Hankija vastus vaidlustusele

Lõuna päästekeskus / Jaama 207 / 50705 Tartu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

11.06.2025 nr 6.5-1/3652

Volikiri

Siseministri 03. oktoobri 2014 määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 5 alusel

volitan Päästeameti õigusosakonna ekspert Kristi Orn´i (isikukood 48303120271) esindama

Päästeametit riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 06.06.2025 edastatud vaidlustusel, mis esitati

riigihanke „Magamisaluste ostmine“ (viitenumbriga 289722) kohta.

Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib alates allkirjastamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Kristi Orn

+372 58857634

[email protected]

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Teie 06.06.2025 Meie 11.06.2025 nr 6.5-1/3542-4

Hankija vastus vaidlustusele riigihankes

viitenumber 289722

Hankija: Päästeamet 70000585 Raua 2 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Transmitter OÜ Registrikood 11219457 Riigihange: „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722) Hankija taotlused:

- jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata;

- jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda;

- vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1. Asjaolud

1.1 Päästeamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget

„Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722), mille kohta avaldati riigihangete

registris hanketeade 12.02.2025 ning ülejäänud riigihanke alusdokumendid

(kättesaadavad riigihangete registrist).

1.2 Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.03.2025 kell 12:00 ning tähtaegselt esitati hankijale

7 (seitse) pakkumust, millest ühe esitas Transmitter OÜ (edaspidi vaidlustaja).

1.3 22.05.2025 edastas hankija riigihangete registri kaudu pakkujatele teate hankija poolt

vastu võetud otsuste kohta. Koos otsuste teatega edastas hankija vaidlustajale

põhjendused, miks ta jäeti riigihankel kvalifitseerimata.

1.4 Hankija poolt oli riigihankel seatud järgmine kvalifitseerimistingimus: Pakkujal peab

olema piisav eelnev magamisaluste müümise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse,

kui pakkuja on riigihanke avaldamisele eelneva 36 kalendrikuu jooksul täitnud

magamisaluste müümise lepinguid või tehinguid, mille alusel on kokku müüdud vähemalt

6000 magamisalust. Juhul kui pakkuja soovib tõendada varasemat kogemust ühe

lepingu/tehingu alusel, siis peab selle lepingu/tehingu alusel olema müüdud vähemalt

6000 magamisalust. Juhul, kui pakkuja soovib esitada mitu lepingut, siis peab iga

esitatud lepingu/tehingu alusel olema müüdud minimaalselt 2000 (kaks tuhat)

magamisalust. Sõlmitud lepingud või tehingud peavad olema täidetud nõuetekohaselt.

Lepingu/te või tehingu/te nimekiri tuleb esitada hankepassis. Edukal pakkujal kontrollib

hankija sisuliselt vastavate lepingu/te või tehingu/te täitmist. Hankija jätab endale õiguse

2 (5)

pöörduda pakkuja poolt esitatud lepingute/tehingute teiste poolte kontaktisikute poole

esitatud teabe kontrollimiseks. Teise ettevõtja vahenditele tuginemisel peab pakkuja

esitama hankepassi ka vastava teise isiku kohta. Vastav teine isik on kohustatud

hankepassis esitama kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning kinnituse

asjakohasele kvalifitseerimistingimusele vastavuse osas koos küsitud andmetega.

1.5 Vaidlustaja esitas hankepassis kvalifitseerimistingimuse täitmiseks järgmise lepingu

andmed: hankeleping 6.4-2.1/389ML (välivoodite müük ja tarne); tellija: Päästeamet.

Viitenumber: 269270. Kogus - 9900 tk.

1.6 Vaidlustaja, ega ka ükski muu ettevõtja, riigihankel kvalifitseerimistingimuse kohta

selgitusi küsinud ei ole. 2. Hankija põhjendused

2.1 Hankija soovib riigihanke tulemusel osta magamisaluseid, mis riigihanke

alusdokumentide osaks oleva tehnilise kirjelduse kohaselt peavad vastama muu hulgas,

kuid mitte ainult, järgmistele tingimustele: vahtmaterjalist, vahtpolüetüleenist või

samaväärsest materjalist, rulli keeratud, minimaalne kõrgus maapinnast 1,5 cm. Seda

arvestades jääb hankijale arusaamatuks vaidlustuse punktis 8 esitatud etteheide, et hankija

ei ole riigihanke alusdokumentides defineerinud mõistet „magamisalus“. Hankija leiab,

et on alusdokumentides täpselt ja ühemõtteliselt selgitanud riigihanke objekti ning tekib

küsimus, et mida hankija täiendavalt defineerima oleks pidanud. Ühtegi

kvalifitseerimistingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates

sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja

hankija kavatsuste kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-2380 asjas nr 3-10-1495,

p 18).

2.2 Riigihanke ettevalmistamiseks turu-uuringut läbi viies sisestas hankija mh

otsingumootorisse Google mõiste magamisalus. Hankija sai vasteks just kas rulli keeratud

või kokku volditud vahtmaterjalist alused. Ühelgi juhul ei andnud otsingumootor

tulemuseks välivoodit, ega ka mingit muud voodit. Seega iga ettevõtja, kes ei saanud

riigihanke alusdokumentide pinnalt aru, mida hankija peab silmas magamisaluse all,

oleks juba lihtsa Google otsingu tulemusena saanud vasteks just rulli keeratud või kokku

volditud ca 1,5 cm paksusega vahtmaterjalist aluse. Hankija märgib, et välivoodi oma

olemuselt on siiski alumiiniumist, terasest vm samaväärsest vastupidavast materjalist

konstruktsioon, millele on kinnitatud polüester- või muu vastupidav kangas (vt nt

riigihanke nr 292019 tehnilist kirjeldust).

2.3 Riigihankel kvalifitseerimistingimust kehtestades ei olnud hankijal mingit kahtlust, kas

sõna „magamisalus“ on ettevõtjate jaoks üheselt mõistetav ning sellest tulenevalt ei

pidanud hankija vajalikuks kvalifitseerimistingimust selles vaates ka kuidagi täpsustada.

Hankija oli riigihanget ette valmistades ja kvalifitseerimistingimust sõnastades endale

sõna „magamisalus“ tähenduse täielikult selgeks teinud ega asunud seda hankemenetluse

käigus kuidagi muutma. Seda enam, et kvalifitseerimistingimus on üks paljudest

tingimustest, mida riigihanke alusdokumendid sisaldavad. Alusdokumentide koosseisus

on ka tehniline kirjeldus, mis annab selgelt aimu, mida hankija peab silmas magamisaluse

all. Riigihankele pakkumust esitades on pakkuja kohustuseks aluseks võtta kõik

alusdokumendid kogumis. Ka riigihanke alusdokumentide üldosa punkti 1.1. kohaselt

kõik alusdokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse

koostamiseks.

2.4 Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 98 lg 1 teine lause ütleb: Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või

ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

RHS seab seega imperatiivse nõude, et kvalifitseerimistingimus peab vastama

hankelepingu esemele. Antud juhul vastab kvalifitseerimistingimus sõnaselgelt

hankelepingu esemele. RHS kehtib nii hankijale kui pakkujatele ning selliselt pidi ka

vaidlustaja aru saama, et riigihankel esitatud kvalifitseerimistingimus on seotud

hankelepingu esemega. Hankelepingu esemega mitteseotud kvalifitseerimistingimus ei

3 (5)

oleks olnud seadusega kooskõlas. Seda enam, kui vaidlustaja väidab, et on vastavas

valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud, siis on hankijal rakse uskuda, et vaidlustaja ei

mõistnud sõna „magamisalus“ tähendust.

2.5 Riigihankel osalemisel on eeldus pakkuja kõrgele hoolsuskohustusele. Kui vaidlustajale

oli kvalifitseerimistingimus arusaamatu, siis oli tal võimalik selle kohta hankijalt selgitust

küsida. Vaidlusaja, ega ükski muu ettevõtja, seda ei teinud. Seega ei saanud ka

pakkumuste esitamise ajal tekkida hankijal kahtlust, et kvalifitseerimistingimust võiks

kuidagi teisiti tõlgendada, kui see kirja pandud on.

2.6 Kuivõrd vaidlustaja on hankija varasem lepingupartner välivoodite ostmise raamlepingu

täitmisel (riigihange viitenumber 248132), siis eeldab hankija, et vaidlustaja oli väga hästi

teadlik, et magamisalus hankija jaoks ei võrdu välivoodi. Välivoodi on tehniliselt hoopis

muu asi (kangaga varustatud, kokkupandav konstruktsioon), kui seda on rulli keeratud

1,5 cm paksusega magamisalus. Kui magamisalus ja välivoodi oleksid sisult samad või

väga sarnased tooted, siis hankija hangiks neid koos ühes hankes.

2.7 Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et: 1) hankija ei ole alusdokumentides defineerinud

mõistet „magamisalus“ ega sidunud seda üksnes riigihanke esemeks olevate toodetega;

2) hankija seisukoht mõiste „magamisalus“ tõlgendamisel on jäik; ja 3) hankija on asunud

magamisaluse mõistet sisustama alles pakkujate kvalifikatsiooni kontrolli käigus.

Hankija vaidleb sellele vastu.

2.7.1 Hankija lähtus kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-st, mis ütleb, et

kvalifitseerimistingimus peab olema seotud hankelepingu esemega. Hankija on

riigihankel hankelepingu eset tehnilises kirjelduses kirjeldanud ja lähtus sellest

ka kvalifitseerimistingimuse seadmisel ja hilisemalt kvalifikatsiooni

kontrollimisel.

2.7.2 Vaidlustaja viitab ChatGPT tõlgendusele. Selles osas ei ole hankijal kahtlust, et

välivoodi = magamisase. Kuid hankija juhib tähelepanu, et ChatGPT tõlgendus

sõltub siiski esitatud küsimusest. Vastuseks vaidlustajale lisab hankija väljavõtte

ChatGPT tõlgendusest, et välivoodi ei võrdu magamisalus (lisa 1).

2.7.3 Vaidlustaja leiab, et hankija poolne magamisaluse mõiste tõlgendus on jäik ja

kitsas. Hankija leiab, et hankija kaalutlusruum kvalifitseerimistingimuse

tõlgendamisel oleks saanud olla nt olukorras, kus hankija ei ole täpsustanud, kas

kogemus peab seisnema rulli keeratud või kokku volditud magamisaluste

müümises. Kuna seda täpsustust kvalifitseerimistingimuses ei olnud, siis ongi

hankija kohustuseks mõlemaid variante aktsepteerida. Küll aga ei saa hakata

hankija pärast pakkumuste esitamist kaaluma, kas magamisalus konkreetse

riigihanke kontekstis võiks olla ka voodi, diivan või tekk, mida saab pehme

esemena alla panna. Vastupidiselt leiab hankija, et kui hankija oleks hakanud

kvalifikatsiooni kontrollimise etapis mõistet magamisalus vaidlustaja soovitud

viisil laiendama, oleks see olnud RHS-iga vastuolus ning teiste pakkujate suhtes

ebavõrdne kohtlemine. Hankija oleks sellega rikkunud võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtet. Kui hankija oleks aktsepteerinud magamisalusena

välivoodit, siis piltlikult oleks tulnud hankijal aktsepteerida ka kogemust, mis

seisneb nt diivanite ja voodite müümises, sest ka nende otstarve on võimaldada

inimesel nendele pikali heita. Selliselt tingimuse laienduse korral ei oleks

kvalifitseerimistingimus enam olnud hankelepingu esemega kuidagi seotud,

nagu RHS seda nõuab. Seega leiab hankija, et sõna „magamisalus“ tähendus (kui

selliselt ei ole seda laiendatud hanketeates) ei saa olla laiem, kui seda on

hankelepingu esemega sarnase asja müümine. Laiem tõlgendus viiks teiste

pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest kui hankija peaks varasema kogemusena

aktsepteerima välivoodite müüki, osutuks edukaks pakkuja, kes hankepassi

alusel magamisaluste müügikogemust ei oma.

2.8 Vaidlustaja väidab mh ka, et magamisaluste müümine on oma olemuselt lihtsakoeline

tegevus. Välivoodite ja magamisaluste tootjad on erinevad ja ettevõtja, kellel on

välivoodite tootmise/müümise kogemus ei tähenda, et ta suudab toota ja müüa

4 (5)

magamisaluseid. Sellele, et tegemist ei ole mingi lihtsakoelise tegevusega viitab kasvõi

seegi, et hanke käigus on mitu ettevõtjat teinud ettepaneku tarnetähtaja pikendamiseks,

mis viitab, et see ikkagi ei ole nii lihtne toota tingimustele vastavad magamisalused,

pakendada need vastavalt nõutule ja tarnida hankija asukohta.

2.9 Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et Riigihangete vaidlustuskomisjon on Euroopa Kohtu

praktikale viidates selgitanud, et olukorras, kus kvalifitseerimistingimus ei ole riigihanke

alusdokumentides sõnastatud nii, et sealt oleks selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt aru

saadav, et kvalifitseerimistingimust tuleks sisustada üksnes hankelepingu esemele

vastavate varasemate müügilepingute nõudena, ei saa jätta pakkujat kvalifitseerimata

põhjusel, et ta ei vasta kvalifitseerimistingimusele.

Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend (TlnRnKo 3-24-1246, p 18) ütleb: Mitmeti

mõistetavuse korral tuleb RHAD-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval

viisil ning laiemalt, et tagada võimalikult suur konkurents /…/. Antud juhul leiab hankija,

et tegemist ei ole mitmeti mõistetavusega. Tingimus on üheselt arusaadav ning hankija

hinnangul püüab pakkuja oma eksimust lepingute loetelu esitamisel veeretada hankijale.

Tartu Ringkonnakohus on oma 27.06.2019 otsuse nr 3-18-1987 punktis 14 märkinud, et

riigihanke alusdokumentatsioon moodustab ühtse terviku, mida tuleb vaadata kogumis ja

mille koostoimes tuleb sisustada ka riigihanke tingimusi. Hankija ei saa kuidagi hakata

kvalifitseerimistingimust tõlgendama laiemalt vaidlustajale soodamate tingimuste

loomiseks. Sõna „magamisalus“ on antud riigihanke kontekstis üheselt arusaadav, seda

enam vastavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Sõna tähenduse selgitamine on

ühene ka üldkasutatavate otsingumootorite abil.

2.10 Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et hankija seatud tingimus ei võimalda konkurentsi

piisavalt ära kasutada. Hankija on seisukohal, et hankija ei saa riigihankel hakata

kehtestama kvalifitseerimistingimust, mis ei ole hankelepingu esemega seotud selleks, et

kuidagi riigihankel konkurentsi suurendada. Ettevõtjatel on võimalik tugineda

kvalifikatsiooni tõendamisel teiste isikute näitajatele (nt magamisaluste tootja näitajatele,

mida ka mitu pakkujat on teinud) ning seeläbi kvalifikatsiooninõue täitja. Hankija leiab,

et riigihankel sõnastatud kvalifitseerimistingimus ei ole kuidagi ebakohaselt konkurentsi

piirav. Vastupidi – riigihankel esitas pakkumuse 7 pakkujat, mis viitab piisavale

konkurentsile.

2.11 Hankija on kvalifitseerimata jätmise otsust põhjendanud, kuid möönab, et oleks võinud

olla vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendamisel oma sõnastuses täpsem,

kuid see ei muudaks hankija otsust jätta vaidlustaja riigihankel kvalifitseerimata, kuna

tema kvalifikatsioon ei vasta hankija poolt esitatud tingimusele. Hankija on oma otsust

sisuliselt põhjendanud. Otsuse kaalutlust alustaski hankija Eesti Keele Instituudi esitatud

sõnastusest, mis algab terminitega matt ja madrats vm pehmendav ese. Kui seda käsitleda

koosmõjus riigihanke alusdokumentidega, sh tehnilise kirjeldusega (hankelepingu

esemega), siis ei jää palju ruumi erinevateks tõlgendusteks, mida hankija konkreetse

riigihanke kontekstis magamisaluse all silmas on pidanud.

5 (5)

3. Kokkuvõtteks

3.1 Hankija on seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, sest vastuvõetud otsus

vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane. Hankija ei ole jätnud

õigusvastasealt vaidlustajat riigihankes kvalifitseerimata. Vaidlustaja kvalifikatsioon ei

vasta hanketeates kehtestatud tingimusele, sest vaidlustajal puudub hankepassis esitatud

andmete kohaselt varasem magamisaluste müümise kogemus.

3.2 Kõik vaidlustatud riigihankega seotud dokumendid ja selgitustaotlused on kättesaadavad

riigihangete registrist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Orn

ekspert

õigusosakond

Lisad:

1. ChatGPT kuvatõmmis

2. Volikiri Päästeameti esindamiseks