Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine

OTSUS

Haljala 20. mai 2025 nr 158

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 24.09.2024

otsusega nr 135. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine

krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Juurdepääs Lootuse

tn 7 kinnistule on tagatud Lootuse tänavalt (munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus on

1489 m2.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000

Lahemaa loodusalale (RAH0000601) ning Läänemere ranna piiranguvööndisse. Kinnistule

ulatub alla 1 kV pingega elektriõhuliin. Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning

kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks

2016-2025 lisa 8 kohaselt asub Lootuse tn 7 kinnistu uue külaosa ehitusalal, mille täpsemad

ehitus- ja planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub Lootuse tn 7 kinnistu äri- ja teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega

alal, tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja I klassi väärtusliku

maastiku alal. Kuna planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt tervenisti äri- ja

teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega alale, siis on Lootuse tn 7 kinnistu puhul

tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Koostamisel oleva Haljala valla

üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt nähtub, et Lootuse tn 7 kinnistule kavandatakse

väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarvet. Kavandatav elamukrunt sobitub

olemasolevasse elamupiirkonda.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017“, Mittetulundusühingu Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud

juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud

KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistul kavandatud planeeringu elluviimine ei avalda olulist

keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Piirkond on

väljakujunenud elamupiirkond. Planeeringu kehtestamisel ehitatakse olemasoleva hoone

asemel uus elamu ja abihoone.

2. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Tegevused ei

ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat seisundit.

Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist.

3. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja

ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

4. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

5. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed. Nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

6. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas vee, pinnase, õhu

saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

7. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 04.03.2025 kirjaga nr 7-1/104-7 KSH

algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile,

Päästeametile, Maa- ja Ruumiametile, Võsu külavanemale, tehnovõrkude valdajatele ja

planeeringuala piirinaabritele.

Päästeamet esitas 20.03.2025 kirjaga nr 7.2-3.3/1284-1 oma seisukoha, mille kohaselt neil

puuduvad ettepanekud KSH algatamata jätmise kohta.

Keskkonnaamet esitas 01.04.2025 kirjaga nr 6-2/25/4396-2 oma seisukoha, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS

§ 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Maa- ja Ruumiamet esitas 10.04.2025 kirjaga nr 6-3/25/3994-2 oma seisukoha, milles nõustus,

et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist

negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb

kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning palutakse neid detailplaneeringus käsitleda. Vastavalt PlanS § 126

lõike 1 punktile 12 on võimalik keskkonnatingimusi tagavad nõuded seada detailplaneeringuga.

Teistelt asutustelt/isikutelt seisukohti ei laekunud.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13,

Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ja koostamise korraldaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 9, Tartu linn, e-post:

[email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala

Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33

lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punktist 8 ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH

eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest Ametlike

Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Sõnumid ning Haljala valla veebilehel,

ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ning asutusi (sealhulgas § 33

lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenusekeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Veiert

volikogu esimees

VÕSU ALEVIKUS LOOTUSE TN 7 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1.Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3

2.Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................. 4

3.Kontaktvöönd .......................................................................................................................... 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 7

5.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ................................................................................ 8

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................. 9

6.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 10

6.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ........................................... 10

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ..................... 12

6.4.Vee kasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 12

6.5. Maakasutus .................................................................................................................... 13

6.6. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 13

6.7. Pinnas ............................................................................................................................. 13

6.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 14

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 14

6.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ..................................................................... 14

6.11. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 14

6.12. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 14

6.13. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 15

6.14. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 15

6.15. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 15

7. Asjaomaste asutuste seisukohad ........................................................................................... 15

8. Kokkuvõte ............................................................................................................................ 15

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1. Sissejuhatus

Planeeringualaks on Haljala vallas Võsu alevikus asuv katastriüksus Lootuse tn 7

(92201:001:0100). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamiseks koostatakse KSH eelhinnang. KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti

22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkti

8 alusel.

Kuna planeeringualal kehtib 15.01.2009 kehtestatud Vambola tn 6 detailplaneering, mille

eesmärk on ehitusõiguse täpsustamine toitlustusasutuse rajamiseks (100% ärimaa), ei ole elamu

ehitamine kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, mistõttu on vajalik koostada uus

detailplaneering. Planeeringu algatamise eesmärgiks vastavalt algatamise otsusele on

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine.

Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 126

lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise

menetluse jooksul muutuda või täieneda.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimistusse, mille korral on KSH läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav

tegevus jääb Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale

(RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas

detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH

algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb

küsida (DP KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering, mille kohaselt asub Lootuse tn 7

kinnistu tiheasustusala, äri- ja teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega alal,

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal (Joonis

nr 1). Kuna planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt tervenisti äri- ja

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega alale, siis on Lootuse tn 7 kinnistu puhul

tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Joonis nr 1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Katastriüksus asub Haljala vallas Võsu aleviku tiheasustusalal, Lahemaa rahvuspargi

piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi paikneb Lootuse tn 7 kinnistu

Võsu aleviku uues külaosas. Uus külaosa on ala, kus algupärane struktuur on loetamatu või ei

ole seda olnudki. Leidub üksikuid väärtuslikke hooneid. Lootuse tn 7 hooned ei ole kavas

märgitud väärtuslikeks.

Kinnistu taimestik ja loomastik on inimtegevusest mõjutatud. Mõned puud on kuivanud, mis

planeeringu käigus tuleb eemaldada. Lootuse tn 7 (katastritunnus 92201:001:0100) pindala on

1489,0 m², sellest 630,0 m² metsamaa ja 859,0 m² õuemaa (Joonis nr 2).

Katastriüksuse sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50% ärimaa. Juurdepääs Lootuse tn 7

kinnistule on tagatud Lootuse tänavalt (munitsipaalomandis).

Ehitusregistri järgi asub kinnistul ühekorruseline suvila, mille ehitusalane pind on 90 m², kõrgus

3,4 m, pikkus 12 m ja laius 7,5 m. Kinnistul asub ka abihoone suuruses 5x8 m, mis ei ole kantud

ehitusregistrisse.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis nr 2. Lootuse tn 7 kinnistu kõlvikute kaart

3. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (Joonis nr 3).

Planeeringuala naaberkinnistud on:

Mere tn 22, (katastritunnus 92201:001:0900), 100% elamumaa,

Lootuse tn 5, (katastritunnus 92201:001:1020), 100% elamumaa,

Lootuse tn 9, (katastritunnus 92201:001:0054), 100% ärimaa,

Mere põik 5//Võsu rand 1, (katastritunnus 92201:001:0062), 100% üldkasutatav maa

Lootuse tänav, (katastritunnus 88701:001:0837), 100% transpordimaa.

Mere tänav on Võsu aleviku keskne tänav, millega risti kulgevad tänavad nagu seda on ka

Lootuse tänav. Lootuse tänav on kitsas (tee osa umbes 3 meetrit), kuid tagab juurdepääsud

tänava äärsetele kruntidele. Planeeringualast lääne pool asuvad hooned on viilkatustega,

korrapäratu paiknemisega. Idas asub funkstiilis vallavalitsuse hoone ning rannas endine

tuletõrjedepoo, mida praegusel ajal kasutatakse merepääste hoonena. Planeeringualast ida poole

jääb 2018. aastal kehtestatud Meresiili detailplaneering, mille kohaselt uued hooned on ehitatud

modernsed ja lamekatustega.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis nr 3. Kontaktvööndi maakasutuse skeem

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti juurdepääsu, tehnovõrkude ja

-rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Detailplaneeringulahendus näeb ette Lootuse tn 7 olemasoleva elamu

ja abihoone lammutamist ja asendamist uue, kuni kahekorruselise elamuga ja ühekorruselise

abihoonega (Joonis nr 4). Detailplaneeringu koostamisega määratakse ka ehituslikud,

arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas

olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Osa kinnistust asub metsamaal ning kaitsealal on

metsamaa kõlvikul hoonete püstitamine keelatud. Seega kavandatakse hooned väljaspoole

metsamaa kõlvikut ja olemasolevaid puid maksimaalselt säilitades.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis nr 4. Võsu aleviku Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu planeeringuala

Allikas: Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev joonis

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala kohaliku keskuse alale,

Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale T1, Võsu-Käsmu

maakondliku tähtsusega puhkealale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Võsu I tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

I astme puhkekeskuse Võsu ruumilise arengu suunad.

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi

tervikuna ega mõjuta selle toimimist. Planeeritud tegevus ei ole vastuolus Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

5.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,

loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust

ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale

iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsul Lootuse tn 7 kinnistu asub uues

külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud (Joonis nr 5). Ehitusloa menetluse

käigus esitab taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatav arhitektuurne lahendus. Ehitiste

püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga, arvestades

paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Menetluse käigus annab

Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda. Arvestades,

et Keskkonnaamet hindab menetluse käigus arhitektuurilahenduse sobivust piirkonnas, ei ole

põhjust arvata, et rajatav hoone ei sobi asustuspiirkonda ning selle läbi kahjustab Lahemaa

kaitse-eesmärke.

Joonis nr 5. Võsu aleviku kaart

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Allikas: Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000

ala, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Lootuse tn 7 kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089),

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringualast umbes 300 m kaugusele

jäävad II kaitsekategooria kaitsealuste liikide Parnassius mnemosyne (mustlaik-apollo

KLO9200480), Myotis daubentonii (veelendlane KLO9104584), Myotis dasycneme

(tiigilendlane KLO9100196) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir KLO9104583) elupaigad.

Umbes 40 meetri kaugusel planeeringualast rannas on III kategooria kaitsealuse liigi Lathyrus

japonicus ssp. maritimus (rand-seahernes KLO9306533) leiukoht (Joonis nr 4).

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis nr 4. II kategooriasse kuuluvate liikide elupaigad. Natura 2000 linnuala ja loodusala

6.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt äri- ja teenindusettevõtete maa

maakasutuse juhtotstarbega alal, tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja

sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed. Haljala valla üldplaneering on veel

koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja võetud tihedama asustusega Võsu

alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Lootuse tn 7 kinnistul on inimtegevus toimunud aastakümneid ning looduslik taimestik ja

loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Võsu alevik asub

tiheasustusala piirkonnas ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt

kaitsealuste liikide võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

6.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide

nimekiri.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur

(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – 2130), rusked luited kukemarjaga (2140), metsastunud luited (2180), luidete

vahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood

(alvarid – 6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad

(7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel

ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad

(9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180), siirdesoo- ja rabametsad (91D0)

ning lammi-lodumetsad (91E0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior).

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeritav ala jääb Lahemaa rahvuspargi Natura 2000 alale. Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskirja kohaselt jääb planeeringuala Lahemaa piiranguvööndisse. Lahemaa piiranguvööndi

kaitse-eesmärk on pärandkultuurimaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning

loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Natura 2000

on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

2000 hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala

kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel

tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura 2000 aladele arvesse võtta. Eelhindamise

eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on vajalik.

Planeeringu elluviimisel võib tekkida häiring ehitusaegse müra näol, mis on ajutine. Seega

puudub tegevusel liigile ebasoodne mõju. Planeeringuga ei muutu kinnistu kasutusotstarve,

seega jääb kasutusaegne mõju samaks, mis on olnud siiani. Eelnevast järeldub, et Lootuse tn 7

kinnistu detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne Lahemaa linnu- ja loodusala

kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustustiheduse vähenemist, elupaikade

pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist või killustamist ega muid

ebasoodsaid mõjusid. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja

kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku

alale.

6.4.Veekasutus ja kanalisatsioon

Võsu alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud reovee kogumisala (registrikood

RKA0590227, nimetus: Võsu). Lootuse tn 7 kinnistu planeeringuala jääb reovee kogumisalale

(Joonis nr 5) ning olemasolev hoone on liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Joonis nr 5. Lootuse tn 7 jääb reovee kogumisalale (väljavõte keskkonnaportaalist)

6.5. Maakasutus

Detailplaneeringuga kavandatav krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu maa.

Krundijaotust ei teostata. Arvestades asjaolu, et kinnistu on hoonestatud ning planeeritava

tegevuse käigus plaanitakse uued hooned ehitada enam-vähem samasse asukohta, siis ei oma

tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

6.6. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

6.7. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja ühe abihoone rajamisega ning

tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele väikesed. Kaevanditest eemaldatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Planeeringualale ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast

kahjustaks.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

6.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Lähim kaitstav

looduse üksikobjekt – Võsu mänd – jääb ca 450 meetri kaugusele. Planeeringu elluviimisel

tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on mõju keskkonnale vähene.

6.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist vana, kasutusel oleva

hoone asendamine uuega. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid

arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval

juhul asjakohane eraldi hinnata. Planeeringu kehtestamisega ei suurene tegevus kinnistul.

Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

6.11. Müra ja vibratsioon

Arvestades, et maaüksus on juba hoonestatud, siis planeeringu kehtestamisega ei kaasne müra

suurenemist ega vibratsiooni teket. Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute

hoonete ehitamisega, puude eemaldamisega ning nende tegevustega kaasnevad mõjud on

ajutised.

6.12. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

6.13. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringualal tekkivad jäätmed

sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Praegu

on Lootuse tn 7 hõlmatud korraldatud jäätmeveoga vastavalt Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale ning peale planeeringu elluviimist tuleb jäätmeid liigiti koguda

vastavalt eeskirjale.

6.14. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse

käigus eeldatavalt ei toimu. Planeeringualale planeeritud hooned on ühendatud ühisveevärgiga

ja olulist mõju põhjavee režiimile ei ole.

6.15. Radooniohtlikkus

Radoon on lõhna-, värvi- ja maitseta, õhust üle 7 korra raskem looduslik radioaktiivne inertgaas.

Radoon ei ole meeltega tajutav, kuid on mõõteriistadega mõõdetav. Radoon tekib maakoores

uraani sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal

maakoores, seega leidub ka radooni kõikjal. Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile

(koostatud 2023. aastal) paikneb detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50

kBq/m³) piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada siseruumide õhu

radoonisisaldust minimeerivate lahendustega.

7. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta

19.11.2024 kirjaga nr 6-2/24/21922-2, mille kohaselt on võimalik Lootuse tn 7 kinnistule

kavandada elamu ja abihoone. Tegevus peab olema kooskõlas rahvuspargi ja antud piirkonna

looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega.

8. Kokkuvõte

1. Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistul kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada

olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Piirkond on

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

väljakujunenud elamupiirkond. Planeeringu kehtestamisel ehitatakse olemasoleva

hoone asemel uus elamu ja abihoone.

2. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

3. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja

ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

4. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

5. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on

ehitusaegsed. Nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

6. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest

ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas vee,

pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

7. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Koostöötegijad ja kaasatavad

Meie 11.06.2025 nr 7-1/104-12

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisest teavitamine

Haljala Vallavalitsus teatab 11.06.2025 kirjas nr 7-1/104-12 tulenevalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõikest 6, et Haljala

Vallavolikogu 20.05.2025 otsusega nr 158 jäeti algatamata Võsu alevikus Lootuse tn 7

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu

24.09.2024 otsusega nr 135. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Juurdepääs Lootuse tn 7 kinnistule on tagatud Lootuse tänavalt

(munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus on 1489 m2. Detailplaneering teeb ettepaneku

Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kuna

detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhilahendust,

oli vajalik koostada KSH eelhinnang.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat

informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt

13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ja koostamise korraldaja on

Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post:

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 9,

Tartu linn, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenusekeskuses

(Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla

veebilehel OVP Haljala.ee - Dokumendid.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsus ja KSH eelhinnang on lisatud ka käesolevale

kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressile

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Elektrilevi OÜ, Aktsiaselts Haljala

Soojus ja planeeringuala naaberkinnistute omanikud.

Lisa: Haljala Vallavolikogu 20.05.2025 otsus nr 158 „ Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos

eelhinnanguga.

+372 5330 7327

[email protected]