Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-9/1800-2 |
Registreeritud | 11.06.2025 |
Sünkroonitud | 12.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-9 Juhtimisalased dokumendid (AV) |
Toimik | 1-9 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | Barbara Haage (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse ja süüteomenetluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Lauri Hussar
Riigikogu
Meie: 11.06.2025 nr 1-9/1800-2
Vastus Riigikogu liikmele
Austatud Riigikogu esimees
Riigikogu liige Vladimir Arhipov pöördus siseministri poole kirjaliku küsimusega, milles palub
vastuseid küsimustele, mis on seotud kadunud alaealistega.
1. Kui palju inimesi on viimase viie aasta jooksul Eestis ametlikult kadunuks kuulutatud?
Kui suur osa neist on olnud alaealised?
Viimase viie aasta jooksul (ajavahemikus 01.06.2020-01.06.2025) on Politsei- ja
Piirivalveametile (edaspidi PPA) laekunud 18 770 teadmata kadunud isiku teadet.
Nendest 65% ehk 12 203 on alaealistega seotud juhtumid. Siinkohal on aga oluline ära
markeerida, et see alaealiste kogu summa ei moodustu unikaalsetest juhtumitest. Selle
summa moodustavad 2613 erinevat alaealist, kes on korduvalt ära jooksnud. Reeglina
lahenevad kadunud alaealistega seotud juhtumid 1-2 päevaga, enamus samal päeval.
Alaealised, kes on korduvalt ära jooksnud, ei jookse alati minema kodust vaid lahkuvad
ka tihti sotsiaalteenustelt kuhu nad suunatud on, seal hulgas asendushooldus ja kinnise
laste asutuse teenus. Selle probleemi lahendamiseks on toimunud korduvaid kohtumisi
Siseministeerium, PPA, Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium vahel.
2. Millised on peamised põhjused või tüüpilised olukorrad, mis viivad alaealiste
kadumiseni?
Enamus alaealiste kadumisi on kodust või sotsiaalteenustelt minema jooksmised. Ära
jooksmise põhjused on sotsiaalsed probleemid, seal hulgas hooldusõiguse vaidlused
lapsevanemate vahel, mille käigus saab kannatada lapse heaolu. Viimase 5 aasta jooksul
on pikemalt (rohkem kui 10 päeva) kadunud olnud alaealisi 16, kellest 15 asukoha on
PPA suutnud ka tuvastada. Ühe lapse puhul on PPA-le teada, et laps viibib oma
vanemaga Venemaal (hooldusõiguse vaidlus), kuid antud riigi ametivõimude kaudu
pole õnnestunud lapse reaalset aadressi saada.
3. Kas Eesti politseis või Siseministeeriumi haldusalas on spetsialiseeritud üksus, kes
tegeleb alaealiste kadumistega? Kui ei ole, siis miks pole loodud ja kas on plaan seda
luua?
Eraldi üksust sellise teemaga tegelemiseks PPA-s ning Siseministeeriumis loodud ei ole.
Seda põhjusel, et töö ja praktika käigus on selgunud, et kõige optimaalsem ressursside
kasutamine saavutatakse, kui isikute otsimisega tegelevad politseijaoskonnad.
2 (3)
4. Millised vabatahtlikud organisatsioonid on kaasatud alaealiste otsingutesse? Kas neil
organisatsioonidel on riiklikult kehtestatud koolitused või pädevusnõuded ja kas riik
toetab neid mingil viisil?
Siseministeeriumile ja PPA-le teadaolevalt tegelevad kadunud isikute otsingutega (seal
hulgas lastega) järgmised vabatahtlikud organisatsioonid:
MTÜ ESTSAR
MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm
MTÜ Tartu Vabatahtlikud Otsijad
MTÜ Mulgimaa Järvepääste
MTÜ Virumaa Reservpäästerühm
MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm
MTÜ Vilsandi Vabatahtlik Merepääste
SA Kadunud
OPEROG (Operatiivne Otsingugrupp)
MTÜ Iga Elu
MTÜ Tapa Otsingugrupp
PPA-l on võimalus nende kõigiga koostööd teha, kuid ametlikud koostöölepingud
sõlmitakse ainult nende vabatahtlike organisatsioonidega, kes on läbinud vastavad
koolitused ja õppused. Hetkel on PPA-l 7 kehtivat koostöölepingut vabatahtliku
organisatsiooniga, kes aitavad kaasa kadunud isikute otsingutega. PPA kaasab alati
vabatahtlike organisatsioone ka kadunud isikutega seotud õppustele ja koolitustele.
5. Kui kiiresti alustatakse otsingut pärast alaealise kadumise teavitust?
Otsingutega alustatakse kohe kui teade PPA-le laekub.
6. Kas Eestis on kasutusel Amber Alert-tüüpi süsteem või plaanitakse selle rakendamist?
Amber Alert süsteem on 1996. aastal loodud süsteem, mis on ennekõike inimröövi
juhtumite lahendamiseks. Tegemist on väga mitme kihilise Ameerika süsteemiga,
millest meil Eestis leiab peamiselt kasutamist sotsiaalmeedia lahendus. Eestis on
kasutusel siseriiklikud süsteemid, Schengeni infosüsteem ja Interpoli süsteem. Kui
menetleja leiab, et avalikkus saab aidata ja andmete avaldamine on põhistatud, siis
saame teavet jagada www.politsei.ee lehel. Kui sellest ei piisa siis kasutatakse ka
meedia väljaandeid.
Teine põhjus, miks Eestis Amber Alerti ei kasutata, seisneb andmekasutuse reeglites.
Eraettevõtete andmekasutuse reeglite täitmist PPA füüsiliselt tagada ei saa. Näiteks, kui
Amber Alert paneb kadunud lapse puhul tänavale 10 000 pilti ja laps leitakse üles, siis
pole selge kui kaua on need pildid endiselt veel tänaval teistele inimestele näha. Kui
laps on leitud, siis kadunud isiku pildi kuvamine avalikus ruumis on juba isikuandmete
töötlemise nõuete rikkumine. PPA kontrolli all olevates süsteemides suudetakse tagada
3 (3)
andmete töötlemise reeglitest kinnipidamine. Kui inimene üles leitakse, siis kustutakse
andmed vastavalt regulatsioonidele.
Numbrituvastuskaamerad on samuti seni olnud oluliseks politsei tööriistaks kadunud
alaealiste asukoha väljaselgitamisel. Kui on õnnestunud pealtnägijate ütluste või avaliku
ruumi kaamerate abil tuvastada, et alaealine on kadumise eel istunud näiteks tuttava või
hääleküüdi pakkuja sõidukisse, ning teha kindlaks sõiduki (kasvõi oletatav)
registreerimisnumber, on numbrituvastuskaamerate salvestiste abil olnud seni võimalik
küllaltki kiiresti välja selgitada sõiduki viimane teadaolev liikumisteekond- või suund
ning sõiduki omanik ja tema kaudu sündmuse hetkel sõiduki kasutaja, kellelt täiendavat
teavet kadunud alaealise kohta saada. Käesoleval ajal on numbrituvastuskaamerate
kasutamine selle eesmärgi jaoks keelatud, mis piirab oluliselt selle meetodi rakendamist
kadunud alaealiste otsingutel.
7. Milliseid ennetustegevusi riik rakendab, et vähendada laste kadumisi? Kas koolidele ja
vanematele on jagatud juhiseid riskide äratundmiseks ja reageerimiseks?
Nagu eespool juba mainitud, siis enamus laste kadumisi on seotud kodust ära
jooksmisega, kusjuures enamus neist asenduskodu teenuselt. Erinevad osapooled, kes
selle sihtgrupiga ühel või teisel moel kokku puutuvad teevad juba täna omavahel sellel
teemal koostööd. Lisaks tehakse vajalike samme muudatusteks õigusloomes ning
laiemaid kampaaniaid, kuid neid veab eest ennekõike Sotsiaalministeerium koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga. Täpsemalt saab nende kohta küsida infot just nende asutuste
kaudu otse.
PPA poolt on veel lisaks Politsei.ee kodulehel eraldi rubriik „Eksinud ja teadmata
kadunud“: https://www.politsei.ee/et/juhend/eksinud-ja-teadmata-kadunud. Seal on
kirjas suunised „Mida teha, kui lähedane on kadunud“ ja „Välismaal kadunud inimene“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|