Vastus Riigikogu liikmele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu

Meie: 11.06.2025 nr 1-9/1800-2

Vastus Riigikogu liikmele

Austatud Riigikogu esimees

Riigikogu liige Vladimir Arhipov pöördus siseministri poole kirjaliku küsimusega, milles palub

vastuseid küsimustele, mis on seotud kadunud alaealistega.

1. Kui palju inimesi on viimase viie aasta jooksul Eestis ametlikult kadunuks kuulutatud?

Kui suur osa neist on olnud alaealised?

Viimase viie aasta jooksul (ajavahemikus 01.06.2020-01.06.2025) on Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi PPA) laekunud 18 770 teadmata kadunud isiku teadet.

Nendest 65% ehk 12 203 on alaealistega seotud juhtumid. Siinkohal on aga oluline ära

markeerida, et see alaealiste kogu summa ei moodustu unikaalsetest juhtumitest. Selle

summa moodustavad 2613 erinevat alaealist, kes on korduvalt ära jooksnud. Reeglina

lahenevad kadunud alaealistega seotud juhtumid 1-2 päevaga, enamus samal päeval.

Alaealised, kes on korduvalt ära jooksnud, ei jookse alati minema kodust vaid lahkuvad

ka tihti sotsiaalteenustelt kuhu nad suunatud on, seal hulgas asendushooldus ja kinnise

laste asutuse teenus. Selle probleemi lahendamiseks on toimunud korduvaid kohtumisi

Siseministeerium, PPA, Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium vahel.

2. Millised on peamised põhjused või tüüpilised olukorrad, mis viivad alaealiste

kadumiseni?

Enamus alaealiste kadumisi on kodust või sotsiaalteenustelt minema jooksmised. Ära

jooksmise põhjused on sotsiaalsed probleemid, seal hulgas hooldusõiguse vaidlused

lapsevanemate vahel, mille käigus saab kannatada lapse heaolu. Viimase 5 aasta jooksul

on pikemalt (rohkem kui 10 päeva) kadunud olnud alaealisi 16, kellest 15 asukoha on

PPA suutnud ka tuvastada. Ühe lapse puhul on PPA-le teada, et laps viibib oma

vanemaga Venemaal (hooldusõiguse vaidlus), kuid antud riigi ametivõimude kaudu

pole õnnestunud lapse reaalset aadressi saada.

3. Kas Eesti politseis või Siseministeeriumi haldusalas on spetsialiseeritud üksus, kes

tegeleb alaealiste kadumistega? Kui ei ole, siis miks pole loodud ja kas on plaan seda

luua?

Eraldi üksust sellise teemaga tegelemiseks PPA-s ning Siseministeeriumis loodud ei ole.

Seda põhjusel, et töö ja praktika käigus on selgunud, et kõige optimaalsem ressursside

kasutamine saavutatakse, kui isikute otsimisega tegelevad politseijaoskonnad.

2 (3)

4. Millised vabatahtlikud organisatsioonid on kaasatud alaealiste otsingutesse? Kas neil

organisatsioonidel on riiklikult kehtestatud koolitused või pädevusnõuded ja kas riik

toetab neid mingil viisil?

Siseministeeriumile ja PPA-le teadaolevalt tegelevad kadunud isikute otsingutega (seal

hulgas lastega) järgmised vabatahtlikud organisatsioonid:

 MTÜ ESTSAR

 MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm

 MTÜ Tartu Vabatahtlikud Otsijad

 MTÜ Mulgimaa Järvepääste

 MTÜ Virumaa Reservpäästerühm

 MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm

 MTÜ Vilsandi Vabatahtlik Merepääste

 SA Kadunud

 OPEROG (Operatiivne Otsingugrupp)

 MTÜ Iga Elu

 MTÜ Tapa Otsingugrupp

PPA-l on võimalus nende kõigiga koostööd teha, kuid ametlikud koostöölepingud

sõlmitakse ainult nende vabatahtlike organisatsioonidega, kes on läbinud vastavad

koolitused ja õppused. Hetkel on PPA-l 7 kehtivat koostöölepingut vabatahtliku

organisatsiooniga, kes aitavad kaasa kadunud isikute otsingutega. PPA kaasab alati

vabatahtlike organisatsioone ka kadunud isikutega seotud õppustele ja koolitustele.

5. Kui kiiresti alustatakse otsingut pärast alaealise kadumise teavitust?

Otsingutega alustatakse kohe kui teade PPA-le laekub.

6. Kas Eestis on kasutusel Amber Alert-tüüpi süsteem või plaanitakse selle rakendamist?

Amber Alert süsteem on 1996. aastal loodud süsteem, mis on ennekõike inimröövi

juhtumite lahendamiseks. Tegemist on väga mitme kihilise Ameerika süsteemiga,

millest meil Eestis leiab peamiselt kasutamist sotsiaalmeedia lahendus. Eestis on

kasutusel siseriiklikud süsteemid, Schengeni infosüsteem ja Interpoli süsteem. Kui

menetleja leiab, et avalikkus saab aidata ja andmete avaldamine on põhistatud, siis

saame teavet jagada www.politsei.ee lehel. Kui sellest ei piisa siis kasutatakse ka

meedia väljaandeid.

Teine põhjus, miks Eestis Amber Alerti ei kasutata, seisneb andmekasutuse reeglites.

Eraettevõtete andmekasutuse reeglite täitmist PPA füüsiliselt tagada ei saa. Näiteks, kui

Amber Alert paneb kadunud lapse puhul tänavale 10 000 pilti ja laps leitakse üles, siis

pole selge kui kaua on need pildid endiselt veel tänaval teistele inimestele näha. Kui

laps on leitud, siis kadunud isiku pildi kuvamine avalikus ruumis on juba isikuandmete

töötlemise nõuete rikkumine. PPA kontrolli all olevates süsteemides suudetakse tagada

3 (3)

andmete töötlemise reeglitest kinnipidamine. Kui inimene üles leitakse, siis kustutakse

andmed vastavalt regulatsioonidele.

Numbrituvastuskaamerad on samuti seni olnud oluliseks politsei tööriistaks kadunud

alaealiste asukoha väljaselgitamisel. Kui on õnnestunud pealtnägijate ütluste või avaliku

ruumi kaamerate abil tuvastada, et alaealine on kadumise eel istunud näiteks tuttava või

hääleküüdi pakkuja sõidukisse, ning teha kindlaks sõiduki (kasvõi oletatav)

registreerimisnumber, on numbrituvastuskaamerate salvestiste abil olnud seni võimalik

küllaltki kiiresti välja selgitada sõiduki viimane teadaolev liikumisteekond- või suund

ning sõiduki omanik ja tema kaudu sündmuse hetkel sõiduki kasutaja, kellelt täiendavat

teavet kadunud alaealise kohta saada. Käesoleval ajal on numbrituvastuskaamerate

kasutamine selle eesmärgi jaoks keelatud, mis piirab oluliselt selle meetodi rakendamist

kadunud alaealiste otsingutel.

7. Milliseid ennetustegevusi riik rakendab, et vähendada laste kadumisi? Kas koolidele ja

vanematele on jagatud juhiseid riskide äratundmiseks ja reageerimiseks?

Nagu eespool juba mainitud, siis enamus laste kadumisi on seotud kodust ära

jooksmisega, kusjuures enamus neist asenduskodu teenuselt. Erinevad osapooled, kes

selle sihtgrupiga ühel või teisel moel kokku puutuvad teevad juba täna omavahel sellel

teemal koostööd. Lisaks tehakse vajalike samme muudatusteks õigusloomes ning

laiemaid kampaaniaid, kuid neid veab eest ennekõike Sotsiaalministeerium koostöös

Sotsiaalkindlustusametiga. Täpsemalt saab nende kohta küsida infot just nende asutuste

kaudu otse.

PPA poolt on veel lisaks Politsei.ee kodulehel eraldi rubriik „Eksinud ja teadmata

kadunud“: https://www.politsei.ee/et/juhend/eksinud-ja-teadmata-kadunud. Seal on

kirjas suunised „Mida teha, kui lähedane on kadunud“ ja „Välismaal kadunud inimene“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister