Teade

1

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon

Kristen Michal 28.02.2023

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise

ekspertkomisjoni tööst 2023. aastal

1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on tegutsenud

alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste

väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni

2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja

taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati

komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni

koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste

väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks.

Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi1

menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev

ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7.

Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt

liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista

edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal

ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval.

Seisuga 01.01.2024 kuulus komisjoni koosseisu 65 eksperti, sh 22 politseiametnikku, 17

teedeala spetsialisti (neist 13 Transpordiameti töötajat), 19 autoala spetsialisti (11 Transpordi-

ameti töötajat), kaks psühholoogi, kaks Transpordiameti liiklusohutuse osakonna, üks sõidukite

juhtimisõiguse osakonna, üks ohutus ja juhtimissüsteemi osakonna ning üks analüütika ja

andmete osakonna töötaja.

2023. aastal viidi komisjoni töötajatele läbi kaks õppepäeva, märtsis ja septembris.

Õppepäevadest oli võimalik osa võtta nii vahetult kui ka virtuaalselt läbi Teams´i.

Õppepäevadel anti komisjoni liikmetele ülevaade liiklusohutuse olukorrast ja päevakajalistest

1 Komisjon uurib liiklusõnnetusi, milles oli hukkunuid või milles sai vigastada viis või rohkem inimest.

2

liiklusohutuse teemadest, ühtlasi arutati ka komisjoni töö jooksvad probleeme ning

liiklusõnnetuste riskitegurite määramist.

2. Komisjoni tegevus 2023. aastal

2023. aastal võttis komisjon menetlusse 59 (2022. aastal 53) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud

liiklusõnnetusi võeti menetlusse 52 (47), neis hukkus kokku 59 (50) inimest, sh seitsmes

õnnetuses hukkus korraga kaks inimest. Lisaks hukkunutele oli 10 (17) liiklusõnnetuses ka

vigastatuid, kokku sai neis vigastada 20 (38) inimest.

Ainult vigastatutega liiklusõnnetusi võeti menetlusse 5 (6), vigastatuid oli kokku 31 (31), kahes

õnnetuses sai vigastada viis inimest, ühes õnnetuses oli vigastatuid kuus, ühes seitse ja ühes

kaheksa.

Lisaks võeti menetlusse kaks liiklusõnnetust, mille menetluse käigus selgus, et surma põhjuseks

oli terviserike, mitte õnnetuses saadud vigastused.

Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes:

Maakond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harju 8 29 22 19 16 12 16

sh Tallinn 5 15 12 8 6 8 7

Hiiu 1 2 1 - - - -

Ida-Viru 11 5 6 2 6 6 5

Jõgeva 1 6 5 2 - 1 -

Järva 2 1 4 1 3 5 4

Lääne 2 - 1 4 1 2 2

Lääne-Viru 4 6 1 7 4 3 5

Põlva 1 1 - 1 1 2 1

Pärnu 4 5 4 11 3 5 3

Rapla 3 7 5 2 4 1 6

Saare 2 7 - 3 1 1 1

Tartu 6 10 9 4 13 8 10

Valga 2 - - 2 2 - 2

Viljandi 1 4 5 3 4 5 2

Võru 2 2 - 2 2 2 2

Kokku 50 85 63 63 60 53 59

2023.aastal lõpetati 48 (54) liiklusõnnetuse menetlus, neist 12 (13) juhtus 2022. aastal. Ühe

juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 73 (89) päeva.

Seisuga 1. jaanuar 2024 oli menetluses 23 (12) 2023. aastal juhtunud liiklusõnnetust.

Lühiülevaade 2022. aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on toodud lisas 1

ning avaldatud Transpordiameti veebilehel2. Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema

https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Liiklusaasta%202023_2.pdf

3

detailsusega infot ei avaldata, kuid seda kasutatakse igapäevaselt liiklusohutusalaste tegevuste

planeerimisel.

Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 2023. aastal oli kokku 25 684 (29 352) eurot,

sh koolitused 3082 (1604) eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu

oli 21 730 (27 720) eurot. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 453 (513)

eurot.

3. Ettepanekute esitamine

2023. aastal lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks

muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Transpordiametile,

Tallinna, Tartu ja Paide linnavalitsusele ning Kohila vallavalitsusele.

Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on rõhutatud liiklusjärelevalve olulist rolli

liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning liiklusohutuse tagamisel ning

peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast

ennetustööd.

Ennetustöö ja liiklusjärelevalve teatud teemad, nagu näiteks joobes juhtimine, turvavarustuse

kasutamine ja lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava kiiruse valik,

korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv käsitlemine on liiklusohutuse tagamiseks

vajalik ja oluline. 2023. aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üheks määravaks

riskiteguriks oli joove 21, turvavarustuse (turvavöö, kiiver, helkur) mittekasutamine 20 ja kiirus

20 liiklusõnnetuse puhul.3

Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud

lisas 2.

Lugupidamisega,

Villu Vane

komisjoni esimees,

liiklusohutuse osakond

Transpordiamet

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisad:

1. Ülevaade surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 2023. aastal, 4 lehel.

2. Komisjoni poolt 2023. aastal tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks, 7 lehel.

Teadmiseks:

Transpordiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

3 https://www.transpordiamet.ee/riskide-statistika

1

Ülevaade 2023. aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest

2023. aastal juhtus 52 hukkunutega liiklusõnnetust, milles hukkus 59 inimest. Õnnetusi, kus

lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli üheksa ning neis sai vigastada 19 inimest. Seitsmes

liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat.

69% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest (36 õnnetust) juhtus maanteel, sh teel, kus lubatud

sõidukiirus oli 90 km/h, juhtus 28 liiklusõnnetust ja maanteedel, kus lubatud suurim sõidukiirus

oli alla 90 km/h, juhtus 7 liiklusõnnetust. Asulas1 juhtus 15 liiklusõnnetust, sh suurlinnades 9,

neist Tallinnas viis, Narvas kaks ja Tartus kaks. Üks õnnetus juhtus väljaspool asulat endisel

Raadi lennuväljal, jalgratta- ja jalgteel.

Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukijuhtidest oli alkoholi

tarvitanud või joobes 16 (31%) juhti.

Joonis 1 Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste toimumist ja/või tagajärgede raskusastet

mõjutanud riskitegurite jaotus.

Sõidukite kokkupõrked Kokkupõrkeid juhtus eelmisel aastal 17 (33% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest).

Kolmes kokkupõrkes hukkus korraga kaks inimest. Viis kokkupõrget juhtus jalgratturitega ning

üks kokkupõrge juhtus raudteeülesõidukohal, kus sõiduauto sõitis ette reisirongile.

Mootorsõidukite kokkupõrkeid oli 11.

1 Asula all on mõeldud ala, kus kehtib asulale kindlaksmääratud liikluskord.

2

Joonis 2. Kokkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või

tagajärgede raskusastet.

Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel

Valdav enamus mootorsõidukite kokkupõrketest juhtus maanteedel, neid oli kokku 10, kuus

õnnetust juhtus pimeda ajal.

Viis kokkupõrget juhtus sõiduki kaldumisel vastassuunavööndise. Kahe õnnetuse puhul oli

tegemist talviste teeoludega ja kahe puhul pani sõiduauto juht tõenäoliselt toime suitsiidi.

Neli õnnetust juhtus ristmikul, kahel õnnetuse puhul oli tegemist vasakpöördega, kus juht ei

lasknud läbi otseliikuvat sõidukit, kahel juhul sõideti kõrvalteelt ette peateel liikunud sõidukile,

sh juhtus ühes õnnetuses liikus peateel mootorratas, õnnetus juhtus pimeda ajal.

Üks kokkupõrge juhtus sõiduauto ja reisirongiga, nähtavus ülesõidukohale oli piiratud.

Üks õnnetus juhtus pimeda ajal kitsal, kurvilisel metsavahelisel maanteel, kus sõiduauto sõitis

otsa vastutuleva veoki kraana tugijalale, mis ei olnud kinnitatud transpordiasendisse, õnnetuses

hukkus juht ja tema taga istunud laps.

Mootorsõidukite kokkupõrked asulas

Asulas juhtus üks mootorsõidukite kokkupõrge, joobes mootorrattur sõitis suurel kiirusel tagant

otsa seisvale sõiduautole.

Ühesõidukiõnnetused Eelmisel aastal toimus 17 ühesõidukiõnnetust (33% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest),

milles hukkus 21 inimest. Neljas õnnetuses hukkus korraga kaks inimest. Õnnetustest 15 juhtus

mootorsõidukitega ja kaks maastikusõidukitega. Neli õnnetust oli asulas ja kolmteist maanteel.

Joonis 3. Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist

ja/või tagajärgede raskusastet.

3

Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel

Maanteedel toimus mootorsõidukitega üksteist ühesõidukiõnnetust, neli neist

mootorratturitega. Õnnetustes hukkus viisteist inimest. Üheksas õnnetuses oli sõidukijuht

joobes. Kuue õnnetuse puhul ei kasutatud turvavööd ja ühel juhul motokiivrit ning kümne

õnnetuse oli juures oli üheks riskifaktoriks kiirus. Neljas liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks

inimest.

Kõigi mootorratturitega juhtunud õnnetuste puhul oli üheks riskiteguriks kiirus, kahel juhul

lisaks joove, kusjuures üks joobes mootorrattur kiivrit ei kandnud. Üks õnnetus juhtus tugevas

vihmasajus, teekate oli märg ja võimalik, et tekkis vesiliug.

Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas

Asulas juhtus neli ühesõidukiõnnetust, neist kõigi õnnetuste puhul oli üheks riskiteguriks kiirus

ning ühel juhul lisaks joove.

Kahe õnnetuse puhul paiskus teelt välja sõitnud sõiduauto üle katuse, ühes õnnetuses hukkus

autost välja paiskunud juht ja teises sõitja. Ühel juhul sõitis juht vastu poste ja aeda, hukkus

sõitja.

Mootorrattaga juhtus üks õnnetus, foori tagant kiirendanud mootorrattur kaotas kontrolli,

kukkus ja paiskus vastu posti.

Liiklusõnnetused jalakäijatega Jalakäijatega juhtus 17 (33% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus

17 jalakäijat. Asulates juhtus üheksa ja maanteel kaheksa õnnetust. Pimeda ajal juhtus 10

õnnetust, kuus jalakäijat helkurit ei kasutanud.

Joonis 4. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või

tagajärgede raskusastet.

Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas

Asulas juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu üheksa jalakäijat. Neist viis ületasid teed

reguleerimata ülekäigurajal. Ühel juhul sõitis eakas juht otsa lapsevankrit lükanud naisele, laps

hukkus, ühel juhul sõitis joobes juht otsa teed ületanud jalakäijale ning üks õnnetus oli

ristmikul, kus jalakäija sai löögi pööret teinud trollilt. Pimeda ajal juhtus kaks õnnetust,

jalakäijad helkurit ei kasutanud ning üks jalakäija oli alkoholi tarvitanud.

Kaks jalakäijat hukkus sõiduki tagurdamisel juhtunud õnnetustes, üks neist kõnniteel ja üks

ristmikul.

4

Üks õnnetus juhtus laste mänguväljaku juures, kus sõitmist alustanud juht ei märganud auto

ette liikunud 3-aastas last ja sõitis viimsele otsa. Ühe õnnetuse puhul sõitis traktor, mille juhi

vaatevälja varjas põllumajanduslik agregaat otsa jalakäijale.

Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel

Maanteedel juhtus eelmisel aastal jalakäijatega kaheksa õnnetust, hukkus kaheksa jalakäijat.

Kõik õnnetused juhtusid pimeda ajal. Neli hukkunud jalakäijat helkurit ei kasutanud, neist kaks

olid tarvitanud alkoholi ja üks psühhotroopse toimega seente mõju all.

Neli õnnetust juhtus sõiduteel liikunud ja/või seisnud (lamanud) jalakäijatega, kellest kolm olid

tarvitanud alkoholi või olid psühhotroopse aine mõju alla, üks õnnetus juhtus ristmikul teed

ületanud jalakäijaga, üks õnnetus bussipeatuses bussi tagant teed ületanud jalakäijaga ning ühel

juhul sõitis sõiduauto otsa tee ääres seisnud kahele jalakäijale, kellest üks hukkus. Ühel juhul

pani jalakäija tõenäoliselt toime suitsiidi.

Liiklusõnnetused jalgratturitega Eelmise aastal juhtus jalgratturitega viis õnnetust ja neis hukkus viis jalgratturit. Kõik hukkusid

kokkupõrgetes ja keegi ratturitest kiivrit ei kasutanud.

Neli kokkupõrget juhtus maanteel, sh kaks jalgratturit olid joobes, üks sai löögi veo- ja teine

sõiduautolt, ühel juhul oli jalgrattur eakas ja keeras vasakpöördel ette veokile ning ühe õnnetuse

puhul ei pannud vastu päikest sõitnud kaubikujuht ratturit tähele ja sõitis viimasele tagant otsa.

Asulas juhtus õnnetus ülekäigurajal, üle tee sõitnud jalgratturile sõitis otse sõiduauto.

Muud Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetuses ka bussi olnud sõitja, kes kukkus peatusest liikuma

hakanud ja siis pidurdanud bussis.

Maastikusõidukitega juhtus eelmise aastal kaks liiklusõnnetust. Mõlemad õnnetused juhtusid

asulavälisel teel ja ühel päeval. Ühel juhul sõitis raskes joobes mees lumesaaniga teelt välja

vastu puid ja liiklusmärgi posti ning teine õnnetus juhtus neljarattalise ATV-ga, vähese

maastikusõiduki juhtimiskogemusega juht sõitis metsateel teelt välja kraavi ja jäi ATV alla.

Ülevaate koostas

Villu Vane

liiklusekspert

liiklusohutuse osakond

Transpordiamet

liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees

Andmed seisuga: 15.02.2023

1

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt

2023. aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete

rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel.

Iga komisjoni poolt uuritud liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt

toodud välja riskitegurid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse toimumisele

ja tagajärgede raskusastmele. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste vältimiseks

tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud

riskiteguritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid muid

aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms.

Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riskiteguritega, mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks

teguriteks on:

• juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis (14)1, lubatud sõidukiiruse

ületamine või kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine (20), turvavarustuse

mittekasutamine juhi või sõitjate poolt (12) ning sõiduki juhtimine, omamata vastava

kategooria sõiduki juhtimisõigust (3);

• jalakäijate puhul sõidutee ületamine veendumata teeületamise ohutuses (7) ning

pimeda ajal teel liikudes helkuri või valgusallika mittekasutamine (9).

Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riskiteguritest, korduvad ka ettepanekud, mis

puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud

tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riskiteguritena märgitud

liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks.

Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 2023. aastal koostatud ekspertarvamustes

esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi

grupeeritud ning üldistatud.

Selgitustöö

Mootorsõidukijuhid

• Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et:

o tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Väsinuna sõiduki juhtimine on

ohtlik, sellest tuleks hoiduda. Terviseseisundi halvenedes tuleb kutsuda abi ja

mitte jätkata sõiduki juhtimist (5);

o peale alkoholi tarvitamist on möödunud piisavalt aega ja juht on enne sõitma

asumist veendunud, et ta on kaine ja puhanud (1);

o juhul, kui juht tarvitab ravimeid, on ta veendunud, et sõiduki juhtimine on antud

ravimi tarvitamise korral lubatud (1);

o sõiduk on tehniliselt korras ja läbinud tehnoülevaatuse (3);

o istme peatoe kõrgus on reguleeritud vastavalt juhi pikkusele (1).

1 Mitme liiklusõnnetuse puhul on ettepanek tehtud.

2

• Enne paigalt liikuma hakkamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või

ohusta teisi liiklejaid (1).

• Sõiduki juhtimise ajal:

o tuleb oma tähelepanu suunata teel toimuvale ning arvestada, et isegi hetkeks

pilgu mujale suunamise ajal võib liiklussituatsioon/olukord märkimisväärselt

muututa ning sellele ohutult reageerimiseks aega enam ei ole. Eriti tähelepanelik

peab olema kohtades, kus liigub lapsi (2);

o tuleb olla tähelepanelik, pöörates eriti tähelepanu vähem kaitstud liiklejatele (1);

o ülekäigurajale lähenedes peab juht vähendama kiirust ja olema valmis jalakäijale

teed andma (2);

o juhul, kui foorreguleeritud ülekäigurajal töötavad foorid vilkuval kollasel

režiimil, tuleb arvestada, et juhil on kohustus anda jalakäijatele teed (1);

o enne mis tahes manöövri sooritamist tuleb olla tähelepanelik ja veenduda

manöövri ohutuses (6);

o ristmikele lähenedes olla tähelepanelik ja veenduda, kas pöörde sooritamiseks

on eraldi valgusfoor või kehtib sama valgusfoor otse sõitjatega (1);

o talviste teeolude korral (teekate lumine, libe) peab:

▪ väga kriitiliselt hindama enda võimeid ning sõiduoskusi (3);

▪ arvestama, et sõidujäljest väljasõitmise korral haardetegur sõiduki

ratastel erinev ning sõiduk võib kaotada juhitavuse (1);

▪ võimalusel vältima liiklusesse minekut, kui puudub talvistes oludes

piisav sõidukogemus (1);

o kui sõidukijuhti pimestab vastu paistev päike, siis peab vähendama kiirust, et

olla valmis ohusituatsiooni tekkimisel sõiduki peatamiseks (1).

• Juhtides sõidukit:

o varakevadel tuleb arvestada, et ilmastikutingimused on muutlikud, kohati on

teeolud suvised, samas võivad hommikuti või ka mõnel päeval olla teeolud

talvised ja teekate libe (1);

o tuleb arvestada, et kui õhutemperatuur on vaid paar soojakraadi, võib teedel olla

libedust, seetõttu tuleb hoolega jälgida teeolusid ja mitte kiirustada (1).

• Kiiruse valikul peab juht:

o arvestama oma juhtimiskogemust, tee geomeetriat ja seisundit ning nähtavust,

et vajaduse korral oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta (1);

o tipptunnil ja rasketes oludes varuma aega sihtpunkti jõudmiseks ja arvestada, et

suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik (1).

• Sõiduki peatumise ja parkimise nõuete täimisest kinnipidamine asulavälisel teel (1).

• Tulede kasutamisenõuded, sh peatumise ja parkimise ajal (1).

• Sõiduki juures peab juht jälgima:

o enne sõidu alustamist ja teel olles sõiduki tehnoseisundit, sh tulede korrasolekut

ja puhtust (1);

o sõiduki klaaside puhtust, nii seest kui väljast (1);

o tulede puhtust, korrasolekut ja reguleeritust (1):

o et kauba vedamisel salongis on see korralikult kinnitatud ning ei varja juhi

vaatevälja ja takista juhtimistoiminguid.

• Sõiduki rehvidega seoses jälgida, et:

o ei kasutataks rehve, mis ei vasta nõuetele (2);

3

o rehvid ei oleks vananenud, üle 7-8 aasta vanuste rehvide kasutamisest tuleks

võimalusel hoiduda (3);

o rehvide turvisemustri jääksügavus ei oleks kulunud üle lubatud miinimumi (3);

o nelikveolise sõiduki puhul võib erineva kulumisastmega rehvide kasutamine

olla valmistajatehase nõuete järgi keelatud (1);

o talvistes oludes kasutataks talverehve (1).

• Mootorratturid:

o mootorratta koolitustel selgitada kaherattaliste sõidukite ohte (nt märgatavus)

liikluses (2);

o mootorrataste tehnilise seisukorra kontroll, sh rehvirõhkude kontroll on oluline

igal korral enne sõitu (1);

o oluline on hoida sõidu ajal mootorratta mõlemad rattad teega pidevas kontaktis

ja manöövrid sooritada ettevaatlikult, et mootorratturi enda ja ka kaasliiklejate

turvalisus oleks tagatud (1);

o turvavarustuse (motokiiver, riietus, jalatsid, kindad) kasutamine (3);

o halbade ilmastikuolude tekkimisel (nt. tihe vihmasadu) tuleks peatada

mootorratas ja oodata ilmastikuolude paranemist (1).

• Enne raudteeülesõidukoha ületamist peab juht veenduma, et (1):

o rongi ei ole lähenemas;

o raudtee ületamine on ohutu;

o sõidukiiruse valikul tuleb lisaks teeoludele ja -tingimustele arvestada ka

nähtavust ning piiratud nähtavuse puhul valida madalam, nähtavusoludele

vastav kiirus.

• Liiklusõnnetuse korral peab juht võimalikult kiiresti seisma jääda, lülitama sisse

ohutuled ja tegema kõik võimaliku, et liiklus oleks ohutu. Vähima kokkupõrke kahtluse

korral, kui võis tekkida kahju inimeste tervisele või varale, tuleb sõiduk koheselt peatada

ja asjaolusid selgitada ning kannatanutele abi anda (2).

• Julgustada inimesi, kes tunnevad, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu

häirima hakkavad, pöörduma abi saamiseks asjatundja konsultatsioonile (2).

• Teleskooplaaduriga või muu sarnase sõidukiga töötades tuleks ühest kohast teise

sõitmise ajaks seadistada tööorgani kõrgus selliselt, et juhi vaateväli oleks vaba (1).

Maastikusõidukite ( ATV, mootorsaan) juhid

• Maastikusõidukiga (ATV, mootorsaan) liiklemise erisused, registreerimata sõidukiga

avalikel teedel liiklemine on keelatud (2).

• Maastikusõiduki juhtimine joobeseisundis on lubamatu (2).

• Kiiruse valikul tuleb arvestada teeolude ja tee geomeetriaga (2).

• Maastikusõiduki juhil on soovitatav kasutada turvariietust(1).

• ATV matkade korraldamisel tuleb (1):

o enne matkale minekut selgitada välja osalejate sõidukogemus ja põhjalikult ning

igakülgselt osalejaid instrueerida;

o sõidukiiruse valikul tuleb arvestada osalejate sõidukogemusega;

o kasutada vähemalt kahte instruktorit, üks grupi ees ja teine grupi taga;

o arvestades matkal osalejate kogemust, võimalusel piirata sõidukite võimsust

ning kogenematud juhid panna grupi etteotsa.

4

Jalgratturid

• Jalgratta juhtimine alkoholi tarvitanuna või joobeseisundis on keelatud (2).

• Jalgrattaga sõites peaks ka täiskasvanud kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit (4).

• Jalgratta tehnoseisund peab vastama kehtivatele nõuetele (1).

• Enne igasuguse manöövri sooritamist tuleb veenduda selle ohutuses (2).

• Eakal jalgratturil võib olla raske vaadata taha enne manöövri sooritamist. Kasulik on

kasutada tahavaatepeegleid või jalgrattaga sõites mitte teha vasak- või tagasipööret

suurel maanteel, vaid ületada tee jalgsi jalgratast käekõrval lükates (1).

• Ristmikule lähenedes tuleb vähenda kiirust ka tuttavas keskkonnas sõites (1).

• Jalgrattaga jalakäijate ülekäigurajal või ülekäigukohal üle tee sõites tuleb arvestada, et

jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust (1).

Jalakäijad

• Alkoholi tarvitanuna liikluses osaledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik,

võimalusel tuleks vältida pimeda ajal asulavälisel teel liikumist (4).

• Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija

liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse

korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal (2).

• 2+2 eraldusribaga teel jalgsi liikudes peab olema äärmiselt ettevaatlik, liikuda tuleks

väljaspool sõiduteed. Liikuda ei tohi eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel

pole kõnniteed (1).

• Kui asulavälisel teel on olemas jalakäijate teeületuskoht, siis tuleks kasutada seda ja

mitte asuda sõiduteed ületama selle kõrval või läheduses (1).

• Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva

sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma

jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu (1).

• Tuleb arvestada, et kodukoha ümbruse tuttaval teel, kus sageli liigutakse võib ohutunne

kaduda, seetõttu ei tohi unustada ettevaatust (1).

Laiem üldsus

• Joobes isiku sõidukirooli asumist tuleks võimalusel takistada või teavitada sellest

koheselt häirekeskust (7).

• Ebaadekvaatselt käituvat isikut ei tohi jätta järelevalveta (1).

• Viibides väikelastega kohtades, kus on pargitud või peatunud sõidukeid, ei tohi jätta

lapsi hetkekski järelevalveta (1).

• Ühissõidukis sõitjad (1):

o peaksid ühissõidukisse sisenemisel leidma enne sõiduki liikuma hakkamist

turvaliselt istekoha võis selle puudumisel end korralikult kinni hoidma ja

võimalusel vältima sõidu ajal liikumist ühissõidukis, kuna sõiduki

kiirendamised ning aeglustamised on liiklemise tavapärane osa ning need võivad

kaasa tuua tasakaalu kaotusest tingitud kukkumisi;

o võiksid abistada vanemaealisi ja teisi nõrgemaid sõitjaid turvalise istekoha

leidmisel ja sinna jõudmisel.

• Eakad liiklejad:

5

o eakate pereliikmete tervist tuleb jälgida ja kui on näha, et tema sõiduki juhtimise

võimekus jätab soovida ja võib ohustada tema enda või kaasliiklejate elu ja

tervist, ei tohiks teda rooli lasta (2);

o eakad inimesed, kellel on kuulmis- ja nägemisvõime langus, peavad liikluses

olema äärmiselt ettevaatlikud ja tähelepanelikud (2);

o juhul, kui mõni pereliige vajab igapäevast abi, kuid elab üksinda, siis tuleks

temaga mõned korrad päevas ühendust võtta ja kontrollida, kuidas tal läheb (1).

• Noored (1):

o sõidukiiruse valik;

o turvavarustuse kasutamine;

o sõitjate vedu (turvavarustus ja arv);

o enda võimete "näitamisega" kaasnevad riskid;

o grupikäitumine.

• Inimesed peaksid pöörama tähelepanu oma lähedaste käitumisele, märkamaks

õigeaegselt muutusi, mis viitavad suitsiidimõttele ja sõltuvusele ning suunata

abivajajaid vastavate spetsialistide poole (3).

Järelevalve

Liiklusjärelevalve

• Liiklusjärelevalve käigus pöörata tähelepanu:

o järelevalve teostamisele maapiirkondade väiksematel teedel (2);

o tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele (2);

o "proov" registreerimismärkide kasutamisele (1).

• Karmistada karistusi korduvate rikkumiste korral sõiduki juhtimiseõiguseta ja

joobeseisundis juhtimise eest (1).

• Pikkadel sirgetel teelõikudel kasutada rohkem mobiilseid kiiruskaameraid (1).

• Politsei korralduste eiramisel ning politsei eest põgenemisel üldkasutataval teel väga

suurel kiirusel võimalusel peatada põgenev sõiduki võimalikul kiiresti (1).

Teejärelevalve

• Tõhustada järelevalvet hooldeettevõtete üle, et tagatud oleks teede seisundi vastavus

kehtestatud seisunditaseme nõuetele (2).

Teede projekteerimine, ehitamine, hooldus ja korrashoid

• Riigi Ilmateenistuse poolt teeolude halvenemise (tuisk, jäide, kiilasjää jms) kohta antud

hoiatuste, samuti teeilmajaamade analoogsete prognooside olemasolul, tuleb teha

ennetavat libedusetõrjet ning operatiivsemalt reageerida teeolude muutustele (4).

• Jalakäijate teeületuskohtade projekteerimisel ja ehitamisel tuleks arvestada, et

ülekäigukoht peaks olema kavandatud võimalikult jalakäija jaoks optimaalsesse kohta,

et tal oleks tee ületamine võimalikult lühike ja mugav (1).

• Ülekäiguradade puhul tuleks arvestada, et ohutust silmas pidades ei tohiks jalakäija

korraga ületada üle ühe sõiduraja, vajadusel tuleb sõiduteed kitsendada, rajada

ohutussaari, kasutada liikluse rahustamise võtteid ja intensiivselt kasutatavate

ülekäiguradade puhul foor (1).

6

• Vahetult sõidutee lähedal (vabas ruumis) paiknevad objektid peab võimalusel

eemaldama või eraldama põrkepiirdega (1).

• Ristmikel nähtavuskolmnurkade hoidmine takistusevabadena (1).

• Elektrooniliste liiklusmärkide ja tahvlite laialdasem kasutamine suure liiklussagedusega

teedel (1).

• Suure liiklussagedusega 1+1 teedel tuleks piiratud nähtavusega kohtades, kus

möödasõit on keelatud, sõidusuunad füüsiliselt eraldada (1).

• Segaliiklusega avatud aladel peaks võimalusel liiklust korraldama, tähistades sõidukite

parkimiskohad ja põhilised liikumise koridorid ning jalakäijate liikumise põhilised

trajektoorid (1).

Koolitus • Mootorratturitel on vajalik teha hooaja alguses sõidutreeningut (4).

Seadusandlus ja normid

Juhtidele esitatavad nõuded

• Tervisetõendite väljastamise korda tuleks parandada ning näha ette ka süsteemne

järelevalve või kontrollmehhanism, mis aitaks välistada tervisetõendite väljastamise

neile, kelle tervis ei vasta kehtestatud nõuetele või juhul, kui isiku terviseseisund

halvenes tervisetõendi kehtivuse ajal, näha ette tervisetõendi automaatne tühistamine

sellise haiguse diagnoosimisel, mis on vastunäidustuseks sõiduki juhtimisel (2).

Sõidukite tehnoseisund

• Kaaluda sõidukite tehnoülevaatuse nõuete täiendamist nõudega, et ülevaatuse käigus

kontrollitakse ka parkimisabi andurite töökorda ning avastatud rikked märgitaks

kontrollkaardile (1).

• Tehnoülevaatuste käigus peaks kontrollima inertspidurite rakendamise mehhanisme ja

rakendatud pidurite efektiivsust, seda vähemalt MKM määruse nr 42 Lisa 1 kood 407

toodud nõuetele vastavuse läbi (1).

Keskkond

• Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega teedel suurima

lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt

parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus

90 km/h liiklemiseks ohutu (3).

• Raudteeülesõidukohtade ohutuse suurendamine (1):

o välja töötada mehhanism, mis tagaks, et raudteeülesõidukohtade ülevaatusel

tuvastatud puudused likvideeritakse ettenähtud tähtaja jooksul ning tõhustada

järelevalvet selle üle;

o sõidukiiruse piiramine raudteeülesõidukohtade juures;

o varustada raudteeülesõidukohad raudteefoori ja tõkkepuudega, muutes

rangemaks ka vastavad nõuded;

o kaaluda rongide esiosadele allasõidutõkete kohustusliku paigaldamise nõude

sisseviimist;

7

o vastavate tehniliste võimaluste olemasolul näha ette rongide esiosa

haakeseadeldise eemaldamine.

Muu

• Kaubandusettevõtete teavitamine - joobeseisundis kliendile alkoholi müük on keelatud

(1).

• Ettevõtetes, kus on segaliiklusega alasid, tuleb töötajaid põhjalikult instrueerida, kuidas

sõidukitega ohutult tööd teha ja töökohtade vahel liikuda, arvestades, et territooriumil

liiguvad ka inimesed (1).

• Kaitsevägi peaks ajateenijatele puhkuse või linnaloa andmisel arvestada, et see ei satuks

ajale, kus ajateenijad on väsimusseisundis, nt vahetult kohe pärast õppust või pikka

teenistuspäeva (1).

Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja

hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas

pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid.

Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada

liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi.

Villu Vane

liiklusekspert,

liiklusohutuse osakond

Transpordiamet

liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees

26.02.2023