Ettepanek maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/1928-7 |
| Registreeritud | 11.06.2025 |
| Sünkroonitud | 12.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastutaja | Artur Lundalin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetav rahandusminister Jürgen Ligi
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ettepaneku maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773
Aadress: Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA ROHT
PNOEE-48807296015
2025-06-10 12:01:42
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
[email protected] 10.06.2025 nr 3-1/13
Ettepanek maksukorralduse seaduse ja
teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks
Lugupeetav rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas parandatakse Maksu- ja Tolliameti võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendatakse MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ja töökoormust.
Teeme Teile ettepaneku täiendada eelnõu MKS § 113 lg 3 muutmisega nii, et maksuhaldur saaks tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti nõuet saneerimiskavaga või ümberkujundamise kavaga ei hõlmata, ei peaks isiku ja Maksu- ja Tolliameti vahel kehtivat ajatamisotsust (automaatselt) kehtetuks tunnistatama. Praktikas kahjustab taoline Maksu- ja Tolliameti tegevus (automaatne ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine) oluliselt ettevõtja ja füüsilise isiku võimalusi kohustuste ümberkujundamiseks. Ehk ühelt poolt pakub riik võimalusi ajutistes makseraskustes oleva isiku päästmiseks ning teiselt võtab selle võimaluse üldse, kuna ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et algatatud saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetlus, saabub isiku jaoks ka tagajärjena maksuvõla kuvamine avalikkusele. See aga toob kaasa omakorda negatiivse mõju ja tagajärje nt olukorras, kus ettevõtja on võitnud ja täitmas riigihankes lepingut, mille kestel muutub maksuvõlg ajatatud staatusest aktiivseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik juba sõlmitud lepinguid kohaselt täita või uute tööde tarbeks uusi lepinguid tellijaga sõlmida (RHS § 95 lg 1 p 4, lg 4 ülamärkega 1 ja 6; § 103 lg 6 ülamärkega § 122 lg 7 ülamärkega 1), sest tellija annab ettevõtjale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mis aga ei ühti saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse tähtaegade ega põhimõtetega.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on sätestatud saneerimisseaduse (edaspidi SanS) §-s 11. SanS § 6 lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, SanS §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. Sama põhimõte kehtib ka füüsilise isiku maksejõuetusenetluses FIMS §-s 16. Kummaski seaduses ja õigusnormis ei ole ette nähtud sarnast tagajärge, nagu on sätestatud kehtivas MKS § 113 lg-s 3. Veelgi enam, nii SanS § 6 lg 1 kui FIMS § 16 lg 2 sätestavad otsesõnu, et taolised kokkulepped, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimise või võlgade ümberkujundamise menetluse tõttu lepingu lõpetada, tühised. Seega on MKS § 113 lg 3 põhimõtteliselt vastuolus SanS § 6 lg-s 1 ja FIMS § 16 lg-s 2 sätestatud mõttega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
[email protected] 10.06.2025 nr 3-1/13
Ettepanek maksukorralduse seaduse ja
teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks
Lugupeetav rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas parandatakse Maksu- ja Tolliameti võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendatakse MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ja töökoormust.
Teeme Teile ettepaneku täiendada eelnõu MKS § 113 lg 3 muutmisega nii, et maksuhaldur saaks tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti nõuet saneerimiskavaga või ümberkujundamise kavaga ei hõlmata, ei peaks isiku ja Maksu- ja Tolliameti vahel kehtivat ajatamisotsust (automaatselt) kehtetuks tunnistatama. Praktikas kahjustab taoline Maksu- ja Tolliameti tegevus (automaatne ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine) oluliselt ettevõtja ja füüsilise isiku võimalusi kohustuste ümberkujundamiseks. Ehk ühelt poolt pakub riik võimalusi ajutistes makseraskustes oleva isiku päästmiseks ning teiselt võtab selle võimaluse üldse, kuna ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et algatatud saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetlus, saabub isiku jaoks ka tagajärjena maksuvõla kuvamine avalikkusele. See aga toob kaasa omakorda negatiivse mõju ja tagajärje nt olukorras, kus ettevõtja on võitnud ja täitmas riigihankes lepingut, mille kestel muutub maksuvõlg ajatatud staatusest aktiivseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik juba sõlmitud lepinguid kohaselt täita või uute tööde tarbeks uusi lepinguid tellijaga sõlmida (RHS § 95 lg 1 p 4, lg 4 ülamärkega 1 ja 6; § 103 lg 6 ülamärkega § 122 lg 7 ülamärkega 1), sest tellija annab ettevõtjale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mis aga ei ühti saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse tähtaegade ega põhimõtetega.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on sätestatud saneerimisseaduse (edaspidi SanS) §-s 11. SanS § 6 lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, SanS §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. Sama põhimõte kehtib ka füüsilise isiku maksejõuetusenetluses FIMS §-s 16. Kummaski seaduses ja õigusnormis ei ole ette nähtud sarnast tagajärge, nagu on sätestatud kehtivas MKS § 113 lg-s 3. Veelgi enam, nii SanS § 6 lg 1 kui FIMS § 16 lg 2 sätestavad otsesõnu, et taolised kokkulepped, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimise või võlgade ümberkujundamise menetluse tõttu lepingu lõpetada, tühised. Seega on MKS § 113 lg 3 põhimõtteliselt vastuolus SanS § 6 lg-s 1 ja FIMS § 16 lg-s 2 sätestatud mõttega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA ROHT
PNOEE-48807296015
2025-06-10 12:01:42
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
[email protected] 10.06.2025 nr 3-1/13
Ettepanek maksukorralduse seaduse ja
teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks
Lugupeetav rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas parandatakse Maksu- ja Tolliameti võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendatakse MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ja töökoormust.
Teeme Teile ettepaneku täiendada eelnõu MKS § 113 lg 3 muutmisega nii, et maksuhaldur saaks tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti nõuet saneerimiskavaga või ümberkujundamise kavaga ei hõlmata, ei peaks isiku ja Maksu- ja Tolliameti vahel kehtivat ajatamisotsust (automaatselt) kehtetuks tunnistatama. Praktikas kahjustab taoline Maksu- ja Tolliameti tegevus (automaatne ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine) oluliselt ettevõtja ja füüsilise isiku võimalusi kohustuste ümberkujundamiseks. Ehk ühelt poolt pakub riik võimalusi ajutistes makseraskustes oleva isiku päästmiseks ning teiselt võtab selle võimaluse üldse, kuna ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et algatatud saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetlus, saabub isiku jaoks ka tagajärjena maksuvõla kuvamine avalikkusele. See aga toob kaasa omakorda negatiivse mõju ja tagajärje nt olukorras, kus ettevõtja on võitnud ja täitmas riigihankes lepingut, mille kestel muutub maksuvõlg ajatatud staatusest aktiivseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik juba sõlmitud lepinguid kohaselt täita või uute tööde tarbeks uusi lepinguid tellijaga sõlmida (RHS § 95 lg 1 p 4, lg 4 ülamärkega 1 ja 6; § 103 lg 6 ülamärkega § 122 lg 7 ülamärkega 1), sest tellija annab ettevõtjale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mis aga ei ühti saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse tähtaegade ega põhimõtetega.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on sätestatud saneerimisseaduse (edaspidi SanS) §-s 11. SanS § 6 lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, SanS §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. Sama põhimõte kehtib ka füüsilise isiku maksejõuetusenetluses FIMS §-s 16. Kummaski seaduses ja õigusnormis ei ole ette nähtud sarnast tagajärge, nagu on sätestatud kehtivas MKS § 113 lg-s 3. Veelgi enam, nii SanS § 6 lg 1 kui FIMS § 16 lg 2 sätestavad otsesõnu, et taolised kokkulepped, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimise või võlgade ümberkujundamise menetluse tõttu lepingu lõpetada, tühised. Seega on MKS § 113 lg 3 põhimõtteliselt vastuolus SanS § 6 lg-s 1 ja FIMS § 16 lg-s 2 sätestatud mõttega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
[email protected] 10.06.2025 nr 3-1/13
Ettepanek maksukorralduse seaduse ja
teiste seaduste muutmise eelnõu täiendamiseks
Lugupeetav rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas parandatakse Maksu- ja Tolliameti võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendatakse MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ja töökoormust.
Teeme Teile ettepaneku täiendada eelnõu MKS § 113 lg 3 muutmisega nii, et maksuhaldur saaks tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti nõuet saneerimiskavaga või ümberkujundamise kavaga ei hõlmata, ei peaks isiku ja Maksu- ja Tolliameti vahel kehtivat ajatamisotsust (automaatselt) kehtetuks tunnistatama. Praktikas kahjustab taoline Maksu- ja Tolliameti tegevus (automaatne ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine) oluliselt ettevõtja ja füüsilise isiku võimalusi kohustuste ümberkujundamiseks. Ehk ühelt poolt pakub riik võimalusi ajutistes makseraskustes oleva isiku päästmiseks ning teiselt võtab selle võimaluse üldse, kuna ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et algatatud saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetlus, saabub isiku jaoks ka tagajärjena maksuvõla kuvamine avalikkusele. See aga toob kaasa omakorda negatiivse mõju ja tagajärje nt olukorras, kus ettevõtja on võitnud ja täitmas riigihankes lepingut, mille kestel muutub maksuvõlg ajatatud staatusest aktiivseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik juba sõlmitud lepinguid kohaselt täita või uute tööde tarbeks uusi lepinguid tellijaga sõlmida (RHS § 95 lg 1 p 4, lg 4 ülamärkega 1 ja 6; § 103 lg 6 ülamärkega § 122 lg 7 ülamärkega 1), sest tellija annab ettevõtjale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mis aga ei ühti saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse tähtaegade ega põhimõtetega.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on sätestatud saneerimisseaduse (edaspidi SanS) §-s 11. SanS § 6 lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, SanS §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. Sama põhimõte kehtib ka füüsilise isiku maksejõuetusenetluses FIMS §-s 16. Kummaski seaduses ja õigusnormis ei ole ette nähtud sarnast tagajärge, nagu on sätestatud kehtivas MKS § 113 lg-s 3. Veelgi enam, nii SanS § 6 lg 1 kui FIMS § 16 lg 2 sätestavad otsesõnu, et taolised kokkulepped, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimise või võlgade ümberkujundamise menetluse tõttu lepingu lõpetada, tühised. Seega on MKS § 113 lg 3 põhimõtteliselt vastuolus SanS § 6 lg-s 1 ja FIMS § 16 lg-s 2 sätestatud mõttega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|