Taotlus

Politsei- ja Piirivalveamet
Pärnu mnt. 139  Tallinn, 15060

Taotlus riigieelarvelise toetuse eraldamiseks 

Taotluse esitaja: MTÜ Eesti Naabrivalve
Tegevuste läbiviimise aeg: 01.01.2024-31.12.2024
Taotluse koostamise kuupäev: 20.12.2023
Kehtiv leping: Lepingu nr 20-1.6/3545-2
Taotleja aadress ja registrikood: Tatari 12, Tallinn 10116. Registrikood 80130248
Taotleja e-post ja telefoni number: [email protected] Tel. 6 522522
MTÜ esindaja lepingus: Marek Väljari
Toetuse saaja kontaktisik, tel nr ja e-postiaadress Marek Väljari 5136630 [email protected]
Lepingu allkirjastaja: Lauri Tabur
Taotletav toetuse summa: 80 000 eurot
Toetuse saaja arvelduskonto: EE672200221014933159 Swedbank AS


Toetuse kasutamise eesmärk, kavandatud tegevused ja oodatud tulemused

Eesmärk:

Lepingulise toetuse eesmärk on MTÜ Eesti Naabrivalve (ENV) tegevuse toetamise kaudu arendada kogukondade turvalisust Eestis. 

Eesti Naabrivalve ühing on 2000. aastal kodanikualgatuse korras loodud ning tänaseks enam kui 10 000 Eesti majapidamist ühendav vabaühendus, eesmärgiga suurendada Eesti elanike turvalisust. Kuigi tegevuse eesmärk on mitme dekaadi jooksul olnud sama, siis meetodid ja strateegia on aja jooksul muutunud. Ühingu tegevus on paindlik, et osaleda aktiivselt turvalisusest hoolivate kogukondade aktuaalsete probleemide lahendamisel. Eesti Naabrivalve on täna Eesti suurim elanikke koondav turvalisusega tegelev vabaühendus, mis annab võimaluse ja samas ka kohustuse kaasa rääkida turvalisuse teemadel nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Ühingu tegevused saab jaotada kolme suuremasse valdkonda:
1. Uute naabrivalve sektorite loomine
2. Olemasolevate naabrivalve sektorite toimimine
3. Eesti Naabrivalve ühingu jätkusuutlikkuse tagamine

Kodukoha turvalisus ei ole juba aastaid elanikkonna peamine mure, regulaarsed Eurobaromeetri uuringud ( Standard Eurobarometer 100 - Autumn 2023 - detsember 2023 - - Eurobarometer survey (europa.eu)) näitavad, et hetkel muretsevad elanikud peamiselt maailmas- ja Ukrainas toimuva, kõrgete hindade, energiavarude ja rahvusvahelise olukorra pärast. Kuna turvalisuse tase on kõrge, siis ei ole elanikel ka otsest vajadust otsida võimalusi turvalisuse tõstmiseks.

Eesti Naabrivalve ühingu roll on olla nö “pildil”, et info naabrivalve tegevustest ja sellega liitumise võimalustest oleks lihtsalt leitav ja vajadusel nõustamine ning tugi liitumiseks olemas. Otsus ja motivatsioon naabrivalvega liitumiseks peab tulema kogukonnast, et hoida eelkõige kogukonda ennast vastutavana oma elukeskkonna turvalisuse eest. Seepärast Eesti Naabrivalve ühing teadlikult ei mõjuta kedagi naabrivalvega liituma, vaid loob selleks teadlikkust ja võimalusi. Vajalik olemasolevate piirkondade haldamine ja nõustamine.

Sõda Euroopas on toonud päevakorda kogukondades seni üsna tagaplaanil olnud energiavarude ja -stabiilsuse küsimuse. Elanikud peavad valmis olema pikemateks elektrikatkestusteks ja seeläbi igapäevase toimepidevuse häiringuteks. 2024. aastal plaanime seetõttu anda oma panuse elanikkonnakaitse valdkonnas, et juhtida naabrivalve sektorite liikmete tähelepanu inimeste endi võimalustele ja kohustustele kriisiolukordades. Oleme seda tegemas koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumiga.

Teiseks fookusteemaks on idapiiri aladele suunatud naabrivalvealane teavitustöö, eesmärgiga luua nendesse piirkondadesse uusi naabrivalve sektoreid.

2024. aasta üks mahukamaid tegevusi on rahvusvahelise naabrivalve konverentsi korraldamine Eestis. Eesmärk on jagada kogemusi, kuidas on Koroona pandeemia mõjutanud naabrivalve tegevusi ning mida saame üksteiselt õppida, et naabrivalve levikut Euroopas suurendada.

Kavandatud tegevused ja oodatud tulemused:
Eesmärk
Tegevus
Tulemus
Uute naabrivalve sektorite arv kasvab 15 võrra, mis hõlmab 150 -200 majapidamist.
1. Teavitustöö
a. Teabematerjalide koostamine, trükkimine ja levitamine, et jagada informatsiooni naabrivalve liikumise kohta. Kogukondade turvalisust puudutavate, sh uute naabrivalve sektorite loomist kajastavate uudiste edastamine avalikkusele läbi ühingu meediaplatvormide.
b. Meediasuhtlus eesmärgiga tekitada elanikkonnas huvi naabrivalve (NV) vastu: NV tutvustavad meediakajastused (prognoos 20 kajastust), sotsiaalmeedia postitused (ca 200 postitust), KÜde, külaseltside ja teiste organiseerunud gruppide informeerimine NV võimalustest (5 koosolekut).
c. Osalemine partnerite (politsei, pääste, KOVid, MTÜd) korraldatud infopäevadel, seminaridel ja teistel üritustel jagamaks infot naabrivalve liikumise kohta. Aasta jooksul prognoosime osalemist vähemalt 5 üritusel.
2. Uute NV sektorite lepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine.
Loodud on 15 uut naabrivalve sektorit, kuhu on kaasatud 150-200 majapidamist.
Idapiiri aladele uute naabrivalve sektorite loomine.
1. Kavandame eraldiseisvat teavitustööd idapiiri äärsetel aladel, mille tulemusel ⅓ uutest naabrivalve sektoritest loome nendesse piirkondadesse.
2. Suhtlemine piiriäärsete alade omavalitsustega ja viime kohapeal läbi infopäevi. Koondame PPA-lt informatsiooni alade kohta, kus uued piirkonnad võiksid tekkida ja millistele aladele oma tegevus suunata.
⅓ uutest naabrivalve sektoritest on loodud idapiiri äärsetele aladele.
Olemasolevate naabrivalve sektorite toimimine.
1. Kõikide NV sektorite vanematega võetakse aasta jooksul vähemalt ühe korra ühendust. Vestluse tulemus sisestatakse ENV infosüsteemi.
2. NV sektorite kontaktandmete uuendamine, 70%.
3. NV plakatite uuendamine, ca 20 plakatit (pleekinud või aja jooksul katki läinud)
4. NV sektorites ette tulnud probleemide lahendusele kaasa aitamine.
Kõikide naabrivalve sektorivanematega on vähemalt kord aastas ühendust võetud ja vestluste tulemused sisestatud infosüsteemi. Kontaktandmed on uuendatud.
Plakatite uuendamine vastavalt sektoritega kokkuleppel on läbi viidud.
Sektorites ette tulnud probleemid on lahendatud.

Tõsta ühinguga liitunud kogukondade teadlikkust elanikkonnakaitse meetmetest.
1. Kogukondadele elanikkonna kaitse temaatika tutvustamine oma meediakanalite kaudu.
2. Viime läbi 6 lauaõppust - ühing valmistab ette ja viib läbi elanikkonnakaitse lauaõppuse. Eesmärk on kaardistada ja analüüsida elanike valmisolekut akuutseks kriisiks ja kindlaks teha, missugust tuge vajavad elanikud valmisoleku tõstmiseks. Ametkondade tasandil on selliseid õppuseid läbi viidud, elanikkonna tasandil on selliseid õppuseid korraldatud vähe. Lauaõppuse raames mängitakse läbi ettevalmistatud stsenaarium, et näha, kus on nõrgad kohad ja selgitada elanikele nende endi kohustusi ja vastutust, kui selline stsenaarium peaks realiseeruma. Õppusele järgneb raport, kus kajastame õppuse ettevalmistamist, läbiviimist ja tulemusi. Stsenaariumi valmistab ette ENV kaasates partnerid Päästeametist, Politsei- ja Piirivalveametist. Õppust kajastame ENV infokanalites ning informeerime meediat enne ja pärast õppust (kokku 2 meediakajastust).
Lauaõppused on läbi viidud.
Suurendame elanikkonna teadlikkust ja oskusi kaitsta ennast õigusrikkumiste eest.
1. Avaldame sesoonsete kuritegevuse trendide kohta artikli kevadel ja sügisel.
2. Avaldame kuritegevuse trendide ja ohtude kohta teateid ühingu sotsiaalmeediakanalites vastavalt trendide avaldumisele.
3. Koolituste ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüs. Luuakse koolituste tulemuslikkuse mõõtmise struktuur. Aasta jooksul 6 koolitust. Koolitusel osalejate arvu ette ei prognoosita, sest see ei sõltu ühingust.
4. Naabrivalve ümarlaudade läbiviimine, aasta jooksul viiakse läbi sektori esindajate poolt tellitud ümarlauad.
5. Ühing panustab lähisuhtevägivalla (LSV) ennetusse läbi teavitustöö naabrivalve piirkonna liikmetele. Jagatakse koostööpartnerite LSV alast informatsiooni. LSV alase teavitustöö peamiseks koostööpartneriks on Politsei- ja Piirivalveamet.
Sesoonsete kuritegude kohta on avaldatud artiklid ja teated sotsiaalmeediakanalites.
Läbi on viidud 6 koolitust ja sektorite poolt tellitud ümarlauad.
Ühingu juhtimine.
1. Koostöö Eestis
a. Koostöö partneritega, kelle tegevus toetab kogukondlikku turvalisust, eesmärgiga luua üheskoos suuremat väärtust kui ühing seda üksi suudaks. Osaleme näiteks väärtuspõhise eeskujuliikumise Valge Õhupall (Aga mina) tegevuses, mis on suunatud turvalise ja tervisest hooliva elukeskkonna kujundamiseks.
b. Osalemine kogukonna turvalisust puudutavate riiklike ja kohaliku tasandi plaanide ja arengukavade väljatöötamisel ja täiendamisel.
c. Osalemine Lääne-Virumaa ja Harjumaa maakondlike turvanõukogude töös.
d. Koostöös Päästeliidu ja Abipolitseinike Koguga viiakse läbi ühine turvalist elukeskkonda toetav veebikoolitus ühingute liikmetele ning jagatakse ühingute meediakanalites üksteise infot, mis puudutab kogukondade turvalisust.
2. Rahvusvaheline koostöö
a. Koostöö hoidmine EUNWA (European Neighbourhood Watch Association) ja EUNWA liikmetega. MTÜ Eesti Naabrivalve on asutajaliige selle loomisest 2014 aastal. EUNWA 2024 aasta konverents on plaanis korraldada Eestis. Koostöö EUNWA-ga on oluline, et saada informatsiooni Euroopa riikides toimuvast naabrivalve alastest trendidest ja meetoditest, mida oleks vajadusel võimalik ka Eestis kasutusele võtta. Samuti on see praktiline kanal jagamaks infot naabrivalve tegevustest ja tulemustest Eestis.
3. Ühingu personali pädevuse tõstmine
a. Ühingu töötajate teadmiste, asjatundlikkuse, ja oskuste hoidmine ja kasvatamine ENV tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Aasta jooksul osaletakse 2 konverentsil ja/või koolitusel.
4. Viiakse läbi Eesti Naabrivalve ühingu Üldkoosolek
5. IT prioriteedid 2024. aastal:
a. Kodulehe, infosüsteemi (Eesti Naabrivalve liikmete andmebaas) ja kaardirakenduse järjepidev arendamine.
b. Infosüsteemis regulaarne andmete aktualiseerimine.
c. Infosüsteemi uuele platvormile üleviimine (tulenevalt vananenud php süsteemist, statistika rubriiki lisada sektori memode kohta ülevaate saamise võimalus). Litsentside hoidmine ühingu töö tagamiseks, näiteks hulgipostitussüsteem, tarkvara kasutamise õigus jne).
6. Häirenuputeenus
a. Häirenuputeenuse osutamine ja hoidmine läbi mille tõstetakse üksi elavate eakate inimeste ohutust ja turvatunnet ning muuhulgas kaasatakse reageerimisel kogukonda.

Ühing on jätkusuutlik oma taotluses toodud tegevustes

Kuluplaan tegevustoetusele:

Kulu nr
Kulunimetus
Ühiku hind
(€) aastas
1.
Põhitegevusega seonduv kulu (naabrivalve plakatid, kleebised, voldikud, trükised, koolitusmaterjalid jms)
6 000
2.
Kontorikulu (bürookulu, üür, kommunaalkulud, side- ja kommunikatsioonikulu)
4 000
3.
Transpordikulu (liisingkulu, kindlustus, hooldus, kütus)
8 000
4.
Teenused ja muud tegevuskulud (raamatupidamine, piirkondlik projektijuhtimine, andmesisestus, postiteenus, pangateenus, lektorite teenused, ühingu poolt tasutavad liikmemaksud, litsentsitasud, üldkoosolek ja muud tegevuskulud)
18 000
5.
Arendus- ja it kulud (nt häirenupu tehnilise võimekuse suurendamine, infosüsteemide- hooldus ja arendamine ning it-süsteemide püsikulud ja välissuhete arendamine jms)
7 000
6.
Tööjõukulu
37 000

Kokku:
80 000


/Allkirjastatud digitaalselt/

Lugupidamisega
Marek Väljari
Tegevjuht