Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 14 |
Registreeritud | 10.06.2025 |
Sünkroonitud | 12.06.2025 |
Liik | Ministri määrus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-1 Ministri määrused |
Toimik | 1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anneli Arro |
Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
10.06.2025 nr 14
Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027”
(edaspidi rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku
majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas
tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtete
rahvusvahelistumise toetamine“ elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmise
ja kasutamise tingimusi.
(2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud
dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse
kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles
keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse
dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.
(3) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele ning taotleja ja toetuse saaja
kohustustele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise
ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis
7 sätestatud juhtudel.
2
§ 2. Riigiabi
(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa
Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi
vähese tähtsusega abi määrus).
(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes
2 sätestatud piirmäära.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud
kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks
sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk, väljundnäitajad ja seos strateegiliste arengudokumentidega
(1) Toetuse andmise eesmärgid on:
1) kasvatada ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning panustada seeläbi teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035 eesmärkide
saavutamisse;
2) parandada ettevõtjate teadlikkust sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest;
3) suurendada sihtturgude teadlikkust Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja
tehnoloogiatest;
4) soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning äriarendusliku fookusega
partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele väärtusahelatele.
(2) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) mitterahalist toetust saavad ettevõtjad.
(3) Toetuse andmine panustab projektispetsiifilise tulemusnäitaja, milleks on kasusaavate
ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast
projekti lõppu, saavutamisse.
(4) Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus
on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne
ja teadmistepõhine” saavutamisse.
(5) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud
regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud
sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“.
(6) Toetus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035 eesmärkidesse.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) sihtturg on riik või geograafiline piirkond, kuhu projekti tegevused suunatakse;
2) kasusaaja on toetatavasse tegevusse kaasatud ja seeläbi mitterahalist abi saav äriühing.
3
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhise äriarenduse kompetentsiga töötaja värbamine ja
rakendamine;
2) sihtturgude strateegia rakendamist toetavate kaardistuste, uuringute ja analüüside tegemine;
3) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhiste teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste
arendamine;
4) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja
kommunikatsioonialase toe tellimine;
5) projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste, messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamine ja
nendel osalemine;
6) projektijuhtimine punktides 1–5 nimetatud tegevuse korraldamiseks.
(2) Tegevust võib ellu viia kuni kolmel sihtturul.
(3) Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist
kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Toetatavate tegevuste elluviimise kulud on abikõlblikud, kasutades ühte järgnevatest kulude
lihtsustatud hüvitamisviisidest:
1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 23
sätestatud ühtse määra alusel kuni 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest;
2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 22 sätestatud ühtse määra
alusel kuni 40 protsenti otsestest personalikuludest.
(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) väljaspool Eestit turustusvõrgu loomise kulu;
2) meened ja kingitused;
3) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 6 ja 7 sätestatud kulud.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või
taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses
määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. a.
4
(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatava tegevuse elluviimiseks enne taotluse esitamist
rakendusüksusele, välja arvatud broneeringu tegemisega seonduv kohustus, kui broneering on
vajalik projekti abikõlblikkuse perioodile kavandatud § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmuse
toimumiseks. Rakendusüksus märgib vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kõige vähem 24 kuud ja kõige rohkem 36 kuud.
(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist
kõige rohkem kuue kuu võrra, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse
eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. Abikõlblikkuse
perioodi muutmisel võib ületada lõikes 4 nimetatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi.
(6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale
lõppmakse.
§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot ühe projekti kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.
(4) Omafinantseeringuna ei käsitata muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu
institutsioonist või fondist või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne
taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.
(2) Kasusaaja võib olla Eestis registreeritud äriühing. Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt
kümme kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on Euroopa Majanduspiirkonna riik, Šveits või
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning vähemalt kaheksa kasusaajat, kui vähemalt üks
sihtturgudest on mõni kaugturg.
(3) Kaugturg on sihtturg, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri
Ühendkuningriik ega Šveits.
§ 11. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood, teave, kas taotleja on mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja
komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–
78) I lisa artikli 2 tähenduses;
5
2) taotleja põhitegevusala kood vastavalt justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59
„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisale 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
(EMTAK)“;
3) projekti nimi, eesmärgid ja lühikirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus;
5) põhikiri, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav või muu dokument, millest tuleneb õigus
kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindada;
6) strateegia, millest taotleja juhindub kasusaajate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel;
7) sihtturg või -turud ning kuni kolme sihtturgu kattev tegevuskava rakendusüksuse vormil;
8) projekti eelarve ja toetuse summa;
9) toetuse maksmise viis tulenevalt § 21 lõikest 1;
10) projektis eeldatavalt osalevad kasusaajad;
11) strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt
elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ panustamise kirjeldus;
12) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;
13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa
avaldatakse;
14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust
riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust
välisvahendist tagastamatut toetust;
15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud
põhiõigusi;
16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852
artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) Sama taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
(3) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste
vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne
rakendusasutusega.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.
(2) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse
sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille
võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei
ole võimalik kõrvaldada;
6
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse nõuetele vastavust;
3) taotleja ei ole § 13 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 15. Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, hindab projekti rakendusüksuse moodustatud
hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne
taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel.
(2) Hindamisse kaasatud isikud:
1) isikliku seotuse korral taandavad ennast hindamisest;
2) kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest ja
kasusaajatest;
3) tagavad projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe
konfidentsiaalsuse.
(3) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on:
1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukavaga aastateks 2021–2035 ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide
saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;
2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;
3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti;
4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti;
5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10
protsenti.
(4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidest
lähtuva hindamismetoodika enne selle avaldamist oma veebilehel. Metoodika avaldatakse
hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
(5) Projekte hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumides hindega 0–4. Hinne 0 on
mitterahuldav ja hinne 4 suurepärane.
(6) Koondhinne kujuneb valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks
esitatud taotlus asetseb eespool.
(8) Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha lõikes 3 sätestatud loetelus väiksema
järjekorranumbriga kriteeriumi eest kõrgema hinde saanud taotlus.
§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord
(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste
eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;
2) projekti koondhinne on vähemalt 2,5;
3) projekti ei ole üheski § 15 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema
hindega kui 2.
(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;
7
2) projekti koondhinne on väiksem kui 2,5;
3) projekti on § 15 lõike 3 vähemalt ühes punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema
hindega kui 2;
4) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt
rahuldada;
5) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) toetuse saaja õigused ja kohustused;
3) aruannete esitamise tähtajad;
4) toetuse maksmise tingimused.
§ 17. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmise aluse esinemisel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud;
2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki;
3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.
(2) Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotleja nõustub rakendusüksuse ettepanekuga vähendada
taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei
lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse
saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe
esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust
ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.
(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või
täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
8
6. peatükk
Aruande esitamine
§ 20. Aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse
rahuldamise otsusele.
(2) Vahearuanded esitatakse kolme kuni kuue kuu tagant.
(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti
edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.
(4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
arvates.
(5) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi;
2) andmed projekti edenemise kohta, märkides elluviidud tegevused ning kavandatud tulemuste ja
eesmärkide saavutamise;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) panustamine strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse
vastavalt taotluses kavandatule.
(6) Lõpparuanne sisaldab lisaks lõikes 5 sätestatule projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning
hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud tegevuste ja tulemuste saavutamise kohta.
(7) Rakendusüksus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande
rakendusüksusele esitamisest arvates.
(8) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja
aruannet nõutud tähtaja jooksul ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse
välja maksmata.
(9) Kui paragrahvi 3 lõikes 3 märgitud teave ei ole kättesaadav kasusaajate majandusaasta
aruannetest, esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel järelaruande vastava teabega hiljemalt kaks
aastat pärast projekti lõppu.
7. peatükk
Toetuse maksmine
§ 21. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või § 28 lõikele 4 või 5 ühtse
määrana.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse maksmise viisi ei muudeta.
(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse pangaülekande teel tasutud
kuludega. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa käibemaksuta on vähemalt 100 eurot.
(4) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist.
9
8. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse
kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:
1) esitab rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat
alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
4) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu vastavalt e-toetuse
keskkonna sündmuste infosüsteemis SIS iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva
teise nädala lõpuks.
(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust
vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi
andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrisse.
§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja
tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(2) Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel
kättesaadavaks;
2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,
projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;
3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti
2 kohaselt avaldatav teave;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste
lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates;
9. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsioon tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja
ühendmääruse §-dele 34–38.
(2) Kui vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, seda on väärkasutatud või see on
ühisturuga kokkusobimatu, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast
toetuse saajale toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42
sätestatut.
10
§ 25. Vaide esitamine ja menetlemine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist
vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
05.06.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse
„Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus
Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatava toetuse abil viiakse ellu
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“1 (edaspidi
rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku
majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu
hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.11
„Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine,
ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;
välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) eesmärke.
Meetme sekkumistega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukavas 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava 2021–2035) nimetatud
eesmärkide saavutamisse. Meede panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärgi „Eesti
teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna
heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja
maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti
ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu,
kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis
Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu panustab ka TAIE arengukava 2021–2035 suuna
„Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele
lahendustele“ saavutamisse.
Toetuse andmine erialaliitudele rahvusvahelistumise toetamiseks on oluline samm Eesti
ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ja majanduse teadmusmahuka arengu
edendamiseks. Kuigi paljud ettevõtjad tegelevad aktiivselt tootearendusega, jääb sageli puudu
ressursist ja teadmistest, et viia uuenduslikud tooted edukalt rahvusvahelisele turule. Just selles
etapis tekivad keerulisemad ülesanded: turu nõuete mõistmine, partnerite leidmine ja
müügistrateegia väljatöötamine. Toetusega aitame ettevõtjatel ühiselt esindusorganisatsiooni
kaudu need takistused ületada, tagades, et Eestis loodud uuenduslikud lahendused jõuaksid
suurema lisandväärtusega turgudele ja looksid rahvusvahelist konkurentsieelist.
1.2. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse3 (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1 - Riigi Tugiteenuste Keskus 2 3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 3 RT I, 30.06.2023, 55
Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -
maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused.
1.3. Eelnõu ettevalmistajad ja meetme toetuste eelarve
Meetme ERFi vahenditest eraldatav eelarve on 2 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate
omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
rakendusasutus) ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Anneli Arro
([email protected], 5884 3388), rakendusüksuse ekspordi arenduse juht Andres Kikas
([email protected], 5811 0982) ja rakendusüksuse toetuste osakonna valdkonnajuht Riin
Roosalu ([email protected], 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna
õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi
rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa
([email protected], 5885 1076). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.4. Eelnõu sisukokkuvõte
Toetusmeede on olemuselt arenguhüppe programm. Taotlemiseks esitab projektis osalevate
kasusaajate esindusorganisatsioon läbimõeldud ja selge valdkondliku strateegia, kus on välja
toodud põhimõtted ja tegevused, kuhu, kuidas ja miks eksporti koostöös arendatakse ning
milliste tegevuste jaoks toetust vajatakse. Oluline on, et toetatavad tegevused, juba tehtavad
tegevused ning rakendusüksuse pakutavad teenused moodustaksid ühtse terviku ega dubleeriks
üksteist. Selline lähenemine kiirendab ekspordi arengut ja tagab suurema eduvõimaluse
rahvusvahelisel tasandil.
Oluliseks kriteeriumiks on, et taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, kuidas toetatava tegevuse
toetus koosmõjus muude tegevustega võimaldab prioriteetturgudel ekspordi kasvu tuua. Enim
hinnatakse loodavat lisandväärtust ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja
innovatsioonivõimekust.
Toetus panustab tulemusvaldkonda TAIE arengukava 2021–2035 ettevõtluskeskkonna
programmi meetme 1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja
investeeringute soodustamine” tegevusse 1.2 “Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi
edendamine”.
Toetusega panustatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid4 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9
sätestatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsete põhimõtete
kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
4 Publications Office
nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on
seletuskirjale lisatud (lisa 2).
Lähtudes ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi
rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 3). Märkustega arvestamise tabel
on esitatud lisas 4.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) Üldsätted
2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3) Nõuded taotlejale ja taotlusele
4) Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
6) Aruande esitamine
7) Toetuse maksmine
8) Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused
9) Finantskorrektsioonid ja vaided
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, määruses
kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse
rakendusasutus ja -üksus.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027
eesmärkidega ja panuse nende saavutamisse.
Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse
keskkond5) toimub nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud
teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist
tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas
kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised.
Lõikes 3 kohaselt ei dubleerita eelnõus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“6 (edaspidi
ühendmäärus). Ühendmäärus kohaldub koos määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse
tingimused käsitlevad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui ka taotlejale ja taotlusele
esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi,
samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi, kulude
abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja aruandluse reegleid ning
toetuse saaja kohustusi.
Lõikes 4 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
5 e-toetuste keskkond 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja
2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,
30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.
Eelnõu §-s 2 kohaselt on toetus kasusaajatele antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse
(EL) 2023/28317, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA
määrus), tähenduses.
Kuna projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud, saavad
nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada
vähese tähtsusega abina. Taotlejale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna
taotlejaks olev erialaliit ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku
turul kaupu või teenuseid, vaid on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib koostöö
algataja ja teabe vahendajana.
VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos kõnesoleva määruse alusel
taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud
määra, milleks on kehtiva VTA määruse kohaselt 300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse
ajavahemiku jooksul.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad.
Toetuse andmise peamine eesmärk on kasvatada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist
konkurentsivõimet, toetades ettevõtjaid, kellel on selge kasvuambitsioon ja uuendusmeelsus.
Toetus aitab otseselt kaasa TAIE arengukava 2021–2035 eesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond
soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema
lisandväärtuse toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti
piirkondades“ saavutamisele. Toetuse kaudu loodavad võimalused aitavad Eesti ettevõtjatel
jõuda suurema lisandväärtusega turgudele, luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning tugevdada
positsiooni globaalses konkurentsis.
Toetuse alameesmärgid aitavad kaasa ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele mitmel
tasandil. Esiteks parandatakse ettevõtjate teadlikkust olulistest sihtturgudest. See tähendab
turgudelt ühiselt toetava sisendi hankimist toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja
personaliinnovatsiooniks ning turule sisenemise eelduste loomiseks (analüüsid, turuseire jm).
Teiseks suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende uuenduslike lahenduste nähtavust sihtturgudel,
luues aluse uutele koostöövõimalustele. See tähendab tegevusi ettevõtjate poolt pakutavate
lahenduste turul testimiseks (nt sihtgrupi tagasiside hankimine, turuseire konkurentsi vaates,
lahenduste turundamine).
Kolmandaks soodustatakse teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega
partnerlussuhete loomist, pöörates erilist tähelepanu olulistele väärtusahelatele, et tugevdada
ettevõtjate rolli rahvusvahelistes innovatsioonivõrgustikes.
Toetusmeede on kavandatud nii, et see aitaks oluliselt Eesti majandust struktuurselt tugevdada
ja suurendaks ettevõtjate lisandväärtust ning eksporti. Tähelepanu pööratakse tegevustele, mis
soodustavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandumist ning aitavad ettevõtjatel kohaneda muutuva
majanduskeskkonnaga.
7 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
Toetuse andmise tulemusena suureneb toetatud ettevõtjate eksporditulu projektis kindlaks
määratud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu. Seotud sihtturud on
need turud, mis ei ole taotluses määratud, kuid kus toetatud tegevused mõjutavad ekspordi
kasvu.
Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem
lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse kaudselt ning projektispetsiifilise tulemusnäitaja
„toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta
pärast projekti lõppu“ saavutamisse, kuid mõlema näitaja puhul seiratakse meetme mõju
tervikuna ning üksikute ettevõtjate tasandil lisandväärtuse kasvu ja ettevõtjate müügitulusid ei
eesmärgistata. Kuna toetuse saajaks on ettevõtjate esindusorganistioon koos kasusaajatega,
mitte üksikud ettevõtjad, siis on taotlemisel asjakohane teha koondprognoosid, mis
võimaldavad projektide mõjusid hinnata, kuid hiljem toetuse saajale tagasinõudeid ei tehta.
Toetus loob eeldused ettevõtjate uuenduslike ja innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate
paremale turustamisele ning uute partnerlussuhete loomisele, mis aitavad sihtturgudel
kindlustada ettevõtjate konkurentsivõimet ja suurendada nende osakaalu rahvusvahelises
väärtusahelas.
Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse.
Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad
Väljundnäitaja Ühik Algtase
2023
Sihttase Andme-
allikas
Mõõtmis-
sagedus 2024 2029
Toetatavad
ettevõtjad, sh mikro-,
väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjad*
ette-
võtjate
arv
0 – 104
SFOS,
projekti-
aruanded
üks kord
projekti
jooksul
Mitterahalist toetust
saavad ettevõtjad
ette-
võtjate
arv
0 – 104
SFOS,
projekti-
aruanded
üks kord
projekti
jooksul
*Peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ning suurettevõtjate arvu üle.
Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam
Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodika kirjelduses. Nimetatud 104 ühikut täiendavad
mõlema väljundmõõdiku juba olemasolevaid sihttasemeid.
Projekti kasusaajana on lubatud kaasata nii mikro-, väike-, keskmise suurusega kui ka
suurettevõtjaid, kuid väljundmõõdikute arvestusse lähevad vaid mikro-, väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjad.
Kuivõrd projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena ettevõtjad, saavad nad riigiabi (rahalist
abi) tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada vähese
tähtsusega abina.
Arvestades toetuse kogueelarvet ja toetuse maksimumsummat ning toetatavaid tegevusi, saab
rahastada ligikaudu 13 projekti, projekti elluviimisel peab kasusaajana osalema vähemalt
kaheksa Eestis registreeritud äriühingut ja toetatakse vähemalt 104 ettevõtja
rahvusvahelistumist. Toetuse taotlejaks ja toetuse saajaks on ettevõtjaid tegevusalapõhiselt
esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kuid tegelikud kasusaajad on ettevõtted,
kes on kaasatud projekti tegevustesse.
Eestis tegutseb üle saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses on ühendused, mis tegutsevad
järgmistes valdkondades:
1) IKT (sh elektroonika);
2) tervisetehnoloogiad;
3) rohetehnoloogiad (sh energia);
4) toidu- ja joogisektor;
5) puittooted, sh mööbel ja puidukeemia;
6) masina- ja metallitööstus (omatooted, tehnoloogiad, insener-tehnilised teenused);
7) kaitsetööstuse innovaatilised lahendused;
8) merendussektori innovaatilised lahendused (laevaehitus, seadmed, tehnoloogiad,
varustus);
9) transpordisektori innovaatilised lahendused.
Neisse valdkondadesse kuuluvad Eesti tervisetehnoloogia klaster, rohetehnoloogia klaster,
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti
Masinatööstuse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kahel viimasel
on vastavalt 125 ja 135 liiget.
Toetuse rakendamise järel on kavas hinnata toetuse projektispetsiifilise tulemusnäitaja
„toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta
pärast projekti lõppu“ saavutamist rakendusüksuse poolt majandusaasta aruannete põhjal,
vajaduse korral järelaruande alusel. Kui majandusaasta aruannetes partnerid ei erista müügitulu
sihtturgude põhjal, koostatakse järelaruanne vastava infoga hiljemalt 24 kuud pärast projekti
lõppu.
Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035”8 aluspõhimõtetest ning sihist „Eesti majandus on tugev,
uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist
tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „väljaspool Harjumaad
loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“.
Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse
kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem eesmärk on kõikide erialaliidu
liikmesettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine. Erialaliitudes on ettevõtjaid kõigist
maakondadest ning seetõttu jõuab toetuse mõju eri piirkondadesse.
Projektide elluviimine ei mõjuta negatiivselt soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist
ega ligipääsetavust. Toetuse seotus TAIE arengukava 2021–2035 ja fookusvaldkondadega
tähendab positiivset kaudset mõju näitajate „ressursitootlikkus“ ja „kasvuhoonegaaside
netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ saavutamisele (vt täpsemalt lisa 1).
Toetuse panustamine TAIE eesmärkidesse on hinnatav valikukriteeriumite alusel ning selle
sätte osas ei teostata vastavuskontrolli.
Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid.
8 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus
Sihtturg võib olla kas riik või geograafiline piirkond. Näiteks võib taotluses märkida, et
tegevused viiakse ellu Kagu-Aasias, Skandinaavias (piirkonnad) või näiteks Tai Kuningriigis,
Norras (riigid).
Kasusaajad saavad mitterahalist abi projekti tegevustes osaledes ning seetõttu määratakse neile
ka vähese tähtsusega abi.
Eelnõu §-s 5 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus.
Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti
abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud
tingimused.
Eelnõu §-s 6 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis
aitavad saavutada eelnõu §-s 3 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Toetatavat tegevust või
tegevusi võib ellu viia kõige rohkem kolmel sihtturul.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei
tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava)
raames tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud sekkumised
põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, ning tuvastas, et toetatavad tegevused
arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja
kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid.
Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad arvestama ühissätete määruse artiklis 9
nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
Lõikes 1 punktis 5 toodud ürituste ja muude sündmuste korraldamisel on soovituslik järgida
keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt: KeM
keskkonnahoidlikud sündmused juhend 2022.pdf.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse abikõlbmatud kulud ning lihtsustatud kulude puhul toetuse maksmise
viis. Kulude abikõlblikkuse osas (sh kulude põhjendatuse) lähtutakse ühendmäärusest.
Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud personalikulud.
Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või
füüsilisele isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava
tasu alusel. Füüsilise isikuga sõlmitud, võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või
käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt
projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka,
9 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852
ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui eri teenuste eest
makstavad tasud on eraldi.
Lõikes 2 on kirjeldatud abikõlbmatud kulud. Punktis 1 on turustusvõrgu all silmas peetud
süsteeme või kanaleid, mille kaudu tooted või teenused jõuavad tarbijateni.
Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või partner ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi
küsida.
Eelnõu §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või
taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.
Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste
elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud broneeringud, mis on
vajalikud taotleja projekti abikõlblikkuse perioodil kavandatud ürituste toimumiseks, näiteks
messipinna broneering. Nende kulude puhul märgitakse taotluse esitamisest varasem
abikõlblikkuse kuupäev, kuid projekti tegevuste abikõlblikkuse periood (millele on lõikes 4
sätestatud miinimum- ja maksimumpikkus) algab siiski reeglina taotluse esitamisel ning
eelbroneeringute kulu tegemise aeg ei ole abikõlblikkuse perioodi algusajaks, vaid tegemist on
erandiga, kus üht varasemat, abikõlblikkuse perioodist välja jäävat kulu aktsepteeritakse.
Kui taotleja on teinud lõikes 3 nimetatud broneeringuid ning taotlust ei rahuldata, siis tehtud
kulusid ei hüvitata.
Lõikega 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab 24–36 kuud, mida saab lõike
5 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra. Abikõlblikkuse perioodi
muutus tuleb kooskõlastada rakendusüksusega.
Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused
lõpetama hiljemalt 31. oktoobriks 2029.
Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja
aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike
kulude kogumaksumusest.
Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 150 000 eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et
taotleja peab vähemalt 50% projekti kuludest tasuma ise. Omafinantseeringu nõue on mõistlik,
et taotleja kaaluks põhjalikult läbi tegevuste vajalikkuse ning toetuse saajal oleks reaalne panus
ja huvi saavutada pikaajalisi tulemusi rahvusvahelistumise edendamises.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lisaks eelnõus sätestatule peab taotleja vastama ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi neil
või esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide alusel.
Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus,
mittetulundusühing või äriühing.
Lõige 2 kehtestab, et taotletavasse projekti peab olema kaasatud vähemalt kümme Eestis
registreeritud äriühingut, kui projekti tegevuse sihtturud on Euroopa Majanduspiirkonna riigid,
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Šveits. Kui projekti sihtturgudest vähemalt üks
on kaugturg, siis peab olema kaasatud vähemalt kaheksa kasusaajat. Kaasatud äriühingud on ka
projekti lõppkasusaajad ning nende vahel jagatakse ära vähese tähtsusega abi vastavalt sellele,
millistes projekti tegevustes ta osales.
Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele.
Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele, toetuse andmise eesmärkidele ja
tulemustele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormil ning taotluses esitatud andmed
peavad olema täielikud ja õiged. Toetust saab taotleda vaid §-s 6 sätestatud tegevuste ja §-s 7
sätestatud abikõlblike kulude jaoks. Taotletav toetus peab vastama §-s 9 sätestatud toetuse
suurusele ja osakaalule. Projekti tegevused tuleb ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil.
Taotleja peab tagama projekti eelarves ette nähtud nõutava omafinantseeringu.
Taotluses tuleb nimetada sihtturg või -turud, kus taotleja tegevusi ellu viia plaanib ning
kasusaajad, keda plaanitakse tegevustesse kaasata. Kui taotlejal on projekti käigus soov
kasusaajaid muuta, siis tuleb sellest rakendusüksust teavitada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on
rakendusüksuse elluviidavad tegevused ja nende tähtajad.
Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise
alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi.
Eelnõu § 13 kohaselt viib rakendusüksus läbi taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui
avastab puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja.
Eelnõu §-s 14 kohaselt tehakse mittevastavuse korral taotluse rahuldamata jätmise otsus,
taotlust ei hinnata ning sellega menetlus lõpeb.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse projekti valikukriteeriumid ja -metoodikat ning hindamise
põhimõtteid.
Rakendusüksus võib hindamiseks kaasata ka eksperte, näiteks juhul, kui projekti valdkond on
komisjoni jaoks liiga spetsiifiline. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2
sätestatud nõuetele. Kõik taotluste hindamisse kaasatud isikud peavad olema erapooletud ning
hoidma hindamisel saadud teavet konfidentsiaalsena, mille tagamise regulatsioon sisaldub
lõikes 2.
Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon valikukriteeriumide alusel, mis on
kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised:
Valikukriteerium Osakaal
koondhindest Hinnatakse:
1. Projekti kooskõla
valdkondliku
arengukavaga, mõju
rakenduskava
erieesmärgi ja meetme
eesmärkide
saavutamisele
35%
Kas projekt on kooskõlas TAIE arengukava 2021–
2035 jt valdkondlike arengukavadega?
Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja
uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse
konkurentsivõimesse?
Kas ettevõtjate teadlikkus nende tegevusalaga
seotud olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest
kasvab?
Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate
uuenduslikest toodetest, teenustest ja
tehnoloogiatest kasvab?
Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate
teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku
fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist,
keskendudes kasusaajate tegevusaladele olulistele
väärtusahelatele?
Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud
kasvavad?
2. Projekti põhjendatus
20%
Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on
olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata
arenguvõimalus) ning seotud strateegiaga?
Kas taotleja poolt esitatud strateegia on selge ning
tagatud on tegevussuundade ja eesmärkide
kvaliteet? Kas strateegia panustab rahvusvahelise
konkurentsivõime kasvu?
Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus
projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega ja
mõjus ning ettenähtud tegevused võimaldavad
saavutada projekti eesmärke ning planeeritud
väljundeid ja tulemusi parimal moel?
Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on
asjakohane ning selgelt põhjendatud?
Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane? 3. Projekti
kuluefektiivsus
20%
Kas projektis kavandatud tegevused on
kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste
saavutamiseks?
Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st
on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on
eelarve kokku pandud?
4. Toetuse taotleja
suutlikkus projekti ellu
viia
15%
Kas projekti meeskond on
komplekteeritud/määratud, optimaalse suurusega
ja võimeline projekti ellu viima?
Kas projekti taotleja on motiveeritud ja võimeline
projekti omafinantseeringut katma? Kas taotleja on võimeline vajaduse korral katma
abikõlbmatuid kulusid? 5. Projekti kooskõla
Eesti pikaajalise
arengustrateegia
aluspõhimõtete ja
sihtidega
10% Kas projekt panustab § 3 lõikes 5 nimetatud „Eesti
2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud
sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“
saavutamisse?
Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud hindamismetoodika alusel.
Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus valikukriteeriumidest ja kooskõlastab
hindamismetoodika enne kinnitamist mitteametlikult vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 1
korraldusasutuse ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias
kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma
vastutusvaldkonnale. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse
veebilehtedel.
Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord.
Taotlused reastatakse paremusjärjestustes pingeritta. Rahuldatakse määruses sätestatud
minimaalse hinde saanud taotlused vastavalt pingereale kuni toetuste eelarve ammendumiseni.
Eelnõu §-s 17 kirjeldatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada.
Taotlus rahuldatakse osaliselt taotleja nõusolekul, sest see eeldab teatud tegevuste väljajätmist
või taotletud toetuse vähendamist. Kui taotleja ei nõustu, jäetakse taotlus rahuldamata.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord.
Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.
Rakendusüksus hindab taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning võib
rakendusüksus muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või
vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib
selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.
Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta.
6. peatükk
Aruande esitamine
Peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine.
Eelnõu §-s 20 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et
toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna
kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul.
Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse
perioodil kolme kuni kuue tagant ning lõikega 4 sätestatakse, et projekti lõpparuande esitab
toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
Kooskõlas lõigetega 5 ja 6 kehtestab rakendusüksus projekti vahe- ja lõpparuande vormid ning
seal nõutava teabe loetelu. Toetuse saajale tehakse need kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas.
Lõike 7 alusel kinnitab rakendusüksus projekti aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva
jooksul selle saamisest arvates juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses sätestatud
nõuetele.
Lõige 8 sätestab aruande täiendamata jätmise korral toetuse maksmata jätmise.
Lõikes 9 seatakse tingimuslikult järelaruande nõue juhuks, kui rakendusüksusel ei ole võimalik
majandusaasta aruannete põhjal infot koondada.
7. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Ühendmääruse § 18 alusel kasutatakse lihtsustatud kulude kasutamise põhimõtteid. Määruse
lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühendmääruse § 28 lõike 4 või 5 alusel ühtse määraga
lihtsustatud kulude alusel. Taotleja peab taotluses ära märkima, kumba pakutud kahest kulude
lihtsustamise variandist ta soovib kasutada. Valitud kulude lihtsustamise viisi ei ole võimalik
projekti kestel muuta. Kulud, millelt ühtset määra arvestatakse, esitatakse ja hüvitatakse
tegelike kulude alusel.
Ühendmääruse § 28 lõike 4 kohaselt saavad olla projekti ülejäänud abikõlblikud kulud 40%
arvestatuna projekti otsestest personalikuludest ehk abikõlblikud otsesed personalikulud +
ülejäänud abikõlblikud kulud (40% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) =
projekti abikõlblikud kulud kokku. Otsesed personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Ühendmääruse § 28 lõike 5 kohaselt saavad olla otsesed personalikulud 20% arvestatuna
projekti otsestest kuludest (ilma otseste personalikuludeta) ehk abikõlblikud otsesed kulud
(ilma otseste personalikuludeta) + otsesed personalikulud (20% arvestatuna otsestest
abikõlblikest kuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku. Projekti otsesed kulud ei või
sisaldada ehitustööde riigihankelepinguid ega asjade või teenuste riigihankelepinguid, mille
maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklis 2 või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 kindlaks määratud piirmäärasid.
Projekti otsesed kulud (ilma personalikuludeta) hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Lihtsustatud kulude alusel hüvitatavaid kulusid ei kontrollita, ei auditeerita selle kuluga
seotud tegelike kulutuste suurust ja tasumist, samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamises
neid eristama. Kontrollitakse tegevuse toimumist ja tulemuste saavutamist.
8. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lisaks määruses sätestatule
peab toetuse saaja täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale seatud kohustusi.
Toetuse saajal on kohustus teostada kasusaajate vastavuskontroll, arvutada vähese tähtsusega
abi suurus ning kandma selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.
Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on lõike 2
kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased
juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate
konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi
jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme rakendamise seisust ning
osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi
vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab rakendusüksus säilitama
riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.
9. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt
ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.
Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega
maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse
tagasinõudmise muu alus.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ühendmäärusele vastavalt kaalutlusõiguse alusel, kui
toetuse saaja on rikkunud oma kohustust toetuse saajana või jätnud täitmata nõude, mis on
mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse
saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasneva
kahju suurust võlaõigusseaduse tähenduses ei ole võimalik üheselt tuvastada. Näiteks on
kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet.
Toetuse tagasinõudmise alus võib olla ka toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või
pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei
anna see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid ajendab
rakendusüksust hindama, kas toetatav käimasoleva projekti tegevus jääb sealjuures pooleli, kas
see mõjutab projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalikku haldus- ja
toimimissuutlikkust) või kas projekt viiakse lõpuni ja eesmärgid saavutatakse.
Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi
tagasinõudmisel nelja kuu jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast
arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes
HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele
kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda
muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on HMS § 27
lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse
kantud elektronposti aadressile või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse kantud või
nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile.
Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse
tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu kasutada ei saa, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused
lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk tuleb ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui ka kümne tööpäeva jooksul alates
toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse
ajatamiseks.
Eelnõu § 23 lõikega 2 kehtestatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord olukorras, kus
vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, toetuse saaja on abi väärkasutanud või abi on
ühisturuga kokkusobimatu. Nõukogu määruse (EL) 2915/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks
(kodifitseeritud tekst, ELT L 248/9, 24.09.2015) artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus
abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul.
Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Eelnõu on kooskõlas järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk
160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93,
parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).
Eelnõu vastab komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Määruse mõjud
Määrusel on positiivne mõju Eesti majandusele
Arvestades Eesti siseturu väiksust, on eksport majanduse jaoks väga oluline. Väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi VKE-d) on üldjuhul raske iseseisvalt uutele turgudele
siseneda ja uusi partnereid leida. Seetõttu on oluline toetada ühiseid algatusi ja tegevusi
rahvusvahelistumise edendamisel. Kaasates projekti ka suurettevõtjad, luuakse tugevam
süsteem, mis toetab VKE-de kasvu ja konkurentsivõimet. Suurettevõtjad võivad aidata VKE-
del jõuda rahvusvahelistele turgudele, pakkudes neile uusi koostöövõimalusi, teadmisi ja
ressursse. Sellel on otsene mõju nii projektis osalevatele VKE-dele kui ka neile, kes on
suurettevõtjate tarneahelas, aidates kaasa kogu sektori arengule ja majanduse ekspordivõime
kasvule.
Eesti ekspordistruktuuri suur kontsentreeritus piirkondlikele turgudele, kus näiteks Soome ja
Rootsi moodustavad koos 26% kaupade ekspordist, muudab riigi majanduse haavatavaks
piirkondlike kriiside suhtes. Ühised algatused rahvusvahelistumisel aitavad mitmekesistada
eksporditurge, vähendades majandusriske ja avades võimalusi minna uutele sihtturgudele
väljaspool traditsioonilist regiooni.
Globaalsed trendid, nagu rohe- ja digitehnoloogiate arendamine ning tervishoiusektori
innovatsioon, nõuavad kohanemist ja kiirendatud koostööd, mida erialaliidud saavad tõhusalt
koordineerida. Eesti ettevõtjad vajavad tuge, et vastata uutele nõudmistele ja pakkuda suurema
lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Väike turumaht ja ressursinappus tähendavad, et Eesti ettevõtjad peavad keskenduma
väärtusahela kõrgemale tasemele, pakkudes suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Mitmes valdkonnas (näiteks puidutööstuses) on Eestil suur mahajäämus võrreldes naaberriikide
väärtusloome tasemega. Ühised rahvusvahelistumise algatused annavad ettevõtjatele ligipääsu
teadus- ja arendustegevusele, teadmiste jagamisele ja rahvusvahelistele kontaktvõrgustikele.
Teenuste osakaalu kasv Eesti ekspordis, eriti IT- ja digitaalsete lahenduste valdkonnas, on
näidanud suurt potentsiaali. Samal ajal nõuab see sektor tihedat rahvusvahelist koostööd ja
turundust, mida saab edukalt edendada erialaliitude kaudu, panustades ühiselt rahvusvahelisse
nähtavusse ja konkurentsivõime suurendamisse.
Kokkuvõttes on erialaliidud keskseks jõuks, mis suudavad koondada sektorite jõupingutused,
tugevdada koostööd ning võimaldada Eesti ettevõtjatel kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutuvate
majandustingimustega. Ühistegevuste toetamine on strateegiline investeering, mis aitab Eesti
ekspordil püsida konkurentsivõimelisena ja avada uusi turuvõimalusi globaalsel areenil.
Kuna toetust saab kuni poole ulatuses projekti mahust, siis ettevõtjad peavad ise lisama
vähemalt 2 miljonit eurot.
Rahvusvaheliste uuringute10, 11, 12, 13 põhjal on messidel jmt rahvusvahelistumise tegevustel
positiivne mõju ettevõtjatel võrgustiku tekkimisele, uute teadmiste omandamisele,
innovatsioonile, kasvule jne. Samas on ka uuringutulemusi, mille järgi näiteks mõju müügile ei
ole selge. Kuna eri uuringud käsitlevad eri riike ja tegevusvaldkondi, siis ei ole nende tulemused
otseselt kõnealusele juhtumile üle kantavad. Meetmega sarnaseid tegevusi on Eestis tehtud ka
varem, klastrite toetamise meetmes. Sellele kogemusele tuginedes võib rõhutada, et ettevõtjad
hindasid selliseid tegevusi ja nende toetamist positiivselt.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõuga kavandatava Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatava toetuse eelarve
on 2 000 000 eurot. Vahendid eraldatakse toetusele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
10.02.2023. a käskkirjaga nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja
innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ kinnitatud toetuse eelarve vähendamise kaudu,
täpsemalt sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas
välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste
kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise
toetamine) arvelt. Seeläbi väheneb mõnevõrra (u 0,28 mln võrra) sekkumise riikliku
kaasfinantseeringu vajadus. Teisisõnu vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvemahtu,
suunates osa vahendeid turule avatud taotlemise kaudu.
Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne
riigieelarvele lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus.
Toetuse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile
ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja erialaliitudele.
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel,
Rahandusministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi ja Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastamisel esitatud
märkused ja nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 1.
10 Role of international trade shows in small firm internationalization: A network perspective 11 Trade Shows and SME Internationalisation: Networking for Performance | Management International Review 12 Are trade fairs relevant for local innovation knowledge networks? Evidence from Shanghai equipment
manufacturing. - EBSCO 13 Trade Fairs, Trade Shows, and Exhibitions: A Literature Review: An Abstract | Request PDF
Lisad:
Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete
põhimõtete vaheliste seoste analüüs.
Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK analüüs.
Lisa 3. TAT riskihindamise tabel.
Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel.
Lisa 1
Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete
põhimõtete vaheliste seoste analüüs
„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted
Eesti majandus on
uuendusmeelne ja
teaduspõhine
Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)
Ühiskonna eri gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse võrdsed
võimalused meetme tegevustes osalemiseks.
Meetmest toetatud projektid võivad panustada ka eri
ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes
ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute
tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid
võimalusi pakuvad.
Meetmel on kaudne seos võrdsete võimaluste edendamisega.
Sooline võrdõiguslikkus
Meetmel on kaudne seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega
teadus- ja arendustegevuse valdkonna tööhõives. Teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas töötab ettevõtlussektoris naisi vähem kui
mehi, samuti on valdkonnas sooline palgalõhe meeste kasuks.
Projektid saavad panustada valdkonnas soolise tasakaalu
suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide
leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost
kandidaadi.
Ligipääsetavus
Meetmes tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või
liikumispuue) inimestele füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu meetme
tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii meetmega seotud tegevuste info
ja kommunikatsioon kui ka tegevuste rakendamine võtma arvesse
ligipääsetavuse nõudeid ning tagama selle alates tegevuse
ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks
meetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus
loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid
seal, kus see on asjakohane.
Regionaalne tasakaalustatus
Valdkonna peamised probleemid on suured piirkondadevahelised
erinevused ettevõtjate konkurentsivõimes ning oskustega tööjõu ja
kapitali kättesaadavus.
Vaatamata suurtele piirkondlike erinevustele on toetusega tehtavate
tegevuste järele vajadus üle Eesti, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb
endiselt alla Euroopa Liidu keskmise. Kuna erialaliitudesse kuuluvad
ettevõtjad tegutsevad üle Eesti, siis ulatub toetuse mõju igasse
maakonda. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse
ülekandeefekti võimalus, kus juba tegevustes osalenud ettevõtjad
inspireerivad teisi ettevõtjaid osalema. Seda edendatakse
kommunikatiivsete alategevuste kaudu.
Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP
elaniku kohta EL 27 keskmisest.
Keskkond/kliima
Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad
nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast
fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-
ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised
eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti
energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada
energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on
plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi
energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks
tuule- või bioenergeetika valdkonnas. Toetatakse
salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digiteeritud
energiasüsteemide arendamist. Lisaks toetatakse lahendusi, mis
aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete
ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine, nutikate ja säästlike
transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide
ja -süsteemide optimeerimine.
Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel
väärindada kohalikke varusid kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja
suure ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka
sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.
Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada
kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab
fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on
tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära
toore ning tootmises tekkivad jäätmed. Samuti on olulisel kohal selliste
tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid
keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning kasutada kõrvalsaadusi
ja jääke teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete
ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist.
Digilahendused. Fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja
kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust
uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum.
Kõnealuses fookusvaldkonnas toetatakse ka projekte ja tegevusi, mis
loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja
transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda,
vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke.
Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentne
transpordisüsteem (optimeerimine, ressursside parem kasutamine),
intelligentne tänavavalgustus, robotite kasutamine ja
automatiseerimine, arukad energiavõrgud.
Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside
heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.
Kaudne panus „Eesti 2035“ näitajatesse: ressursitootlikkus ja
kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.
„Ei kahjusta
oluliselt“
põhimõte ja
kliimakindlus
Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk „ei kahjusta oluliselt“
põhimõttele vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise
käigus. Analüüsis ei tuvastatud, et hõlmatud meetmed põhjustaks
olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad n-ö pehmed
tegevused pigem arvestavad kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ja
panustavad nende saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja kehtestada
täiendavaid leevendusmeetmeid.
Lisa 4. KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE
TABEL
Ettepanek/märkus Esitaja
Arvestatud
/mittearvestatud
põhjendus
Seletuskirjas on tingimus: Määrust ei
kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu
Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L
231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7
sätestatud juhtudel.
See tingimus peaks olema ka määruses.
Kliimaministeerium
Arvestatud
Kuna üks toetatavatest tegevustest on
projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste,
messide ja teiste sarnaste sündmuste
korraldamine ja nendel osalemine,
soovitan lisada seletuskirja, et ürituste
korraldamisel järgitakse
keskkonnahoidlike sündmuste
korraldamise juhendit. See on leitav
Kliimaministeeriumi veebilehel
Keskkonnateadlikkus |
Kliimaministeerium
Arvestatud
Kordame mitteametlikus
kooskõlastusringis tehtud ettepanekut:
palun lisada eelnõu § 1, et määrust ei
kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu
Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT
L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93),
artiklis 7 sätestatud juhtudel.
Riigi Tugiteenuste
Keskus
Arvestatud
Kordame mitteametlikus
kooskõlastusringis tehtud kommentaari:
palun lisada määruse §-i 7 millist ühtse
määra varianti kasutatakse ja millises
määras. See on välja toodud
seletuskirjas, kuid kindlasti vajalik
sätestada määruses endas.
Arvestatud
Eelnõu § 7 pealkiri on kulude
abikõlblikkus. Eemaldatud on
abikõlblike kulude lõige 1, mis
mitteametlikus kooskõlastamises oli ja
mis viitas ÜM § 15-le. Palun taastada.
Ei arvesta. Eelnõu § 1
lg 3 on viidatud
ühendmäärusele, mille
regulatsioon kohaldub
kulude
abikõlblikkusele. Eelnõu § 8 lg 5 - palun täpsustada, kas
abikõlblikkuse perioodi muutmisel võib
ületada lõikes 4 nimetatud minimaalset
ja maksimaalset abikõlblikkuse perioodi
Arvestatud
Eelnõu § 8 lg 5 projekti abikõlblikkuse
perioodi lühendamine palun eelnõust
välja jätta. Projekti perioodi
lühendamist ei pea taotlema; kui toetuse
saaja teeb oma tegevused kiiremini, siis
projekt lõpeb varem, toetuse saaja esitab
lõpparuande ja lõppmakse aluseks
olevad kuludokumendid.
Arvestatud
Eelnõu § 14 - §-i pealkiri ja selle sisu ei
ole omavahel kooskõlas. Taotluse
rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja kord on sätestatud eelnõu
§-is 16. §-is 14 tuleks pealkirja järgi
reguleerida taotleja ja taotluse nõuetele
vastavuse tuvastamist.
Ei arvesta. Eelnõu näeb
ette, et kui esineb
vähemalt üks § 14
loetletud asjaolu, siis
jäetakse taotlus
rahuldamata ning seda
ei esitata hindamisele.
Eelnõu § 16 lg 1 p 3 - palun sätestada ka
see, et toetust ei saa anda projektile, mis
eelnõu § 15 lg 3 p 5 nimetatud
kriteeriumi hindeks on saanud 0.
Toetust ei tohi anda projektile, mis ei ole
kooskõlas mitte ühegi „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihiga.
Arvestatud
Kas meetmest on võimalik saada
toetust ka sellisteks uuringuteks ja
analüüsideks, mis on vajalikud Eesti
kui turismisihtkoha
ekspordivõimekuse analüüsimiseks
(st turismi puhul on eksportiva turu osas
veidi vastupidine olukord –
turismiettevõtjad ei vii oma teenuseid
või tooteid välisturule vaid panus
eksporti tuleb sellest, kui meie tooted ja
teenused on rahvusvaheliselt
atraktiivsed väliskülastajatele, kes oma
tarbimisega siin toovad välisriikide raha
meile Eestisse)? Eesti Hotellide ja
Restoranide Liit
Selgitus: jah, ka
selliseks uuringuks või
analüüsiks võib antud
meetmest toetust
taotleda.
Teiseks palume selgitust
turismisektorit arvesse võttes
seletuskirjas lk 2 punktis 1.4. olevale
tekstile: „Oluliseks kriteeriumiks on, et
taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks,
kuidas toetatava tegevuse toetus
koosmõjus muude tegevustega
võimaldab prioriteetturgudel ekspordi
kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat
lisandväärtust, sektori mahtu ning
sektori teadus-, arendus- ja
innovatsioonivõimekust.“
EHRL kommentaar: Selgitame, et
kõiki sektoreid ei saa hinnata ühtsete
kriteeriumide alusel, kuna iga sektoril
Selgitus: Toetuse
eesmärgid –
lisandväärtuse
kasvatamine,
ekspordimahu
suurendamine ning
teadus- ja
innovatsioonivõimekuse
arendamine – on
kooskõlas Eesti
majanduse pikaajaliste
sihtidega ja suunatud
kogu ettevõtlussektori
konkurentsivõime
tõstmisele.
on oma eripärad. Eesti majandusedu
saavutamiseks on oluline, et ka
madalama lisandväärtusega sektorid
suudaksid kasvada ja panustada
majandusse. Toetuse mõju hindamisel
tuleb arvestada mitte ainult
lisandväärtuse kasvu, sektori mahu ja
teadus- ning innovatsioonivõimekuse
arengut, vaid ka tegevuste koosmõju.
Turismisektori teenused, nagu
restoranid ja hotellid, peavad olema
kõrgtasemel horisontaalselt teisi
sektoreid toetavana. Kui turismi
infrastruktuur on tasemel, mõjutab see
ka teiste sektorite arengut ja vastupidi
turismi edu sõltub teiste sektorite edust
– keegi ei taha investeerida riiki, kus
pole korralikke hotelle ja
rahvusvaheliselt tunnustatud restorane.
Kas on võimalik sellest tulenevalt ka
toetuse sisu muuta?
Seletuskirjas lk 6: Eestis tegutseb üle
saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses
on ühendused, mis tegutsevad
järgmistes valdkondades: 1) IKT (sh
elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad;
3) rohetehnoloogiad (sh energia); 4)
toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh
mööbel ja puidukeemia; 6) masina- ja
metallitööstus (omatooted,
tehnoloogiad, insener-tehnilised
teenused); 7) kaitsetööstuse
innovaatilised lahendused; 8)
merendussektori innovaatilised
lahendused (laevaehitus, seadmed,
tehnoloogiad, varustus); 9)
transpordisektori innovaatilised
lahendused.
EHRL küsimus: Mis põhjusel on välja
jäetud hotellinduse sektori liidud? Kas
Restoranide sektor läheb toidu- ja
joogisektori alla? Miks on välja jäetud
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
(EHRL)? EHRL esindab üle 200 liikme,
mis on oluline osa Eesti turismisektorist,
mis omakorda moodustab olulise osa
Eesti teenuste eksporti panustavast
osast.
Selgitus: Käesoleva
toetusmeetme fookus on
suunatud eelkõige
nimetatud sektoritel
ning mille puhul
nähakse olulist
kasvupotentsiaali ja
kõrget lisandväärtust
Eesti majanduses.
Toetuse eesmärk on
tugevdada just nende
valdkondade erialaliite,
mis tegelevad
innovatsiooni,
tehnoloogiaarenduse ja
ekspordipotentsiaali
suurendamisega.
Turismisektorile on
olemas eraldi
toetusmeetmed ja -
programmid, mis
arvestavad sektori
spetsiifikat ja vajadusi.
Samas ei ole
turismisektor sellest
toetusest kuidagi
välistatud – kui projekt
vastab meetme
eesmärkidele ja
nõuetele ning tegevused
haakuvad toetusmeetme
fookusega, on ka
turismisektori liidud
potentsiaalsed toetuse
taotlejad.
Peatükk 3 § 10: Lõike 1 kohaselt võib
toetust taotleda ettevõtjaid
sektoripõhiselt esindav sihtasutus,
mittetulundusühing või äriühing, kes
esindab sektoripõhiselt vähemalt
kümmet partnerit. Lõige 2 kehtestab,
et taotletavasse projekti peab olema
kaasatud vähemalt kümme Eestis
registreeritud äriühingut, kes on ka
projekti lõppkasusaajad ning kelle
vahel jagatakse võrdselt ära vähese
tähtsusega abi.
EHRL küsimus: Millest tuleneb
vähemalt 10 partneri nõue? Kuidas
lahendada neid probleeme, mis
puudutavad kogu liikmeskonda? Et
tagada toetuse õiglane jaotamine kõigi
liidu liikmete vahel, soovitame muuta
meetme tingimusi nii, et toetus ei
sõltuks üksnes projektis osalevate 10
partneri olemasolust, peaks olema
võimalus viia läbi ka analüüse, mis
mõjutavad kogu sektorit. St toetuse
jaotamine võiks põhineda analüüsil, mis
hindab tegevuste mõju kõigile
liikmetele, arvestades sektoripõhist
kasu, teadus- ja arendustegevuse
toetamist ning koostöövõimaluste
loomist. Kuidas saaks laiem huvitatud
liikmeskond osaleda ja kasu saada?
Selgitus: Nõue, et
projektis peab olema
vähemalt 8 või 10
Eestis registreeritud
äriühingust kasusaajat,
tuleneb soovist tagada
projekti piisav mastaap
ja esinduslikkus. See
aitab hinnata projekti
elluviimise võimekust
ning kindlustada, et
toetuse mõju ulatub
reaalselt sektoris
tegutsevate ettevõteteni.
Kasusaajad on
määratletud kui
projektist otseselt kasu
saavad ettevõtted, kelle
vahel jagatakse vähese
tähtsusega abi (VTA).
Soovi korral võib
taotleja kaasata
kasusaajatena kõik oma
liikmed – eeldusel, et
need liikmed on sellega
nõus. Sellisel juhul
jagatakse vähese
tähtsusega abi nende
kõigi vahel, vastavalt
määruses sätestatud
tingimustele.
Peatükk 4 §15 ja üldse kogu
toetusskeem: Hotelli- ja restoranisektor
vajab toetust, et luua ettevõtetes
võimalusi, mis aitavad neil olla
võimelised pakkuma rahvusvaheliselt
konkurentsvõimelisi teenuseid
külalistele välisturgudelt (nt Eesti
järgmise eesistumise raames), luua uusi
teadmisi ja tehnoloogiaid (täna toimub
nii hotelli- kui ka restoranisektoris kiire
digitaliseerimise võimaluste areng,
kestlikkuse osas edasi liikumine ning
innovatsiooni otsimine, kuid paraku ei
pruugi see olla kõikidele kättesaadav)
ning tugevdada Eesti toidu ja
hotellinduse positsiooni globaalses
konkurentsis (võttes siin eeskujuks
Selgitus: Jah, on.
näiteks Taani kui toiduturismi eesvedaja
maa vms). Eesti hotellide ja restoranide
ekspordivõimekuse hoidmiseks ja
tõstmiseks on vajalikud mitmed
analüüsid, et luua eeldusi uuteks
investeeringuteks ja koostöö
tekkimiseks ning meelitada siia rohkem
külastajaid.
EHRL küsimus: Praegusest eelnõust
ei tule selgelt välja, kas näiteks Eesti
restoranituru ekspordivõimekuse
kasvuks vajalike kitsaskohtade
uuring oleks abikõlblik, st et saaksime
tagada, et ka 10. aasta pärast on
Michelini giidil huvi meie turu vastu,
st siin on piisavalt restorane, mis on
rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised ja pakuvad
huvi välituristidele vms?
Eelnõu § 7 lg 1 on loetletud
abikõlbmatud kulud, kuid loetelu
abikõlblikest kuludest puudub. Teeme
ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik §
7 lg 1 mitte loetletud kulud on
abikõlblikud.
Eesti Infotehnoloogia
ja
Telekommunikatsiooni
Liit
Arvestatud.
Abikõlblikud kulud on
määratletud § 7 lõikes
1.
Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud, et §
6 lõike 1 punktis 5 sätestatud
sündmusega seotud klientide,
koostööpartnerite või külaliste
võõrustamisega kaasnev kulu on
abikõlbmatu. Peame sellist käsitlust
äärmiselt kahetsusväärseks, kuna
sellega muutuksid abikõlbmatuks
näiteks sissetulevate delegatsioonide
võõrustamisega ja visiitidel ja messidel
korraldatavad võrgustumisüritused
(ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme
ettepaneku määrust muuta selliselt, et
oleks tagatud mainitud kulude
abikõlblikkus.
Arvestatud. Tegemist
oli sõnastuse veaga.
Asendasime välistuse
„esinduskulu“ oluliselt
kitsama välistusega
„meened, kingitused ja
lilled.“
§ 10 lg 1 on toodud, et toetust võib
taotleda partnereid sektoripõhiselt
esindav ning vähemalt üks aasta enne
taotluse esitamise kuupäeva Eestis
registreeritud sihtasutus,
mittetulundusühing või äriühing.
Teeme ettepaneku lihtsustamise
huvides uueks sõnastuseks: toetust
võib taotleda partnereid
sektoripõhiselt esindav ning vähemalt
üks aasta enne taotluse esitamise
kuupäeva Eestis registreeritud
Selgitus: Planeeritavad
kasusaajad tuleb
endiselt taotlemisel
välja tuua. Selle järgi
hinnatakse projekti
võimekust. Jätame sisse
paindlikkuse nimetada
lõplikud kasusaajad
hiljem aruandega.
sihtasutus, mittetulundusühing või
äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget.
Pakutav muudatus on seotud järgneva
ettepanekuga nimetada ettevõtjatest
partnerid kasusaajateks. Samuti
tagatakse sellega taotleva
organisatsiooni võimekus projekti ellu
viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal
on olemas aktiivsed liikmed
organisatsioonis, või äriühingu puhul
lepingulised partnerid, kellele teenust
osutatakse.
§ 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla
Eestis registreeritud äriühing ning et
projekti elluviimisel peab osalema
vähemalt kümme partnerit. Et
vähendada bürokraatiat ja teha projektis
osalevate ettevõtete tegevuste tegemine
võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku
käsitleda projektis osalevaid
ettevõtteid kasusaajatena, mitte
partneritena. Sellisel juhul erialaliit
vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi
VTA arvestuse jälgimise eest.
Taotlemisel saab erialaliit välja tuua
vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise
hetkel liikmeskonnas valitud
sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja
kui tekib muudatusi, siis sellest
teavitatakse projekti aruandes.
Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik
kasusaavate ettevõtete arv saab olema
suurem kui hetkel seletuskirjas toodud
väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete
kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei
nõua eraldi vormide täitmist ja
menetlusprotsesse.
Arvestatud. Projektis
osalevaid ettevõtteid
käsitletakse
kasusaajatena, mitte
partneritena. Taotleja
(ehk erialaliit) vastutab
kasusaajate kulude ja
ühtlasi VTA arvestuse
jälgimise eest.
Seonduvalt punktis 4 toodud
ettepanekutega teeme ettepaneku
kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis
nõuab taotlemisel partneri
esindusõigusliku isiku allkirjastatud
partneri info esitamist rakendusüksuse
vormil, kus on märgitud partneri
üldandmed ja partneri roll projektis. See
on liigne bürokraatia ja ettevõtete
käsitlemisel kasusaajatena ei ole see
vajalik.
Arvestatud. Nõue
muudetud
paindlikumaks.
Taotlemisel on vaja
esitada kasusaajate
kohta vaid üldinfo.
Selleks, et abikõlblike kulude mõiste
oleks selgelt ja üheselt mõistetav teeme
ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik
Eesti Masinatööstuse
Liit
Arvestatud.
Abikõlblikud kulud on
määratletud § 7 lõikes
1.
§ 7 lg 1 mitte loetletud kulud on
abikõlblikud.
Igasuguste eksporditegevustega käivad
paratamatult kaasas ka esindus ja
vastuvõtukulud. Eelnõu § 7 lõikes 2 on
öeldud, et § 6 lõike 1 punktis 5
sätestatud sündmusega seotud klientide,
koostööpartnerite või külaliste
võõrustamisega kaasnev kulu on
abikõlbmatu. Selline lähenemine ei
toeta kuidagi meetme eesmärke, kuna
sellega muutuksid abikõlbmatuks
näiteks sissetulevate delegatsioonide
võõrustamisega ja visiitidel ja messidel
korraldatavad võrgustumisüritused
(ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme
ettepaneku määrust muuta selliselt,
et oleks tagatud mainitud kulude
abikõlblikkus.
Eesti Masinatööstuse
Liit
Arvestatud. Tegemist
oli sõnastuse veaga.
Asendasime välistuse
„esinduskulu“ oluliselt
kitsama välistusega
„meened, kingitused ja
lilled.“
§ 10 lg 1 on toodud, et toetust võib
taotleda partnereid sektoripõhiselt
esindav ning vähemalt üks aasta enne
taotluse esitamise kuupäeva Eestis
registreeritud sihtasutus,
mittetulundusühing või
äriühing. Teeme ettepaneku
lihtsustamise huvides uueks
sõnastuseks: toetust võib taotleda
partnereid sektoripõhiselt esindav
ning vähemalt üks aasta enne
taotluse esitamise kuupäeva Eestis
registreeritud sihtasutus,
mittetulundusühing või äriühing,
kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav
muudatus on seotud järgneva
ettepanekuga nimetada ettevõtjatest
partnerid kasusaajateks. Samuti
tagatakse sellega taotleva
organisatsiooni võimekus projekti ellu
viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal
on olemas aktiivsed liikmed
organisatsioonis, või äriühingu puhul
lepingulised partnerid, kellele teenust
osutatakse.
Eesti Masinatööstuse
Liit
Selgitus: Planeeritavad
kasusaajad tuleb
endiselt taotlemisel
välja tuua. Selle järgi
hinnatakse projekti
võimekust. Jätame sisse
paindlikkuse nimetada
lõplikud kasusaajad
hiljem aruandega.
§ 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla
Eestis registreeritud äriühing ning et
projekti elluviimisel peab osalema
vähemalt kümme partnerit. Et
vähendada bürokraatiat ja teha projektis
osalevate ettevõtete tegevuste tegemine
võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku
käsitleda projektis osalevaid
Arvestatud. Projektis
osalevaid ettevõtteid
käsitletakse
kasusaajatena, mitte
partneritena. Taotleja
(ehk erialaliit) vastutab
kasusaajate kulude ja
ettevõtteid kasusaajatena, mitte
partneritena. Sellisel juhul erialaliit
vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi
VTA arvestuse jälgimise eest.
Taotlemisel saab erialaliit välja tuua
vähemalt 10 ettevõtet, kes on
taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud
sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja
kui tekib muudatusi, siis sellest
teavitatakse projekti aruandes.
Muudatuse tulemusel tõenäoliselt
lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab
olema suurem kui hetkel seletuskirjas
toodud väljundnäitaja 130, kuna
ettevõtete kaasamine tegevustesse
lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide
täitmist ja menetlusprotsesse
ühtlasi VTA arvestuse
jälgimise eest.
Seonduvalt punktis 4 toodud
ettepanekutega teeme ettepaneku
kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis
nõuab taotlemisel partneri
esindusõigusliku isiku allkirjastatud
partneri info esitamist rakendusüksuse
vormil, kus on märgitud partneri
üldandmed ja partneri roll projektis.
See on liigne bürokraatia ja ettevõtete
käsitlemisel kasusaajatena ei ole see
vajalik. Lisaks annab see võimaluse
kiirelt ja vähese bürokraatiaga kaasata
projekti erinevatesse etappidesse
erinevaid ettevõtteid.
Arvestatud. Nõue
muudetud
paindlikumaks.
Taotlemisel on vaja
esitada kasusaajate
kohta vaid üldinfo.
§ 20. “Aruande esitamine” lg2 on
öeldud, et aruanded esitatakse 6 kuu
tagant. Teeme ettepaneku, et sinna
lisatakse ka võimalus esitada
aruandeid 3 kuu tagant, kuna
paljudele liitudele võib osutuda
rahaliselt koormavaks ilma toetuseta
kulusid katta, eriti kui on
eksporditegevuste poolelt tihe periood.
Arvestatud.
Üks keskseid võimalikke
probleemkohti puudutab toetuse
määrasid. 50% omaosaluse nõue võib
olla põhjendatud pikaajaliselt
tegutsenud ja majanduslikult
tugevamate liitude puhul, kelle
liikmesettevõtted omavad stabiilset
finantsvõimekust. Kuid nooremate või
arenevate liitude jaoks kujutab selline
kõrge lävend endast märkimisväärset
takistust, vähendades ligipääsu
rahastusele ja pärssides sektori
Eesti Rohetehnoloogia
Liit
Mittearvestatud. Eestil
on liikmesriigina
kohustus tagada EL
toetusele riigi panus
(kas riiklik
kaasfinantseering või
omafinantseering).
Ettevõtetele suunatud
avatud taotlemise
põhimõttel suunatud
toetuste puhul
rakendatakse
potentsiaali arendamist. Selline piirang
võib takistada uute tegijate kaasamist ja
piirata valdkonna ekspordisuutlikkuse
laiapõhjalisemat arengut. Sektoril on
aga selgelt tugev kasvupotentsiaal,
mille realiseerimiseks on vaja
mitmekesisemat toetust. Seetõttu on
põhjendatud paindlikuma omaosaluse
mehhanismi kaalumine, mis arvestab
liidu arenguetappi ja liikmeskonna
maksevõimet. Üheks lahenduseks võiks
olla mittemateriaalse omaosaluse
ametlik arvessevõtt, eelkõige noorte või
arenevate liitude puhul. Selline
lähenemine võimaldaks maksimaalselt
rakendada olemasolevat võrgustikku,
mh liikmete ekspertiisi ja vabatahtlikku
panust, tõstes projektide sisulist
väärtust ning vähendades
toetussüsteemi finantsilist koormust
ilma kvaliteedis järeleandmisi
tegemata. Lisaks toetaks see võrdsust ja
mitmekesisust sektoris, aidates kaasa
tasakaalustatud arengule. Eelkõige
vajavad tuge just
väljakujunemisjärgus olevad liidud
ja organisatsioonid, et
mitmekesistada sektorit, tuua
innovatsiooni laiemalt kasutusse ning
tagada, et uued lahendused jõuaksid
võimalikult paljude inimesteni.
tavapäraselt
omafinantseeringu
nõuet lähtuvalt mh
riigiabi nõuetest.
Lisaks kerkib küsimus rahavoogude
haldamise kohta. Tervitatav on, et
toetuse väljamaksed on seotud
vahearuannete ja tegelike kuludega,
kuid praktikas võib see tekitada raskusi
projektide alustamisel – eriti juhul, kui
kogu rahastus tuleb hilisema
hüvitisena. Võimalus maksta osa
toetustest ette, näiteks projekti
esimeseks perioodiks, võimaldaks
tegevusi sujuvamalt käivitada ja
maandaks likviidsusriskide mõju.
Mittearvestatud.
Toetuse ettemakse
võimaldamist ei ole
planeeritud. Selle
asemel oleme teinud
meetme tingimustes
muudatuse, mille
kohaselt saab toetuse
väljamakseid taotleda
juba iga 3 kuu järel
vahearuannete alusel.
Ettemakse
võimaldamine looks
tarbetut lisabürokraatiat
nii rakendusüksusele
kui ka taotlejale. Lisaks
eeldab toetuse
kasutamine teatud
tasemel finantsilist
võimekust, sealhulgas
omafinantseeringu
katmist.
Partnerite arvu osas tuleb arvestada, et
suure hulga partnerite kaasamine ja
koordineerimine on ajamahukas töö,
mis võib väiksemate organisatsioonide
ressursse oluliselt koormata. Kui
toetussumma on tagasihoidlik, ei
pruugi 10 partneri minimaalne arv olla
proportsionaalne töömahuga. Mõistlik
oleks ehk siinkohal kaaluda seose
loomist toetussumma ja partnerite arvu
vahel.
Arvestatud. Kaalutud
erinevaid alternatiive
meetme paindlikumaks
ja kättesaadavamaks
muutmise osas. Sellest
lähtuvalt võimaldatud
kaugturgudele suunatud
projektides kaasata
vähemalt 8 kasusaajat.
Samuti väärib tähelepanu abikõlblike
kulude ülesehitus. Kui toetuse struktuur
võimaldaks eristada personalikulusid ja
muid kulusid erineva kaetusmääraga
(näiteks suurem osakaal
personalikulude puhul), aitaks see
paremini peegeldada projekti tegelikke
vajadusi ja teha partneritele osalemise
tingimused arusaadavamaks. Paljud
partnerid eelistaksid selget ülevaadet
konkreetsetest, käega katsutavatest
kuludest nagu reisid ja majutus, mida
on lihtsam põhjendada ja
kommunikeerida.
Selgitus: kulude
lihtsustamise viisid on
välja toodud § 7 lõikes
2. Taotleja saab
taotlemisel valida kahe
erineva kulude
lihtsustamise viisi
vahel.
Bürokraatia vähendamiseks soovitame
kaaluda suunata tegevused
kasusaavatele ettevõtetele mitte kaasata
ettevõtteid määruse mõttes partneritena.
Selline lähenemine teeb toetuse
kasutamise paindlikumaks, kuna
kaasatud ettevõtted võivad projekti
käigus muutuda. Sellisel juhul ei tule
nende osas teostada kontrolli taotluse
esitamisel ja vähese tähtsusega abi
arvestus muutub tegeliku kulu põhiseks
(vastavalt tekkinud kulule). Kasusaajate
üle arvestuse pidamine ning kontroll on
toetuse saaja vastutada.
Ettevõtluse ja
Innovatsiooni
Sihtasutus
Arvestatud. Projektis
osalevaid ettevõtteid
käsitletakse
kasusaajatena, mitte
partneritena. Taotleja
(ehk erialaliit) vastutab
kasusaajate kulude ja
ühtlasi VTA arvestuse
jälgimise eest.
Eelnõu § 2 lg 2 soovitame kustutada,
sest see tingimus kohaldub toetusele,
mis antakse üldise grupierandi määruse
Arvestatud.
alusel. Kuna üldise grupierandi määrus
ei ole antud toetuse puhul kasutusel,
siis ei ole vastav lõige vajalik.
Eelnõu § 3 lg 7 soovitame sõnastada
järgmiselt: „Toetus panustab Vabariigi
Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035”
(edaspidi TAIE) eesmärkidesse.“
Eelnõus toodud sõnastus „Toetatakse
projekte, mis panustavad TAIE
eesmärkidesse“ eeldab, et tuleb hinnata
iga taotluse vastavust TAIE
eesmärkidele, kuid selline
vastavushindamine ei ole antud toetuse
puhul mõistlik ega vajalik. Samas
soovitame määruse seletuskirjas
selgitada, et antud säte on hinnatav
valikukriteeriumite alusel ning selle
sätte osas ei teostata vastavuskontrolli.
Arvestatud.
Eelnõu § 4 lg 2 soovitame mõiste
„sektor“ defineerida järgmiselt: „sektor
on ettevõtlusvaldkond, mis koondab
ettevõtjaid ühise eesmärgi
saavutamiseks“. Eelnõus kasutatakse
sõna „tegevusvaldkond“, mis on oma
olemuselt kitsas ja piirav ning
tavapäraselt kasutatakse
tegevusvaldkonna määramiseks
EMTAK koode. Sektori defineerimine
läbi EMTAK koodide ei ole antud juhul
asjakohane.
Arvestatud.
Eelnõu § 6 lg 1 p 1 soovitame
täiendada sõnastust viitega
Ühendmääruse § 16-le, mis võimaldab
värvata töötajaid nii töölepinguga kui
ka võlaõigusliku lepinguga.
Ei arvesta, sest
ühendmäärus kehtib
niikuinii.
Eelnõu § 7 soovitame täiendada
sõnastust järgmiselt: „Abikõlbmatud on
lisaks ühendmääruse § 17 loetletud
kuludele: /…/“ ning loetelust kustutada
kõik punktid (p 1, 2, 3 ja 6), mis on
ühendmääruses juba loetletud.
Arvestatud osaliselt.
Ei ole vaja sõnastust
täiendada, sest
ühendmäärus kehtib.
Eelnõu § 7 lg 5 p soovitame asendada
välistuse „esinduskulu“ oluliselt
kitsama välistusega „meened,
kingitused ja lilled“, kuna toetuse
eesmärkidest lähtuvalt on klientide,
koostööpartnerite võõrustamine vajalik
kulu. Sellest lähtuvalt soovitame
kustutada eelnõust ka § 7 lg 2.
Arvestatud.
Eelnõu § 7 palume lisada punkti
„Kuludokumendi abikõlblike kulude
summa peab olema ilma käibemaksuta
vähemalt 100 eurot.“
Arvestatud. Sätestatud
§ 21 lõikes 3.
Eelnõu § 7 palume lisada „käibemaks
on mitteabikõlblik kulu“.
Mittearvestatud. See
on sätestatud
ühendmääruse §17-s. Eelnõu § 8 lg 2 soovitame kustutada
sõna „hilisemalt“, sest lg 3 kohaselt
võib tegevustega alustada varem.
Soovitame antud sätte sõnastada
järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse
periood algab taotluse
rakendusüksusele esitamise kuupäeval
või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud kuupäeval ning lõppeb
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31.
oktoobril 2029.“
Arvestatud.
Eelnõu § 11 punktis 4 palume muuta
lauseosa „toetatava tegevuse kirjeldus“
mitmusesse „toetatavate tegevuste
kirjeldus“.
Arvestatud.
Eelnõu § 11 punktis 5 soovitame
kasutada järgmist sõnastust: „põhikiri,
mis ei ole Äriregistrist kättesaadav või
mõni muu dokument, millest tuleneb
õigus partnereid sektoripõhiselt
esindada“. Eelduslikult tuleneb taotleja
esindusõigus põhikirjast (nt
erialaliidud) ja kui põhikiri on
kättesaadav Äriregistrist, siis ei ole vaja
seda taotlusele lisada. Juhul kui taotleja
põhikirjas sätet ei ole või on tegemist
mõne muu dokumendiga (nt
konsortsiumleping), siis tuleb see
esitada koos taotlusega.
Arvestatud.
Eelnõu § 12 palume täpsustada, et üks
taotleja saab ühes voorus esitada ühe
taotluse.
Arvestatud.
Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastust
täiendada ja lisada sättesse sõna
„vähemalt“. Soovitame sätte sõnastada
järgmiselt: „Rakendusüksus avaldab
oma veebilehel vähemalt viis
kalendripäeva enne taotluste
vastuvõtmise alustamist taotlusvooru
kestuse ja eelarve, kooskõlastades need
enne rakendusasutusega.” See
võimaldab taotlusvooru ka varem välja
kuulutada.
Arvestatud.
Eelnõu § 16 lg palume selguse huvides
täiendada järgmiselt: lg 1 p „projekti
koondhinne on vähemalt 2,5“ ning lg 2
p „projekti koondhinne on vähemalt
2,5“.
Arvestatud.
Eelnõu § 18 lg 4 kordab sisuliselt sama
paragrahvi lg 2 ning ei ole seetõttu
vajalik, soovitame selle kustutada.
Arvestatud.
Eelnõu § 20 lg 2 palume täiendada
„vahearuanded esitatakse kolme kuni
kuue kuu tagant“, kuna see annab
taotlejatele võimaluse esitada kulusid
endale sobivamas graafikus.
Arvestatud.
Eelnõu § 20 lg 5 soovitame kustutada
sõna „vahe“, sest lg 5 tingimused
kohalduvad üksnes lõpparuandele.
Vahearuande sisu reguleerib lõige 3.
Arvestatud.
Eelnõu § 21 lg 3 palume antud
paragrahvist kustutada ning viia
vastava sätte sisu eelnõu § 7
mitteabikõlblike kulude juures (vt ka
analoogne kommetaar käesoleva kirja p
8).
Arvestatud.
Eelnõu § 24 lg 2 soovitame kustutada,
kuna antud määruses antakse üksnes
vähese tähtsusega abi, mida ei loeta
riigiabiks.
Mittearvestatud.
Antud säte hõlmab
vähese tähtsusega abi.
Eelnõu seletuskirja lk 11
hindamiskriteerium 5 osas palume
täpsustada kriteeriumi sisu ja viia see
vastavusse määruse nõuetega.
Seletuskirjas on toodud, et tuleb
hinnata, kas vähemalt 40% projektis
osalevatest ettevõtetest on väljaspoolt
Harjumaad. Samas määruses puudub
vastavasisuline kohutus ning jääb
selgususetus, miks seda aspekti on vaja
eraldi hinnata.
Arvestatud.
Seletuskirja muudetud.
Hindamisel tuleb
arvestada panust
regionaalse arengu
toetamisse.
Eelnõu seletuskirja lk 12 osas juhime
tähelepanu, et eelnõu §-s 18 lõik „Kui
taotluse rahuldamise otsust muudetakse
tagasiulatuvalt, peab see olema
kooskõlas riigiabi reeglitega.“ ei ole
vajalik. Kuna toetust antakse vähese
tähtsusega abina, siis see tingimus ei
kohaldu.
Arvestatud.
Ettevõtted peavad väga oluliseks
erinevate riikide ostujuhtide
äridelegatsioonide toomist Eestisse, et
näidata oma tootmisi ning läbi selle
tekitada usaldus nii ettevõtte, ettevõtte
Eesti
Toiduainetööstuse Liit
Selgitus: Antud
tegevused on lubatud §
6 lõikes 1 punktis 5.
toodangu kui Eesti riigi suhtes ja luua
alus äritegevuseks.
Teeme ettepaneku lisada Toetavate
tegevuste nimekirja ka
äridelegatsioonide võõrustamise või
huvipakkuvasse ja potentsiaalsesse
sihtriiki B2B ja/või erinevate
võrgustumisürituste korraldamise
võimalus.
Abikõlbmatud kulud on nimetatud ja
kui on ettevõtete soov B2B
äridelegatsioonide Eestisse toomiseks
jms, siis praegu eelnõus olev punkt (2)
Esinduskulu on § 6 lõike 1 punktis 5
sätestatud sündmusega seotud
klientide, koostööpartnerite või
külaliste võõrustamisega kaasnev kulu
välistab delegatsiooni võõrustades
nende kulude katmise.
Teeme ettepaneku selguse mõttes ja
erinevate tõlgendamiste vältimiseks
lisada eelnõusse lisaks
Abikõlbmatute kulude nimekirjale
ka Abikõlbulike kulude nimekiri
koos B2B jms ürituste kulude
katmise võimalusega ning jätta välja
määrusest (2) Esinduskulu on § 6
lõike 1 punktis 5 sätestatud
sündmusega seotud klientide,
koostööpartnerite või külaliste
võõrustamisega kaasnev kulu.
Arvestatud. Tegemist
oli sõnastuse veaga.
Asendasime välistuse
„esinduskulu“ oluliselt
kitsama välistusega
„meened, kingitused ja
lilled.“
Lihtsuse huvides võiks Partnerid
nimetada väljakujunenult
Kasusaajateks ja (1) Taotleja vastutab
ka kasusaajate kulude ja VTA arvestuse
jälgimise eest. Saame taotlemisel välja
tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on
taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud
sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud ja
valmis panustama. Juhul, kui tekib
projekti elluviimise käigus muudatusi,
teavitatakse sellest kas kokkulepitud
viisil või projekti aruandes. Leiame, et
nii oleks lihtsam ettevõtete/kasusaajate
kaasamine tegevustesse ja ei nõua
eraldi vormide täitmist ja
menetlusprotsesse.
Erinevate toidutöötlejate huvid on
erinevate sihtturgude osas killustunud
ja ekspordi võimekus väga erinev
Arvestatud. Projektis
osalevaid ettevõtteid
käsitletakse
kasusaajatena, mitte
partneritena. Taotleja
(ehk erialaliit) vastutab
kasusaajate kulude ja
ühtlasi VTA arvestuse
jälgimise eest. Nõudeid
muudetud selliselt, et
kui vähemalt üks
valitud sihtturgudest on
kaugturg, siis tuleb
kaasata vähemalt 8
kasusaajat.
alates alustavatest ja lõpetades juba
vilunumatest eksportööridest. Seetõttu
võib osutuda problemaatiliseks lõikes
(2) toodud nõue vähemalt 10
partneri/kasusaaja osas. Teeme
ettepaneku vähendada lõikes (2)
nõutud partnerite arvu 8
partnerile/kasusaajale, mis jätaks ka
ettevõtete reservi Taotlejale.
Teeme ettepaneku loobuda § 11 lg 10
nõudest, kui liigsest bürokraatiast.
See annab võimaluse viia projekti ellu
sarnastel tingimustel teiste
projektidega, kus on ettevõtted kui
Kasusaajad.
Arvestatud. Nõue
muudetud
paindlikumaks.
Taotlemisel on vaja
esitada kasusaajate
kohta vaid üldinfo. Ekspordi toetamine on kahtlemata väga
oodatud meede mitmete liitude poolt.
Meile laekunud info põhjal on mõned
erialaliidud siiski kahtleval seisukohal,
kas neil on võimekust (omaosalusega)
meetmes osaleda. Keeruline võib olla
ka õigete inimeste leidmine ja
värbamine.
Sellest on tekkinud ettepanek, kas
meetme määrus võiks võimaldada ka
mitmel liidul koos meetmes osaleda
ning toetust taotleda. See võimaldaks
jaotada projektijuhtimise koormust ja
väiksematel liitudel keskenduda
sisulistele tegevustele.
Üks võimalus, kuidas mitmeliiduline
või -organisatsiooniline taotlus üles
ehitada:
Valida üks liit või
katusorganisatsioon ametlikuks
taotlejaks.
Ülejäänud liidud või
organisatsioonid lisada
mitteformaalsete partneritena.
Jaotada projektitegevused ja
eelarve vastavalt rollidele.
Eesti Tööandjate
Keskliit
Selgitus: Kaalutud
erinevaid alternatiive
meetme paindlikumaks
ja kättesaadavamaks
muutmise osas. Sellest
lähtuvalt võimaldatud
kaugturgudele suunatud
projektides kaasata
vähemalt 8 kasusaajat.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|