Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (661 SE)

Austatud riigisekretär

Rahandusministeerium ei toeta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni,  Jaak Aabi, Ester

Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja  Züleyxa Izmailova  22. mail 2025. a algatatud

käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (661 SE) põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad,

piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted) käibemaksumäära vähendamiseks 9%-le. Toiduainete

maksumäära vähendamise ettepanekuid on valitsus sellel aastal arutanud juba kahel korral

(16. jaanuaril arutati EKRE algatatud eelnõud 539 SE ja 10. aprillil arutati EKRE algatatud

eelnõud 593 SE) ja otsustanud neid mitte toetada. Toiduainete käibemaksumäära vähendamise

mitte toetamise põhjused ei ole muutunud.

Rahandusministeeriumi hinnangul toob põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine

kaasa suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub hinnanguliselt 200 mln euroni aastas. Arvestades

riigi rahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Riigieelarve strateegias

järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti süvendaks väljapakutud meede veelgi,

kuna katteallikaid selleks ei ole. Tuleb märkida ka seda, et käibemaksumäära vähendamine

on riigi jaoks rahalises mõttes kulukaim meede, kui eesmärgiks on kauba või teenuse hinna

vähendamine. Samuti peab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra,

milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja

väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks. Samuti oli äsja Eestit väisanud

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigipõhine soovitus - Eesti käibemaks on hetkel tõhus ja

vastu tuleks seista survele teatud kaupade maksumäära alandada.

Esitatud eelnõu näeb ette põhitoiduainete maksumäära vähendamise. Eelnõust ega ka

seletuskirjast ei selgu, kuidas sellist maksuobjekti määratleda. Sellise erandi kehtestamine

eeldab põhitoiduaine mõiste ja kriteeriumite kehtestamist. Maksuerisuse rakendamiseks peab

maksuobjekt olema üheselt selge, et vältida vaidlusi, kas konkreetne kaup tuleb maksustada

standardmääraga või vähendatud määraga. Näiteks, kui suur peab olema tootes teravilja

sisaldus, et tegemist oleks vähendatud maksumääraga maksustatava tootega, kas hõlmatud on

ka kondiitritooted või kas suure suhkru sisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis

Teie 22.05.2025 nr 2-5/25-01024;

RIIGIKOGU/25-0567/-

2T

Meie 10.06.2025 nr 1.1-11/2425-2

2

maksustatakse vähendatud maksumääraga jne1. Administreerimise seisukohast on tegemist

keeruka ja kuluka ettepanekuga.

Käibemaksu määra langetus kandub hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb ka

kaupmeeste ja tootjate kasumiteks, mistõttu jääb tarbija võit maksumäära langetusest

väiksemaks. Toiduainete hinda ei kujunda üksnes käibemaks vaid ka muud tegurid, nt tooraine

hind (importtoodang on tavaliselt soodsam), tööjõukulude kasv, kaubanduslik juurdehindlus,

mida tootjad ei saa mõjutada. Kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist hinnasurvet

allapoole ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline ja süsteemne efektiivsus piiratud.

Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub kaaluda alternatiivseid viise, nagu otsesed

toetused madala sissetulekuga tarbijatele. Kasumite tõus avaldab mõju küll kaupmeeste ja

tootjate konkurentsivõimele, kuid läbi käibemaksumäära vähendamise ei ole see efektiivne

meede madalama sissetulekuga sihtrühma toetamiseks.

Euroopa Liidu statistika kohaselt oli 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes

kallimad Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele

vähendatud käibemaksumäär. Käibemaksumäära langetamisest tulenev riigi tulude

vähendamine on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Näiteks Hispaanias rakendati

2023. aasta alguses ajutiselt käibemaksu nullmäära teatud toiduainetele nagu puuviljad ja

piimatooted. Esialgsed andmed viitavad, et kuigi hinnad langesid, ei olnud mõju püsiv ning

mõne kuu jooksul hinnad stabiliseerusid kõrgemal tasemel kui esialgu oodati.

Kuna jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis rahaliselt

võidavadki rohkem need, kellel on suuremad väljaminekud. Seega käibemaksusoodustusest

saadav võit jaguneb sissetulekugruppide vahel erinevalt ning on tõenäoliselt kaldu jõukaima

ehk 10 detsiili suunas. On tõsi, et soodusmäär vähendaks maksu regressiivsust väiksema

sissetulekuga leibkondade jaoks, kuid kaasnev eelarvekulu absoluutsummades läheks suurel

määral rikkamate leibkondade toetamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 58851300

[email protected]

1 Näited Ühendkuningriigi kohtupraktikast vaidlustest mahla ja smuuti, vahukommide ning piimajookide

maksumäära üle on kättesaadavad järgmistelt linkidelt:

 HM Revenue v The Core (SWINDON) Limited | [2020] UKUT 301 (TCC) | Upper Tribunal

(Tax and Chancery Chamber) | Judgment | Law | CaseMine

 Innovative Bites Ltd v Revenue & Customs (VALUE ADDED TAX - zero rating - food ) |

[2022] UKFTT 352 (TC) | First-tier Tribunal (Tax) | Judgment | Law | CaseMine

 Microsoft Word - Nestle UK Ltd v HMRC .doc