Tagasiside määruse eelnõule
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-4/25/1182-3 |
| Registreeritud | 11.06.2025 |
| Sünkroonitud | 12.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(25997 tm).
Failid
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kord
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:
1) isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
2) digitaalne isikutunnistus;
3) elamisloakaart;
4) Eesti kodaniku pass;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meremehe teenistusraamat;
9) meresõidutunnistus.
(2) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti.
§ 2. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi taotluse esitamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmed.
(2) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse tema isik järgmiste andmete alusel:
1) välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) vajaduse korral andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti, tuvastatakse tema isik:
1) sünniandmete ja seadusliku esindaja seletuste alusel;
2) vajaduse korral muude tõendite alusel.
(4) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti ning tema isikut ei saa tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel, tuvastatakse isik muude tõendite alusel.
(5) Kui dokumendi taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
§ 3. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi väljastamisel järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(4) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(5) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID).
(6) Kui Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastab ta dokumendi väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
(7) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasuses ei olnud võimalik käesoleva paragrahvi kohaselt veenduda.
§ 4. Mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimine
(1) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust lõike 1 kohaselt.
(3) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le, mille kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses.
(4) Kui mobiil-ID-d taotletakse elektroonilises keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
MÄÄRUS
Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kord
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:
1) isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
2) digitaalne isikutunnistus;
3) elamisloakaart;
4) Eesti kodaniku pass;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meremehe teenistusraamat;
9) meresõidutunnistus.
(2) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti.
§ 2. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi taotluse esitamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmed.
(2) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse tema isik järgmiste andmete alusel:
1) välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) vajaduse korral andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti, tuvastatakse tema isik:
1) sünniandmete ja seadusliku esindaja seletuste alusel;
2) vajaduse korral muude tõendite alusel.
(4) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti ning tema isikut ei saa tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel, tuvastatakse isik muude tõendite alusel.
(5) Kui dokumendi taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
§ 3. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi väljastamisel järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(4) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(5) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID).
(6) Kui Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastab ta dokumendi väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
(7) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasuses ei olnud võimalik käesoleva paragrahvi kohaselt veenduda.
§ 4. Mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimine
(1) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust lõike 1 kohaselt.
(3) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le, mille kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses.
(4) Kui mobiil-ID-d taotletakse elektroonilises keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
From: Irina Meldjuk - AKI <[email protected]>
Sent: Wed, 11 Jun 2025 07:41:49 +0000
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: FW: Tagasiside määruse eelnõule esitatud arvamusele
From: Maret Saanküll <[email protected]>
Sent: Wednesday, June 11, 2025 10:37 AM
To: Irina Meldjuk - AKI <[email protected]>
Cc: Elen Kraavik <[email protected]>
Subject: Tagasiside määruse eelnõule esitatud arvamusele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere.
Täname Teid siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ eelnõule esitatud tagasiside eest.
Vastuseks Teie 29.04.2025 kirjale nr 2.3-4/25/1182-2 annan teada, et oleme eelnõu ja seletuskirja täiendanud kooskõlastusringilt saabunud ettepanekute ja märkuste põhjal.
Lisan e-kirjale kooskõlastustabeli Teie ettepanekute osa ja täiendatud eelnõu ning seletuskirja.
Kui teil on eeltoodu osas küsimusi, palun andke teada hiljemalt 16. juuniks 2025.
Lugupidamisega
Maret Saanküll
õigusnõunik
Siseministeerium
[email protected]
+372 5197 5722
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kord
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:
1) isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
2) digitaalne isikutunnistus;
3) elamisloakaart;
4) Eesti kodaniku pass;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meremehe teenistusraamat;
9) meresõidutunnistus.
(2) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti.
§ 2. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi taotluse esitamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmed.
(2) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse tema isik järgmiste andmete alusel:
1) välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) vajaduse korral andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti, tuvastatakse tema isik:
1) sünniandmete ja seadusliku esindaja seletuste alusel;
2) vajaduse korral muude tõendite alusel.
(4) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti ning tema isikut ei saa tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel, tuvastatakse isik muude tõendite alusel.
(5) Kui dokumendi taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
§ 3. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi väljastamisel järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(4) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(5) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID).
(6) Kui Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastab ta dokumendi väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
(7) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasuses ei olnud võimalik käesoleva paragrahvi kohaselt veenduda.
§ 4. Mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimine
(1) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust lõike 1 kohaselt.
(3) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le, mille kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses.
(4) Kui mobiil-ID-d taotletakse elektroonilises keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
MÄÄRUS
Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kord
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:
1) isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
2) digitaalne isikutunnistus;
3) elamisloakaart;
4) Eesti kodaniku pass;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meremehe teenistusraamat;
9) meresõidutunnistus.
(2) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti.
§ 2. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi taotluse esitamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmed.
(2) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse tema isik järgmiste andmete alusel:
1) välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) vajaduse korral andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti, tuvastatakse tema isik:
1) sünniandmete ja seadusliku esindaja seletuste alusel;
2) vajaduse korral muude tõendite alusel.
(4) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti ning tema isikut ei saa tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel, tuvastatakse isik muude tõendite alusel.
(5) Kui dokumendi taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
§ 3. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel
(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi väljastamisel järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(3) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(4) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(5) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID).
(6) Kui Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastab ta dokumendi väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
(7) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasuses ei olnud võimalik käesoleva paragrahvi kohaselt veenduda.
§ 4. Mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimine
(1) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.
(2) Kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust lõike 1 kohaselt.
(3) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le, mille kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses.
(4) Kui mobiil-ID-d taotletakse elektroonilises keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu
Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
Irina Meldjuk, 627 4108
[email protected]
1. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse isiku tuvastamise meetod, kui dokumendi taotleja on alla 15-aastane ja talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust või diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste (punkt 1) ning vajaduse korral muude tõendite alusel (punkt 2). Seejuures on selgusetu, mis juhtudel võib punktis 2 viidatud vajadus tekkida ning mida peetakse silmas muude tõendite all. Seletuskirjas ei ole seda täpsustatud.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
2. Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et kui § 2 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise meetodid ei ole võimalikud või ebaõnnestuvad, siis tuvastatakse dokumendi taotleja isik muude tõendite alusel. Seletuskirjas on täpsustatud, et nendeks tõenditeks võivad olla näiteks välisriigi sünnitõend või ütlused. AKI arvates ei ole see väike täpsustus piisav määruse kontekstis „muude tõendite“ mõiste sisustamisel.
AKI hinnangul võimaldab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 sõnastus väga laia tõlgenduse, mistõttu on raske aru saada, millal ja millised tõendid siis peab taotleja esitama. Kuna ilmselt on tegemist isikuandmetega, peab esitatavate tõendite (andmete) loetelu olema võimalikult selgelt määratletud, et isikule oleks juba enne taotluse esitamist selge, milliseid andmeid temalt võidakse küsida. Sellest tulenevalt peaks AKI arvates seletuskirjas praktilistele näidisolukordadele tuginedes täpsemini seletama, millistel juhtudel võib lisatõendite vajadus tekkida ning millised need tõendid võivad olla (vähemalt liigiti, nt kas kolmandate isikute ütlused, asutuse väljastatud dokumendid (nt kooli õiend) või kas teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka nt eriliigiliste andmete (nt DNA ekspertiis, arsti ülevaatus lapse vanuse tuvastamiseks vms) töötlemine.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu
Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
Irina Meldjuk, 627 4108
[email protected]
1. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse isiku tuvastamise meetod, kui dokumendi taotleja on alla 15-aastane ja talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust või diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste (punkt 1) ning vajaduse korral muude tõendite alusel (punkt 2). Seejuures on selgusetu, mis juhtudel võib punktis 2 viidatud vajadus tekkida ning mida peetakse silmas muude tõendite all. Seletuskirjas ei ole seda täpsustatud.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
2. Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et kui § 2 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise meetodid ei ole võimalikud või ebaõnnestuvad, siis tuvastatakse dokumendi taotleja isik muude tõendite alusel. Seletuskirjas on täpsustatud, et nendeks tõenditeks võivad olla näiteks välisriigi sünnitõend või ütlused. AKI arvates ei ole see väike täpsustus piisav määruse kontekstis „muude tõendite“ mõiste sisustamisel.
AKI hinnangul võimaldab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 sõnastus väga laia tõlgenduse, mistõttu on raske aru saada, millal ja millised tõendid siis peab taotleja esitama. Kuna ilmselt on tegemist isikuandmetega, peab esitatavate tõendite (andmete) loetelu olema võimalikult selgelt määratletud, et isikule oleks juba enne taotluse esitamist selge, milliseid andmeid temalt võidakse küsida. Sellest tulenevalt peaks AKI arvates seletuskirjas praktilistele näidisolukordadele tuginedes täpsemini seletama, millistel juhtudel võib lisatõendite vajadus tekkida ning millised need tõendid võivad olla (vähemalt liigiti, nt kas kolmandate isikute ütlused, asutuse väljastatud dokumendid (nt kooli õiend) või kas teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka nt eriliigiliste andmete (nt DNA ekspertiis, arsti ülevaatus lapse vanuse tuvastamiseks vms) töötlemine.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu). ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse ka isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda, sealhulgas luuakse võimalus kontrollida taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kui dokument väljastatakse turvalise teenuse osutaja vahendusel.
Eelnõuga kehtestatakse siseministri 10. juuli 2009. aasta määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) uus terviktekst, et õigusselguse huvides muuta ka kehtiva määruse ülesehitust ja täpsustada terminikasutust ning määruse praktikaga kooskõlla viimiseks jätta välja isikusamasuse kontrollimise akti regulatsioon.
Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja2 punktides 6.3. ja 6.4.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ja
• õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 2.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelnõukohast isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlejale (edaspidi taotleja):
• isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
• digitaalne isikutunnistus;
• elamisloakaart;
• Eesti kodaniku pass;
• välismaalase pass;
• ajutine reisidokument;
• pagulase reisidokument;
• meremehe teenistusraamat ja
• meresõidutunnistus.
Määrust ei kohaldata diplomaatilisele isikutunnistusele, sest selle taotlejale kohaldatakse välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“.
Reguleerimisala hõlmab dokumendi kasutaja kõrval ka isikuid, kellel on õigus tema nimel esitada dokumendi taotlus või dokument kätte saada. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 111 lõike 1 kohaselt kontrollitakse dokumendi taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust. Kui taotlemisel ei kohaldata dokumendi kasutaja daktüloskopeerimise või isikliku ilmumise nõuet, võib ITDS-i kohaselt taotluse esitada või dokumendi kätte saada kas dokumendi kasutaja ise või tema seaduslik või volitatud esindaja, valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja. Seega on ka nende isikute isikusamasuse kontrollimine taotleja isikusamasuse kontrollimise menetluse osa.
Lõikes 2 selgitatakse õigusselguse huvides, et taotleja eelnõu tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kuna ITDS-is kasutatakse taotleja mõistet nii dokumendi kasutaja kui ka selle taotluse esitaja tähenduses, on tõlgenduserinevuste vältimiseks oluline sõnaselgelt sätestada, keda on eelnõus taotleja all mõeldud.
Paragrahviga 2 reguleeritakse isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumendi taotluse esitamisel.
• Isiku tuvastamine on ITDS-i § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. See tähendab, et isikule luuakse esmase dokumendi väljaandmise menetluses riiklik identiteet.
• Isikusamasuse kontrollimine on ITDS-i § 155 lõike 3 kohaselt menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et riigil on juba isiku identiteediandmeid, talle on dokument varem välja antud ning tema isikusamasuses saab veenduda dokumenti ja riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete alusel. Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotlejale on juba varem välja antud dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass, st Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on varem tuvastanud tema isiku ja kandnud isiku tuvastamise andmed ITDAK‑i ning võtnud biomeetrilised andmed ja kandnud need ABIS-esse. Uue dokumendi väljaandmiseks on seega vaja kontrollida ainult isikusamasust: PPA võrdleb kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmeid varem ITDAK-i ja ABIS-esse kantud andmetega. Nii saab PPA kindel olla, et isik on tõsikindlalt tuvastatud.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotleja isikusamasust ei saa lõike 1 alusel kontrollida, sest talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse taotleja isik välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Lisaks võib kasutada ABIS-e andmeid. Tõsikindlaks isiku tuvastamiseks võib PPA kasutada ka teisel eesmärgil ABIS-esse kantud andmeid, näiteks konsulaarseaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kogutud näokujutist või sõrmejälgi (ITDS-i § 154 lg 2).
Lõikes 3 reguleeritakse isiku tuvastamist juhul, kui taotleja on alla 15-aastane ning talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste ning vajaduse korral muude tõendite alusel. ITDS-i § 111 lõike 2 kohaselt on PPA-l kohustus isik tuvastada, kui talle ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Kui taotlejal endal ei ole tõendeid, mille alusel saaks PPA tema isiku tuvastada, kasutatakse esmalt avalikke ja registritesse kantud andmeid ja dokumente. Vajaduse korral kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaid ja taotleja lähedasi, kellelt võetakse ütlusi. Samuti kogutakse lisatõendeid, näiteks lasteaias või koolis käimise kohta. Seetõttu ei sätestata ka ammendavat loetelu tõenditest, mille taotleja ise peab tingimata esitama, vaid reguleeritakse, kuidas võib PPA isiku tuvastada.
Lõikes 4 reguleeritakse juhtumeid, kus isikut ei ole võimalik tuvastada või isikusamasust kontrollida lõike 1 või 2 alusel või see ebaõnnestub. Sellisel juhul tuvastatakse taotleja isik muude tõendite, näiteks välisriigi sünnitõendi või ütluste alusel (vt ka lg 3 selgitust).
Lõikes 5 reguleeritakse taotleja seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist, kuna ITDS-i § 114 lõike 1 kohaselt on seaduslikul esindajal – lapsevanemal või kohtu määratud muul seaduslikul esindajal – õigus eestkostetava eest taotlus esitada. Taotleja seadusliku esindaja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel.
Paragrahviga 3 reguleeritakse isikusamasuse kontrollimist dokumendi väljastamisel. ITDS-i § 121 lõike 2 kohaselt peab taotleja dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuma selle väljastaja asukohta, kus väljastaja kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed. Kuna taotleja isik on tõsikindlalt tuvastatud või isikusamasus kontrollitud dokumendi taotlemisel ja väljastamisel veendutakse isikusamasuses ka väljastatava dokumendi alusel, võimaldatakse isikusamasust kontrollida ka ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi, näiteks juhiloa alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, võib tema isikusamasust kontrollida lisaks dokumendile, diplomaatilisele isikutunnistusele, diplomaatilisele passile või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasele kehtivale dokumendile välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Samuti kasutatakse ITDAK-i ja ABIS-e andmeid.
Lõikes 3 reguleeritakse dokumendi väljastamist taotleja volitatud esindajale. Erinevalt seaduslikust esindajast võib tema isikusamasust kontrollida ainult kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. See on vajalik, sest volitatud esindaja puhul ei piisa võimaliku identiteedipettuse või dokumendi väärkasutuse vältimiseks ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasest kehtivast dokumendist või välisriigi kehtivast reisidokumendist. Seetõttu lubatakse tema isikusamasust kontrollida ainult sellise dokumendi alusel, mille andmed on kantud ITDAK-i ja ABIS-esse.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust kehtiva dokumendi või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi ning ITDAK‑i ja ABIS-e andmete alusel. Need on juhtumid, kus Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult selle väljastaja asukohta ilmuda või taotleja on Eesti vanglas kinni peetav.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID) või elamisloakaardile kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. 2026. aasta suvel võetakse kasutusele lahendus, mille abil saab taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma uue dokumendi ja selle sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid selle võib toimetada talle kätte turvalise teenuse osutaja, näiteks kuller. Sellisel juhul aktiveeritakse dokument ja selle sertifikaadid ning toimetatakse sertifikaatide turvakoodid taotlejale kätte elektrooniliselt.
Lõikes 6 täpsustatakse, et kui dokumenti ei väljasta dokumendi väljaandja ehk PPA ja Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks PPA-le, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 7 kohaselt ei väljastata dokumenti isikule, kelle isikusamasuses ei olnud võimalik eelnõu § 3 kohaselt veenduda.
Paragrahviga 4 sätestatakse mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimise erisused.
Mobiil-ID taotleja isikusamasust kontrollib mobiil-ID taotlemisel mobiilioperaator esinduses kohapeal või e-keskkonnas. ITDS-i § 204 lõike 11 kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass. Olenevalt sellest, kas mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses või e-keskkonnas, saab mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust eri viisil. Näiteks ei saa mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust esinduses digitaalse isikutunnistuse alusel, sest sellel ei ole fotot. Selle alusel saab taotleja isikusamasust kontrollida üksnes e‑keskkonnas digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. Erand on digitaalne isikutunnistus, mille alusel ei või esinduses isikusamasust kontrollida, sest sellel ei ole fotot.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse lõike 1 kohaselt ka tema seadusliku esindaja isikusamasust.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse e-keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, elamisloakaardile või mobiil-ID-le. Mobiil-ID puhul on lisatingimus, et selle kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses, st taotleja isikusamasust peab olema kontrollitud isiklikult kohapeal, mitte elektrooniliselt e-keskkonnas. See nõue tuleneb e-IDAS-e määruse3 artikli 24 lõike 1 punktist b.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse e-keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, elamisloakaardile, digitaalsele isikutunnistusele või mobiil-ID‑le. Erinevalt mobiil-ID taotlejast võib tema seadusliku esindaja isikusamasust kontrollida ka mobiil-ID-ga, mille kasutamise leping on sõlmitud e‑keskkonnas. See on lubatud, sest seaduslik esindaja ei ole mobiil-ID kasutaja: üksnes mobiil-ID kasutaja isikusamasus peab e-keskkonnas taotlemisele eelnenud korral olema kontrollitud mobiilioperaatori esinduses.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevat mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja4 punktides 6.3. ja 6.4.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest selle rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendustöid ega muid ettevalmistusi. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted ei muutu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)5 kaudu 28.03.–11.04.2025 kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu). ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse ka isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda, sealhulgas luuakse võimalus kontrollida taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kui dokument väljastatakse turvalise teenuse osutaja vahendusel.
Eelnõuga kehtestatakse siseministri 10. juuli 2009. aasta määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) uus terviktekst, et õigusselguse huvides muuta ka kehtiva määruse ülesehitust ja täpsustada terminikasutust ning määruse praktikaga kooskõlla viimiseks jätta välja isikusamasuse kontrollimise akti regulatsioon.
Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja2 punktides 6.3. ja 6.4.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ja
• õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 2.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelnõukohast isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlejale (edaspidi taotleja):
• isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
• digitaalne isikutunnistus;
• elamisloakaart;
• Eesti kodaniku pass;
• välismaalase pass;
• ajutine reisidokument;
• pagulase reisidokument;
• meremehe teenistusraamat ja
• meresõidutunnistus.
Määrust ei kohaldata diplomaatilisele isikutunnistusele, sest selle taotlejale kohaldatakse välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“.
Reguleerimisala hõlmab dokumendi kasutaja kõrval ka isikuid, kellel on õigus tema nimel esitada dokumendi taotlus või dokument kätte saada. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 111 lõike 1 kohaselt kontrollitakse dokumendi taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust. Kui taotlemisel ei kohaldata dokumendi kasutaja daktüloskopeerimise või isikliku ilmumise nõuet, võib ITDS-i kohaselt taotluse esitada või dokumendi kätte saada kas dokumendi kasutaja ise või tema seaduslik või volitatud esindaja, valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja. Seega on ka nende isikute isikusamasuse kontrollimine taotleja isikusamasuse kontrollimise menetluse osa.
Lõikes 2 selgitatakse õigusselguse huvides, et taotleja eelnõu tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kuna ITDS-is kasutatakse taotleja mõistet nii dokumendi kasutaja kui ka selle taotluse esitaja tähenduses, on tõlgenduserinevuste vältimiseks oluline sõnaselgelt sätestada, keda on eelnõus taotleja all mõeldud.
Paragrahviga 2 reguleeritakse isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumendi taotluse esitamisel.
• Isiku tuvastamine on ITDS-i § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. See tähendab, et isikule luuakse esmase dokumendi väljaandmise menetluses riiklik identiteet.
• Isikusamasuse kontrollimine on ITDS-i § 155 lõike 3 kohaselt menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et riigil on juba isiku identiteediandmeid, talle on dokument varem välja antud ning tema isikusamasuses saab veenduda dokumenti ja riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete alusel. Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotlejale on juba varem välja antud dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass, st Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on varem tuvastanud tema isiku ja kandnud isiku tuvastamise andmed ITDAK‑i ning võtnud biomeetrilised andmed ja kandnud need ABIS-esse. Uue dokumendi väljaandmiseks on seega vaja kontrollida ainult isikusamasust: PPA võrdleb kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmeid varem ITDAK-i ja ABIS-esse kantud andmetega. Nii saab PPA kindel olla, et isik on tõsikindlalt tuvastatud.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotleja isikusamasust ei saa lõike 1 alusel kontrollida, sest talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse taotleja isik välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Lisaks võib kasutada ABIS-e andmeid. Tõsikindlaks isiku tuvastamiseks võib PPA kasutada ka teisel eesmärgil ABIS-esse kantud andmeid, näiteks konsulaarseaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kogutud näokujutist või sõrmejälgi (ITDS-i § 154 lg 2).
Lõikes 3 reguleeritakse isiku tuvastamist juhul, kui taotleja on alla 15-aastane ning talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste ning vajaduse korral muude tõendite alusel. ITDS-i § 111 lõike 2 kohaselt on PPA-l kohustus isik tuvastada, kui talle ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Kui taotlejal endal ei ole tõendeid, mille alusel saaks PPA tema isiku tuvastada, kasutatakse esmalt avalikke ja registritesse kantud andmeid ja dokumente. Vajaduse korral kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaid ja taotleja lähedasi, kellelt võetakse ütlusi. Samuti kogutakse lisatõendeid, näiteks lasteaias või koolis käimise kohta. Seetõttu ei sätestata ka ammendavat loetelu tõenditest, mille taotleja ise peab tingimata esitama, vaid reguleeritakse, kuidas võib PPA isiku tuvastada.
Lõikes 4 reguleeritakse juhtumeid, kus isikut ei ole võimalik tuvastada või isikusamasust kontrollida lõike 1 või 2 alusel või see ebaõnnestub. Sellisel juhul tuvastatakse taotleja isik muude tõendite, näiteks välisriigi sünnitõendi või ütluste alusel (vt ka lg 3 selgitust).
Lõikes 5 reguleeritakse taotleja seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist, kuna ITDS-i § 114 lõike 1 kohaselt on seaduslikul esindajal – lapsevanemal või kohtu määratud muul seaduslikul esindajal – õigus eestkostetava eest taotlus esitada. Taotleja seadusliku esindaja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel.
Paragrahviga 3 reguleeritakse isikusamasuse kontrollimist dokumendi väljastamisel. ITDS-i § 121 lõike 2 kohaselt peab taotleja dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuma selle väljastaja asukohta, kus väljastaja kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed. Kuna taotleja isik on tõsikindlalt tuvastatud või isikusamasus kontrollitud dokumendi taotlemisel ja väljastamisel veendutakse isikusamasuses ka väljastatava dokumendi alusel, võimaldatakse isikusamasust kontrollida ka ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi, näiteks juhiloa alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, võib tema isikusamasust kontrollida lisaks dokumendile, diplomaatilisele isikutunnistusele, diplomaatilisele passile või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasele kehtivale dokumendile välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Samuti kasutatakse ITDAK-i ja ABIS-e andmeid.
Lõikes 3 reguleeritakse dokumendi väljastamist taotleja volitatud esindajale. Erinevalt seaduslikust esindajast võib tema isikusamasust kontrollida ainult kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. See on vajalik, sest volitatud esindaja puhul ei piisa võimaliku identiteedipettuse või dokumendi väärkasutuse vältimiseks ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasest kehtivast dokumendist või välisriigi kehtivast reisidokumendist. Seetõttu lubatakse tema isikusamasust kontrollida ainult sellise dokumendi alusel, mille andmed on kantud ITDAK-i ja ABIS-esse.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust kehtiva dokumendi või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi ning ITDAK‑i ja ABIS-e andmete alusel. Need on juhtumid, kus Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult selle väljastaja asukohta ilmuda või taotleja on Eesti vanglas kinni peetav.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID) või elamisloakaardile kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. 2026. aasta suvel võetakse kasutusele lahendus, mille abil saab taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma uue dokumendi ja selle sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid selle võib toimetada talle kätte turvalise teenuse osutaja, näiteks kuller. Sellisel juhul aktiveeritakse dokument ja selle sertifikaadid ning toimetatakse sertifikaatide turvakoodid taotlejale kätte elektrooniliselt.
Lõikes 6 täpsustatakse, et kui dokumenti ei väljasta dokumendi väljaandja ehk PPA ja Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks PPA-le, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 7 kohaselt ei väljastata dokumenti isikule, kelle isikusamasuses ei olnud võimalik eelnõu § 3 kohaselt veenduda.
Paragrahviga 4 sätestatakse mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimise erisused.
Mobiil-ID taotleja isikusamasust kontrollib mobiil-ID taotlemisel mobiilioperaator esinduses kohapeal või e-keskkonnas. ITDS-i § 204 lõike 11 kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass. Olenevalt sellest, kas mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses või e-keskkonnas, saab mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust eri viisil. Näiteks ei saa mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust esinduses digitaalse isikutunnistuse alusel, sest sellel ei ole fotot. Selle alusel saab taotleja isikusamasust kontrollida üksnes e‑keskkonnas digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. Erand on digitaalne isikutunnistus, mille alusel ei või esinduses isikusamasust kontrollida, sest sellel ei ole fotot.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse lõike 1 kohaselt ka tema seadusliku esindaja isikusamasust.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse e-keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, elamisloakaardile või mobiil-ID-le. Mobiil-ID puhul on lisatingimus, et selle kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses, st taotleja isikusamasust peab olema kontrollitud isiklikult kohapeal, mitte elektrooniliselt e-keskkonnas. See nõue tuleneb e-IDAS-e määruse3 artikli 24 lõike 1 punktist b.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse e-keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, elamisloakaardile, digitaalsele isikutunnistusele või mobiil-ID‑le. Erinevalt mobiil-ID taotlejast võib tema seadusliku esindaja isikusamasust kontrollida ka mobiil-ID-ga, mille kasutamise leping on sõlmitud e‑keskkonnas. See on lubatud, sest seaduslik esindaja ei ole mobiil-ID kasutaja: üksnes mobiil-ID kasutaja isikusamasus peab e-keskkonnas taotlemisele eelnenud korral olema kontrollitud mobiilioperaatori esinduses.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevat mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja4 punktides 6.3. ja 6.4.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest selle rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendustöid ega muid ettevalmistusi. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted ei muutu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)5 kaudu 28.03.–11.04.2025 kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).
Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu
Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
Irina Meldjuk, 627 4108
[email protected]
1. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse isiku tuvastamise meetod, kui dokumendi taotleja on alla 15-aastane ja talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust või diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste (punkt 1) ning vajaduse korral muude tõendite alusel (punkt 2). Seejuures on selgusetu, mis juhtudel võib punktis 2 viidatud vajadus tekkida ning mida peetakse silmas muude tõendite all. Seletuskirjas ei ole seda täpsustatud.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
2. Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et kui § 2 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise meetodid ei ole võimalikud või ebaõnnestuvad, siis tuvastatakse dokumendi taotleja isik muude tõendite alusel. Seletuskirjas on täpsustatud, et nendeks tõenditeks võivad olla näiteks välisriigi sünnitõend või ütlused. AKI arvates ei ole see väike täpsustus piisav määruse kontekstis „muude tõendite“ mõiste sisustamisel.
AKI hinnangul võimaldab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 sõnastus väga laia tõlgenduse, mistõttu on raske aru saada, millal ja millised tõendid siis peab taotleja esitama. Kuna ilmselt on tegemist isikuandmetega, peab esitatavate tõendite (andmete) loetelu olema võimalikult selgelt määratletud, et isikule oleks juba enne taotluse esitamist selge, milliseid andmeid temalt võidakse küsida. Sellest tulenevalt peaks AKI arvates seletuskirjas praktilistele näidisolukordadele tuginedes täpsemini seletama, millistel juhtudel võib lisatõendite vajadus tekkida ning millised need tõendid võivad olla (vähemalt liigiti, nt kas kolmandate isikute ütlused, asutuse väljastatud dokumendid (nt kooli õiend) või kas teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka nt eriliigiliste andmete (nt DNA ekspertiis, arsti ülevaatus lapse vanuse tuvastamiseks vms) töötlemine.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu
Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
Irina Meldjuk, 627 4108
[email protected]
1. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse isiku tuvastamise meetod, kui dokumendi taotleja on alla 15-aastane ja talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust või diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste (punkt 1) ning vajaduse korral muude tõendite alusel (punkt 2). Seejuures on selgusetu, mis juhtudel võib punktis 2 viidatud vajadus tekkida ning mida peetakse silmas muude tõendite all. Seletuskirjas ei ole seda täpsustatud.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
2. Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et kui § 2 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise meetodid ei ole võimalikud või ebaõnnestuvad, siis tuvastatakse dokumendi taotleja isik muude tõendite alusel. Seletuskirjas on täpsustatud, et nendeks tõenditeks võivad olla näiteks välisriigi sünnitõend või ütlused. AKI arvates ei ole see väike täpsustus piisav määruse kontekstis „muude tõendite“ mõiste sisustamisel.
AKI hinnangul võimaldab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 sõnastus väga laia tõlgenduse, mistõttu on raske aru saada, millal ja millised tõendid siis peab taotleja esitama. Kuna ilmselt on tegemist isikuandmetega, peab esitatavate tõendite (andmete) loetelu olema võimalikult selgelt määratletud, et isikule oleks juba enne taotluse esitamist selge, milliseid andmeid temalt võidakse küsida. Sellest tulenevalt peaks AKI arvates seletuskirjas praktilistele näidisolukordadele tuginedes täpsemini seletama, millistel juhtudel võib lisatõendite vajadus tekkida ning millised need tõendid võivad olla (vähemalt liigiti, nt kas kolmandate isikute ütlused, asutuse väljastatud dokumendid (nt kooli õiend) või kas teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka nt eriliigiliste andmete (nt DNA ekspertiis, arsti ülevaatus lapse vanuse tuvastamiseks vms) töötlemine.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu). ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse ka isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda, sealhulgas luuakse võimalus kontrollida taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kui dokument väljastatakse turvalise teenuse osutaja vahendusel.
Eelnõuga kehtestatakse siseministri 10. juuli 2009. aasta määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) uus terviktekst, et õigusselguse huvides muuta ka kehtiva määruse ülesehitust ja täpsustada terminikasutust ning määruse praktikaga kooskõlla viimiseks jätta välja isikusamasuse kontrollimise akti regulatsioon.
Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja2 punktides 6.3. ja 6.4.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ja
• õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 2.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelnõukohast isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlejale (edaspidi taotleja):
• isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
• digitaalne isikutunnistus;
• elamisloakaart;
• Eesti kodaniku pass;
• välismaalase pass;
• ajutine reisidokument;
• pagulase reisidokument;
• meremehe teenistusraamat ja
• meresõidutunnistus.
Määrust ei kohaldata diplomaatilisele isikutunnistusele, sest selle taotlejale kohaldatakse välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“.
Reguleerimisala hõlmab dokumendi kasutaja kõrval ka isikuid, kellel on õigus tema nimel esitada dokumendi taotlus või dokument kätte saada. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 111 lõike 1 kohaselt kontrollitakse dokumendi taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust. Kui taotlemisel ei kohaldata dokumendi kasutaja daktüloskopeerimise või isikliku ilmumise nõuet, võib ITDS-i kohaselt taotluse esitada või dokumendi kätte saada kas dokumendi kasutaja ise või tema seaduslik või volitatud esindaja, valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja. Seega on ka nende isikute isikusamasuse kontrollimine taotleja isikusamasuse kontrollimise menetluse osa.
Lõikes 2 selgitatakse õigusselguse huvides, et taotleja eelnõu tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kuna ITDS-is kasutatakse taotleja mõistet nii dokumendi kasutaja kui ka selle taotluse esitaja tähenduses, on tõlgenduserinevuste vältimiseks oluline sõnaselgelt sätestada, keda on eelnõus taotleja all mõeldud.
Paragrahviga 2 reguleeritakse isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumendi taotluse esitamisel.
• Isiku tuvastamine on ITDS-i § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. See tähendab, et isikule luuakse esmase dokumendi väljaandmise menetluses riiklik identiteet.
• Isikusamasuse kontrollimine on ITDS-i § 155 lõike 3 kohaselt menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et riigil on juba isiku identiteediandmeid, talle on dokument varem välja antud ning tema isikusamasuses saab veenduda dokumenti ja riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete alusel. Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotlejale on juba varem välja antud dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass, st Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on varem tuvastanud tema isiku ja kandnud isiku tuvastamise andmed ITDAK‑i ning võtnud biomeetrilised andmed ja kandnud need ABIS-esse. Uue dokumendi väljaandmiseks on seega vaja kontrollida ainult isikusamasust: PPA võrdleb kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmeid varem ITDAK-i ja ABIS-esse kantud andmetega. Nii saab PPA kindel olla, et isik on tõsikindlalt tuvastatud.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotleja isikusamasust ei saa lõike 1 alusel kontrollida, sest talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse taotleja isik välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Lisaks võib kasutada ABIS-e andmeid. Tõsikindlaks isiku tuvastamiseks võib PPA kasutada ka teisel eesmärgil ABIS-esse kantud andmeid, näiteks konsulaarseaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kogutud näokujutist või sõrmejälgi (ITDS-i § 154 lg 2).
Lõikes 3 reguleeritakse isiku tuvastamist juhul, kui taotleja on alla 15-aastane ning talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste ning vajaduse korral muude tõendite alusel. ITDS-i § 111 lõike 2 kohaselt on PPA-l kohustus isik tuvastada, kui talle ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Kui taotlejal endal ei ole tõendeid, mille alusel saaks PPA tema isiku tuvastada, kasutatakse esmalt avalikke ja registritesse kantud andmeid ja dokumente. Vajaduse korral kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaid ja taotleja lähedasi, kellelt võetakse ütlusi. Samuti kogutakse lisatõendeid, näiteks lasteaias või koolis käimise kohta. Seetõttu ei sätestata ka ammendavat loetelu tõenditest, mille taotleja ise peab tingimata esitama, vaid reguleeritakse, kuidas võib PPA isiku tuvastada.
Lõikes 4 reguleeritakse juhtumeid, kus isikut ei ole võimalik tuvastada või isikusamasust kontrollida lõike 1 või 2 alusel või see ebaõnnestub. Sellisel juhul tuvastatakse taotleja isik muude tõendite, näiteks välisriigi sünnitõendi või ütluste alusel (vt ka lg 3 selgitust).
Lõikes 5 reguleeritakse taotleja seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist, kuna ITDS-i § 114 lõike 1 kohaselt on seaduslikul esindajal – lapsevanemal või kohtu määratud muul seaduslikul esindajal – õigus eestkostetava eest taotlus esitada. Taotleja seadusliku esindaja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel.
Paragrahviga 3 reguleeritakse isikusamasuse kontrollimist dokumendi väljastamisel. ITDS-i § 121 lõike 2 kohaselt peab taotleja dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuma selle väljastaja asukohta, kus väljastaja kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed. Kuna taotleja isik on tõsikindlalt tuvastatud või isikusamasus kontrollitud dokumendi taotlemisel ja väljastamisel veendutakse isikusamasuses ka väljastatava dokumendi alusel, võimaldatakse isikusamasust kontrollida ka ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi, näiteks juhiloa alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, võib tema isikusamasust kontrollida lisaks dokumendile, diplomaatilisele isikutunnistusele, diplomaatilisele passile või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasele kehtivale dokumendile välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Samuti kasutatakse ITDAK-i ja ABIS-e andmeid.
Lõikes 3 reguleeritakse dokumendi väljastamist taotleja volitatud esindajale. Erinevalt seaduslikust esindajast võib tema isikusamasust kontrollida ainult kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. See on vajalik, sest volitatud esindaja puhul ei piisa võimaliku identiteedipettuse või dokumendi väärkasutuse vältimiseks ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasest kehtivast dokumendist või välisriigi kehtivast reisidokumendist. Seetõttu lubatakse tema isikusamasust kontrollida ainult sellise dokumendi alusel, mille andmed on kantud ITDAK-i ja ABIS-esse.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust kehtiva dokumendi või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi ning ITDAK‑i ja ABIS-e andmete alusel. Need on juhtumid, kus Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult selle väljastaja asukohta ilmuda või taotleja on Eesti vanglas kinni peetav.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID) või elamisloakaardile kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. 2026. aasta suvel võetakse kasutusele lahendus, mille abil saab taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma uue dokumendi ja selle sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid selle võib toimetada talle kätte turvalise teenuse osutaja, näiteks kuller. Sellisel juhul aktiveeritakse dokument ja selle sertifikaadid ning toimetatakse sertifikaatide turvakoodid taotlejale kätte elektrooniliselt.
Lõikes 6 täpsustatakse, et kui dokumenti ei väljasta dokumendi väljaandja ehk PPA ja Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks PPA-le, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 7 kohaselt ei väljastata dokumenti isikule, kelle isikusamasuses ei olnud võimalik eelnõu § 3 kohaselt veenduda.
Paragrahviga 4 sätestatakse mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimise erisused.
Mobiil-ID taotleja isikusamasust kontrollib mobiil-ID taotlemisel mobiilioperaator esinduses kohapeal või e-keskkonnas. ITDS-i § 204 lõike 11 kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass. Olenevalt sellest, kas mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses või e-keskkonnas, saab mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust eri viisil. Näiteks ei saa mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust esinduses digitaalse isikutunnistuse alusel, sest sellel ei ole fotot. Selle alusel saab taotleja isikusamasust kontrollida üksnes e‑keskkonnas digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. Erand on digitaalne isikutunnistus, mille alusel ei või esinduses isikusamasust kontrollida, sest sellel ei ole fotot.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse lõike 1 kohaselt ka tema seadusliku esindaja isikusamasust.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse e-keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, elamisloakaardile või mobiil-ID-le. Mobiil-ID puhul on lisatingimus, et selle kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses, st taotleja isikusamasust peab olema kontrollitud isiklikult kohapeal, mitte elektrooniliselt e-keskkonnas. See nõue tuleneb e-IDAS-e määruse3 artikli 24 lõike 1 punktist b.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse e-keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, elamisloakaardile, digitaalsele isikutunnistusele või mobiil-ID‑le. Erinevalt mobiil-ID taotlejast võib tema seadusliku esindaja isikusamasust kontrollida ka mobiil-ID-ga, mille kasutamise leping on sõlmitud e‑keskkonnas. See on lubatud, sest seaduslik esindaja ei ole mobiil-ID kasutaja: üksnes mobiil-ID kasutaja isikusamasus peab e-keskkonnas taotlemisele eelnenud korral olema kontrollitud mobiilioperaatori esinduses.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevat mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja4 punktides 6.3. ja 6.4.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest selle rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendustöid ega muid ettevalmistusi. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted ei muutu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)5 kaudu 28.03.–11.04.2025 kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu). ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse ka isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda, sealhulgas luuakse võimalus kontrollida taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kui dokument väljastatakse turvalise teenuse osutaja vahendusel.
Eelnõuga kehtestatakse siseministri 10. juuli 2009. aasta määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) uus terviktekst, et õigusselguse huvides muuta ka kehtiva määruse ülesehitust ja täpsustada terminikasutust ning määruse praktikaga kooskõlla viimiseks jätta välja isikusamasuse kontrollimise akti regulatsioon.
Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja2 punktides 6.3. ja 6.4.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ja
• õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 2.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelnõukohast isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlejale (edaspidi taotleja):
• isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
• digitaalne isikutunnistus;
• elamisloakaart;
• Eesti kodaniku pass;
• välismaalase pass;
• ajutine reisidokument;
• pagulase reisidokument;
• meremehe teenistusraamat ja
• meresõidutunnistus.
Määrust ei kohaldata diplomaatilisele isikutunnistusele, sest selle taotlejale kohaldatakse välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“.
Reguleerimisala hõlmab dokumendi kasutaja kõrval ka isikuid, kellel on õigus tema nimel esitada dokumendi taotlus või dokument kätte saada. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 111 lõike 1 kohaselt kontrollitakse dokumendi taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust. Kui taotlemisel ei kohaldata dokumendi kasutaja daktüloskopeerimise või isikliku ilmumise nõuet, võib ITDS-i kohaselt taotluse esitada või dokumendi kätte saada kas dokumendi kasutaja ise või tema seaduslik või volitatud esindaja, valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja. Seega on ka nende isikute isikusamasuse kontrollimine taotleja isikusamasuse kontrollimise menetluse osa.
Lõikes 2 selgitatakse õigusselguse huvides, et taotleja eelnõu tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kuna ITDS-is kasutatakse taotleja mõistet nii dokumendi kasutaja kui ka selle taotluse esitaja tähenduses, on tõlgenduserinevuste vältimiseks oluline sõnaselgelt sätestada, keda on eelnõus taotleja all mõeldud.
Paragrahviga 2 reguleeritakse isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumendi taotluse esitamisel.
• Isiku tuvastamine on ITDS-i § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. See tähendab, et isikule luuakse esmase dokumendi väljaandmise menetluses riiklik identiteet.
• Isikusamasuse kontrollimine on ITDS-i § 155 lõike 3 kohaselt menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et riigil on juba isiku identiteediandmeid, talle on dokument varem välja antud ning tema isikusamasuses saab veenduda dokumenti ja riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete alusel. Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotlejale on juba varem välja antud dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass, st Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on varem tuvastanud tema isiku ja kandnud isiku tuvastamise andmed ITDAK‑i ning võtnud biomeetrilised andmed ja kandnud need ABIS-esse. Uue dokumendi väljaandmiseks on seega vaja kontrollida ainult isikusamasust: PPA võrdleb kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmeid varem ITDAK-i ja ABIS-esse kantud andmetega. Nii saab PPA kindel olla, et isik on tõsikindlalt tuvastatud.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotleja isikusamasust ei saa lõike 1 alusel kontrollida, sest talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse taotleja isik välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Lisaks võib kasutada ABIS-e andmeid. Tõsikindlaks isiku tuvastamiseks võib PPA kasutada ka teisel eesmärgil ABIS-esse kantud andmeid, näiteks konsulaarseaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kogutud näokujutist või sõrmejälgi (ITDS-i § 154 lg 2).
Lõikes 3 reguleeritakse isiku tuvastamist juhul, kui taotleja on alla 15-aastane ning talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste ning vajaduse korral muude tõendite alusel. ITDS-i § 111 lõike 2 kohaselt on PPA-l kohustus isik tuvastada, kui talle ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Kui taotlejal endal ei ole tõendeid, mille alusel saaks PPA tema isiku tuvastada, kasutatakse esmalt avalikke ja registritesse kantud andmeid ja dokumente. Vajaduse korral kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaid ja taotleja lähedasi, kellelt võetakse ütlusi. Samuti kogutakse lisatõendeid, näiteks lasteaias või koolis käimise kohta. Seetõttu ei sätestata ka ammendavat loetelu tõenditest, mille taotleja ise peab tingimata esitama, vaid reguleeritakse, kuidas võib PPA isiku tuvastada.
Lõikes 4 reguleeritakse juhtumeid, kus isikut ei ole võimalik tuvastada või isikusamasust kontrollida lõike 1 või 2 alusel või see ebaõnnestub. Sellisel juhul tuvastatakse taotleja isik muude tõendite, näiteks välisriigi sünnitõendi või ütluste alusel (vt ka lg 3 selgitust).
Lõikes 5 reguleeritakse taotleja seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist, kuna ITDS-i § 114 lõike 1 kohaselt on seaduslikul esindajal – lapsevanemal või kohtu määratud muul seaduslikul esindajal – õigus eestkostetava eest taotlus esitada. Taotleja seadusliku esindaja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel.
Paragrahviga 3 reguleeritakse isikusamasuse kontrollimist dokumendi väljastamisel. ITDS-i § 121 lõike 2 kohaselt peab taotleja dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuma selle väljastaja asukohta, kus väljastaja kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed. Kuna taotleja isik on tõsikindlalt tuvastatud või isikusamasus kontrollitud dokumendi taotlemisel ja väljastamisel veendutakse isikusamasuses ka väljastatava dokumendi alusel, võimaldatakse isikusamasust kontrollida ka ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi, näiteks juhiloa alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, võib tema isikusamasust kontrollida lisaks dokumendile, diplomaatilisele isikutunnistusele, diplomaatilisele passile või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasele kehtivale dokumendile välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Samuti kasutatakse ITDAK-i ja ABIS-e andmeid.
Lõikes 3 reguleeritakse dokumendi väljastamist taotleja volitatud esindajale. Erinevalt seaduslikust esindajast võib tema isikusamasust kontrollida ainult kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. See on vajalik, sest volitatud esindaja puhul ei piisa võimaliku identiteedipettuse või dokumendi väärkasutuse vältimiseks ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasest kehtivast dokumendist või välisriigi kehtivast reisidokumendist. Seetõttu lubatakse tema isikusamasust kontrollida ainult sellise dokumendi alusel, mille andmed on kantud ITDAK-i ja ABIS-esse.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust kehtiva dokumendi või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi ning ITDAK‑i ja ABIS-e andmete alusel. Need on juhtumid, kus Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult selle väljastaja asukohta ilmuda või taotleja on Eesti vanglas kinni peetav.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID) või elamisloakaardile kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. 2026. aasta suvel võetakse kasutusele lahendus, mille abil saab taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma uue dokumendi ja selle sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid selle võib toimetada talle kätte turvalise teenuse osutaja, näiteks kuller. Sellisel juhul aktiveeritakse dokument ja selle sertifikaadid ning toimetatakse sertifikaatide turvakoodid taotlejale kätte elektrooniliselt.
Lõikes 6 täpsustatakse, et kui dokumenti ei väljasta dokumendi väljaandja ehk PPA ja Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks PPA-le, kes kontrollib taotleja isikusamasust.
Lõike 7 kohaselt ei väljastata dokumenti isikule, kelle isikusamasuses ei olnud võimalik eelnõu § 3 kohaselt veenduda.
Paragrahviga 4 sätestatakse mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimise erisused.
Mobiil-ID taotleja isikusamasust kontrollib mobiil-ID taotlemisel mobiilioperaator esinduses kohapeal või e-keskkonnas. ITDS-i § 204 lõike 11 kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass. Olenevalt sellest, kas mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses või e-keskkonnas, saab mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust eri viisil. Näiteks ei saa mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust esinduses digitaalse isikutunnistuse alusel, sest sellel ei ole fotot. Selle alusel saab taotleja isikusamasust kontrollida üksnes e‑keskkonnas digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. Erand on digitaalne isikutunnistus, mille alusel ei või esinduses isikusamasust kontrollida, sest sellel ei ole fotot.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse lõike 1 kohaselt ka tema seadusliku esindaja isikusamasust.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse e-keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, elamisloakaardile või mobiil-ID-le. Mobiil-ID puhul on lisatingimus, et selle kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses, st taotleja isikusamasust peab olema kontrollitud isiklikult kohapeal, mitte elektrooniliselt e-keskkonnas. See nõue tuleneb e-IDAS-e määruse3 artikli 24 lõike 1 punktist b.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse e-keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, elamisloakaardile, digitaalsele isikutunnistusele või mobiil-ID‑le. Erinevalt mobiil-ID taotlejast võib tema seadusliku esindaja isikusamasust kontrollida ka mobiil-ID-ga, mille kasutamise leping on sõlmitud e‑keskkonnas. See on lubatud, sest seaduslik esindaja ei ole mobiil-ID kasutaja: üksnes mobiil-ID kasutaja isikusamasus peab e-keskkonnas taotlemisele eelnenud korral olema kontrollitud mobiilioperaatori esinduses.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevat mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja4 punktides 6.3. ja 6.4.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest selle rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendustöid ega muid ettevalmistusi. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted ei muutu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)5 kaudu 28.03.–11.04.2025 kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|