Taotlus

Riigikontrolli lisataotluse selgitused 2026. aasta riigieelarve ja 2027.–2029. aasta riigi

eelarvestrateegia juurde

Riigikontrolli eelarve on võrreldes ministeeriumide valitsemisaladega lihtsa struktuuriga ning

koosneb Riigikontrolli tegevuseks vajalikest tööjõukuludest ja majandamiskuludest ning

mõnel aastal ka väikeinvesteeringutest.

Riigikontrolli eelarve planeerimisel on meie fookus palkade konkurentsivõime tagamisel

võrreldes ministeeriumidega. See on meie jaoks kriitilise tähtsusega, et vältida asjatundlike

audiitorite lahkumist. Palgakonkurentsis püsimiseks oleme juba aastaid keskendunud

koosseisu optimeerimisele, majandamiskulude vähendamisele ning seeläbi hoidnud palgad

konkurentsivõimelised suures osas asutusesiseste ümberkorraldustega.

Riigikontrolli 2025. aasta majandamiskulud on ligi 28% väiksemad kui 2017. aastal ning ka

koosseis oli 2017. aastal tänasest oluliselt suurem. Optimeerimisele vaatamata ei ole me

suutnud hoida ministeeriumide palgamuutuste tempot. Perioodil 2017-2024 on Riigikontrolli

keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenenud 26,4%, samal ajal, kui ministeeriumide (ilma

Sise- ja Kaitseministeeriumita, mis tõstaksid ministeeriumide keskmist veelgi) sama näitaja

suurenes 58,1%. Kui võrrelda sama näitaja muutust 2023 vs 2024, siis Riigikontrolli vastav

näitaja suurenes aastaga 0,9 protsendipunkti ning ministeeriumide keskmine 3,3

protsendipunkti.

Kui Riigikontrolli audiitorite keskmine palk on olnud läbi aja oluliselt kõrgem

ministeeriumide siseaudiitorite keskmistest palkadest, mis on ka teiste riikide võrdluses

tavapärane, siis alates 2023.aastast oleme olukorras, kus mitme ministeeriumi siseaudiitorite

keskmine palk on Riigikontrolli audiitorite keskmisest palgast möödunud ja mitmetel

möödumas.

Erinevalt ministeeriumidest puudub Riigikontrollil ja ka teistel põhiseaduslikel

institutsioonidel võimalus asutuse kulusid katta muude vahendite (eraldised, toetused vms)

tegevuskuludesse tõstmise arvelt. Põhiseaduslikel institutsioonidel tähendab eelarves

tegevuskulude samale tasemele jätmine seda, et tegevuskulud on rangelt fikseeritud.

Ministeeriumidel tähendab eelarves tegevuskulude samale tasemele jätmine seda, et

tegevuskulusid on võimalik tõsta teiste vahendite arvelt ehk asutustel on erinevad võimalused

oma tegevuskulude, sh palkade kujundamiseks. See on põhjuseks, miks vaatamata eelnevatel

26,4%

58,1%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

Riigikontroll Ministeeriumid ja Riigikantselei kokku (2024 ilma Kaitse- ja Siseministeeriumita)

Keskmise tööjõukulu töötaja kohta muutus 2024 võrrelduna 2017

aastatel väljaöeldud tegevuskulude külmutamisele või kärpimisele on palgakulud

ministeeriumides keskmiselt oluliselt suurenenud.

Ettepanekud:

1. Teeme ettepaneku, et Riigikogu rahanduskomisjon hindaks 2025. aasta septembrikuus

koostöös Rahandusministeeriumiga põhiseaduslike institutsioonide riigieelarve arutelude

raames ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide palgapositsioone ning tööjõukulude

kujunemist eelnevate aastate jooksul. See analüüs ei omaks tähtsust ainult põhiseaduslike

institutsioonide vaates, vaid Riigikontrolli hinnangul on kujunenud probleemiks ka

palgatasemete erinevus ministeeriumide vahel, mis tingib olukorra, kus tööjõukulu oluline

suurendamine ühes ministeeriumis tekitab automaatse surve riigieelarvele teistes

ministeeriumide valitsemisalades.

2. Kui on soov riigiasutuste tegevuskulu ohjata ning vältida olukorda, kus mõne ministeeriumi

palgakulude suurendamine muude eelarveridade arvel tekitab lumepallina surve teiste

ministeeriumide või asutuste palgakulude suurendamiseks, siis tuleks ministeeriumide

tegevuskulud riigieelarve tasandil fikseerida. Samal viisil nagu on riigieelarves fikseeritud

põhiseaduslike institutsioonide tegevuskulud. Riigikontroll on sama ettepanekut teinud alates

2021. aastast.

3. Audiitorite palkade konkurentsivõime tagamiseks võrreldes ministeeriumide

siseaudiitoritega oleme esitanud indikatiivse lisataotluse. Lisataotlus lähtub üheltpoolt

hetkeolukorrast ning teiselt poolt sisaldab senisel praktikal põhinevat hinnangut

ministeeriumide võimaliku keskmise palga muutumise kohta 2025. ja 2026. aastal.

Riigikontrolli lõplik lisataotlus sõltub punktis 1 nimetatud hindamise tulemustest ning selle

tulemustest lähtuvalt täpsustame sügisel oma lisataotlust. Juhul, kui leitakse võimalus

ministeeriumide tööjõukulusid koordineeritult juhtida, siis on ka surve põhiseaduslike

institutsioonide eelarvele väiksem.

Täiendav taustainfo

Eelarve koosseis, kärped ja tööjõukulude võrdlus

Riigikontrolli piirmääraga kulude maht 2025.a on 5 546 202 eurot, sellest tööjõukulud on

4 247 000 eurot ning majandamiskulud ilma Riigi Kinnisvara AS-ita on 628 848 eurot. 2026.

aastal on Rahandusministeeriumi ette antud piirmääraga kulude maht sama.

Riigikontrolli eelarve 2025:

Arvestuslikud kulud 469 066

s.h riigikontrolöri töötasu ja esinduskulud 149 066

käibemaks 245 000

amortisatsioon 75 000

Piirmääraga kulud 5 546 202

s.h tööjõukulud 4 247 000

majandamiskulud 1 299 202

s.h vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 670 354

muud majandamiskulud 628 848

Eelarve kokku 6 015 268

Riigikontroll on oma võimekusi säilitanud ja arendanud olulises ulatuses sisemiste vahendite

arvel. Selle tulemusena on Riigikontrolli 2025. aasta majandamiskulud ligi 28% väiksemad

kui 2017. aastal.

Riigikontrolli teenistujate arv on vähenenud alates 2016. aastast järjepidevalt.

Muudatuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Riigikontrolli eelarve piirmääraga

vahenditest enamiku ehk ca 76,6% moodustavad palgakulud ja majandamiskuludest

omakorda üle poole Riigi Kinnisvara AS kulud.

876 000

807 000

892 000

771 000

779 000

669 010

666 602 633 374

628 848

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

800 000

900 000

1 000 000

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Muud majandamiskulud (va Riigi Kinnisvara AS)

88,0

82,7

79,2 81,7

79,9

74,6 76,7 77,4 76,4

73,8

65

70

75

80

85

90

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 I pa

Keskmine teenistujate arv aastas

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja majandamiskulude väikest osakaalu ei ole Riigikontrollil

võimalik katta ministeeriumide dikteeritud tööjõukulude kasvu tempos kulusid nii, et ei oleks

oluliselt mõjutatud Riigikontrolli võimekus ja meile seadusega pandud ülesannete täitmine.

Tööjõukulud

Tööjõukuludest suurema osa moodustavad audiitorite palgad. Võrreldes eelnevate aastate

andmeid on ministeeriumide siseaudiitorite põhipalgad kasvanud kiiremini kui Riigikontrolli

audiitoritel.

76,6%

12,1%

11,3%

Tööjõukulud

Vahendid Riigi Kinnisvara AS

Muud majandamiskulud

48,8%

24,0%

44,6%

18,7% 25,0%

19,5% 24,8%

33,2%

18,6%

8,1%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

Ministeeriumite kui asutuste audiitorite (va juhid) põhipalga seisuga 01.04. muutus 2025 võrrelduna 2022

Audiitorite palga muutused (seisuga 01.04.) ministeeriumides on vähendanud Riigikontrolli

audiitorite palga konkurentsivõimet. Kui 2022. aastal oli Riigikontrolli audiitorite keskmine

brutopalk suurem kui ministeeriumides, siis 2025. aasta andmetel on see neljandal kohal,

jäädes juba oluliselt mitmele ministeeriumile.

Audiitorite palkade olukorda iseloomustab järgmine joonis.

3 200 3 120 3 038 3 027 2 943 2 935 2 850 2 757 2 550 2 433

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

2022 keskmine

audiitori põhipalk

2023 keskmine

audiitori põhipalk

2024 keskmine

audiitori põhipalk

2025 keskmine

audiitori põhipalk