Arvamus välislepingu eelnõu kohta

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 04.06.2025 nr 8-1/4840-1

[email protected] Meie: 11.06.2025 nr 10-3/25/62-2

Arvamus välislepingu eelnõu kohta

Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust välislepingu eelnõule, mis

puudutab Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristuste täideviimist Eestis (nn vanglarendi

eelnõu). Tartu Halduskohtu seisukoht eelviidatud eelnõu osas on järgmine.

Tartu Halduskohus leiab sarnaselt Tallinna Halduskohtuga, kes on samale eelnõule juba arvamuse

andnud, et eelnõus ei ole välja toodud selle mõju kohtusüsteemile ning iseäranis halduskohtutele.

Vanglas kinni peetavad isikud kasutavad senise statistika kohaselt oma kaebeõigust laialdaselt.

Halduskohtuid puudutava statistika1 kohaselt esitati 2024. aastal halduskohtutele vanglate vastu

826 kaebust, millele lisanduvad veel erinevad iseseisvas menetluses esitatud taotlused (nt esialgse

õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused). Kinni peetavate isikute arv jäi aastal 2024 vahemikku 1835

kuni 16352. Seega saab väita, et keskmiselt iga teine kinni peetav isik esitab aastas vähemalt ühe

kaebuse halduskohtule.

Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning

seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused teise riiki karistust

kandma saates muutuvad. Ka olukorras, kus isikud alles alustavad karistuse kandmist, on usutav,

et teises riigis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses tekivad probleemsituatsioonid

kergemini.

Eelnõu kohaselt on plaanis Eestisse tuua karistust kandma 600 süüdimõistetud isikut, mis

võimaldab prognoosida, et kohtusüsteemil tuleb lahendada täiendavalt ligi 300 lisanduvat kaebust

aastas. Sellel on kohtusüsteemile, arvestades olemasolevat ressurssi, väga oluline mõju, sest ühe

aasta jooksul ligi 300 kaebuse menetlemine viib sisuliselt mitme täiendava kohtunikukoha loomise

vajaduseni. Kohtute töökoormusmetoodika järgi on ühe kohtuniku aastane töömaht kohtuasjade

lahendamiseks arvestuslikult 1600 tundi ning ühe kaebuse hinnanguline töömaht on 9,66

kohtuniku töötundi (millele lisanduvad tugipersonali töötunnid). Arvestada tuleb ka sellega, et

hetkel Tartu Vanglas kinni peetavad isikud võivad samaaegselt hakata vaidlustama enda

ümberpaigutamist teise vanglasse.

Lisaks kinnipeetavate kaebuste arvu kasvule tuleb arvestada, et need kujunevad suure

tõenäosusega aja- ja töömahukamaks võrreldes seniste vangistusõiguse asjadega. Kuna tegemist

on välismaalastega, kaasneb nende kaebuste menetlemisega vaieldamatult tõlkevajadus. Kuna

1 Kättesaadav www.kohus.ee veebilehel 2 Vt https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/aasta-ulevaated#2024-aasta-ulevaade

isikud on sattunud neile võõrasse õigus-ja kultuuriruumi, suureneb paratamatult ka kohtu uurimis-

ja selgitamiskohustus, et tagada neile menetluslikud garantiid. Kui seni Eesti vanglates viibinud

kinnipeetavad (eriti korduvkaebajad) omavad juba enamusel juhtudel mingilgi määral ettekujutust

kohtumenetlusest ja kohtusse pöördumise nõuetest, siis välisriigist saabuvate kinnipeetavate jaoks

on kohtusse pöördumisel tegemist neile võõra olukorraga, mis eeldab suuremat panust kohtu poolt

menetluse ja õiguste selgitamisel ning tõendite kogumisel. Eeltooduga kaasneb suurem töömaht

nii kohtunikele kui ka kohtuametnikele.

Kui ühe aasta jooksul peaks lisanduma ligi 300 täiendavat kaebust välisriigist karistust kandma

saabuvatelt kinnipeetavatele, tähendab see töökoormuse olulist tõusu, millega peab ka kaasnema

ressursi eraldamine halduskohtutele nii täiendavate kohtunikukohtade kui ka muu personali

tööjõukulude kandmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

Tartu Halduskohtu esimees