avaliku väljapaneku koha nõudega, nähes ette, et maakonna osa kohta

maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu planeeringualal sobivas kohas

(vt selgitusi PlanSi § 62 lõike 1 muudatuse kohta).

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 65 lõiget 1. Muudatus on seotud kavandatava

muudatusega, mis näeb ette PlanSi § 66 kehtetuks tunnistamise (vt selgitust järgmise punkti

juures) ehk maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusest loobumise. Kuna keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande tulemuste planeeringusse lisamise nõue on kehtiva seaduse

järgi vastuvõtmise otsuse tegemise eeldus, on vaja tagada, et ka selle vastuvõtmisest loobumise

korral lisatakse aruandest tulenevad nõuded siiski planeeringule.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 66. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks

maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemist reguleerivad sätted. Tegemist on

menetlustoiminguga, millega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et

6

maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, see on koostatud vastavuses maakonna ruumilise

arengu eesmärkidega ning selle koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemusi. Võttes arvesse asjaolu, et sellele järgneb veel planeeringulahenduse

avalikustamise etapp (PlanS §-d 67–69), on vastuvõtmise etapi põhjendatus ebaselge. Pärast

avalikustamise etappi tuleb vajaduse korral muuta planeeringulahendust, et tagada parim

lahendus ja selle vastavus õigusaktidele. Seda eelkõige juhul, kui avalikul väljapanekul tehtud

ettepanekud annavad aluse planeeringulahenduse täiendamiseks. Seega võib

planeeringulahendus pärast selle vastuvõtmist, avalikku väljapanekut ja arutelu muutuda.

Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH tulemustega arvestamist, kinnitab seega lõplikult

alles planeeringu kehtestamise otsus ehk planeeringu kehtestamise otsuse kui haldusakti

õiguspärasuse eest vastutab selle kehtestaja. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud

pigem haldusesisese kontrolli tegemiseks, koormab põhjendamatult Vabariigi Valitsust kui

planeeringu kehtestajat (otsuse tegemise puhul on tegemist pigem formaalse toiminguga),

pikendab menetlust, kuid ei aita tagada planeeringu sisulist kvaliteeti. Seetõttu on vastuvõtmise

otsusest loobumine põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 67 lõike 1 esimest lauset. Muudatus on seotud PlanSi

§ 66 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ehk ettepanekuga loobuda maakonnaplaneeringu

vastuvõtmise otsusest. Lauses asendatakse viide maakonnaplaneeringu vastuvõtmisele viitega

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapile (PlanS § 65). See tähendab, et avalik väljapanek

toimub pärast maakonnaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste

esitamist ning nende alusel asjakohaste muudatuste tegemist. Et vältida seaduse mitmeti

tõlgendatavust vastuvõtmise etapist loobumisega, muudetakse sõnastust, et avalikule

väljapanekule suunatakse maakonnaplaneering.

Eelnõu § 1 punktiga 15 jäetakse § 74 lõikest 5 välja lauseosa „kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja“. Muudatus on seotud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu seadusest välja

jätmisega (vt selgitusi §-de 95–123 kehtetuks tunnistamise kohta).

Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse § 75 lõike 1 punktis 18 tekstiosa „ja haljastusnõuete“

tekstiosaga „, haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride“. Vaatekoridoride

määramisega tegeletakse planeeringutes ka praegu, kuid selle sättes nimetamine muudab normi

selgemaks ja mõistetavamaks, aidates kaasa parima ruumilahenduse leidmisele. Kui

vaatekoridoride määramine pole asjakohane, ei pea seda tegema, seega tuleb need määrata vaid

vajaduse korral.

Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse §-i 75 lõige 11, mille puhul on tegemist seni kehtivas PlanSi

§ 95 lõikes 2 sätestatud volitusnormiga olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja

kehtestamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätted (§-d 95–123), sh

volitusnorm, jäetakse seadusest välja, on vaja olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja

kehtestamise aluseks olev volitusnorm sätestada uue lõikena. Kavas on ka määruse sisuline

ülevaatamine, kuid kuna tegemist on põhjaliku ja teisi osalisi kaasava protsessiga, siis seaduse

muutmisega ühel ajal määruse sisu veel ei muudeta, küll aga tuleb muuta ära määruse preambul

(eelnõu kavand seletuskirjale lisatud).

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 20 jäetakse § 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 6, § 89

lõikest 1, § 91 lõikest 2, § 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 välja

tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku

omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“ ning § 84

lõike 1 esimesest lausest tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes,

mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete

avaldamise kohaks“. Tegemist on muudatusega, millega jäetakse kohaliku omavalitsuse üksuse

7

(edaspidi KOV) koostatavate planeeringute puhul ära üleriigilises ja maakonnalehtedes teadete

avaldamise kohustus. Pärast muudatuse jõustumist ei ole nimetatud lehtedes teadete esitamine

enam kohustuslik ning teated tuleb avaldada vaid kohaliku omavalitsuse lehes. Erandiks on

vaid olukord, kus KOVil leht puudub või ei ilmu õigel ajal, siis tuleb teated avaldada

maakonnalehes (kehtiv nõue on sama). Muudatus aitab KOVil hoida kokku ressurssi, mis on

seni kulunud teadete avaldamisele ajalehtedes.

Eelnõu § 1 punktiga 19 jäetakse § 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1

välja lauseosa „ja valla suuremate asulate keskustes“. Selle muudatusega jäetakse seadusest

välja kohustus korraldada üldplaneeringu avalikke väljapanekuid ja arutelusid ka valla

suuremate asulate keskustes. Praegu kehtib kohustus korraldada avalikke väljapanekuid ja

arutelusid ka KOVi keskustes ja linnaosadega linnades linnaosa keskustes. Kuna seadusest ei

selgu, mida tuleb mõista valla suuremate asulate keskuse all ehk kui suur on suur asula, siis on

sätte rakendamine tekitanud segadust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2

kohaselt on asulad linnad, külad, alevikud ja alevid. Seega on säte ka õiguslikult ebatäpne, kuna

valla suuremaks asulaks ei saa olla linn (sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt jaotub Eesti territoorium

maakondadeks, valdadeks ja linnadeks). Küll aga tuleb arvestada, et kuna avalikustamiste puhul

on PlanSis sätestatud miinimumnõuded, tuleb planeeringu koostamise korraldajal vajaduse

korral korraldada avalikustamine ka muudes paikades, kui seadus ette näeb.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse § 87 lõiget 6 ning jäetakse selle esimesest lausest välja

sõnad „ja avaliku arutelu“ ja sätestatakse avalikust väljapanekust etteteatamisele lühem tähtaeg.

Esimene muudatus on tehniline ja sellega ühtlustatakse nõue teiste planeeringuliikide sarnaste

nõuetega. Analoogselt eelnõu punktiga 9 võib teade avalikust väljapanekust ilmuda üks päev

enne avaliku väljapaneku algust, mitte enam hiljemalt 14 päeva enne seda. Arvestades, et

tänapäeval tutvutakse avaliku väljapaneku materjalidega eelkõige veebis, siis ei ole teate

ilmumisel kaks nädalat ehk 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust enam praktilist väärtust.

Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks §-d 95–123 ehk PlanSi 7. peatükk „Kohaliku

omavalitsuse eriplaneering“.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) instrument toodi õigusesse 2015. aasta

1. juulil jõustunud PlanSiga ehk ligi kümme aastat tagasi. Analoogselt riigi eriplaneeringuga on

tegemist kaheetapilise planeeringuga, mis koosneb asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse

koostamisest. Möödunud ajavahemikul toimunud arengut arvestades ei ole KOV EP instrument

aga praktikas osutunud asjakohaseks ega täitnud täiel määral eesmärki. Efektiivset menetlust

on takistanud nt maaomandiga seotud küsimused. Olulise ruumilise mõjuga ehitised (edaspidi

ORME) on ehitised, mille ehitamise huvi on eelkõige eraettevõtjatel. Arvestades, et kohalikele

omavalitsustele kuuluvate maade hulk on piiratud ning sundvõõrandamise vahendid napid, on

asukoha eelvalik sageli osutunud formaalseks, kuna seda on tehtud vaid arendajale kuuluval

maa-alal. Sellisel kujul ei ole asukoha eelvaliku tegemisel ja ehitisele sobivaima asukoha

leidmisel, mis oli KOV EP instrumendi loomise üks peamisi eesmärke, ka sisulist väärtust,

nõudes samas kulukat ja ajamahukat menetlemist.

Eelnõu koostamisel on jõutud seisukohale, et ORME ehitiste kavandamine detailplaneeringuga

on eesmärgipärasem ja menetluslikult sobivam. Endiselt on ORME kavandamiseks esimene ja

sobivaim võimalus üldplaneering, kuid kui seda ei ole tehtud, saab ORME-le asukohta valida

ka detailplaneeringuga. PlanSis juba sisalduva volitusnormi alusel (§ 3 lg 6 p 21) koostatakse ja

kehtestatakse ka detailplaneeringu algatamise taotluse vorm, milles nähakse ette, et ORME

ehitamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama analüüsi, mis kinnitaks ehitise

asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. See aitab tagada asukoha sobivust, kuid

lõplik seisukoht selgub pärast detailplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist. Muudatus ei

puuduta juba koostamisel olevaid KOV EPsid ja nende koostamine viiakse lõpuni, lähtudes

PlanSi redaktsioonist, mis kehtis enne eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist.

8

Eelnõu § 1 punktiga 23 jäetakse § 124 lõikest 6 välja lauseosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“ ehk

viide punktile, mis tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks (vt punkt 25). Edaspidi on võimalik

eelhinnangu andmise vajaduse kindlakstegemisel järgida sättes juba kehtestatud nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse §-i 124 lõikega 91 ja nähakse ette, et juhul, kui

detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut,

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid. Mõnel KOVil puudub üldplaneering, mis aga ei saaks olla takistuseks

detailplaneeringute koostamisele. Seega tuleb sellises olukorras leida lahendus ja sätestada,

millest detailplaneeringu koostamisel lähtuda tuleb. Seega tuleb detailplaneeringu koostamise

menetluse käigus järgida üldplaneeringu koostamisele ette nähtud menetlusnõudeid, koostöö ja

kaasamise puhul tuleb aga lähtuda detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

Samamoodi tuleb menetlusnõudeid järgida ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel (PlanS § 142 lg 2).

Eelnõu § 1 punktidega 25 ja 26 tunnistatakse kehtetuks § 125 lõike 1 punkt 4 ning täiendatakse

§ 125 lõiget 2 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamine on alati kohustuslik olulise

ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (mitte vaid detailplaneeringu kohustuslikul alal – linnas,

alevis ja alevikus ning nendega piirnevas avalikus veekogus). Muudatus on seotud KOV EP

kaotamisega, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise mõjuga ehitisi kavandada

detailplaneeringuga. Eelistatud on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramine

üldplaneeringus ja see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Kuid ka juhul, kui seda tehtud ei ole,

saab sellist ehitist kavandada detailplaneeringu koostamise kaudu, muutes vajaduse korral

üldplaneeringut.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse PlanSi § 128 lõiget 5 punktiga 4 ja nähakse ette, et

detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb märkida ka algatamise otsusega tutvumise aeg ja

koht. Sellise info esitamine algatamise otsuses on nõutav kõigi teiste planeeringuliikide puhul,

samuti tehakse seda detailplaneeringute puhul osaliselt ka praegu. Seega on tegemist pigem

nõuete ühtlustamise eesmärgil tehtava tehnilise täpsustusega.

Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 29 muudetakse § 129 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning täiendatakse §

129 lõiget 1 punktiga 5 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada lisaks

paragrahvis sisalduvatele alustele ka muul põhjendatud juhul. See annab KOVile võimaluse

lõpetada nt menetlused, mis on seiskunud aastateks või aastakümneteks põhjusel, et

detailplaneeringu algatamise taotleja (nt arendaja vm huvitatud isik) ei ole pärast korduvaid

meeldetuletusi esitanud menetluse jätkamiseks vajalikke andmeid, ilma milleta planeeringu

koostamise korraldaja menetlusega edasi minna ei saa, samuti kui planeeringu koostaja ei tee

planeeringus kohaliku omavalitsuse ettenähtud muudatusi või täpsustusi vms. Samuti saab

menetluse lõpetada, kui taotleja on äriühing, mis on pankrotistunud, likvideeritud vms.

Menetluse lõpetamine peab olema sisuliselt kaalutud ja põhjendatud, samuti tuleb arvestada

haldusmenetluse seaduse nõudeid. Arvestama peab ka asjaolu, et PlanSi muudatuse kohaselt

peab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegema hiljemalt kolme

aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. See paneb planeeringu koostamise

korraldajale kohustuse, mille täitmist takistav asjaolu on ka vajalike andmete esitamata jätmine

selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Menetlemine seaduses ettenähtud aja jooksul on ka avalikes

huvides ning kooskõlas põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega (PS § 10), mis

tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega ning kõiki seadusi tuleb

täita nii avalikul võimul kui ka üksikisikutel.

9

Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks PlanSi § 130 lõike 2 punkt 4. Muudatusega

võimaldatakse halduslepingu sõlmimist planeeringu koostamise või selle tellimise

üleandmiseks ka juhul, kui üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamisel on vajalik

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Muudatusettepanek tehakse lähtudes

Kliimaministeeriumi ettepanekust ja tuginedes järgmistele põhjendustele. Keskkonnamõju

hindamise menetluses (KMH) valib arendaja KMH juhteksperdi, koostab koostöös

juhteksperdiga KMH programmi ja aruande ning kannab KMHga seotud kulud. KMH

sõltumatu juhteksperdi ülesanne on tagada keskkonnamõjude objektiivne, põhjalik ja

õigusaktidele vastav hindamine. Selline lähenemisviis on praktikas ennast õigustanud –

süsteem toimib stabiilselt ja usaldusväärselt. Selle tõenduseks on asjaolu, et kogu KMHd

reguleerivate õigusnormide kehtimise aja jooksul ei ole üheltki KMH juhteksperdilt litsentsi

ära võetud. Esitatud põhjendustest lähtudes on asjakohane võimaldada ka detailplaneeringute

koostamisel halduslepingut sõlmida.

Eelnõu § 1 punktidega 31–33 tehakse PlanSis muudatus, mille kohaselt antakse

omavalitsusele õigus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste (avalikuks kasutamiseks

ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised)

väljaehitamisele ja sellega seotud kulude kandmisele ka omavalitsuse ülesannete täitmiseks

vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks. Nimetatud rajatised kavandatakse detailplaneeringuga ja tegemist on

rajatistega, mis on vajalikud detailplaneeringu lahenduse elluviimiseks. Kuigi selline võimalus

on praegu olemas eelnimetatud rajatiste puhul, on praktikas selline vajadus ilmselgelt olemas

ka hoonete puhul. Omavalitsused sõlmivad selliseid lepinguid ka praegu, kuid nende õiguslik

alus ja seega ka õiguspärasus on ebaselge. Sellise probleemi olemasolu kinnitas juba

2020. aastal Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös tellitud Poliitikauuringute

Keskuse Praxis ja AB Triniti analüüs (kohaliku kasu instrumentide analüüs), milles käsitleti ka

taristu väljaehitamise võimalusi ja välisriikide kogemusi. Nimetatud analüüsis on esile toodud,

et õiguslik alus sotsiaalse ja tehnilise taristu lepingutel puudub (v.a tehniline taristu

planeeringualal, mis on kehtiva planeerimisseaduse alusel lubatud). Arendustega kaasnevate

ühiskondlike kulude kandmise instrumendid on kasutusel kõigis OECD liikmesriikides (v.a

Uganda).5 Eesmärk on, et arendusest kasu saav asjaosaline panustaks omavalitsusele

kaasnevate kulude kandmisse.

Kiili vald esitas 2025. aasta alguses Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse § 131 lõige 2 osas, milles see ei võimalda kohaliku

omavalitsuse üksusel sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingut, millega

huvitatud isik võtab kohustuse ehitada välja detailplaneeringukohased ja elanike

teenindamiseks vajalikud lasteaia-, kooli-, sotsiaalteenuse osutamise, raamatukogu- ja

spordihooned ja -rajatised või kannab täielikult või osaliselt nende hoonete ja rajatiste

väljaehitamise kulud.

Muudatusega laiendatakse halduslepingu sõlmimise võimalust muu hulgas ka avalikult

kasutatavate hoonete väljaehitamisele või nende kulude kandmisele, kui need on seotud

planeeringulahenduse elluviimisega. Avalike hoonete puhul ei saa „otsest vajalikkust“ ja

„funktsionaalset seost“ alati samaväärselt hinnata kui taristuobjektide puhul. Seetõttu tuleb

nende väljendite tähendust lähtudes kontekstist käesolevas seletuskirjas täpsemalt selgitada.

5 OECD/Lincoln Institute of Land Policy, PKU-Lincoln Institute Center (2022), Global Compendium of Land

Value Capture Policies, OECD Regional Development Studies, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/4f9559ee-en

10

Otsene vajalikkus tähendab, et hoone olemasolu on vältimatu eeltingimus planeeringuala

kasutuselevõtuks. Funktsionaalne seos viitab sellele, et hoone rahuldab otseselt

planeeringualast tulenevat vajadust, mitte üksnes üldist KOVi arenguvajadust. Näiteks võib see

tähendada, et arenduse tulemusel tekkiv elanikkonna kasv eeldab uue lasteaia või kooli rajamist,

mis on vajalik KOVi haridusülesannete täitmiseks.

Kohalik omavalitsus võiks seega kaaluda avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamise või

nende kulude kandmise nõudmist arendajalt eelkõige siis, kui need hooned:

 teenindavad otseselt arendusest tulenevat lisakoormust (nt elanikkonna kasvu tõttu);

 asuvad arenduse vahetus läheduses või samas piirkonnas;

 täidavad KOVi seadusest tulenevaid kohustusi (nt haridus, sotsiaalhoolekanne, turvalisus).

Eelöeldu põhjal võiksid võimalikud asjakohased hooned olla haridusasutused (nt lasteaiad,

koolid), tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande hooned (nt tervisekeskused, hooldekodud),

kogukonna- ja kultuurihooned (nt noortekeskused, kultuurikeskused), turvalisuse tagamise

hooned (nt päästekomando hooned) ning spordi- ja vabaajahooned (nt spordisaalid).

Kui omavalitsused soovivad sõlmida halduslepinguid lisaks rajatiste väljaehitamisele ja sellega

seotud kulude katmisele ka omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate

hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude rahastamiseks, tuleb selleks

PlanSi § 131 lõike 21 alusel kehtestatud kordasid täiendada. Kohalikul tasandil kehtestatud

korrad aitavad tagada asjaosaliste võrdset kohtlemist, instrumendi rakendamise läbipaistvust,

ettenähtavust maaomanikele ja elanikele.

Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse detailplaneeringu puhul PlanSi §-e 135 ja 136

ning nähakse ette, et avalik arutelu ja väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas. Praegu näeb seadus ette, et avalik väljapanek ja

arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa

keskuses. Arvestades valdade ja linnade territooriumi suurust ja seda, et detailplaneeringu ala

võib paikneda KOVi keskusest mitmekümne kilomeetri kaugusel, on otstarbekam korraldada

väljapanek ja arutelu planeeringualal või mujal sobilikus paigas, mis on seotud

planeeringulahendusega. Tuleb silmas pidada, et need tuleks korraldada sellistes kohtades,

kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordi, autoga jms ehk koht peab olema

sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 36 lisatakse §-i 139 lõiked 7 ja 8 ning nähakse ette, et detailplaneering

kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta möödumisel

detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu kehtivust võib KOV põhjendatud

juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. Detailplaneeringu kehtivusaega pikendatakse

toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Detailplaneeringu kehtivusaja pikendamisest

teavitatakse detailplaneeringu kehtestamisest teavitamise nõuete kohaselt.

Senini on detailplaneeringud kehtinud kuni kehtetuks tunnistamiseni olenemata sellest, kas neid

on asutud ellu viima või mitte. See on aga toonud kaasa olukorra, kus kehtivad näiteks 30 aastad

vanad detailplaneeringud, mis ei ole aga ammu enam aja- ega asjakohased.

Planeeringu kehtivusaeg on mõistlik sätestada muudatuse tulemusel ka detailplaneeringu

kehtestamise otsuses. See tagab ühtse arusaamise sellest, mis ajani planeering kehtib. Kuna

eelnõu kohaselt on võimalik elluviimisega alustamist tuvastada konkreetsete tegevuste

teostamise (vt § 6 muudatusettepanekut) kaudu, reguleeritakse lõikega 7 vaid seda, kuidas on

võimalik kehtivusaega pikendada. Pikendamine võib toimuda nii kohaliku omavalitsuse enda

initsiatiivil kui ka planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku taotlusel.

11

Analoogne kord on sätestatud ehitusseadustikus (§ 45 lg 1) ka ehituslubade puhul, mis näeb

ette, et ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse

aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivusajaks sätestada

pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Arvestama peab, et võimalus detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamiseks on kehtiva korra kohaselt siis, kui detailplaneeringu kehtestamisest

on möödas viis aastat ja planeeringut pole asutud ellu viima. Muudatus ei puuduta

detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enne muudatuse kehtima hakkamist, kuid neid on

endiselt võimalik kehtetuks tunnistada seaduses ettenähtud nõuete kohaselt.

Muudatuse rakendamist aitab tõhustada ka loodav planeeringute infosüsteem (PLANIS), mis

hakkab automaatselt saatma eelhoiatusi detailplaneeringute kehtetuks muutumise tähtpäeva

saabumise kohta planeeringu koostamise korraldajale ja planeeringulahenduse elluviimisest

huvitatud isikutele. Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise ning kehtivusaja

pikendamisega seonduv lahendatakse PLANISe edasiarenduste käigus, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest ja kasutajate vajadustest.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse PlanSi § 140 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senistele nähakse ette, et detailplaneeringu võib

kehtetuks tunnistada juhul, kui pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis

välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Tegemist on sama alusega, mis on seatud

detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul. Samas võivad planeeringu elluviimist

välistavad asjaolud ilmneda ka pärast detailplaneeringu kehtestamist ja seda eriti just aastaid

tagasi kehtestatud ehk vananenud planeeringute puhul. Sellised asjaolud võivad olla näiteks

ranna kaldajoone ja sellega seoses ehituskeeluvööndi muutumine, mõni muu looduses aset

leidnud muudatus, mis muudab ehitustegevuse võimatuks vms. Lisaks võib ilmneda ka muid

asjaolusid, mis planeeringu elluviimist välistada võivad (nt vastuolu hilisemate riigi või

omavalitsuse kehtestatud õigusaktide või arengut suunavate dokumentidega vms).

Lisaks võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada muul avalikul huvil põhineval põhjusel.

Avaliku huvi sisustamine on igakordne kaalutlus, mis tähendab, et see ei ole seaduses üheselt

ega ammendavalt määratletud. Avaliku huvi olemasolu tuleb hinnata alati konkreetse juhtumi

asjaolude, ajalis-ruumilise konteksti ning ühiskondlike ootuste põhjal. Avalik huvi võib hõlmata

näiteks olukordi, kus:

 on toimunud olulised muutused ruumilises arengus, mis muudavad planeeringu elluviimise

ebaotstarbekaks;

 on tekkinud vajadus tagada elukeskkonna kvaliteeti, mida planeeringu realiseerimine

kahjustaks;

 on ilmnenud olulised sotsiaal-majanduslikke muutused, mis muudavad planeeringu

elluviimise ebaproportsionaalseks võrreldes avaliku huviga.

Arvestada tuleb, et avalik huvi võib aja jooksul muutuda – näiteks piirkonna areng, elanikkonna

struktuuri muutused või uued strateegilised eesmärgid võivad tuua kaasa olukorra, kus

planeeringu elluviimine ei pruugi olla avalikkuse seisukohalt enam soovitav ega põhjendatud.

Planeeringu kui haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida ka üldiseid HMSis sätestatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse PlanSi § 140 lõiget 6 ning nähakse ette, et

detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse üksus. Senine säte nägi ette

kehtetuks tunnistamise võimaluse vaid kohaliku omavalitsuse volikogule. Kuna kehtiv PlanSi

12

§ 139 lõige 1 näeb ette, et detailplaneeringu kehtestamise õigus on kohaliku omavalitsuse

üksusel, on asjakohane sõnastust ühtlustada.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309 ja 3010.

Paragrahv 309 kohustab kandma enne planeeringute andmekogu asutamist ehk enne

1. novembrit 2022 kehtestatud planeeringud planeeringute andmekogusse hiljemalt

31. detsembriks 2030. See aitab tagada, et andmekogust on kättesaadavad kõik planeeringud,

mitte vaid need, mis on kehtestatud alates 1. novembrist 2022. Muudatus loob andmekogu

kasutajatele senisest paremad võimalused planeeringutes ettenähtud võimaluste ja nõuetega

tutvumiseks ning nende alusel otsuste tegemiseks (kodu ostmine, investeeringute kavandamine

jms). MKMile eraldati ELi taaste- ja vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000

eurot, millega plaanitakse digiteerida kõik kehtivad detailplaneeringud. Projektiga alustati

2024. aasta lõpus ning see plaanitakse lõpetada 2026. aasta aprillis. Projekti jooksul

digiteeritakse kõik Eestis kehtivad detailplaneeringud ning need avalikustatakse planeeringute

andmekogus. KOVid peavad tagama kehtivate planeeringute kättesaadavuse ning kontrollima

tulemuste õigsust. Digiteerimiskulud kaetakse projekti vahenditest ning otseseid rahalisi

kohustusi tegevusega kohalikule omavalitsusele ei kaasne.

Paragrahv 3010 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine kohaldub

neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2027. Seega ei puuduta

muudatus vahetult pärast muudatuste jõustumist kehtestatavaid detailplaneeringuid, vaid annab

võimaluse mõistliku aja jooksul kas pooleliolevad menetlused lõpuni viia või arvestada

muudatusega menetluse läbiviimisel.

Eelnõu § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 jäetakse välja tekstiosa

„detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja“. Asjakohased selgitused on esitatud eelnõu § 1

punkti 38 selgitustes.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Planeerimisseaduse muudatused

6.1.1. Mõju avaldav muudatus: planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsustamine ja

täiendamine, sätete õigusselguse suurendamine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

13

Otsene mõju puudub, planeeringute ja neis kasutatavate terminite õigusselgus aitab parandada

planeeringute kvaliteeti ja seeläbi elukeskkonda.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. PlanSis kasutatavate terminite täpsem sisustamine ja sätete õigusselguse

parendamine hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetlust läbi viia, sh

vähendab halduskoormust.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid ning õigusselged sätted aitavad

ettevõtjatel ja elanikel oma tegevust paremini planeerida ja hõlbustavad planeerimisküsimuste

lahendamist.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: planeerimise põhimõtete ajakohastamine, sh kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtumise ja kliimamuutusega arvestamise kohustuse sätestamine

planeeringute sisu kujundamisel

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju on positiivne. Ajakohastatud planeerimispõhimõtetega arvestavad planeeringud pakuvad

senisest läbimõeldumaid ja kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi kohandada

vastavalt kliimamuutuse mõjule.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohandatud ja kvaliteetne elukeskkond suurendab

riigi julgeolekut ja välissuhteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning

leevendada kliimamuutuse mõju ja kohandada ruumi kliimamuutuse mõju arvestades.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOVid saavad

planeerimispõhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutuse mõju

arvestades, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda. Võimalikke kliimamuutusega

arvestavate planeeringute koostamisega kaasnevaid lisakulusid ei saa pidada oluliseks.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise

kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt veidi suureneb.

Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga palju suurem väärtus – paraneb

kavandatava keskkonna kvaliteet ning tekib võimalus õigel ajal teadvustada ja kavandada

vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju oluliseks pidada.

6.1.3. Mõju avaldav muudatus: etteteatamise, teadete edastamise (sh edastuskanalite) ning

avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise nõuete ajakohastamine ning paindlikumaks

muutmine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne mõju, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõju loodus- ja elukeskkonnale Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse kulud.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

14

Mõju on positiivne. Väheneb menetluskoormus ning rohkem saab tähelepanu keskendada

tõhusale eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele. Samuti vähenevad planeerimismenetluse

aeg ja kulud.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Menetlusosalised saavad teateid hõlpsamalt ja need on kergemini leitavad

selgelt kindlaks määratud kohtadest. Ühtlasi paraneb juurdepääs avalikele väljapanekutele ja

aruteludele, mis korraldatakse asukohta arvestades sobivas kohas – see aga omakorda

soodustab planeerimismenetluses aktiivset osalemist. Samuti on kaasamise korral asjakohane

lähtuda PlanSi §-des 9–11 sätestatud põhimõtetest ning tagada planeerimismenetluses tõhus

koostöö asjaosalistega ja avalikkuse kaasamine. Seega ei saa pidada mõju oluliseks.

6.1.4. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist loobumine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, eelkõige maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju

eelkõige planeeringu korraldajale, kelle planeeringu koostamisega kaasnevad kulud ja

menetlusele kuluv aeg planeeringu vastuvõtmise etapi kaotamisel vähenevad.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

6.1.5. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi kaotamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub. Kuna ka edaspidi tuleb olulise ruumilise mõjuga ehitise detailplaneeringu

koostamisel teha keskkonnamõju strateegiline hindamine, on välistatud ka ebasoodne mõju

looduskeskkonnale.

Majanduslik mõju

Mõju on positiivne. Kuna edaspidi saab olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida

detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja menetlusele kuluv aeg lühem, väheneb nii

planeeringu koostamise korraldaja menetluskulu kui ka planeeringulahenduse koostamisest

huvitatud isiku kulu.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOV EP kaotamine ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamine

detailplaneeringuga võimaldab KOVil ja ettevõtjatel olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest

ressursitõhusamalt ja kiiremini planeerida. Elanikele avaldatav mõju ei muutu, sest

detailplaneeringu menetluses on neile tagatud samad võimalused protsessis osalemiseks ja oma

huvide väljendamiseks mis praeguses KOV EP menetluses.

6.1.6. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh võimalused

kehtivusaja pikendamiseks

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

15

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks muutumine seaduse alusel mõjutab teatud määral nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib neid senisest enam

planeeringut kümne aasta perspektiivis siiski realiseerima asuma. Vananenud planeeringud, mis

ei vasta enam KOVi ruumilise arengu eesmärkidele, muutuvad kehtivusaja möödumisel

kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumilise arengu kavandamist

tänapäevaste nõuete ja vajadustega arvestavalt. Isegi kui planeeringute kehtivuse pikendamine

võib kaasa tuua mõningast halduskoormuse kasvu, ei saa seda pidada ülemääraseks ning tuleb

arvestada, et KOVil peab juba praegu olema ajakohane ülevaade planeeringute asjakohasusest

(PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt peab üldplaneeringute ülevaatamise käigus vaatama üle kehtivad

detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatama

detailplaneeringute muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse). Kuna muudatus ei

puuduta enne eelnõukohase seaduse jõustumist ega mõistliku aja jooksul pärast muudatuse

jõustumist kehtestatud detailplaneeringuid, samuti asjaolu, et võimalus on ka detailplaneeringu

kehtivusaega pikendada, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.7. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine mõjutab nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt

planeeringuid kehtetuks tunnistada. Kuna täiendused on tehtud juba kehtivat õigust järgides ehk

endiselt kehtivad HMSis haldusakti kehtetuks tunnistamisele kohalduvad nõuded, sh nõuded

kaalutlemisele ja põhjendamisele, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.8. Mõju avaldav muudatus: kohalikule omavalitsusele antakse õigus sõlmida

detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks detailplaneeringukohastele avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatiste väljaehitamisele ja sellega seotud kulude kandmisele ka

omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või

väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Halduslepingu sõlmimise võimaluse loomine mõjutab eelkõige KOVe, samuti planeeringust

huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt leppida kokku

haldusülesande (milleks avalikult kasutatavate hoonete ehitamine on) üleandmises

detailplaneeringust huvitatud isikule. Muudatus loob ka senisest suurema õigusselguse, kuna

praegu samasisulisi lepinguid sõlmitakse, kuid nende õiguspärasus on kaheldav. Seda kinnitab

ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja AB Triniti koostatud analüüs (kohaliku kasu

instrumentide analüüs). Muudatus on positiivne, kuid selle mõju ei saa pidada oluliseks.

6.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus

6.2.1. Mõju avaldav muudatus: enne 1. novembrit 2022 kehtestatud planeeringute

andmekogusse kandmise kohustus

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule, ettevõtjatele ja elanikele puudub.

16

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele

Andmekogusse andmete kandmisega kaasneb planeeringu koostamise korraldajale mõningane

ajakulu. Riik on aga juba aktiivselt abistamas kohalikke omavalitsusi planeeringute

digiteerimisel, vähendades sellega märkimisväärselt nende ajakulu. Samal ajal lihtsustab

planeeringute andmekogusse andmete laadimine planeeringute kättesaadavust ning

planeeringute kasutamist loamenetluse alusena. Seega ei saa muudatuse mõju pidada oluliseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.

Koolitamiskulud kaetakse iga-aastasest MKMi ruumipoliitika valdkonna eelarvest.

8. Rakendusaktid

Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad

nõuded“ eelnõu kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Määruse kehtestamise alus on kehtiva

PlanSi § 3 lõige 21, mis lubab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nõuded

planeeringu algatamise taotlusele. Seni sellist määrust kehtestatud ei ole ja kohalike

omavalitsuste nõuded algatamise taotlusele on olnud erinevad. Praktikas ja planeeringute

andmekogu kasutusele võtmise tulemusel 2022. aasta novembris on ilmnenud vajadus

ühtlustada taotluses esitavad andmed.

Samuti on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“

muutmise määruse eelnõu (lisa 2), millega muudetakse vaid preambulas sätestatud määruse

kehtestamise aluseks olevat volitusnormi. Kehtiva määruse andmise alus on PlanSi § 95 lõige

2, kuid kohaliku omavalitsuse planeeringu liigi kaotamisega (kõnesoleva eelnõu § 1 p 22)

viiakse volitusnorm üle PlanSi § 75 lõikesse 11.

9. Seaduse jõustumine

Kuna muudatustel ei ole olulist mõju, ei vaja need üleminekuaega ning seadus jõustub üldises

korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Planeerijate Ühing, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate

Ühing, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele ja kohaliku

omavalitsuse üksustele.

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale (lisa

3).

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

EELNÕU

09.06.2025

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse muutmise seadus

§ 1. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lähtutakse“ sõnaga „lisaks“;

2) paragrahvi 3 lõike 4 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse

kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu

koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“;

3) paragrahvi 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud planeeringu elluviimise alguseks

loetakse kehtiva planeeringu alusel maakorraldusseaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud

maakorraldustoimingute lõpetamist. Juhul kui kehtiva planeeringu alusel ei ole vaja nimetatud

maakorraldustoiminguid teha, loetakse planeeringu elluviimise alguseks kehtiva planeeringu

alusel ehitusloa andmist ehitusseadustiku tähenduses.“;

4) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava,

kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.“;

5) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „vajaduse korral“;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades.“;

7) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna.

(3) Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi

ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja

suundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik

ruumilahendus.“;

2

8) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded

on:“;

9) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 38 lõigetes 4 ja 5, § 50 lõigetes 5 ja 6, §

62 lõigetes 4 ja 5, § 67 lõigetes 5 ja 6, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 87 lõikes 5 ning § 135 lõigetes 6

ja 7 asendatakse tekstiosa „14 päeva“ sõnadega „üks päev“;

10) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek

vähemalt planeeringualal sobivas kohas.“;

11) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu

planeeringualal sobivas kohas.“;

12) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist

maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud

isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest

avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta arvamust.“;

13) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 67 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab

maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku.“;

15) paragrahvi 74 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja“;

16) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 18 asendatakse sõnad „ja haljastusnõuete“ tekstiosaga „,

haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride“;

17) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

18) paragrahvi 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 6, § 89 lõikest 1, § 91 lõikest 2, § 128

lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, samuti

3

maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus

määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“;

19) paragrahvi 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1 jäetakse välja sõnad

„ja valla suuremate asulate keskustes“;

20) paragrahvi 84 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes

või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või

linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks“;

21) paragrahvi 87 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse valla- või linnalehes

hiljemalt üks päev enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla-

või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt

päev enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt päev enne avaliku

väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja

veebilehel.“;

22) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 124 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“;

24) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kui detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut,

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid.“;

25) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 125 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juhul“ sõnadega „ning olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamiseks“;

27) paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.“;

28) paragrahvi 129 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus;

4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna või“;

29) paragrahvi 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) esinevad muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud.“;

4

30) paragrahvi 130 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 131 pealkirjas ning lõigetes 2, 21 ja 4 asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga

„ehitiste“;

32) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesannete täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned, kui planeeringu koostamise

korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.“;

33) paragrahvi 131 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isik lepivad lisaks halduskoostöö seaduse

§-s 10 sätestatud tingimustele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud ehitistega seoses

kokku järgmises:

1) ehitise ehitamisega seotud kulude jaotus planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud

isiku vahel; 2) huvitatud isiku poolt ehitise ehitamisega seoses võetud kulude kandmise kohustuse täitmise

tagamiseks piisavad tagatised;

3) ehitise valmimise tähtaeg;

4) ehitise planeeringu koostamise korraldajale üleandmise kohustus, selle täitmise tähtaeg ning

täitmise tagamiseks piisavad tagatised.“;

34) paragrahvi 135 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse

sobivas kohas.“;

35) paragrahvi 136 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas

kohas.“;

36) paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta

möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra.

(8) Detailplaneeringu kehtivusaega pikendatakse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi

viimata. Detailplaneeringu kehtivusaja pikendamisest teavitatakse detailplaneeringu

kehtestamisest teavitamise nõuete kohaselt.“;

37) paragrahvi 140 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

5

„3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu

elluviimise tulevikus;

4) selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus.“;

38) paragrahvi 140 lõikes 6 asendatakse sõna „volikogu“ sõnaga „üksus“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309 ja 3010

järgmises sõnastuses:

㤠309. Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete

andmekogusse kandmine

Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud

planeeringute kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute

andmekogusse hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks.

§ 3010. Planeerimisseaduse § 139 lõike 7 rakendamine

Planeerimisseaduse § 139 lõiget 7 kohaldatakse detailplaneeringutele, mis kehtestatakse alates

2027. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 jäetakse välja sõnad

„detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Meie 11.06.2025 nr 13-5/2240-1

Seisukohad planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse eelnõu kohta esitatud

ettepanekutele

Täname teid ettepanekute esitamise eest planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Uuendatud

seaduseelnõu koos seletuskirja ja selle juurde kuuluvate lisadega on leitavad käesoleva kirja

lisades. Põhjendatud seisukohad teie ettepanekutele on leitavad kooskõlastustabelist (vt

seletuskirja lisa 3, lk 61 – 64).

Juhime tähelepanu, et muutunud on eelnõu pealkiri1, sest eelnõusse on lisatud täiendavalt § 3, mis

käsitleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmist. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktiga 38. Palume teie seisukohta kavandatavale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

muudatusele kolme tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lisad: Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos selle

1 Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse muutmise seadus

2 (2)

lisadega

Kadi-Kaisa Kaljuveer

[email protected]

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele, mis esitatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele.

§ 2. Nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele

(1) Detailplaneeringu algatamise taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number ja e-posti aadress;

2) planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega;

3) planeeringu koostamise eesmärk;

4) kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning sellega seotud

tegevuse kirjeldus;

5) planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed;

6) kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus;

7) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos

kirjeldusega;

8) vajaduse korral muu asjakohane teave.

(2) Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks

lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab, et taotletud planeeringuala on

sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning teadaolevate andmete põhjal puuduvad

välistavad tegurid ehitise kavandamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 75 lõike 11 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ preambulas asendatakse tekstiosa „95 lõike 2“ tekstiosaga „75 lõike 11“.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

1

Kooskõlastustabel

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus

Kliimaministeerium

1. Eelnõu § 1 punkt 5 – kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine. Palume

vaadata üle mõistete kasutus. Soovitame kasutada näiteks sõnastust:

„Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning

aitama kaasa funktsionaalse ja ligipääsetava, majanduslikku väärtust

lisava, keskkonnasäästliku, kohandatava ja mitmekesisust soodustava

keskkonna loomisele.“ Kliimaministeerium leiab, et on oluline, et

planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus kasutatavad mõisted

haakuksid omavahel.

Seletuskirjas on toodud, et ruumiloome aluspõhimõtted on peamine

kvaliteetse ruumi põhimõtted fikseeriv dokument, seega on ka seda

vaja edaspidi järgida. Leiame, et tegemist on dokumendiga, mille

järgimist saab nõuda. Palume õiged mõisted kajastada seaduse

tasandil ja vajadusel kasutada vastavat volitusnormi, et sisustada uus

loodav põhimõte, mitte viidata dokumendile, millel puudub õiguslik

sidusus.

Osaliselt

arvestatud

Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas

numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab

haakumise ehitusseadustikus kasutatavate

mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et

põhimõtted peavad võimaldama

planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtuda. Ühtlasi muutsime

seletuskirjas toodud selgitust nii, et ruumiloome

aluspõhimõtete järgimine on soovituslik.

2. Toetame, et detailplaneeringutele kehtestatakse tähtaeg kehtivuse

kaotamiseks. Küll aga me ei toeta seda, et elluviimist alustades

muutub detailplaneering tähtajatuks.

Selgitame Leiame, et juhul kui detailplaneeringut on ellu

viima asutud, on põhjendatud selle kehtivuse

jätkumine. Detailplaneeringu elluviimine ei lõpe

ehitiste rajamisega, vaid hõlmab endas ka seda,

et kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud

lahendus jääb ala ruumikasutust suunama

soovitud viisil ka pärast ehitiste rajamist. Juhul

kui lahendus enam ootustele ei vasta, on

võimalik detailplaneering kehtetuks tunnistada.

3. Tunnustame, et eelnõu § 1 punktiga 43 on laiendatud kehtetuks

tunnistamise aluseid. Küll aga palume siiski veelkord mõelda ja leida

Mittearvestatud Detailplaneeringu automaatne kehtetuks

muutumine toob kaasa ulatusliku omandiõiguse

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

2

võimalus olemasolevate väga vanade planeeringute automaatseks

kehtetuks tunnistamiseks.

riive, samuti ei ole see kooskõlas tavapärase

haldusmenetluse regulatsiooni ja põhimõtetega.

Samas märgime, et lisame eelnõu § 1 punktiga

28 täiendava aluse detailplaneeringute kehtetuks

tunnistamiseks.

4. Eelnõu § 1 p 8 – Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte lisamine.

Kuna lisatava § 12 lõike 4 eesmärk on suunata planeerimisotsuseid

kliimamuutustega arvestamisele, teeme ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega,

planeerides asjakohaseid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks,

sh kasvuhoonegaaside sidumise ja süsinikuvaru hoidmise võimet

toetades, ning kliimamuutustega kohanemiseks, seades prioriteediks

looduskeskkonna säilitamise ja taastamise“

Osaliselt

arvestatud

Kirjeldatud viisil põhimõtte muutmine annab

sellele sisu, mis väljub põhimõtte tasandil

kliimamuutustega arvestamise skoobist.

Planeerimismenetluse käigus peab selguma,

milline on erinevaid huve tasakaalustav

planeeringulahendus. Oleme sätte sõnastust

muutnud põhimõtte tasandile sobival viisil.

Eelnõu § 1 punkt 6 (vanas numeratsioonis 8)

kohaselt on nüüd võimalik järeldada, et vajaduse

ilmnemisel on planeerimisel kohustus

kliimamuutusi ennetada, leevendada ning

elukeskkonda kliimamuutustele kohandada.

5. Teeme ettepaneku täiendada PlanS § 12 lõiget 3 järgmiselt: „(3)

Planeerimisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke, looduspõhiseid ja

energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia

kasutamist.“

Looduspõhised lahendused suurendavad iseseisvat toimetulekut,

vastupanuvõimet ja toetavad ökosüsteemide kaitset ja taastamist,

süsinikusidumist ja süsinikuvaru hoidmist.

Mittearvestatud Leiame, et otstarbeka, mõistliku ja säästliku

maakasutuse põhimõte võimaldab juba

järeldada, et planeerimisel tuleb vajadusel

looduspõhiseid lahendusi kasutada. Juhime

tähelepanu, et koostamisel on üleriigiline

planeering 2050+, mille raames oleme avatud

koostööks asjakohaste ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, mis

toetaksid looduspõhiste lahenduste kasutamise

eelistamist.

6. Lisaks palume PlanS § 12 täiendada järgmiselt, et planeerimisel tuleb

arvestada elurikkuse säilitamise ja võimalikult vähese kahjustamisega

ning maa hõivamisel vähemväärtusliku maa eelishõivamisega ehk

maahõivehierarhiaga.

Mittearvestatud Leiame, et nii elukeskkonna parendamise kui ka

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse

põhimõte võimaldavad juba viidatud teemadega

asjakohaselt planeerimismenetluses arvestada.

Juhime tähelepanu, et koostamisel on üleriigiline

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

3

Selgituseks, et elurikkuse säilitamine ja looduse kahjustamise

vältimine on samuti oluline kaalutlus, mis peaks planeerimisel

algusest peale aluspõhimõttena ja praktikas arvestatud olema, et

vältida väärtusliku looduskeskkonna, sh elupaikade tagasipööramatut

kahjustamist ja liikide kadu. Maahõive osas on põhimõtteks

maahõivehierarhia ehk kaalutlus, kas vajaduse tekkides oleks

võimalik esmajärjekorras kasutada juba kasutatud maad,

väheväärtuslikku maad, rikutud maad ja seada neile planeeringuga

prioriteet.

planeering 2050+, mille raames oleme avatud

koostööks asjakohaste ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, mis

toetaksid elurikkuse säilitamist ja looduse

kahjustamise vältimist ning maahõivehierarhiat.

7. Kuivõrd kehtiva § 12 pealkiri on „Otstarbeka, mõistliku ja säästliku

maakasutuse põhimõte“, teeme ettepaneku muuta paragrahvi

pealkirja seoses lõike 3 ja lisatava lõike 4 sisuga, mis ei ole otseselt

seotud maakasutusega.

Mittearvestatud Leiame, et põhimõtte nimetus on jätkuvalt

asjakohane.

8. Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatakse § 65 lõige 4, mis on seotud

maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ärajätmisega. Lõikega

nähakse ette, et pärast maakonnaplaneeringu kooskõlastamist ja

arvamuse andmiseks esitamist teeb planeeringu koostamise

korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

Jääb selgusetuks, miks edaspidi puudub vajadus viia läbi

planeeringuga seotud menetlusnõuete kontroll, kuid täiendavalt tuleb

viia läbi KSH aruande (kuid mitte KeHJS § 39 kohase programmi)

menetlusega seotud nõuetele vastavuse kontroll. Juhime tähelepanu,

et KeHJS § 42 lõike 5 punkti 1 kohaselt kontrollitakse KSH aruande

vastavust nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmile.

Praegusel juhul eelnõuga programmi nõuetele vastavuse kontrolli ja

nõetele vastavaks tunnistamist ei reguleerita. Lisaks jääb selgusetuks,

miks on KSH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja nõuetele

vastavaks tunnistamine vajalik üksnes maakonnaplaneeringute, mitte

teiste planeeringuliikide puhul.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

9. Kliimaministeerium on seisukohal, et planeeringutele koostatavate

KSH-de menetluses on piisav, kui reguleeritud on tingimus, mille

Arvestatud Eelnõu vastab ettepaneku mõttele selle

asjakohases vormis.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

4

kohaselt tuleb KSH aruande tulemused lisada planeeringusse

(vastavalt täiendatakse § 65 lõiget 1). PlanS § 66 kohase vastuvõtmise

etapi kehtetuks tunnistamise korral on võimalik vastavasisuline nõue

siduda näiteks avaliku väljapaneku sätetega (näiteks: „Pärast

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist

maakonnaplaneeringusse korraldab maakonnaplaneeringu

koostamise korraldaja selle avaliku väljapaneku.“).

10. Eelnõu § 1 punkti 21 järgi muudetakse paragrahvi 67 lõike 1 esimene

lause ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maakonnaplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist

korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku

välja paneku.“ Teeme ettepaneku sõna „nende“ asendada sõnadega

„maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu“, et ei jääks vale arusaam, et mõeldakse kooskõlastusi

ja arvamusi.

Osaliselt

arvestatud

Muudame eelnõu § 1 punkt 14 (vanas

numeratsioonis 21) sõnastust, kuna see jättis

eksliku mulje juba selle esialgses sõnastuses.

Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu on juba enne kooskõlastamise

protsessi avalikustatud ja selle tulemused on

kooskõlastamiseks maakonnaplaneeringusse

integreeritud, ei ole põhjendatud sõnastuses

välja tuua, et keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne avalikustatakse. Asjakohane

on viidata vaid maakonnaplaneeringu

avalikustamisele.

11. Kui eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt (§ 67 lõige 1) toimub nii

maakonnaplaneeringu kui ka KSH aruande avalik väljapanek ja

arutelu, siis tuleks muuta vastavalt ka § 67 pealkirja:

„Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalik väljapanek“ (vt nt kehtiv § 64, 65 pealkirjad), samuti

§ 67 teiste sätete sõnastust.

Lisaks tekitab küsitavust see, et miks peab toimuma kaks

avalikustamist (§ 62 ja 67), vahepeal küsitakse ainult kooskõlastusi ja

arvamusi. Kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp jääb ära, siis

kaaluda, kas võiks piirduda ühe avalikustamise korraldamisega.

Mittearvestatud

ja selgitame

Mittearvestamise osas vt eelmine selgitus.

Selgitame, et hetkel ei ole põhjendatud

kaasamiste vähendamine. Kaalume edaspidi

planeerimispraktika alusel, kas mõlema

avalikustamise läbiviimine on põhjendatud ja

vajalik olukorras, kui vahepeal vastuvõtmist ei

toimu.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

5

12. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 75 lõike 1 punkti 18 pärast sõna

„kõrguspiirangu“ tekstiosaga „vajaduse korral vaatekoridoride“.

Tervikteksti vaadates kohalduks lisanduv „vajaduse korral“ ka loetelu

lõpus olevatele „haljastusnõuetele“, mis seletuskirja kohaselt ei tundu

olevat täienduse eesmärk. Palume korrigeerida sätet.

Arvestatud Sõnastust vastavalt korrigeeritud.

13. Eelnõu § 1 punkti 36 sõnastus ei lähe kokku § 129 lõike 1 kehtiva

sissejuhatava lausega: „Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada,

kui:“. § 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5)

muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud.“

Sõnastada punkt näiteks järgmiselt: „esinevad muud käesoleva lõike

punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud“.

Arvestatud Sõnastust vastavalt korrigeeritud.

14. Leiame, et KSH algatamise ja eelhinnangu andmise vajalikkuse

määramisel tuleb lähtuda KeHJSi nõuetest, mis sätestab, millise

tegevuse puhul on KSH algatamine kohustuslik ja millal on nõutav

eelhinnang. Kui soovitakse igale ORMEt kavandavale

detailplaneeringule algatada KSH, siis peaksid ORME määruses ja

KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevused olema

omavahel kooskõlas.

Arvestatud Eelnõud vastavalt muudetud.

15. Kliimaministeerium on üle võtmas energiatõhususe direktiivi mille

artikkel 3 sätestab: „Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõttega tagavad liikmesriigid, et energiatõhususega seotud

lahendusi, sealhulgas nõudluse poole ressursse ja süsteemi

paindlikkust, hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja olulistes

investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000

000 eurot või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot,

ning mis on seotud järgmiste sektoritega: a) energiasüsteemid ja b)

energiaga mitteseotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad

energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi,

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, põllumajandus ja

finantssektor“. See põhimõte võetakse üle energiamajanduse

korralduse seadusega (EnKS), milles sätestatakse energiatõhususe

Võtame teadmiseks.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

6

esikohale seadmise põhimõtte rakendamine. Kui EnKS muudatus

jõustub, tuleks ka PlanSis viidata vastavale sättele.

16. PlanS § 130 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei või planeerimisalase tegevuse

korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida

halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise

tellimise üleandmiseks, kui planeering koostatakse olulise

keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks. Teeme ettepaneku PlanS

§ 130 lõike 2 punkt 4 tunnistada kehtetuks alljärgnevatel

põhjendustel. KMH menetluses arendaja valib KMH juhteksperdi,

koostab koostöös juhteksperdiga KMH programmi ja aruande ning

kannab KMHga seotud kulud. KMH juhteksperdi, kes on sõltumatu,

ülesanne on tagada keskkonnamõjude objektiivne, põhjalik ja

õigusaktidele vastav hindamine. Selline lähenemine on praktikas

ennast õigustanud – süsteem toimib stabiilselt ja usaldusväärselt.

Selle tõenduseks on asjaolu, et kogu KMH regulatsiooni kehtimise aja

jooksul ei ole üheltki KMH juhteksperdilt litsentsi ära võetud.

Arvestatud Eelnõu täiendatud.

17. Kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) eelnõu jaoks töötasime

välja § 25 „Kestliku ruumilise arengu põhimõte“. Kuna KKMS

põhimõtted otsustati integreerida valdkondlikesse seadustesse,

palume järgmised KKMSi sätted lisada sobival kujul PlanSi:

KKMSi eelnõu § 25 lõige 2 lisada sobival kujul PlanSi § 12;

KKMSi eelnõu § 25 lõige 3 lisada sobival kujul PlanSi § 12;

KKMSi eelnõu § 25 lõige 4 lisada sobival kujul PlanSi § 6.

Mittearvestatud Kliimaministeeriumi kodulehelt avalikustatud

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu

viimasest versioonist (dets 2024) ei ole leitavad

§ 25 lõiked 3 ja 4. Eelnõu § 25 lõige 2 sisustab

valglinnastumise mõiste, mille lisamise vajadus

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse

põhimõtte juurde jääb arusaamatuks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Eelnõu § 1 p 6. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas sotsiaalmeedias

teadete avaldamisele kehtivad ajalehtede teadete avaldamise tähtajad.

Samuti puuduvad selgitused, kuidas kohalik omavalitsus peab

postituse tegemist fikseerima nt heakskiidu andmise menetluse

tarbeks.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

2. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27. Seletuskirjas puuduvad selgitused kuidas

kohalik omavalitsus peab fikseerima teate õigeaegse ilmumise nt

heakskiidu andmise menetluse tarbeks. Mitmete omavalitsuste,

Mittearvestatud Viidatud muudatused (uues numeratsioonis 21 ja

22) ei käsitle ajalehes teavitamise nõude sisse

toomist, vaid nende nõuete leevendamist.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

7

näiteks Võru Valla Teataja ilmub 11 korda aastas (st korra kuus, v.a

juulis) ning ajalehes on kirjas ainult ilmumise kuu ja aasta, mitte täpne

kuupäev. Kas piisavaks kinnituseks oleks sel juhul digitaalarhiivi

viide, kus on ilmumise kuupäev kirjas (vt ka

https://dea.digar.ee/?a=d&d=voruvalla20250208&e=-------et-25--1--

txttxIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------).

Seetõttu ei ole asjakohane selgitustes kirjeldada

seda, kuidas on võimalik fikseerida teadete

õigeaegset ilmumist. Ajalehes teavitamise

nõudeid käsitleb täpsemalt 01.07.2015

jõustunud PlanS-i juurde koostatud seletuskiri,

täpsemaid nõudeid õigeaegse ilmumise

fikseerimisele käsitletud ei ole. KOV pädevuses

on otsustada, kuidas kinnitada, et ajalehe

teavitused on õigeaegselt ilmunud.

3. Eelnõu § 1 punktid 37 ja 38. Enamikel omavalitsustel on kehtestatud

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega

seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord. Palun eelnõu

seletuskirjas avada ka sellega seonduvat:

1) kas muudatus toob kaasa vajaduse kordade muutmiseks või uute

kehtestamiseks?

2) kas taas seatakse kohalikele omavalitsustele tähtajad – kui jah, siis

millised?

Selgitame 1) jah toob (punktiga 30 (vanas numeratsioonis

37) muudetakse „rajatised“ „ehitisteks“ mh

PlanS § 131 lg-s 21). Seda juhul, kui KOV

soovib peale muudatuse jõustumist sõlmida

halduslepinguid lisaks rajatiste

ehitamisele/rahastamisele ka ehitiste

ehitamiseks/rahastamiseks.

2) ilma korra kehtestamiseta või olemasoleva

täiendamiseta (hoonete osas) ei saa

õiguspäraselt halduslepinguid hoonete

ehitamiseks või rahastamiseks sõlmida.

Seega konkreetset tähtaega ei seata, kuid

juhul, kui KOV soovib hoonete osas

halduslepinguid sõlmida on korra

kehtestamine selle eelduseks.

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on juba

asjakohaselt vastavat muudatust selgitatud.

4. Eelnõu § 1 punkt 44 (DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2.5

aastale). Kui tegu on detailplaneeringuga, mis muudab

üldplaneeringu põhilahendust ning seejuures osutub vajalikuks läbi

viia KSH menetlus, tellida täiendavaid uuringuid, esitada dokumente

korduvalt kooskõlastamiseks/arvamuse andmiseks, vastata

vastuväidetele ning läbida heakskiidu andmise menetlus, siis kulub

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

8

ainuüksi menetlustoimingute läbiviimisele 300–350 päeva.

Planeeringulahenduse kvaliteedi tagamiseks peab keerukamatel

juhtudel konsultandile jääma piisav aeg töö teostamiseks (mitmeid

uuringuid saab läbi viia ainult vegetatsiooni perioodil) ning

kohalikule omavalitsusele mõistlik aeg materjalide läbi töötamiseks

ja sisendi andmiseks. Seetõttu meie arvates ei ole põhjendatud ega

otstarbekas seada sisuliselt erinevatele menetlustele ühte tähtaega.

5. Eelnõu § 1 punkt 45 (DP automaatne kehtetuks muutumine 7 aasta

pärast kui ei ole asutud ellu viima). Eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, kas detailplaneering kaotab kehtestamisest seitsme aasta

täitumisel n-ö automaatselt kehtivuse võib peab kohalik omavalitsus

infot koguma, asjaolusid kaaluma ning seejärel lähtuma

planeerimisseaduse §-s 140 seatud tingimustest. Ühtlasi ei selgu

eelnõust ega seletuskirjast kuidas toimub planeeringu kehtivuse

pikendamine seitsme aasta võrra.

Palume selgitada:

1) kas, kuidas ja keda peab enne otsustamist kaasama?

2) kas planeeringu kehtivuse jätkumise üle otsustamise pädevus on

selle kehtestajal või on ka see volikogu ainupädevuses?

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

1) detailplaneeringu (DP) kehtivusaja

pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma

avalikku menetlust läbi viimata.

Pikendamisest teavitatakse kehtestamise

nõudeid järgides.

2) sätet täiendatud viisil, mis võimaldab KOV-

il otsustada, kes on pädev DP kehtivuse

jätkumise üle otsustama.

6. Teeme ettepaneku sisustada majandus- ja tööstusministri määruse

eelnõu „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ §

2 punktis 5 nimetatud ruumiandmete mõiste. Millisel kujul ja mahus

huvitatud isik need esitama peaks? Selgitame, et maaomavalitsustes

koostavad ja esitavad huvitatud isikud/kinnisasja omanikud

lihtsamatel juhtudel detailplaneeringu algatamise taotluse sageli ise,

konsultanti kaasamata. Mõiste sisustamine on vajalik mõistmaks, kas

taolise menetluspraktikaga jätkamine on ka määruse kehtima

hakkamise järgselt võimalik.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Eesti Planeerijate Ühing

1. Jätta eelnõust välja maakonnaplaneeringule siduva iseloomu andvad

sätted (ennekõike eelnõu punktid 12, 13 ja 14) ning säilitada

maakonnaplaneeringute strateegilisele tasandile vastav iseloom.

Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

9

2. Loobuda ORME mõistest ja selle reguleerimisest

planeerimisseaduses täielikult.

Mittearvestatud Vajab täiendavat analüüsi arvestades ka ORME-

de nimekirja VV määruses 102.

3. Täiendada eelnõu ning tunnistada kehtetuks planeeringute

heakskiitmise regulatsioon.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

4. Määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“

eelnõu osas märgime:

1. Detailplaneeringu algatamise taotluse juures peab kindlasti

olema ka skemaatiline osa, mis annaks ka visuaalselt edasi,

mida kavandatakse.

2. Palume detailplaneeringu algatamise taotluse nõuete osas

veelkord kaaluda, kas kõik need nõuded on vajalikud ning

täidetavad. Nt punktid 6 ja 7 (mõjude kirjeldus ning uuringute

vajadus) ei ole taotlusele esitatavad nõuded vaid pigem

omavalitsuse poolt algatamisel esitatavad nõuded, mida

detailplaneeringu koostamise käigus täita. Seega peavad need

pigem kuuluma detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde.

Detailplaneeringuid ei koostata üksnes suurarendustele ja

suurarendajate poolt, detailplaneeringute koostamine võib

olla vajalik ka eraisikutele näiteks ühepereelamu rajamiseks.

Seega peab detailplaneeringu taotluse esitamine olema

võimalikult lihtne ja täidetav ka eksperdi kaasamiseta.

3. Punkt 8 tuleks ümber sõnastada näiteks järgmiselt: vajaduse

korral muu kohaliku omavalitsuse poolt nõutav põhjendatud

ja asjakohane teave.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

5. Eelnõu punktiga 41 muudetakse detailplaneeringute koostamise aega

kahe ja poole aastani. EPÜ hinnangul on tegemist sisutühja sättega,

sest sellel ei ole tagajärgi. Kehtestamise aeg on kunstlikult tekitatud

ning ei arvesta muuhulgas, et teatud juhtudel tuleb detailplaneeringute

koostamisel läbi viia keskkonnamõju hindamine või uuringud, mis

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

10

võivad kesta näiteks terve aasta (tuuleparkide linnustiku uuringud

näiteks vajavad sesoonsust).

6. Planeeringute avalikustamise puhul peame oluliseks, et

planeerimisseadus sätestaks kaasamiskanalite vabaduse, mis

tähendab, et planeerimisseadus ei reguleeri kanaleid, kus näiteks

omavalitsus oma planeeringuteateid avalikustama peab vaid

omavalitsusel oleks ise võimalik valida sobivad kanalid.

Mittearvestatud Kõigi teavituskanalite vabaks jätmine ei ole

õigustatud avalikkuse ja isikute vaatest, kellel

peab säilima teave, milliseid kanaleid jälgida ja

kust otsida teavet juhul, kui nad on huvitatud

enda elukoha ümber toimuvast või soovivad

planeerimismenetlustega kursis olla.

Maa- ja Ruumiamet

1. Punkt 3 kohaselt jäetakse paragrahvi 41 lõikest 2 välja tekstiosa

„kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute“.

Teeme ettepaneku jätta see lõige muutmata, kuna KOV EP-sid on

juba kehtestatud ja mitmed on veel ka koostamisel (suur osa

tuuleparkide planeerimiseks koostatavatest planeeringutest on KOV

EP-d), siis on põhjendatud ka nende planeeringute lisamine PLANK-

i.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

2. Punkt 4 – planeeringu elluviimise mõiste täiendamine.

Teeme ettepaneku tuua PlanS-is täpsemalt välja (seletuskiri ei ole

meie hinnangul piisav), millised on planeeringu alusel tehtavad

tegevused, millega alustamisel loetakse, et planeeringut on asutud ellu

viima. See aitab paremini mõista, milliste tegevuste tegemise järgselt

ei kaota planeering 7 aasta möödumisel kehtestamisest arvates oma

kehtivust.

Arvestatud Eelnõu teksti muudetud.

3. Punkt 5 – kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine.

Oleme seisukohal, et PlanS peaks andma paremad tööriistad

elukeskkonna parendamise põhimõtte sisustamiseks ning arvestama

ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. 2019 töötati ruumiloome

töörühma poolt välja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, mida

soovitatakse Eesti ruumiloome valdkonnas ruumiotsuste kaalumisel

arvestada ja mis on välja toodud ka MaRu veebilehel kui alus, millest

lähtuda.

Selgitame Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas

numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab

haakumise ehitusseadustikus kasutatavate

mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et

põhimõtted peavad võimaldama

planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtuda.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

11

Teeme ettepaneku paragrahvi 8 teksti teine lause sõnastada

järgnevalt: „Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja

konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse, kestliku ja kvaliteetse

ruumi loomisele“.

4. Punkt 12 kohaselt paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse teise lausega

järgmises sõnastuses: „Kui üldplaneering puudub või kui

maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta

maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering

detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste

väljaandmise aluseks.“

Ettepanek on lisada, et maakonnaplaneering on detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks

üksnes osas, mida üldplaneering ei käsitle.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

5. Punkt 32 kohaselt täiendatakse paragrahvi 124 lõikega 91 järgmises

sõnastuses: „(91) Kui detailplaneering koostatakse alal, kus

üldplaneering puudub, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja

kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid.“. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ning selgemini välja

tuua erisused ja nõuded, kuidas tuleb läbi viia koostöö ja kaasamine,

kui detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub.

Arvestatud Sellise detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb

koostöö ja kaasamine viia läbi nii nagu see

viiakse läbi üldplaneeringut muutvate DP-de

puhul. Korrigeerisime vastavalt seletuskirja.

6. Eelnõu punkt 34 – katastriüksuse moodustamisel krundi piiridest

lähtumine.

Oleme arvamusel, et katastriüksuste piiride muutmine võiks kõne alla

tulla vaid erandlikes olukordades (see oli ka kohtu poolt antud

suunises toodud mõte, vt RKHKo 3-20-952) kui eeltoodud riskid ja

ohud on välistatud. Teeme ettepaneku paragrahvi 126 lõike 6 teine

lause sõnastada järgmiselt: „Kohalik omavalitsus võib põhjendatud

juhul lubada detailplaneeringus määratud krundi piire muuta, kui

muudatuse järgselt on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse

elluviidavus ning see ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab

projekteerimistingimustega täpsustada

detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust

tingimusel, et planeeringualale esialgu antud

ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse

jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam

ei ole.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

12

avaliku huviga ning detailplaneeringus ja üldplaneeringus määratud

tingimustega“.

7. Eelnõu punkt 42 – detailplaneeringu automaatne kehtetuks

muutumine 7 aasta möödumisel.

Regulatsioonist ei selgu, et millised on nõuded või menetlus tuleb läbi

viia detailplaneeringu kehtivuse pikendamiseks.

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. DP kehtivusaja

pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma

avalikku menetlust läbi viimata. Pikendamisest

teavitatakse kehtestamise nõudeid järgides.

8. Eelnõu § 2 näeb ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab enne

2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta

planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute

andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.“ Palume selgitada, mis saab siis,

kui planeeringu koostamise korraldaja ei esita hiljemalt 31.12.2030

enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta

planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmeid planeeringute

andmekogusse?

Selgitame Eeldus on, et avaliku halduse kandjad, sh riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutused täidavad

seaduses ettenähtud nõudeid. Juhul, kui siiski

nimetatud nõudeid ei täideta, saab isik, kelle

õiguseid järgimata jätmine riivab, pöörduda

kohustamiskaebusega kohtu poole.

9. Eelnõu § 2 näeb ette, et enne planeerimisseaduse §-de 95–123

kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse

redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist.

Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026.

Eelnõust ei selgu, mis saab KOV EP menetlustega, mida ei jõuta

mingil põhjusel viia lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Osade

eriplaneeringute puhul näeb nende koostamise ajakava ette

kehtestamise 2027. aastal.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

10. Ettepanekud DP algatamise taotluse kohta:

9.1. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 1 punktid 2 ja 3

on sarnase sisuga ning nendest oleks otstarbekas moodustada üks

punkt.

9.2. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 1 punktide 6 ja 7

kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamise taotlusele esitada: „6)

kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

13

avalduvate mõjude kirjeldus; 7) planeeringu koostamiseks

teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos

kirjeldusega;“ Kuna punktide 6 ja 7 täpne sisu ei pruugi olla koheselt

detailplaneeringu algatamise taotlejale teada, siis võiks see jääda

planeeringu koostamise korraldaja hinnata, analüüsida, kaaluda ning

koostada.

9.3. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 2 sõnastusest ei

selgu, milline on nõuetele vastav ruumianalüüs ning missugust infot

peab sisaldama nõuetele vastav ruumianalüüs ning kes on pädev seda

koostama. Kes ja missuguste nõuete alusel hakkab esitatud

ruumianalüüse hindama.

Palume täiendada määruse sõnastust eelpool toodu osas.

Keskkonnaamet

1. Eelnõu § 1 punkt 1. Juhime edaspidiseks tähelepanu, et kavandamisel

on looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, mille jõustumisel oleks

võimalik läbi viia eraldiseisev Natura hindamine juhul, kui see on

vajalik, aga puudub vajadus KSH läbiviimiseks. LKS muudatuste

jõustumisel tuleks detailplaneeringute menetluses lisaks KeHJS-es

toodud menetlusnõuetele asjakohasel juhul lähtuda ka LKS-is

sätestatavatest menetlusnõuetest.

Teadmiseks

võetud

Vastava muudatuse jõustumisel lisame

asjakohase viite PlanS-i.

2. Eelnõu § 1 punkt 2. Lisatavas lauses on ekslik viide KeHJS §-le 61.

Viidatud paragrahv ei reguleeri KSH eelhinnangu andmise aluseid,

vaid nõudeid keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangule. KSH

eelhinnangu andmise alused on sätestatud KeHJS §-s 33 ja PlanS-is

erinevate planeeringuliikide juures (§ 55 lg 3, § 74 lg 4, § 124 lg 6, §

142 lg 6). Teeme ettepaneku parandada.

Arvestatud Sättest viide KeHJS §-le 61 välja jäetud ja

sätestatud, et „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase

eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang

planeeringu juurde kuuluv lisa.“

3. Eelnõu § 1 punkt 3. Kavandatava rakendussättega (EhSRS § 3010)

antakse võimalus enne PlanS 7.-nda peatüki kehtetuks tunnistamist

algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lõpuni menetleda

kuni 31.12.2026. Seetõttu jääb selgusetuks, kas pärast PlanS § 41 lõike

2 muudatuse jõustumist kehtestatavad planeeringud tuleks samuti

säilitada ning avalikustada planeeringute andmekogus. Teeme

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

14

ettepaneku kaaluda õigusselguse huvides vastava rakendussätte

lisamist. Ühtlasi märgime, et peame oluliseks, et planeeringute

andmekogust oleksid leitavad ka kehtestatud

eriplaneeringud

4. Eelnõu § 1 punkt 8. Eelnõus pole selgitatud, milliste kriteeriumite

alusel tuleb kliimamuutustega planeerimisel arvestada ning millised

tegevused järgnevad kui kliimamuutustega pole piisavalt arvestatud.

Seletuskirjas on küll viidatud, et kliimakindla majanduse seaduse

eelnõu on Kliimaministeeriumis koostamisel, kuid juhime

tähelepanu, et alles koostamisel oleva eelnõu põhjal ei ole

õiguskindlalt võimalik sisustada teise eelnõu muudatuse sisu. Meie

hinnangul tuleb seetõttu ka kõnealuses eelnõus täpsemalt selgitada,

kuidas kliimamuutustega arvestamine peaks planeerimismenetluses

toimuma, mh täpsustada, kas ja millises osas on kliimamuutustega

arvestamise eest vastutavaks Keskkonnaamet ning vajadusel

mõjuanalüüsis hinnata ka mõju asutuse eelarvele ja

halduskoormusele.

Selgitame Seletuskirjas on toodud, et kliimamuutustega

arvestamiseks tuleb planeeringuga näha ette

meetmed, millega kohandatakse elukeskkonda

kliimamuutustele, nt kuumasaarte vältimiseks,

tugevate sajuhoogude toimetulekuks jne.

Tegemist on põhimõttega, mitte konkreetse

ülesandega, mis on toodud kõigi

planeeringuliikide juures eraldi.

Kliimamuutustega arvestamiseks on võimalik

näha planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt sagenevate

tormide, üleujutuste, põudade ja ekstreemsete

ilmastikunähtuste) maandamiseks. PlanS-iga

eraldi vastustust Keskkonnaametile ette ei nähta.

5. Eelnõu § 1 punkt 19. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel

KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus tehakse ning mis

toimet see planeerimismenetluses omab. Märgime, et viidatud KeHJS

§ 42 lg-te 5 ja 6 (kehtiva õiguse alusel rakendatakse muude

dokumentide KSHdele, nt arengukavad, strateegiad jm) all mõeldakse

olukorda, kus KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust

tehes kontrollitakse, kas KSH aruanne vastab nõuetele (sh on 3 (3)

sisult piisav) ning sellega KSH menetlus lõpeb. Planeerimismenetluse

käigus läbiviidav KSH menetlus erineb sellest ja ka eelnõu § 1 p 21

näeb pärast KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist veel ette

planeeringu ja KSH aruande avalikustamise. Samuti sätestab PlanS §

69 lg 3 vajadusel ka hiljem KSH aruande täiendamise. Seetõttu jääb

siiski selgusetuks, mis tähendust KSH aruande vastavaks

tunnistamise otsus omab.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

15

Lisaks märgime, et KeHJS § 42 lg 5 ja 6 alusel KSH aruande

vastavaks tunnistamise otsust tehes ei kontrollita, kas KSH tulemused

on arvesse võetud ka strateegilises planeerimisdokumendis. Selleks

on teised sätted, nt KeHJS § 43 p 1 ja sätted PlanS-is erinevate

planeeringuliikide juures. KeHJS-i sõnastuse „aruande asjakohasust

ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks“

tähendus on hinnang KSH aruande info piisavusele, mitte kas KSH

tulemused on strateegilises planeerimisdokumendis ka arvesse

võetud. Palume eelnõu seletuskirja selles osas täpsustada ja täiendada.

6. Eelnõu § 2. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas kavandatav

menetluste lõpule viimise kuupäev on kooskõlas menetluses olevate

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute eeldatava kehtestamise ajaga.

Lisaks sellele tuleks õigusselguse huvides täpsustada, kas tegemist on

õigust lõpetava tähtajaga ja kui on, siis millised tagajärjed võivad olla

tähtaja saabumisel neile planeeringutele, mida ei ole siiski jõutud

kehtestada.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

7. Eelnõu lisa 1 (DP algatamise taotluse vorm). Eelnõus ega

seletuskirjas ei ole täpsemaid suuniseid ruumianalüüsi ulatuse või

metoodika kohta. Meie hinnangul vajaks täpsustamist kui põhjalikku

analüüsi oodatakse ja mida täpsemalt on vaja käsitleda, et anda

kinnitus taotletud planeeringuala sobivuse ruumilise mõjuga ehitise

kavandamiseks ja välistavate tegurite puudumise kohta (nt kas

kinnituse, et taotletud planeeringuala on sobivaim, saab luua üksnes

seotuna maaomandiga)

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Narva linn

1. Eelnõu § 1 p 12. Käesolevat muudatust ei ole võimalik rakendada,

kuivõrd maakonnaplaneeringu ülesanded ning koostamise

täpsusklass ei sisalda infot, mis saaks olla aluseks detailplaneeringute

ja ammugi mitte projekteerimistingimuste koostamisele.

Maakonnaplaneeringud on eelkõige riigi tasandi planeeringud ja

nende viimine KOV tasandi ruumiotsuste aluseks sellises

detailsusastmes ei ole rakendatav. Ettepanek on muudatus eemaldada.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

16

2. Eelnõu § 1 p 13. Kuivõrd maakonnaplaneeringu ülesanded ning

koostamise täpsusklass on suhteliselt üldised, võib see muudatus tuua

kaasa õigustamatuid olukordi isikut põhiõiguste riivel ning

rakendusüksustel (ametnikel) asuva kinnisomandi kitsenduste

seadmisel. Ettepanek muudatus eemaldada.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

3.

Eelnõu § 1 p 41. Kolme aasta asendamine paragrahvi 139 lõikes 2

kahe ja poole aastaga tuginedes Eesti keskmisele menetlusajale on

suvaline ning lähtub ilmselgelt muudatuse tegija kogenematusest

planeerimisvaldkonnas. Menetlusaeg on lähtub ennekõike

planeeringute keerukusastmest, nii ruumiliste lahenduste leidmisel

kui kaasamisprotsessis. Ettepanek seletuskirjas täpsemalt kirjeldada

kuidas peab KOV käituma planeeringutega, kus ei ole võimalik

eelnimetatud põhjustel seaduse punkti rakendada.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

4. Eelnõu § 1 p 34. Antud punkt muudab mõtetuks § 126 lg 1 p 1, kus

detailplaneeringu ülesannete hulgas on planeeringuala kruntideks

jaotamine. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas käsitleda, kas

planeering on elluviidav kui kehtestatud planeeringus on seotud

hoonestusala krundi piiridega, krundi haljastus jms pinnad on

määratakse %na suhtes krundi suurusega. Sellise punkti lisamine

tekitab ainult segadust planeeringute elluviimisel. Kõiki antud

probleeme on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamisel.

Ettepanek punkt eemaldada.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab

projekteerimistingimustega täpsustada

detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust

tingimusel, et planeeringualale esialgu antud

ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse

jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam

ei ole.

5. Eelnõu § 1 p 42 (DP automaatne kehtetuks muutumine).

Sarnaselt p 41 muudatusega on tegemist sisustamata muudatusega,

kuivõrd ka siin puudub rakenduslik osa, regulatsioon, millest lähtuda.

Kas peale 7 a möödumist kaotavad detailplaneeringud kehtivuse

automaatselt? Või peab kehtestanud haldusorgan tegema vastava

otsuse? Kes selle üle järelevalvet teostab? Samuti on täiesti selgusetu,

kuidas toimub kehtivuse pikendamine. Kas ja kes peab seda taotlema?

Kui palju enne detailplaneeringu kehtivuse lõppu peab seda taotlema?

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõu § 1 punktis 3 toodud elluviimise alguse

sisu muudetud viisil, mis võimaldab DP

kehtivust hinnata ilma täiendavaid otsuseid

tegemata.

DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi

toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

17

Kes teeb pikendamise otsuse ja milline on menetlus? Üldjuhul saab

Eestis haldusmenetluse korras teha pikendamise otsuseid sama organ

kes võttis vastu kehtestamise otsuse. St antud juhul volikogu? Kui

üldplaneeringut muutev detailplaneeringu muutub kehtetuks

seletuskirjas välja toodud ehitusloa analoogi põhjal, siis milline on

protsess üldplaneeringusse muudatuste sisse viimiseks, mis aja

jooksul tuleb muudatused teha? Ettepanek täiendada seletuskirja.

viimata. Pikendamisest teavitatakse

kehtestamise nõudeid järgides.

Sätet täiendatud viisil, mis võimaldab KOV-il

otsustada, kes on pädev DP kehtivuse jätkumise

üle otsustama.

Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise

ning kehtivusaja pikendamisega seonduv

lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus,

lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate

vajadustest.

Olukorras, kus kehtivuse kaotab üldplaneeringut

muutev detailplaneering, jäävad üldplaneeringus

tehtud muudatused kehtima, sest muudatus ei

reguleeri üldplaneeringu kehtetuks muutumist.

Analoogselt ei muutu üldplaneeringus tehtud

muudatused kehtetuks ka siis, kui KOV

tunnistab kehtetuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu (vt täpsemalt

planeerimine.ee).

6. Kaaluda planeeringute menetlemise riigilõivu kehtestamist, kuna

planeeringute koostamine on KOV-idele pikaajaline halduskoormus.

Mittearvestatud Riigilõivu kehtestamise võimalusest loobuti

eelnõu väljatöötamiskavatsusele saadud

tagasiside tõttu.

7. Lisada PlanS § 128 lg 5 lähteseisukohtade nõue. Antud dokumendis

kajastatakse KOV poolsed seisukohad detailplaneeringu

koostamisele näiteks kas korraldatakse eskiisi avalikustamine ja

millises koosseisus esitada avalikustamisele suunatavad dokumendid,

kellega on vajalik läbi viia koostööd jms. Põhjalikult kirjas

lähteseisukohtade sisu

https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/.

Ka huvitatud isikul peab olema selge arusaam eesseisvast protsessist

juba algatamise staadiumis (eriti selles osas, mis on KOV määrata

täiendavalt seaduses kirjeldatule).

Mittearvestatud PlanS ei takista soovi ja vajaduse korral

algatamise otsuse juurde koostada

lähteseisukohti. Seega on võimalik planeeringu

koostamise korraldajal vajadusel need

algatamise otsusele lisada. Kohustusliku nõude

lisamine ei ole põhjendatud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

18

8. § 125 lg 5 eemaldada lausest lõik „olemasoleva hoonestuse vahele

jäävale kinnisasjale“ ja asendada see sõnastusega „olemasolevale

hoonestatud alale jäävale kinnisasjale“. Põhjendus-tõlgendused on

väga erinevad riigiametitel, mida võib lugeda olemasoleva

hoonestuse vahele jäävaks kinnisasjaks ning on põhjendatud, et KOV

saab otsustada kas PT väljastamine erandina on võimalik või mitte.

Paindlikum lähenemine võimaldab vähendada detailplaneeringute

koostamise kohustust asendades see avatud menetlusega

projekteerimistingimustega ja kiirendada üldplaneeringuga kooskõlas

olevate ehitussoovide ehituslubade menetlust.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

9. PlanS-ist eemaldada § 138 Detailplaneeringu heakskiitmine kuna

seadusest eemaldati põhimõte avalikul väljapanekul kirjalikult

esitatud arvestamata jäänud arvamuste osas seisukoha kujundamine.

Antud punkti jäänud põhimõte, et kontrollitakse detailplaneeringu

vastavust õigusaktidele, tuleks teha juba kooskõlastamise staadiumis.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

Pärnu linn

1. Eelnõu § 1 punkt 2. Planeerimisseaduse (PlanS) alusel vastuvõetud

määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ näeb ette, et planeeringu vormistatavad osad on seletuskiri,

joonised (esitluskujud ja digitaalsed kihid) ning planeeringu juurde

kuuluvad lisad. Samal ajal aga PlanS ei käsitle, millised planeeringu

dokumendid on õigusakti osad. Praktikas peetakse õigusaktide

osadeks vaid planeeringu seletuskirja ja jooniseid, mitte lisasid, sest

planeeringu lisad on sisuliselt planeeringu praktilised dokumendid,

mis täpsustavad, selgitavad ja täiendavad planeeringu seletuskirja

(kirjaliku osa) ja jooniseid.

Ettepanek: PlanS võiks selgelt olla välja toodud, millised on

planeeringu kohustuslikud lisad, millised planeeringu dokumendid on

õigusakti osad ja aluseks õigusakti rakendamisel.

Selgitame Kohustuslikke lisasid ei ole, lähtuma peab

konkreetsest planeeringust arvestades PlanS § 3

lõiget 4. Planeering kehtestatakse haldusaktiga.

Planeering ise koosneb joonistest ja

seletuskirjast. Lisad kuuluvad planeeringu

juurde.

2. Eelnõu § 1 punkt 4. Eelnõu kohaselt planeeringu elluviimise

alustamiseks loetakse planeeringu alusel tehtavate tegevustega

alustamist. Sellisteks tegevusteks on näiteks ehitusloa või

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

19

projekteerimistingimuste taotlemine. Ettepanek:

projekteerimistingimuste taotlemine tegevuste nimekirjast välja

võtta, kuna kehtiva detailplaneeringu puhul projekteerimistingimuste

taotlemine ei ole tingimata vajalik tegevus. Samuti võib see tekitada

segadust ehitusseadustiku (EhS) alusel antavate detailplaneeringute

täpsustavate projekteerimistingimuste puhul, kuivõrd

detailplaneeringu täpsustamist ehk justkui muutmist ei saa pidada

detailplaneeringu elluviimiseks.

3. Eelnõu § 1 punkt 5. Kuna metsamajandamine on muu ruumiline otsus,

siis ei ole õige nõuda, et PlanS alusel on kohustus reguleerida

metsamajandamist planeeringutega. Planeering peab tagama suunised

ja tingimused muude ruumiotsuste säilitamiseks ja hoidmiseks, kuid

mitte seda vahetult korraldama ja tagama. Näiteks ruumiotsus on, et

tuleb tagada loodusalade ja elualade tasakaal, kuid seda kuidas seda

hallatakse (nt metsa majandatakse), peaks tulema muust õigusaktist,

sest metsa majandamine ei ole ilmtingimata loodusala mitte hoidmine

ja säilitamine vaid hooldamine.

Selgitame PlanS ei sisalda sätteid, mille alusel tuleb

planeeringuga reguleerida metsa majandamist.

Seda reguleerib eelkõige metsaseadus.

4. Toetame sotsiaalmeedia kontode kasutamist planeerimisega seotud

teadete avaldamise platvormina. Pärnu linn on sotisaalmeedia kontot

olulisemate planeeringute teadete avaldamisel ka täna juba kasutab.

Ettepanek: Eelnõus jääb ebaselgeks, kas planeeringu koostamise

korraldaja peab määrama või kinnitama, milline on tema ametlik

planeeringute info avaldamise kanal. Samuti on ebaselge, kas see on

analoogne PlanS § 128 lõikes 5 toodud infoga. Leiame, et

sotsiaalmeedia kontol olev teade peaks olema lihtsasti loetav ja mitte

liialt informatiivne ning suunama planeeringu koostamise korraldaja

veebilehele, kus kajastatav informatsioon planeeringu kohta oleks

põhjalikum. Palume selgelt reguleerida, et sotsiaalmeedia postituse

alla jäetud kommentaare ei loeta PlanSi § 135 lõike 2 kohaseks

arvamuseks. Arvamuste andmine peab jääma sellisele kujule nagu

praegu, kuivõrd muul juhul muutuks nende käsitlemine ja sisuline

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

20

vastamine võimatuks või halduskoormust arvestades ebamõistlikuks

(arvamuse andjaga kontakti leidmine jne).

5. Teeme ettepaneku eemaldada sõnad „võimaluse korral“ ka PlanSi §

10 lõikest 2. Huvide tasakaalustamise põhimõte peab olema seaduses

läbiv, mis tähendab seda, et ka riiklikku huvi väljendav planeering

peab lähtuma lisaks riiklikest huvidest ka kohalikest huvidest ja

vajadustest.

Mittearvestatud Riiklike hüva väljendav planeering (nt REP, mis

kavandab väga suure riikliku või rahvusvahelise

huviga ehitisi) ei saa alati lähtuda kohalikke

huve väljendavatest planeeringutest, kuna

vastasel juhul ei pruugi saada ehitisi rajada, kuid

võimalusel kohalike huvidega alati arvestatakse.

6. Eelnõu § 1 punkt 26 ja 27. Ettepanek: detailplaneeringu teadete

ajalehtedest avaldamise kohustus seaduses üldse ära jätta, kuna teated

on kättesaadavad vaid tasu eest (ka veebis) ning planeeringu

koostamise korraldaja ei saa lehtedes olevale sisule ligipääsu tagada.

Mittearvestatud Täna esineb ühiskonnas siiski veel teatav

digilõhe, mistõttu on ajalehtedes teadete

avaldamine põhjendatud tagades teadetele

juurdepääsu ka neile, kes internetti ei oska või ei

soovi kasutada. Seda isegi arvestades asjaolu, et

ajalehed on kättesaadavad vaid tasu eest.

7. 1. Palume ORME detailplaneeringu algatamise taotluses nõutud

ruumianalüüsile määrata kindlad sisu nõuded, vastasel juhul võib

ruumianalüüsi sisukus väga tugevalt varieeruda.

2. Samuti palume detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse

nõuded üle vaadata. Esitatud eelnõu kavandi järgi on tavapärase

detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse puhul vajalik

esitada andmed kaheksa punkti osas. Nendele vastamine võib osutuda

taotlejale aga väga keeruliseks. Näiteks on ebaselge, mis erinevus on

punktides 2 ja 3 toodud „Planeeringu koostamise vajadus koos

põhjendustega“ ja „Planeeringu koostamise eesmärk“. Punkti osas 4

ei ole arusaadav, kas kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste

kasutamise otstarve ning sellega seotud tegevuse kirjelduse puhul

tuleb lähtuda määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.

Punkti 5 osas ei ole aga selge, milliseid ruumiandmeid silmas

peetakse. Punkti 7 osas kahtleme, et algatamise taotlemisel suudab ja

oskab taotleja ise välja pakkuda vajalikke uuringute ja analüüside

nimekirja koos kirjeldustega.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

21

8. Eelnõu § 1 punkt 36. Ettepanek: seaduses tuleb reguleerida, millisteks

tuleb pidada korduvaid 3 meeldetuletusi (millise intervalliga võib

ning mitu teadet tuleb esitada, et neid saab lugeda korduvaks

meeldetuletuseks).

Mittearvestatud Tegemist on KOV enda kaalutlusotsusega,

kindlate meeldetuletuste kordade arvu, mis

annaksid aluse detailplaneeringu koostamise

lõpetamiseks, reguleerimine seaduse tasandil ei

ole põhjendatud.

9. Eelnõu § 1 punkt 42. Toetame eelnõu ettepanekut detailplaneeringute

kehtivuse reguleerimise osas. Ettepanek: detailplaneeringute

kehtivuse lõppemise eel, kui ei ole tuvastatav planeeringu

elluviimine, hakkab PLANK automaatseid teateid edastama KOVile

ja detailplaneeringust huvitatud isikule.

Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. Ühtlasi juhime

tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja teksti on

saadud tagasiside pinnalt täiendatud.

10. Eelnõu § 2. Eelnõu kohustab kanda enne planeeringute andmekogu

asutamist ehk enne 01.11.2022 kehtestatud planeeringud

planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. Seisukoht:

eelnõus ei selgu kellele planeeringute andmekogusse lisamise

kohustus jääb. Eelnõust selgub, et MKM-ile eraldati ELi taaste- ja

vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000 eurot, siis

teeme ettepaneku, et enne andmekogu asutamist kehtestatud

planeeringud kannab andmekogusse riik, nt MKM.

Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. Projekti

jooksul digiteeritakse kõik Eestis kehtivad

detailplaneeringud ning avalikustatakse

planeeringute andmekogus. KOV-id peavad

tagama kehtivatele planeeringute kättesaadavuse

ning kontrollima tulemuste õigsust.

Digiteerimine kaetakse projekti vahenditest ning

otseseid rahalisi kohustusi tegevusega

kohalikule omavalitsusele ei kaasne.

11. Detailplaneeringute menetluses lühendada koostöö tagasisidele

antavaid tähtaegu, nt detailplaneeringute puhul 14 päeva sarnaselt

projekteerimistingimustega ja seada ka vastuste pikendamisele

kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine

põhjendatud ja mis on maksimaalne aeg pikendamiseks. Sarnane

ettepanek on üldplaneeringute kooskõlastamise osas.

Ettepanek seada kooskõlastuse pikendamisele kindlad kriteeriumid,

mis juhul on tähtaegade pikendamine põhjendatud ja mis on

maksimaalne aeg pikendamiseks, või sätestada, et kooskõlastamiseks

antud tähtaegasid ei pikendata.

Mittearvestatud Tähtaja lühendamine ei ole kirjeldatud viisil

põhjendatud.

12. Ettepanek on saavutada olukord, et seadus võimaldaks jätta rajatiste

väljaehitamise kohustus detailplaneeringuala igakordsele omanikule.

Mittearvestatud Avalikult kasutatavate rajatiste, samuti hoonete

väljaehitamine on olemuslikult kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesanne (haldusülesanne).

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

22

Ettepanek on asendada halduslepinguga haldusülesande täitmise

volitamine mõne samaväärse meetmega, mis võimaldaks panna

avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus

detailplaneeringualal asuva kinnistu igakordsele omanikule (ehk

muuta haldusülesande täitmine nö objektipõhiseks).

Mõistlik oleks muuta eelkõige planeerimisseaduse § 131 lõikeid 41 ja

2 nii, et asendada planeeringu koostamise korraldaja kohustus

arendaja või detailplaneeringu alal asuva kinnistu omaniku

kohustusega. Sellisel juhul langeks ära halduslepingu sõlmimise ja

tagatiste andmise vajadus ning väheneks halduskoormus ja paraneks

ettevõtluskeskkond.

Nimetatu tuleneb kohaliku mh omavalitsuse

korralduse seadusest (§ 6 lg 1 ja 2) ning

nimetatut on rõhutanud ka Riigikohus oma

lahendites. Haldusülesannet saab edasi volitada

halduslepinguga, millele tulenevad nõuded nii

haldusmenetluse seadusest kui ka halduskoostöö

seadusest. Seega ei ole ettepanekuga

arvestamine võimalik.

Narva linn

1. ORME-t kavandava DP algatamise taotlusele lisatav ruumianalüüs

peab näitama, et asukoht on sobivaim. Detailplaneering algatatakse

konkreetse maa ala kohta. See ei võimalda teha ORME asukoha

valiku kaalumist. Palume selgitada seletuskirjas, kas ja kuidas saab

toimuda detailplaneeringu puhul asukoha valiku kaalumine või

toimubki kaalumine vaid selles konkreetses asukohas algatamise

/mittealgatamisega. Soovitame asendada sõna „sobivaim“ sõnaga

„sobiv“.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

2. Eelnõuga lisatakse kliimamuutustega arvestamise põhimõte. Selline

üldsõnaline põhimõte ilma seda sisustamata tekitab praktikas

rakendamisel kohalikule omavalitsusele teadmatust ja probleeme.

Sätte alusel saab igaüks vaidlustada planeeringu tasemel „mina arvan,

et ei ole arvestatud kliimamuutustega, kuna maha võetakse

puu/kõvakattega pind võrreldes varasemaga suureneb“.

Ettepanek on teha vastav muudatus läbimõeldult kliimakindla

majanduse seaduse vastuvõtmisel, kui põhimõte on selgelt

õigusaktide pinnalt sisustatav

Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte

konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi

planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirjas on

selgitatud, et kliimamuutustega arvestamiseks

tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega

kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele,

nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate

sajuhoogude toimetulekuks jne.

Kliimamuutustega arvestamiseks on võimalik

näha planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt sagenevate

tormide, üleujutuste, põudade ja ekstreemsete

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

23

ilmastikunähtuste) maandamiseks. Kuna

kliimakindla majanduse seaduse edasise

menetlemisega seonduv on veel lahtine, on

põhjendatud muudatuse lisamine PlanS-i.

3. Eelnõuga lisatakse kvaliteetse ruumi põhimõte. Keskmine planeerija

ei suuda sellist ilukirjanduslikku põhjendust välja mõelda, seega jääb

see planeeringu koostamise korraldaja õlule, kellel samuti pädevus

puudub. Tartu linn on seisukohal, et tegemist on loosunglike ja

subjektiivselt sisustatavate mõistetega, mis tekitab asjatuid vaidlusi.

Senised planeerimise põhimõtted §-des 8 ja 12 on piisavad hea ja

keskkonnasäästliku lahenduse leidmiseks. Ka seletuskirjas

kirjeldatud Davosi 8 kriteeriumit ei anna selles osas selgust.

Ettepanek on täiendust mitte lisada või lisamisel täpsemalt selgitada

sellise täienduse vajadust, põhjendatust ja sisu arvestades juba

olemasolevaid planeerimise põhimõtteid – kas on midagi sellist, mida

seni ei ole reguleeritud ega arvestatud ehk mida uut see kaasa toob (sh

selgitada, milline on kvaliteetne keskkond ja kuidas tänaste

põhimõtete raames ei ole kvaliteeti võimalik tagada).

Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas

numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab

haakumise ehitusseadustikus kasutatavate

mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et

põhimõtted peavad võimaldama

planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte

jõustumisel on põhimõtete paremaks

mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat

dokumenti planeerimise põhimõtete

rakendamine.

4. Eelnõuga täiendatakse PlanS 55 lg 2 järgmiselt: „Kui üldplaneering

puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud

üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on

maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või

projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.“

Täiendus on vastuolus planeeringute hierarhiaga, mille kohaselt ei saa

üldisema taseme planeeringuga muuta alamalseisvat planeeringut.

Ettepanek 1: muuta sõnastust järgmiselt: kui üldplaneering puudub

või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei

reguleeri seaduse § 75 lg 1 kohaseid küsimusi piisavas mahus, on

maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või

projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

24

Ettepanek 2: täiendada § 56 lg 1 p 9 sõnaga „asukoha“:

rohevõrgustiku asukoha ja toimimise tagamiseks üldiste

kasutustingimuste määramine. Juhul kui MKP ülesanne oleks

rohevõrgustiku asukoha määramine, siis on ka võimalik selles osas

MKP-st lähtumine.

5. Eelnõuga jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“.

Muudatus näeb ette, et kohaliku planeeringu koostamisel tuleb igal

juhul arvestada riiklikke strateegilisi dokumente. Muudatus läheb

vastuollu põhimõttega, et arengukavad jms strateegilised dokumendid

ei ole siduvad õigusaktid. Ettepanek on sätet mitte muuta.

Mittearvestatud Jääme seletuskirjas toodud selgituse juurde, et

lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab

senisest enam erinevate strateegiliste

dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti

annab säte tugevamalt edasi sõnumi, et

erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi

arengukavades, käsitletud ruumilise aspekti

järgimine planeeringute koostamisel on oluline

ja vajalik, et viia strateegilistes dokumentides

ettenähtu reaalselt ellu.

6. paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja nähakse ette, et halduslepingu

saab lisaks rajatistele sõlmida ka DP kohaste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude

täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Samal ajal ei muudeta § 131 lg 2, mis räägib ainult rajatistest. Lisaks

kui hoone peab olema otseselt seotud vaid planeeringualast tuleneva

vajadusega, siis sisuliselt on võimatu selles osas halduslepingut

sõlmida. Väga keeruline kui mitte võimatu on väita, et konkreetset

lasteaeda on vaja just vaid selle arenduse laste jaoks aga mitte laiemalt

kogu piirkonna/linnaosa jaoks.

Ettepanek 1: palume täpsustada, kas lõikes 1 toodud kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult

kasutatavad hooned peavad olema samal ajal ka lõike 2 kohaselt

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud (nii nagu

Selgitame Eelnõu § 1 punktiga 31 (vanas numeratsioonis

37) muudetakse mh paragrahvi 131 lõiget 2 ja

asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga „ehitiste“.

Seega on lisaks rajatistele hõlmatud ka hooned

ehk vastav muudatus on eelnõus juba olemas.

Ettepanek 1 – hoonetega on sama olukord, mis

rajatistega, st kui nad asuvad detailplaneeringu

alal, siis saab nõuda väljaehitamist, kui

väljaspool tuleb selgitada funktsionaalset seost

ja vajalikkust lahenduse elluviimisel.

Ettepanek 2 – eelnõus on juba see olemas.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

25

rajatised) või piisab et nad on planeeringukohased ehk

planeeringualale kavandatud?

Ettepanek 2: muuta lg 2 ja asendada sõna rajatis sõnaga ehitis.

7. Paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt tuleb

detailplaneeringu algatamise otsuses avaldada otsusega tutvumise aeg

ja koht.

Tegemist on sisutu ja ebavajaliku täiendusega. Planeeringu

algatamise ostuste puhul ei ole erisusi võrreldes muude

õigus/haldusaktidega. Paberkujul ja piiratud ajavahemikul täna sellist

tegevust ei toimu, seega on tegemist ajale jalgu jäänud

regulatsiooniga.

Ettepanek: eemaldada vastav tingimus ka teiste planeeringuliikide

(ÜP) puhul.

Mittearvestatud Tegemist ei ole koormava normiga ja arvestades

teatavat digilõhet ühiskonnas, tagab säte, et info

jõuaks kõigi ühiskonnaliikmeteni.

8. Eelnõuga nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab

enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta

planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute

andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.

Tartu linnal on ilmnenud probleeme planeeringu andmete

kandmisega PLANKu detailplaneeringute osalisel kehtetuks

tunnistamisel/muutmisel uue planeeringuga. PLANK pidajad on

seisukohal, justkui sellisel juhul tuleks paralleelselt koostada uus

kehtetuks tunnistatav /muudetav planeeringu tekst.

Ettepanek 1: lisada planeerimisseaduse § 140 lg 9 „tehnilise

võimaluse korral“, sarnaselt teiste planeeringuliikide juures olevale

sättele.

Ettepanek 2: eemaldada § 140 lg 9 teine lause, kuna tegemist on

topeltteavituse nõudega. Muudatuste sisseviimisest ei ole vaja eraldi

teavitada, kuna uue kehtestamisest või varasema kehtetuks

tunnistamisest teavitatakse niigi juba.

Mittearvestatud Ettepanek 1: PLANK tehnilise tõrke

eemaldamisega tuleb tegeleda ja see ei ole

piisavaks aluseks ettepanekuga arvestamiseks.

Ettepanek 2: selgitame, et säte ei reguleeri vaid

kehtestamist või kehtetuks tunnistamist vaid nn

tehnilise toiminguna tehtavaid tegevusi – näiteks

kohtuotsusega tühistatud planeeringusse selle

kohase täpsustuse tegemine. Eeltoodust lähtudes

ei ole ettepanekuga arvestamine põhjendatud.

9. Eelnõuga kehtestatakse § 3011 , mis näeb ette, et detailplaneeringu nn

automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid neile

Selgitame Detailplaneeringu automaatne kehtetuks

muutumine tooks kaasa ulatusliku omandiõiguse

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

26

detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena

jõustumist. Seega ei puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid,

kuid nende puhul säilib võimalus need kehtetuks tunnistada.

Arusaamatuks jääb, miks ei rakendata planeeringute kehtivuse aega

tänaseks kehtestatud planeeringutele, kuna vastasel juhul tegelikku

probleemi ei lahendata, sest pigem just varasemad, 2000ndate alguses

kehtestatud DP-d ei vasta tänastele planeerimise nõuetele.

Ettepanek: varasemalt kehtestatud detailplaneeringute puhul võiks

arvestada kehtivuse aega seaduse muudatuse jõustumisest 7 aastat (+

pikendamise võimalus 7 a).

riive, samuti ei ole see kooskõlas tavapärase

haldusmenetluse regulatsiooni ja põhimõtetega.

Samas märgime, et lisame eelnõu § 1 punktiga

29 täiendava aluse detailplaneeringute kehtetuks

tunnistamiseks. Ühtlasi juhime tähelepanu, et

oleme eelnõu ja seletuskirja teksti muutnud.

10. Ei ole põhjendatud, et DP, mille puhul koostatakse KSH, tuleb esitada

heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kuigi see on

üldplaneeringuga kooskõlas (esineb § 138 lg 2 välistus). Lisaks on

lõpetatud heakskiitmise menetluses osapoolte ärakuulamine. Jääb

küsimus, mis on sellisel puhul heakskiitmise menetluse eesmärk.

Lisaks ei ole tegemist niivõrd mahuka materjaliga nagu ÜP puhul, et

oleks põhjendatud nii pikk heakskiitmise menetluse aeg nagu on ÜP

puhul. Eesmärk on menetlust kiirendada, mitte „karistada“ KSH

koostamisel arendajat tarbetute menetlusetappidega.

Ettepanek 1: jätta heakskiitmine menetluse kohustus ära DP puhul,

mis on ÜPga kooskõlas, aga millele koostatakse KSH.

Ettepanek 2: lühendada DP puhul heakskiitmise tähtaega § 90 lg 2 60-

lt päevalt 30-le päevale, pikendatud tähtaega 90-lt päevalt 60-le

päevale.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

11. PlanS § 137 näeb ette, et kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul

esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse

informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta

lehtedes. Sättel puudub praktiline väärtus. Praktikas on tegemist

ühelauselise teatega, mis ütleb üldsõnaliselt, mille kohta ettepanekuid

Mittearvestatud Ajalehtes avalikustamise nõuet on juba eelnõuga

vähendatud (vt eelnõu § 1 p 20).

Selgitame, et PlanS § 127 lg 5 kohaselt

detailplaneeringu koostamise vältel

avalikustatakse see koos olulisemate lisade,

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

27

esitati ja teavitab järgmisest menetlustoimingust. Rahalise kulu tõttu,

ei saa avalikkus sellest teatest vajalikku infot kätte.

Ettepanek: muuta antud lõiget nii, et KOV peab avalikustama oma

veebilehel arvamused koos seisukohtadega (so väljapaneku ja arutelu

tulemused) ja jätta ajalehe teade ära.

eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja

muu ajakohase teabega detailplaneeringu

koostamise korraldaja veebilehel. Materjalide,

sh seisukohtade avalikustamist toetab ka PlanS-

s sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise

põhimõte (§ 9). Seega tuleb ka täna KOV

veebilehel arvamused, sh seisukohad

avalikustada.

12. EKV vähendamiseks on LKS kohaselt vajalik DP või ÜP koostamine.

See on ehitiste puhul, mis ei eelda DP koostamist ülemäärane ja

ebamõistlik nõue. Näiteks oli hiljuti Tartu linnas soov ehitada

laudteed Supilinna tiigi EKVsse ja Keskkonnaamet nõuab selleks

detailplaneeringu koostamist, kuna ÜP menetluses ei ole tiigi EKV-d

vähendatud.

Ettepanek: muuta looduskaitseseaduse § 40 lg 4 järgmiselt: (4)

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus

Keskkonnaametile taotluse. Planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud

üld- või detailplaneering esitatakse vaid juhul, kui EKV vähendamine

toimub ÜP või DP koostamise käigus. Muudatuse tegemine PlanSi

muutmise käigus aitab kiiremini saavutada soovitud eesmärki

kiirendada menetlust ja vähendada bürokraatiat

Selgitame Tegemist looduskaitse seaduses sisalduva

regulatsiooniga, mida teadaolevalt

Kliimaministeerium kavandab muuta, sh

ehituskeeluvööndi osas.

Saaremaa vald

1. Ettepanekud määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele

esitatavad nõuded“ eelnõu (SK lisa 1) kavandi kohta:

1. Lisada eelnõu § 2 lg 1 p 1 „registrikood/isikukood“.

2. Täpsustada eelnõu § 2 lg 1 p-s 5 mida mõeldakse ruumiandmete

all või mis kujul need esitada tuleb. Näiteks täpsustada, et esitada

tuleb katastriüksuse nimi ja tunnus või skeem taotletava

planeeringuala kohta. Samuti oleks detailplaneeringu algatamise

taotlusest kohalikule omavalitsusele oluline teada saada, kuidas

soovitakse planeeringualale juurdepääs tagada.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

28

3. Eelnõu § 2 lg 1 p 6 – leiame, et detailplaneeringu algatamise

taotluse peaks olema võimeline esitama ka maaomanik ilma

konsultanti kaasamata, mistõttu kavandatava ehitisega

eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

kirjeldamine ei pruugi olla maaomanikule jõukohane. Lisaks on

PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt mõjude hindajaks planeeringu

koostamise korraldaja.

4. Määruse eelnõust ega PlanS eelnõust ei selgu, kes on huvitatud

isik. Kas taotleja loetakse huvitatud isikuks? Samuti toome välja,

et kui taotleja/huvitatud isik ei ole maaüksuse omanik, siis oleks

vajalik esitada ka maaomaniku kirjalik nõusolek või volikiri.

5. Teeme ettepaneku lisada detailplaneeringu algatamise vormi

kinnitus selle kohta, et taotluse esitaja on teadlik, et vastavalt

PlanS § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse

esitajaga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või

rahastamise kohta ning et vastavalt PlanS § 128 lg 2 p 6 ei algatata

detailplaneeringut, kui planeeringu koostamise korraldaja

eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks

ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei

kanna.

2. PlanS eelnõu § 1 p 2 kohaselt täiendatakse PlanS § 3 lg 4 kolmanda

lausega järgmises sõnastuses: „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohase eelhinnangu

koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“

Kuna planeeringute puhul koostatakse keskkonnamõju s eelhinnang,

siis kas korrektne pole viidata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-le 2?

Arvestatud Viide KeHJS § 61 välja jäetud.

3. Oleme nõus, et olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks on

vajalik koostada detailplaneering ka väljaspool linnu kui

asustusüksusi, aleveid ja alevikke ning nendega piirnevat avalikku

Arvestatud Lisame § 125 lõikesse 2: lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule on

detailplaneeringu koostamine nõutav

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

29

veekogu, seega tuleks see punkt sätestada eraldi § 125 lg-st 1. Näiteks

analoogselt § 125 lg-ga 2: Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamiseks.

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul, samuti

olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks.

Paragrahv 125 lg 1 p 4 tunnistatakse kehtetuks.

Arvestades ORME mõju, on DP koostamine

põhjendatud ka nn hajaasustuses ehk väljaspool

linnu, aleveid ja alevikke.

4. Selguse huvides võiks ka PlanS § 125 vastav säte viidata Vabariigi

Valitsuse määrusele „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ või

viia mõiste ka terminite alla. Praegusel juhul ei ole üheselt mõistetav,

et § 125 kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse toob kaasa

Vabariigi Valitsuse määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ toodud ehitise planeerimine.

Mittearvestatud ORME määrusele viide seaduses olemas (lisatav

§ 75 lg 11). Kuna ORME asukoha valik on ÜP

üheks ülesandeks on volitusnormi asukohaks

sobiv ÜP regulatsiooni juurde ja täiendava viite

lisamine pole põhjendatud.

5. Palume kaaluda ka ametlikus väljaandes „Ametlikud teadaanded“

teadete avaldamisest loobumist, kuna praktikas kodanikud seal

teateid lugemas ei käi.

Mittearvestatud Kuna varasemalt eelnõu koostamise käigus on

esitatud ka vastupidiseid seisukohti ja leitud, et

Ametlikes Teadaannetes teadete avaldamine

loob huvilistele selge võimaluse teadetega

tutvumiseks, ei ettepanekuga arvestamine hetkel

põhjendatud.

6. PlanS eelnõu § 1 p 41 kohaselt asendatakse § 139 lg-s 2 sõna „kolme“

sõnadega „kahe ja poole“. Kas on kaalutud erineva menetlusaja

sätestamist juhul, kui planeeringu menetluse jooksul viiakse läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus on võib-olla

vajalik läbi viia pikaajalisi uuringuid.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

7. Eelnõu § 1 p 42 näeb ette, et kui DP muutub kehtetuks juhul, kui seda

ei ole 7 aasta jooksul hakatud ellu viima ja SK-s on toodud, et PLANK

hakkab selle kohta saatma eelhoiatusi. Jääb arusaamatuks, kellele

PLANK rakendus hakkab eelhoiatusi saatma. Samuti soovime teada,

millise toiminguga kohalik omavalitsus kinnitab, et

detailplaneeringut on asutud ellu viima ehk detailplaneering ei kaota

kehtivust? Kas selleks on vajalik eraldi haldusakt? Kui jah, siis kas

selle koostamise käigus on vajalik täiendav menetlusosaliste

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Detailplaneeringute kehtetuks muutumise

tähtaja saabumise kohta hakkab planeeringute

infosüsteem (PLANIS), mitte PLANK, teavitusi

saatma planeeringu koostamise korraldajale ja

planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud

isikutele.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

30

kaasamine, kuna menetlusosalistel võib olla teadmine, et

detailplaneering kaotab 7 aasta möödudes kehtivuse ning ta ei pruugi

olla teadlik, et detailplaneeringut on asutud ellu viima, nt taotletud

ehitusluba vmt.

Eelnõu § 1 punktis 3 toodud elluviimise alguse

sisu muudetud viisil, mis võimaldab

detailplaneeringu (DP) kehtivust hinnata ilma

täiendavaid otsuseid tegemata.

DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi

toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi

viimata. Pikendamisest teavitatakse

kehtestamise nõudeid järgides.

Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise

ning kehtivusaja pikendamisega seonduv

lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus,

lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate

vajadustest.

8. Kuigi nõustume, et nö kehtivuse aja sätestamine ainult neile

detailplaneeringutele, mis kehtestatakse peale redaktsiooni kehtima

hakkamist, on loogiline, jääb arusaamatuks, miks see punkt on

rakendussättena eraldi välja toodud?

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud. Juhime

tähelepanu, et eelnõu teksti sisu on muutunud.

Detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks

muutumine kohaldub neile

detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast 1.

jaanuarit 2027. Seega ei puuduta muudatus

vahetult pärast muudatuste jõustumist

kehtestatavaid detailplaneeringuid, vaid annab

võimaluse mõistliku aja jooksul kas

pooleliolevad menetlused lõpuni viia või

arvestada muudatusega menetluse läbiviimisel.

9. Lisaks toome välja, et peale seaduse muudatust võib erinevate

seaduse redaktsioonide järgimine varasemalt algatatud

detailplaneeringute menetluse käigus tekitada väga palju segadust,

sest varasemalt algatatud detailplaneeringute puhul on avalikust

väljapanekust teavitamise aeg pikem ning kohustus on teavitada

maakonnalehes, samas sotsiaalmeedias ei ole vaja.

Mittearvestatud Haldusmenetluse seadusest tuleneb üldine nõue,

et haldusmenetlus viiakse lõpuni menetluse

alguses kehtinud normide alusel. Vaid avalikust

väljapanekust ette teatamise aja muutmine ei ole

põhjuseks, et nimetatud põhimõttest erisust

kehtestada. Arvestama peab ka avalikkust ja

huvitatud isikuid, kellel võib olla eeldus, et

kohaldatakse menetluse alguses kehtinud

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

31

Teeme ettepaneku sätestada üheselt, et menetlust puudutavad

muudatused hakkavad kehtima kõigile menetluses olevatele

detailplaneeringutele.

etteteatamise aega. Sotsiaalmeedias teavitamise

nõue on eelnõust välja jäetud.

Saue vald

1. Teadete avaldamine sotsiaalmeedias. Saue Vallavalitsus on

seisukohal, et planeeringute kohta sotsiaalmeedia kontodel teabe

avaldamine peaks jääma vabatahtlikuks. Teate sotsiaalmeedias

avaldamata jätmise kvalifitseerimine menetlusnõuete rikkumiseks

näib ebaproportsionaalne, samal ajal pole õigusaktides defineeritud

sotsiaalmeedia mõistet, samuti pole eelnõus ega seletuskirjas

selgitatud, milliseid internetikeskkondi eelnõu koostajad

sotsiaalmeediana mõistavad, kas teated tuleb avaldada kõikidel

olemasolevatel kontodel ning millises vormis. Kuigi sätte eesmärk

seletuskirja kohaselt on info senisest enam sotsiaalmeedias

avaldamine ja info jõudmine rohkemate inimesteni, siis niisugusel

kujul sätestatud kohustus võib viia pigem sotsiaalmeedia kontode

sulgemiseni, et vältida liigset halduskoormust ning võimalikke

tahtmatuid menetlusnõuete rikkumisi.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

2. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku eelnõuga muuta

planeerimisseaduse § 125 lõiget 5 ja asendada sõnad „olemasoleva

hoonestuse vahele“ sõnadega „tiheasustusega alale“ ning sõnad „ja

seda teenindavad rajatised“ sõnadega „ja abihooned ning neid

teenindavad rajatised“. Saue Vallavalitsuse hinnangul võiks

halduskoormuse vähendamiseks asendada tiheasustusaladel ühte

kinnisasja hõlmavate detailplaneeringute menetlemine

projekteerimistingimuste andmisega, kui küsimuse all on kinnisasjale

üksnes ühe hoone, abihoone(te) ja neid teenindavate rajatiste

püstitamine või laiendamine. Lisaks selgitame, et sätte hetkel kehtiva

sõnastuse kohaselt justkui ei oleks kinnisasjale

projekteerimistingimuste alusel lubatava ühe hoone juurde võimalik

kavandada abihoonet, vaid üksnes hoonet teenindavad rajatised.

Mittearvestatud Tiheasustusala on tänaseni defineerimata

õigusmõiste, samuti ei ole defineeritud mõistet

„abihoone“ ehk pole selge, mida selle all mõista

saab. Eeltoodu teeb sätte rakendamise ja

õiguspärasuse hindamise veelgi raskemaks.

Samas märgime, et kuni 60 m2 ehitusaluse

pinnaga kuni 5 m kõrguseid abihooneid saab

ehitada vaid ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel

ning nende koostamiseks pole detailplaneering

nõutav. Eeltoodust tulenevalt ei pea me

muudatuse sisseviimist põhjendatuks.

Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume

projekteerimistingimuste andmise võimaluse

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

32

laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise

järgmises etapis.

3. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta planeerimisseaduse § 133

lõiget 1 ning jätta sätte sõnastusest välja sõnad „isikuid ja“. Selgitame,

et § 133 lõikes 1 sätestatud teavitamisele järgneb veel ka

detailplaneeringu avalik väljapanek, mille puhul potentsiaalselt

puudutatud isikuid samuti personaalselt kaasatakse ning teavitatakse

võimalusest detailplaneeringu kohta arvamust avaldada. Isikud on

planeeringumenetluste raames andnud tagasisidet, et nad ei saa aru,

miks neid teavitatakse samast planeeringust mitmeid kordi, millal on

sobivaim aeg oma seisukohti esitada, kas sama seisukohta tuleks

esitada korduvalt erinevates menetlusetappides jne. Kokkuvõttes

suurendab korduv teavitamine halduskoormust ning mõjub kaasatud

isikutele segadust tekitavalt ja väsitavalt.

Mittearvestatud Tegemist on vahetult enne vastuvõtmist

toimuvaarvamuste, sh ettepanekute kogumisega.

Arvamuste esitamine ei ole kohustuslik andes

samas asjast huvitatutele võimaluse enne

planeeringu vastuvõtmist siiski enda seisukoht

esitada. See, kas varem esitatud seisukohta peab

selles etapis kordama, sõltub sellest, kas

ettepanekuga on arvestatud või mitte, samuti

isiku soovist. Eeltoodust lähtudes ei pea me

ettepanekuga arvestamist põhjendatuks.

4. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku sätestada detailplaneeringutele

kehtivusaeg ka juhtudeks, kui planeeringut on juba asutud ellu viima,

näiteks 14 aastat detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus

aitaks tagada, et detailplaneeringud viiakse ellu mõistliku aja jooksul

ning need ei saaks piiravaks, kui muutuvad õigusaktid, nt

üldplaneering. Reaalsuses on probleemiks mitmekümne aasta

vanused detailplaneeringud, mis on ellu viidud, kuid ei ole enam

asjakohased. Kehtiva detailplaneeringuta oleks võimalik anda

ehitusõigus projekteerimistingimustega, kuid kehtiva

detailplaneeringu alal seda teha ei saa. Uute ühe kinnistu

detailplaneeringute koostamine on ebamõistlik halduskoormus

mõlemale poolele.

Mittearvestatud Leiame, et juhul kui detailplaneeringut on ellu

viima asutud, on põhjendatud selle kehtivuse

jätkumine. Detailplaneeringu elluviimine ei lõpe

ehitiste rajamisega, vaid hõlmab endas ka seda,

et kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud

lahendus jääb ala ruumikasutust suunama

soovitud viisil ka pärast ehitiste rajamist. Juhul

kui lahendus enam ootustele ei vasta, on

võimalik detailplaneering kehtetuks tunnistada.

Harku vald

1. Paragrahv 2 lõige 1 punktid 6 ja 7 – DP algatamise taotleja võib olla

eraisik, kes ei oska esitada nendes punktides kirjeldatud andmeid. Kui

õigusaktis oleks kirjas, et taotluse esitaja peab olema pädevusega

planeerija, siis saab selliseid andmeid küsida. Samas tekib küsimus

kui põhjalikud ja objektiivsed need andmed on, kui huvitatud isiku

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

33

soov on algatada DP-d. Kas KOV peab algatamise taotluse tagasi

saatma, kui need andmed puuduvad või ei ole KOVi hinnangul

piisavalt objektiivselt kajastatud. Punkt 6 nõue oleks mõistetav juhul,

kui DP on üldplaneeringut muutev.

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

2. Eelnõu § 1 punkt 34 – siin jääb segaseks kuidas see täpsemalt toimima

hakkaks ja mis juhtudel saab rakendada. Nt on kehtestatud DP, kus

ehitisealune pind on maksimaalne täisehitusprotsent üldplaneeringu

järgi. Siis sellist krunti jagada ei saa, sest siis oleks ehitusõigus ÜP-

ga vastuolus ja seejuures samuti DP tingimustega vastuolus? Või saab

jagada tingimusel, et ühele krundile ei saa ehitusõigust tulevikus

määrata?

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab

projekteerimistingimustega täpsustada

detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust

tingimusel, et planeeringualale esialgu antud

ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse

jõustumisel vajadust PlanS muutmiseks enam ei

ole ja seega jätame muudatuse eelnõust välja.

3. Eelnõu § 1 punkti 42 – kas PLANK rakendus hakkab välja saatma

automaatseid eelhoiatusi üldise tekstiga DP kehtetuks muutumise

osas või rakendus teeb ka eelkontrolli, kas DP-d on hakatud ellu

viima? Samas eelnõu § 1 punktiga 4 antakse võimalus planeeringus

endas täpsemalt määrata, mida ja milliseid tegevusi mõistetakse

planeeringu elluviimise alustamisena. Kuidas see kontroll toimub ja

kas toimub? Või tekib olukord, kus PLANK saadab üldise

eelhoiatuse, aga huvitatud isiku soovil peab eelhoiatuse sisu välja

selgitama siiski KOV ametnik (kas kehtetuks muutumine rakendub

või mitte), mis tingib halduskoormuse kasvu KOVides.

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Detailplaneeringute kehtetuks muutumise

tähtaja saabumise kohta hakkab planeeringute

infosüsteem (PLANIS), mitte PLANK, teavitusi

saatma planeeringu koostamise korraldajale ja

planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud

isikutele.

Eelnõu § 1 punktis 3 toodud elluviimise alguse

sisu muudetud viisil, mis võimaldab

detailplaneeringu (DP) kehtivust hinnata ilma

täiendavaid otsuseid tegemata.

DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi

toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi

viimata. Pikendamisest teavitatakse

kehtestamise nõudeid järgides.

Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise

ning kehtivusaja pikendamisega seonduv

lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus,

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

34

lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate

vajadustest.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

1. Planeeringu elluviimise mõiste täpsustamine.

Planeeringu alusel tehtavad tegevused võivad olla nii eraõiguslikud

(näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 17 ja 18 sätestatud ülesande täitmine),

kui ka avalik-õiguslikud (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 1 või 20

sätestatud ülesande täitmine). Eraõiguslike puhul ei pruugi need

kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) nähtavad olla, mistõttu

võib nende tegevustega alustatus või mitte alustatus ebavajalikke

erimeelsusi KOV-iga tekitada. Avalik-õiguslikud on nähtavad, kuna

need on reeglina seotud KOV-is läbi viidava mõne menetlusega.

Ettepanek: eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku, et planeeringu

elluviimise alguseks loetakse PlanS § 14 lg 1, § 56 lg 1, § 75 lg 1 ja §

126 lg 1 sätestatud planeeringu mistahes ülesande täitmisega

alustamist.

Ettepanek: täienduse „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ osas

teeme ettepaneku, see välja jätta, kuna ei ole välistatud, et KOV-id

võivad seda diskretsioonilist võimalust huvitatud isiku suhtes

ebaproportsionaalselt sisustada. Näiteks võib KOV nõuda huvitatud

isikult, et detailplaneeringu elluviimise alguseks tuleb lugeda ajahetk,

mil huvitatud isik on rajanud detailplaneeringu kohase avalikult

kasutatava taristu (mis üldjuhul on KOV-is eelduseks sellele, et

huvitatud isik saaks asuda realiseerima detailplaneeringus määratud

ehitusõigust).

Osaliselt

arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud.

Elluviimise alguseks loetakse kindlaid tegevusi

ning viidatud täiendus „kui planeeringus ei ole

määratud teisiti“ välja jäetud.

2. Eelnõu § 1 p 5 (kvaliteetse ruumi põhimõte) – jääb arusaamatuks,

millist täiendavat eesmärki see ettepanek teenib, kuna see põhimõte

on juba täna sõnastatud seaduse eesmärgina (PlanS § 1 lg 1).

Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada

regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille

materiaalne sisu on sama seaduses juba oleva regulatsiooniga.

Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas

numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab

haakumise ehitusseadustikus kasutatavate

mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et

põhimõtted peavad võimaldama

planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

35

Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata.

jõustumisel on põhimõtete paremaks

mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat

dokumenti planeerimise põhimõtete

rakendamine.

3. Eelnõu § 1 p 8 (kliimamuutustega arvestamise põhimõte). Eelnõu

seletuskirjas on sätte ettepanekut põhjendatud seeläbi, et PlanS ei

tulene üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise

kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses kliimaolukorras kindlasti

vajalik on. Liit ei pea viidatud täiendust vajalikuks, sest mistahes

keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 1 lg-sse 1 sisse

kirjutatud ja viidatud sätte puhul on tegemist samuti kohustava

sättega. Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada

regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille

materiaalne sisu on sama juba seaduses oleva regulatsiooniga.

Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata.

Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte

konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi

planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirjas on

selgitatud, et kliimamuutustega arvestamiseks

tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega

kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele,

nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate

sajuhoogude toimetulekuks jne.

Kliimamuutustega arvestamiseks on võimalik

näha planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt sagenevate

tormide, üleujutuste, põudade ja ekstreemsete

ilmastikunähtuste) maandamiseks. Oleme

jätkuvalt seisukohal, et kuna kliimamuutustest

tulenevad ilmamuutused sagenevad kiires

tempos, on kliimamuutustega arvestamise nõude

põhimõtetes eraldi rõhutamine vajalik ja

põhjendatud.

4. Eelnõu § 1 p 12 ja 13 (MP arvestamine DP ja PT andmisel ja MP-ga

kitsenduste seadmine). Maakonnaplaneeringu äärmiselt laia

üldistusastet arvestades ja asjaolu, et maakonnaplaneeringu

ülesandeks ei ole maakasutuse- ja ehitustingimuste määramine (PlanS

§ 56 lg 1), on lubamatu ja PlanS hierarhilisuse põhimõttega vastuolus

anda maakonnaplaneeringule samaväärset roll üldplaneeringuga.

Eeltoodust lähtuvalt – maakonnaplaneeringu äärmist üldistusastet

arvestades – ei saa maakonnaplaneering olla aluseks ka kinnisomandi

kitsenduste seadmisele.

Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

36

1 https://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2022/03/03/angela-kase-aratus-omavalitsusjuhtidele-teil-voib-olla-igivana-uldplaneering

Ettepanek: liidu hinnangul on tegemist ebavajaliku regulatsiooniga.

Liidu hinnangul on oluline tagada, et riik suunaks ja survestaks

kohalikke omavalitsusi lõpetama õigusrikkumine ja kehtestama

ajakohaseid üldplaneeringuid1.

5. Tuleks survestada sh läbi riikliku järelevalve ja/või sunni KOV-e

täitma seadust ja kehtestama asjakohaseid üldplaneeringuid sh kujul,

kus need määravad ära projekteerimistingimuste andmiseks vajalikud

alused (PlanS § 75 lg 1 p 18) ja detailplaneeringu koostamisega

(põhjendatud) alad (PlanS § 75 lg 1 p 26);

Selgitame KOV planeeringute koostamisel seaduses

toodud nõuetest kinnipidamise ja vajadusel

täiendavat nõuete või sanktsioonide vajaduse

hindamisega tegeletakse planeeringute

tõhustamise järgmises etapis.

6. Loobuma peaks põhimõttest, et detailplaneeringu koostamine on

reeglina (va PlanS § 125 lg 5 erand) nõutav linnades kui

asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus

veekogus mistahes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ja

mistahes ehitusloakohustusliku olemasoleva hoone laiendamiseks üle

33% (PlanS § 125 lg 1 p-d 1 ja 2). Regulatsioon, kus detailplaneeringu

koostamine on viidatud aladel reeglina kohustuslik, on ilmselgelt

ebavajalik ja iganenud (see sai olla vajalik ja põhjendatud ajal, mil

üldplaneeringud olid eelkõige KOV-i tulevase maakasutuse mitte

ehitustingimuste määrajad). Üldplaneering, arvestades selle eesmärke

(antud juhul siis eelkõige (PlanS § 75 lg 1 p-d 18 ja 26), peaks

määrama detailplaneeringu koostamise kohustuse tegeliku vajaduse

alusel (oluline asukoht linnas, alevis või alevikus), mitte paljalt

põhjusel, et tegemist on linna, alevi või alevikuga;

Mittearvestatud Nõustume, et planeerimissüsteem vajab

tõhustamist ja tegeleme sellega jätkuvalt ka

edaspidi. Samas ei nõustu me seisukohaga, et

detailplaneering (DP) koostamise nõue peaks

olema vaid erand. DP koostamisel mõeldakse

läbi ruum tervikuna, mida

projekteerimistingimuste andmisel ei tehta

(tegeletakse vaid konkreetse ehitise ja sellega

vahetult seonduvaga). Ruumile terviklik

lähenemine aitab kaasa parima ja jätkusuutliku

elukeskkonna loomisele. Eeltoodust lähtudes me

ettepanekut ei toeta.

Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume

projekteerimistingimuste andmise võimaluse

laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise

järgmises etapis.

7. Täiendada PlanS § 125 lg 5 selliselt, et KOV võiks lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut

koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale (senise kinnisasja

asemel) hooneid (senise ühe hoone asemel) ja neid (seni seda)

Mittearvestatud PlanS § 125 lg 5 puhul on tegemist erandiga,

mida saab rakendada vaid kindlate eelduste

olemasolul (sobitub keskkonda, vastab

üldplaneeringule)

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

37

teenindavad rajatised, kui on täidetud sätte p-des 1 ja 2 toodud

eeldused.

Sätte eesmärgiks oli lubada erandina DP

loobumist üksikute, hoonestuse vahele jäävate

tühjade kinnistute puhul. Tegemist on KOV-le

antud võimalusega, mis ei kohusta

detailplaneeringu koostamisest loobuma. Sellise

regulatsiooni kehtestamise põhjuseks oli mh

asjaolu, et sellistele kinnistutele ühe hoone

rajamisel puudub üldjuhtudel suurem avalik

huvi. Mitme hoone ja rajatise puhul võib olla

tegemist ka nt uue elamurajoone rajamisega,

mille vastu on kindlasti suurem huvi ka laiemal

avalikkusel, mistõttu on sellisel juhul

põhjendatud DP koostamine (vt ka selgitus

eelmise ettepaneku juures).

Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume

projekteerimistingimuste andmise võimaluse

laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise

järgmises etapis.

8. Täiendav ettepanek: PlanS § 126 lg 1 sõnastada ümber sama

paragrahvi lg 2 valguses ehk siis PlanS § 126 lg 1 p-des 1–5, 17 ja 20

sätestatud ülesanded kui kohustuslikud ülesanded ning PlanS § 126 lg

2 asendada ülesannete loeteluga (PlanS § 126 lg 1 muud ülesanded,

mida polnud eelnevalt loetletud), mis tuleks lahendada

detailplaneeringu menetluses vajaduse korral vaid põhimõtetena.

KOV-id peavad mõistma, et detailplaneeringu joonis ei pea ega saa

olla samaväärne ehitusprojekti asendiplaaniga (mis on sagedasti

tänane olukord).

Mittearvestatud Selgitame, et ka täna ei ole kõigi PlanS § 126 lg-

s 1 nimetatud ülesannete lahendamine DP-s

kohustuslik. Eeltoodule viitab ka sama seaduse

lg 2. KOV-id on eeltoodust ka teadlikud ja seega

kõigi lg-s 1 nimetatud ülesannete lahendamine

on ilmselgelt tingitud sellest, et KOV hinnangul

on nende ülesannete lahendamine vajalik (KOV-

l on enda territooriumi ruumilisel planeerimisel

laiaulatuslik autonoomia). Ülesannete

lahendamist ehitusuprojekti asendiplaani

täpsusega ei nõua ka seadus, mistõttu ei ole

võimalik ettepanekuga nõustuda.

9. Eelnõu § 1 p 34

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

38

Ettepanek viia säte kooskõlla EhS § 27 lg 4 p 8 kavandatava

muudatusega ja sõnastada § 126 lg 6 II lause järgnevalt:

Detailplaneeringus määratud krundi piire on lubatud ilma

detailplaneeringut muutmata muuta, seal hulgas detailplaneeringus

määratud krunte liita või jagada, kui selle tulemusena ei muutu

planeeringualale määratud ehitusõigus.

seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab

projekteerimistingimustega täpsustada

detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust

tingimusel, et planeeringualale esialgu antud

ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse

jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam

ei ole.

10. Eelnõu § 1 p 36 (DP koostamise lõpetamise aluste laiendamine).

Sedavõrd suure määramatuse astmega regulatsioon toob kaasa olulise

võimu kuritarvitamise ohu (vastuolu HMS § 1). Juba praegu ei ole

harvad juhud, kus KOV ähvardab planeeringu koostamise menetluse

lõpetada, kui huvitatud isik ei allu KOV-i nõudmistele, sh ka selgelt

õigusvastastele nõudmistele.

Ettepanek: sellises sõnastuses regulatsioon kui suure võimu

kuritarvitamise riskiga regulatsioon kõrvale jätta.

Mittearvestatud Regulatsioonide koostamisel on eelduseks

KOV-ide kui avaliku halduse esindajate

õiguspärane käitumine. Märgime, et menetluse

lõpetamise otsuse puhul on tegemist

haldusaktiga, millele laienevad kõik HMS

ettenähtud haldusakti nõuded, mh peab

haldusakt, sh DP koostamise lõpetamise otsus

olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes me ettepanekut ei toeta.

11. Ettepanek: täiendada PlanS § 131 lg 5 selliselt, et sõlmitav kokkulepe

ei tagaks iga planeeringu kui üksikjuhtumi puhul selgust mitte ainult

PlanS § 131 lg 1 kohustuste mõistes vaid ka sama paragrahvi lõige 2

kohustuste mõistes, sh lisades PlanS § 131 lg 5 punkti, millega

täpsustatakse milliste planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt

vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (ja ka hoonete)

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise

kandmise kohustuse huvitatud isik üle võtab.

Arvestatud Ettepaneku sisust lähtuvalt eelnõud täiendatud

selleks sobilikus vormis (vt punkt 33).

12. Ettepanek: lisada PlanS § 131 täiendavalt lõige, mis reguleerib

halduslepingu alusel tasutu või halduslepingu alusel väljaehitatu

väärtuse hüvitamist huvitatud isikule omavalitsuse initsiatiivil

planeeringu kehtetuks tunnistamise korral PlanS § 140 lg 1 alusel.

Mittearvestatud Kehtiva DP alusel juba väljaehitatud ehitiste

kasutamist ega õiguslikku staatust DP hilisem

kehtetuks tunnistamine ei mõjuta, seega jääb

arusaamatuks, mille eest hüvitist tasuma peaks.

Seega me ettepanekut ei toeta.

13. Ettepanek: lisada PlanS § 139 regulatsioon, mis sätestab, et

õigusvastane viivitus PlanS § 139 lg 2 sätestatud tähtaja ületamisel,

kui sellega kaasneb huvitatud isikule otsene varaline kahju, võib olla

Mittearvestatud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on juba täna õigus

pöörduda kohustamiskaebusega ja sama lõike p

4 alusel hüvitamiskaebusega halduskohtusse ka

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

39

huvitatud isikule aluseks KOV-i vastu kahjunõude esitamiseks. Liidu

hinnangul aitab see täiendus tagada seaduses määratud tähtaja

täitmist.

juhul, kui seaduses ettenähtud tähtaja ületamine

rikub kellegi õiguseid. Seega ei ole samasisulise

täienduse lisamine PlanS-i põhjendatud.

14. Eelnõu § 1 p 42 (DP kehtetuks muutumine 7 a pärast) – jääb

arusaamatuks viidatud muudatuse ettepaneku eesmärk, kuna PlanS on

reguleeritud, millistel alustel võib planeeringu kehtetuks tunnistada

(PlanS § 140 lg 1). Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

alused on seaduses reguleeritud, siis jääb arusaamatuks eraldi

regulatsiooni loomine planeeringu automaatse kehtetuks muutumise

tarbeks.

Ettepanek: muudatust PlanS mitte sisse viia. Ettepanek 2:

alternatiivselt, kui esinevad mõjuvad põhjused (hetkel seletuskirjast

neid ei nähtu), miks tuleb detailplaneeringule seada õigust lõpetav

tähtaeg, siis teeb Liit ettepaneku, et selleks detailplaneeringu

kehtetuks muutumise automaatseks aluseks on detailplaneeringu

elluviimine – teisisõnu detailplaneering muutub automaatselt

kehtetuks, kui selles sätestatud õigused on realiseeritud (analoogselt

ehitusloaga, mis kaotab kehtivuse, kui selles sätestatud õigus on

realiseeritud ja ehitis on kasutusele võetud).

Mittearvestatud Eelnõu teksti ja seletuskirja on täiendatud, sh

eesmärki on eelnõu juurde koostatud

seletuskirjas asjakohaselt juba selgitatud.

Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu

kehtivusaega on pikendatud ning kehtivusaja

pikendamine on viidud viie aasta peale.

Muudetud on ka elluviimisega alustamise

mõistet, mis võimaldab selgemalt aru saada,

millistel juhtudel detailplaneering kehtetuks

muutub. Leiame, et vastavad muudatused on

muutnud sätte sisu arusaadavamaks ja

asjakohasemaks.

15. Eelnõu § 1 p 43 (DP kehtetuks tunnistamise aluste laiendamine).

Puudub mistahes mõistlik põhjus või vajadus reguleerida täiendava,

sisult samaväärse kuid erinevalt sõnastatud sättega juba seaduses

reguleeritud olukorda (vt PlanS § 140 lg 1 p 2).

Ettepanek: ebavajalik täiendus eelnõus välja jätta.

Mittearvestatud Selgitame, et kehtetuks tunnistamisele laienevad

kõik HMS-s ettenähtud nõuded haldusakti

kehtetuks tunnistamisele ja muutmisele

ettenähtud nõuded, mida KOV peab arvestama

ja seega peab kehtetuks tunnistamine olema

igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1. Eelnõu § 1 p 4 – planeeringu elluviimise mõiste täpsustamine.

Planeeringu alusel tehtavad tegevused võivad olla nii eraõiguslikud

(näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 17 ja 18 sätestatud ülesande täitmine),

kui ka avalik-õiguslikud (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 1 või 20

Osaliselt

arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud.

Elluviimise alguseks loetakse kindlaid tegevusi

ning viidatud täiendus „kui planeeringus ei ole

määratud teisiti“ välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

40

sätestatud ülesande täitmine). Eraõiguslike puhul ei pruugi need

kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) nähtavad olla, mistõttu

võib nende tegevustega alustatus või mitte alustatus ebavajalikke

erimeelsusi KOV-iga tekitada. Avalik-õiguslikud on nähtavad, kuna

need on reeglina seotud KOV-is läbi viidava mõne menetlusega.

Ettepanek: eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku, et planeeringu

elluviimise alguseks loetakse PlanS § 14 lg 1, § 56 lg 1, § 75 lg 1 ja §

126 lg 1 sätestatud planeeringu mistahes ülesande täitmisega

alustamist.

Ettepanek: täienduse „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ osas

teeme ettepaneku, see välja jätta, kuna ei ole välistatud, et KOV-id

võivad seda diskretsioonilist võimalust huvitatud isiku suhtes

ebaproportsionaalselt sisustada. Näiteks võib KOV nõuda huvitatud

isikult, et detailplaneeringu elluviimise alguseks tuleb lugeda ajahetk,

mil huvitatud isik on rajanud detailplaneeringu kohase avalikult

kasutatava taristu (mis üldjuhul on KOV-is eelduseks sellele, et

huvitatud isik saaks asuda realiseerima detailplaneeringus määratud

ehitusõigust).

2. Eelnõu § 1 p 5 (kvaliteetse ruumi põhimõte) – jääb arusaamatuks,

millist täiendavat eesmärki see ettepanek teenib, kuna see põhimõte

on juba täna sõnastatud seaduse eesmärgina (PlanS § 1 lg 1).

Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada

regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille

materiaalne sisu on sama seaduses juba oleva regulatsiooniga.

Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata.

Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas

numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab

haakumise ehitusseadustikus kasutatavate

mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et

põhimõtted peavad võimaldama

planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte

jõustumisel on põhimõtete paremaks

mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat

dokumenti planeerimise põhimõtete

rakendamine.

3. Eelnõu § 1 p 8 (kliimamuutustega arvestamise põhimõte). Eelnõu

seletuskirjas on sätte ettepanekut põhjendatud seeläbi, et PlanS ei

Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte

konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

41

2 https://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2022/03/03/angela-kase-aratus-omavalitsusjuhtidele-teil-voib-olla-igivana-uldplaneering

tulene üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise

kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses kliimaolukorras kindlasti

vajalik on. Liit ei pea viidatud täiendust vajalikuks, sest mistahes

keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 1 lg-sse 1 sisse

kirjutatud ja viidatud sätte puhul on tegemist samuti kohustava

sättega. Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada

regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille

materiaalne sisu on sama juba seaduses oleva regulatsiooniga.

Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata.

planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirjas on

selgitatud, et kliimamuutustega arvestamiseks

tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega

kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele,

nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate

sajuhoogude toimetulekuks jne.

Kliimamuutustega arvestamiseks on võimalik

näha planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt sagenevate

tormide, üleujutuste, põudade ja ekstreemsete

ilmastikunähtuste) maandamiseks. Oleme

jätkuvalt seisukohal, et kuna kliimamuutustest

tulenevad ilmamuutused sagenevad kiires

tempos, on kliimamuutustega arvestamise nõude

põhimõtetes eraldi rõhutamine vajalik ja

põhjendatud.

4. Eelnõu § 1 p 12 ja 13 (MP arvestamine DP ja PT andmisel ja MP-ga

kitsenduste seadmine). Maakonnaplaneeringu äärmiselt laia

üldistusastet arvestades ja asjaolu, et maakonnaplaneeringu

ülesandeks ei ole maakasutuse- ja ehitustingimuste määramine (PlanS

§ 56 lg 1), on lubamatu ja PlanS hierarhilisuse põhimõttega vastuolus

anda maakonnaplaneeringule samaväärset roll üldplaneeringuga.

Eeltoodust lähtuvalt – maakonnaplaneeringu äärmist üldistusastet

arvestades – ei saa maakonnaplaneering olla aluseks ka kinnisomandi

kitsenduste seadmisele.

Ettepanek: liidu hinnangul on tegemist ebavajaliku regulatsiooniga.

Liidu hinnangul on oluline tagada, et riik suunaks ja survestaks

kohalikke omavalitsusi lõpetama õigusrikkumine ja kehtestama

ajakohaseid üldplaneeringuid2.

Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

42

5. Eelnõu § 1 p 29 – KOV EP liigi kehtetuks tunnistamine. Jääb

arusaamatuks, miks tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mis on

KOV-ide tasandil tegelikult omaks võetud ja aktiivset kasutust

(näiteks tuuleparkide osas koostatavad KOV-ide eriplaneeringud)

leidnud. Toimivate regulatsioonide kaotamine ei too ilmselt kaasa

bürokraatia vähendamist.

Liidu ettepanek on KOV-i eriplaneeringu regulatsiooni mitte

kehtetuks tunnistada.

Mittearvestatud Jääme eelnõu seletuskirjas toodud seisukoha

juurde, et ORME ehitiste kavandamine

detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja

menetluslikult sobivam. Valdav tagasiside

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi

kaotamisele on olnud samuti positiivne.

6. Eelnõu § 1 p 34

Ettepanek viia säte kooskõlla EhS § 27 lg 4 p 8 kavandatava

muudatusega ja sõnastada § 126 lg 6 II lause järgnevalt:

Detailplaneeringus määratud krundi piire on lubatud ilma

detailplaneeringut muutmata muuta, seal hulgas detailplaneeringus

määratud krunte liita või jagada, kui selle tulemusena ei muutu

planeeringualale määratud ehitusõigus.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab

projekteerimistingimustega täpsustada

detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust

tingimusel, et planeeringualale esialgu antud

ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse

jõustumisel vajadust PlanS muutmiseks enam ei

ole.

7. Eelnõu § 1 p 36 (DP koostamise lõpetamise aluste laiendamine).

Sedavõrd suure määramatuse astmega regulatsioon toob kaasa olulise

võimu kuritarvitamise ohu (vastuolu HMS § 1). Juba praegu ei ole

harvad juhud, kus KOV ähvardab planeeringu koostamise menetluse

lõpetada, kui huvitatud isik ei allu KOV-i nõudmistele, sh ka selgelt

õigusvastastele nõudmistele.

Ettepanek: sellises sõnastuses regulatsioon kui suure võimu

kuritarvitamise riskiga regulatsioon kõrvale jätta.

Mittearvestatud Regulatsioonide koostamisel on eelduseks

KOV-ide kui avaliku halduse esindajate

õiguspärane käitumine. Märgime, et menetluse

lõpetamise otsuse puhul on tegemist

haldusaktiga, millele laienevad kõik HMS

ettenähtud haldusakti nõuded, mh peab

haldusakt, sh DP koostamise lõpetamise otsus

olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes me ettepanekut ei toeta.

8. Eelnõu § 1 p 37 – paragrahvi 131 pealkirjas ning lõigetes 2, 21, 4 ja 5

asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga „ehitiste“.

Lisaks peab Liit oluliseks, et PlanS § 131 lisanduks täiendavalt lõige,

mis reguleerib halduslepingu alusel tasutu või halduslepingu alusel

väljaehitatu väärtuse hüvitamist huvitatud isikule omavalitsuse

Mittearvestatud Kehtiva DP alusel juba väljaehitatud ehitiste

kasutamist ega õiguslikku staatust DP hilisem

kehtetuks tunnistamine ei mõjuta, seega jääb

arusaamatuks, mille eest hüvitist tasuma peaks.

Seega me ettepanekut ei toeta.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

43

initsiatiivil planeeringu kehtetuks tunnistamise korral PlanS § 140 lg

1 alusel.

9. Eelnõu § 1 p 44 – DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2.5

aastale.

Ettepaneku lisada PlanS § 139 regulatsioon, mis sätestab, et

õigusvastane viivitus PlanS § 139 lg 2 sätestatud tähtaja ületamisel,

kui sellega kaasneb huvitatud isikule otsene varaline kahju, võib olla

huvitatud isikule aluseks KOV-i vastu kahjunõude esitamiseks. Liidu

hinnangul aitab see täiendus tagada seaduses määratud tähtaja

täitmist.

Mittearvestatud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on juba täna õigus

pöörduda kohustamiskaebusega ja sama lõike p

4 alusel hüvitamiskaebusega halduskohtusse ka

juhul, kui seaduses ettenähtud tähtaja ületamine

rikub kellegi õiguseid. Seega ei ole samasisulise

täienduse lisamine PlanS-i põhjendatud. Ühtlasi

juhime tähelepanu et tähtaja lühendamise

ettepanek on eelnõust välja jäetud.

10. Eelnõu § 1 p 45 – DP automaatne kehtetuks muutumine 7 aasta pärast

peale kehtestamist kui planeeringut ei ole asutud ellu viima.

Ettepanek – jätta eelnõus välja.

Alternatiivselt, kui esinevad mõjuvad põhjused (hetkel seletuskirjast

neid ei nähtu), miks tuleb detailplaneeringule seada õigust lõpetav

tähtaeg, siis teeb Liit ettepaneku, et selleks detailplaneeringu

kehtetuks muutumise automaatseks aluseks on detailplaneeringu

elluviimine – teisisõnu detailplaneering muutub automaatselt

kehtetuks, kui selles sätestatud õigused on realiseeritud (analoogselt

ehitusloaga, mis kaotab kehtivuse, kui selles sätestatud õigus on

realiseeritud ja ehitis on kasutusele võetud).

Mittearvestatud Eelnõu teksti ja seletuskirja on täiendatud, sh

eesmärki on eelnõu juurde koostatud

seletuskirjas asjakohaselt juba selgitatud.

Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu

kehtivusaega on pikendatud ning kehtivusaja

pikendamine on viidud viie aasta peale.

Muudetud on ka elluviimisega alustamise

mõistet, mis võimaldab selgemalt aru saada,

millistel juhtudel detailplaneering kehtetuks

muutub. Leiame, et vastavad muudatused on

muutnud sätte sisu arusaadavamaks ja

asjakohasemaks.

Eesti Tööandjate Keskliit

1. Eelnõu eesmärk on planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja

kiirendamine, mis aitaks kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule. Meie

hinnangul ei selgu seletuskirjast, kuidas ja kui palju planeeringu

protsess muudatuste tulemusena peaks kiirenema.

Selgitame Tuuleparkide arendamiseks peale muudatuste

jõustumist KOV eriplaneeringu koostamine

vajalik ei ole ja parke saab kavandada

detailplaneeringu alusel. Kuigi planeeringu

koostamise kiirus sõltub eelkõige seaduse

välistest teguritest (nt KOV soov ja tahtmine,

arendajate valmisolek vajalike andmete

esitamiseks jm), siis eelduslikult kestab KOV

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

44

eriplaneeringu koostamine mitte alla 3 aasta kui

DP koostamise keskmine aeg on 2,2 aastat ja

mediaanväärtus 1,6 aastat. Menetluse

kiirendamisele aitavad kaudselt kaasa ka teadete

avaldamise ja avalike arutelude läbiviimisega

seotud nõuete lihtsustamine.

2. Arvestades juba käimasolevat suurt kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute hulka, kätkeb eriplaneeringu liigi kaotamine

seaduses tulevikus võimalike õiguslike vaidluste riski, kus samal ajal

kehtivad mitu erinevat planeerimisseaduse redaktsiooni sõltuvalt

sellest, millise seadus redaktsiooni ajal vastav planeeringu või

loamenetlus algas.

Selgitame Haldusmenetluse seadusest tuleneb üldine nõue,

et haldusmenetlus viiakse lõpuni menetluse

alguses kehtinud normide alusel. Seega on

võimalik planeerimismenetlused läbi viia selle

algatamisel kehtinud normide alusel.

3. Kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine. Leiame, et sellise paragrahvi

lisamine olulise täienduseta võib kogu planeerimisprotsessi

pikendada ja võib töötada eesmärgile vastu, kuna on liiga üldine ja

võib pigem suurendada subjektiivsete põhjendustega planeeringute

takistamist.

Selgitame Eelduslikult tegutsevad normi rakendajad ehk

avalike haldusorganite esindajad õiguspäraselt ja

lähtudes normi eesmärgist. Seega peavad

menetluses esitatavad argumendid olema

objektiivsed ega ilma põhjuseta takistada

planeeringute koostamist.

4. Eelnõus on suure üldistusastmega punkte, näiteks „Planeerimisel

tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.“

Kuidas seda mõista? Mis on selle punkti tegelik sisu? Sellised

umbmäärased kohustused ja tingimused ei loo

investeerimiskeskkonnas küll mingit kindlustunnet.

Selgitame Põhimõtete puhul on tegemist üldiste suunistega,

mille arvestamise ulatust tuleb kaaluda igal

üksikjuhtumil eraldi.

Kliimamuutustega arvestamiseks tuleb

planeeringuga näha ette meetmed, millega

kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele,

nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate

sajuhoogude toimetulekuks jne. Tegemist on

põhimõttega, mitte konkreetse ülesandega, mis

on toodud kõigi planeeringuliikide juures eraldi.

Kliimamuutustega arvestamiseks on võimalik

näha planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt sagenevate

tormide, üleujutuste, põudade ja ekstreemsete

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

45

ilmastikunähtuste) maandamiseks. Eeltoodut on

selgitatud ka seletuskirjas.

5. Planeerimisseaduse muudatusega tuleb selgemalt kehtestada

erinevate osapoolte vastutusalad ja otsustamise tähtajad. Kogu

planeerimise menetlusele tuleb sätestada maksimaalne tähtaeg ja

tagajärjed selle ületamisel. Selleks, et planeeringud saaks kehtestatud,

tuleb selgelt sõnastada, mida ja kuidas uuritakse ning kuidas

tulemuste põhjal otsus tehakse. Liigne üldistustase ja kaalutlusruumi

vabadus toob kaasa menetluste venimise.

Selgitame Peame nõustuma, et tähtaegadest kinnipidamine

menetluste läbiviimisel on kohati praktikas

probleemiks. Täiendavate tähtaegade ja

võimalike sanktsioonide kehtestamist kaalutakse

planeeringute tõhustamise järgmises etapis.

Tuleb selgelt sõnastada, kuidas lahendatakse võimalikud vastuolud

vanemate ja uuemate planeeringute vahel. Vaadata

planeerimisseadust selliselt, et ametiasutustel oleks õigus teha

erinevaid toiminguid paralleelselt (mitte nii, et tuleb ära oodata ühe

ameti seisukoht ja alles seejärel tohib küsida teise ameti seisukohta).

Kooskõlastuse tähtaja ületamine tuleks lugeda seaduse mõttes

kooskõlastamiseks.

Selgitame Selgitame, et planeeringute kehtestamise

otsused, olenemata kehtestamise ajast, on oma

olemuselt haldusaktid ja seega võrdse õigusliku

mõjuga ning vastuolude korral tuleb olukord

lahendada läbi tõlgendamise vastavalt üldisele

õigusteooriale.

Paralleelselt toimingute tegemist kaalutakse

planeeringute tõhustamise järgmises etapis.

Kooskõlastamise puhul näeb juba täna kehtiv

PlanS ette, et juhul kui kooskõlastaja ei ole 30

päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega

tähtaega pikendanud, loetakse planeering

vaikimisi kooskõlastatuks (vt PlanS § 22 lg 2, §

48 lg 2, § 65 lg 2, jm)

6. DP kehtestamise aja lühendamine 3 aastalt 2,5 aastani.

Meile jääb selgusetuks, et kui olulise ruumilise mõjuga ehitisobjektid

kavandatakse detailplaneeringuga, siis kuidas on võimalik see koos

KSH-ga läbida 2,5 aastaga? Kas siin peetakse silmas planeeringu

menetluse peatamist näiteks KSH koostamise ajaks?

Selgitame DP koostamise aja lühendamist puudutav

muudatus on eelnõust välja jäetud.

7. Soovime teada, millist planeeringuliiki kasutades saab mõistliku

ajaga planeeringu tehtud, kui on soov (enne lõplikke katastriüksuse

tasemel kokkuleppeid riigiga) rajada riigimaale nt tuulepark

Selgitame Tegemist ei ole eelnõud puudutava küsimusega.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

46

olukorras, kus sobivad alad pole veel kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringus või maakonnaplaneeringus tuulealadeks määratud.

8. Iga planeeringu ja KSH alateema puhul peaks olema määratud

riigiasutus, kes sel teemal oma ekspertiisi alusel heakskiidu või

tagasilükkamise otsuse teeb. Kui näiteks keskkonnaküsimustes on

Keskkonnaamet oma seisukoha kujundanud, siis hilisemas

järelevalve menetluses ei tundu mõistlik sisuküsimusi hakata uuesti

lahendama, nt selle pärast kui huvigruppidele ei meeldi, kuidas

planeeringu dokumentides või KSH aruandes on seisukohad

kajastatud.

Samuti kui näiteks Maa- ja Ruumiamet annab planeeringu menetluse

käigus kooskõlastuse, siis kaaluda, kas täiendav riiklik

järelevalvemenetlus on otstarbekas. Mõistlikum tundub sellisel juhul

võimestada kohalikke omavalitsusi planeeringute menetlemisel,

konsolideerida menetlusüksuseid omavalitsuste vahel võimekuse

tõstmiseks ja jätta neile kogu vastutus protsessi õiguspärasuses eest.

Selgitame Täna kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

näeb ette, milliste riigiasutustega millistel

juhtudel planeering kooskõlastada tuleb. Kuna

planeeringu koostamise vältel võib lahendus

muutuda, võib olla vajalik ka planeeringu

korduv kooskõlastamine. Heakskiidu

menetluses sisuteemade uuesti lahkamine

olukorras, kus seda on eelnevalt juba korrektselt

tehtud, ei ole põhjendatud ega vajalik.

9. Teeme ettepanekud vähendada madalama taseme planeeringus

eelmiste planeerimismenetluste kordamist ja sellest lähtuvalt näha

planeerimisseaduses ette üldplaneeringuga kooskõlas olev

detailplaneeringu menetlusaja vähendamine. Üldplaneeringu järgsel

tuuleenergeetika alal asuva tuulepargi detailplaneeringu menetlus

algatamisest kehtestamiseni ei tohiks kesta rohkem kui 12 kuud,

eeldusel, et arendaja on (vajadusel) viinud läbi linnustiku ja

käsitiivaliste uuringu.

Selgitame Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid

menetluse läbiviimise ajale, mis selgus ka

läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist

nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik

jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4

kuuga. Seega ei ole venivate menetluste

põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused,

vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel

tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb

koostöö, saabuvad KOV valimised jm).

10. Jääb arusaamatuks, kuidas saab määrata kitsendusi ja anda välja

projekteerimistingimused maakonnaplaneeringu alusel, mis on väga

suure üldistusastmega dokument?

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

11. See, kas detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg on 2,5 või 5 või 10

aastat, ei oma suurt tähtsust, kui keegi sellest kinni ei pea.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. DP koostamisel

seaduses toodud nõuetest kinnipidamist tagavate

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

47

Tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks tuleks näha ette sanktsioonid

või taotlust rahuldav automaatne otsus, kui tähtaegu on ületatud.

sanktsioonide kehtestamise vajaduse ja

võimaluste hindamisega tegeletakse

planeeringute tõhustamise järgmises etapis.

12. Detailplaneeringu kehtivusaja piiramise seitsmele aastale eelnõu §1

punktis 42 on küsitav, kui detailplaneeringut menetletakse 10 aastat.

Selgitame Planeeringu kehtivusaega hakatakse arvestama

kehtestamisest, mitte koostamisest, alates.

13. Sideettevõtted on välja toonud sidetaristu arvestamisvajadust

Planeerimisseaduses tehnovõrgu osana. Hetkel on sideteenuse

pakkujad olukorras, kus neilt oodatakse sideteenuste kvaliteedi ja

kättesaadavuse parendamist, kuid seaduste tasandil puuduvad

instrumendid tulemuse saavutamiseks.

Selgitame Vt selgitust Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidu (ITL)

ettepanekutele lisatud vastuse juures.

Eesti Erametsa Liit

1. Eelnõu § 1 p 13 – maakonnaplaneeringu alusel kitsenduste seadmine.

Ülioluline täiendada planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks

planeeringuga seatava kitsenduse korral hüvitama maaomanikule

piirangust tuleneva kahju.

Muuta eelnõu § 1 p 13) ja sõnastada see järgmiselt: Täiendatakse

planeerimisseaduse paragrahvi 55 lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maakonnaplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise

maksmise korral kinnisomandile seada kitsendusi“.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

2. Täiendada eelnõu punktiga, millega muudetakse planeerimisseaduse

§ 74 lg. 3 ja sätestatakse see järgmises sõnastuses:

„Üldplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise maksmise

korral kinnisomandile seada kitsendusi“.

Mittearvestatud Avalik-õiguslike kitsendustega omandiõiguse

piiramise ja hüvitamise põhimõtted tulenevad

eelkõige Põhiseadusest ja on ühetaolised kõigis

valdkondades, sh planeerimises. Riigikohus on

asjas 3-3-1-69-09 tõdenud, et hüvitise maksmise

kohustus võib tekkida juhul omandipõhiõiguse

riive on sedavõrd intensiivne, et ei ole võimalik

leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute

huvide vahel. Seega juhul, kui kitsenduste

seadmine ei muuda senise maakasutuse

jätkamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt,

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

48

ei ole hüvitise maksmine põhjendatud. Lähtudes

eeltoodust me ettepanekut ei toeta.

SA Keskkonnaõiguse Keskus, SA Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing

1. PlanS muutmise eelnõust ja seletuskirjast tervikuna jääb

arusaamatuks, millise seaduse nõuetest tuleb tulevikus

planeerimismenetluses Natura hindamisel lähtuda ning kuidas

erinevate seaduste nõuded omavahel seostuvad.

Selgitame PlanS viitab hetkel KSH läbiviimisel KeHJS

sätetest lähtumisele. Eeltoodut on selgitatud ka

PlanS seletuskirjas. Juhul, kui teie viidatud

looduskaitseseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(Natura hindamine) 610 SE seadusena jõustub

(hetkel on eelnõu Riigikogus esimesel

lugemisel), saab asjakohased viited LKS-le ka

lisada.

2. Eelnõuga täiendatakse PlanS § 9 lõikega 3.2 ja nähakse ette teabe

avaldamine sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Näeme, et

kavatsus on hea, ent sellises sõnastuses ei pruugi säte mingit olulist

mõju avaldada, lisades riigiasutusele aga kohustusi juurde.

1. Leiame, et planeerimismenetluses teadete avalikustamise

tõhustamine vajaks põhjalikumat läbimõtlemist. Kaaluda võiks

üleriigilise elektroonilise süsteemi loomist, mille kaudu saab iga

isik teda huvitavas piirkonnas endale teateid tellida.

2. Lisaks teeme ettepaneku muuta PlanS § 9 lõiget 2.1 ning

sätestada, et avalikel aruteludel elektroonilist osalemist tuleb alati

võimaldada (st asendada sõnad „võib võimaldada“ asendada

sõnadega „tuleb võimaldada“). Koroonaepideemia perioodil

rakendatud elektroonilise osalemise võimalus parandas näiteks

keskkonnaühenduste, aga tõenäoliselt ka üksikisikute

osalemisvõimalusi ning selle praktikaga võiks jätkata. See on ka

üks EL riikides 2023. a läbi viidud uuringu soovitusi.

3. Eelnõuga (eelnõu § 1 p 11) plaanitakse lühendada avalikust

väljapanekust ja arutelust teavitamise nõuet 14 päevalt viiele

päevale. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike. Teeme

Selgitame Eelnõust sotsiaalmeedias avaldamist puudutav

muudatus välja jäetud.

1. Planeerimismenetluse läbiviimiseks on juba

arendamisel planeeringute infosüsteem, mis

oma funktsionaalsustega toob kaasa mh ka

võimaluse tõhusamaks avalikkuse

kaasamiseks.

2. Tänane praktika näitab, et kohustuslikus

korras elektrooniliste vahendite kaudu

avalikel aruteludel osalemise võimaldamine

ei pruugi igakord kaasa aidata avaliku

arutelu eesmärkide täitmisele. Samuti ei saa

pidada põhjendatuks, et kõik avalikud

arutelud toimuksid nii füüsiliselt koha peal

kui ka elektrooniliste vahendite abil, sh ei

pruugi seda olla võimalik igas asukohas

tehniliselt korraldada.

3. Vajadusel on planeeringu koostamise

korraldajatel võimalus näha ette pikem

etteteavituse aeg või pikem avalikustamise

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

49

ettepaneku sellest muudatusest loobuda, kuna muudatus

halvendab üldsuse osalemisvõimalusi. Eesti Keskkonnaühenduste

Kojale laekub väga suurel hulgal planeeringuteateid ning

praegune 14-päevane etteteatamistähtaeg võimaldab

keskkonnaühendustel oma tööd ette plaanida, mida 5-päevane

etteteatamistähtaeg enam sisuliselt ei võimaldaks. Seetõttu ei saa

nõustuda seletuskirjas esitatud väidetega, nagu oleks

etteteatamistähtaeg kaotanud oma mõtte. Juhime tähelepanu, et

isegi kui etteteatamistähtaega muuta, siis planeerimismenetluse

kestust see ei mõjuta, sest tegemist on üksnes

etteteatamistähtajaga.

periood. Planeeringu koostamise korraldajal

jääb alles kohustus tagada avalikkuse piisav

kaasatus planeerimismenetlusse (PlanS § 9

lõige 1). See tähendab, et PlanS-is sätestatud

miinimumnõuete järgimine ei pruugi igal

juhul olla võimalik ega põhjendatud.

Planeeringu koostamise korraldaja

pädevuses on otsustada piisava kaasatuse

tagamise üle. Juhime tähelepanu, et oleme

eelnõust välja jätnud muudatused, mis

lühendasid ka avalikust arutelust

etteteavitamise tähtaega.

3. Tunnustame eelnõu väjatöötajaid, et plaanitavate muudatustega (uus

PlanS § 12 lg 4) seatakse selgesõnaline kohustus arvestada

planeerimisel kliimamuutustega.

Teeme ettepaneku jätta plaanitava § 12 lg 4 sõnastusest välja sõnad

„võimaluse korral“, nii et kohustus kliimamuutuseid ennetada ja

leevendada ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandada kehtiks

igas olukorras. Eelnõu ja selle seletuskiri tuleks ka ajakohastada, kuna

seletuskirjas viidatakse järjepidevalt kliimakindla majanduse seaduse

eelnõule, ja leitakse, et kliimamuutustele reageerimine jmt saab selle

seadusega lahendatud. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu edasi

menetlemine ning sellega kehtestatav normide ring on hetkel aga

küsimärgi all.

Arvestatud Oleme sätte sõnastust muutnud põhimõtte

tasandile sobival viisil. Eelnõu § 1 punkt 6

(vanas numeratsioonis 8) kohaselt on nüüd

võimalik järeldada, et vajaduse ilmnemisel on

planeerimisel kohustus kliimamuutusi ennetada,

leevendada ning elukeskkonda kliimamuutustele

kohandada. Planeerimismenetluse käigus peab

selguma, milline on asjakohane viis

kliimamuutustega arvestamiseks, st peab jääma

võimalus valida, kas planeeringulahenduse

koostamisel on vajalik kliimamuutusi ennetada,

leevendada või nendega kohaneda. Viiteid

kliimakindla majanduse seadusele eelnõu

seletuskirjas korrigeeritud.

4. Tähelepanuta on jäetud, et MP staatuse muutmine eeldab

maakonnaplaneeringu menetluse ja vaidlustamisvõimaluste

põhjalikumat ülevaatamist. Kehtiv PlanS ei võimalda

maakonnaplaneeringut vaidlustada analoogsel alusel

üldplaneeringuga (vrdl üldplaneeringu vaidlustamise õiguse sõnastust

PlanS §-s 94). Eelnõuga plaanitakse PlanS § 57 lg 2 muudatust, mis

Mittearvestatud Muudatused on eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

50

tähendaks, et teatud juhtudel kaasataks tulevikus

planeeringumenetlusse puudutatud isikud ja valitsusvälised

organisatsioonid. Kui osalemisõigusele ei vasta aga planeeringu

vaidlustamise õigus, puudub osalemisvõimalusel õiguslik tagatis.

Miinimumina tuleks planeerimisseadust täiendada

maakonnaplaneeringu vaidlustamise õigusega analoogselt PlanS §-le

94.

5. Eelnõu § 1 p 20 – maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist

loobumine.

Võimalik, et see muudatus võimaldab planeerimismenetlust

lihtsamalt läbi viia. Samas ei ole eelnõu seletuskirjast selge, et oleks

täielikult analüüsitud ja hinnatud selle muudatuse mõju

haldusmenetluse seisukohalt. Kuna menetluslikult on muudatus suur,

vajaks see seletuskirjas põhjalikumat käsitlust. Muuhulgas ei ole

selge, kas maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ärakaotamine ei

vähenda teiste ministeeriumide võimalusi planeerimismenetluses

osalemiseks, arvestades, et planeeringu koostamise korraldajaks on

MKM

Selgitame Vastuvõtmise otsus on haldusorgani sisene

toiming, sellele eelneva avalikustamise,

kooskõlastamise ja järgneva avalikustamise

etapi nõudeid käesoleva eelnõuga ei muudeta.

Seetõttu oleme seisukohal, et muudatusega ei

vähene ministeeriumite planeerimismenetluses

osalemise võimalused.

6. Nõustuda ei saa kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ärakaotamisega eelnõus kavandatud viisil. Leiame, et DP

menetlusnõuded, teavitusnõuded jmt ei ole kohased ega piisavad, et

tagada avalikkuse osalusvõimalused vastavalt Aarhusi konventsiooni

nõuetele. Aarhusi konventsiooni art 6 lg 4 kohaselt tuleb avalikkus

kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuse menetlusse juba otsustamise

algetapis, kui kõik variandid on lahtised. Kui asukohavalik tehakse

ära enne detailplaneeringu algatamist, ei ole DP algatamise hetkeks

ilmselgelt kõik variandid enam lahtised. Isegi kui DP aluseks olev

asukohaanalüüs ei ole lõplik ning lõplikuks otsustuseks

asukohavaliku osas loetakse DP kehtestamise otsus, on ilmselge, et

avalikkus ei saa sellise lahenduse korra asukohavalikus kaasa rääkida

ega asukohavalikut vaidlustada.

Mittearvestatud Jääme seletuskirjas toodud seisukoha juurde, et

ORME ehitiste kavandamine

detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja

menetluslikult sobivam. Ühtlasi on jätkuvalt

asjakohane seletuskirjas toodud väide, et ORME

kavandamiseks on esimene ja sobivaim

võimalus üldplaneering.

Üldjuhul koostatakse detailplaneeringuid

kooskõlas üldplaneeringuga. Vaid erandjuhtudel

on võimalik detailplaneeringuga üldplaneeringu

muutmine. Samuti on ette nähtud, et ORMEt

kavandava detailplaneeringu juurde tuleb igal

juhul koostada ruumianalüüs, mis kinnitaks

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

51

asukoha sobivust ja välistavate tegurite

puudumist.

Regulatsioonide koostamisel on eelduseks

KOV-ide kui avaliku halduse esindajate

õiguspärane käitumine. Seetõttu ei ole

asjakohane eeldada, et detailplaneeringuid

algatatakse asukohtadesse, kuhu ei ole võimalik

ORME kavandamist kaaluda. Samuti ei ole

asjakohane järeldada seda, et

detailplaneeringuid kehtestatakse asukohas,

kuhu ORME kavandamine ei ole võimalik.

7. Eelnõu § 1 p 41 – DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2, 5

aastani. Arvestades, et soov on näiteks olulise ruumilise mõjuga

objekte hakata planeerima detailplaneeringutega, ei pruugi see

menetlusaeg olla piisav, et vajadusel läbi viia täiemahulist

keskkonnamõju hindamist. Seetõttu tuleks vähemalt nendel juhtudel,

mil DPga muudetakse kehtivat üldplaneeringut või

maakonnaplaneeringut või kavandatakse olulise ruumilise mõjuga

objekti, sellest ajapiirist loobuda.

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

8. Eelnõu § 1 p 42 – DP automaatne kehtetuks muutumine juhul, kui

planeeringut ei ole asutud ellu viima. Toetame ettepanekut.

Võimalus, et „põhjendatud juhul võib detailplaneeringu kehtestamise

otsuses sätestada pikema kehtivusaja“ jääb siiski ebamääraseks. Ei

ole selge, mis peaks olema see põhjendatud olukord, et DP

elluviimisega võib viivitada 14 aastat (kuna eelnõu lubab ka tähtaja

pikendamist). Seetõttu võidakse seda tingimust hakata kohaldama

üldreeglina ning säte muutuks sisutuks. Soovitame loobuda pikema

kehtivusaja seadmise võimalusest ning DP kehtivuse pikendamise

võimalusest.

Osaliselt

arvestatud

Eelnõu teksti ja seletuskirja on muudetud. Välja

on jäetud võimalus põhjendatud juhul

detailplaneeringu kehtestamise otsuses pikema

kehtivusaja sätestamiseks. Kehtivusja ühekordse

pikendamise võimaluse osas leiame, et

haldusorganile peab jääma võimalus

põhjendatud juhul planeeringu kehtivusaega

pikendada.

9. Eelnõus kavandatud Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse § 30.9 näeb ette, et kui planeering on

Selgitame Kuna enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud

planeeringute puhul esineb vajadus nende

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

52

kehtestatud enne 2022. aasta 1. novembrit, tuleb selle andmed

planeeringute andmekogusse (PLANK) kanda hiljemalt 31.12.2030.

Arvestades asjaolu, et planeeringu kehtestamisel peab kõigi

planeeringuliikide puhul andmed kandma PLANK´u 14 päeva

jooksul, jääb arusaamatuks, miks on vanemate planeeringute puhul

antud selleks 5-aastane tähtaeg.

digiteerimiseks, ei ole võimalik korralduslikult

tagada, et need saavad digiteeritud lühemas

ajaraamis kui on ette nähtud. Nagu seletuskirjas

viidatud, eraldati MKM-ile ELi taaste- ja

vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks

550 000 eurot, millega plaanitakse digiteerida

kõik kehtivad detailplaneeringud. Projektiga

alustati 2024 aasta lõpus ning plaanitakse

lõpetada 2026 aasta aprilli kuus. Projekti jooksul

digiteeritakse kõik Eestis kehtivad

detailplaneeringud ning avalikustatakse

planeeringute andmekogus. Seega eelduslikult

on võimalik juba 2026. aasta aprillikuus leida

andmekogust infot kõikide kehtivate

detailplaneeringute kohta.

Utilitas

1. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS)

täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on

konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul

võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.

Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221

järgmiselt:

㤠1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse

jätkamine riigi poolt

Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste

tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul

viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja

ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Mittearvestatud Selgitame, et KOV olemus ja ülesanded on paika

pandud seadustes, sh Põhiseaduses, mille § 154

näeb ette, et kõiki kohaliku elu küsimusi

otsustavad ja korraldavad kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel

iseseisvalt. Enda territooriumi ruumiline

planeerimine on kohaliku omavalitsuse

olemuslik ülesanne (KOKS § 6). Planeerimise ja

planeeringute, sh KOV EP koostamise täpsemad

nõuded tulenevad PlanS-ist, mille kohaselt on

KOV EP algatajaks, koostamise korraldajaks ja

kehtestajaks KOV. Seega on tegemist KOV-le

antud instrumendiga enda territooriumi

planeerimisel, mis ei ole oma sisult võrreldav

riigi eriplaneeringuga, mis on riigi instrument

endale oluliste ehitiste planeerimisel. Märgime,

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

53

Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu

kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse

lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku

otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused,

ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi

jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

menetlustes.“

et KOV_l on enda territooriumi ruumilisel

planeerimisel ulatuslik autonoomia ehk

enesekorraldusõiguse mille põhisisuks on

otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu

küsimuste lahendamisel. Riigi sekkumine läbi

pooleliolevate planeeringumenetluste nn jõuga

ülevõtmise laudu, ei ole kooskõlas Põhiseaduse

ega õigusriigi põhimõttega, mistõttu ei ole

ettepanekuga arvestamine põhjendatud ega

võimalik.

Kaalume järgmises planeerimismenetluse

tõhustamise etapis planeerimismenetluste

vabatahtlikku üleandmist riigile strateegilistelt

oluliste ehitiste kavandamisel.

2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 järgset EhSRS §-i 3010

allajoonitud osaga järgmises sõnastuses: „Enne planeerimisseaduse

§-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse

redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist.

Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Eelmises lauses

nimetatud tähtajast kinni pidamist saab kohalikult omavalitsuselt

nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isik ning kellelegi teisel,

seal hulgas kohalikul omavalitsusel ei ole õigust nõuda kõnealuseks

kuupäevaks lõpuni viimata eriplaneeringute koostamise lõpetamist.

Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist

algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamine on

võimalik nii enne kui pärast 31.12.2026 lõpetada planeeringu

koostamisest huvitatud isiku taotlusel, muu hulgas eesmärgiga

algatada olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks

detailplaneering.“

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

54

3. Teeme esiteks ettepaneku täiendada eelnõud PlanS § 125 lõikega 12

järgmises sõnastuses: „(12) Detailplaneering tuleb koostada

käesoleva seaduse § 75 lg-s 11 nimetatud määruses toodud olulise

ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks juhul, kui:

1) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole valitud

üldplaneeringu ega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga või

2) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringus nii, et samas üldplaneeringus on ette nähtud olulise

ruumilise mõjuga ehitise edasine kavandamine detailplaneeringuga.“

Mittearvestatud Selgitame, et ORME-de asukohta ei panda

praktikas ÜP-s paika sellises täpsusastmes, mis

võimaldaks asuda ehitisi koheselt ehitama.

Samuti märgime, et ORME-de puhul on

tegemist olulise ruumilise mõju puhul on

tegemist mõjuga, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk,

külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas

asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille

mõju ulatub suurele territooriumile.

Selliste ehitiste ehitamisel on oluline kavandada

ka sellega seonduv; nt ehitise teenindamiseks

vajalike rajatiste ja hoonete paiknemine,

juurdepääsud jms. Eeltoodut ei panda üldjuhul

paika üldplaneeringuga. Tagamaks parima

ruumilise keskkonna loomist, on põhjendatud

kõigil juhtudel ORME-de kavandamine DP-ga.

4. Teeme ettepaneku muuta eelnõu järgse PlanS § 124 lõike 5 sõnastust

järgmiselt:

„(5) Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on

kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine ka juhul, kui

detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 75 lg-s 11

nimetatud määruses toodud olulise ruumilise mõjuga ehitise

ehitamiseks olukorras, kus:

1) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole valitud

üldplaneeringuga või;

2) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga nii, et samas üldplaneeringus on ette nähtud olulise

Selgitame Üldplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH on

üldise iseloomuga eeskätt põhjusel, et ÜP-s ei

panda paika ORME ja seda teenindavate rajatiste

ja hoonete asukohta. Üldiste andmete alusel ei

ole võimalik ka asjakohase KSH koostamine.

Märgime, et kavandatavate KeHJS muudatuste

kohaselt ei ole tulevikus võimalik määrata KSH

kohustust planeeringuga, vaid alused selleks

peavad tulenema seadusest.

Juhime tähelepanu, et Kliimaministeeriumi

ettepanekul oleme välja jätnud muudatused, mis

seadsid kohustuse igal juhul ORMEt kavandava

DP korral KSH läbiviimise. Seega on võimalik

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

55

ruumilise mõjuga ehitise edasine kavandamine detailplaneeringuga

koos kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega.“

edaspidi lähtuda KeHJS toodud nõuetest KSH

(eelhinnangu) läbiviimise vajaduse osas.

5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud PlanS § 125 lg-ga 13 järgmises

sõnastuses:

„(13) Detailplaneeringut, millega kavandatakse käesoleva seaduse §

75 lg-s 11 nimetatud määruses toodud olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamist, ei loeta üldplaneeringut muutvaks

detailplaneeringuks käesoleva seaduse tähenduses olenemata, kas

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on eelnevalt üldplaneeringus

valitud või mitte.“

Mittearvestatud Rõhutame, et ORME kavandamine ÜP-ga on

eelistatud valikuks, kuid samas on võimalik ka

DP-ga ÜP muutmine. Sellisel juhul on tegemist

KOV kaalutlusotsusega (nagu ka kõigi muude

KOV planeerimist puudutavate otsustega), mis

peab olema igakülgselt põhjendatud. Selline

võimalus loob võimaluse ÜP kohandamiseks

muutunud oludega ehk ÜP ajakohasena

hoidmiseks. Puuduvad asjakohased põhjendused

luua erisusi võrreldes teiste DP-ga

kavandatavate ehitiste osas. Üldplaneeringu

kohasuse ja selle muutmise võimalikkuse

hindamine peab olema võimalik ühistel alustel

igasuguste ehitiste DP-ga kavandamisel.

Juhime ühtlasi tähelepanu, et täna on ÜP

muutmine KOV EP instrumendi puhul võimalik

samuti vaid põhjendatud juhul ning ainult

tuuleparki kavandades. Edaspidi on võimalik

kõigi ORME-de kavandamisel kaaluda ÜP

muutmise võimalikkust.

6. Eelnõud tuleks täpsustada nii, et DP-d, mille puhul on vajalik KSH

koostamine, saaks menetleda tavapärasele DP-le rakenduva

menetlusskeemi järgi.

Täiendada eelnõud PlanS § 124 lõike 7 muudatusega järgmises

sõnastuses:

„(7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju

strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel

käesolevas peatükis sätestatud nõuetest. Detailplaneeringu

algatamisele järgneva etapina küsitakse keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi kohta ettepanekuid käesoleva seaduse §-s 81

Mittearvestatud Kaalume muudatuse tegemise võimalikkust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

56

sätestatud korras. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks koos

detailplaneeringu eelnõuga käesoleva seaduse §-s 133 toodud korras.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse koos

detailplaneeringuga käesoleva seaduse §-des 135–137 toodud korras.

Detailplaneeringut kehtestamise eelselt heakskiitmiseks ei esitata.“

7. Täiendada eelnõu-d nii, et PlanS § 139 lg 2 sätestaks:

„Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus

tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates. Eelmises lauses nimetatud tähtajast kinni

pidamist saab kohalikult omavalitsuselt nõuda planeeringu

koostamisest huvitatud isik ning kellelegi teisel, seal hulgas kohalikul

omavalitsusel ei ole õigust nõuda kõnealuseks tähtajaks lõpuni

viimata detailplaneeringute koostamise lõpetamist.“

Selgitame DP menetlemisele ettenähtud tähtaega puudutav

muudatus eelnõust välja jäetud (st et DP

koostamise aeg on endiselt 3 aastat). Selgitame,

et DP koostamise lõpetamise alused on toodud

PlanS § 129.

DP koostamise tähtaja eesmärgiks (§ 139 lg 2)

on menetluste läbiviimise aja määramine ehk 3

aasta möödudes peaks olema selge, kas

planeering kehtestatakse (tehakse kehtestamise

otsus) või on planeerimisel ilmnenud asjaolud,

mis takistavad planeeringu kehtestamist. Seega

ei ole § 139 lg 2 puhul tegemist sättega, mis

annaks eraldi aluse planeeringumenetluse

lõpetamiseks vaid põhjusel, et algatamisest on

möödunud 3 aastat. Eeltoodust lähtudes, et ole

ettepanekuga arvestamine põhjendatud.

VKG

1. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja eesmärgina

planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja kiirendamine, mis

aitaks kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule. Meie hinnangul ei selgu

seletuskirjast kuidas ja kui palju planeeringu protsess muudatuste

tulemusena peaks kiirenema.

Selgitame Eelnõuga tehakse mitmeid tõhustamist, sh

menetluse kiirendamist muudatusi. Nt KOV

eriplaneeringu liigi kaotamise järgselt saab

ORME-s, sh tuuleparke KOV EP asemel

kavandada detailplaneeringuga, mille

menetlusaeg on eelduslikult lühem kui KOV EP

koostamise aeg. Samuti aitavad menetlust

tõhustada teadete avalikustamist puudutavad

muudatused.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

57

Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid

menetluse läbiviimisele, mis selgus ka

läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist

nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik

jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4

kuuga. Seega ei ole venivate menetluste

põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused,

vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel

tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb

koostöö, saabuvad KOV valimised jm).

2. 1. Kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine – pole aru saada, mida see

lisatav tingimus praktikas tähendab ja kuidas seda hakatakse

rakendama. Meie hinnangul kätkeb see täiendavat riski igasuguste

tööstusobjektide planeeringute vaidlustamiseks. Saab retooriliselt

küsida kas näiteks uus piimafarm, alumiiniumi sulatamise tehas

või kaevandus aitab kaasa kestliku keskkonna loomisele?

2. Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte lisamine – leiame, et

sellise paragrahvi lisamine olulise täienduseta kuidas

kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist arvestada, võib kogu

planeerimisprotsessi oluliselt pikendada ning töötada eesmärgile

vastu. Viide kliimakindla majanduse seadusele on ennatlik kuna

puudub teadmine kas ja millisel kujul see vastu võetakse.

Selgitame 1. Põhimõtete puhul on tegemist üldiste

suunistega, mille arvestamise ulatust tuleb

kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Seega

tuleb ka piimafarmi rajamisel arvestada juba

väljakujunenud keskkonnaga ja võimaluste

piires püüda seda säilitada ja parendada.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lisatav

põhimõte piimafarmi rajamist takistaks.

2. Kliimamuutustega arvestamiseks tuleb

planeeringuga näha ette meetmed, millega

kohandatakse elukeskkonda

kliimamuutustele, nt kuumasaarte

vältimiseks, tugevate sajuhoogude

toimetulekuks jne. Tegemist on

põhimõttega, mitte konkreetse ülesandega,

mis on toodud kõigi planeeringuliikide

juures eraldi. Kliimamuutustega

arvestamiseks on võimalik näha

planeeringutes ette ka meetmed kliima

muutumisega kaasnevate riskide (nt

sagenevate tormide, üleujutuste, põudade ja

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

58

ekstreemsete ilmastikunähtuste)

maandamiseks. Eeltoodut on selgitatud ka

seletuskirjas.

3. Planeerimisseaduse muudatusega tuleb selgemalt kehtestada

erinevate osapoolte vastutusalad ja otsustamise tähtajad. Kogu

planeerimise menetlusele tuleb sätestada maksimaalne tähtaeg ja

tagajärjed selle ületamisel. Selleks, et planeeringud saaks kehtestatud

tuleb selgelt sõnastada mida ja kuidas uuritakse ning kuidas tulemuste

põhjal otsus tehakse. Liigne üldistustase ja kaalutlusruumi vabadus

toob kaasa menetluste venimise.

Selgitame Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh

menetlustähtaegadest kinnipidamise tagamise ja

ka menetlusetappidele täiendavate tähtaegade

kehtestamise, samuti paralleelsete

menetlusetappide võimaldamise kaalumisega

tegeletakse planeerimise tõhustamise järgmistes

etappides.

4. Tuleb selgelt sõnastada kuidas lahendatakse võimalikud vastuolud

vanemate ja uuemate planeeringute vahel. Vaadata

planeerimisseadust selliselt, et ametiasutustel oleks õigus teha

erinevaid toiminguid paralleelselt (mitte nii, et tuleb ära oodata ühe

ameti seisukoht ja alles seejärel tohib küsida teise ameti seisukohta).

Kooskõlastuse tähtaja ületamine lugeda seaduse mõttes

kooskõlastamiseks.

Selgitame Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh

menetlustähtaegadest kinnipidamise tagamise ja

ka menetlusetappidele täiendavate tähtaegade

kehtestamise, samuti paralleelsete

menetlusetappide võimaldamise kaalumisega

tegeletakse planeerimise tõhustamise järgmistes

etappides.

Täiendavalt selgitame, et ka täna kehtiv PlanS

näeb juba kõigi planeeringuliikide puhul ette, et

kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30

päeva jooksul planeeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse

andja ei soovi arvamust avaldada.

5. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanSi § 139 lõiget 2 selliselt, et

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus

tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates. Meile jääb selgusetuks, et kui ORME objektid

kavandatakse detailplaneeringuga, siis kuidas on võimalik see koos

Selgitame DP koostamise tähtaega puudutav muudatus

eelnõus välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

59

KSH-ga läbida 2,5 aastaga? Kas siin peetakse silmas planeeringu

menetluse peatamist näiteks KSH koostamise ajaks?

6. Iga planeeringu ja KSH alateema puhul peaks olema määratud

riigiasutus, kes sel teemal oma ekspertiisi alusel heakskiidu või

tagasilükkamise otsuse teeb. Kui näiteks keskkonnaküsimustes on

Keskkonnaamet oma seisukoha kujundanud, siis hilisemas

järelevalve menetluses ei tundu mõistlik sisuküsimusi hakata uuesti

lahendama juhul kui huvigruppidele ei meeldi kuidas planeeringu

dokumentides või KSH aruandes on seisukohad kajastatud. Samuti

kui näiteks Maa- ja Ruumiamet annab planeeringu menetluse käigus

kooskõlastuse, siis kaaluda täiendava riikliku järelevalve menetluse

otstarbekust. Mõistlikum tundub sellisel juhul võimestada kohalikke

omavalitsusi planeeringute menetlemisel ja jätma neile kogu

vastutuse protsessi õiguspärasuses eest.

Selgitame Täna kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

näeb ette, milliste riigiasutustega millistel

juhtudel planeering kooskõlastada tuleb. Kuna

planeeringu koostamise vältel võib lahendus

muutuda, võib olla vajalik ka planeeringu

korduv kooskõlastamine. Heakskiidu

menetluses sisuteemade uuesti lahkamine

olukorras, kus seda on eelnevalt juba korrektselt

tehtud, ei ole põhjendatud ega vajalik.

7. Teeme ettepanekud vähendada madalama taseme planeeringus

eelmiste planeerimismenetluste kordamist ja sellest lähtuvalt näha

planeerimisseaduses ette üldplaneeringuga kooskõlas olev

detailplaneeringu menetlusaja vähendamine. Üldplaneeringu järgsel

tuuleenergeetika alal asuva tuulepargi detailplaneeringu menetlus

algatamisest kehtestamiseni ei tohiks kesta rohkem kui 12 kuud,

eeldusel, et arendaja on (vajadusel) viinud läbi linnustiku ja

käsitiivaliste uuringu.

Selgitame Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid

menetluse läbiviimise ajale, mis selgus ka

läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist

nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik

jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4

kuuga. Seega ei ole venivate menetluste

põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused,

vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel

tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb

koostöö, saabuvad KOV valimised jm).

Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh

täiendavate tähtaegade kehtestamise

kaalumisega, tegeletakse edaspidiste muudatuste

kavandamisel.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

1. Täiendada eelnõuga PlanS § 6 punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„(18) tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse § 158 lõige 1

Mittearvestatud Selgitame, et tehnovõrkude- ja rajatiste mõiste

on sätestatud asjaõigusseaduses (AÕS) nähes

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

60

tähenduses, milleks on elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, gaasi-

ja sidetaristu ning surveseadmestik.“

ette, et tehnovõrkudeks ja -rajatisteks loetakse

kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või

elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või

elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende

teenindamiseks vajalikke ehitisi.

PlanS-is sama mõiste sisustamine oleks vajalik

vaid juhul, kui mõiste erineks AÕS-s ettenähtust.

Mõista kasutamisel samas tähenduses eraldi

sätte PlanS-i kehtestamine põhjendatud ei ole.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 8 muudetavat PlanS §-i 12 lõikega 5

järgmises sõnastuses: „(5) Planeerimisel tuleb arvestada kvaliteetse

ruumi aluspõhimõtetega, võimaluse korral eelistades kaitsevööndiga

ehitiste ühispaiknemist.“

Põhjendus: see on oma olemuselt säästlik maakasutus ning maa-

alused kaitsevööndiga ehitistele on mõistlik ette näha tehnovõrkude

koridor planeeritava tee kaitsevööndisse. Kaitsevööndiga ehitised

(tee, side, elekter jne) peaksid eelistama võimalikult palju

kaitsevööndite kattuvusega ja ühispaiknemisega (vt ka EhS § 70 lg 6

ja EL-i gigabititaristu määruse artiklid 5 ja 6 ).

Mittearvestatud Selgitame, et ettepaneku sisu on üldjoontes

kaetud otstarbeka, mõistliku ja säästliku

maakasutuse põhimõttega, mistõttu eeltoodud

täienduse eraldi lisamine vajalik ei ole.

3. Täiendada eelnõuga PlanS §-i 56 lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) tehnovõrkude ja -rajatiste (side, elekter, vesi, kanalisatsioon,

gaas, küte) üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine;“ Põhjendus: täna on PlanS § 56 lg 1 p 2 nimetatud ära

transpordivõrgustik ja muu taristu, kuid järgnev loetelu

riigimaanteede, raudteede jms ei jäta väga tõlgendusruumi, et muu

taristu all võiks mõelda ka tehnovõrke ja -rajatisi. Seetõttu leiame, et

muu taristu tuuakse selguse ja üheselt mõistetavuse eesmärgil liikide

kaupa ning arvestatakse sellega maakonnaplaneeringus.

Mittearvestatud PlanS § 56 lg 1 p 2 näeb ette, et MP ülesandeks

on transpordivõrgustiku ja muu taristu,

sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee,

veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku

asukoha määramine- Selgitame, et

maakonnaplaneeringuga ei kavandata

tehnovõrkude paiknemist, kuna MP puhul on

tegemist üldise planeeringuga, mille täpsusaste

ei seda üldjuhul ei võimalda.

Juhul, kui see aga mingil põhjusel erandkorras

siiski vajalikuks osutub, annab selleks võimaluse

nii § 56 lg 1 p 2 kui ka p 12.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

61

4. Muuta eelnõuga PlanS §-i 75 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2)

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse

kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu

eesmärgist. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1– 3, 6, 18, 23 ja

24 nimetatud ülesannete lahendamine on üldplaneeringu koostamisel

kohustuslik.“

Põhjendus: ka üldplaneeringu puhul vajalik arvestada

tehnovõrkudega. Selleks tuleb lisada üldplaneeringu ühe

kohustuslikult lahendatava ülesandena tehnovõrkude ja -rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega

meie ettepanek on lisada sellesse sättesse just § 75 lg 1 p 3

arvestamine. Samas tundub mõistlik, et kohustuslikke punkte on veel,

mistõttu tegime ülaltoodud sõnastusettepaneku selliselt nagu see oli

eelnõu 2024 augusti kavandis

Mittearvestatud Üldplaneeringuga kohustuslikult lahendatavate

ülesannete nõudmise seadmist küll kaaluti, kui

arvestades KOV-de laiaulatuslikku autonoomiat,

samuti praktikat, millest ei nähtu, et tegemist

oleks probleeme tekitava küsimusega, otsustati

nõue eelnõust siiski välja jätta.

Tänane regulatsioon näeb ette, et ÜP ülesandeks

on tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja

nendest tekkivate kitsenduste määramine, mida

KOV-d valdavalt ka teevad. Samas võib ka nt

üldplaneeringu teemaplaneeringute puhul olla ka

olukordi, kus sellise ülesande lahendamine

põhjendatud ei ole. Seega me ettepanekut ei

toeta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 38 kavandatakse täiendada PlanS-i § 131 lõike 1

sõnastust, mille kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi

KOV) üksusele õigus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga

haldusleping lisaks detailplaneeringu kohastele avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatistele (avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus

ning tehnorajatised) ka KOV-i ülesande täitmiseks vajalike avalikult

kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude

täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS-i § 131 lõike 21 alusel

tuleb KOV-il kehtestada kulude kandmise kokkuleppimise kord, et

tagada arendajate võrdne kohtlemine ning rajatiste väljaehitamiseks

kantavate KOV-i ja arendaja kulude omavaheline proportsionaalsus.

Lõikes 2 olev kitsaskoht on seotud funktsionaalse seose mõistega. Kui

rajatiste puhul on igati asjakohane nõuda funktsionaalset seost

arendatava alaga, sest see on iga arenduse vältimatu osa, siis hoonete

(ehitiste) puhul ei ole planeeringulahenduse elluviimiseks otsene

vajalikkus ning funktsionaalne seos alati üheselt vaadeldav. Erinevalt

Selgitame Ilma korra kehtestamiseta või olemasoleva

täiendamiseta (hoonete osas) ei saa õiguspäraselt

halduslepinguid hoonete ehitamiseks või

rahastamiseks sõlmida. Seega on kohaliku

omavalitsuse pädevuses tagada läbi korra

kehtestamise võrdsete tingimuste tagamine

halduslepingute sõlmimisel.

Nõustume, et hoonete puhul ei pruugi olla alati

üheselt selge, millal on tegemist

planeeringulahenduse elluviimiseks „otseselt

vajaliku“ ja „funktsionaalselt seotud“ ehitisega.

Oleme eelnõu seletuskirja täiendanud

asjakohase järgneva selgitusega:

„Muudatusega laiendatakse halduslepingu

sõlmimise võimalust muuhulgas ka avalikult

kasutatavate hoonete väljaehitamisele või nende

kulude kandmisele, kui need on seotud

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

62

taristust ja trassidest ei taga lasteaed või kool otseselt planeeringuala

kasutatavust või toimivust või ei ole arenduse jaoks tingimata ka

vältimatu, seega peaks seadus sätestama ka täiendavad tingimused,

millal siis KOV ikkagi arendajalt terve kooli või lasteaia ehitust nõuda

võib.

Seega peame oluliseks, et lõikes 2 vaadatakse üle ka tekstiosa: „lõikes

1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud“

sõnastus. Ka KOV-i vaatest on väga oluline aru saada, mida tähendab

funktsionaalne seos, kas see on hõlmatud planeeringualaga, selle

vahetu naabrusega või hoopis kogu KOV-i territooriumiga. Kuna

piirang ettevõtjale on intensiivne, peaks seaduses ette antavad piirid

ja mõisted olema võimalikult selgelt mõistetavad. Võimalus on neid

põhjalikumalt selgitada ka seletuskirjas. Leiame, et uues, kõiki ehitisi

hõlmavas kontekstis see funktsionaalne seotus paraku enam selge ei

ole ja võib põhjustada KOV-idel mitmeti tõlgendatavust ja seeläbi

arvatavasti ka täiendavaid vaidlusi arendajatega. Kui hoonete puhul

jäädakse funktsionaalse seotuse juurde, siis palume seletuskirjas

esitada konkreetsed elulised näited, mille puhul on võimalik reeglit

rakendada. Alternatiivselt näeme, et selle mõiste võiks seaduse tekstis

defineerida laiemalt, kui seda tavamõistes käsitletakse või

funktsionaalse seose nõudest hoonete puhul üldse loobuda. Hoonete

mõiste lisandumise kontekstis tekitab küsitavusi ka PlanS-i § 131

lõike 5 punkt 1, mille kohaselt planeeringu koostamise korraldaja ja

huvitatud isik lepivad lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatud

tingimustele kokku lõikes 1 loetletud ehitiste ehitamisega seonduvate

kulude jaotuse planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku

vahel. Arvatavasti ei saa avalike hoonete rajamisel nende kulude

hüvitamise osa olla enam kokkuleppeline ja kaasuseti erinev, vaid

tulenema võrdse kohtlemise tagamiseks lõike 21 järgi omavalitsuse

kehtestatava korra tingimustest.

planeeringulahenduse elluviimisega. Avalike

hoonete puhul ei ole „otsene vajalikkus“ ja

„funktsionaalne seos“ alati samaväärselt

hinnatavad kui taristuobjektide puhul. Seetõttu

tuleb neid mõisteid täpsemalt mõtestada

kontekstipõhiselt käesolevas seletuskirjas.

Otsene vajalikkus tähendab, et hoone olemasolu

on vältimatu eeltingimus planeeringuala

kasutuselevõtuks. Funktsionaalne seos viitab

sellele, et hoone teenindab otseselt

planeeringualalt tulenevat vajadust, mitte

üksnes üldist KOV-i arengut. Näiteks võib see

tähendada, et arenduse tulemusel tekkiv

elanikkonna kasv eeldab uue lasteaia või kooli

rajamist, mis on vajalik KOV-i

haridusülesannete täitmiseks.

Kohalik omavalitsus võiks seega kaaluda

avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamise

või nende kulude kandmise nõudmist arendajalt

eelkõige siis, kui need hooned:

 teenindavad otseselt arendusest tulenevat

lisakoormust (nt elanikkonna kasv);

 asuvad arenduse vahetus läheduses või

samas piirkonnas;

 täidavad KOV-i seadusest tulenevaid

kohustusi (nt haridus, sotsiaalhoolekanne,

turvalisus).“

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

63

2. Seletuskirjas tuleb põhjalikult analüüsida muudatuse mõju

majandusele, sh arendajatele, selgitamaks, kas kavandatud muudatus

on proportsionaalne põhiseaduse § 31 ja 32 piirang. Seadusemuudatus

näeb ette uue võimalusena halduslepinguga arendajale panna KOV-i

ülesande täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete

väljaehitamise kohustuse või asendada see kulude täieliku või osalise

katmisega. Tõenäoliselt arendaja kannab kohustuse üle kinnisasja

müügihinda, sellest tulenevalt palume analüüsida ka muudatuse mõju

müügihinnale ja seeläbi eluaseme kättesaadavusele.

Selgitame Eelnõukohase muudatusega tekib võimalus,

mitte kohustus kohalikel omavalitsustel

reguleerida avalikult kasutatavate hoonete

väljaehitamise kohustust või asendada see

kulude täieliku või osalise kandmisega. Ilma

korra kehtestamiseta või olemasoleva

täiendamiseta (hoonete osas) ei saa õiguspäraselt

halduslepinguid hoonete ehitamiseks või

rahastamiseks sõlmida. Seega oleme seisukohal,

et asjakohane mõjude hinnang muudatusele on

eelnõu seletuskirjas juba esitatud. Täpsemat

mõju tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata

seega korra kehtestamisel või olemasoleva

täiendamisel, tagades osapoolte võrdne

kohtlemine ja proportsionaalsed tingimused

halduslepingute sõlmimiseks.

3. PlanS-i § 131 reguleerimisala on üksnes konkreetne

detailplaneeringuala ning seetõttu ei saa planeerimisprotsessis kokku

lepitud kohustused laieneda teistele detailplaneeringu aladele. Juhime

tähelepanu, et KOV-i ülesande täitmiseks vajalik avalikult kasutatava

hoone (näiteks lasteaed või kool) kasusaaja on tõenäoliselt laiem

piirkond või ka mõni järgmine uus arendus tulevikus. Muudatus loob

KOV-i jaoks keerulise olukorra, sest kavandatava muudatuse järgselt

kannab avalikult kasutatava hoone kogu väljaehitamise kulu nii-öelda

esimene arendaja, kes piirkonda tuleb, sest tulevastelt arendajatelt ei

ole enam alust sama hoone ehitamiseks kaasrahastust nõuda. Seega

osad ettevõtjad ei pea enam panustama varasema

planeeringulahenduse elluviimise käigus ehitatud avalike hoonete

kulude katmisse ehk hilisem arendaja saab kasu niinimetatud esimese

arendaja ebaproportsionaalselt suure rahalise panuse arvelt. Ühele

arendajale pandud kohustused ei pruugi sellisel juhul olla enam

proportsionaalsed.

Selgitame Vt eelmine selgitus.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

64

Selleks, et tagada detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute

võrdne kohtlemine ja vältida arendajalt ebaproportsionaalse

kaasrahastuse nõudmist, tuleks PlanS-i § 131 täiendust „kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult

kasutatavad hooned“ kasutada sellisel juhul, kui ainult ühe arenduse

jaoks on vajalik ehitada avalikult kasutatav hoone (näiteks lasteaed

või kool) ja arenduse mahtu arvestades on selle nõudmine mõistlik.

Alternatiivne võimalus oleks sätet kasutada juhul, kui ühel ja samal

ajal planeeritakse mitut arendusala, mida see tulevane asutus

peamiselt teenindama asub, jagades ehitamise kulud arendajate vahel.

4. Palume leida ka lahendus olukorrale, kus KOV saaks arendajalt nõuda

rahalist panust ka juba väljaehitatud avaliku kasutusega KOV-i hoone

eest, mis otseselt või kaudsemalt teenindab ka antud arendust.

Lahendus peaks tagama, et arendajate kohustused oleksid

proportsionaalsed planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate

avalike hoonete rajamise ehk sotsiaalse taristuga seotud

arenduskulude katmisel. Peame avalikke huve teenindavate hoonete

puhul õiglasemaks lahendada olukord läbi kindlal alusel määratletava

arendaja rahalise panuse võimaldamise sotsiaalse taristu arendamisse.

Üks võimalus on näha selleks seaduses ette eraldi regulatsioon

arendajalt sotsiaalse taristu eest rahalise panuse küsimiseks. Teine

võimalus on nõuda küll arendaja ja KOV-i kokkuleppega, kuid

kindlal KOV-i korras kokkulepitud alustel avaliku kasutusega hoone

rajamise kulude osalist kandmist. Regulatsiooni sõnastamisel olema

valmis osutama kaasabi.

Mittearvestatud Eelnõu koostamisele eelnevalt on

väljatöötamiskavatsuse koostamise protsessis

kokku lepitud, et kirjeldatud muudatuste

väljatöötamine kuulub Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalasse ning

lahendatakse käesolevast eelnõust eraldiseisvalt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

1. Eelnõus täiendatakse PlanS § 75 lõiget 2 selliselt, et sama paragrahvi

lõikes 1 toodud ülesannete lahendamine üldplaneeringus muudetakse

punktide 1–3, 6, 18, 23 ja 24 osas kohustuslikuks. TLPA on

seisukohal, et selline kohustuslikuks muutmine rikub kohaliku

omavalitsuse autonoomiat oma haldusterritooriumi ruumilise arengu

suunamisel. Praegune PlanS § 75 lg 2 sõnastus, mille kohaselt

Selgitame Eelnõu viimane versioon nimetatud muudatust

ei sisaldanud. See on juba varasemalt eelnõust

välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

65

lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel

kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu

eesmärgist, on mõistlik ja kohaliku omavalitsuse autonoomiat

arvestav ning peaks sellisena kehtima jääma ilma, et osa

üldplaneeringu ülesannetest kohustuslikuks muutuksid.

Üldplaneering peab jääma linna üldist ruumilist arengut suunavaks

dokumendiks, mis ei tohiks laskuda krundi täpsusega teemade

lahendamisele. Nt ei tohiks kohalikule omavalitsusele teha

kohustuseks määrata üldplaneeringus krundi minimaalsuurused –

selline ülesanne peaks endiselt jääma vajaduspõhiseks. Kui aga

soovitakse seada kohalikule omavalitsusele kohustuslikud ülesanded,

mida üldplaneering lahendama peab, siis tuleks seaduses ühtlasi

täpsustada nende rakendamist. Nt tuleks selgitada, kui üldiselt või

täpselt tuleks krundi minimaalsuurused määrata, et kohustuslik

ülesanne täidetuks loetaks.

2. Eelnõus täpsustatakse PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 selliselt, et

projekteerimistingimuste andmise tingimuste olemasolu kohta

üldplaneeringus tehakse viide PlanS § 75 lõike 1 punktile 18, kus

nähakse ette, et üldplaneeringu üheks ülesandeks on planeeringuala

üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste,

maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse

kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Seega ei muutu

eelnõus PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 sisus midagi. Mida täpselt

tähendab väljend „projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused“, seadusest endiselt ei selgu. Kas nende all tuleb mõista

ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 ettenähtud tingimusi? Juhime taas

tähelepanu, et üldplaneering ei saa tegeleda krundi täpsusega kasutus-

ja ehitustingimustega – see ei ole üldplaneeringu eesmärk. PlanS § 74

kg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna

territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. Seega teeme ettepaneku sõnastada PlanS

Selgitame Eelnõu viimane versioon nimetatud muudatust

ei sisaldanud. See on juba varasemalt eelnõust

välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

66

§ 125 lg 5 punkt 2 järgmiselt: „2) üldplaneeringus on määratud

vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise

püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus

määratud muude tingimustega.“ Sarnaselt tuleks muuta ka PlanS § 75

lõike 1 p 18 sõnastust.

3. Eelnõus täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1, milles antakse

detailplaneeringu koostamise lõpetamise alused, punktiga 5, mille

kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada muul

põhjendatud juhul. TLPA hinnangul on tegemist lõpetamise alusega,

mille rakendamisel ei ole kaalutlusruumil selgeid piire, kuid

arvestades mõju huvitatud isiku õigustele, tuleks kas seaduses endas

või siis vähemalt eelnõu seletuskirjas anda selgitused, mis see „muul

põhjendatud juhul“ olla võiks. Kuivõrd detailplaneeringu koostamise

lõpetamine planeeringualase tegevuse korraldaja initsiatiivil lõpeb

suure tõenäosusega kohtuvaidlusega, on vajadus seadusandja

asjakohaste selgituste järele seda suurem. TLPA hinnangul saavad

need muud põhjendatud juhud olla seotud asjaoludega, kui huvitatud

isik ja arhitekt, kellega on sõlmitud delegeerimisleping, ei esita

tähtaegselt (nt hiljemalt kuue kuu või siis hiljemalt aasta jooksul

algatamisest) nõuetekohast , s.o üldplaneeringule ja arengukavadele

vastavat ning avalikku huvi arvestavat detailplaneeringu lahendust;

või kui huvitatud isik ja tema arhitekt jätavad planeeringulahendusele

tehtud parandusettepanekud, mis lähtuvad üldplaneeringust,

arengukavadest ja avalikus huvist, arvestamata; või kui

planeeringulahendusele tehtud märkusi ja parandusettepanekuid ei

viida mõistliku tähtaja jooksul planeeringusse sisse. Arvestades soovi

lühendada detailplaneeringu menetlemise tähtaega kolmelt aastalt

kahele ja poolele aastale, siis peaks mõistlik tähtaeg märkuste ja

parandusettepanekute arvestamiseks olema mõõdetav mõne kuuga –

nt maksimaalselt kolme kuuga.

Selgitame Eelnõu seletuskiri sisaldab juba asjakohaseid

näiteid, kuidas muudatust sisustada. Väljavõte

seletuskirjast: „See annab KOVile võimaluse

lõpetada nt menetlused, mis on seiskunud

aastateks või aastakümneteks põhjusel, et

detailplaneeringu algatamise taotleja (nt

arendaja vm huvitatud isik) ei ole pärast

korduvaid meeldetuletusi esitanud menetluse

jätkamiseks vajalikke andmeid, ilma milleta

planeeringu koostamise korraldaja menetlusega

edasi minna ei saa, samuti kui planeeringu

koostaja ei tee planeeringus kohaliku

omavalitsuse ettenähtud muudatusi või

täpsustusi vms. Samuti saab menetluse lõpetada,

kui taotleja on äriühing, mis on pankrotistunud,

likvideeritud vms.“ Leiame, et selgitus vastab

juba kirjeldatud ootusele.

Detailplaneeringu menetlemise tähtaja osas vt

järgmine selgitus.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

67

Detailplaneeringu koostamise lõpetamisega seoses oleks seaduses

mõistlik sätestada, et detailplaneeringu koostamise lõpetamisega

seotud kulud kannab huvitatud isik.

4. Eelnõus muudetakse § ’139 lõiget 2 selliselt, et endise kolme aasta

asemel tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsuseni jõuda kahe ja poole aastaga. TLPA on nõus detailplaneeringu

menetlustähtaja lühendamisega 2,5 aastani, kuid rõhutab siinkohal, et

selle aja lühendamine veelgi oleks ebamõistlik.

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

5. Punktis 4 tooduga seoses märgime veel järgmist. PlanS kohaselt tuleb

juhtudel, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga

või esineb KSH vajadus, korraldada enne detailplaneeringu

vastuvõtmist detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Samas ei

ole detailplaneeringu eelnõu tähendust seaduses selgitatud, mis on

tekitanud palju küsimusi ja segadust. Seega tuleks ehk kaaluda

„eskiisi“ mõiste seadusesse tagasi toomist. /…/ Tavatähenduses on

eskiis esialgne kavand, millega hinnatakse soovitud lahenduse

visuaalset sobivust ümbruskonna linnaruumi ja funktsionaalseid

seoseid piirkonnaga, ühendusi jms. Eskiisi alusel töötatakse välja

konkreetne planeeringu lahendus, millele pärast valmimist võetakse

ka arvamusi ja kooskõlastusi. Avalikkuse ja huvitatud isikute

võimalikult vara kaasamiseks on TLPA korraldanud vahetult pärast

detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse ja

lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kuigi seaduses eskiisi mõiste puudub, on järelevalves loetud eskiisi

samaväärseks detailplaneeringu eelnõuga ja eraldi eelnõu

avalikustamist üldjuhul ei ole vaja olnud. Samas on eskiisi

avalikustamisel esinenud vigu nt teavitamise ja tähtaegadega, kuna

seaduses eskiisi avalikustamist nõutud ei ole.

TLPA hinnangul tuleks selguse huvides kaaluda seaduses

detailplaneeringu eelnõu avalikustamise asemel ikkagi

eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avalikustamist või lisada

detailplaneeringu eelnõu kohta vastavad selgitused seadusesse.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

68

KSH korral tehaksegi vastavalt seadusele enne detailplaneeringu

vastuvõtmist detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek. Seega toimub sisuliselt enne detailplaneeringu

vastuvõtmist detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu ning kohe

pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korratakse avalikku

väljapanekut ja arutelu. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitatud

vastuväited esitatakse uuesti pärast detailplaneeringu vastuvõtmist,

kuna üldjuhul ei loobuta oma vastuseisust. Ehk siis vastuväiteid

kaalutakse põhjalikult ja põhjendatud juhul võetakse arvesse ja

tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul enne detailplaneeringu

vastuvõtmist ning sama protseduuri korratakse kohe pärast

detailplaneeringu vastuvõtmist. /…/ Seega tuleks kaaluda enne

detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu ja KSH aruande

eelnõu avalikustamise ära jätmist ning ühendada KSH aruande

avalikustamine pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva

detailplaneeringu avalikustamisega.

6. Eelnõuga täiendatakse PlanS § 140 lõikes 1 sätestatud

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid kahe uue alusega,

millest ühe kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui

pärast detailplaneeringu kehtestamist ilmnevad asjaolud, mis

välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, ja teise kohaselt võib

detailplaneeringu kehtetuks tunnistada muul avalikul huvil põhineval

põhjusel. Tegemist on suure kaalutlusruumiga alustega, mistõttu tuleb

TLPA hinnangul vähemalt eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt lahti

seletada, millised need pärast detailplaneeringu kehtestamist ilmneda

võivad asjaolud olla võiksid, samuti vajab põhjalikumat selgitust,

millised võiksid olla muud avalikul huvil põhinevad põhjused, mis

võivad kaasa tuua detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise.

Selgitame Eelnõu seletuskiri sisaldab juba asjakohaseid

näiteid olukordadest, mis välistavad

detailplaneeringu elluviimise tulevikus.

Avalikul huvil põhinevate põhjuste osas oleme

seletuskirja asjakohaste näidetega täiendanud.

Kodanik A.S

1. Ettepanek puudutab PlanS § 75 sõnastust. /…/ Arvestades, et

rohealade planeerimisega kaasneb ilmselgelt mõju kinnistute

omanike vara kasutusele, peab seadusandlus tagama, et kohalik

Mittearvestatud Ettepanek on vastuolus planeerimismenetluses

sätestatud kaasamise regulatsiooniga, mis ei näe

ette planeeringualal asuvate maaomanikega

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

69

omavalitsusüksus on linnas asuval rohealal planeeringuga piirangu

seadmisel kohustatud piirangu kooskõlastama planeerimismenetluse

käigus maaomanikega sh kohustatud välja töötama

leevendusmeetmed seoses omandikasutuse piirangute

leevendamiseks (nt. hüvitise maksmine, maamaksuvabastus vms.

abinõu).

Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku täiendada planeerimisseaduse

paragrahvi 75 lõikega 5 sõnastades sätte:

„Kohalik omavalitsusüksus on linnas asuval rohealal planeeringuga

metsa majandamise piirangu seadmisel kohustatud piirangu

kooskõlastama planeerimismenetluse käigus maaomanikega sh

kohustatud välja töötama leevendusmeetmed seoses omandikasutuse

piirangute leevendamiseks (nt. hüvitise maksmine,

maamaksuvabastus vms. abinõu).“.

kooskõlastamise kohustust. Puuduvad

asjakohased põhjused viidatud erisuse

tegemiseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on

kohustus üldplaneeringu lahenduse koostamisel

leida huve tasakaalustav lahendus ning seada

proportsionaalseid tingimusi

planeeringulahenduse elluviidavuse tagamiseks.

2. Muudatusettepanek puudutab PlanS § 75 lg 1 punkti 13 sõnastust. /…/

Probleem seisneb selles, et LKS § 7 lõige 1 koosmõjus § 9 lõikega 2

võimaldab kohalikul omavalitsuse üksusel algatada kohalikul tasandil

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus ja võtta kergekäeliselt

kaitse alla loodusobjekt esteetiliste väärtuste kaitseks ka siis kui

puuduvad loodusobjekti kaitse alla võtmise muud eeldused nagu selle

ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline

väärtus, mistõttu piiratakse ebaproportsionaalselt maaomanike

omandiõigust ja tegutsemisvabadust kuna loodusobjekti kaitse alla

võtmise menetlus võib venida aastate pikkuseks menetluseks.

Ilmselgelt koormab selline haldusmenetlus maaomanikke

põhjustades maaomanikele ebaproportsionaalseid kulusid nt

maamaksu tasumise kohustusena või kui kinnisasi, mida kohalik

omavalitsuse üksus soovib kaitse alla võtta on omandatud

majandustegevuseks krediidi abil siis kaasnevad igakuised laenu- ja

intressi maksed. /…/

Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku täiendada planeerimisseaduse

paragrahvi 75 lg 1 punkti 13 sõnastades sätte:

Mittearvestatud Looduskaitseseaduse rakendamisega

seonduvate probleemide lahendamine ei ole

asjakohane ega põhjendatud lahendada PlanS

muutmise kaudu, sest reguleerimisala ei ole

kohaliku tasandi loodusobjekti kaitse alla

võtmise menetlus. Lahendusi probleemile tuleb

leida koostöös Kliimaministeeriumiga, kelle

vastutusalasse kõnealuse probleemi

lahendamine kuulub.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

70

„13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate

loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ning

kaitsealuse maakasutuse juhtfunktsiooni määramine;“.

3. Kolmas muudatusettepanek puudutab PlanS § 128 lg 2 punkti 1

sõnastust.

Leian, et tegemist on õigusruumi risustava normiga, mis on tarbetu

ning vastuolus PlanS §-iga 142. Tegemist on ka ilmselge

loogikaveaga, mistõttu tuleb see parandada viisil, mis oleks kõigile

menetlusosalistele arusaadav ja väldiks tarbetuid kohtuvaidlusi.

Ettepanek on muuta sätte sõnastust viisil, millega sõnastada PlanS §

128 lg 2 punkt 1 alljärgnevalt:

„1) algatatava planeeringu elluviimisega kaasneks oluline mõju

elurikkuse toimivusele, kliimamuutustele, keskkonnaseisundile,

rohevõrgustiku toimivusele sh. metsaalale, vee, pinnase, õhu

saastatusele, jäätmetekkele ja mürataseme suurenemisele;“.

Mittearvestatud Leiame, et sõnastus on asjakohane ja õige.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamine on võimalik vaid erandjuhul,

põhjendatud vajaduse olemasolul. Seetõttu on

jätkuvalt asjakohane, et detailplaneeringu

algatamisest on võimalik keelduda, kui see on

vastuolus üldplaneeringuga.

Muudatusettepaneku sõnastuse sisu on juba

võimalik allutada PlanS § 128 lõige 2 punktidele

2 ja 3.

Jõgeva Vallavalitsus

1. Jõgeva Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkte 15 ja

39 ja planeerimisseaduse avaliku väljapaneku kohta käsitlevaid

paragrahve nii, et planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek toimuks üldjuhul kohaliku omavalitsuse veebi kaudu.

Samuti peaks juurdepääs planeeringuga seotud materjalidele ja

informatsioonile olema tagatud kohaliku omavalitsuse veebi kaudu.

Viimaste aastate praktikas on planeeringute avalikustamine toimunud

valla kodulehe kaudu ja sellist viisi on peetud asjakohaseks. Prinditud

joonisetel on suure planeeringuala puhul huvipakkuv ala ja sellele

kehtestatav raskesti tuvastatav. Failid seevastu on hõlpsalt

suurendatavad/vähendatavad, neis saab vajalikke kihte sisse/välja

lülitada. Eriti mugavad on veebikaardid, mis võimaldavad lisaks

planeeritavale kuvada ka erinevat taustteavet ja tärkandmeid. Ka

määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ sätestab, et planeering vormistatakse digitaalselt.

Selgitame Kehtiv PlanS ei reguleeri juba täna vormi, kuidas

peab olema tagatud avaliku väljapaneku ajal

juurdepääs dokumentidele asukohas, kus

väljapanek korraldatakse. See tähendab, et

kohalikul omavalitsusel on võimalus kindlas

asukohas tagada ligipääs dokumentidele veebi

kaudu, dokumente välja printimata. Kuna täna

esineb ühiskonnas siiski veel teatav digilõhe,

tuleb dokumentidele tagada juurdepääs ka neile,

kes arvutit ei oma ega oska kasutada.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

71

Juurdepääs materjalidele ja informatsioonile tähendab juurdepääsu

failidele, mis tähendab et valla- või linnavalitsuses planeeringuga ja

seotud materjalidega tutvuja vaatab neid avalikult kasutatavas arvutis

ja saab selleks vajadusel küsida abi.

Alternatiivselt võib planeerimisseaduse § 9 täiendada nii, et

planeeringu ja selle juurde kuuluvate dokumentide avalikustamise ja

planeeringu kohta arvamuste avaldamine võib toimuda kohaliku

omavalistuse veebilehe kaudu.

2. Kaaluda määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad

nõuded“ p 6 nõuete (kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus) objektiivse ja

tasakaalustatud täitmise suutlikkust ja tahtlikkust planeeringu

algatamise taotleja poolt. Kehtiva planeerimisseaduse § 4 paneb

sellise kohustuse planeerimisalase tegevuse korraldajale.

Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt

tagasisidet ning see on tinginud vajaduse

määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber

kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga

arvestamise võimalust käesolevast eelnõust

eraldiseisvalt.

Tuuleenergia Assotsiatsioon

1. Palume lisada eelnõu paragrahvi 1 punkt, millega tunnistatakse

kehtetuks PlanS §-d 86, 109, 117 ja 134. PlanS §-dega 86, 109, 117,

134 nähakse ette üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja detailplaneeringu vastuvõtmise etapp, millega

sisuliselt reguleeritakse kohaliku omavalitsuse (KOV) sisest

töökorda. Planeerimisseadusega ei peaks reguleerima KOV valitsuse

ja volikogu vahelist koostööd, sest haldusesiseste toimingute

reguleerimine seaduse tasandil ei loo uut väärtust ega kvaliteeti

koostatavale planeeringule. Küll on sellisel viisil loodud täiendav

jadamisi kulgev etapp planeerimismenetlusele. Koostöö KOV

valitsuse ja volikogu vahel peaks eelduslikult olema pidev ja

planeerimismenetlusega paralleelselt kulgev protsess, mitte

täiendavat ajakulu tekitav eraldiseisev etapp. Ka riigi eriplaneeringu

puhul ei reguleerita edaspidi enam ministeeriumi ja valitsuse vahelist

koostööd, sest see peab toimuma protsessis pidevalt. Vastasel juhul

valmistatakse otsustajale ette planeeringulahendus, mis ei pruugi

Mittearvestatud Riigikogus on juba menetluses eelnõu 541SE,

mis näeb ette kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu vastuvõtmise etappi reguleerivate

kehtetuks tunnistamise. Eelnõu koostamisel

kaaluti kohaliku omavalitsuse instrumentide

juures vastuvõtmise regulatsiooni kehtetuks

tunnistamist tervikuna, kuid vastav ettepanek ei

leidnud toetust kohaliku omavalitsuse üksuste

poolt. Nende hinnangul on tegemist siiski olulise

regulatsiooniga, mis võimaldab asutusesisest

töökorda organiseerida. Seetõttu ei ole

põhjendatud vastuvõtmise regulatsiooni

kehtetuks tunnistamine laiemalt kui viidatud

eelnõuga kavandatu.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

72

kokku minna otsustaja vaatega ja kogu tööd tuleb korrata. Ka paljud

kohalikud omavalitsused ei toeta sellise regulatsiooni olemasolu

planeerimisseaduses.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise etapiga seotud

PlanS §-de 109 ja 117 kehtetuks tunnistamine tuleb ette näha ka PlanS

redaktsioonis, mille järgi menetletakse lõpuni kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks tunnistamise järgselt.

2. 01.01.2025 jõustusid PlanS muudatused, mille järgi ei korraldata

enam heakskiidu menetluses nende isikute suulist ärakuulamist, kelle

arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Samas ei lühendatud

heakskiidu menetluse tähtaegasid, mis on üldjuhul 60 päeva ja mida

võib üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu korral

pikendada 90 päevani. Arvestades, et isikute kutsumine

ärakuulamisele ja sellega seotud toimingud olid aeganõudvad, ei ole

põhjendatud niivõrd pikkade tähtaegade säilimine ja heakskiidu

menetlust tuleks nüüd lühendada 30 päevale.

Teisalt on juba PlanS mõjude järelhindamisel ja erinevate PlanS-i

puudutavate eelnõude menetlustes tehtud mitmeid ettepanekuid

heakskiidu etapist üldse loobuda. Heakskiidu menetluse eesmärk on

piiratud planeeringu õiguspärasuse kontrolliga ning praktikas veelgi

kitsamalt planeerimisseaduses kehtestatud menetlustoimingute

järgimise ja kõrgema taseme planeeringutele vastavuse

kontrollimisega. Seda, kas kõik isikud on olnud

planeerimismenetlusse kaasatud, kas avalik väljapanek ja avalikud

arutelud on toimunud tähtaegselt ning kas planeeringulahendus

vastab nt maakonnaplaneeringule, saab Maa- ja Ruumiamet

kontrollida ka sellel, ajal kui planeering esitatakse riigiastustustele

kooskõlastamiseks. Selleks ei ole tarvis ette näha seaduses sätestatud

tähtajast pikemaltki kestvat eraldi jadamisi kulgevat protsessi.

Lähtudes eelnevast teeme ettepaneku tunnistada kehtestuks

planeerimisseaduse §-d 90, 121 ja 138.

Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust

planeerimismenetluse tõhustamise järgmises

etapis.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

73

Kohaliku omavalitsuse planeeringu heakskiidu etapiga seotud PlanS

§ 121 kehtetuks tunnistamine tuleb ette näha ka PlanS redaktsioonis,

mille järgi menetletakse lõpuni kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks tunnistamise järgselt.

Nendime, et PlanS KOV planeeringute vastuvõtmist ja heakskiitmist

regulatsioonide kehtetuks tunnistamisel tuleb üle vaadata kogu PlanS,

et nende toimingutega seotud muudatused kõikides asjakohastes

sätetes sisse viia.

3. Palume muuta eelnõu paragrahvis 2 esitatud ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) paragrahvi 3010

sõnastust. Eelnõu kohaselt tuleb enne PlanS peatüki 7 kehtetuks

tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lõpuni

menetleda 31. detsembriks 2026. Täna on teadmata, millal

kavandatud PlanS ja EhSRS muudatused jõustuvad. Kuni eelnõuga

kavandatavate muudatuste jõustumiseni algatatakse nt tuuleparkide

rajamiseks eelkõige kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. Seega

võib tekkida olukord, kus 2025. aasta lõpus algatatud planeering

tuleks lõpuni menetleda ühe aastaga. Selline ajaraam ei ole vahetult

enne PlanS 7. peatüki kehtetuks tunnistamiseks algatatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringute puhul realistlik ainuüksi planeeringu

mõjude hindamiseks vajalikele uuringutele kuluva aja tõttu. Seepärast

tuleks vahetult enne PlanS muudatuse jõustumist algatatavate

eriplaneeringute tõttu ette näha EhSRS-is realistlik aeg menetluste

lõpetamiseks ja panna see sõltuma eelnõuga kavandatavate

muudatuste jõustumise ajast. Nö viimaste eriplaneeringute

menetlemiseks ettenähtud pikem ajaaken ei tohiks kaasa tuua

varasemalt algatatud eriplaneeringute menetlusaegade pikenemist.

Arvestades, et planeerimismenetlusele tähtaja seadmine on eelkõige

planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvide kaitsmiseks, siis

palume eelnõu seletuskirjas sedagi selgesõnaliselt väljendada.

Seletuskirja täiendamise eesmärk on välistada olukord, kus huvitatud

isikust sõltumatu planeerimismenetluse pikenemine tooks kaasa

Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

74

planeerimismenetluse lõpetamise planeeringu koostamise korraldaja

poolt.

Sätte ettepanek:

„Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist

algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisel

kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne

käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt

viie aasta jooksul planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks

tunnistamisest.“.

4. Arvestades eelkõige üleriigilises meediaski kajastust leidnud

tuuleparkide planeeringute menetluste avalike arutelude kulgu teeme

ettepaneku muuta PlanS kohaliku omavalitsuse planeeringute

kaasamise sätteid selliselt, et planeerimismenetlusse kaasatakse

planeeringut koostava kohaliku omavalitsuse elanikud, kavandatava

ehitise mõjualasse jäävad isikud ja keskkonnaorganisatsioonid ainult

neid ühendava organisatsiooni kaudu. Muudatuse eesmärk on tagada,

et säiliks planeerimismenetlusse kaasamise esialgne eesmärk ja

ehitisest puudutatud isikutele oleks võimaldatud sisuline arutelu

planeeringulahenduse üle. Vastava sätte puudumine PlanS-ist

põhjustab planeerimismenetluses täiendavat halduskoormust ja

ajakulu, sest kohalikud omavalitsused korraldavad kontrolli alt

väljunud PlanS kohaste avalike arutelude tõttu eraldi arutelusid

kavandatava ehitise mõjualasse jäävatele isikutele ning laiemale

avalikkusele.

Mittearvestatud Muudatusettepanek on vastuolus PlanS § 9 lg-s

1 toodud põhimõttega, et planeerimismenetlus

on avalik.

5. Kirja eelmises punktis käsitletud teemaga seoses teeme lisaks

ettepaneku täiendada PlanS eelnõu ja sätestada selgesõnaliselt alused,

millal võib jätta vastamata planeerimismenetluse vältel esitatud

arvamustele. Regulatsiooni väljatöötamisel soovitame eeskujuks

võtta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikega 9 kehtestatud sätted.

Arvestades tuuleparkide planeerimismenetluses esitatud arvamuste

rohkust (ligi 500 küsimusega arvamuskirjad) palume muuta PlanS

Selgitame Oleme asjakohasel viisil juba kohaliku

omavalitsuse üksustele selgitanud võimalusi

kaasamisprotsesside tõhustamiseks, vastav kiri

leitav Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

dokumendiregistris.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

75

regulatsiooni ka selliselt, et igale arvamust esitanud isikule ei tule

vastata eraldi vastukirjaga. Pahatahtlikkusest halduskoormuse

ülemäärase tekitamise vältimiseks peab olema võimalik vastata

kõikidele arvamuse esitajatele ühise kirjaga, milles käsitletakse

esitatud küsimusi ja ettepnanekuid teemade kaupa koondina.

6. Palume lisada eelnõu paragrahvi 1 punkt planeerimisseaduse (PlanS)

§ 4 lõike 21 muutmiseks selliselt, et planeeringu koostamise

korraldaja saaks planeeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida

planeeringu tellimise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks

lepingu mitte ainult ehitusprojekti koostamise aluseks olevate

planeeringute korral vaid ka projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevate planeeringute korral. Selliselt on huvitatud isikul

tulevikus võimalik rahastada näiteks üldplaneeringu

teemaplaneeringut, millega kavandatakse tuuleparke või muid olulise

ruumilise mõjuga ehitisi. Samuti lahendatakse selliselt olukord, kus

riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu nn lühikese menetluse

korral on sõlmitud planeeringu kulude kandmiseks leping, kuid

koostatud planeering on lõppastmes projekteerimistingimuste

taotlemise mitte ehitusprojekti koostamise aluseks. Muudatus tuleb

ette näha ka PlanS redaktsioonis, mille järgi menetletakse lõpuni

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks

tunnistamise järgselt.

Sätte ettepanek:

„(21) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti

koostamise ja projekteerimistingimuste andmise aluseks oleva

planeeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5

nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu

planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.“.

Mittearvestatud Riigikogus on juba menetluses eelnõu 541SE,

millega muudetakse PlanSi § 4 lõiget 21.

Muudatus on seotud 17. märtsil 2023 jõustunud

PlanSi muudatustega, mis võimaldavad riigi

eriplaneeringu ja tuuleparke kavandava kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel

kehtestada planeering asukoha eelvaliku alusel

ehk loobuda detailse lahenduse koostamisest.

Seega on juba töös muudatused, mis asjakohasel

viisil küsimusega tegelevad. Üldplaneeringu

koostamisele muudatuse laiendamine ei ole

põhjendatud – tegemist on kohaliku

omavalitsuse planeerimisinstrumendiga, mille

koostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse

üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu

eesmärgist. Samuti ei näe kehtiv õigus ette

võimalust üldplaneeringu algatamise

taotlemiseks, sest tegemist on ennekõike

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

initsieeritava planeeringuliigiga.

7. Palume eelnõu paragrahvist 1 välja jätta eelnõu punkt 3, millega

muudetakse PlanS § 41 lõiget 2 selliselt, et puudub kohustus säilitada

planeeringute andmekogus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid.

Isegi, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeeringuliigina

Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

76

kaotatakse, säilib vajadus juba kehtestatud või lõpuni menetletavaid

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid säilitada ühtses andmekogus.

Vastasel juhul puudub teadmine kehtestatud planeeringutest ja uute

ehitiste planeerimisel ei arvestata varasemalt kehtestatud

planeeringutega. Planeeringute andmekogu eesmärgiks on säilitada

kõiki kehtivaid planeeringuid. Planeeringuliigi kadumine ei tähenda,

et varasemalt kehtestatud planeeringud enam ei kehtiks.

8. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanS § 139 lõiget 2 selliselt, et

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus

tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates praeguse PlanS kohase kolme aasta asemel.

Palume nimetatud muudatusega seoses täiendada eelnõu seletuskirja

selliselt, et sellest oleks üheselt mõistetav, et planeerimismenetlusele

tähtaja seadmine on eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud

isiku huvide kaitsmiseks. Seletuskirja täiendamise eesmärk on

välistada olukord, kus huvitatud isikust sõltumatu

planeerimismenetluse pikenemine tooks kaasa planeerimismenetluse

lõpetamise planeeringu koostamise korraldaja poolt.

Mittearvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud.

Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Planeerijate Ühing ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Eesti planeerimisseaduses ja -menetluses tuleks jätta ära ebavajalikke

etappe nagu heakskiitmise etapp ja lühendada etappide tähtaegu.

Seaduses tehtavad muudatused peaksid kohalduma ka

pooleliolevatele planeeringutele. Hetkel valitseva majanduslanguse,

Ukraina sõja ja energiadefitsiidi olukorras tuleks anda nii riigi kui ka

kohalike omavalitsuste ametnikele suunis menetleda taastuvenergia

planeeringuid nö eelisjärjekorras, mitte tähtaegu ületades. Riik peaks

edastama omavalitsustele ja avalikkusele selgemaid sõnumeid selle

kohta, miks ja kui palju tuuleparke on Eestis vaja ja mis tingimustel.

Need on mõned võimalused planeerimise senisest jõulisemaks

lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ilma, et halveneks elanikkonna

kaasamise ja keskkonnamõju hindamise kvaliteet. Nende võimaluste

kasutamine on hädavajalik, kui riik soovib praktikas kiirendada

Mittearvestatud Eelnõus on juba mitmeid muudatusi, mis

võimaldavad järeldada, et menetlustoimingutele

kuluv aeg on lühenenud. Kaalume täiendavat

arvestamise võimalust planeerimismenetluse

tõhustamise järgmises etapis.

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

77

taastuvenergia kasutuselevõttu, et täita riigi enda poolt seatud

taastuvenergia eesmärke ning säilitada stabiilne ettevõtluskeskkond.