Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

MÄÄRUS

10.06.2025 nr 14

Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027”

(edaspidi rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas

tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtete

rahvusvahelistumise toetamine“ elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmise

ja kasutamise tingimusi.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud

dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse

kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles

keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse

dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.

(3) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele ning taotleja ja toetuse saaja

kohustustele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis

7 sätestatud juhtudel.

2

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa

Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi

vähese tähtsusega abi määrus).

(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes

2 sätestatud piirmäära.

(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks

sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk, väljundnäitajad ja seos strateegiliste arengudokumentidega

(1) Toetuse andmise eesmärgid on:

1) kasvatada ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning panustada seeläbi teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035 eesmärkide

saavutamisse;

2) parandada ettevõtjate teadlikkust sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest;

3) suurendada sihtturgude teadlikkust Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja

tehnoloogiatest;

4) soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele väärtusahelatele.

(2) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) mitterahalist toetust saavad ettevõtjad.

(3) Toetuse andmine panustab projektispetsiifilise tulemusnäitaja, milleks on kasusaavate

ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast

projekti lõppu, saavutamisse.

(4) Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne

ja teadmistepõhine” saavutamisse.

(5) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“.

(6) Toetus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 eesmärkidesse.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) sihtturg on riik või geograafiline piirkond, kuhu projekti tegevused suunatakse;

2) kasusaaja on toetatavasse tegevusse kaasatud ja seeläbi mitterahalist abi saav äriühing.

3

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhise äriarenduse kompetentsiga töötaja värbamine ja

rakendamine;

2) sihtturgude strateegia rakendamist toetavate kaardistuste, uuringute ja analüüside tegemine;

3) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhiste teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste

arendamine;

4) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja

kommunikatsioonialase toe tellimine;

5) projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste, messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamine ja

nendel osalemine;

6) projektijuhtimine punktides 1–5 nimetatud tegevuse korraldamiseks.

(2) Tegevust võib ellu viia kuni kolmel sihtturul.

(3) Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Toetatavate tegevuste elluviimise kulud on abikõlblikud, kasutades ühte järgnevatest kulude

lihtsustatud hüvitamisviisidest:

1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 23

sätestatud ühtse määra alusel kuni 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest;

2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 22 sätestatud ühtse määra

alusel kuni 40 protsenti otsestest personalikuludest.

(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) väljaspool Eestit turustusvõrgu loomise kulu;

2) meened ja kingitused;

3) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 6 ja 7 sätestatud kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või

taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses

määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. a.

4

(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatava tegevuse elluviimiseks enne taotluse esitamist

rakendusüksusele, välja arvatud broneeringu tegemisega seonduv kohustus, kui broneering on

vajalik projekti abikõlblikkuse perioodile kavandatud § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmuse

toimumiseks. Rakendusüksus märgib vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kõige vähem 24 kuud ja kõige rohkem 36 kuud.

(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

kõige rohkem kuue kuu võrra, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse

eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. Abikõlblikkuse

perioodi muutmisel võib ületada lõikes 4 nimetatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi.

(6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

lõppmakse.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot ühe projekti kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitata muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonist või fondist või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne

taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.

(2) Kasusaaja võib olla Eestis registreeritud äriühing. Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt

kümme kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on Euroopa Majanduspiirkonna riik, Šveits või

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning vähemalt kaheksa kasusaajat, kui vähemalt üks

sihtturgudest on mõni kaugturg.

(3) Kaugturg on sihtturg, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriik ega Šveits.

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, teave, kas taotleja on mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78) I lisa artikli 2 tähenduses;

5

2) taotleja põhitegevusala kood vastavalt justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisale 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“;

3) projekti nimi, eesmärgid ja lühikirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus;

5) põhikiri, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav või muu dokument, millest tuleneb õigus

kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindada;

6) strateegia, millest taotleja juhindub kasusaajate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel;

7) sihtturg või -turud ning kuni kolme sihtturgu kattev tegevuskava rakendusüksuse vormil;

8) projekti eelarve ja toetuse summa;

9) toetuse maksmise viis tulenevalt § 21 lõikest 1;

10) projektis eeldatavalt osalevad kasusaajad;

11) strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ panustamise kirjeldus;

12) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;

13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa

avaldatakse;

14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust

riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust

välisvahendist tagastamatut toetust;

15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

põhiõigusi;

16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Sama taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.

(3) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste

vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne

rakendusasutusega.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.

(2) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse

sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei

ole võimalik kõrvaldada;

6

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse nõuetele vastavust;

3) taotleja ei ole § 13 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, hindab projekti rakendusüksuse moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne

taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel.

(2) Hindamisse kaasatud isikud:

1) isikliku seotuse korral taandavad ennast hindamisest;

2) kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest ja

kasusaajatest;

3) tagavad projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe

konfidentsiaalsuse.

(3) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on:

1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavaga aastateks 2021–2035 ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti;

5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10

protsenti.

(4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidest

lähtuva hindamismetoodika enne selle avaldamist oma veebilehel. Metoodika avaldatakse

hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

(5) Projekte hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumides hindega 0–4. Hinne 0 on

mitterahuldav ja hinne 4 suurepärane.

(6) Koondhinne kujuneb valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks

esitatud taotlus asetseb eespool.

(8) Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha lõikes 3 sätestatud loetelus väiksema

järjekorranumbriga kriteeriumi eest kõrgema hinde saanud taotlus.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste

eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;

2) projekti koondhinne on vähemalt 2,5;

3) projekti ei ole üheski § 15 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema

hindega kui 2.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

7

2) projekti koondhinne on väiksem kui 2,5;

3) projekti on § 15 lõike 3 vähemalt ühes punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema

hindega kui 2;

4) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt

rahuldada;

5) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) aruannete esitamise tähtajad;

4) toetuse maksmise tingimused.

§ 17. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmise aluse esinemisel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki;

3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.

(2) Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotleja nõustub rakendusüksuse ettepanekuga vähendada

taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole

rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei

lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe

esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või

täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

8

6. peatükk

Aruande esitamine

§ 20. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse

rahuldamise otsusele.

(2) Vahearuanded esitatakse kolme kuni kuue kuu tagant.

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

(4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest

arvates.

(5) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi;

2) andmed projekti edenemise kohta, märkides elluviidud tegevused ning kavandatud tulemuste ja

eesmärkide saavutamise;

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) panustamine strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse

vastavalt taotluses kavandatule.

(6) Lõpparuanne sisaldab lisaks lõikes 5 sätestatule projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud tegevuste ja tulemuste saavutamise kohta.

(7) Rakendusüksus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande

rakendusüksusele esitamisest arvates.

(8) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja

aruannet nõutud tähtaja jooksul ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse

välja maksmata.

(9) Kui paragrahvi 3 lõikes 3 märgitud teave ei ole kättesaadav kasusaajate majandusaasta

aruannetest, esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel järelaruande vastava teabega hiljemalt kaks

aastat pärast projekti lõppu.

7. peatükk

Toetuse maksmine

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või § 28 lõikele 4 või 5 ühtse

määrana.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse maksmise viisi ei muudeta.

(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse pangaülekande teel tasutud

kuludega. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa käibemaksuta on vähemalt 100 eurot.

(4) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist.

9

8. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse

kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:

1) esitab rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat

alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu vastavalt e-toetuse

keskkonna sündmuste infosüsteemis SIS iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva

teise nädala lõpuks.

(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust

vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi

andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja

tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(2) Rakendusüksus on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel

kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,

projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti

2 kohaselt avaldatav teave;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates;

9. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsioon tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja

ühendmääruse §-dele 34–38.

(2) Kui vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, seda on väärkasutatud või see on

ühisturuga kokkusobimatu, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast

toetuse saajale toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42

sätestatut.

10

§ 25. Vaide esitamine ja menetlemine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

05.06.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse

„Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus

Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatava toetuse abil viiakse ellu

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“1 (edaspidi

rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu

hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.11

„Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;

välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) eesmärke.

Meetme sekkumistega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukavas 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava 2021–2035) nimetatud

eesmärkide saavutamisse. Meede panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärgi „Eesti

teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna

heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja

maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti

ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu,

kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis

Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu panustab ka TAIE arengukava 2021–2035 suuna

„Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ saavutamisse.

Toetuse andmine erialaliitudele rahvusvahelistumise toetamiseks on oluline samm Eesti

ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ja majanduse teadmusmahuka arengu

edendamiseks. Kuigi paljud ettevõtjad tegelevad aktiivselt tootearendusega, jääb sageli puudu

ressursist ja teadmistest, et viia uuenduslikud tooted edukalt rahvusvahelisele turule. Just selles

etapis tekivad keerulisemad ülesanded: turu nõuete mõistmine, partnerite leidmine ja

müügistrateegia väljatöötamine. Toetusega aitame ettevõtjatel ühiselt esindusorganisatsiooni

kaudu need takistused ületada, tagades, et Eestis loodud uuenduslikud lahendused jõuaksid

suurema lisandväärtusega turgudele ja looksid rahvusvahelist konkurentsieelist.

1.2. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse3 (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1 - Riigi Tugiteenuste Keskus 2 3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 3 RT I, 30.06.2023, 55

Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -

maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused.

1.3. Eelnõu ettevalmistajad ja meetme toetuste eelarve

Meetme ERFi vahenditest eraldatav eelarve on 2 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate

omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

rakendusasutus) ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Anneli Arro

([email protected], 5884 3388), rakendusüksuse ekspordi arenduse juht Andres Kikas

([email protected], 5811 0982) ja rakendusüksuse toetuste osakonna valdkonnajuht Riin

Roosalu ([email protected], 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi

rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 5885 1076). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.4. Eelnõu sisukokkuvõte

Toetusmeede on olemuselt arenguhüppe programm. Taotlemiseks esitab projektis osalevate

kasusaajate esindusorganisatsioon läbimõeldud ja selge valdkondliku strateegia, kus on välja

toodud põhimõtted ja tegevused, kuhu, kuidas ja miks eksporti koostöös arendatakse ning

milliste tegevuste jaoks toetust vajatakse. Oluline on, et toetatavad tegevused, juba tehtavad

tegevused ning rakendusüksuse pakutavad teenused moodustaksid ühtse terviku ega dubleeriks

üksteist. Selline lähenemine kiirendab ekspordi arengut ja tagab suurema eduvõimaluse

rahvusvahelisel tasandil.

Oluliseks kriteeriumiks on, et taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, kuidas toetatava tegevuse

toetus koosmõjus muude tegevustega võimaldab prioriteetturgudel ekspordi kasvu tuua. Enim

hinnatakse loodavat lisandväärtust ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekust.

Toetus panustab tulemusvaldkonda TAIE arengukava 2021–2035 ettevõtluskeskkonna

programmi meetme 1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine” tegevusse 1.2 “Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi

edendamine”.

Toetusega panustatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid4 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

sätestatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsete põhimõtete

kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

4 Publications Office

nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on

seletuskirjale lisatud (lisa 2).

Lähtudes ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 3). Märkustega arvestamise tabel

on esitatud lisas 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) Üldsätted

2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3) Nõuded taotlejale ja taotlusele

4) Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

6) Aruande esitamine

7) Toetuse maksmine

8) Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

9) Finantskorrektsioonid ja vaided

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, määruses

kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse

rakendusasutus ja -üksus.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027

eesmärkidega ja panuse nende saavutamisse.

Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond5) toimub nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud

teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist

tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas

kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised.

Lõikes 3 kohaselt ei dubleerita eelnõus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“6 (edaspidi

ühendmäärus). Ühendmäärus kohaldub koos määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse

tingimused käsitlevad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui ka taotlejale ja taotlusele

esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi,

samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi, kulude

abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja aruandluse reegleid ning

toetuse saaja kohustusi.

Lõikes 4 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

5 e-toetuste keskkond 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,

30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.

Eelnõu §-s 2 kohaselt on toetus kasusaajatele antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse

(EL) 2023/28317, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA

määrus), tähenduses.

Kuna projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud, saavad

nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada

vähese tähtsusega abina. Taotlejale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna

taotlejaks olev erialaliit ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku

turul kaupu või teenuseid, vaid on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib koostöö

algataja ja teabe vahendajana.

VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos kõnesoleva määruse alusel

taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud

määra, milleks on kehtiva VTA määruse kohaselt 300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad.

Toetuse andmise peamine eesmärk on kasvatada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist

konkurentsivõimet, toetades ettevõtjaid, kellel on selge kasvuambitsioon ja uuendusmeelsus.

Toetus aitab otseselt kaasa TAIE arengukava 2021–2035 eesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtuse toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti

piirkondades“ saavutamisele. Toetuse kaudu loodavad võimalused aitavad Eesti ettevõtjatel

jõuda suurema lisandväärtusega turgudele, luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning tugevdada

positsiooni globaalses konkurentsis.

Toetuse alameesmärgid aitavad kaasa ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele mitmel

tasandil. Esiteks parandatakse ettevõtjate teadlikkust olulistest sihtturgudest. See tähendab

turgudelt ühiselt toetava sisendi hankimist toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja

personaliinnovatsiooniks ning turule sisenemise eelduste loomiseks (analüüsid, turuseire jm).

Teiseks suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende uuenduslike lahenduste nähtavust sihtturgudel,

luues aluse uutele koostöövõimalustele. See tähendab tegevusi ettevõtjate poolt pakutavate

lahenduste turul testimiseks (nt sihtgrupi tagasiside hankimine, turuseire konkurentsi vaates,

lahenduste turundamine).

Kolmandaks soodustatakse teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist, pöörates erilist tähelepanu olulistele väärtusahelatele, et tugevdada

ettevõtjate rolli rahvusvahelistes innovatsioonivõrgustikes.

Toetusmeede on kavandatud nii, et see aitaks oluliselt Eesti majandust struktuurselt tugevdada

ja suurendaks ettevõtjate lisandväärtust ning eksporti. Tähelepanu pööratakse tegevustele, mis

soodustavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandumist ning aitavad ettevõtjatel kohaneda muutuva

majanduskeskkonnaga.

7 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

Toetuse andmise tulemusena suureneb toetatud ettevõtjate eksporditulu projektis kindlaks

määratud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu. Seotud sihtturud on

need turud, mis ei ole taotluses määratud, kuid kus toetatud tegevused mõjutavad ekspordi

kasvu.

Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse kaudselt ning projektispetsiifilise tulemusnäitaja

„toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta

pärast projekti lõppu“ saavutamisse, kuid mõlema näitaja puhul seiratakse meetme mõju

tervikuna ning üksikute ettevõtjate tasandil lisandväärtuse kasvu ja ettevõtjate müügitulusid ei

eesmärgistata. Kuna toetuse saajaks on ettevõtjate esindusorganistioon koos kasusaajatega,

mitte üksikud ettevõtjad, siis on taotlemisel asjakohane teha koondprognoosid, mis

võimaldavad projektide mõjusid hinnata, kuid hiljem toetuse saajale tagasinõudeid ei tehta.

Toetus loob eeldused ettevõtjate uuenduslike ja innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate

paremale turustamisele ning uute partnerlussuhete loomisele, mis aitavad sihtturgudel

kindlustada ettevõtjate konkurentsivõimet ja suurendada nende osakaalu rahvusvahelises

väärtusahelas.

Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse.

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Väljundnäitaja Ühik Algtase

2023

Sihttase Andme-

allikas

Mõõtmis-

sagedus 2024 2029

Toetatavad

ettevõtjad, sh mikro-,

väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad*

ette-

võtjate

arv

0 – 104

SFOS,

projekti-

aruanded

üks kord

projekti

jooksul

Mitterahalist toetust

saavad ettevõtjad

ette-

võtjate

arv

0 – 104

SFOS,

projekti-

aruanded

üks kord

projekti

jooksul

*Peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ning suurettevõtjate arvu üle.

Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodika kirjelduses. Nimetatud 104 ühikut täiendavad

mõlema väljundmõõdiku juba olemasolevaid sihttasemeid.

Projekti kasusaajana on lubatud kaasata nii mikro-, väike-, keskmise suurusega kui ka

suurettevõtjaid, kuid väljundmõõdikute arvestusse lähevad vaid mikro-, väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad.

Kuivõrd projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena ettevõtjad, saavad nad riigiabi (rahalist

abi) tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada vähese

tähtsusega abina.

Arvestades toetuse kogueelarvet ja toetuse maksimumsummat ning toetatavaid tegevusi, saab

rahastada ligikaudu 13 projekti, projekti elluviimisel peab kasusaajana osalema vähemalt

kaheksa Eestis registreeritud äriühingut ja toetatakse vähemalt 104 ettevõtja

rahvusvahelistumist. Toetuse taotlejaks ja toetuse saajaks on ettevõtjaid tegevusalapõhiselt

esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kuid tegelikud kasusaajad on ettevõtted,

kes on kaasatud projekti tegevustesse.

Eestis tegutseb üle saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses on ühendused, mis tegutsevad

järgmistes valdkondades:

1) IKT (sh elektroonika);

2) tervisetehnoloogiad;

3) rohetehnoloogiad (sh energia);

4) toidu- ja joogisektor;

5) puittooted, sh mööbel ja puidukeemia;

6) masina- ja metallitööstus (omatooted, tehnoloogiad, insener-tehnilised teenused);

7) kaitsetööstuse innovaatilised lahendused;

8) merendussektori innovaatilised lahendused (laevaehitus, seadmed, tehnoloogiad,

varustus);

9) transpordisektori innovaatilised lahendused.

Neisse valdkondadesse kuuluvad Eesti tervisetehnoloogia klaster, rohetehnoloogia klaster,

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti

Masinatööstuse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kahel viimasel

on vastavalt 125 ja 135 liiget.

Toetuse rakendamise järel on kavas hinnata toetuse projektispetsiifilise tulemusnäitaja

„toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta

pärast projekti lõppu“ saavutamist rakendusüksuse poolt majandusaasta aruannete põhjal,

vajaduse korral järelaruande alusel. Kui majandusaasta aruannetes partnerid ei erista müügitulu

sihtturgude põhjal, koostatakse järelaruanne vastava infoga hiljemalt 24 kuud pärast projekti

lõppu.

Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035”8 aluspõhimõtetest ning sihist „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „väljaspool Harjumaad

loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“.

Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse

kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem eesmärk on kõikide erialaliidu

liikmesettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine. Erialaliitudes on ettevõtjaid kõigist

maakondadest ning seetõttu jõuab toetuse mõju eri piirkondadesse.

Projektide elluviimine ei mõjuta negatiivselt soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist

ega ligipääsetavust. Toetuse seotus TAIE arengukava 2021–2035 ja fookusvaldkondadega

tähendab positiivset kaudset mõju näitajate „ressursitootlikkus“ ja „kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ saavutamisele (vt täpsemalt lisa 1).

Toetuse panustamine TAIE eesmärkidesse on hinnatav valikukriteeriumite alusel ning selle

sätte osas ei teostata vastavuskontrolli.

Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid.

8 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus

Sihtturg võib olla kas riik või geograafiline piirkond. Näiteks võib taotluses märkida, et

tegevused viiakse ellu Kagu-Aasias, Skandinaavias (piirkonnad) või näiteks Tai Kuningriigis,

Norras (riigid).

Kasusaajad saavad mitterahalist abi projekti tegevustes osaledes ning seetõttu määratakse neile

ka vähese tähtsusega abi.

Eelnõu §-s 5 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud

tingimused.

Eelnõu §-s 6 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 3 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Toetatavat tegevust või

tegevusi võib ellu viia kõige rohkem kolmel sihtturul.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei

tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava)

raames tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud sekkumised

põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, ning tuvastas, et toetatavad tegevused

arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja

kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad arvestama ühissätete määruse artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Lõikes 1 punktis 5 toodud ürituste ja muude sündmuste korraldamisel on soovituslik järgida

keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt: KeM

keskkonnahoidlikud sündmused juhend 2022.pdf.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse abikõlbmatud kulud ning lihtsustatud kulude puhul toetuse maksmise

viis. Kulude abikõlblikkuse osas (sh kulude põhjendatuse) lähtutakse ühendmäärusest.

Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud personalikulud.

Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või

füüsilisele isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava

tasu alusel. Füüsilise isikuga sõlmitud, võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või

käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt

projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka,

9 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852

ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui eri teenuste eest

makstavad tasud on eraldi.

Lõikes 2 on kirjeldatud abikõlbmatud kulud. Punktis 1 on turustusvõrgu all silmas peetud

süsteeme või kanaleid, mille kaudu tooted või teenused jõuavad tarbijateni.

Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või partner ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi

küsida.

Eelnõu §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.

Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud broneeringud, mis on

vajalikud taotleja projekti abikõlblikkuse perioodil kavandatud ürituste toimumiseks, näiteks

messipinna broneering. Nende kulude puhul märgitakse taotluse esitamisest varasem

abikõlblikkuse kuupäev, kuid projekti tegevuste abikõlblikkuse periood (millele on lõikes 4

sätestatud miinimum- ja maksimumpikkus) algab siiski reeglina taotluse esitamisel ning

eelbroneeringute kulu tegemise aeg ei ole abikõlblikkuse perioodi algusajaks, vaid tegemist on

erandiga, kus üht varasemat, abikõlblikkuse perioodist välja jäävat kulu aktsepteeritakse.

Kui taotleja on teinud lõikes 3 nimetatud broneeringuid ning taotlust ei rahuldata, siis tehtud

kulusid ei hüvitata.

Lõikega 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab 24–36 kuud, mida saab lõike

5 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra. Abikõlblikkuse perioodi

muutus tuleb kooskõlastada rakendusüksusega.

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused

lõpetama hiljemalt 31. oktoobriks 2029.

Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja

aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike

kulude kogumaksumusest.

Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 150 000 eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et

taotleja peab vähemalt 50% projekti kuludest tasuma ise. Omafinantseeringu nõue on mõistlik,

et taotleja kaaluks põhjalikult läbi tegevuste vajalikkuse ning toetuse saajal oleks reaalne panus

ja huvi saavutada pikaajalisi tulemusi rahvusvahelistumise edendamises.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lisaks eelnõus sätestatule peab taotleja vastama ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi neil

või esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide alusel.

Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus,

mittetulundusühing või äriühing.

Lõige 2 kehtestab, et taotletavasse projekti peab olema kaasatud vähemalt kümme Eestis

registreeritud äriühingut, kui projekti tegevuse sihtturud on Euroopa Majanduspiirkonna riigid,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Šveits. Kui projekti sihtturgudest vähemalt üks

on kaugturg, siis peab olema kaasatud vähemalt kaheksa kasusaajat. Kaasatud äriühingud on ka

projekti lõppkasusaajad ning nende vahel jagatakse ära vähese tähtsusega abi vastavalt sellele,

millistes projekti tegevustes ta osales.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele, toetuse andmise eesmärkidele ja

tulemustele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormil ning taotluses esitatud andmed

peavad olema täielikud ja õiged. Toetust saab taotleda vaid §-s 6 sätestatud tegevuste ja §-s 7

sätestatud abikõlblike kulude jaoks. Taotletav toetus peab vastama §-s 9 sätestatud toetuse

suurusele ja osakaalule. Projekti tegevused tuleb ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil.

Taotleja peab tagama projekti eelarves ette nähtud nõutava omafinantseeringu.

Taotluses tuleb nimetada sihtturg või -turud, kus taotleja tegevusi ellu viia plaanib ning

kasusaajad, keda plaanitakse tegevustesse kaasata. Kui taotlejal on projekti käigus soov

kasusaajaid muuta, siis tuleb sellest rakendusüksust teavitada kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on

rakendusüksuse elluviidavad tegevused ja nende tähtajad.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise

alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi.

Eelnõu § 13 kohaselt viib rakendusüksus läbi taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui

avastab puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja.

Eelnõu §-s 14 kohaselt tehakse mittevastavuse korral taotluse rahuldamata jätmise otsus,

taotlust ei hinnata ning sellega menetlus lõpeb.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse projekti valikukriteeriumid ja -metoodikat ning hindamise

põhimõtteid.

Rakendusüksus võib hindamiseks kaasata ka eksperte, näiteks juhul, kui projekti valdkond on

komisjoni jaoks liiga spetsiifiline. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2

sätestatud nõuetele. Kõik taotluste hindamisse kaasatud isikud peavad olema erapooletud ning

hoidma hindamisel saadud teavet konfidentsiaalsena, mille tagamise regulatsioon sisaldub

lõikes 2.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon valikukriteeriumide alusel, mis on

kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest Hinnatakse:

1. Projekti kooskõla

valdkondliku

arengukavaga, mõju

rakenduskava

erieesmärgi ja meetme

eesmärkide

saavutamisele

35%

Kas projekt on kooskõlas TAIE arengukava 2021–

2035 jt valdkondlike arengukavadega?

Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja

uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse

konkurentsivõimesse?

Kas ettevõtjate teadlikkus nende tegevusalaga

seotud olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest

kasvab?

Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate

uuenduslikest toodetest, teenustest ja

tehnoloogiatest kasvab?

Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate

teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku

fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist,

keskendudes kasusaajate tegevusaladele olulistele

väärtusahelatele?

Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud

kasvavad?

2. Projekti põhjendatus

20%

Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on

olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus) ning seotud strateegiaga?

Kas taotleja poolt esitatud strateegia on selge ning

tagatud on tegevussuundade ja eesmärkide

kvaliteet? Kas strateegia panustab rahvusvahelise

konkurentsivõime kasvu?

Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus

projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega ja

mõjus ning ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärke ning planeeritud

väljundeid ja tulemusi parimal moel?

Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on

asjakohane ning selgelt põhjendatud?

Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane? 3. Projekti

kuluefektiivsus

20%

Kas projektis kavandatud tegevused on

kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks?

Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st

on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on

eelarve kokku pandud?

4. Toetuse taotleja

suutlikkus projekti ellu

viia

15%

Kas projekti meeskond on

komplekteeritud/määratud, optimaalse suurusega

ja võimeline projekti ellu viima?

Kas projekti taotleja on motiveeritud ja võimeline

projekti omafinantseeringut katma? Kas taotleja on võimeline vajaduse korral katma

abikõlbmatuid kulusid? 5. Projekti kooskõla

Eesti pikaajalise

arengustrateegia

aluspõhimõtete ja

sihtidega

10% Kas projekt panustab § 3 lõikes 5 nimetatud „Eesti

2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“

saavutamisse?

Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud hindamismetoodika alusel.

Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus valikukriteeriumidest ja kooskõlastab

hindamismetoodika enne kinnitamist mitteametlikult vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 1

korraldusasutuse ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse

veebilehtedel.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Taotlused reastatakse paremusjärjestustes pingeritta. Rahuldatakse määruses sätestatud

minimaalse hinde saanud taotlused vastavalt pingereale kuni toetuste eelarve ammendumiseni.

Eelnõu §-s 17 kirjeldatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada.

Taotlus rahuldatakse osaliselt taotleja nõusolekul, sest see eeldab teatud tegevuste väljajätmist

või taotletud toetuse vähendamist. Kui taotleja ei nõustu, jäetakse taotlus rahuldamata.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Rakendusüksus hindab taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning võib

rakendusüksus muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või

vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib

selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta.

6. peatükk

Aruande esitamine

Peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine.

Eelnõu §-s 20 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et

toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna

kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul.

Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse

perioodil kolme kuni kuue tagant ning lõikega 4 sätestatakse, et projekti lõpparuande esitab

toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Kooskõlas lõigetega 5 ja 6 kehtestab rakendusüksus projekti vahe- ja lõpparuande vormid ning

seal nõutava teabe loetelu. Toetuse saajale tehakse need kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas.

Lõike 7 alusel kinnitab rakendusüksus projekti aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva

jooksul selle saamisest arvates juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses sätestatud

nõuetele.

Lõige 8 sätestab aruande täiendamata jätmise korral toetuse maksmata jätmise.

Lõikes 9 seatakse tingimuslikult järelaruande nõue juhuks, kui rakendusüksusel ei ole võimalik

majandusaasta aruannete põhjal infot koondada.

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Ühendmääruse § 18 alusel kasutatakse lihtsustatud kulude kasutamise põhimõtteid. Määruse

lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühendmääruse § 28 lõike 4 või 5 alusel ühtse määraga

lihtsustatud kulude alusel. Taotleja peab taotluses ära märkima, kumba pakutud kahest kulude

lihtsustamise variandist ta soovib kasutada. Valitud kulude lihtsustamise viisi ei ole võimalik

projekti kestel muuta. Kulud, millelt ühtset määra arvestatakse, esitatakse ja hüvitatakse

tegelike kulude alusel.

Ühendmääruse § 28 lõike 4 kohaselt saavad olla projekti ülejäänud abikõlblikud kulud 40%

arvestatuna projekti otsestest personalikuludest ehk abikõlblikud otsesed personalikulud +

ülejäänud abikõlblikud kulud (40% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) =

projekti abikõlblikud kulud kokku. Otsesed personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Ühendmääruse § 28 lõike 5 kohaselt saavad olla otsesed personalikulud 20% arvestatuna

projekti otsestest kuludest (ilma otseste personalikuludeta) ehk abikõlblikud otsesed kulud

(ilma otseste personalikuludeta) + otsesed personalikulud (20% arvestatuna otsestest

abikõlblikest kuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku. Projekti otsesed kulud ei või

sisaldada ehitustööde riigihankelepinguid ega asjade või teenuste riigihankelepinguid, mille

maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklis 2 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 kindlaks määratud piirmäärasid.

Projekti otsesed kulud (ilma personalikuludeta) hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Lihtsustatud kulude alusel hüvitatavaid kulusid ei kontrollita, ei auditeerita selle kuluga

seotud tegelike kulutuste suurust ja tasumist, samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamises

neid eristama. Kontrollitakse tegevuse toimumist ja tulemuste saavutamist.

8. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lisaks määruses sätestatule

peab toetuse saaja täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale seatud kohustusi.

Toetuse saajal on kohustus teostada kasusaajate vastavuskontroll, arvutada vähese tähtsusega

abi suurus ning kandma selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on lõike 2

kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased

juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;

avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate

konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi

jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme rakendamise seisust ning

osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi

vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab rakendusüksus säilitama

riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.

9. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega

maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse

tagasinõudmise muu alus.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ühendmäärusele vastavalt kaalutlusõiguse alusel, kui

toetuse saaja on rikkunud oma kohustust toetuse saajana või jätnud täitmata nõude, mis on

mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse

saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasneva

kahju suurust võlaõigusseaduse tähenduses ei ole võimalik üheselt tuvastada. Näiteks on

kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet.

Toetuse tagasinõudmise alus võib olla ka toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või

pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei

anna see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid ajendab

rakendusüksust hindama, kas toetatav käimasoleva projekti tegevus jääb sealjuures pooleli, kas

see mõjutab projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalikku haldus- ja

toimimissuutlikkust) või kas projekt viiakse lõpuni ja eesmärgid saavutatakse.

Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmisel nelja kuu jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast

arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes

HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele

kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda

muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on HMS § 27

lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse

kantud elektronposti aadressile või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse kantud või

nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile.

Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse

tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu kasutada ei saa, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused

lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk tuleb ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui ka kümne tööpäeva jooksul alates

toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse

ajatamiseks.

Eelnõu § 23 lõikega 2 kehtestatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord olukorras, kus

vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, toetuse saaja on abi väärkasutanud või abi on

ühisturuga kokkusobimatu. Nõukogu määruse (EL) 2915/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(kodifitseeritud tekst, ELT L 248/9, 24.09.2015) artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus

abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul.

Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk

160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

Eelnõu vastab komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju Eesti majandusele

Arvestades Eesti siseturu väiksust, on eksport majanduse jaoks väga oluline. Väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi VKE-d) on üldjuhul raske iseseisvalt uutele turgudele

siseneda ja uusi partnereid leida. Seetõttu on oluline toetada ühiseid algatusi ja tegevusi

rahvusvahelistumise edendamisel. Kaasates projekti ka suurettevõtjad, luuakse tugevam

süsteem, mis toetab VKE-de kasvu ja konkurentsivõimet. Suurettevõtjad võivad aidata VKE-

del jõuda rahvusvahelistele turgudele, pakkudes neile uusi koostöövõimalusi, teadmisi ja

ressursse. Sellel on otsene mõju nii projektis osalevatele VKE-dele kui ka neile, kes on

suurettevõtjate tarneahelas, aidates kaasa kogu sektori arengule ja majanduse ekspordivõime

kasvule.

Eesti ekspordistruktuuri suur kontsentreeritus piirkondlikele turgudele, kus näiteks Soome ja

Rootsi moodustavad koos 26% kaupade ekspordist, muudab riigi majanduse haavatavaks

piirkondlike kriiside suhtes. Ühised algatused rahvusvahelistumisel aitavad mitmekesistada

eksporditurge, vähendades majandusriske ja avades võimalusi minna uutele sihtturgudele

väljaspool traditsioonilist regiooni.

Globaalsed trendid, nagu rohe- ja digitehnoloogiate arendamine ning tervishoiusektori

innovatsioon, nõuavad kohanemist ja kiirendatud koostööd, mida erialaliidud saavad tõhusalt

koordineerida. Eesti ettevõtjad vajavad tuge, et vastata uutele nõudmistele ja pakkuda suurema

lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Väike turumaht ja ressursinappus tähendavad, et Eesti ettevõtjad peavad keskenduma

väärtusahela kõrgemale tasemele, pakkudes suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Mitmes valdkonnas (näiteks puidutööstuses) on Eestil suur mahajäämus võrreldes naaberriikide

väärtusloome tasemega. Ühised rahvusvahelistumise algatused annavad ettevõtjatele ligipääsu

teadus- ja arendustegevusele, teadmiste jagamisele ja rahvusvahelistele kontaktvõrgustikele.

Teenuste osakaalu kasv Eesti ekspordis, eriti IT- ja digitaalsete lahenduste valdkonnas, on

näidanud suurt potentsiaali. Samal ajal nõuab see sektor tihedat rahvusvahelist koostööd ja

turundust, mida saab edukalt edendada erialaliitude kaudu, panustades ühiselt rahvusvahelisse

nähtavusse ja konkurentsivõime suurendamisse.

Kokkuvõttes on erialaliidud keskseks jõuks, mis suudavad koondada sektorite jõupingutused,

tugevdada koostööd ning võimaldada Eesti ettevõtjatel kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutuvate

majandustingimustega. Ühistegevuste toetamine on strateegiline investeering, mis aitab Eesti

ekspordil püsida konkurentsivõimelisena ja avada uusi turuvõimalusi globaalsel areenil.

Kuna toetust saab kuni poole ulatuses projekti mahust, siis ettevõtjad peavad ise lisama

vähemalt 2 miljonit eurot.

Rahvusvaheliste uuringute10, 11, 12, 13 põhjal on messidel jmt rahvusvahelistumise tegevustel

positiivne mõju ettevõtjatel võrgustiku tekkimisele, uute teadmiste omandamisele,

innovatsioonile, kasvule jne. Samas on ka uuringutulemusi, mille järgi näiteks mõju müügile ei

ole selge. Kuna eri uuringud käsitlevad eri riike ja tegevusvaldkondi, siis ei ole nende tulemused

otseselt kõnealusele juhtumile üle kantavad. Meetmega sarnaseid tegevusi on Eestis tehtud ka

varem, klastrite toetamise meetmes. Sellele kogemusele tuginedes võib rõhutada, et ettevõtjad

hindasid selliseid tegevusi ja nende toetamist positiivselt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga kavandatava Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatava toetuse eelarve

on 2 000 000 eurot. Vahendid eraldatakse toetusele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

10.02.2023. a käskkirjaga nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ kinnitatud toetuse eelarve vähendamise kaudu,

täpsemalt sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas

välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste

kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise

toetamine) arvelt. Seeläbi väheneb mõnevõrra (u 0,28 mln võrra) sekkumise riikliku

kaasfinantseeringu vajadus. Teisisõnu vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvemahtu,

suunates osa vahendeid turule avatud taotlemise kaudu.

Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne

riigieelarvele lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus.

Toetuse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile

ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja erialaliitudele.

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel,

Rahandusministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

vaikimisi ja Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastamisel esitatud

märkused ja nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 1.

10 Role of international trade shows in small firm internationalization: A network perspective 11 Trade Shows and SME Internationalisation: Networking for Performance | Management International Review 12 Are trade fairs relevant for local innovation knowledge networks? Evidence from Shanghai equipment

manufacturing. - EBSCO 13 Trade Fairs, Trade Shows, and Exhibitions: A Literature Review: An Abstract | Request PDF

Lisad:

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtete vaheliste seoste analüüs.

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK analüüs.

Lisa 3. TAT riskihindamise tabel.

Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel.

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Ühiskonna eri gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse võrdsed

võimalused meetme tegevustes osalemiseks.

Meetmest toetatud projektid võivad panustada ka eri

ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad.

Meetmel on kaudne seos võrdsete võimaluste edendamisega.

Sooline võrdõiguslikkus

Meetmel on kaudne seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega

teadus- ja arendustegevuse valdkonna tööhõives. Teadus- ja

arendustegevuse valdkonnas töötab ettevõtlussektoris naisi vähem kui

mehi, samuti on valdkonnas sooline palgalõhe meeste kasuks.

Projektid saavad panustada valdkonnas soolise tasakaalu

suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide

leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost

kandidaadi.

Ligipääsetavus

Meetmes tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või

liikumispuue) inimestele füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu meetme

tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii meetmega seotud tegevuste info

ja kommunikatsioon kui ka tegevuste rakendamine võtma arvesse

ligipääsetavuse nõudeid ning tagama selle alates tegevuse

ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks

meetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus

loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid

seal, kus see on asjakohane.

Regionaalne tasakaalustatus

Valdkonna peamised probleemid on suured piirkondadevahelised

erinevused ettevõtjate konkurentsivõimes ning oskustega tööjõu ja

kapitali kättesaadavus.

Vaatamata suurtele piirkondlike erinevustele on toetusega tehtavate

tegevuste järele vajadus üle Eesti, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb

endiselt alla Euroopa Liidu keskmise. Kuna erialaliitudesse kuuluvad

ettevõtjad tegutsevad üle Eesti, siis ulatub toetuse mõju igasse

maakonda. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse

ülekandeefekti võimalus, kus juba tegevustes osalenud ettevõtjad

inspireerivad teisi ettevõtjaid osalema. Seda edendatakse

kommunikatiivsete alategevuste kaudu.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Keskkond/kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergeetika valdkonnas. Toetatakse

salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digiteeritud

energiasüsteemide arendamist. Lisaks toetatakse lahendusi, mis

aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete

ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine, nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ja -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke varusid kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

suure ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toore ning tootmises tekkivad jäätmed. Samuti on olulisel kohal selliste

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning kasutada kõrvalsaadusi

ja jääke teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete

ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist.

Digilahendused. Fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja

kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust

uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum.

Kõnealuses fookusvaldkonnas toetatakse ka projekte ja tegevusi, mis

loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja

transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda,

vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke.

Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentne

transpordisüsteem (optimeerimine, ressursside parem kasutamine),

intelligentne tänavavalgustus, robotite kasutamine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Kaudne panus „Eesti 2035“ näitajatesse: ressursitootlikkus ja

kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.

„Ei kahjusta

oluliselt“

põhimõte ja

kliimakindlus

Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise

käigus. Analüüsis ei tuvastatud, et hõlmatud meetmed põhjustaks

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad n-ö pehmed

tegevused pigem arvestavad kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ja

panustavad nende saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja kehtestada

täiendavaid leevendusmeetmeid.

Lisa 4. KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE

TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja

Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

Seletuskirjas on tingimus: Määrust ei

kohaldata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L

231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7

sätestatud juhtudel.

See tingimus peaks olema ka määruses.

Kliimaministeerium

Arvestatud

Kuna üks toetatavatest tegevustest on

projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste,

messide ja teiste sarnaste sündmuste

korraldamine ja nendel osalemine,

soovitan lisada seletuskirja, et ürituste

korraldamisel järgitakse

keskkonnahoidlike sündmuste

korraldamise juhendit. See on leitav

Kliimaministeeriumi veebilehel

Keskkonnateadlikkus |

Kliimaministeerium

Arvestatud

Kordame mitteametlikus

kooskõlastusringis tehtud ettepanekut:

palun lisada eelnõu § 1, et määrust ei

kohaldata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT

L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93),

artiklis 7 sätestatud juhtudel.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Arvestatud

Kordame mitteametlikus

kooskõlastusringis tehtud kommentaari:

palun lisada määruse §-i 7 millist ühtse

määra varianti kasutatakse ja millises

määras. See on välja toodud

seletuskirjas, kuid kindlasti vajalik

sätestada määruses endas.

Arvestatud

Eelnõu § 7 pealkiri on kulude

abikõlblikkus. Eemaldatud on

abikõlblike kulude lõige 1, mis

mitteametlikus kooskõlastamises oli ja

mis viitas ÜM § 15-le. Palun taastada.

Ei arvesta. Eelnõu § 1

lg 3 on viidatud

ühendmäärusele, mille

regulatsioon kohaldub

kulude

abikõlblikkusele. Eelnõu § 8 lg 5 - palun täpsustada, kas

abikõlblikkuse perioodi muutmisel võib

ületada lõikes 4 nimetatud minimaalset

ja maksimaalset abikõlblikkuse perioodi

Arvestatud

Eelnõu § 8 lg 5 projekti abikõlblikkuse

perioodi lühendamine palun eelnõust

välja jätta. Projekti perioodi

lühendamist ei pea taotlema; kui toetuse

saaja teeb oma tegevused kiiremini, siis

projekt lõpeb varem, toetuse saaja esitab

lõpparuande ja lõppmakse aluseks

olevad kuludokumendid.

Arvestatud

Eelnõu § 14 - §-i pealkiri ja selle sisu ei

ole omavahel kooskõlas. Taotluse

rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord on sätestatud eelnõu

§-is 16. §-is 14 tuleks pealkirja järgi

reguleerida taotleja ja taotluse nõuetele

vastavuse tuvastamist.

Ei arvesta. Eelnõu näeb

ette, et kui esineb

vähemalt üks § 14

loetletud asjaolu, siis

jäetakse taotlus

rahuldamata ning seda

ei esitata hindamisele.

Eelnõu § 16 lg 1 p 3 - palun sätestada ka

see, et toetust ei saa anda projektile, mis

eelnõu § 15 lg 3 p 5 nimetatud

kriteeriumi hindeks on saanud 0.

Toetust ei tohi anda projektile, mis ei ole

kooskõlas mitte ühegi „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihiga.

Arvestatud

Kas meetmest on võimalik saada

toetust ka sellisteks uuringuteks ja

analüüsideks, mis on vajalikud Eesti

kui turismisihtkoha

ekspordivõimekuse analüüsimiseks

(st turismi puhul on eksportiva turu osas

veidi vastupidine olukord –

turismiettevõtjad ei vii oma teenuseid

või tooteid välisturule vaid panus

eksporti tuleb sellest, kui meie tooted ja

teenused on rahvusvaheliselt

atraktiivsed väliskülastajatele, kes oma

tarbimisega siin toovad välisriikide raha

meile Eestisse)? Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit

Selgitus: jah, ka

selliseks uuringuks või

analüüsiks võib antud

meetmest toetust

taotleda.

Teiseks palume selgitust

turismisektorit arvesse võttes

seletuskirjas lk 2 punktis 1.4. olevale

tekstile: „Oluliseks kriteeriumiks on, et

taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks,

kuidas toetatava tegevuse toetus

koosmõjus muude tegevustega

võimaldab prioriteetturgudel ekspordi

kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat

lisandväärtust, sektori mahtu ning

sektori teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekust.“

EHRL kommentaar: Selgitame, et

kõiki sektoreid ei saa hinnata ühtsete

kriteeriumide alusel, kuna iga sektoril

Selgitus: Toetuse

eesmärgid –

lisandväärtuse

kasvatamine,

ekspordimahu

suurendamine ning

teadus- ja

innovatsioonivõimekuse

arendamine – on

kooskõlas Eesti

majanduse pikaajaliste

sihtidega ja suunatud

kogu ettevõtlussektori

konkurentsivõime

tõstmisele.

on oma eripärad. Eesti majandusedu

saavutamiseks on oluline, et ka

madalama lisandväärtusega sektorid

suudaksid kasvada ja panustada

majandusse. Toetuse mõju hindamisel

tuleb arvestada mitte ainult

lisandväärtuse kasvu, sektori mahu ja

teadus- ning innovatsioonivõimekuse

arengut, vaid ka tegevuste koosmõju.

Turismisektori teenused, nagu

restoranid ja hotellid, peavad olema

kõrgtasemel horisontaalselt teisi

sektoreid toetavana. Kui turismi

infrastruktuur on tasemel, mõjutab see

ka teiste sektorite arengut ja vastupidi

turismi edu sõltub teiste sektorite edust

– keegi ei taha investeerida riiki, kus

pole korralikke hotelle ja

rahvusvaheliselt tunnustatud restorane.

Kas on võimalik sellest tulenevalt ka

toetuse sisu muuta?

Seletuskirjas lk 6: Eestis tegutseb üle

saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses

on ühendused, mis tegutsevad

järgmistes valdkondades: 1) IKT (sh

elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad;

3) rohetehnoloogiad (sh energia); 4)

toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh

mööbel ja puidukeemia; 6) masina- ja

metallitööstus (omatooted,

tehnoloogiad, insener-tehnilised

teenused); 7) kaitsetööstuse

innovaatilised lahendused; 8)

merendussektori innovaatilised

lahendused (laevaehitus, seadmed,

tehnoloogiad, varustus); 9)

transpordisektori innovaatilised

lahendused.

EHRL küsimus: Mis põhjusel on välja

jäetud hotellinduse sektori liidud? Kas

Restoranide sektor läheb toidu- ja

joogisektori alla? Miks on välja jäetud

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

(EHRL)? EHRL esindab üle 200 liikme,

mis on oluline osa Eesti turismisektorist,

mis omakorda moodustab olulise osa

Eesti teenuste eksporti panustavast

osast.

Selgitus: Käesoleva

toetusmeetme fookus on

suunatud eelkõige

nimetatud sektoritel

ning mille puhul

nähakse olulist

kasvupotentsiaali ja

kõrget lisandväärtust

Eesti majanduses.

Toetuse eesmärk on

tugevdada just nende

valdkondade erialaliite,

mis tegelevad

innovatsiooni,

tehnoloogiaarenduse ja

ekspordipotentsiaali

suurendamisega.

Turismisektorile on

olemas eraldi

toetusmeetmed ja -

programmid, mis

arvestavad sektori

spetsiifikat ja vajadusi.

Samas ei ole

turismisektor sellest

toetusest kuidagi

välistatud – kui projekt

vastab meetme

eesmärkidele ja

nõuetele ning tegevused

haakuvad toetusmeetme

fookusega, on ka

turismisektori liidud

potentsiaalsed toetuse

taotlejad.

Peatükk 3 § 10: Lõike 1 kohaselt võib

toetust taotleda ettevõtjaid

sektoripõhiselt esindav sihtasutus,

mittetulundusühing või äriühing, kes

esindab sektoripõhiselt vähemalt

kümmet partnerit. Lõige 2 kehtestab,

et taotletavasse projekti peab olema

kaasatud vähemalt kümme Eestis

registreeritud äriühingut, kes on ka

projekti lõppkasusaajad ning kelle

vahel jagatakse võrdselt ära vähese

tähtsusega abi.

EHRL küsimus: Millest tuleneb

vähemalt 10 partneri nõue? Kuidas

lahendada neid probleeme, mis

puudutavad kogu liikmeskonda? Et

tagada toetuse õiglane jaotamine kõigi

liidu liikmete vahel, soovitame muuta

meetme tingimusi nii, et toetus ei

sõltuks üksnes projektis osalevate 10

partneri olemasolust, peaks olema

võimalus viia läbi ka analüüse, mis

mõjutavad kogu sektorit. St toetuse

jaotamine võiks põhineda analüüsil, mis

hindab tegevuste mõju kõigile

liikmetele, arvestades sektoripõhist

kasu, teadus- ja arendustegevuse

toetamist ning koostöövõimaluste

loomist. Kuidas saaks laiem huvitatud

liikmeskond osaleda ja kasu saada?

Selgitus: Nõue, et

projektis peab olema

vähemalt 8 või 10

Eestis registreeritud

äriühingust kasusaajat,

tuleneb soovist tagada

projekti piisav mastaap

ja esinduslikkus. See

aitab hinnata projekti

elluviimise võimekust

ning kindlustada, et

toetuse mõju ulatub

reaalselt sektoris

tegutsevate ettevõteteni.

Kasusaajad on

määratletud kui

projektist otseselt kasu

saavad ettevõtted, kelle

vahel jagatakse vähese

tähtsusega abi (VTA).

Soovi korral võib

taotleja kaasata

kasusaajatena kõik oma

liikmed – eeldusel, et

need liikmed on sellega

nõus. Sellisel juhul

jagatakse vähese

tähtsusega abi nende

kõigi vahel, vastavalt

määruses sätestatud

tingimustele.

Peatükk 4 §15 ja üldse kogu

toetusskeem: Hotelli- ja restoranisektor

vajab toetust, et luua ettevõtetes

võimalusi, mis aitavad neil olla

võimelised pakkuma rahvusvaheliselt

konkurentsvõimelisi teenuseid

külalistele välisturgudelt (nt Eesti

järgmise eesistumise raames), luua uusi

teadmisi ja tehnoloogiaid (täna toimub

nii hotelli- kui ka restoranisektoris kiire

digitaliseerimise võimaluste areng,

kestlikkuse osas edasi liikumine ning

innovatsiooni otsimine, kuid paraku ei

pruugi see olla kõikidele kättesaadav)

ning tugevdada Eesti toidu ja

hotellinduse positsiooni globaalses

konkurentsis (võttes siin eeskujuks

Selgitus: Jah, on.

näiteks Taani kui toiduturismi eesvedaja

maa vms). Eesti hotellide ja restoranide

ekspordivõimekuse hoidmiseks ja

tõstmiseks on vajalikud mitmed

analüüsid, et luua eeldusi uuteks

investeeringuteks ja koostöö

tekkimiseks ning meelitada siia rohkem

külastajaid.

EHRL küsimus: Praegusest eelnõust

ei tule selgelt välja, kas näiteks Eesti

restoranituru ekspordivõimekuse

kasvuks vajalike kitsaskohtade

uuring oleks abikõlblik, st et saaksime

tagada, et ka 10. aasta pärast on

Michelini giidil huvi meie turu vastu,

st siin on piisavalt restorane, mis on

rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelised ja pakuvad

huvi välituristidele vms?

Eelnõu § 7 lg 1 on loetletud

abikõlbmatud kulud, kuid loetelu

abikõlblikest kuludest puudub. Teeme

ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik §

7 lg 1 mitte loetletud kulud on

abikõlblikud.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Arvestatud.

Abikõlblikud kulud on

määratletud § 7 lõikes

1.

Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud, et §

6 lõike 1 punktis 5 sätestatud

sündmusega seotud klientide,

koostööpartnerite või külaliste

võõrustamisega kaasnev kulu on

abikõlbmatu. Peame sellist käsitlust

äärmiselt kahetsusväärseks, kuna

sellega muutuksid abikõlbmatuks

näiteks sissetulevate delegatsioonide

võõrustamisega ja visiitidel ja messidel

korraldatavad võrgustumisüritused

(ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme

ettepaneku määrust muuta selliselt, et

oleks tagatud mainitud kulude

abikõlblikkus.

Arvestatud. Tegemist

oli sõnastuse veaga.

Asendasime välistuse

„esinduskulu“ oluliselt

kitsama välistusega

„meened, kingitused ja

lilled.“

§ 10 lg 1 on toodud, et toetust võib

taotleda partnereid sektoripõhiselt

esindav ning vähemalt üks aasta enne

taotluse esitamise kuupäeva Eestis

registreeritud sihtasutus,

mittetulundusühing või äriühing.

Teeme ettepaneku lihtsustamise

huvides uueks sõnastuseks: toetust

võib taotleda partnereid

sektoripõhiselt esindav ning vähemalt

üks aasta enne taotluse esitamise

kuupäeva Eestis registreeritud

Selgitus: Planeeritavad

kasusaajad tuleb

endiselt taotlemisel

välja tuua. Selle järgi

hinnatakse projekti

võimekust. Jätame sisse

paindlikkuse nimetada

lõplikud kasusaajad

hiljem aruandega.

sihtasutus, mittetulundusühing või

äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget.

Pakutav muudatus on seotud järgneva

ettepanekuga nimetada ettevõtjatest

partnerid kasusaajateks. Samuti

tagatakse sellega taotleva

organisatsiooni võimekus projekti ellu

viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal

on olemas aktiivsed liikmed

organisatsioonis, või äriühingu puhul

lepingulised partnerid, kellele teenust

osutatakse.

§ 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla

Eestis registreeritud äriühing ning et

projekti elluviimisel peab osalema

vähemalt kümme partnerit. Et

vähendada bürokraatiat ja teha projektis

osalevate ettevõtete tegevuste tegemine

võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku

käsitleda projektis osalevaid

ettevõtteid kasusaajatena, mitte

partneritena. Sellisel juhul erialaliit

vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi

VTA arvestuse jälgimise eest.

Taotlemisel saab erialaliit välja tuua

vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise

hetkel liikmeskonnas valitud

sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja

kui tekib muudatusi, siis sellest

teavitatakse projekti aruandes.

Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik

kasusaavate ettevõtete arv saab olema

suurem kui hetkel seletuskirjas toodud

väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete

kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei

nõua eraldi vormide täitmist ja

menetlusprotsesse.

Arvestatud. Projektis

osalevaid ettevõtteid

käsitletakse

kasusaajatena, mitte

partneritena. Taotleja

(ehk erialaliit) vastutab

kasusaajate kulude ja

ühtlasi VTA arvestuse

jälgimise eest.

Seonduvalt punktis 4 toodud

ettepanekutega teeme ettepaneku

kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis

nõuab taotlemisel partneri

esindusõigusliku isiku allkirjastatud

partneri info esitamist rakendusüksuse

vormil, kus on märgitud partneri

üldandmed ja partneri roll projektis. See

on liigne bürokraatia ja ettevõtete

käsitlemisel kasusaajatena ei ole see

vajalik.

Arvestatud. Nõue

muudetud

paindlikumaks.

Taotlemisel on vaja

esitada kasusaajate

kohta vaid üldinfo.

Selleks, et abikõlblike kulude mõiste

oleks selgelt ja üheselt mõistetav teeme

ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik

Eesti Masinatööstuse

Liit

Arvestatud.

Abikõlblikud kulud on

määratletud § 7 lõikes

1.

§ 7 lg 1 mitte loetletud kulud on

abikõlblikud.

Igasuguste eksporditegevustega käivad

paratamatult kaasas ka esindus ja

vastuvõtukulud. Eelnõu § 7 lõikes 2 on

öeldud, et § 6 lõike 1 punktis 5

sätestatud sündmusega seotud klientide,

koostööpartnerite või külaliste

võõrustamisega kaasnev kulu on

abikõlbmatu. Selline lähenemine ei

toeta kuidagi meetme eesmärke, kuna

sellega muutuksid abikõlbmatuks

näiteks sissetulevate delegatsioonide

võõrustamisega ja visiitidel ja messidel

korraldatavad võrgustumisüritused

(ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme

ettepaneku määrust muuta selliselt,

et oleks tagatud mainitud kulude

abikõlblikkus.

Eesti Masinatööstuse

Liit

Arvestatud. Tegemist

oli sõnastuse veaga.

Asendasime välistuse

„esinduskulu“ oluliselt

kitsama välistusega

„meened, kingitused ja

lilled.“

§ 10 lg 1 on toodud, et toetust võib

taotleda partnereid sektoripõhiselt

esindav ning vähemalt üks aasta enne

taotluse esitamise kuupäeva Eestis

registreeritud sihtasutus,

mittetulundusühing või

äriühing. Teeme ettepaneku

lihtsustamise huvides uueks

sõnastuseks: toetust võib taotleda

partnereid sektoripõhiselt esindav

ning vähemalt üks aasta enne

taotluse esitamise kuupäeva Eestis

registreeritud sihtasutus,

mittetulundusühing või äriühing,

kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav

muudatus on seotud järgneva

ettepanekuga nimetada ettevõtjatest

partnerid kasusaajateks. Samuti

tagatakse sellega taotleva

organisatsiooni võimekus projekti ellu

viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal

on olemas aktiivsed liikmed

organisatsioonis, või äriühingu puhul

lepingulised partnerid, kellele teenust

osutatakse.

Eesti Masinatööstuse

Liit

Selgitus: Planeeritavad

kasusaajad tuleb

endiselt taotlemisel

välja tuua. Selle järgi

hinnatakse projekti

võimekust. Jätame sisse

paindlikkuse nimetada

lõplikud kasusaajad

hiljem aruandega.

§ 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla

Eestis registreeritud äriühing ning et

projekti elluviimisel peab osalema

vähemalt kümme partnerit. Et

vähendada bürokraatiat ja teha projektis

osalevate ettevõtete tegevuste tegemine

võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku

käsitleda projektis osalevaid

Arvestatud. Projektis

osalevaid ettevõtteid

käsitletakse

kasusaajatena, mitte

partneritena. Taotleja

(ehk erialaliit) vastutab

kasusaajate kulude ja

ettevõtteid kasusaajatena, mitte

partneritena. Sellisel juhul erialaliit

vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi

VTA arvestuse jälgimise eest.

Taotlemisel saab erialaliit välja tuua

vähemalt 10 ettevõtet, kes on

taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud

sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja

kui tekib muudatusi, siis sellest

teavitatakse projekti aruandes.

Muudatuse tulemusel tõenäoliselt

lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab

olema suurem kui hetkel seletuskirjas

toodud väljundnäitaja 130, kuna

ettevõtete kaasamine tegevustesse

lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide

täitmist ja menetlusprotsesse

ühtlasi VTA arvestuse

jälgimise eest.

Seonduvalt punktis 4 toodud

ettepanekutega teeme ettepaneku

kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis

nõuab taotlemisel partneri

esindusõigusliku isiku allkirjastatud

partneri info esitamist rakendusüksuse

vormil, kus on märgitud partneri

üldandmed ja partneri roll projektis.

See on liigne bürokraatia ja ettevõtete

käsitlemisel kasusaajatena ei ole see

vajalik. Lisaks annab see võimaluse

kiirelt ja vähese bürokraatiaga kaasata

projekti erinevatesse etappidesse

erinevaid ettevõtteid.

Arvestatud. Nõue

muudetud

paindlikumaks.

Taotlemisel on vaja

esitada kasusaajate

kohta vaid üldinfo.

§ 20. “Aruande esitamine” lg2 on

öeldud, et aruanded esitatakse 6 kuu

tagant. Teeme ettepaneku, et sinna

lisatakse ka võimalus esitada

aruandeid 3 kuu tagant, kuna

paljudele liitudele võib osutuda

rahaliselt koormavaks ilma toetuseta

kulusid katta, eriti kui on

eksporditegevuste poolelt tihe periood.

Arvestatud.

Üks keskseid võimalikke

probleemkohti puudutab toetuse

määrasid. 50% omaosaluse nõue võib

olla põhjendatud pikaajaliselt

tegutsenud ja majanduslikult

tugevamate liitude puhul, kelle

liikmesettevõtted omavad stabiilset

finantsvõimekust. Kuid nooremate või

arenevate liitude jaoks kujutab selline

kõrge lävend endast märkimisväärset

takistust, vähendades ligipääsu

rahastusele ja pärssides sektori

Eesti Rohetehnoloogia

Liit

Mittearvestatud. Eestil

on liikmesriigina

kohustus tagada EL

toetusele riigi panus

(kas riiklik

kaasfinantseering või

omafinantseering).

Ettevõtetele suunatud

avatud taotlemise

põhimõttel suunatud

toetuste puhul

rakendatakse

potentsiaali arendamist. Selline piirang

võib takistada uute tegijate kaasamist ja

piirata valdkonna ekspordisuutlikkuse

laiapõhjalisemat arengut. Sektoril on

aga selgelt tugev kasvupotentsiaal,

mille realiseerimiseks on vaja

mitmekesisemat toetust. Seetõttu on

põhjendatud paindlikuma omaosaluse

mehhanismi kaalumine, mis arvestab

liidu arenguetappi ja liikmeskonna

maksevõimet. Üheks lahenduseks võiks

olla mittemateriaalse omaosaluse

ametlik arvessevõtt, eelkõige noorte või

arenevate liitude puhul. Selline

lähenemine võimaldaks maksimaalselt

rakendada olemasolevat võrgustikku,

mh liikmete ekspertiisi ja vabatahtlikku

panust, tõstes projektide sisulist

väärtust ning vähendades

toetussüsteemi finantsilist koormust

ilma kvaliteedis järeleandmisi

tegemata. Lisaks toetaks see võrdsust ja

mitmekesisust sektoris, aidates kaasa

tasakaalustatud arengule. Eelkõige

vajavad tuge just

väljakujunemisjärgus olevad liidud

ja organisatsioonid, et

mitmekesistada sektorit, tuua

innovatsiooni laiemalt kasutusse ning

tagada, et uued lahendused jõuaksid

võimalikult paljude inimesteni.

tavapäraselt

omafinantseeringu

nõuet lähtuvalt mh

riigiabi nõuetest.

Lisaks kerkib küsimus rahavoogude

haldamise kohta. Tervitatav on, et

toetuse väljamaksed on seotud

vahearuannete ja tegelike kuludega,

kuid praktikas võib see tekitada raskusi

projektide alustamisel – eriti juhul, kui

kogu rahastus tuleb hilisema

hüvitisena. Võimalus maksta osa

toetustest ette, näiteks projekti

esimeseks perioodiks, võimaldaks

tegevusi sujuvamalt käivitada ja

maandaks likviidsusriskide mõju.

Mittearvestatud.

Toetuse ettemakse

võimaldamist ei ole

planeeritud. Selle

asemel oleme teinud

meetme tingimustes

muudatuse, mille

kohaselt saab toetuse

väljamakseid taotleda

juba iga 3 kuu järel

vahearuannete alusel.

Ettemakse

võimaldamine looks

tarbetut lisabürokraatiat

nii rakendusüksusele

kui ka taotlejale. Lisaks

eeldab toetuse

kasutamine teatud

tasemel finantsilist

võimekust, sealhulgas

omafinantseeringu

katmist.

Partnerite arvu osas tuleb arvestada, et

suure hulga partnerite kaasamine ja

koordineerimine on ajamahukas töö,

mis võib väiksemate organisatsioonide

ressursse oluliselt koormata. Kui

toetussumma on tagasihoidlik, ei

pruugi 10 partneri minimaalne arv olla

proportsionaalne töömahuga. Mõistlik

oleks ehk siinkohal kaaluda seose

loomist toetussumma ja partnerite arvu

vahel.

Arvestatud. Kaalutud

erinevaid alternatiive

meetme paindlikumaks

ja kättesaadavamaks

muutmise osas. Sellest

lähtuvalt võimaldatud

kaugturgudele suunatud

projektides kaasata

vähemalt 8 kasusaajat.

Samuti väärib tähelepanu abikõlblike

kulude ülesehitus. Kui toetuse struktuur

võimaldaks eristada personalikulusid ja

muid kulusid erineva kaetusmääraga

(näiteks suurem osakaal

personalikulude puhul), aitaks see

paremini peegeldada projekti tegelikke

vajadusi ja teha partneritele osalemise

tingimused arusaadavamaks. Paljud

partnerid eelistaksid selget ülevaadet

konkreetsetest, käega katsutavatest

kuludest nagu reisid ja majutus, mida

on lihtsam põhjendada ja

kommunikeerida.

Selgitus: kulude

lihtsustamise viisid on

välja toodud § 7 lõikes

2. Taotleja saab

taotlemisel valida kahe

erineva kulude

lihtsustamise viisi

vahel.

Bürokraatia vähendamiseks soovitame

kaaluda suunata tegevused

kasusaavatele ettevõtetele mitte kaasata

ettevõtteid määruse mõttes partneritena.

Selline lähenemine teeb toetuse

kasutamise paindlikumaks, kuna

kaasatud ettevõtted võivad projekti

käigus muutuda. Sellisel juhul ei tule

nende osas teostada kontrolli taotluse

esitamisel ja vähese tähtsusega abi

arvestus muutub tegeliku kulu põhiseks

(vastavalt tekkinud kulule). Kasusaajate

üle arvestuse pidamine ning kontroll on

toetuse saaja vastutada.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutus

Arvestatud. Projektis

osalevaid ettevõtteid

käsitletakse

kasusaajatena, mitte

partneritena. Taotleja

(ehk erialaliit) vastutab

kasusaajate kulude ja

ühtlasi VTA arvestuse

jälgimise eest.

Eelnõu § 2 lg 2 soovitame kustutada,

sest see tingimus kohaldub toetusele,

mis antakse üldise grupierandi määruse

Arvestatud.

alusel. Kuna üldise grupierandi määrus

ei ole antud toetuse puhul kasutusel,

siis ei ole vastav lõige vajalik.

Eelnõu § 3 lg 7 soovitame sõnastada

järgmiselt: „Toetus panustab Vabariigi

Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035”

(edaspidi TAIE) eesmärkidesse.“

Eelnõus toodud sõnastus „Toetatakse

projekte, mis panustavad TAIE

eesmärkidesse“ eeldab, et tuleb hinnata

iga taotluse vastavust TAIE

eesmärkidele, kuid selline

vastavushindamine ei ole antud toetuse

puhul mõistlik ega vajalik. Samas

soovitame määruse seletuskirjas

selgitada, et antud säte on hinnatav

valikukriteeriumite alusel ning selle

sätte osas ei teostata vastavuskontrolli.

Arvestatud.

Eelnõu § 4 lg 2 soovitame mõiste

„sektor“ defineerida järgmiselt: „sektor

on ettevõtlusvaldkond, mis koondab

ettevõtjaid ühise eesmärgi

saavutamiseks“. Eelnõus kasutatakse

sõna „tegevusvaldkond“, mis on oma

olemuselt kitsas ja piirav ning

tavapäraselt kasutatakse

tegevusvaldkonna määramiseks

EMTAK koode. Sektori defineerimine

läbi EMTAK koodide ei ole antud juhul

asjakohane.

Arvestatud.

Eelnõu § 6 lg 1 p 1 soovitame

täiendada sõnastust viitega

Ühendmääruse § 16-le, mis võimaldab

värvata töötajaid nii töölepinguga kui

ka võlaõigusliku lepinguga.

Ei arvesta, sest

ühendmäärus kehtib

niikuinii.

Eelnõu § 7 soovitame täiendada

sõnastust järgmiselt: „Abikõlbmatud on

lisaks ühendmääruse § 17 loetletud

kuludele: /…/“ ning loetelust kustutada

kõik punktid (p 1, 2, 3 ja 6), mis on

ühendmääruses juba loetletud.

Arvestatud osaliselt.

Ei ole vaja sõnastust

täiendada, sest

ühendmäärus kehtib.

Eelnõu § 7 lg 5 p soovitame asendada

välistuse „esinduskulu“ oluliselt

kitsama välistusega „meened,

kingitused ja lilled“, kuna toetuse

eesmärkidest lähtuvalt on klientide,

koostööpartnerite võõrustamine vajalik

kulu. Sellest lähtuvalt soovitame

kustutada eelnõust ka § 7 lg 2.

Arvestatud.

Eelnõu § 7 palume lisada punkti

„Kuludokumendi abikõlblike kulude

summa peab olema ilma käibemaksuta

vähemalt 100 eurot.“

Arvestatud. Sätestatud

§ 21 lõikes 3.

Eelnõu § 7 palume lisada „käibemaks

on mitteabikõlblik kulu“.

Mittearvestatud. See

on sätestatud

ühendmääruse §17-s. Eelnõu § 8 lg 2 soovitame kustutada

sõna „hilisemalt“, sest lg 3 kohaselt

võib tegevustega alustada varem.

Soovitame antud sätte sõnastada

järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse

periood algab taotluse

rakendusüksusele esitamise kuupäeval

või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuupäeval ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31.

oktoobril 2029.“

Arvestatud.

Eelnõu § 11 punktis 4 palume muuta

lauseosa „toetatava tegevuse kirjeldus“

mitmusesse „toetatavate tegevuste

kirjeldus“.

Arvestatud.

Eelnõu § 11 punktis 5 soovitame

kasutada järgmist sõnastust: „põhikiri,

mis ei ole Äriregistrist kättesaadav või

mõni muu dokument, millest tuleneb

õigus partnereid sektoripõhiselt

esindada“. Eelduslikult tuleneb taotleja

esindusõigus põhikirjast (nt

erialaliidud) ja kui põhikiri on

kättesaadav Äriregistrist, siis ei ole vaja

seda taotlusele lisada. Juhul kui taotleja

põhikirjas sätet ei ole või on tegemist

mõne muu dokumendiga (nt

konsortsiumleping), siis tuleb see

esitada koos taotlusega.

Arvestatud.

Eelnõu § 12 palume täpsustada, et üks

taotleja saab ühes voorus esitada ühe

taotluse.

Arvestatud.

Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastust

täiendada ja lisada sättesse sõna

„vähemalt“. Soovitame sätte sõnastada

järgmiselt: „Rakendusüksus avaldab

oma veebilehel vähemalt viis

kalendripäeva enne taotluste

vastuvõtmise alustamist taotlusvooru

kestuse ja eelarve, kooskõlastades need

enne rakendusasutusega.” See

võimaldab taotlusvooru ka varem välja

kuulutada.

Arvestatud.

Eelnõu § 16 lg palume selguse huvides

täiendada järgmiselt: lg 1 p „projekti

koondhinne on vähemalt 2,5“ ning lg 2

p „projekti koondhinne on vähemalt

2,5“.

Arvestatud.

Eelnõu § 18 lg 4 kordab sisuliselt sama

paragrahvi lg 2 ning ei ole seetõttu

vajalik, soovitame selle kustutada.

Arvestatud.

Eelnõu § 20 lg 2 palume täiendada

„vahearuanded esitatakse kolme kuni

kuue kuu tagant“, kuna see annab

taotlejatele võimaluse esitada kulusid

endale sobivamas graafikus.

Arvestatud.

Eelnõu § 20 lg 5 soovitame kustutada

sõna „vahe“, sest lg 5 tingimused

kohalduvad üksnes lõpparuandele.

Vahearuande sisu reguleerib lõige 3.

Arvestatud.

Eelnõu § 21 lg 3 palume antud

paragrahvist kustutada ning viia

vastava sätte sisu eelnõu § 7

mitteabikõlblike kulude juures (vt ka

analoogne kommetaar käesoleva kirja p

8).

Arvestatud.

Eelnõu § 24 lg 2 soovitame kustutada,

kuna antud määruses antakse üksnes

vähese tähtsusega abi, mida ei loeta

riigiabiks.

Mittearvestatud.

Antud säte hõlmab

vähese tähtsusega abi.

Eelnõu seletuskirja lk 11

hindamiskriteerium 5 osas palume

täpsustada kriteeriumi sisu ja viia see

vastavusse määruse nõuetega.

Seletuskirjas on toodud, et tuleb

hinnata, kas vähemalt 40% projektis

osalevatest ettevõtetest on väljaspoolt

Harjumaad. Samas määruses puudub

vastavasisuline kohutus ning jääb

selgususetus, miks seda aspekti on vaja

eraldi hinnata.

Arvestatud.

Seletuskirja muudetud.

Hindamisel tuleb

arvestada panust

regionaalse arengu

toetamisse.

Eelnõu seletuskirja lk 12 osas juhime

tähelepanu, et eelnõu §-s 18 lõik „Kui

taotluse rahuldamise otsust muudetakse

tagasiulatuvalt, peab see olema

kooskõlas riigiabi reeglitega.“ ei ole

vajalik. Kuna toetust antakse vähese

tähtsusega abina, siis see tingimus ei

kohaldu.

Arvestatud.

Ettevõtted peavad väga oluliseks

erinevate riikide ostujuhtide

äridelegatsioonide toomist Eestisse, et

näidata oma tootmisi ning läbi selle

tekitada usaldus nii ettevõtte, ettevõtte

Eesti

Toiduainetööstuse Liit

Selgitus: Antud

tegevused on lubatud §

6 lõikes 1 punktis 5.

toodangu kui Eesti riigi suhtes ja luua

alus äritegevuseks.

Teeme ettepaneku lisada Toetavate

tegevuste nimekirja ka

äridelegatsioonide võõrustamise või

huvipakkuvasse ja potentsiaalsesse

sihtriiki B2B ja/või erinevate

võrgustumisürituste korraldamise

võimalus.

Abikõlbmatud kulud on nimetatud ja

kui on ettevõtete soov B2B

äridelegatsioonide Eestisse toomiseks

jms, siis praegu eelnõus olev punkt (2)

Esinduskulu on § 6 lõike 1 punktis 5

sätestatud sündmusega seotud

klientide, koostööpartnerite või

külaliste võõrustamisega kaasnev kulu

välistab delegatsiooni võõrustades

nende kulude katmise.

Teeme ettepaneku selguse mõttes ja

erinevate tõlgendamiste vältimiseks

lisada eelnõusse lisaks

Abikõlbmatute kulude nimekirjale

ka Abikõlbulike kulude nimekiri

koos B2B jms ürituste kulude

katmise võimalusega ning jätta välja

määrusest (2) Esinduskulu on § 6

lõike 1 punktis 5 sätestatud

sündmusega seotud klientide,

koostööpartnerite või külaliste

võõrustamisega kaasnev kulu.

Arvestatud. Tegemist

oli sõnastuse veaga.

Asendasime välistuse

„esinduskulu“ oluliselt

kitsama välistusega

„meened, kingitused ja

lilled.“

Lihtsuse huvides võiks Partnerid

nimetada väljakujunenult

Kasusaajateks ja (1) Taotleja vastutab

ka kasusaajate kulude ja VTA arvestuse

jälgimise eest. Saame taotlemisel välja

tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on

taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud

sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud ja

valmis panustama. Juhul, kui tekib

projekti elluviimise käigus muudatusi,

teavitatakse sellest kas kokkulepitud

viisil või projekti aruandes. Leiame, et

nii oleks lihtsam ettevõtete/kasusaajate

kaasamine tegevustesse ja ei nõua

eraldi vormide täitmist ja

menetlusprotsesse.

Erinevate toidutöötlejate huvid on

erinevate sihtturgude osas killustunud

ja ekspordi võimekus väga erinev

Arvestatud. Projektis

osalevaid ettevõtteid

käsitletakse

kasusaajatena, mitte

partneritena. Taotleja

(ehk erialaliit) vastutab

kasusaajate kulude ja

ühtlasi VTA arvestuse

jälgimise eest. Nõudeid

muudetud selliselt, et

kui vähemalt üks

valitud sihtturgudest on

kaugturg, siis tuleb

kaasata vähemalt 8

kasusaajat.

alates alustavatest ja lõpetades juba

vilunumatest eksportööridest. Seetõttu

võib osutuda problemaatiliseks lõikes

(2) toodud nõue vähemalt 10

partneri/kasusaaja osas. Teeme

ettepaneku vähendada lõikes (2)

nõutud partnerite arvu 8

partnerile/kasusaajale, mis jätaks ka

ettevõtete reservi Taotlejale.

Teeme ettepaneku loobuda § 11 lg 10

nõudest, kui liigsest bürokraatiast.

See annab võimaluse viia projekti ellu

sarnastel tingimustel teiste

projektidega, kus on ettevõtted kui

Kasusaajad.

Arvestatud. Nõue

muudetud

paindlikumaks.

Taotlemisel on vaja

esitada kasusaajate

kohta vaid üldinfo. Ekspordi toetamine on kahtlemata väga

oodatud meede mitmete liitude poolt.

Meile laekunud info põhjal on mõned

erialaliidud siiski kahtleval seisukohal,

kas neil on võimekust (omaosalusega)

meetmes osaleda. Keeruline võib olla

ka õigete inimeste leidmine ja

värbamine.

Sellest on tekkinud ettepanek, kas

meetme määrus võiks võimaldada ka

mitmel liidul koos meetmes osaleda

ning toetust taotleda. See võimaldaks

jaotada projektijuhtimise koormust ja

väiksematel liitudel keskenduda

sisulistele tegevustele.

Üks võimalus, kuidas mitmeliiduline

või -organisatsiooniline taotlus üles

ehitada:

 Valida üks liit või

katusorganisatsioon ametlikuks

taotlejaks.

 Ülejäänud liidud või

organisatsioonid lisada

mitteformaalsete partneritena.

 Jaotada projektitegevused ja

eelarve vastavalt rollidele.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Selgitus: Kaalutud

erinevaid alternatiive

meetme paindlikumaks

ja kättesaadavamaks

muutmise osas. Sellest

lähtuvalt võimaldatud

kaugturgudele suunatud

projektides kaasata

vähemalt 8 kasusaajat.