Järveotsa kalmistu luustike ümbermatmine

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Viljandi linnavalitsus Teie 04.03.2025 nr 6-3/24/2111-6

[email protected] Meie 10.06.2025 nr 5-14/686-1

Viljandi Järveotsa kalmistu luustike ümbermatmisest

2024. aasta juunis avastati Viljandi Järveotsa elurajooni arendustöödel seni teadmata kalmistu.

Muinsuskaitseamet võttis kalmistu 03.07.2024. a. käskkirjaga nr 42-A ajutise kaitse alla ning

ajutist kaitset pikendati 31.12.2024. a. käskkirjaga nr 86-A kuue kuu võrra, kuni 03.07.2025. a.

Ajutine kaitse kehtestati, et hinnata mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja

vajaduse korral viia läbi mälestiseks tunnistamise menetlus. 27.08–27.09.2024. a. viidi

piirkonnas läbi arheoloogilised uuringud, mille raames kaevati ära hinnanguliselt kolmandik

olemasolevast kalmistust, kuid suur osa matmispaigast on alal veel säilinud1.

Viljandi linnavalitsus on pöördunud Muinsuskaitseameti poole küsimustega, mis puudutavad

ameti seisukohti kalmistu säilitamise või kaitse alla võtmise ning võimaliku matuste välja

kaevamise metoodika ja ümber matmise küsimustes. Muinsuskaitseamet on olnud seisukohal,

et kuigi kalmistute täielik ära kaevamine ei ole praktika, mida Muinsuskaitseamet soosib, siis

arvestades asjaolusid, et kalmistu on juba osaliselt läbi kaevatud ja selle säilitamine

elamurajooni keskel on problemaatiline, on Muinsuskaitseamet valmis kalmistu terviklikku

kaevamist ja ümber matmist lubama tingimusel, et tehakse korrektsed arheoloogilised

uuringud.

11.02.2025 kohtusid ameti esindajad Viljandi linnavalitsusega, et ümbermatmisega seotud

metoodikat ning kalmistu edasist kaitset arutada. Kohtumise järgselt edastas amet 27.02.2025

linnale info, et amet tellib täiendava eksperdihinnangu kalmistu olemuse ja kultuuriväärtuse

kohta. Samuti soovitas amet vahepealsel ajal linnal tellida hinnapakkumised kalmistu

arheoloogiliste kaevamiste läbiviimiseks, kuid linn ei soovinud hankemenetlust uuringute

tellimiseks alustada enne, kui on teada ameti selge seisukoht kalmistu kaitse ja võimaliku

ümbermatmise korral võimaldatava metoodika osas.

Muinsuskaitseamet tellis eksperdihinnangu, mille eesmärgid olid:

1) analüüsida ajalooliste andmete põhjal Viljandi Järveotsa piirkonnas avastatud ja esialgsete

tulemuste põhjal 1940. aastatest pärineva kalmistu ajaloolist tausta;

2) anda hinnang kalmistule maetud inimeste rahvusliku ja geograafilise päritolu kohta;

3) anda hinnang, millistel asjaoludel kalmistule maetute kogukond Viljandisse sattus;

4) anda hinnang, mis olid võimalikud suremise ja matmisega seotud asjaolud;

5) anda analüüsi põhjal hinnang kalmistu kultuuriväärtuse kohta.

1 Malve, M. ja Reppo, M. 2024. Arheoloogilised uuringud Viljandis Järveotsa elurajoonis. Vahearuanne. Link:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-

1165_Apm_MalveM_ReppoM_kalmistu-AK31200_Viljandi-M2nnim2e-vahearuanne.pdf

2 (3)

Tööd võeti vastu 23.05.2025. Eksperdihinnanguga2 tehti selgeks, et kalmistu näol on tegemist

Teise maailmasõja aegse sõjapõgenike laagri kalmistuga. Täpsemalt on kalmistule maetud

inimesed, kes olid paigutatud hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri vahel

rajatud ja vähemalt 1944. aasta 28. juunini endise Eesti Kaitseväe laskemoonaladudes

tegutsenud vene rahvusest tsiviilisikute põgenikelaagrisse. Laagrisse oli paigutatud vähemalt

1065 isikut, kellest üle poole olid alla 15-aastased lapsed. Eksperdihinnangu käigus oli võimalik

nimeliselt välja selgitada vähemalt 155 isikut, kelle omaksed võivad olla Viljandisse maetud.

Eksperdihinnang tõi välja selle, et kalmistul on kultuuriväärtus. Tegemist on ainsa

tsiviilisikutest põgenike kalmistuga, mis on peale Eesti taasiseseisvumise algusaega avastatud.

Veel enam – erinevalt Järveotsa kalmistust oli teiste kalmistute puhul nende olemasolu ja

ligikaudne asukoht teada. Kalmistu kultuuriväärtuse hindamisel peeti silmas seda, et nii Teise

maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute kalmistute kui ka varem teadmata põgenikelaagrite

avastamine on Euroopas haruldane.

Muinsuskaitseamet küsis täiendavalt arvamust Kaitsepolitseiametilt, et uurida, kas kalmistu

kuulub eksperdihinnangu valguses nende haldusalasse. Kaitsepolitseiamet oli seisukohal, et

kuivõrd kalmistule pole maetud sõja- või inimsusevastaste kuritegude ohvreid, puudub nendel

pädevus leitud matuseid uurida. Samas väljendati seisukohta, et Viljandis leitud sõjapõgenike

laagri matmiskohas asuvad säilmed väärivad nende senisest asukohast väärikat väljakaevamist

ning tänapäevasele kalmistule ümbermatmist.

Kuna eksperdihinnanguga tehti kindlaks, et kalmistu puhul on tegemist sõjapõgenike laagri

kalmistuga, on Muinsuskaitseamet seisukohal, et kalmistule on sõjahauda maetud sõjaohvrid

Sõjahaudade kaitse seaduse § 2 punktide 1 (sõjaohver on: /…/ isik, kes suri interneerimislaagris

või interneerimislaagris saadud tervisekahjustuse tõttu ühe aasta jooksul pärast sealt

vabanemist) ja 2 (sõjahaud on käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isikute säilmete

matmispaik) alusel. Sellest tulenevalt leiame, et surnute välja kaevamise ja ümbermatmise

küsimustes tuleb lähtuda Sõjahaudade kaitse seadusest (§ 8-10) ning pöörduda nende

küsimustega Eesti Sõjamuuseumi poole.

Muinsuskaitseamet leiab, et kuigi kalmistul on kultuuriväärtus, ei ole selle säilitamine uuselamu

rajooni keskel või uuselamute rajamine säilmetele eetiline. Seda arvamust toetavad ka

eksperdihinnang ning Kaitsepolitseiameti seisukoht. Seetõttu ei algata amet mälestiseks või

leiukohaks tunnistamise menetlust ning lõpetab kalmistu ajutise kaitse.

Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu sellele, et laiem praktika toetab Teises maailmasõja käigus

hukkunud tsiviilisikute haudade ja luustike uurimist arheoloogiliste meetoditega ning uuringute

lõppedes ümbermatmist tsiviilkalmistule. Seetõttu soovitame jätkuvalt matuste välja kaevamise

ja ümber matmise metoodika valikul läheneda matmispaigale väärikalt, kasutades

2 Reppo, M. 2025. Kalmistu (reg.nr AK31200) eksperdihinnang.

Link: register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31200_ReppoM_2025_Viljandi-kalmistu_EH.pdf

3 (3)

arheoloogilisi meetodeid – puhastada ja dokumenteerida iga maetu individuaalselt. Seejuures

dokumenteerida ka maetutega kaasas olevad esemed, säilinud rõivaelemendid jms

informatsiooni, mis ühtaegu annab ülevaate matmisolukorrast, kuid teisalt võimaldab

mõtestada põgenikelaagri igapäevaseid olusid. Kuna lähedased ja isikud on tuvastavad,

soovitame kõikidest indiviididest võtta ja säilitada luude- ja hammaste proovid, mille abil on

võimalik isikuid ja nende lähedasi tuvastada (nt DNA analüüside abil). Ühtlasi soovitame

teostada vähemalt esmase osteoloogilise analüüsi, st hinnata indiviidide võimalik vanus

surmaajal, nende sugu ja markeerida nähtavad patoloogilised või traumade tagajärjel tekkinud

muutused luudel – seda väärtuslikku informatsiooni on võimalik kõrvutada arhiivides olevate

andmetega, mis omakorda võib aidata isikuid tuvastada ka ilma loodusteaduslike proovide

tegemiseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helena Kaldre

arheoloogiapärandi osakonna juhataja)

telefon 58875384

[email protected]

Koopia:

Kaitseministeerium

[email protected]

Eesti Sõjamuuseum

[email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Viljandi linnavalitsus Teie 04.03.2025 nr 6-3/24/2111-6

[email protected] Meie 10.06.2025 nr 5-14/686-1

Viljandi Järveotsa kalmistu luustike ümbermatmisest

2024. aasta juunis avastati Viljandi Järveotsa elurajooni arendustöödel seni teadmata kalmistu.

Muinsuskaitseamet võttis kalmistu 03.07.2024. a. käskkirjaga nr 42-A ajutise kaitse alla ning

ajutist kaitset pikendati 31.12.2024. a. käskkirjaga nr 86-A kuue kuu võrra, kuni 03.07.2025. a.

Ajutine kaitse kehtestati, et hinnata mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja

vajaduse korral viia läbi mälestiseks tunnistamise menetlus. 27.08–27.09.2024. a. viidi

piirkonnas läbi arheoloogilised uuringud, mille raames kaevati ära hinnanguliselt kolmandik

olemasolevast kalmistust, kuid suur osa matmispaigast on alal veel säilinud1.

Viljandi linnavalitsus on pöördunud Muinsuskaitseameti poole küsimustega, mis puudutavad

ameti seisukohti kalmistu säilitamise või kaitse alla võtmise ning võimaliku matuste välja

kaevamise metoodika ja ümber matmise küsimustes. Muinsuskaitseamet on olnud seisukohal,

et kuigi kalmistute täielik ära kaevamine ei ole praktika, mida Muinsuskaitseamet soosib, siis

arvestades asjaolusid, et kalmistu on juba osaliselt läbi kaevatud ja selle säilitamine

elamurajooni keskel on problemaatiline, on Muinsuskaitseamet valmis kalmistu terviklikku

kaevamist ja ümber matmist lubama tingimusel, et tehakse korrektsed arheoloogilised

uuringud.

11.02.2025 kohtusid ameti esindajad Viljandi linnavalitsusega, et ümbermatmisega seotud

metoodikat ning kalmistu edasist kaitset arutada. Kohtumise järgselt edastas amet 27.02.2025

linnale info, et amet tellib täiendava eksperdihinnangu kalmistu olemuse ja kultuuriväärtuse

kohta. Samuti soovitas amet vahepealsel ajal linnal tellida hinnapakkumised kalmistu

arheoloogiliste kaevamiste läbiviimiseks, kuid linn ei soovinud hankemenetlust uuringute

tellimiseks alustada enne, kui on teada ameti selge seisukoht kalmistu kaitse ja võimaliku

ümbermatmise korral võimaldatava metoodika osas.

Muinsuskaitseamet tellis eksperdihinnangu, mille eesmärgid olid:

1) analüüsida ajalooliste andmete põhjal Viljandi Järveotsa piirkonnas avastatud ja esialgsete

tulemuste põhjal 1940. aastatest pärineva kalmistu ajaloolist tausta;

2) anda hinnang kalmistule maetud inimeste rahvusliku ja geograafilise päritolu kohta;

3) anda hinnang, millistel asjaoludel kalmistule maetute kogukond Viljandisse sattus;

4) anda hinnang, mis olid võimalikud suremise ja matmisega seotud asjaolud;

5) anda analüüsi põhjal hinnang kalmistu kultuuriväärtuse kohta.

1 Malve, M. ja Reppo, M. 2024. Arheoloogilised uuringud Viljandis Järveotsa elurajoonis. Vahearuanne. Link:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-

1165_Apm_MalveM_ReppoM_kalmistu-AK31200_Viljandi-M2nnim2e-vahearuanne.pdf

2 (3)

Tööd võeti vastu 23.05.2025. Eksperdihinnanguga2 tehti selgeks, et kalmistu näol on tegemist

Teise maailmasõja aegse sõjapõgenike laagri kalmistuga. Täpsemalt on kalmistule maetud

inimesed, kes olid paigutatud hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri vahel

rajatud ja vähemalt 1944. aasta 28. juunini endise Eesti Kaitseväe laskemoonaladudes

tegutsenud vene rahvusest tsiviilisikute põgenikelaagrisse. Laagrisse oli paigutatud vähemalt

1065 isikut, kellest üle poole olid alla 15-aastased lapsed. Eksperdihinnangu käigus oli võimalik

nimeliselt välja selgitada vähemalt 155 isikut, kelle omaksed võivad olla Viljandisse maetud.

Eksperdihinnang tõi välja selle, et kalmistul on kultuuriväärtus. Tegemist on ainsa

tsiviilisikutest põgenike kalmistuga, mis on peale Eesti taasiseseisvumise algusaega avastatud.

Veel enam – erinevalt Järveotsa kalmistust oli teiste kalmistute puhul nende olemasolu ja

ligikaudne asukoht teada. Kalmistu kultuuriväärtuse hindamisel peeti silmas seda, et nii Teise

maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute kalmistute kui ka varem teadmata põgenikelaagrite

avastamine on Euroopas haruldane.

Muinsuskaitseamet küsis täiendavalt arvamust Kaitsepolitseiametilt, et uurida, kas kalmistu

kuulub eksperdihinnangu valguses nende haldusalasse. Kaitsepolitseiamet oli seisukohal, et

kuivõrd kalmistule pole maetud sõja- või inimsusevastaste kuritegude ohvreid, puudub nendel

pädevus leitud matuseid uurida. Samas väljendati seisukohta, et Viljandis leitud sõjapõgenike

laagri matmiskohas asuvad säilmed väärivad nende senisest asukohast väärikat väljakaevamist

ning tänapäevasele kalmistule ümbermatmist.

Kuna eksperdihinnanguga tehti kindlaks, et kalmistu puhul on tegemist sõjapõgenike laagri

kalmistuga, on Muinsuskaitseamet seisukohal, et kalmistule on sõjahauda maetud sõjaohvrid

Sõjahaudade kaitse seaduse § 2 punktide 1 (sõjaohver on: /…/ isik, kes suri interneerimislaagris

või interneerimislaagris saadud tervisekahjustuse tõttu ühe aasta jooksul pärast sealt

vabanemist) ja 2 (sõjahaud on käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isikute säilmete

matmispaik) alusel. Sellest tulenevalt leiame, et surnute välja kaevamise ja ümbermatmise

küsimustes tuleb lähtuda Sõjahaudade kaitse seadusest (§ 8-10) ning pöörduda nende

küsimustega Eesti Sõjamuuseumi poole.

Muinsuskaitseamet leiab, et kuigi kalmistul on kultuuriväärtus, ei ole selle säilitamine uuselamu

rajooni keskel või uuselamute rajamine säilmetele eetiline. Seda arvamust toetavad ka

eksperdihinnang ning Kaitsepolitseiameti seisukoht. Seetõttu ei algata amet mälestiseks või

leiukohaks tunnistamise menetlust ning lõpetab kalmistu ajutise kaitse.

Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu sellele, et laiem praktika toetab Teises maailmasõja käigus

hukkunud tsiviilisikute haudade ja luustike uurimist arheoloogiliste meetoditega ning uuringute

lõppedes ümbermatmist tsiviilkalmistule. Seetõttu soovitame jätkuvalt matuste välja kaevamise

ja ümber matmise metoodika valikul läheneda matmispaigale väärikalt, kasutades

2 Reppo, M. 2025. Kalmistu (reg.nr AK31200) eksperdihinnang.

Link: register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31200_ReppoM_2025_Viljandi-kalmistu_EH.pdf

3 (3)

arheoloogilisi meetodeid – puhastada ja dokumenteerida iga maetu individuaalselt. Seejuures

dokumenteerida ka maetutega kaasas olevad esemed, säilinud rõivaelemendid jms

informatsiooni, mis ühtaegu annab ülevaate matmisolukorrast, kuid teisalt võimaldab

mõtestada põgenikelaagri igapäevaseid olusid. Kuna lähedased ja isikud on tuvastavad,

soovitame kõikidest indiviididest võtta ja säilitada luude- ja hammaste proovid, mille abil on

võimalik isikuid ja nende lähedasi tuvastada (nt DNA analüüside abil). Ühtlasi soovitame

teostada vähemalt esmase osteoloogilise analüüsi, st hinnata indiviidide võimalik vanus

surmaajal, nende sugu ja markeerida nähtavad patoloogilised või traumade tagajärjel tekkinud

muutused luudel – seda väärtuslikku informatsiooni on võimalik kõrvutada arhiivides olevate

andmetega, mis omakorda võib aidata isikuid tuvastada ka ilma loodusteaduslike proovide

tegemiseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helena Kaldre

arheoloogiapärandi osakonna juhataja)

telefon 58875384

[email protected]

Koopia:

Kaitseministeerium

[email protected]

Eesti Sõjamuuseum

[email protected]

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang

Tellija: Muinsuskaitseamet

Teostaja: Monika Reppo, PhD

Tallinn 2025

2

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3

Metoodika ............................................................................................................................. 3

Kalmistu ja lähiümbruse ajalooline taust ................................................................................ 4

Kalmistule maetute rahvuslik päritolu ..................................................................................... 9

Maetute tee Viljandisse ja nende geograafiline päritolu ......................................................... 10

Võimalikud surmapõhjused ja matmiste asjaolud ................................................................. 13

Kalmistu kultuuriväärtuse hinnang ....................................................................................... 15

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 16

Kirjalikud allikad .................................................................................................................. 17

Fondide loetelu ................................................................................................................ 17

Arhiivallikad ..................................................................................................................... 17

3

Sissejuhatus

2024. aasta juunis avastati Viljandi järve läänekaldal Järveotsa elurajooni arendustöödel Valguse tn 1, 2 ja 4 ning Valguse tänav T1 kruntidel kalmistu, mille arheoloogilised päästekaevamised toimusid teede ja trasside alal sama aasta augustis ja septembris.1 Kokku dokumenteeriti 36 haualohku, millest neli olid ühishauad. Uuringute käigus kaevati välja 34 luustikku 28 haualohust, kaheksa kindlaks tehtud haualohku on hetkel säilitatud in situ. Uuringute käigus selgus, et lisaks avatud alale leidub matuseid veel, kuid peale matmiste ligikaudse aja polnud uuringute käigus võimalik selgeks teha maetute päritolu või matmise asjaolusid.

Kalmistu on hetkel ajutise kaitse all (joonis 1), kuid kuna elurajooni on planeeritud 57 eramaja ja kuus kortermaja ning matused jäävad arenduse alale, on käesoleva eksperdihinnangu eesmärk vastavalt lähteülesandele seega järgnev:

1) analüüsida ajalooliste andmete põhjal Viljandi Järveotsa piirkonnas avastatud ja esialgsete tulemuste põhjal 1940. aastatest pärineva kalmistu ajaloolist tausta

2) anda hinnang kalmistule maetud inimeste rahvusliku ja geograafilise päritolu kohta 3) anda hinnang, millistel asjaoludel kalmistule maetute kogukond Viljandisse sattus 4) anda hinnang, mis olid võimalikud suremise ja matmisega seotud asjaolud 5) anda analüüsi põhjal hinnang kalmistu kultuuriväärtuse kohta

Teksti ja jooniste autor on Monika Reppo. Fotode allikad on märgitud foto juurde. Eksperdihinnangu kaanefoto autor on Silver Jäger.

Metoodika

Käesolevas uuringus on rõhk kirjalike allikate, foto- ja kaardimaterjali uurimisel, kuid uuringut suunavat rolli mängisid lisaks luustikele ka arheoloogilised leiud, millest arheoloog Martin Malve oli eksperdihinnangu koostamise ajaks kokku pannud esialgse leiunimekirja mustandi.2 Kirjalikest allikatest kasutati lisaks publitseeritud materjalile järgnevates riiklikes, kohalikes ja rahvusvahelistes mäluasutustes hoitavaid säilikuid. Tulevikus teostavate uuringute toetamiseks on märgitud ka need fondid, millest esialgu huvipakkuvaid säilikuid ei leitud, kuigi neid võib seal siiski leiduda.3 Viimased on tähistatud tärniga (*). Fondide ja säilikute täispikad viited on antud kirjalike allikate loetelus:

● Rahvusarhiiv (= RA) o Säilikud fondides:4 RA, EAA.1995, ERA.2985, ERA.3142, ERA.3174, ERA.3742,

ERAF.129SM, ERAF.130SM, *ERA.R-62, *ERA.R-64, *ERA.R-65, ERA.R-310,5 ERA.R-360, ERA.R-819, ERA.R-937, *ERA.R-1426

o Kaardid: RA, EAA.M-765 o Meediateek: RA, EFA.217

● Saksamaa Riigiarhiiv (Bundesarchiv = BArch) o Säilikud fondides: vt kokkuvõte

1 Malve, M. & Reppo, M. 2024. Arheoloogilised uuringud Viljandis Järveotsa elurajoonis Vahearuanne. Tallinn-Tartu. Käsikiri MKAs. 2 E-kirjavahetus Martin Malvega, 5.–6. mai 2025 ning AI 8993 leiunimekirja mustand. 3 Peeter Kaasiku e-kiri Jaak Pihlakule, 20. märts 2025. 4 Sisaldavad ka andmeid ettevõtete tegevuse kohta. 5 Sisaldas kõige rohkem asjakohast informatsiooni.

4

o Digiteeritud fotode arhiivis6 Viljandi fotosid ei leidu, kuid Stalagide ja Dulagide fotosid kasutati võrdluseks nt matmisalade ja õigeusuteenistuste osas.

● Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiiv (Центральный архив Министерства обороны = ЦАМО)7

o Säilikud fondides: ЦАМО.500

Peale kirjalike allikate uurimise konsulteeriti töö käigus erinevate Eesti organisatsioonidega ning kõnealuse perioodi või objekti uurijatega, kellel võiks esineda asjakohast teavet:

● Martin Malve, Tartu Ülikool – 2024. aastal välitöid teostanud arheoloog ning kaevatud inimluude määramise eest vastutav osteoloog, leiunimekirja koostaja

● Jaak Pihlak, end. Viljandi Muuseumi direktor – ajaloolane, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige

Ka koguti Viljandis Männimäe piirkonnas elanud inimeste mälestusi nii suuliselt kui varem avaldatud allikatest:

• Ljudmilla Vinediktova (s. 1948) – Haavikmäe talus 1962.–1966. aastal elanud peretütar, talu asub 860 m laskemoonaladudest8

• Movses Vartanjan (24.09.1920 – 24.08.1974) – Viljandi vangilaagrist 1943. aastal põgenenu mälestused9

Kalmistu ja lähiümbruse ajalooline taust

Geograafiliselt asub avastatud kalmistu Viljandi linna edelaosas endise Reinu (sks Reino) karjamõisa maadel. Lähim seni kasutusel olev kalmistu on Toome kalmistu, mis asub matmisalast 1,6 km põhjas. Reinu mõisa ümber tekkinud asundus liideti 1977. aastal Matapera (Matapära) külaga. Ajaliselt oli Järveotsa kalmistu kasutus eksperdihinnangu alguses võimalik paigutada 1940. aastate esimesse poolde, toetudes eeskätt hauapanustele ning uuringuala ajaloolisele kasutusele. Nimelt leiti isiklike esemete seast kuue lapse ja ühe täiskasvanu matuse juurest korraga nii Saksa okupatsiooni aegseid riigipenne kui ka 1930. aastate Nõukogude Liidu kopikaid (1931, 1934, 1936, 1939). Kõige hilisema mündi põhjal on võimalik eeldada, et vähemalt müntidega matustest on viimase matuse tpq 1944.

1930. aastate algusest paiknesid uuringualal Eesti Vabariigi kaitsejõudude 5. suurtükiväegrupi hooned laskemoonaladudega, kuhu viis rajamise ajal poleemikat tekitanud raudteelõik.10 Moonaladusid ümbritsesid turvavallid (joonis 2). Tõenäoliselt asus alal ka Sakala partisanide

6 https://www.bild.bundesarchiv.de/dba/de/search/advanced#, 11.05.2025. 7 Suur osa (u. 3/4) sõjavangilaagrite materjalidest viidi 1964. aastal Moskvasse. Poliitilise olukorra tõttu pole mõistagi võimalik Venemaal paiknevate säilikutega tutvuda, ka on piiratud ligipääs arhiivi kodulehele, kuid projekti Российско-Германский проект по оцифровке германских документов в архивах Российской Федерации // Deutsch-Russisches Projekt zur Digitalisierung Deutscher Dokumente in Archiven der Russischen Föderation raames on 2014–2022 digiteeritud 28 000 ЦАМО-s hoitavat säilikut: https://wwii.germandocsinrussia.org/ru/nodes/28468-top, 2.05.2025. 8 Tänan Jaana Razumovat informandi kontaktide eest. 9 Raudla, H. 2019. Killuke Viljandi vangilaagri ajaloost – Sakala kalender 2019, 250–251. 10 Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:50 000, 1935, Ruut 810 Viljandi; Salumäe, K.-E. 2018. Päikese tänaval hakkab ühel päeval paistma kollane, mitte laiguline päike. – Sakala, nr. 72, 14.04.2018, lk 9. https://dea.digar.ee/article/sakala/2018/04/14/17.1, 6.05.2025.

5

pataljon.11 1932. aastal avati uuringualast 1,4 km põhjas Männimäe lennujaam murukattega õhutõusuraja12 ja abihoonetega.13 1933.–1937. aastal ehitati uuringualast 600 m kirdesse, ligikaudu tänase Riia maantee 85 juurde Reinuväljale garnisoni õppeplatsile 300 m pikkune kuulipüüde valliga lasketiir, mis on tänaseni reljeefkaardil eristatav.14 Teadupärast sõlmiti 1939. aasta septembris baaside leping Nõukogude Liiduga ning 1940. aasta juunis okupeerisid Nõukogude väed Eesti lõplikult. Viljandi lennuvälja planeeriti tollal kasutada Nõukogude hävituslennuväepolgu tarbeks, aga sellest plaanist loobuti.15 Nii tehti seal 1940. aasta juulis veel heina.16

1941. aasta juunis kasutati Viljandi lennuvälja küüditatute koondamiseks.17 Sama aasta 8. juulil põgenesid Nõukogude Liidu esindajad linnast ning peagi läks võim Saksa okupatsioonivägedele. Mõnda aega püsis olukord ärev ja lahingtegevus piirkonnas aktiivne.18 1941. aasta juulis rajati läheduses asuva lennuvälja barakkidesse Eesti üheks suurimaks sõjavangilaagriks kujunenud laager.19 Üksteisele järgnesid vangilaagrid Dulag20 154,21 Stalag22 33223 ning Dulag 375.24 Kuni 8000 vangiga laager oli jaotatud kolme asukoha25 – Viljandi lennuvälja, Viiratsi mäe ja Männimäe vahel. Laagri haiglana kasutati 1941. aasta augustist Viljandi Jaani koguduse pastoraati (Pikk tn 8),26 lisaks Grand Hotelli, kooli, eesti haiglat ja lastekodu. Nakkusosakond oli eraldi.27 Paljud vangid töötasid laagrist väljaspool, mistõttu peetakse nende üldarvu madalaks28 – nii teatati 25. juulil 1942, et laagrist pole enam anda sõjavange kohalikes asutustes ja põldudel töötamiseks.29 5. detsembril 1942 läks Viljandi tagala staatusest tsiviilokupatsiooni alla ehk sõjaväevõim vahetus tsiviilvalitsusega.30

11 Tänan Jaak Pihlakut info eest. 12 Täna Männimäe tee all. 13 Täna Männimäe tee 25 ja Riia mnt 28a all. 14 Alfons Rebase mälestamine Viljandis. – Vaba Eesti Sõna, 13.07.2004, lk 11. https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2004/07/13/11, 6.05.2025. 15 Türk, T. 2020. Nõukogude Liidu lennuväljad ja -väeosad Eestis aastatel 1939–1941. – Sõdur nr 6/2020, 54–65, lk 56. https://issuu.com/sodur/docs/s6dur0620_issuu, 6.05.2025. 16 Teedeministeeriumi Õhusöiduosokond rendib. – Sakala (1878–1940), nr. 75, 3.07.1940, lk 6. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/07/03/33.1, 6.05.2025. 17 Ojalo, H. 2022. Viljandi Teises maailmasõjas. Tallinn: Ammukaar, 53–54. 18 Hiio, T. 2011. II maailmasõda ja Viljandimaa sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused − Viljandi Muuseumi toimetised, II, 171−208. https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aastaraamat/2011_toim_2/hiio.pdf, 7.05.2025, 185−188. 19 Ojalo 2022, 144. 20 Transiitlaager, sks k Durchgangslager für Kriegsgefangene. 21 10. juuli 1941 – oktoober 1941, harulaagrid Pärnus ja Tartus. 22 Statsionaarne laager, sks k Stammlager für kriegsgefangene Mannschaften und Unteroffiziere. 23 Oktoober 1941 – 15. mai 1943, harulaager Põltsamaal. 24 Mai 1943 – august 1944, harulaager Tapal. 25 Stalag 332 I, II ja III laagri sõjavangid on loetletud arvuliselt nt säilikus RA, ERA.R-360.1.28. III laagri puhul on selles säilikus märgitud ka osade vangide rahvus (soomlased, ukrainlased ja töökolonni vangid). 26 RA, ERA.3142.2.198, Konfiskeeritud hoone kirjeldus, 8.08.1942. 27 Hiio 2011, 193–194. 28 Maripuu, M. 2006. Soviet prisoners of war in Estonia. – Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, eds. T. Hiio, M. Maripuu & I. Paavle, 739–766. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 743–744. 29 RA, ERA.R-310.1.73, f. 275. 30 Hiio 2011, 188.

6

Eksperdihinnangu käigus kogutud andmete põhjal märgiti Stalagis 332 tsiviilisikutest sõjavange esimest korda 5. jaanuaril 1943, sealhulgas lapsi.31 Järgmised evakueeritud vangilangenud (die evakuierte Kriegsgefangene) on loetletud 1. märtsil,32 kuid nad olid Viljandis olnud kõige hiljemalt 22. veebruarist.33 2. märtsil otsiti võimalusi Viljandi laagris 26. veebruaril tehtud otsuse põhjal sealsed evakueeritud-põgenikud Pärnu tööametile üle anda ja anti korraldus arvudest ja oludest raporteerida.34 24. aprillil viidi Viljandist Pärnusse veel tsiviilsõjavange (die evakuierte Zivilkriegsgefangene aus Stalag 332 – Fellin), nende seas mitmeid väikeseid lapsi.35 Uuringu käigus ei selgunud, kas ja kuidas tsiviilelanikud Stalagis 332 sõjavangidest eraldatud olid. 1943. aasta mais avatud Viljandi Dulag 375 puhul on teada, et selle juurde rajati eraldi sektsioon Dulag 375 G-laager nendele isikutele, kes olid evakueeritud rindejoonelt, aga ka “saladusekandjatele” (Geheimnisträger).36 Turvakaalutlustel ei olnud viimastel näiteks laagrist väljaspool töötamine lubatud.37

Hiljemalt 28. septembril 1943 rakenduma pidanud salajases evakueeritavate Eestisse ümberasustamise ja Eestist läbijuhtimise kavas oli ette nähtud kokku panna Omakaitse Valitsuse antud valvemeeskond Viljandi põgenikelaagri38 valvamiseks. Selle laine esimesed põgenikud jõudsid laagrisse kohale pärast 1943. aasta 28. septembrit ja enne sama aasta 29. oktoobrit.39 Laager oli Sõjapõgenike Korraldamise Valitsuse käsutuses40 ning paiknes vanas laskemoonalaos (foto 1).41 Dokumentides esineb ka aadress Rigaerstr. 125.42 Uuritav kalmistu asub laskemoonaladude territooriumil, tänase aadressiga Tuule tn 6 asunud kõrge valliga piiratud hoone (foto 2) taga, valli välisküljel (joonis 2–4). Kalmistu hauad paiknevad põgenikelaagrit ümbritsenud kahekordse aiaga (foto 3–4) paralleelselt, jäädes sisemise perimeetri serva. Nende paiknemine on jälgitav 1950. aasta aerofotol (joonis 2). Vallid kaevati maha alles 2019.– 2020. aastal (foto 5).

Laagri eest vastutas komandant Grahn Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumist.43 Kuna valvemeeskonda pandi septembri lõpus alles kokku, on usutav, et põgenikele polnud enne eraldiseisvat laagrit. Sellele viitab veel paar asjaolu – 1943. aasta aprillis on Reinuvälja piirkonnas pakutud maad hobusepidajatele,44 seega oli uuringuala lähiümbrus sel hetkel veel vaba ligipääsuga. 1943. aasta mais-juunis pikendati laskemoonaladude transformaatorist elektrivõrku lõunas asunud küladesse.45 1943. aasta 23. novembril kurdeti, et põgenikelaagri

31 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186. Palve kordamine: RA, ERA.R-310.1.74, f. 136. 32 RA, ERA.R-310.1.73, f. 106, 112, 118, 127. 33 RA, ERA.R-310.1.73, f. 105–109. 34 RA, ERA.R-310.1.74, f. 135. 35 RA, ERA.R-310.1.74, f. 157–158. 36 Maripuu 2006, 751. 37 RA, ERA.R-310.1.74, f. 6. 38 Salumäe 2018, 9 ning RA, EFA.217.0.183409–183436. 39 RA, ERA.R-937.1.1, f. 5. 40 RA, ERA.R-819.1.4, f. 44. 41 RA, ERA.R-819.1.4, f. 73. 42 nt RA, ERA.R-310.1.74, f. 148. Riia mnt 125 on täna Reinu mõisa teeristi juures, uuringuala kõrval. 43 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 44 Ametlikke teateid. – Sakala (1878–1940), nr. 57, 16.04.1943, lk 4. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/04/16/25.1, 6.05.2025. 45 Elektrivõrk Viljandi ümbruses laieneb. Kümmekond uut majapidamist saab elektrivalguse. – Sakala (1878–1940), nr. 83, 5.06.1943, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/06/05/10, 6.05.2025.

7

traataed on lagunenud, meeskond on väike ja ei suuda laagrit valvata.46 Ilmselt oli aed Kaitseväe moonaladude ajast. Sellele, et moonaladudes ei pruugitud enne 1943. aastat sõjavange või põgenikke hoida, viitab ka märge Heino Kink’i ülekuulamistoimikus 1941.–1942. aastal toimunud mahalaskmiste skeemil, kus laskemoonalaod on märgitud kui „tühjad“.47

1. detsembril 1943 on Dulagi 375 püsitööga sõjavangide töökohtade jaotuses eraldi märgitud Dulag 375 peamist laagrit,48 kogumislaagrit49 ja Organisatsioon Todt50 alla kuulunud III laagrit.51 Neis töötas vastavalt 110, 40 ja 76 sõjavangi.52 Põgenikelaager võib olla kuulunud nimetatud kogumislaagri alla nende sorteerimiseks ja edasisaatmiseks, mis oligi Dulagide eesmärk. Halbade tingimuste tõttu (vt allpool) teatati 10. detsembril kirjas plaanist põgenikelaager peagi tühjendada,53 kuid seda ei toimunud. Dulag 375 laienemisest teavitati Pärnu vangilaagrit 2. jaanuaril 1944, sest sealsed Saksa valvurid pidid 10. jaanuariks üle minema Viljandisse.54 Nii oli ainuüksi saladusekandjaid märtsis 1944 umbes 300.55 Ka veel 28. juunil 1944 oli põgenikelaager alles.56 Dulag 375 lõpetas töö 1944. aasta 27. augustil57 ning 23. septembril 1944 vallutati Viljandi taas Nõukogude vägede poolt. 1944. aasta novembris pildistas laagri hooneid Hans Tölpt seoses ENSV uuringutega sakslaste sõjakuritegudesse (foto 1–4), kusjuures fotode allkirjas on seda nimetatud vangilaagriks nr 2.58 Võimalik, et II laager ja põgenikelaager olid osalt samal pinnal või ajas üksteisele järgnevad.

Kirjalikele ja arheoloogilistele allikatele toetudes on uuritavale kalmistule maetud Viljandi põgenikelaagris paiknenuid ning kalmistu ajaline kasutus jääb hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri ning 1944. aasta augusti vahele. Tuleb märkida, et Teise maailmasõjaga seonduvaid matmispaiku on vahetus ümbruses olnud veelgi. Riia maantee ja Reinu mõisa ristis, u 150 m uuritavast kalmistust läände maeti 1941. aasta juuli sündmuste käigus vähemalt kuus Saksa sõdurit,59 kes maeti hiljem ümber Viljandi Saksa sõdurite kalmistule.60 Lasketiiru valli juurest kaevati 1942. aasta suvel välja ühe Nõukogude okupatsiooni

46 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 47 RA, ERAF.130SM.1.1563-1, f. 147. Autor tänab Arnold Unti viite eest. 48 Lager Dulag 375. 49 Sammellager Dulag 375. 50 Üleeuroopaline organisatsioon, mis korraldas ja viis läbi sõjalise tähtsusega ehitustöid. Nime saanud rajaja Fritz Todti järgi. 51 O.T. Lager III. 52 RA, ERA.R-310.1.74, f. 76. 53 RA, ERA.R-819.1.4, f. 73. 54 RA, ERA.R-310.1.74, f. 28. 55 RA, ERA.R-310.1.74, f. 6. 56 RA, ERA.R-819.1.4, f. 99; ERA.R-937.1.10, f. 32. 57 Megargee, G. P., Overmans, R. & Vogt, W. (eds.) 2022. The United States Holocaust Memorial Museum Encyclopedia of Camps and Ghettos, 1933–1945, Volume IV: Camps and Other Detention Facilities Under the German Armed Forces. Bloomington: Indiana University Press. https://muse.jhu.edu/pub/3/oa_edited_volume/book/111925/pdf, 7.05.2025, 119. Movses Vartanjani mälestusloos evakueeriti laager Poolasse. Raudla 2019, 251. 58 RA, EFA.217.0.183410–183436. 59 Arnim, A.-H. 2010. Kui katjuušade valgus taevast küünistas. – Sakala, 15.10.2010. https://sakala.postimees.ee/326734/kui-katjuusade-valgus-taevast-kuunistas, 6.05.2025. 60 Jaak Pihlaku kommentaar, 13.05.2025.

8

ajal tapetud isiku säilmed.61 Sealsamas lasti hiljem maha Viljandi vangilaagri sõjavange.62 Mahalaskmiskohtadena on veel nimetatud või skemaatiliselt esitatud Huntaugu ümbrust, Riia maantee tankitõrjekraavi,63 sõjaväe lasketiiru tagust, Viiratsi mäge ja moonaladude territooriumi, täpsemalt selle taha jäävat järvekallast.64

Huntaugu mägedele (end. reg. nr 8462), 500 m lennuväljast itta ja 1,6 km uuringualast põhja, maeti Saksa okupatsiooni ajal vangilaagris hukatud ja surnud sõjavange. Kalmistule maetute numbreid on peetud tugevalt ülepaisutatuks.65 Ka on väidetud, et sõjavange maeti samal ajal Männimäele, uuringualast u 500 m lõunasse (end. reg. nr 8466), kuid uuringud on näidanud, et Männimäe ausamba juurde pole mitte kedagi maetud.66 Huntaugu mäele maeti viide suurde ühishauda hiljemalt 1950. aastal ümber Saksa okupatsiooni ajal tapetuid ja hukkunuid.67 Nõukogude perioodil järgnenud propaganda-aktsioonides mainitakse eelpooltoodud ühishaudu korduvalt, kuid uuritavat tsiviilisikute, valdavalt laste matustega kalmistut need viited ei puuduta.

1950. aastal on kalmistu lääneküljele märgitud heinajaam ning heinvaru laoplats. Kalmistu ala ja laagri ala on ilmselt 1950. aastast pärineval kaardil märgitud eriotstarbe krundina (joonis 5).68 Puidust aiapostid olid osaliselt rajatud põhjapoolsete matuste kohale, leidus ka okastraati.69 See paneb ajalise ülempiiri neile matustele. 1944. aasta novembri fotodel on laagri aeda osaliselt pildistatud (foto 3–4), rajatud on see ilmselt millalgi peale 1943. aasta novembri lõpus esitatud kaebust, aga toetudes aerofotodele, on kalmistu kohal see aed, mis on rajatud Tuule tn 6 vallide taha teadmata ajal Nõukogude perioodil. Hetkel pole selge, mis toimus laskemoonaladudes 1944. aasta lõpust 1948./1949. aastani, kuid oli tavaline, et Saksa okupatsiooni aegseid laagreid kasutas alguses edasi Nõukogude võim.70 1946. aasta märtsiks olid Saksa vägede poolt rindejoonelt evakueeritud üleliiduliselt koju tagasi saadetud.71 1966.–1992. aastal asusid uuringualal endise suurtükiväeosa ladudes 4. üksiku eriotstarbelise brigaadi72 ehk väeosa nr 77034 laod ja garaažid.73 Kuigi uuringuala ümbrusesse pääses, oli selle territoorium suures osas suletud nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ajal, mis selgitab suuresti puuduvat kohamälu nimetatud tsiviilisikute Viljandis paiknemise ja matmise osas.74

61 Männimäelt leiti punaste terroriohvri laip. – Sakala (1878–1940), nr. 119, 1.08.1942, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/08/01/9, 6.05.2025. 62 RA, EFA.217.0.183682–183685. 63 Arnold Undi uurimistöö põhjal asus see tänase Orika KÜ-l (89714:002:0005). 64 RA, ERAF.129SM.1.1320-1, f. 65; RA, ERAF.130SM.1.1563-1, f. 147. Autor tänab Arnold Unti viidete eest. 65 Hiio 2011, 194; Ojalo 2022, 136, 144, 148. Vt nt 15. märtsist 1945 pärinev dokument kogumikus Эстония – кровавый след нацизма 1941–1944. 2006. Москва: Европа, 173. 66 Unt, A. 2023. Niinimetatud „ühishaua“ tähistamisest Viljandis Järveotsal. 67 Unt 2023, 4. 68 RA, EAA.M-765.3.129a, leht 1. 69 Martin Malve kommentaar, 16.05.2025. 70 Kaup, E. 1995. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio, 2, 32–41. http://hdl.handle.net/10062/61776, 2.05.2025. 71 Kaasik, P. 2002. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel : sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 29. http://www.etera.ee/zoom/19/view, 2.05.2025, 246, 253. 72 Vene k. 4-я Отдельная Бригада спецназа ГРУ ГШ. 73 Salumäe 2018, 9. 74 Suulise info põhjal oli ca. 1962.–1966. aastal üks hoonetest, hilisem Järveotsa pst 2 kasutusel elumajana (pk Danilov) ning ligipääs järve äärde polnud laagri juures piiratud, vaid läks antud majast mööda, järve juurde alla. Vinediktova, aprill ja mai 2025.

9

Kalmistule maetute rahvuslik päritolu

Sõjapõgenike ja evakueeritutega tegeles Saksa okupatsiooni ajal Sisedirektooriumi Sõjapõgenike Korraldamise Valitsus; sõjavangilaagreid haldas väegrupi Nord 207. julgestusdiviis. Sõjapõgenikke abistas ka Eesti Rahva Ühisabi, kellel oli Viljandis oma ringkond, mille fond on säilinud (RA, ERA.R-1426), kuid asjakohased säilikuid sealt ei leitud. Kuna maetute hulgas domineerivad lapsed ning esineb vaid üksikuid, enamasti naissoost täiskasvanuid,75 on selge, et tegu ei saa olla sõjavangide ehk Teises maailmasõjas osalenud sõdurite vangilaagri kalmistuga, vaid et maetud peavad olema sõjapõgenikud või evakueeritud. Teadaolevad põgenikelaagrid asusid Teise maailmasõja ajal Põllkülas (karantiin), Kloogal, Laokülas, Paldiskis (karantiin), Tapal, Haapsalus, Narvas (karantiin) ja Viljandis.76

Kui Nõukogude Venemaa 1930. aastate kopikad ning 1940. aastate Saksa riigipennid andsid alust uskuda, et tegu on Saksa okupatsiooni ajal Viljandisse liikunud või toodud isikutega, siis 14 maetu (11 last, 3 täiskasvanut) juurest leitud õigeusuristripatsid ning ühe maetu juurest leitud pühakupildiga ripats77 võimaldasid esialgu pakkuda nende päritoluks kas Venemaad (nt Petserimaa) või Ukrainat.78 1943. aasta kevadel Viljandis registreeritud evakueeritute juures pole valdavalt rahvusi mainitud, kuid paaril juhul79 on see teiste dokumentide abil õnnestunud kindlaks teha. Kõik neist on venelased. Toetudes laagri kohta säilinud kirjalikele allikatele, on kindel, et põgenikelaagris elas 1943. aasta novembris pea 1100 vene rahvusest last, naist ja rauka. Sellist vanuselist ja soolist jaotust toetab ka maetute esialgne osteoloogiline analüüs.80

Eesti Julgeolekupolitsei aruande alusel oli 1942. aasta juuni lõpuks Eestisse ümber asunud 18 500 põgenikku, kuid vaid 350 neist polnud soomlased, ingerlased või eestlased.81 Salajase kava82 alusel oli plaanis Eestist alates 28. septembrist 1943 läbi juhtida või ümber paigutada 14 000 eestlast, 40 000 ingerlast ja 300 000 venelast.83 1. oktoobriks 1943 oli Eestisse saabunud 17 403 vene rahvusest sõjapõgenikku ja ümberasujat, 1. oktoobrist 24. novembrini saabus veel 3758 vene põgenikku. 24. novembri 1943 seisuga oli vene rahvusest sõjapõgenikke Paldiski, Põllküla, Klooga ja Viljandi põgenikelaagrites. Vaid Viljandi põgenikelaagris olid eranditult vene rahvusest põgenikud, üle poole neist alla 15-aastased lapsed (vt Tabel 1).84 Venelaste hoidmist lahus kohalikust elanikkonnast ja teistest evakueeritutest on ilmselt kasutatud kui “abinöud rassilise segunemise ärahoidmiseks siiapaigutatud söjapögenikega (venelastega)”,85 kuigi laagrite tühjendamiseks ja põllutööjõuks planeeriti neid siiski taludesse viia. Samas peeti

75 Malve & Reppo 2024, 7. 76 Rahi-Tamm, A. & Kuusik, A. 2017. Tagasi esivanemate maale: eestlaste evakueerimine Loode- Venemaalt 1942–44. – Ajalooline Ajakiri, 1, 103–137. Tallinn, 118. 77 Lisaks ristripatsitele esines näiteks jalanõusid, peakatteid, rõivajäänuseid, peegleid, pandlaid, nööpe, trukke ja haaknõelu. 78 Malve & Reppo 2024, 8. 79 Muutmata kirjapildiga: Gregori Stolarow ning Tatjana Danilova, Evdokia Danilova ja Anastasia Danilova. Tatjana oli 24. aprillil 1943 laagrist lahkudes rase ning sünnitas 4. oktoobril Tahkusel tütre Nadežda. 1944. aastal Anastasiat enam nendega märgitud pole. Vt Lisa 4. 80 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64, 74–76. Vt ka Rahi-Tamm & Kuusik 2017, 127. 81 Noormets, T. (koos.). 2002. Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis. Ad fontes 11. Tallinn: Riigiarhiiv, 84– 85. 82 RA, ERA.R-819.1.4, f. 43–54. 83 RA, ERA.R-819.1.4, f. 43. 84 RA, ERA.R-819.1.4, f. 66. 85 RA, ERA.R-819.1.4, f. 65.

10

ebatõenäoliseks, et talupojad kõik vene põgenikud ära toita-riietada-majutada suudavad ja tahavad.86

Need põhimõtted kohalike ja venelaste eraldamisel ja lahus hoidmisel võisid olla ka põhjuseks, miks otsustati rajada omaette surnuaed, kuigi linnas oli mitu tegutsevat surnuaeda. Oma osa võis olla ka nakkusohul (vt allpool). Viljandi õigeusu koguduse kasutuses olid sel ajal I, II ja III kalmistu87 – täna Viljandi Vana kalmistul asuv õigeusu kalmistu, Viljandi Hiie kalmistu ja Viljandi Toome kalmistu. EAÕK Viljandi koguduse kirikuraamatutes puuduvad ka sissekanded laagris matusetalituste läbiviimise kohta. Kuna teravad lahkhelid EAÕK kiriku kasutamisel tekkisid 1944. aastal isegi kohalike, Narvast evakueeritud venelastega,88 olid põgenikelaagri usuelu ja matusetalitused ilmselt teisiti korraldatud. Pole välistatud, et laagrile oli määratud näiteks läbi Põgenike Valitsuse, Stalag 332 või Dulag 375 juhtkonna eraldi hingetalitaja, kuid pastor võidi saada ka näiteks läbi Eesti Rahva Ühisabi. Kõige tõenäolisem on aga, et põgenike hulgas oli oma pastor – näiteks esineb 1. märtsil 1943 Stalagist 332 Pärnusse viidud evakueeritute seas üks pastor (Alexei Postnow, s. 1898).89 1943. aasta septembris on kirjeldatud, et põgenikelaagrites töötavad preestrid ning igal perel on kaasas pühakupilt või valmistatud käepäraste vahenditega uus.90

Maetute tee Viljandisse ja nende geograafiline päritolu

Ümberasustamise ja läbijuhtimise kavas on kirjeldatud evakueeritavate planeeritud marsruute ja teed Eestisse. Liikumistempo pidi olema 15 km päevas ning evakueeritavad ei tohtinud kokku puutuda kohalikega. Toitlustamine oli organiseeritud ettenähtud punktides.91 Liikumisel ja kohalejõudmisel anti 350 g leiba päevas, järgmise päeva peale.92 Eestisse jõudnud soomlased, ingerlased, eestlased ja teised eraldati Tapal ja Paldiskis venelastest.93 Ümberasujateks nimetati eestlasi ja nende “hõimurahvaid”, kes jäid Eestisse, kõik ülejäänud loeti sõjapõgenikeks.94 Nagu mainitud, paigutati põgenikud alguses karantiinilaagrisse, mille eesmärk oli nakkushaiguste (sügelised, rõuged, tingud, tüüfus, tiisikus jpm) leviku pidurdamine laagrites ja kohaliku elanikkonna seas. Neis töötasid spetsiaalsed desinfektorid.95

Kuna peamine karantiinilaager asus Paldiskis ning sõjapõgenikke liigutati Eesti-siseselt, oli alust eeldada, et Viljandi põgenike liikumise kohta leiab materjale just 180 km kaugusel asunud laagrite toimikutest. Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrite eesmärgiks oli peamiselt Leningradi oblastist (aga mitte ainult) Saksa vägede okupeeritud alalt evakueeritud ingerisoomlaste, eestlaste, lätlaste ja venelaste ajutine majutamine. Laagritest pidid evakueeritud edasi liikuma kas Soome või jääma Eesti, aga ka Lätti ja Saksamaale. Soome

86 RA, ERA.R-310.1.142, f. 8. 87 vt nt RA, EAA.1995.1.8. 88 Noormets 2002, 302, 357. 89 RA, ERA.R-310.1.73, f. 109p. Heaks näiteks on Austrias Gneixendorfis asunud Stalager XVII B, kus oli sisse seatud õigeusu altar ja kabel, vt BArch N 1578-BILD-0014 ja BArch N 1578-BILD-0020. 90 Sõjapõgenikke ida aladelt Eestisse. – Sakala (1878–1940), nr. 148, 29.09.1943, lk 2, 4. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/09/29/10, 16.05.2025. 91 RA, ERA.R-819.1.4, f. 46. 92 RA, ERA.R-819.1.4, f. 48. 93 RA, ERA.R-819.1.4, f. 56. 94 RA, ERA.2985.2.37, f. 60. 95 RA, ERA.R-819.1.4, f. 60–61.

11

evakueeriti läbi laagrite 1942.–1944. aastal umbes 63 000 ingerisoomlast.96 Põllküla puhul on olemas nii laagrisse saabunute kui edasiliikunute nimekirjad (RA, ERA.R-937). Kloogal asus 1942. aastal enne Klooga koonduslaagri avamist 1943. septembris aga umbes 100 sõjavangi ning sinna viidi 1943./1944. aasta talvel Leningradi oblastist evakueeritud ingerlasi, soomlasi ja venelasi. Sõjavangid, sõjapõgenikud ja koonduslaagrisse toodud elasid eraldi.97 Laokülas paiknes 1944. aasta suvel Klooga harulaager sõjapõgenikele vaid mõned nädalad.98

On teada, et 3000 põgenikust, kes viidi Põllküla-Klooga-Paldiski laagritest mujale talutöödele, jõudis osa lisaks Harju- ja Pärnumaale ka Viljandimaale,99 aga kuna väikeseid lapsi tööjõuna ei rakendatud, ei leidu laagri andmeid tööle saatmise toimikutes, nt kindralkomissariaadi materjalides. Lisaks Narva kaudu Ingerimaalt Eestisse toodutele evakueeriti 1943. aastal Peipsitaguselt alalt samuti eestlasi ja venelasi, kuid seal paiknes ka teisest rahvusest isikuid. Juunis 1943 viidi läbi Viljandi Kloogale karantiini ja sealt edasi Soome umbes 300 ingerlast.100 Läbi Vana-Irboska, Võõpsu ja Krivski tuli aga 1943. aasta oktoobri esimestel päevadel Eestisse eestlasi, venelasi, lätlasi, soomlasi ja sakslasi;101 Peipsitaguseid venelasi oli 8. oktoobril oodata “kaunis suur arv”.102 1943. aasta oktoobris Vana-Irboska, Võõpsu ja Krivski kaudu Eestisse saabunud olid pärit Renja valla Polohviku ja Vetserja külast, Sambla valla Kasakida, Sambla ja Lu külast, Sirotska rajoonist, Oudovast, Slanzyst, Polnast ning Novoselje külast.103

Viljandisse saabunud põgenike kohta on informatsiooni nii karantiinilaagritest kui põgenikelaagrist endast. 5. jaanuaril 1943 anti Stalagist 332 käsk Pärnusse viia 13 tsiviilisikutest sõjavangi – 2 meest, 9 naist ja 2 last.104 1. märtsil 1943 viidi Stalagist 332 Pärnusse 54 evakueeritut.105 24. aprillil viidi Viljandist Pärnusse veel 44 evakueeritud tsiviilsõjavangi (vt Tabel 1). Kuna esitatud on nimed ja sünnikuupäevad, mõnes nimekirjas ka rahvused ja liikumispunktid, annab see võimaluse otsida isikute täpsemat päritolu. 1943. aasta novembris ja detsembris esitatud põgenike arvud hõlmavad vaid statistikat ja rahvust (kõik venelased). 1944. aasta 1. veebruari seisuga oli Viljandis ametlikult 1673 registreeritud põgenikku, kuid kuna esines probleeme põgenike kirjapanekuga, on samas dokumendis ära toodud põgenike tegelikud arvud. Nii on 10. veebruaril märgitud 2630 põgenikku, kellest 500 paiknes põgenikelaagris.106 1944. aasta kevadel seati sisse komisjonid varem talutöödel olnud (vene) põgenike suunamisega

96 Noormets, T. 2001. Eestlaste ja teiste rahvusvähemuste ümberasustamine Loode-Venemaalt Saksa okupatsiooni ajal 1942−1943. – Tuna, 2, 39–59. Tallinn, 40−41. https://www.ra.ee/wp- content/uploads/2017/03/NoormetsTiit_Eestlaste_ja_TUNA2001_2.pdf, 6.05.2025. 97 Västrik, R. 2001. Klooga koonduslaager. Vaivara süsteemi koletu lõpp. – Vikerkaar, 8/9, 147−155. Tallinn, 148, 150. 98 Västrik, R. & Maripuu, M. 2006. Vaivara concentration camp. – Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, eds. T. Hiio, M. Maripuu & I. Paavle, 719–738. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 721. 99 Kurs, O. 1990. Ingeri põliselanike saatus. – Akadeemia, 7, 1493. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:101386, 7.05.2025 ja vt nt 19. märtsil 1943 saadetud arupärimine 1942. aastal Paldiski karantiinist Viljandisse liikunud eestlastest sõjapõgenike kohta, RA, ERA.3174.2.32, f. 114. 100 RA, ERA.3742.2.669. 101 RA, ERA.R-819.1.4, f. 27–30. 102 RA, ERA.R-819.1.4, f. 34. 103 RA, ERA.R-819.1.4, f. 29–22, 39. 104 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186. Palve kordamine: RA, ERA.R-310.1.74, f. 136. 105 Esialgu planeeriti viia 53 inimest, viidi 54, aga ümberpaigutamise nimekirjas on 52 nime. RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 112, 118, 127. 106 RA, ERA.R-310.1.240, f. 5.

12

Viljandi ja Tamsalu põgenikelaagritesse. Kahe kuuga, 1944. aasta juuniks oli saadetud laagritesse 350-400 venelast.107

Eksperdihinnangu käigus oli võimalik kindlaks teha 43 isiku nimed, kes Põllküla karantiinist sel ajal Viljandisse saadeti – 23. veebruaril 1944 neli, 25. veebruaril kaheksa, 1. märtsil viisteist ja 28. juunist kuusteist (vt Tabel 1 ja Lisa 3). Viimaste puhul on märgitud ka nende planeeritud sihtkoht – Saksamaa.108 1. maiks 1944 oli Viljandi linnas ja kreisis põgenikke kokku 1835, neist 652 venelased. Kuna vene põgenikud on loetletud teistest eraldi, võib eeldada, et kehtis sama kord, mis varem ning vene põgenike arv on seotud põgenikelaagris hoitute arvuga.109 Seda kinnitavad samuti 1. mail Viljandist telefoni teel saadetud andmed sõjapõgenike kohta. Linnas elas neil andmetel 44 ning kreisis 69 vene põgenikku.110 Seega oli põgenikelaagris tol hetkel ilmselt 539 vene rahvusest isikut (vt Tabel 1).

Tabel 1. Viljandi Stalag 332 ja Dulag 375 põgenikud numbrites

Kuupäev Kokku Kuni 15. a lapsed

15.–60. a mehed

15.–60. a naised

60+ mehed ja naised

Viide

5.01.1943 Min 13 2 2 9 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 136.

1.03.1943 Min 54 RA, ERA.R-310.1.73, f. 105–109, 112, 118, 127

24.04.1943 Min 44 RA, ERA.R-310.1.74, f. 157–158

24.11.1943 1065 583 72 302 108 RA, ERA.R-819.1.4, f. 66

1.12.1943 1057 578 72 301 106 RA, ERA.R-819.1.4, f. 70

8.12.1943 1050 573 72 299 106 RA, ERA.R-819.1.4, f. 96

15.12.1943 1051 567 73 300 111 RA, ERA.R-819.1.4, f. 98

22.12.1943 1041 558 73 299 111 RA, ERA.R-819.1.4, f. 99

10.2.1944 500 RA, ERA.R-310.1.240, f. 6

*1.5.1944 539 100111 133 306 Arvutatud RA, ERA.R- 310.1.240, f. 7, 17 põhjal

1943. ja 1944. aasta kirjalike allikate põhjal on vähemalt 155 isiku puhul võimalik väita, et nad olid Viljandi Stalagis 332 või Dulagis 375 hoitud põgenikud ning neist 43 asusid kindlasti moonaladudes. Kuna mitmel puhul on tegu väikeste lastega perekondadega ja laste suremus oli laagris suur (vt all), ei pruukinud kõik pereliikmed laagrist edasi liikuda ja võivad olla maetud Järveotsalt leitud kalmistule. Paraku on 155 isiku eluloo uurimine on äärmiselt ajamahukas ja selle eksperdihinnangu raamidesse ei mahu. Küll aga on tabeldatud kujul esitatud kõigi 155 isiku

107 Noormets 2002, 321. 108 RA, ERA.R-937.1.10, f. 32. 109 RA, ERA.R-310.1.240, f. 7. 110 RA, ERA.R-310.1.240, f. 17. 111 44 poissi ja 56 tüdrukut.

13

andmed eesmärgiga need teha avalikult kättesaadavaks läbi DataDOI, et põgenike järglastel või neil endil tekiks võimalus info leidmiseks.

Võimalikud surmapõhjused ja matmiste asjaolud

Kuna ühelgi maetul ei tuvastatud vägivalla tundemärke,112 on surmapõhjustena välistatud mahalaskmised, poomised jms vägivaldsed surmad. Ka võiks olla välistatud gaasitamine, võttes arvesse matuste paiknemist ja läbi viidud matusetalitusi. Matused asuvad vähemalt nelja korrapärase paralleelse reana loode-kagusuunalise paigutusega kalmistul, igas reas umbes 18– 20 üksteise kõrval paiknevat korrapärase sissekaevega hauda. Matusetalituseks on hangitud korralikult, suure hulga tehasenaeladega kokku löödud ja viimistletud kujuga kirstud ning hauapanused esinevad kirstude sees ja peal. Samuti pole teada, et alal oleks kunagi olnud hauatähiseid ega kääpaid.113 Hauatähiste aluseid või sissekaeveid haudade peatsites või jalutsites arheoloogiliste kaevamiste käigus samuti ei tuvastatud.

Kommunistlikus propagandas on Viljandi vangilaagri puhul viidatud korduvalt laagrisse mõistetute näljasurmale.114 Esialgne osteoloogiline analüüs toetab väidet, et põgenikelaagris olid eriti halvad tingimused.115 Kohalike kaebustes on Viljandi põgenikke kutsutud “äärmiselt räpasteks” ning Viljandi nädala-aruandes heidetakse ette tervishoiunõuete jälgimise puudulikkust ja väga halba toitlustamist. Peamise toiduna anti põgenikele Viljandis suppi, mis olid tehtud koortega keedetud või isegi halvaks läinud kartulitest; ka oli leib halva kvaliteediga. Nädala-aruanne järeldab: “Põgenikud kannatavat ilmselt alatoitluse all, mis eriti väikelaste juures toob kaasa surmajuhtumeid.”116 Just vene rahvusest põgenike halba olukorda on kirjeldatud ka 10. detsembril 1943 – teistest rahvustest pikemalt põgenikelaagritesse jäävad venelased saavat liha asemel hobuseliha ning köögivilju, kuiv- ja tangaineid ja lastele mõeldud piima ei saa nad üldse (vt Tabel 2). Supp koosnes ainult rukkijahust ja kartulitest, oli madala rasvasisaldusega ja maitsetu ning ei sobinud väikelastele ja alaealistele, kes seetõttu haigestusid või surid.117

Tabel 2. Sõjapõgenike toidunorm nädalas Viljandi laagri olukorda kirjeldavast dokumendist (RA, ERA.R-819.1.4, f. 77).

Kogus Toiduaine Kalorid nädalas118 2000 g leib 4220 180 g rasva 1620 250 g liha (hobuse) 345 150 g kuivtoiduained (rukkijahu) (ei saa) 0 100 g suhkur 399 3500 g kartul 2614 1500 g aedvilja (ei saa) 0 3,5 l piima, 8. a (ei saa) 0

Kokku nädalas 9198 kcal Kokku päevas 1314 kcal

112 Kirjavahetus Martin Malvega, 5.–6. mai 2025. 113 Aga vt Viljandi sõjavangide hauatähiseid: RA, EFA.217.0.183431 ja RA, EFA.217.0.183432 ning võrdle nt Moosburgi vangilaagrisse maetute hauaplatside jaotust ja kuju: BArch N 1578-BILD-051-09. 114 Ojalo 2022, 144. 115 Vt ka Rahi-Tamm & Kuusik 2017, 127. 116 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 117 RA, ERA.R-819.1.4, f. 72, 75. 118 Toidukoostise andmebaasi Nutridata andmete põhjal, https://tka.nutridata.ee/et/, 16.05.2025.

14

Kuna märgitud on ka leiva ja kartulite halba kvaliteeti, on Tabelis 2 esitatud päevased kalorid pigem kõrgemad kui see, mis tegelikult põgenike toidulauale jõudis. Mõõduka kehalise aktiivsuse puhul olid vanemad kui 3-aastased lapsed sellise kalorite hulga juures alatoidetud, kusjuures tuleb arvestada veel ka toidu toiteväärtust ning seda, et sülelapsi imetavad emad ei tarbinud tegelikult samuti piisavalt kaloreid.119 1. oktoobrist 1. detsembrini 1943 olla põgenikelaagrites surnud 241 venelast.120 Nagu ülal toodud, olid vene rahvusest põgenikud Paldiskis, Põllkülas, Kloogal ja Viljandis. 1. juunil 1944 saadetud telegrammis öeldakse, et vene evakueeritute laagris Eestis on olukord trööstitu ja et kohalikud administratiivvõimud peavad põgenikke “tüütuks katkuks” ning ei võta mingeid samme olukorra parandamiseks.121

Kuid mitte ainult alatoitumine polnud laagris viibinute üheks võimalikuks surmapõhjuseks. Saksa okupatsiooni ajal esines Viljandis mitmeid epideemiaid, näiteks 1941.–1942. aasta talvel tüüfuse ehk tähnilise soetõve epideemia.122 Seejärel levis tüüfus epideemiana üle Eesti.123 Sama epideemia tõttu oli Paldiski karantiinilaager kaks kuud suletud ning epideemia suremus olla mõnes maakonnas olnud 12%.124 23. novembril 1943 teatati, et Viljandi põgenikelaagris levis tähniline soetõbi, millesse oli haigestunud 18 inimest. Kuna laagri valve oli nõrk ning põgenikud käisid linna pealt ja kuni 10 km linnast asuvatest taludest toidukraami hankimas/kerjamas, tekitas see kohaliku tervishoiu eest vastutatavatel asutustele nakkushaiguse leviku osas muret.125 Vaadates tabelis 1 toodud andmeid, oli laagris 24. novembril 1065 inimest ning 22. detsembril 1041 inimest. Eeldades, et vahe tuleb sisse surmadest ja kuna 15. detsembril lisandus viis üle 60-aastast meest või naist, tähendaks, see et kuu aja jooksul suri umbes 29 inimest. See pole väga erinev Põllküla laagri suremusest, mille kohta nimekirjad säilinud.

Põllküla-Paldiski-Klooga laagrites esines lastel teistest haigustest näiteks rahhiiti ja muid ainevahetushäireid, erüsiipelit (roospõletik) ning meningiiti.126 EAÕK kirikuraamatu põhjal oli vaatlusalusel perioodil Viljandis sagedaseks surmapõhjuseks ka tuberkuloos.127 1944. aasta kevadel ja varasuvel levis Eestis taaskord tüüfus, aga anti teada ka marutaudi puhkemisest, sealhulgas Viljandi ümbruses.128 Ka pole selge, kas põgenikelaagri lapsed läksid 1944. aasta sundvaktsineerimise aktsiooni alla või mitte.129 Viimasel juhul võis suremus veelgi enam olla olnud mõjutatud nakkushaigustest. Vangilaagrite puhul on statistilised andmed näidanud, et suremus 1943. aasta lõpus levinud tüüfuse epideemia ajal oli näiteks Narva vangilaagris 10% ja

119 https://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/lapsed/laste-energia-ja-toitainete-vajadus, 16.05.2025. 120 RA, ERA.R-819.1.4, f. 72. 121 ЦАМО.500.12463.93, f. 1–2. 122 Hiio 2011, 194; Ojalo 2022, 144. 123 Hiio 2011, 199; Noormets 2002, 47. 124 Noormets, 2002, 47. 125 Saaremaal õigustati näiteks kahe hulkuva ja kerjava vene sõjapõgeniku mahalaskmist muuhulgas just sellega, et põgenikud levitavad tähnilist tüüfust (RA, ERA.R-819.1.4, f. 64). Ka on märkimisväärne, et 1942. aasta mais mõisteti Viljandi vangilaagri voorimees kaheksaks kuuks vangi, sest vahetas vangiga riideeseme toidu vastu ajal, mil laagris levis plekiline soetõbi. Viljandi voorimees sõjavangidega sahkerdamise pärast vanglasse. – Sakala (1878–1940), nr. 83, 30.05.1942, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/05/30/9, 16.05.2025. Vt ka Noormets 2002, 309. 126 Raudalainen, T. 2014. Oma maa ubina äitsen: ingerisoomlased 20. sajandil. Tallinn: Argo, 343. 127 RA, EAA.1995.1.8. 128 Noormets 2002, 314. 129 Noormets 2002, 315.

15

Narva-Jõesuu vangilaagris 13%.130 Lõpliku vastuse laagri suremusest annaks kindlasti kalmistu arheoloogilised kaevamised ja informatsioon 1944. aasta põgenike arvude kohta.

Suremust saaks uurida ka kaude näiteks kirstude või naelade tellimuste põhjal, kuid uuritud ostulubade seas Viljandi põgenikelaager ei esinenud. Samas võidi naelad saada ERÜ abil, kes näiteks 1943. aasta oktoobris küsis nädala jooksul ostuluba suisa 11 kg naeltele.131 Ka võiks aidata puusepa arvete, tellimuste või ostulubade uurimine, kuid neid ei õnnestunud leida. 1942. aasta augustis kogutud andmete põhjal oli Viljandi vallas vaid üks tisleritöökoda Päeva talus, mida pidas Voldemar Kauge. Töölisi oli üks.132 20 aastat tegutsenud tisler täitis andmete kogumise ajal tellimusi vaid tsiviilelanikele.133 Pigem on tõenäoline, et arhailise ilmega kirste valmistas keegi laagris kohapeal – eriti kuna laagris oli sadakond täiskasvanut, kelle seas võis olla ka puuseppi. 1. märtsil 1943 Pärnusse viidute hulgas oli kaks puuseppa, üks treial ja üks tisler.134 Kokkuvõtvalt võib järeldada, et maetute ja sealjuures eriti laste surma põhjustasid tõenäoliselt alatoitumine ning põgenikelaagri väga halvad elamistingimused, mille tagajärjel levisid nakkushaigused.

Kalmistu kultuuriväärtuse hinnang

Esialgse hinnangu põhjal on tänaseks päästekaevatud veidi alla kolmandiku sellele kalmistule maetute säilmetest. Tegemist on ainsa tsiviilisikutest põgenike kalmistuga, mis on peale Eesti taasiseseisvumise algusaega avastatud. Veel enam – erinevalt Järveotsa kalmistutest oli teiste kalmistute puhul nende olemasolu ja ligikaudne asukoht teada. Kuna eksperdihinnangu raames oli võimalik kindlaks teha 155 isiku nime, kes Viljandi laagris põgenikuna viibisid, tuleb arvestada, et ellujäänud või maetute teised pereliikmed võivad nõuda oma omakeste säilmed tagasi.135 Sealjuures teeb olukorra keerulisemaks tänane poliitiline olukord, kus lisaks üksikisikutele tuleb selle kalmistu puhul arvestada niigi kriitiliste rahvusvaheliste suhetega Vene Föderatsiooniga ja sellega, et kalmistu uurimisel tehtud sammud on tavalisest suurema tähelepanu all.

Kalmistu kultuuriväärtuse hindamisel tuleb silmas pidada, et Teise maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute kalmistute aga ka varem teadmata põgenikelaagrite avastamine on Euroopas haruldane. Väheste või puuduvate kirjalike allikate puhul on rõhutatud arheoloogia olulisust minevikusündmuste uurimisel,136 aga ka inimõiguste rikkumiste, nt vangilaagrite uurimise tagajärjel tekkida võivate kaasuste juures.137 Vangi- ja põgenikelaagrisüsteemiga

130 Västrik & Maripuu 2006, 726. 131 vt RA, ERA.3142.2.147, Eesti Rahva Ühisabi palve Viljandi Maavalitsusele 3 kg naelte ostmiseks rindesõdurile saadetavate pakikeste pakkimiskastide kinnilöömiseks, 8.10.1943 ning sama kuupäevaga Ostuluba 2” naelte ostmiseks, lisaks ERÜ palve 9.10.1943 5 kg 2-tolliste naelte ostmiseks samaks otstarbeks, millele samal päeval anti luba osta 2 kg selliseid naelu. Ka palus ERÜ Viljandi Rahvaköök luba osta 3 kg naelu 15. oktoobril, mis anti samal päeval. 132 RA, ERA.3142.2.198. Kiri No 31/13675, 15.08.1942. 133 RA, ERA.3142.2.198. Kiri 7086 Ehitusosakonnast, 15.08.1942 134 RA, ERA.R-310.1.73, f. 109–109p. 135 Vrd nt Põllkülla Mälestushiis, mis õnnistati sisse 22. mail 2022. Põllkülas sai õnnistuse ingerisoomlasste mälestushiis. – Fennougria, 31.05.2022. fennourgria.ee/pollkulas-sai-onnistuse- ingerisoomlaste-malestushiis, 16.05.2025. 136 Persson, M. 2014. Materialising Skatås. Archaeology of a Second World War refugee camp in Sweden. – Ruin memories. Materialities, aesthetics and the archaeology of the recent past, eds. B. Olsen & Þ. Pétursdóttir, 435–461. Routledge: London, 438. 137 Hunter, J. & Simpson, B. 2007. Preparing the ground: archaeology in a war zone. – Forensic Archaeology and Human Rights Violations, ed. R. Ferillini, 266–292. Charles C. Thomas: Springfield, 268–270.

16

seonduvatest kalmistutest on eriti edukalt kujunenud Dawid Kobiałka projektid Poolas,138 kusjuures tema kaevatud isikud on hiljem ka individuaalselt (riiklikult) ümber maetud.139 Kalmistu säilitamise asemel kultuurimälestisena toetab laiem praktika Teises maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute haudade ja luustike uurimist arheoloogiliste meetoditega ning uuringute lõppedes ümbermatmist tsiviilkalmistule, kust maetuid on tulevikus võimalik perekondade palvel ekshumeerida. Kalmistu säilitamine uuselamu rajooni keskel või uuselamute rajamine säilmetele pole eetiline.

Kokkuvõte

Kirjalike allikate, esemeleidude, orto- ja aerofotode, kaartide, fotode ning Teise maailmasõja kulu ja paigaloo põhjal on kalmistu AK31200 näol tegemist hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri vahel rajatud ja vähemalt 1944. aasta 28. juunini endise Eesti Kaitseväe laskemoonaladudes tegutsenud vene rahvusest põgenike laagri kalmistuga. Laagrisse oli paigutatud vähemalt 1065 isikut, kellest üle poole olid alla 15-aastased lapsed. Elamistingimuste ja alatoitumise tõttu oli laste suremus suur, mida toetavad nii kirjalikud allikad kui arheoloogilised kaevamised. Tõenäoliselt leidub kalmistu alal veel mitukümmend (laste) hauda. Vastavalt kogutud andmetele on kalmistuga seotud huvigrupiks Vene Föderatsiooni kodanikud või isikud, kes on sündinud tänase Vene Föderatsiooni alal, kelle arvamusega on oluline arvestada kalmistu küsimustes. Täpsemalt oli eksperdihinnangu käigus võimalik nimeliselt välja selgitada vähemalt 155 isikut, kelle omaksed võivad olla Viljandisse maetud, kuid neid on mõistagi veel.

Nende andmed on loetletud Lisades 3 ja 4 ning nende elulugude uurimine võib anda laagri kohta täiendavat informatsiooni. Kuna Sõjapõgenike Korraldamise Valitsus nõudis teateid laagrist telefoni teel iga päev ja kirjalikult iga nädala kohta kolmapäevaks,140 on kirjalikke allikad laagri kohta veelgi. Samuti õnnestus eksperdihinnangu koostamisel selgeks teha, et täiendavat infot on Saksa Riigiarhiivis,141 Läti Ajalooarhiivis142 ja Poolast Pilecki Instituudi arhiivis,143 kuid nimetatud säilikuid, ka digiteerituid saab külastada vaid kohapeal ja see pole käesoleva eksperdihinnangu raames võimalik. Samuti on tõenäoline, et Vene Föderatsiooni arhiivides on tallel asjakohaseid säilikuid, kuid nende uurimist raskendab Venemaa lähenemine Teise maailmasõjaga seotud arhiivallikatele, mille juurdepääs on ajutiselt või alatiselt piiratud või salastatud, aga ka hetkeline sõjalis-poliitiline olukord Euroopas.

138 Vt nt Kobiałka, D., Karski, K., Pawleta, M., Czarnik, M., Wysocka, J., Lynch, P., Michalski, M., Lokś, A., Rennwanz, J. & Góra, E. 2025. Restoring their Identity – Archaeology, Ethnography, and the Missing PoWs of Stalag VIII B (344) Lamsdorf. – Journal of Field Archaeology, 1–19. 139 Kobiałka, D. 2024. “We Found People...” – The Discovery, Research, Experiences and Artistic Documentation of Mass Graves from 1945 in Death Valley in Chojnice, Poland. – Journal of Contemporary Archaeology, 10, 310–327 ja ettekanne „An archaeology of mass crimes. The case of discovering 700 victims from the Second World War in Death Valley, Poland“ konverentsil Post-Medieval Archaeology Congress 2025 Lissabonis, 11.04.2025. 140 RA, ERA.R-937.1.1, f. 5. 141 Valiku viiteid leiab: Megargee, Overmans & Vogt 2022, 91, 119, 328. 142 LVVA.FP.1026.1.17. Unterbringung von ehemal. V.-Leuten (Geheimnisträger) und überlaufenden Feindagenten aus dem Bereich der H. Gr. Nord. Oberkommando H. Gr. “Nord” an Verbindungführer des SD z. H. Gr. Nord, 31.5.1944. 143 Archives of the Pilecki Institute, IP/Arch/7/35.8.9.2/290, Sprawdzenie Stalagu 332 w Viljandi (Estonia) w 1942/1943 r. Tom z dokumentami, https://archiwum.instytutpileckiego.pl/dlibra/publication/35316/edition/32560, 2.05.2025.

17

Kirjalikud allikad

Fondide loetelu144

EAA.1995 EAÕK Viljandi kogudus

EAA.M-765 Viljandi Rajooni TSN TK Põllumajandusinspektsioon

EFA.217 Eesti NSV Vabariiklik Komisjon saksa fašistlike sissetungijate ja nende kaasosaliste roimade ja nende poolt tekitatud kahjude uurimiseks [meediateek]

ERA.2985 Mustla Linnavalitsus

ERA.3142 Viljandi Maavalitsus

ERA.3174 Viljandi Vallavalitsus

ERA.3742 Viljandi Ringkonnakohtu Viljandi 1. jaoskonna kohtunik

ERAF.129SM ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon

ERAF.130SM ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon

*ERA.R-62 Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur

*ERA.R-64 Eesti Julgeolekupolitsei

*ERA.R-65 Kindralkomissar Tallinnas

ERA.R-310 Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar

ERA.R-360 Viljandi sõjavangide laager

ERA.R-819 Julgeolekupolitsei ja SD Komandör Eestis

ERA.R-937 Põllküla sõjapõgenike karantiin

*ERA.R-1426 Eesti Rahva Ühisabi, ERÜ Viljandi ringkonna fond

ЦАМО.500.12463 Reichsministerien und andere Behörden des deutschen Reiches

Arhiivallikad

RA, EAA.1995.1.8, Meetrikaraamat, 1939–1949, EAÕK Viljandi kogudus, RA, Tartu, Eesti.

RA, EAA.M-765.3.129a, leht 1, Viljandi rajooni Pinska, Verilaske, Uusna ja Mõnnaste külanõukogude skeemiline kaart, ca. 1950, M 1: 10000, RA, Tartu, Eesti. https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=232396, 10.05.2025.

RA, ERA.2985.2.37, Sisedirekdori, Viljandi Maavalitsuse ja Pärnu Piirkonnakomissaari ringkirjad ja teadaanded omamaiste ja sõjapõgenike registreerimise kohta koos kirjavahetusega samas küsimuses. Statistilised kuuaruanded linnaelanike arvu ning sõjapõgenike kohta, 23.01.1943– 25.02.1944, Mustla Linnavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3142.2.147, Isikute avaldused, tõendid ja load ehitusmaterjalide ostmiseks, 01.10.1943–31.03.1944, Viljandi Maavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

144 Tärniga on tähistatud need fondid, kust uuringu käigus asjakohaseid säilikud ei leitud.

18

RA, ERA.3142.2.198, Kirjavahetus ehitustegevuse, natsionaliseeritud kinnisvarade olukorra, sõjapõgenike majutamise ja teistes küsimustes. Valdades asuvate tisleritöökodade ja tislerite nimekirjad, 11.1941–31.03.1943, Viljandi Maavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3174.2.32, Kirjavahetus Viljandi tööametiga sõjapõgenikkude korraldamise valitsusega ja teiste asutustega elanike registreerimise ja sõjapõgenike arvele võtmise küsimustes; elanike nimekirjad ja aegunud isikutunnistused, 15.04.1943–17.03.1944, Viljandi Vallavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3742.2.669, Juurdlus Nõmm, Arnoldilt riietusesemete varguse kohta sõjapõgenike poolt,11.05.1943-12.07.1943, Viljandi Ringkonnakohtu Viljandi 1. jaoskonna kohtunik, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERAF.129SM.1.1320-1, LEPPIK Aleksander Ivan (1908). MIKOLAI Hans Hans (1917). NIIT Konstantin Georgi (1905). PARK Jaan Jaan (1892). PIIR Viktor Anna p. (1904). SAAR Osvald August (1917), ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon, RA, Tartu, Eesti.

RA, ERAF.130SM.1.1563-1, KINK Heino August (1916), ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon, RA, Tartu, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.73, Arbeitseinsatz der Kriegsgefangenen, 1941–1944, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.74, Arbeitseinsatz der Kriegsgefangenen, 1943–1944, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.142, Sõjavangide tööd, 1943, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.240, Sõjavangid, 1943, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-360.1.28, Sõjavangide nimekiri ja laagrijuhtide päevaaruandeid arvulise koosseisu kohta, Viljandi sõjavangide laager, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-819.1.4, Eesti Julgeolekupolitsei B III osakonna ja Tartu ning Narva Välisbüroo ettekanded ja aruanded evakueeritute ning sõjapõgenike kohta. Evakueeritute liikumisteede ja peatuskohtade kaart, 31.05.1943–30.12.1943, Julgeolekupolitsei ja SD Komandör Eestis, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.1, Sõjapõgenike Kondamise Valitsuse ringkirjad, 1943–1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.10, Laagrist väljasaadetud sõjapõgenike nimekirjad, 1943–1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.12, Karantiinis viibinud sõjapõgenike nimekirjad, 1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

ЦАМО.500.12463.93, Fernschreiben des Sicherheitsdienstes (SD) über die Lage der evakuierten Russen in den Flüchtlingslagern in Estland, 1.06.1944, Reichsministerien und andere Behörden des deutschen Reiches, ЦАМО, Moskva, Venemaa. https://wwii.germandocsinrussia.org/de/indexes/values/117976, 7.05.2025.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 1/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 1. 18. mai 2025 seisuga kaitse all olev kalmistuala. Allikas: Maa-amet.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 2/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 2. Tuule tn 6 asunud hoone, mille ruudukujulise valli edelakülje ja laagrit ümbritsenud kahekordse aia vahele kalmistu jäi. Matuste read on aerofotol jälgitavad. Aerofotol on kaks aiaosa – suurem laagripool ja sellest lõunas Loojangu tn 1 asunud hoone eraldi kolmnurkses siilus. Allikas: Maa- amet, ajalooline aerofoto, ID140048

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 3/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 3. Tuule 6 asunud hoone (roosa) ja kalmistu ajaloolisel, 1999. aasta aerofotol. Kalmistu on seda ümbritseva valli edelaküljel, paralleelselt laagrit ümbritseva topeltaiaga. Puuderida tähistab aia välimist perimeetrit. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, M 1:500.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 4/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 4. 1950. aasta fotoplaani katke. Tuule 6 asunud hoone tähistatud roosaga. Kalmistu on seda ümbritseva valli edelakülje ja sellega paralleelselt jooksvate aedade vahel. Allikas: Maa-amet, fotoladu, foto ID: 194483.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 5/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 5. Krunt umbes 1950. aastal. Allikas: RA, EAA.M-765.3.129a.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 1/5 Lisa 2. Fotod

Foto 1. Laagri sissepääs 1944. aastal. Ees vasakul tänase Järveotsa pst 2 krundil seal veel hiljaaegu asunud hoone. Keskel laagri köök, paremal samuti kruntide arendamiseni alles asunud barakk, täna tõenäoliselt Tuisu 10. Selle taha kaugemale jääb kõnealune kalmistu. Allikas: RA, EFA.217.0.183425.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 2/5 Lisa 2. Fotod

Foto 2. Tuule tn 6 asunud hoone ja seda ümbritsenud vall. Kalmistu jääb tagumise valli taha. Allikas: RA, EFA.217.0.183412.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 3/5 Lisa 2. Fotod

Foto 3. Laagrit ümbritsenud aed. Allikas: RA, EFA.217.0.183409.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 4/5 Lisa 2. Fotod

Foto 4. Laagrit ümbritsenud aed järvepoolses küljes. Täpne võttekoht teadmata. Allikas: RA, EFA.217.0.183419

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 5/5 Lisa 2. Fotod

Foto 5. Uuringuala 2020. aasta kevadel peale vallide mahakaevamist. Roosaga Tuule tn 6 asunud krunt. Allikas: Maa-amet, kaldaerofoto, ID3156793, 2020-03-27.

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

1 Wesslekow Feodor 1898 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

2 Dimitrijew Igor 1926 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

3 Spiridonow Iwan 1888 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

4 Wassiljew Panfil 1896 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

5 Leschtschow Jakob 1872 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

6 Negudin Iwan 1926 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

7 Dimitriow Peter 1924 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

8 Zwetkow Iwan 1900 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

9 Jegorow Nikolai 1923 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

10 Ignatjew Ilja 1875 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

11 Melnikowa Maria 1926 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

12 Jefimowa Maria 1903 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

13 Jefimowa Anna 1936 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 1/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

14 Jefimowa Nina 1938 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

15 Jefimowa Raja 1940 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

16 Ignatjew Feodosija 1877 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

17 Nikitina Jewdokia 1914 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

18 Nikitin Peter 1935 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

19 Nikitina Ljusa 1938 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

20 Nikitin Schura 1939 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

21 Nikitina Walja 1942 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

22 Tschitschokina Aleksandra 1910 Kokk

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

23 Tschitschokina Maria 1934 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

24 Tschitschokina Walja 1939 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

25 Mjulerinen Olga 1916 Pole märgitud

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

26 Saizew Alexei 1902 Tisler

Määrati: Heeresunterkunftv erwaltung, Pernau. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 2/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

27 Tarakantschikow Iwan 1918 Treial

Määrati: Heeresunterkunftv erwaltung, Pernau. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

28 Antonow Wassili 1920 Lihunik

Määrati: Bes. Johanna Endrekson, Gem. Paikuse Dorf Riitawere, Hof Uuetoa. 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110-111

29 Maslenkow Wassili 1930 Pole märgitud

Määrati: Bes. Amalie Kallas, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "Küüsi". 6.3.43.

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

30 Jegorow Mihail 1899 Pole märgitud

Määrati: Bes. Amalie Kallas, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "Küüsi". 6.3.43.

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110

31 Silin Alexei 1929 Pole märgitud

Määrati: Bes. Antonie Aleksne u. Anna Hallap, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "V.-Rissi". 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

32 Jakowlew Mihail 1925 Talupoeg

Määrati: Bes. Antonie Aleksne u. Anna Hallap, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "V.-Rissi". 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108-110

33 Ababkow Alexander 125 Parameedik

Määrati: Bes. Peter Tuim, Gem. Rajangu, Ges. Reose. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 3/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

34 Fomin Wiktor 1912 Kingsepp

Määrati: Liina Mäger, Gem. Sauga, Ges. "Saartsi", Adr. Sauga p.ag. "Ridalepa" Postf. 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110-111

35 Stolarow/Stolerov Gregori/Grig ori 14.06.1925 Vene Talupoeg

Määrati: Bes. Heinrich Ora, Gem. Fennern, Dorf. Vihtra, Ges. Vihtra. 5.3.43. 1944. a Soo-Põhja, Tammsaare

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109, 111; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

36 Bystrow Wassili 1924 Rätsep

Määrati: Bes. Märt Järwe, Gem. Rajangu, Ges. Vanamõisa. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

37 Grischanin Mitjka 1915

Võllitegija (Schäftemach

er)

Määrati: Bes. Al- der Wunk, Ge. Audren, Dorf Aar, Ges. Saksa. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

38 Gawrilow Sergei 1925 Tööline

Määrati: Bes. Jaan Tomiste, Gem. Tõstamaa, Dorf Mönikste, Ges. Mönikste. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

39 Osimzow Pawel 1915 Pole märgitud

Määrati: Bes. Juhan Vomm, Gem. Sauga Dorf, Räägu, Ges. Villemi. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

40 Pogodin Alexander 1912 Pole märgitud

Määrati: Bes. Peeter Leppik, Gem. Sauga, Dorf Nurme, Ges. Reinu. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 4/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

41 Sorokin Mihael 1895 Puusepp

Määrati: Bes. Hendrik Tillart, Gem. Sauga, Dorf Nurme, Ges. Abrami. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

42 Spade Arnold 1927 Talupoeg

Määrati: Bes. Jaan Sarap, Gem. Saarde Dorf, Risti, Ges. Ulli 13 a. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

43 Uwarow Alexander 1927 Tööline

Määrati: Bes. Marie Sarap, Gem. Saarde, Dorf Risti, Ges. Ulli 13 b. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

44 Jefimow Leonti 1890 Puusepp

Määrati: Bes. Johan Kingola, Gem. Paikuse, Dorf Rütawere, Ges. Kingu. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109, 111

45 Postnow Alexei 1898 Pastor

Määrati: Bes. Kustaw Tohver, Gem. Tori, Ges. Tohera-Altpere. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

46 Michailow Grigori 1917 Talupoeg

Määrati: Bes. Jaan Ojaäär, Gem. Are, Dorf, Salu, Ges. Saluoja. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

47 Smetanin Stephan 1907 Tööline

Määrati: Bes. Jüri Sooper, Gem. Audern, Dorf Eassalu, Ges. Küti. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

48 Zwetkow Alexander 1924 Sepp Määrati: Ziegelei Sindi-Lodja. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 5/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

49 Lissizen Felix 1909 Kokk

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109

50 Wassijew Andrei 1911 Masinist

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

51 Pawlow Wassili 1925

Mudellukksep p

(Modelschloss er)

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

52 Bereskin Winiamin 1913 Lukksepp

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

53 Nikonow Nikolai 1875 Pole märgitud

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 110-111

54 Maximow Iwan 1923 Tööline

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p, 111

55 Porfinow Iwan 1897 Pole märgitud 22.2.1943 Viljandis

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 109, 111

56 Jewdokimow Sergei Pole märgitud 18708

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Tori bei Axel Seimre. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

57 Iwanow Andrei Pole märgitud 18710

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Tahkuranna, Staatsgut Reiu. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 6/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

58 Jewdokimowa Maria Pole märgitud 18707

tsiviilsõjavang, määrati: nähe No 1. [Sergei Jewdokimow]. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

59 Iwanowa Maria Pole märgitud 18709

tsiviilsõjavang, määrati: nähe No 2. [Andrei Iwanow]. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

60 Klimowa Maria Pole märgitud 18703

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

61 Klimowa Jewdokia Pole märgitud 18702

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

62 Semjonowa Jewdokia Pole märgitud 18706

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

63 Nikiforowa Jewdokia Pole märgitud 18701

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

64 Filipowa Maria Pole märgitud 18700

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 7/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

65 Dressler Wadim laps? Pole märgitud

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

66 Dressler Sergei laps? Pole märgitud

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

67 Dressler Natalia Pole märgitud 18704

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

68 Dressler Irina Pole märgitud 18705

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

69 Petrova Valentine 34

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

70 Petrova Jekaterina 3

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 8/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

71 Suhovskaja Pelagaja 27

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

72 Suhovskaja Maria 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

73 Borisova Anna 46

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

74 Borisov Stepan 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

75 Borisov Ivan 12

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

76 Aleksejeva Aleksandra 32

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

77 Aleksejeva Valentina 3

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

78 Podgornaja Tatjana 28

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 9/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

79 Podgornaja Veera 6

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

80 Podgornie Viktor 5

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

81 Geisler Maria 23

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, aga paluti suhtumise tõttu töölt eemaldada

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 159, 161p, 162

82 Romanova Jevdokia 49

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161p, 162

83 Romanova Anastasia 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

84 Grigorjeva Kristina 27

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161, 162

85 Grigorjeva Tamara 7

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

86 Grigorjev Vladimir 4

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 10/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

87 Aleksejeva/ Aleksijeva Anna 38

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

88 Romanova Aleksandra 20

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

89 Smirnova Anastasia 25

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161, 162

90 Smirnova Ludmilla 6

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

91 Smirnova Margarete 4

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

92 Titova/Didova Praskovja 52

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

93 Andrejeva Pelagia 12

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

94 Andrejeva Jekatorina 15

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 11/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

95 Harlamova Maria 24

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

96 Dorofajeva Jeogenia 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

97 Sinelnikova Anna 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

98 Abramova Tamara 23

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

99 Jupatova Nadeschda 19

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

100 Konstantinova Natalia 21

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

101 Konscheva/ Konseva Ljubov 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

102 Kurinova Valentina 20

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 12/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

103 Jegorova Tatjana 37

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

104 Danilova Tatjana 28.12.1901 42 Vene Talupoeg

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43. 4. oktoobril 1943 on talle sündinud tütar Nadežda, kes samuti Tahkusel elab 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

105 Danilova Anastasia 8 Vene

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43. 1944. aastal Anastasiat emaga koos loetletud pole 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

106 Danilova Evdokia 20.12.1931 13 Vene Talupoeg

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

107 Tschihnova Jelisaveta 37

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Kaisma, D. Kaisma, Ges. Tidra. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

108 Martinova Anna 38

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, G. Sukapolli, J. Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 13/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

109 Martinova Valentina 7

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, G. Sukapolli, J. Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

110 Vassiljeva Jeodokia 17

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, Gesinde Vanatare, J. Kõiv. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

111 Vassiljeva Tatjana 7

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, Gesinde Vanatare, J. Kõiv. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

112 Minin Ivan 1926

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu. Aprillis 1943 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 14/14

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

1 Schimkow Anton 1897 Vene 25 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

2 Kasow Feodor 1907 Vene 93 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

3 Schulaew Sahar 1913 Vene 61 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

4 Tubow Sergei 1916 Vene 60 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

5 Korenev Akulina 1890 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

6 Korenev Raissa 1933 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

7 Ignaškin Evdokia 1914 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

8 Bogdanov Nikolai 1892 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

9 Efremov Sinaida 1927 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

10 Efremov Elisaveta 1922 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 1/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

11 Ivanetš Ekaterina 1925 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

12 Ivanetš Anna 1922 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

13 Mitrejewa Ekaterina 1883 Vene 60 n 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

14 Mitrejewa Anna 1930 Vene 13 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

15 Antonina Praskovja 1900 Vene 43 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

16 Antonina Ekaterina 1923 Vene 20 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

17 Antonina Peeter 1929 Vene 14 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

18 Antonina Tatjana 1930 Vene 13 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

19 Staratuptsewa Akulina 25.11.1916 Vene 27 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

20 Staratuptsewa Sergei 25.09.1914 Vene 29 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 2/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

21 Staratuptsewa Aleksei 1923 Vene 20 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

22 Klõtskowa Tatjana 1900 Vene 43 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

23 Klõtskowa Iwan 1903 Vene 40 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

24 Klõtskowa Aleksei 1900 Vene 43 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

25 Klõtskowa Aleksandra 1926 Vene 17 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

26 Klõtskowa Iwan 1931 Vene 12 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

27 Klõtskowa Nikolai 1936 Vene 7 6-8 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

28 Korobanow Mihail 6.11.1879 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

29 Korobanow Anastasia 6.10.1883 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

30 Korobanow Maria 12.02.1925 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 3/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

31 Korobanow Wassili 1910 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud; jäi ajutiselt Põllküla haiglasse 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

32 Korobanow Weera 1917 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

33 Korobanow Aleksei 1942 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud. Galina Korobanow, s. 1940 on ainult RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

34 Wassiljew Praskowja 28.5.1891 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

35 Wassiljew Mihail 21.11.1930 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

36 Samsonow / Samsonova Ekaterina 24.2.1900 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

37 Samsonow Sergei 3.6.1929 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

38 Hwatskow / Hvaskow Ivan 1899 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

39 Hwatskow / Hvaskow Ksenija 1899 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 4/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

40 Hwatskow / Hvaskow Maria 1904 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

41 Hwatskow / Hvaskow Nadežda 1929 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

42 Hwatskow / Hvaskow Irina 1884 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

43 Hwatskow / Hvaskow Aleksei 1931 Vene

Dok. puuduvad. Alekseid RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p märgitud pole, aga on Ivan, s. 1926 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.10, f. 32

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 5/5

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang

Tellija: Muinsuskaitseamet

Teostaja: Monika Reppo, PhD

Tallinn 2025

2

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3

Metoodika ............................................................................................................................. 3

Kalmistu ja lähiümbruse ajalooline taust ................................................................................ 4

Kalmistule maetute rahvuslik päritolu ..................................................................................... 9

Maetute tee Viljandisse ja nende geograafiline päritolu ......................................................... 10

Võimalikud surmapõhjused ja matmiste asjaolud ................................................................. 13

Kalmistu kultuuriväärtuse hinnang ....................................................................................... 15

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 16

Kirjalikud allikad .................................................................................................................. 17

Fondide loetelu ................................................................................................................ 17

Arhiivallikad ..................................................................................................................... 17

3

Sissejuhatus

2024. aasta juunis avastati Viljandi järve läänekaldal Järveotsa elurajooni arendustöödel Valguse tn 1, 2 ja 4 ning Valguse tänav T1 kruntidel kalmistu, mille arheoloogilised päästekaevamised toimusid teede ja trasside alal sama aasta augustis ja septembris.1 Kokku dokumenteeriti 36 haualohku, millest neli olid ühishauad. Uuringute käigus kaevati välja 34 luustikku 28 haualohust, kaheksa kindlaks tehtud haualohku on hetkel säilitatud in situ. Uuringute käigus selgus, et lisaks avatud alale leidub matuseid veel, kuid peale matmiste ligikaudse aja polnud uuringute käigus võimalik selgeks teha maetute päritolu või matmise asjaolusid.

Kalmistu on hetkel ajutise kaitse all (joonis 1), kuid kuna elurajooni on planeeritud 57 eramaja ja kuus kortermaja ning matused jäävad arenduse alale, on käesoleva eksperdihinnangu eesmärk vastavalt lähteülesandele seega järgnev:

1) analüüsida ajalooliste andmete põhjal Viljandi Järveotsa piirkonnas avastatud ja esialgsete tulemuste põhjal 1940. aastatest pärineva kalmistu ajaloolist tausta

2) anda hinnang kalmistule maetud inimeste rahvusliku ja geograafilise päritolu kohta 3) anda hinnang, millistel asjaoludel kalmistule maetute kogukond Viljandisse sattus 4) anda hinnang, mis olid võimalikud suremise ja matmisega seotud asjaolud 5) anda analüüsi põhjal hinnang kalmistu kultuuriväärtuse kohta

Teksti ja jooniste autor on Monika Reppo. Fotode allikad on märgitud foto juurde. Eksperdihinnangu kaanefoto autor on Silver Jäger.

Metoodika

Käesolevas uuringus on rõhk kirjalike allikate, foto- ja kaardimaterjali uurimisel, kuid uuringut suunavat rolli mängisid lisaks luustikele ka arheoloogilised leiud, millest arheoloog Martin Malve oli eksperdihinnangu koostamise ajaks kokku pannud esialgse leiunimekirja mustandi.2 Kirjalikest allikatest kasutati lisaks publitseeritud materjalile järgnevates riiklikes, kohalikes ja rahvusvahelistes mäluasutustes hoitavaid säilikuid. Tulevikus teostavate uuringute toetamiseks on märgitud ka need fondid, millest esialgu huvipakkuvaid säilikuid ei leitud, kuigi neid võib seal siiski leiduda.3 Viimased on tähistatud tärniga (*). Fondide ja säilikute täispikad viited on antud kirjalike allikate loetelus:

● Rahvusarhiiv (= RA) o Säilikud fondides:4 RA, EAA.1995, ERA.2985, ERA.3142, ERA.3174, ERA.3742,

ERAF.129SM, ERAF.130SM, *ERA.R-62, *ERA.R-64, *ERA.R-65, ERA.R-310,5 ERA.R-360, ERA.R-819, ERA.R-937, *ERA.R-1426

o Kaardid: RA, EAA.M-765 o Meediateek: RA, EFA.217

● Saksamaa Riigiarhiiv (Bundesarchiv = BArch) o Säilikud fondides: vt kokkuvõte

1 Malve, M. & Reppo, M. 2024. Arheoloogilised uuringud Viljandis Järveotsa elurajoonis Vahearuanne. Tallinn-Tartu. Käsikiri MKAs. 2 E-kirjavahetus Martin Malvega, 5.–6. mai 2025 ning AI 8993 leiunimekirja mustand. 3 Peeter Kaasiku e-kiri Jaak Pihlakule, 20. märts 2025. 4 Sisaldavad ka andmeid ettevõtete tegevuse kohta. 5 Sisaldas kõige rohkem asjakohast informatsiooni.

4

o Digiteeritud fotode arhiivis6 Viljandi fotosid ei leidu, kuid Stalagide ja Dulagide fotosid kasutati võrdluseks nt matmisalade ja õigeusuteenistuste osas.

● Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiiv (Центральный архив Министерства обороны = ЦАМО)7

o Säilikud fondides: ЦАМО.500

Peale kirjalike allikate uurimise konsulteeriti töö käigus erinevate Eesti organisatsioonidega ning kõnealuse perioodi või objekti uurijatega, kellel võiks esineda asjakohast teavet:

● Martin Malve, Tartu Ülikool – 2024. aastal välitöid teostanud arheoloog ning kaevatud inimluude määramise eest vastutav osteoloog, leiunimekirja koostaja

● Jaak Pihlak, end. Viljandi Muuseumi direktor – ajaloolane, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige

Ka koguti Viljandis Männimäe piirkonnas elanud inimeste mälestusi nii suuliselt kui varem avaldatud allikatest:

• Ljudmilla Vinediktova (s. 1948) – Haavikmäe talus 1962.–1966. aastal elanud peretütar, talu asub 860 m laskemoonaladudest8

• Movses Vartanjan (24.09.1920 – 24.08.1974) – Viljandi vangilaagrist 1943. aastal põgenenu mälestused9

Kalmistu ja lähiümbruse ajalooline taust

Geograafiliselt asub avastatud kalmistu Viljandi linna edelaosas endise Reinu (sks Reino) karjamõisa maadel. Lähim seni kasutusel olev kalmistu on Toome kalmistu, mis asub matmisalast 1,6 km põhjas. Reinu mõisa ümber tekkinud asundus liideti 1977. aastal Matapera (Matapära) külaga. Ajaliselt oli Järveotsa kalmistu kasutus eksperdihinnangu alguses võimalik paigutada 1940. aastate esimesse poolde, toetudes eeskätt hauapanustele ning uuringuala ajaloolisele kasutusele. Nimelt leiti isiklike esemete seast kuue lapse ja ühe täiskasvanu matuse juurest korraga nii Saksa okupatsiooni aegseid riigipenne kui ka 1930. aastate Nõukogude Liidu kopikaid (1931, 1934, 1936, 1939). Kõige hilisema mündi põhjal on võimalik eeldada, et vähemalt müntidega matustest on viimase matuse tpq 1944.

1930. aastate algusest paiknesid uuringualal Eesti Vabariigi kaitsejõudude 5. suurtükiväegrupi hooned laskemoonaladudega, kuhu viis rajamise ajal poleemikat tekitanud raudteelõik.10 Moonaladusid ümbritsesid turvavallid (joonis 2). Tõenäoliselt asus alal ka Sakala partisanide

6 https://www.bild.bundesarchiv.de/dba/de/search/advanced#, 11.05.2025. 7 Suur osa (u. 3/4) sõjavangilaagrite materjalidest viidi 1964. aastal Moskvasse. Poliitilise olukorra tõttu pole mõistagi võimalik Venemaal paiknevate säilikutega tutvuda, ka on piiratud ligipääs arhiivi kodulehele, kuid projekti Российско-Германский проект по оцифровке германских документов в архивах Российской Федерации // Deutsch-Russisches Projekt zur Digitalisierung Deutscher Dokumente in Archiven der Russischen Föderation raames on 2014–2022 digiteeritud 28 000 ЦАМО-s hoitavat säilikut: https://wwii.germandocsinrussia.org/ru/nodes/28468-top, 2.05.2025. 8 Tänan Jaana Razumovat informandi kontaktide eest. 9 Raudla, H. 2019. Killuke Viljandi vangilaagri ajaloost – Sakala kalender 2019, 250–251. 10 Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:50 000, 1935, Ruut 810 Viljandi; Salumäe, K.-E. 2018. Päikese tänaval hakkab ühel päeval paistma kollane, mitte laiguline päike. – Sakala, nr. 72, 14.04.2018, lk 9. https://dea.digar.ee/article/sakala/2018/04/14/17.1, 6.05.2025.

5

pataljon.11 1932. aastal avati uuringualast 1,4 km põhjas Männimäe lennujaam murukattega õhutõusuraja12 ja abihoonetega.13 1933.–1937. aastal ehitati uuringualast 600 m kirdesse, ligikaudu tänase Riia maantee 85 juurde Reinuväljale garnisoni õppeplatsile 300 m pikkune kuulipüüde valliga lasketiir, mis on tänaseni reljeefkaardil eristatav.14 Teadupärast sõlmiti 1939. aasta septembris baaside leping Nõukogude Liiduga ning 1940. aasta juunis okupeerisid Nõukogude väed Eesti lõplikult. Viljandi lennuvälja planeeriti tollal kasutada Nõukogude hävituslennuväepolgu tarbeks, aga sellest plaanist loobuti.15 Nii tehti seal 1940. aasta juulis veel heina.16

1941. aasta juunis kasutati Viljandi lennuvälja küüditatute koondamiseks.17 Sama aasta 8. juulil põgenesid Nõukogude Liidu esindajad linnast ning peagi läks võim Saksa okupatsioonivägedele. Mõnda aega püsis olukord ärev ja lahingtegevus piirkonnas aktiivne.18 1941. aasta juulis rajati läheduses asuva lennuvälja barakkidesse Eesti üheks suurimaks sõjavangilaagriks kujunenud laager.19 Üksteisele järgnesid vangilaagrid Dulag20 154,21 Stalag22 33223 ning Dulag 375.24 Kuni 8000 vangiga laager oli jaotatud kolme asukoha25 – Viljandi lennuvälja, Viiratsi mäe ja Männimäe vahel. Laagri haiglana kasutati 1941. aasta augustist Viljandi Jaani koguduse pastoraati (Pikk tn 8),26 lisaks Grand Hotelli, kooli, eesti haiglat ja lastekodu. Nakkusosakond oli eraldi.27 Paljud vangid töötasid laagrist väljaspool, mistõttu peetakse nende üldarvu madalaks28 – nii teatati 25. juulil 1942, et laagrist pole enam anda sõjavange kohalikes asutustes ja põldudel töötamiseks.29 5. detsembril 1942 läks Viljandi tagala staatusest tsiviilokupatsiooni alla ehk sõjaväevõim vahetus tsiviilvalitsusega.30

11 Tänan Jaak Pihlakut info eest. 12 Täna Männimäe tee all. 13 Täna Männimäe tee 25 ja Riia mnt 28a all. 14 Alfons Rebase mälestamine Viljandis. – Vaba Eesti Sõna, 13.07.2004, lk 11. https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2004/07/13/11, 6.05.2025. 15 Türk, T. 2020. Nõukogude Liidu lennuväljad ja -väeosad Eestis aastatel 1939–1941. – Sõdur nr 6/2020, 54–65, lk 56. https://issuu.com/sodur/docs/s6dur0620_issuu, 6.05.2025. 16 Teedeministeeriumi Õhusöiduosokond rendib. – Sakala (1878–1940), nr. 75, 3.07.1940, lk 6. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/07/03/33.1, 6.05.2025. 17 Ojalo, H. 2022. Viljandi Teises maailmasõjas. Tallinn: Ammukaar, 53–54. 18 Hiio, T. 2011. II maailmasõda ja Viljandimaa sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused − Viljandi Muuseumi toimetised, II, 171−208. https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aastaraamat/2011_toim_2/hiio.pdf, 7.05.2025, 185−188. 19 Ojalo 2022, 144. 20 Transiitlaager, sks k Durchgangslager für Kriegsgefangene. 21 10. juuli 1941 – oktoober 1941, harulaagrid Pärnus ja Tartus. 22 Statsionaarne laager, sks k Stammlager für kriegsgefangene Mannschaften und Unteroffiziere. 23 Oktoober 1941 – 15. mai 1943, harulaager Põltsamaal. 24 Mai 1943 – august 1944, harulaager Tapal. 25 Stalag 332 I, II ja III laagri sõjavangid on loetletud arvuliselt nt säilikus RA, ERA.R-360.1.28. III laagri puhul on selles säilikus märgitud ka osade vangide rahvus (soomlased, ukrainlased ja töökolonni vangid). 26 RA, ERA.3142.2.198, Konfiskeeritud hoone kirjeldus, 8.08.1942. 27 Hiio 2011, 193–194. 28 Maripuu, M. 2006. Soviet prisoners of war in Estonia. – Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, eds. T. Hiio, M. Maripuu & I. Paavle, 739–766. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 743–744. 29 RA, ERA.R-310.1.73, f. 275. 30 Hiio 2011, 188.

6

Eksperdihinnangu käigus kogutud andmete põhjal märgiti Stalagis 332 tsiviilisikutest sõjavange esimest korda 5. jaanuaril 1943, sealhulgas lapsi.31 Järgmised evakueeritud vangilangenud (die evakuierte Kriegsgefangene) on loetletud 1. märtsil,32 kuid nad olid Viljandis olnud kõige hiljemalt 22. veebruarist.33 2. märtsil otsiti võimalusi Viljandi laagris 26. veebruaril tehtud otsuse põhjal sealsed evakueeritud-põgenikud Pärnu tööametile üle anda ja anti korraldus arvudest ja oludest raporteerida.34 24. aprillil viidi Viljandist Pärnusse veel tsiviilsõjavange (die evakuierte Zivilkriegsgefangene aus Stalag 332 – Fellin), nende seas mitmeid väikeseid lapsi.35 Uuringu käigus ei selgunud, kas ja kuidas tsiviilelanikud Stalagis 332 sõjavangidest eraldatud olid. 1943. aasta mais avatud Viljandi Dulag 375 puhul on teada, et selle juurde rajati eraldi sektsioon Dulag 375 G-laager nendele isikutele, kes olid evakueeritud rindejoonelt, aga ka “saladusekandjatele” (Geheimnisträger).36 Turvakaalutlustel ei olnud viimastel näiteks laagrist väljaspool töötamine lubatud.37

Hiljemalt 28. septembril 1943 rakenduma pidanud salajases evakueeritavate Eestisse ümberasustamise ja Eestist läbijuhtimise kavas oli ette nähtud kokku panna Omakaitse Valitsuse antud valvemeeskond Viljandi põgenikelaagri38 valvamiseks. Selle laine esimesed põgenikud jõudsid laagrisse kohale pärast 1943. aasta 28. septembrit ja enne sama aasta 29. oktoobrit.39 Laager oli Sõjapõgenike Korraldamise Valitsuse käsutuses40 ning paiknes vanas laskemoonalaos (foto 1).41 Dokumentides esineb ka aadress Rigaerstr. 125.42 Uuritav kalmistu asub laskemoonaladude territooriumil, tänase aadressiga Tuule tn 6 asunud kõrge valliga piiratud hoone (foto 2) taga, valli välisküljel (joonis 2–4). Kalmistu hauad paiknevad põgenikelaagrit ümbritsenud kahekordse aiaga (foto 3–4) paralleelselt, jäädes sisemise perimeetri serva. Nende paiknemine on jälgitav 1950. aasta aerofotol (joonis 2). Vallid kaevati maha alles 2019.– 2020. aastal (foto 5).

Laagri eest vastutas komandant Grahn Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumist.43 Kuna valvemeeskonda pandi septembri lõpus alles kokku, on usutav, et põgenikele polnud enne eraldiseisvat laagrit. Sellele viitab veel paar asjaolu – 1943. aasta aprillis on Reinuvälja piirkonnas pakutud maad hobusepidajatele,44 seega oli uuringuala lähiümbrus sel hetkel veel vaba ligipääsuga. 1943. aasta mais-juunis pikendati laskemoonaladude transformaatorist elektrivõrku lõunas asunud küladesse.45 1943. aasta 23. novembril kurdeti, et põgenikelaagri

31 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186. Palve kordamine: RA, ERA.R-310.1.74, f. 136. 32 RA, ERA.R-310.1.73, f. 106, 112, 118, 127. 33 RA, ERA.R-310.1.73, f. 105–109. 34 RA, ERA.R-310.1.74, f. 135. 35 RA, ERA.R-310.1.74, f. 157–158. 36 Maripuu 2006, 751. 37 RA, ERA.R-310.1.74, f. 6. 38 Salumäe 2018, 9 ning RA, EFA.217.0.183409–183436. 39 RA, ERA.R-937.1.1, f. 5. 40 RA, ERA.R-819.1.4, f. 44. 41 RA, ERA.R-819.1.4, f. 73. 42 nt RA, ERA.R-310.1.74, f. 148. Riia mnt 125 on täna Reinu mõisa teeristi juures, uuringuala kõrval. 43 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 44 Ametlikke teateid. – Sakala (1878–1940), nr. 57, 16.04.1943, lk 4. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/04/16/25.1, 6.05.2025. 45 Elektrivõrk Viljandi ümbruses laieneb. Kümmekond uut majapidamist saab elektrivalguse. – Sakala (1878–1940), nr. 83, 5.06.1943, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/06/05/10, 6.05.2025.

7

traataed on lagunenud, meeskond on väike ja ei suuda laagrit valvata.46 Ilmselt oli aed Kaitseväe moonaladude ajast. Sellele, et moonaladudes ei pruugitud enne 1943. aastat sõjavange või põgenikke hoida, viitab ka märge Heino Kink’i ülekuulamistoimikus 1941.–1942. aastal toimunud mahalaskmiste skeemil, kus laskemoonalaod on märgitud kui „tühjad“.47

1. detsembril 1943 on Dulagi 375 püsitööga sõjavangide töökohtade jaotuses eraldi märgitud Dulag 375 peamist laagrit,48 kogumislaagrit49 ja Organisatsioon Todt50 alla kuulunud III laagrit.51 Neis töötas vastavalt 110, 40 ja 76 sõjavangi.52 Põgenikelaager võib olla kuulunud nimetatud kogumislaagri alla nende sorteerimiseks ja edasisaatmiseks, mis oligi Dulagide eesmärk. Halbade tingimuste tõttu (vt allpool) teatati 10. detsembril kirjas plaanist põgenikelaager peagi tühjendada,53 kuid seda ei toimunud. Dulag 375 laienemisest teavitati Pärnu vangilaagrit 2. jaanuaril 1944, sest sealsed Saksa valvurid pidid 10. jaanuariks üle minema Viljandisse.54 Nii oli ainuüksi saladusekandjaid märtsis 1944 umbes 300.55 Ka veel 28. juunil 1944 oli põgenikelaager alles.56 Dulag 375 lõpetas töö 1944. aasta 27. augustil57 ning 23. septembril 1944 vallutati Viljandi taas Nõukogude vägede poolt. 1944. aasta novembris pildistas laagri hooneid Hans Tölpt seoses ENSV uuringutega sakslaste sõjakuritegudesse (foto 1–4), kusjuures fotode allkirjas on seda nimetatud vangilaagriks nr 2.58 Võimalik, et II laager ja põgenikelaager olid osalt samal pinnal või ajas üksteisele järgnevad.

Kirjalikele ja arheoloogilistele allikatele toetudes on uuritavale kalmistule maetud Viljandi põgenikelaagris paiknenuid ning kalmistu ajaline kasutus jääb hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri ning 1944. aasta augusti vahele. Tuleb märkida, et Teise maailmasõjaga seonduvaid matmispaiku on vahetus ümbruses olnud veelgi. Riia maantee ja Reinu mõisa ristis, u 150 m uuritavast kalmistust läände maeti 1941. aasta juuli sündmuste käigus vähemalt kuus Saksa sõdurit,59 kes maeti hiljem ümber Viljandi Saksa sõdurite kalmistule.60 Lasketiiru valli juurest kaevati 1942. aasta suvel välja ühe Nõukogude okupatsiooni

46 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 47 RA, ERAF.130SM.1.1563-1, f. 147. Autor tänab Arnold Unti viite eest. 48 Lager Dulag 375. 49 Sammellager Dulag 375. 50 Üleeuroopaline organisatsioon, mis korraldas ja viis läbi sõjalise tähtsusega ehitustöid. Nime saanud rajaja Fritz Todti järgi. 51 O.T. Lager III. 52 RA, ERA.R-310.1.74, f. 76. 53 RA, ERA.R-819.1.4, f. 73. 54 RA, ERA.R-310.1.74, f. 28. 55 RA, ERA.R-310.1.74, f. 6. 56 RA, ERA.R-819.1.4, f. 99; ERA.R-937.1.10, f. 32. 57 Megargee, G. P., Overmans, R. & Vogt, W. (eds.) 2022. The United States Holocaust Memorial Museum Encyclopedia of Camps and Ghettos, 1933–1945, Volume IV: Camps and Other Detention Facilities Under the German Armed Forces. Bloomington: Indiana University Press. https://muse.jhu.edu/pub/3/oa_edited_volume/book/111925/pdf, 7.05.2025, 119. Movses Vartanjani mälestusloos evakueeriti laager Poolasse. Raudla 2019, 251. 58 RA, EFA.217.0.183410–183436. 59 Arnim, A.-H. 2010. Kui katjuušade valgus taevast küünistas. – Sakala, 15.10.2010. https://sakala.postimees.ee/326734/kui-katjuusade-valgus-taevast-kuunistas, 6.05.2025. 60 Jaak Pihlaku kommentaar, 13.05.2025.

8

ajal tapetud isiku säilmed.61 Sealsamas lasti hiljem maha Viljandi vangilaagri sõjavange.62 Mahalaskmiskohtadena on veel nimetatud või skemaatiliselt esitatud Huntaugu ümbrust, Riia maantee tankitõrjekraavi,63 sõjaväe lasketiiru tagust, Viiratsi mäge ja moonaladude territooriumi, täpsemalt selle taha jäävat järvekallast.64

Huntaugu mägedele (end. reg. nr 8462), 500 m lennuväljast itta ja 1,6 km uuringualast põhja, maeti Saksa okupatsiooni ajal vangilaagris hukatud ja surnud sõjavange. Kalmistule maetute numbreid on peetud tugevalt ülepaisutatuks.65 Ka on väidetud, et sõjavange maeti samal ajal Männimäele, uuringualast u 500 m lõunasse (end. reg. nr 8466), kuid uuringud on näidanud, et Männimäe ausamba juurde pole mitte kedagi maetud.66 Huntaugu mäele maeti viide suurde ühishauda hiljemalt 1950. aastal ümber Saksa okupatsiooni ajal tapetuid ja hukkunuid.67 Nõukogude perioodil järgnenud propaganda-aktsioonides mainitakse eelpooltoodud ühishaudu korduvalt, kuid uuritavat tsiviilisikute, valdavalt laste matustega kalmistut need viited ei puuduta.

1950. aastal on kalmistu lääneküljele märgitud heinajaam ning heinvaru laoplats. Kalmistu ala ja laagri ala on ilmselt 1950. aastast pärineval kaardil märgitud eriotstarbe krundina (joonis 5).68 Puidust aiapostid olid osaliselt rajatud põhjapoolsete matuste kohale, leidus ka okastraati.69 See paneb ajalise ülempiiri neile matustele. 1944. aasta novembri fotodel on laagri aeda osaliselt pildistatud (foto 3–4), rajatud on see ilmselt millalgi peale 1943. aasta novembri lõpus esitatud kaebust, aga toetudes aerofotodele, on kalmistu kohal see aed, mis on rajatud Tuule tn 6 vallide taha teadmata ajal Nõukogude perioodil. Hetkel pole selge, mis toimus laskemoonaladudes 1944. aasta lõpust 1948./1949. aastani, kuid oli tavaline, et Saksa okupatsiooni aegseid laagreid kasutas alguses edasi Nõukogude võim.70 1946. aasta märtsiks olid Saksa vägede poolt rindejoonelt evakueeritud üleliiduliselt koju tagasi saadetud.71 1966.–1992. aastal asusid uuringualal endise suurtükiväeosa ladudes 4. üksiku eriotstarbelise brigaadi72 ehk väeosa nr 77034 laod ja garaažid.73 Kuigi uuringuala ümbrusesse pääses, oli selle territoorium suures osas suletud nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ajal, mis selgitab suuresti puuduvat kohamälu nimetatud tsiviilisikute Viljandis paiknemise ja matmise osas.74

61 Männimäelt leiti punaste terroriohvri laip. – Sakala (1878–1940), nr. 119, 1.08.1942, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/08/01/9, 6.05.2025. 62 RA, EFA.217.0.183682–183685. 63 Arnold Undi uurimistöö põhjal asus see tänase Orika KÜ-l (89714:002:0005). 64 RA, ERAF.129SM.1.1320-1, f. 65; RA, ERAF.130SM.1.1563-1, f. 147. Autor tänab Arnold Unti viidete eest. 65 Hiio 2011, 194; Ojalo 2022, 136, 144, 148. Vt nt 15. märtsist 1945 pärinev dokument kogumikus Эстония – кровавый след нацизма 1941–1944. 2006. Москва: Европа, 173. 66 Unt, A. 2023. Niinimetatud „ühishaua“ tähistamisest Viljandis Järveotsal. 67 Unt 2023, 4. 68 RA, EAA.M-765.3.129a, leht 1. 69 Martin Malve kommentaar, 16.05.2025. 70 Kaup, E. 1995. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio, 2, 32–41. http://hdl.handle.net/10062/61776, 2.05.2025. 71 Kaasik, P. 2002. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel : sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 29. http://www.etera.ee/zoom/19/view, 2.05.2025, 246, 253. 72 Vene k. 4-я Отдельная Бригада спецназа ГРУ ГШ. 73 Salumäe 2018, 9. 74 Suulise info põhjal oli ca. 1962.–1966. aastal üks hoonetest, hilisem Järveotsa pst 2 kasutusel elumajana (pk Danilov) ning ligipääs järve äärde polnud laagri juures piiratud, vaid läks antud majast mööda, järve juurde alla. Vinediktova, aprill ja mai 2025.

9

Kalmistule maetute rahvuslik päritolu

Sõjapõgenike ja evakueeritutega tegeles Saksa okupatsiooni ajal Sisedirektooriumi Sõjapõgenike Korraldamise Valitsus; sõjavangilaagreid haldas väegrupi Nord 207. julgestusdiviis. Sõjapõgenikke abistas ka Eesti Rahva Ühisabi, kellel oli Viljandis oma ringkond, mille fond on säilinud (RA, ERA.R-1426), kuid asjakohased säilikuid sealt ei leitud. Kuna maetute hulgas domineerivad lapsed ning esineb vaid üksikuid, enamasti naissoost täiskasvanuid,75 on selge, et tegu ei saa olla sõjavangide ehk Teises maailmasõjas osalenud sõdurite vangilaagri kalmistuga, vaid et maetud peavad olema sõjapõgenikud või evakueeritud. Teadaolevad põgenikelaagrid asusid Teise maailmasõja ajal Põllkülas (karantiin), Kloogal, Laokülas, Paldiskis (karantiin), Tapal, Haapsalus, Narvas (karantiin) ja Viljandis.76

Kui Nõukogude Venemaa 1930. aastate kopikad ning 1940. aastate Saksa riigipennid andsid alust uskuda, et tegu on Saksa okupatsiooni ajal Viljandisse liikunud või toodud isikutega, siis 14 maetu (11 last, 3 täiskasvanut) juurest leitud õigeusuristripatsid ning ühe maetu juurest leitud pühakupildiga ripats77 võimaldasid esialgu pakkuda nende päritoluks kas Venemaad (nt Petserimaa) või Ukrainat.78 1943. aasta kevadel Viljandis registreeritud evakueeritute juures pole valdavalt rahvusi mainitud, kuid paaril juhul79 on see teiste dokumentide abil õnnestunud kindlaks teha. Kõik neist on venelased. Toetudes laagri kohta säilinud kirjalikele allikatele, on kindel, et põgenikelaagris elas 1943. aasta novembris pea 1100 vene rahvusest last, naist ja rauka. Sellist vanuselist ja soolist jaotust toetab ka maetute esialgne osteoloogiline analüüs.80

Eesti Julgeolekupolitsei aruande alusel oli 1942. aasta juuni lõpuks Eestisse ümber asunud 18 500 põgenikku, kuid vaid 350 neist polnud soomlased, ingerlased või eestlased.81 Salajase kava82 alusel oli plaanis Eestist alates 28. septembrist 1943 läbi juhtida või ümber paigutada 14 000 eestlast, 40 000 ingerlast ja 300 000 venelast.83 1. oktoobriks 1943 oli Eestisse saabunud 17 403 vene rahvusest sõjapõgenikku ja ümberasujat, 1. oktoobrist 24. novembrini saabus veel 3758 vene põgenikku. 24. novembri 1943 seisuga oli vene rahvusest sõjapõgenikke Paldiski, Põllküla, Klooga ja Viljandi põgenikelaagrites. Vaid Viljandi põgenikelaagris olid eranditult vene rahvusest põgenikud, üle poole neist alla 15-aastased lapsed (vt Tabel 1).84 Venelaste hoidmist lahus kohalikust elanikkonnast ja teistest evakueeritutest on ilmselt kasutatud kui “abinöud rassilise segunemise ärahoidmiseks siiapaigutatud söjapögenikega (venelastega)”,85 kuigi laagrite tühjendamiseks ja põllutööjõuks planeeriti neid siiski taludesse viia. Samas peeti

75 Malve & Reppo 2024, 7. 76 Rahi-Tamm, A. & Kuusik, A. 2017. Tagasi esivanemate maale: eestlaste evakueerimine Loode- Venemaalt 1942–44. – Ajalooline Ajakiri, 1, 103–137. Tallinn, 118. 77 Lisaks ristripatsitele esines näiteks jalanõusid, peakatteid, rõivajäänuseid, peegleid, pandlaid, nööpe, trukke ja haaknõelu. 78 Malve & Reppo 2024, 8. 79 Muutmata kirjapildiga: Gregori Stolarow ning Tatjana Danilova, Evdokia Danilova ja Anastasia Danilova. Tatjana oli 24. aprillil 1943 laagrist lahkudes rase ning sünnitas 4. oktoobril Tahkusel tütre Nadežda. 1944. aastal Anastasiat enam nendega märgitud pole. Vt Lisa 4. 80 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64, 74–76. Vt ka Rahi-Tamm & Kuusik 2017, 127. 81 Noormets, T. (koos.). 2002. Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis. Ad fontes 11. Tallinn: Riigiarhiiv, 84– 85. 82 RA, ERA.R-819.1.4, f. 43–54. 83 RA, ERA.R-819.1.4, f. 43. 84 RA, ERA.R-819.1.4, f. 66. 85 RA, ERA.R-819.1.4, f. 65.

10

ebatõenäoliseks, et talupojad kõik vene põgenikud ära toita-riietada-majutada suudavad ja tahavad.86

Need põhimõtted kohalike ja venelaste eraldamisel ja lahus hoidmisel võisid olla ka põhjuseks, miks otsustati rajada omaette surnuaed, kuigi linnas oli mitu tegutsevat surnuaeda. Oma osa võis olla ka nakkusohul (vt allpool). Viljandi õigeusu koguduse kasutuses olid sel ajal I, II ja III kalmistu87 – täna Viljandi Vana kalmistul asuv õigeusu kalmistu, Viljandi Hiie kalmistu ja Viljandi Toome kalmistu. EAÕK Viljandi koguduse kirikuraamatutes puuduvad ka sissekanded laagris matusetalituste läbiviimise kohta. Kuna teravad lahkhelid EAÕK kiriku kasutamisel tekkisid 1944. aastal isegi kohalike, Narvast evakueeritud venelastega,88 olid põgenikelaagri usuelu ja matusetalitused ilmselt teisiti korraldatud. Pole välistatud, et laagrile oli määratud näiteks läbi Põgenike Valitsuse, Stalag 332 või Dulag 375 juhtkonna eraldi hingetalitaja, kuid pastor võidi saada ka näiteks läbi Eesti Rahva Ühisabi. Kõige tõenäolisem on aga, et põgenike hulgas oli oma pastor – näiteks esineb 1. märtsil 1943 Stalagist 332 Pärnusse viidud evakueeritute seas üks pastor (Alexei Postnow, s. 1898).89 1943. aasta septembris on kirjeldatud, et põgenikelaagrites töötavad preestrid ning igal perel on kaasas pühakupilt või valmistatud käepäraste vahenditega uus.90

Maetute tee Viljandisse ja nende geograafiline päritolu

Ümberasustamise ja läbijuhtimise kavas on kirjeldatud evakueeritavate planeeritud marsruute ja teed Eestisse. Liikumistempo pidi olema 15 km päevas ning evakueeritavad ei tohtinud kokku puutuda kohalikega. Toitlustamine oli organiseeritud ettenähtud punktides.91 Liikumisel ja kohalejõudmisel anti 350 g leiba päevas, järgmise päeva peale.92 Eestisse jõudnud soomlased, ingerlased, eestlased ja teised eraldati Tapal ja Paldiskis venelastest.93 Ümberasujateks nimetati eestlasi ja nende “hõimurahvaid”, kes jäid Eestisse, kõik ülejäänud loeti sõjapõgenikeks.94 Nagu mainitud, paigutati põgenikud alguses karantiinilaagrisse, mille eesmärk oli nakkushaiguste (sügelised, rõuged, tingud, tüüfus, tiisikus jpm) leviku pidurdamine laagrites ja kohaliku elanikkonna seas. Neis töötasid spetsiaalsed desinfektorid.95

Kuna peamine karantiinilaager asus Paldiskis ning sõjapõgenikke liigutati Eesti-siseselt, oli alust eeldada, et Viljandi põgenike liikumise kohta leiab materjale just 180 km kaugusel asunud laagrite toimikutest. Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrite eesmärgiks oli peamiselt Leningradi oblastist (aga mitte ainult) Saksa vägede okupeeritud alalt evakueeritud ingerisoomlaste, eestlaste, lätlaste ja venelaste ajutine majutamine. Laagritest pidid evakueeritud edasi liikuma kas Soome või jääma Eesti, aga ka Lätti ja Saksamaale. Soome

86 RA, ERA.R-310.1.142, f. 8. 87 vt nt RA, EAA.1995.1.8. 88 Noormets 2002, 302, 357. 89 RA, ERA.R-310.1.73, f. 109p. Heaks näiteks on Austrias Gneixendorfis asunud Stalager XVII B, kus oli sisse seatud õigeusu altar ja kabel, vt BArch N 1578-BILD-0014 ja BArch N 1578-BILD-0020. 90 Sõjapõgenikke ida aladelt Eestisse. – Sakala (1878–1940), nr. 148, 29.09.1943, lk 2, 4. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/09/29/10, 16.05.2025. 91 RA, ERA.R-819.1.4, f. 46. 92 RA, ERA.R-819.1.4, f. 48. 93 RA, ERA.R-819.1.4, f. 56. 94 RA, ERA.2985.2.37, f. 60. 95 RA, ERA.R-819.1.4, f. 60–61.

11

evakueeriti läbi laagrite 1942.–1944. aastal umbes 63 000 ingerisoomlast.96 Põllküla puhul on olemas nii laagrisse saabunute kui edasiliikunute nimekirjad (RA, ERA.R-937). Kloogal asus 1942. aastal enne Klooga koonduslaagri avamist 1943. septembris aga umbes 100 sõjavangi ning sinna viidi 1943./1944. aasta talvel Leningradi oblastist evakueeritud ingerlasi, soomlasi ja venelasi. Sõjavangid, sõjapõgenikud ja koonduslaagrisse toodud elasid eraldi.97 Laokülas paiknes 1944. aasta suvel Klooga harulaager sõjapõgenikele vaid mõned nädalad.98

On teada, et 3000 põgenikust, kes viidi Põllküla-Klooga-Paldiski laagritest mujale talutöödele, jõudis osa lisaks Harju- ja Pärnumaale ka Viljandimaale,99 aga kuna väikeseid lapsi tööjõuna ei rakendatud, ei leidu laagri andmeid tööle saatmise toimikutes, nt kindralkomissariaadi materjalides. Lisaks Narva kaudu Ingerimaalt Eestisse toodutele evakueeriti 1943. aastal Peipsitaguselt alalt samuti eestlasi ja venelasi, kuid seal paiknes ka teisest rahvusest isikuid. Juunis 1943 viidi läbi Viljandi Kloogale karantiini ja sealt edasi Soome umbes 300 ingerlast.100 Läbi Vana-Irboska, Võõpsu ja Krivski tuli aga 1943. aasta oktoobri esimestel päevadel Eestisse eestlasi, venelasi, lätlasi, soomlasi ja sakslasi;101 Peipsitaguseid venelasi oli 8. oktoobril oodata “kaunis suur arv”.102 1943. aasta oktoobris Vana-Irboska, Võõpsu ja Krivski kaudu Eestisse saabunud olid pärit Renja valla Polohviku ja Vetserja külast, Sambla valla Kasakida, Sambla ja Lu külast, Sirotska rajoonist, Oudovast, Slanzyst, Polnast ning Novoselje külast.103

Viljandisse saabunud põgenike kohta on informatsiooni nii karantiinilaagritest kui põgenikelaagrist endast. 5. jaanuaril 1943 anti Stalagist 332 käsk Pärnusse viia 13 tsiviilisikutest sõjavangi – 2 meest, 9 naist ja 2 last.104 1. märtsil 1943 viidi Stalagist 332 Pärnusse 54 evakueeritut.105 24. aprillil viidi Viljandist Pärnusse veel 44 evakueeritud tsiviilsõjavangi (vt Tabel 1). Kuna esitatud on nimed ja sünnikuupäevad, mõnes nimekirjas ka rahvused ja liikumispunktid, annab see võimaluse otsida isikute täpsemat päritolu. 1943. aasta novembris ja detsembris esitatud põgenike arvud hõlmavad vaid statistikat ja rahvust (kõik venelased). 1944. aasta 1. veebruari seisuga oli Viljandis ametlikult 1673 registreeritud põgenikku, kuid kuna esines probleeme põgenike kirjapanekuga, on samas dokumendis ära toodud põgenike tegelikud arvud. Nii on 10. veebruaril märgitud 2630 põgenikku, kellest 500 paiknes põgenikelaagris.106 1944. aasta kevadel seati sisse komisjonid varem talutöödel olnud (vene) põgenike suunamisega

96 Noormets, T. 2001. Eestlaste ja teiste rahvusvähemuste ümberasustamine Loode-Venemaalt Saksa okupatsiooni ajal 1942−1943. – Tuna, 2, 39–59. Tallinn, 40−41. https://www.ra.ee/wp- content/uploads/2017/03/NoormetsTiit_Eestlaste_ja_TUNA2001_2.pdf, 6.05.2025. 97 Västrik, R. 2001. Klooga koonduslaager. Vaivara süsteemi koletu lõpp. – Vikerkaar, 8/9, 147−155. Tallinn, 148, 150. 98 Västrik, R. & Maripuu, M. 2006. Vaivara concentration camp. – Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, eds. T. Hiio, M. Maripuu & I. Paavle, 719–738. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 721. 99 Kurs, O. 1990. Ingeri põliselanike saatus. – Akadeemia, 7, 1493. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:101386, 7.05.2025 ja vt nt 19. märtsil 1943 saadetud arupärimine 1942. aastal Paldiski karantiinist Viljandisse liikunud eestlastest sõjapõgenike kohta, RA, ERA.3174.2.32, f. 114. 100 RA, ERA.3742.2.669. 101 RA, ERA.R-819.1.4, f. 27–30. 102 RA, ERA.R-819.1.4, f. 34. 103 RA, ERA.R-819.1.4, f. 29–22, 39. 104 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186. Palve kordamine: RA, ERA.R-310.1.74, f. 136. 105 Esialgu planeeriti viia 53 inimest, viidi 54, aga ümberpaigutamise nimekirjas on 52 nime. RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 112, 118, 127. 106 RA, ERA.R-310.1.240, f. 5.

12

Viljandi ja Tamsalu põgenikelaagritesse. Kahe kuuga, 1944. aasta juuniks oli saadetud laagritesse 350-400 venelast.107

Eksperdihinnangu käigus oli võimalik kindlaks teha 43 isiku nimed, kes Põllküla karantiinist sel ajal Viljandisse saadeti – 23. veebruaril 1944 neli, 25. veebruaril kaheksa, 1. märtsil viisteist ja 28. juunist kuusteist (vt Tabel 1 ja Lisa 3). Viimaste puhul on märgitud ka nende planeeritud sihtkoht – Saksamaa.108 1. maiks 1944 oli Viljandi linnas ja kreisis põgenikke kokku 1835, neist 652 venelased. Kuna vene põgenikud on loetletud teistest eraldi, võib eeldada, et kehtis sama kord, mis varem ning vene põgenike arv on seotud põgenikelaagris hoitute arvuga.109 Seda kinnitavad samuti 1. mail Viljandist telefoni teel saadetud andmed sõjapõgenike kohta. Linnas elas neil andmetel 44 ning kreisis 69 vene põgenikku.110 Seega oli põgenikelaagris tol hetkel ilmselt 539 vene rahvusest isikut (vt Tabel 1).

Tabel 1. Viljandi Stalag 332 ja Dulag 375 põgenikud numbrites

Kuupäev Kokku Kuni 15. a lapsed

15.–60. a mehed

15.–60. a naised

60+ mehed ja naised

Viide

5.01.1943 Min 13 2 2 9 RA, ERA.R-310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 136.

1.03.1943 Min 54 RA, ERA.R-310.1.73, f. 105–109, 112, 118, 127

24.04.1943 Min 44 RA, ERA.R-310.1.74, f. 157–158

24.11.1943 1065 583 72 302 108 RA, ERA.R-819.1.4, f. 66

1.12.1943 1057 578 72 301 106 RA, ERA.R-819.1.4, f. 70

8.12.1943 1050 573 72 299 106 RA, ERA.R-819.1.4, f. 96

15.12.1943 1051 567 73 300 111 RA, ERA.R-819.1.4, f. 98

22.12.1943 1041 558 73 299 111 RA, ERA.R-819.1.4, f. 99

10.2.1944 500 RA, ERA.R-310.1.240, f. 6

*1.5.1944 539 100111 133 306 Arvutatud RA, ERA.R- 310.1.240, f. 7, 17 põhjal

1943. ja 1944. aasta kirjalike allikate põhjal on vähemalt 155 isiku puhul võimalik väita, et nad olid Viljandi Stalagis 332 või Dulagis 375 hoitud põgenikud ning neist 43 asusid kindlasti moonaladudes. Kuna mitmel puhul on tegu väikeste lastega perekondadega ja laste suremus oli laagris suur (vt all), ei pruukinud kõik pereliikmed laagrist edasi liikuda ja võivad olla maetud Järveotsalt leitud kalmistule. Paraku on 155 isiku eluloo uurimine on äärmiselt ajamahukas ja selle eksperdihinnangu raamidesse ei mahu. Küll aga on tabeldatud kujul esitatud kõigi 155 isiku

107 Noormets 2002, 321. 108 RA, ERA.R-937.1.10, f. 32. 109 RA, ERA.R-310.1.240, f. 7. 110 RA, ERA.R-310.1.240, f. 17. 111 44 poissi ja 56 tüdrukut.

13

andmed eesmärgiga need teha avalikult kättesaadavaks läbi DataDOI, et põgenike järglastel või neil endil tekiks võimalus info leidmiseks.

Võimalikud surmapõhjused ja matmiste asjaolud

Kuna ühelgi maetul ei tuvastatud vägivalla tundemärke,112 on surmapõhjustena välistatud mahalaskmised, poomised jms vägivaldsed surmad. Ka võiks olla välistatud gaasitamine, võttes arvesse matuste paiknemist ja läbi viidud matusetalitusi. Matused asuvad vähemalt nelja korrapärase paralleelse reana loode-kagusuunalise paigutusega kalmistul, igas reas umbes 18– 20 üksteise kõrval paiknevat korrapärase sissekaevega hauda. Matusetalituseks on hangitud korralikult, suure hulga tehasenaeladega kokku löödud ja viimistletud kujuga kirstud ning hauapanused esinevad kirstude sees ja peal. Samuti pole teada, et alal oleks kunagi olnud hauatähiseid ega kääpaid.113 Hauatähiste aluseid või sissekaeveid haudade peatsites või jalutsites arheoloogiliste kaevamiste käigus samuti ei tuvastatud.

Kommunistlikus propagandas on Viljandi vangilaagri puhul viidatud korduvalt laagrisse mõistetute näljasurmale.114 Esialgne osteoloogiline analüüs toetab väidet, et põgenikelaagris olid eriti halvad tingimused.115 Kohalike kaebustes on Viljandi põgenikke kutsutud “äärmiselt räpasteks” ning Viljandi nädala-aruandes heidetakse ette tervishoiunõuete jälgimise puudulikkust ja väga halba toitlustamist. Peamise toiduna anti põgenikele Viljandis suppi, mis olid tehtud koortega keedetud või isegi halvaks läinud kartulitest; ka oli leib halva kvaliteediga. Nädala-aruanne järeldab: “Põgenikud kannatavat ilmselt alatoitluse all, mis eriti väikelaste juures toob kaasa surmajuhtumeid.”116 Just vene rahvusest põgenike halba olukorda on kirjeldatud ka 10. detsembril 1943 – teistest rahvustest pikemalt põgenikelaagritesse jäävad venelased saavat liha asemel hobuseliha ning köögivilju, kuiv- ja tangaineid ja lastele mõeldud piima ei saa nad üldse (vt Tabel 2). Supp koosnes ainult rukkijahust ja kartulitest, oli madala rasvasisaldusega ja maitsetu ning ei sobinud väikelastele ja alaealistele, kes seetõttu haigestusid või surid.117

Tabel 2. Sõjapõgenike toidunorm nädalas Viljandi laagri olukorda kirjeldavast dokumendist (RA, ERA.R-819.1.4, f. 77).

Kogus Toiduaine Kalorid nädalas118 2000 g leib 4220 180 g rasva 1620 250 g liha (hobuse) 345 150 g kuivtoiduained (rukkijahu) (ei saa) 0 100 g suhkur 399 3500 g kartul 2614 1500 g aedvilja (ei saa) 0 3,5 l piima, 8. a (ei saa) 0

Kokku nädalas 9198 kcal Kokku päevas 1314 kcal

112 Kirjavahetus Martin Malvega, 5.–6. mai 2025. 113 Aga vt Viljandi sõjavangide hauatähiseid: RA, EFA.217.0.183431 ja RA, EFA.217.0.183432 ning võrdle nt Moosburgi vangilaagrisse maetute hauaplatside jaotust ja kuju: BArch N 1578-BILD-051-09. 114 Ojalo 2022, 144. 115 Vt ka Rahi-Tamm & Kuusik 2017, 127. 116 RA, ERA.R-819.1.4, f. 64. 117 RA, ERA.R-819.1.4, f. 72, 75. 118 Toidukoostise andmebaasi Nutridata andmete põhjal, https://tka.nutridata.ee/et/, 16.05.2025.

14

Kuna märgitud on ka leiva ja kartulite halba kvaliteeti, on Tabelis 2 esitatud päevased kalorid pigem kõrgemad kui see, mis tegelikult põgenike toidulauale jõudis. Mõõduka kehalise aktiivsuse puhul olid vanemad kui 3-aastased lapsed sellise kalorite hulga juures alatoidetud, kusjuures tuleb arvestada veel ka toidu toiteväärtust ning seda, et sülelapsi imetavad emad ei tarbinud tegelikult samuti piisavalt kaloreid.119 1. oktoobrist 1. detsembrini 1943 olla põgenikelaagrites surnud 241 venelast.120 Nagu ülal toodud, olid vene rahvusest põgenikud Paldiskis, Põllkülas, Kloogal ja Viljandis. 1. juunil 1944 saadetud telegrammis öeldakse, et vene evakueeritute laagris Eestis on olukord trööstitu ja et kohalikud administratiivvõimud peavad põgenikke “tüütuks katkuks” ning ei võta mingeid samme olukorra parandamiseks.121

Kuid mitte ainult alatoitumine polnud laagris viibinute üheks võimalikuks surmapõhjuseks. Saksa okupatsiooni ajal esines Viljandis mitmeid epideemiaid, näiteks 1941.–1942. aasta talvel tüüfuse ehk tähnilise soetõve epideemia.122 Seejärel levis tüüfus epideemiana üle Eesti.123 Sama epideemia tõttu oli Paldiski karantiinilaager kaks kuud suletud ning epideemia suremus olla mõnes maakonnas olnud 12%.124 23. novembril 1943 teatati, et Viljandi põgenikelaagris levis tähniline soetõbi, millesse oli haigestunud 18 inimest. Kuna laagri valve oli nõrk ning põgenikud käisid linna pealt ja kuni 10 km linnast asuvatest taludest toidukraami hankimas/kerjamas, tekitas see kohaliku tervishoiu eest vastutatavatel asutustele nakkushaiguse leviku osas muret.125 Vaadates tabelis 1 toodud andmeid, oli laagris 24. novembril 1065 inimest ning 22. detsembril 1041 inimest. Eeldades, et vahe tuleb sisse surmadest ja kuna 15. detsembril lisandus viis üle 60-aastast meest või naist, tähendaks, see et kuu aja jooksul suri umbes 29 inimest. See pole väga erinev Põllküla laagri suremusest, mille kohta nimekirjad säilinud.

Põllküla-Paldiski-Klooga laagrites esines lastel teistest haigustest näiteks rahhiiti ja muid ainevahetushäireid, erüsiipelit (roospõletik) ning meningiiti.126 EAÕK kirikuraamatu põhjal oli vaatlusalusel perioodil Viljandis sagedaseks surmapõhjuseks ka tuberkuloos.127 1944. aasta kevadel ja varasuvel levis Eestis taaskord tüüfus, aga anti teada ka marutaudi puhkemisest, sealhulgas Viljandi ümbruses.128 Ka pole selge, kas põgenikelaagri lapsed läksid 1944. aasta sundvaktsineerimise aktsiooni alla või mitte.129 Viimasel juhul võis suremus veelgi enam olla olnud mõjutatud nakkushaigustest. Vangilaagrite puhul on statistilised andmed näidanud, et suremus 1943. aasta lõpus levinud tüüfuse epideemia ajal oli näiteks Narva vangilaagris 10% ja

119 https://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/lapsed/laste-energia-ja-toitainete-vajadus, 16.05.2025. 120 RA, ERA.R-819.1.4, f. 72. 121 ЦАМО.500.12463.93, f. 1–2. 122 Hiio 2011, 194; Ojalo 2022, 144. 123 Hiio 2011, 199; Noormets 2002, 47. 124 Noormets, 2002, 47. 125 Saaremaal õigustati näiteks kahe hulkuva ja kerjava vene sõjapõgeniku mahalaskmist muuhulgas just sellega, et põgenikud levitavad tähnilist tüüfust (RA, ERA.R-819.1.4, f. 64). Ka on märkimisväärne, et 1942. aasta mais mõisteti Viljandi vangilaagri voorimees kaheksaks kuuks vangi, sest vahetas vangiga riideeseme toidu vastu ajal, mil laagris levis plekiline soetõbi. Viljandi voorimees sõjavangidega sahkerdamise pärast vanglasse. – Sakala (1878–1940), nr. 83, 30.05.1942, lk 2. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/05/30/9, 16.05.2025. Vt ka Noormets 2002, 309. 126 Raudalainen, T. 2014. Oma maa ubina äitsen: ingerisoomlased 20. sajandil. Tallinn: Argo, 343. 127 RA, EAA.1995.1.8. 128 Noormets 2002, 314. 129 Noormets 2002, 315.

15

Narva-Jõesuu vangilaagris 13%.130 Lõpliku vastuse laagri suremusest annaks kindlasti kalmistu arheoloogilised kaevamised ja informatsioon 1944. aasta põgenike arvude kohta.

Suremust saaks uurida ka kaude näiteks kirstude või naelade tellimuste põhjal, kuid uuritud ostulubade seas Viljandi põgenikelaager ei esinenud. Samas võidi naelad saada ERÜ abil, kes näiteks 1943. aasta oktoobris küsis nädala jooksul ostuluba suisa 11 kg naeltele.131 Ka võiks aidata puusepa arvete, tellimuste või ostulubade uurimine, kuid neid ei õnnestunud leida. 1942. aasta augustis kogutud andmete põhjal oli Viljandi vallas vaid üks tisleritöökoda Päeva talus, mida pidas Voldemar Kauge. Töölisi oli üks.132 20 aastat tegutsenud tisler täitis andmete kogumise ajal tellimusi vaid tsiviilelanikele.133 Pigem on tõenäoline, et arhailise ilmega kirste valmistas keegi laagris kohapeal – eriti kuna laagris oli sadakond täiskasvanut, kelle seas võis olla ka puuseppi. 1. märtsil 1943 Pärnusse viidute hulgas oli kaks puuseppa, üks treial ja üks tisler.134 Kokkuvõtvalt võib järeldada, et maetute ja sealjuures eriti laste surma põhjustasid tõenäoliselt alatoitumine ning põgenikelaagri väga halvad elamistingimused, mille tagajärjel levisid nakkushaigused.

Kalmistu kultuuriväärtuse hinnang

Esialgse hinnangu põhjal on tänaseks päästekaevatud veidi alla kolmandiku sellele kalmistule maetute säilmetest. Tegemist on ainsa tsiviilisikutest põgenike kalmistuga, mis on peale Eesti taasiseseisvumise algusaega avastatud. Veel enam – erinevalt Järveotsa kalmistutest oli teiste kalmistute puhul nende olemasolu ja ligikaudne asukoht teada. Kuna eksperdihinnangu raames oli võimalik kindlaks teha 155 isiku nime, kes Viljandi laagris põgenikuna viibisid, tuleb arvestada, et ellujäänud või maetute teised pereliikmed võivad nõuda oma omakeste säilmed tagasi.135 Sealjuures teeb olukorra keerulisemaks tänane poliitiline olukord, kus lisaks üksikisikutele tuleb selle kalmistu puhul arvestada niigi kriitiliste rahvusvaheliste suhetega Vene Föderatsiooniga ja sellega, et kalmistu uurimisel tehtud sammud on tavalisest suurema tähelepanu all.

Kalmistu kultuuriväärtuse hindamisel tuleb silmas pidada, et Teise maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute kalmistute aga ka varem teadmata põgenikelaagrite avastamine on Euroopas haruldane. Väheste või puuduvate kirjalike allikate puhul on rõhutatud arheoloogia olulisust minevikusündmuste uurimisel,136 aga ka inimõiguste rikkumiste, nt vangilaagrite uurimise tagajärjel tekkida võivate kaasuste juures.137 Vangi- ja põgenikelaagrisüsteemiga

130 Västrik & Maripuu 2006, 726. 131 vt RA, ERA.3142.2.147, Eesti Rahva Ühisabi palve Viljandi Maavalitsusele 3 kg naelte ostmiseks rindesõdurile saadetavate pakikeste pakkimiskastide kinnilöömiseks, 8.10.1943 ning sama kuupäevaga Ostuluba 2” naelte ostmiseks, lisaks ERÜ palve 9.10.1943 5 kg 2-tolliste naelte ostmiseks samaks otstarbeks, millele samal päeval anti luba osta 2 kg selliseid naelu. Ka palus ERÜ Viljandi Rahvaköök luba osta 3 kg naelu 15. oktoobril, mis anti samal päeval. 132 RA, ERA.3142.2.198. Kiri No 31/13675, 15.08.1942. 133 RA, ERA.3142.2.198. Kiri 7086 Ehitusosakonnast, 15.08.1942 134 RA, ERA.R-310.1.73, f. 109–109p. 135 Vrd nt Põllkülla Mälestushiis, mis õnnistati sisse 22. mail 2022. Põllkülas sai õnnistuse ingerisoomlasste mälestushiis. – Fennougria, 31.05.2022. fennourgria.ee/pollkulas-sai-onnistuse- ingerisoomlaste-malestushiis, 16.05.2025. 136 Persson, M. 2014. Materialising Skatås. Archaeology of a Second World War refugee camp in Sweden. – Ruin memories. Materialities, aesthetics and the archaeology of the recent past, eds. B. Olsen & Þ. Pétursdóttir, 435–461. Routledge: London, 438. 137 Hunter, J. & Simpson, B. 2007. Preparing the ground: archaeology in a war zone. – Forensic Archaeology and Human Rights Violations, ed. R. Ferillini, 266–292. Charles C. Thomas: Springfield, 268–270.

16

seonduvatest kalmistutest on eriti edukalt kujunenud Dawid Kobiałka projektid Poolas,138 kusjuures tema kaevatud isikud on hiljem ka individuaalselt (riiklikult) ümber maetud.139 Kalmistu säilitamise asemel kultuurimälestisena toetab laiem praktika Teises maailmasõja käigus hukkunud tsiviilisikute haudade ja luustike uurimist arheoloogiliste meetoditega ning uuringute lõppedes ümbermatmist tsiviilkalmistule, kust maetuid on tulevikus võimalik perekondade palvel ekshumeerida. Kalmistu säilitamine uuselamu rajooni keskel või uuselamute rajamine säilmetele pole eetiline.

Kokkuvõte

Kirjalike allikate, esemeleidude, orto- ja aerofotode, kaartide, fotode ning Teise maailmasõja kulu ja paigaloo põhjal on kalmistu AK31200 näol tegemist hiljemalt 1943. aasta jaanuari või septembri ja oktoobri vahel rajatud ja vähemalt 1944. aasta 28. juunini endise Eesti Kaitseväe laskemoonaladudes tegutsenud vene rahvusest põgenike laagri kalmistuga. Laagrisse oli paigutatud vähemalt 1065 isikut, kellest üle poole olid alla 15-aastased lapsed. Elamistingimuste ja alatoitumise tõttu oli laste suremus suur, mida toetavad nii kirjalikud allikad kui arheoloogilised kaevamised. Tõenäoliselt leidub kalmistu alal veel mitukümmend (laste) hauda. Vastavalt kogutud andmetele on kalmistuga seotud huvigrupiks Vene Föderatsiooni kodanikud või isikud, kes on sündinud tänase Vene Föderatsiooni alal, kelle arvamusega on oluline arvestada kalmistu küsimustes. Täpsemalt oli eksperdihinnangu käigus võimalik nimeliselt välja selgitada vähemalt 155 isikut, kelle omaksed võivad olla Viljandisse maetud, kuid neid on mõistagi veel.

Nende andmed on loetletud Lisades 3 ja 4 ning nende elulugude uurimine võib anda laagri kohta täiendavat informatsiooni. Kuna Sõjapõgenike Korraldamise Valitsus nõudis teateid laagrist telefoni teel iga päev ja kirjalikult iga nädala kohta kolmapäevaks,140 on kirjalikke allikad laagri kohta veelgi. Samuti õnnestus eksperdihinnangu koostamisel selgeks teha, et täiendavat infot on Saksa Riigiarhiivis,141 Läti Ajalooarhiivis142 ja Poolast Pilecki Instituudi arhiivis,143 kuid nimetatud säilikuid, ka digiteerituid saab külastada vaid kohapeal ja see pole käesoleva eksperdihinnangu raames võimalik. Samuti on tõenäoline, et Vene Föderatsiooni arhiivides on tallel asjakohaseid säilikuid, kuid nende uurimist raskendab Venemaa lähenemine Teise maailmasõjaga seotud arhiivallikatele, mille juurdepääs on ajutiselt või alatiselt piiratud või salastatud, aga ka hetkeline sõjalis-poliitiline olukord Euroopas.

138 Vt nt Kobiałka, D., Karski, K., Pawleta, M., Czarnik, M., Wysocka, J., Lynch, P., Michalski, M., Lokś, A., Rennwanz, J. & Góra, E. 2025. Restoring their Identity – Archaeology, Ethnography, and the Missing PoWs of Stalag VIII B (344) Lamsdorf. – Journal of Field Archaeology, 1–19. 139 Kobiałka, D. 2024. “We Found People...” – The Discovery, Research, Experiences and Artistic Documentation of Mass Graves from 1945 in Death Valley in Chojnice, Poland. – Journal of Contemporary Archaeology, 10, 310–327 ja ettekanne „An archaeology of mass crimes. The case of discovering 700 victims from the Second World War in Death Valley, Poland“ konverentsil Post-Medieval Archaeology Congress 2025 Lissabonis, 11.04.2025. 140 RA, ERA.R-937.1.1, f. 5. 141 Valiku viiteid leiab: Megargee, Overmans & Vogt 2022, 91, 119, 328. 142 LVVA.FP.1026.1.17. Unterbringung von ehemal. V.-Leuten (Geheimnisträger) und überlaufenden Feindagenten aus dem Bereich der H. Gr. Nord. Oberkommando H. Gr. “Nord” an Verbindungführer des SD z. H. Gr. Nord, 31.5.1944. 143 Archives of the Pilecki Institute, IP/Arch/7/35.8.9.2/290, Sprawdzenie Stalagu 332 w Viljandi (Estonia) w 1942/1943 r. Tom z dokumentami, https://archiwum.instytutpileckiego.pl/dlibra/publication/35316/edition/32560, 2.05.2025.

17

Kirjalikud allikad

Fondide loetelu144

EAA.1995 EAÕK Viljandi kogudus

EAA.M-765 Viljandi Rajooni TSN TK Põllumajandusinspektsioon

EFA.217 Eesti NSV Vabariiklik Komisjon saksa fašistlike sissetungijate ja nende kaasosaliste roimade ja nende poolt tekitatud kahjude uurimiseks [meediateek]

ERA.2985 Mustla Linnavalitsus

ERA.3142 Viljandi Maavalitsus

ERA.3174 Viljandi Vallavalitsus

ERA.3742 Viljandi Ringkonnakohtu Viljandi 1. jaoskonna kohtunik

ERAF.129SM ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon

ERAF.130SM ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon

*ERA.R-62 Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur

*ERA.R-64 Eesti Julgeolekupolitsei

*ERA.R-65 Kindralkomissar Tallinnas

ERA.R-310 Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar

ERA.R-360 Viljandi sõjavangide laager

ERA.R-819 Julgeolekupolitsei ja SD Komandör Eestis

ERA.R-937 Põllküla sõjapõgenike karantiin

*ERA.R-1426 Eesti Rahva Ühisabi, ERÜ Viljandi ringkonna fond

ЦАМО.500.12463 Reichsministerien und andere Behörden des deutschen Reiches

Arhiivallikad

RA, EAA.1995.1.8, Meetrikaraamat, 1939–1949, EAÕK Viljandi kogudus, RA, Tartu, Eesti.

RA, EAA.M-765.3.129a, leht 1, Viljandi rajooni Pinska, Verilaske, Uusna ja Mõnnaste külanõukogude skeemiline kaart, ca. 1950, M 1: 10000, RA, Tartu, Eesti. https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=232396, 10.05.2025.

RA, ERA.2985.2.37, Sisedirekdori, Viljandi Maavalitsuse ja Pärnu Piirkonnakomissaari ringkirjad ja teadaanded omamaiste ja sõjapõgenike registreerimise kohta koos kirjavahetusega samas küsimuses. Statistilised kuuaruanded linnaelanike arvu ning sõjapõgenike kohta, 23.01.1943– 25.02.1944, Mustla Linnavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3142.2.147, Isikute avaldused, tõendid ja load ehitusmaterjalide ostmiseks, 01.10.1943–31.03.1944, Viljandi Maavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

144 Tärniga on tähistatud need fondid, kust uuringu käigus asjakohaseid säilikud ei leitud.

18

RA, ERA.3142.2.198, Kirjavahetus ehitustegevuse, natsionaliseeritud kinnisvarade olukorra, sõjapõgenike majutamise ja teistes küsimustes. Valdades asuvate tisleritöökodade ja tislerite nimekirjad, 11.1941–31.03.1943, Viljandi Maavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3174.2.32, Kirjavahetus Viljandi tööametiga sõjapõgenikkude korraldamise valitsusega ja teiste asutustega elanike registreerimise ja sõjapõgenike arvele võtmise küsimustes; elanike nimekirjad ja aegunud isikutunnistused, 15.04.1943–17.03.1944, Viljandi Vallavalitsus, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.3742.2.669, Juurdlus Nõmm, Arnoldilt riietusesemete varguse kohta sõjapõgenike poolt,11.05.1943-12.07.1943, Viljandi Ringkonnakohtu Viljandi 1. jaoskonna kohtunik, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERAF.129SM.1.1320-1, LEPPIK Aleksander Ivan (1908). MIKOLAI Hans Hans (1917). NIIT Konstantin Georgi (1905). PARK Jaan Jaan (1892). PIIR Viktor Anna p. (1904). SAAR Osvald August (1917), ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon, RA, Tartu, Eesti.

RA, ERAF.130SM.1.1563-1, KINK Heino August (1916), ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon, RA, Tartu, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.73, Arbeitseinsatz der Kriegsgefangenen, 1941–1944, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.74, Arbeitseinsatz der Kriegsgefangenen, 1943–1944, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.142, Sõjavangide tööd, 1943, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-310.1.240, Sõjavangid, 1943, Pärnu-Viljandi Piirkonnakomissar, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-360.1.28, Sõjavangide nimekiri ja laagrijuhtide päevaaruandeid arvulise koosseisu kohta, Viljandi sõjavangide laager, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-819.1.4, Eesti Julgeolekupolitsei B III osakonna ja Tartu ning Narva Välisbüroo ettekanded ja aruanded evakueeritute ning sõjapõgenike kohta. Evakueeritute liikumisteede ja peatuskohtade kaart, 31.05.1943–30.12.1943, Julgeolekupolitsei ja SD Komandör Eestis, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.1, Sõjapõgenike Kondamise Valitsuse ringkirjad, 1943–1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.10, Laagrist väljasaadetud sõjapõgenike nimekirjad, 1943–1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

RA, ERA.R-937.1.12, Karantiinis viibinud sõjapõgenike nimekirjad, 1944, Põllküla sõjapõgenike karantiin, RA, Tallinn, Eesti.

ЦАМО.500.12463.93, Fernschreiben des Sicherheitsdienstes (SD) über die Lage der evakuierten Russen in den Flüchtlingslagern in Estland, 1.06.1944, Reichsministerien und andere Behörden des deutschen Reiches, ЦАМО, Moskva, Venemaa. https://wwii.germandocsinrussia.org/de/indexes/values/117976, 7.05.2025.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 1/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 1. 18. mai 2025 seisuga kaitse all olev kalmistuala. Allikas: Maa-amet.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 2/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 2. Tuule tn 6 asunud hoone, mille ruudukujulise valli edelakülje ja laagrit ümbritsenud kahekordse aia vahele kalmistu jäi. Matuste read on aerofotol jälgitavad. Aerofotol on kaks aiaosa – suurem laagripool ja sellest lõunas Loojangu tn 1 asunud hoone eraldi kolmnurkses siilus. Allikas: Maa- amet, ajalooline aerofoto, ID140048

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 3/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 3. Tuule 6 asunud hoone (roosa) ja kalmistu ajaloolisel, 1999. aasta aerofotol. Kalmistu on seda ümbritseva valli edelaküljel, paralleelselt laagrit ümbritseva topeltaiaga. Puuderida tähistab aia välimist perimeetrit. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, M 1:500.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 4/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 4. 1950. aasta fotoplaani katke. Tuule 6 asunud hoone tähistatud roosaga. Kalmistu on seda ümbritseva valli edelakülje ja sellega paralleelselt jooksvate aedade vahel. Allikas: Maa-amet, fotoladu, foto ID: 194483.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 5/5 Lisa 1. Joonised

Joonis 5. Krunt umbes 1950. aastal. Allikas: RA, EAA.M-765.3.129a.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 1/5 Lisa 2. Fotod

Foto 1. Laagri sissepääs 1944. aastal. Ees vasakul tänase Järveotsa pst 2 krundil seal veel hiljaaegu asunud hoone. Keskel laagri köök, paremal samuti kruntide arendamiseni alles asunud barakk, täna tõenäoliselt Tuisu 10. Selle taha kaugemale jääb kõnealune kalmistu. Allikas: RA, EFA.217.0.183425.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 2/5 Lisa 2. Fotod

Foto 2. Tuule tn 6 asunud hoone ja seda ümbritsenud vall. Kalmistu jääb tagumise valli taha. Allikas: RA, EFA.217.0.183412.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 3/5 Lisa 2. Fotod

Foto 3. Laagrit ümbritsenud aed. Allikas: RA, EFA.217.0.183409.

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 4/5 Lisa 2. Fotod

Foto 4. Laagrit ümbritsenud aed järvepoolses küljes. Täpne võttekoht teadmata. Allikas: RA, EFA.217.0.183419

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang 5/5 Lisa 2. Fotod

Foto 5. Uuringuala 2020. aasta kevadel peale vallide mahakaevamist. Roosaga Tuule tn 6 asunud krunt. Allikas: Maa-amet, kaldaerofoto, ID3156793, 2020-03-27.

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

1 Wesslekow Feodor 1898 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

2 Dimitrijew Igor 1926 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

3 Spiridonow Iwan 1888 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

4 Wassiljew Panfil 1896 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

5 Leschtschow Jakob 1872 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

6 Negudin Iwan 1926 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

7 Dimitriow Peter 1924 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

8 Zwetkow Iwan 1900 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

9 Jegorow Nikolai 1923 Talupoeg

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

10 Ignatjew Ilja 1875 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

11 Melnikowa Maria 1926 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

12 Jefimowa Maria 1903 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

13 Jefimowa Anna 1936 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 1/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

14 Jefimowa Nina 1938 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

15 Jefimowa Raja 1940 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

16 Ignatjew Feodosija 1877 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

17 Nikitina Jewdokia 1914 Tööline

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

18 Nikitin Peter 1935 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

19 Nikitina Ljusa 1938 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

20 Nikitin Schura 1939 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

21 Nikitina Walja 1942 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

22 Tschitschokina Aleksandra 1910 Kokk

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

23 Tschitschokina Maria 1934 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

24 Tschitschokina Walja 1939 Laps

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

25 Mjulerinen Olga 1916 Pole märgitud

Määrati: Flugplatz Abt. Landwirts. 2.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

26 Saizew Alexei 1902 Tisler

Määrati: Heeresunterkunftv erwaltung, Pernau. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 2/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

27 Tarakantschikow Iwan 1918 Treial

Määrati: Heeresunterkunftv erwaltung, Pernau. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

28 Antonow Wassili 1920 Lihunik

Määrati: Bes. Johanna Endrekson, Gem. Paikuse Dorf Riitawere, Hof Uuetoa. 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110-111

29 Maslenkow Wassili 1930 Pole märgitud

Määrati: Bes. Amalie Kallas, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "Küüsi". 6.3.43.

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

30 Jegorow Mihail 1899 Pole märgitud

Määrati: Bes. Amalie Kallas, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "Küüsi". 6.3.43.

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110

31 Silin Alexei 1929 Pole märgitud

Määrati: Bes. Antonie Aleksne u. Anna Hallap, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "V.-Rissi". 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

32 Jakowlew Mihail 1925 Talupoeg

Määrati: Bes. Antonie Aleksne u. Anna Hallap, Gem. Rajangu, Dorf Mõisaküla, Ges. "V.-Rissi". 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108-110

33 Ababkow Alexander 125 Parameedik

Määrati: Bes. Peter Tuim, Gem. Rajangu, Ges. Reose. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 3/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

34 Fomin Wiktor 1912 Kingsepp

Määrati: Liina Mäger, Gem. Sauga, Ges. "Saartsi", Adr. Sauga p.ag. "Ridalepa" Postf. 6.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 110-111

35 Stolarow/Stolerov Gregori/Grig ori 14.06.1925 Vene Talupoeg

Määrati: Bes. Heinrich Ora, Gem. Fennern, Dorf. Vihtra, Ges. Vihtra. 5.3.43. 1944. a Soo-Põhja, Tammsaare

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109, 111; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

36 Bystrow Wassili 1924 Rätsep

Määrati: Bes. Märt Järwe, Gem. Rajangu, Ges. Vanamõisa. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

37 Grischanin Mitjka 1915

Võllitegija (Schäftemach

er)

Määrati: Bes. Al- der Wunk, Ge. Audren, Dorf Aar, Ges. Saksa. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

38 Gawrilow Sergei 1925 Tööline

Määrati: Bes. Jaan Tomiste, Gem. Tõstamaa, Dorf Mönikste, Ges. Mönikste. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

39 Osimzow Pawel 1915 Pole märgitud

Määrati: Bes. Juhan Vomm, Gem. Sauga Dorf, Räägu, Ges. Villemi. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

40 Pogodin Alexander 1912 Pole märgitud

Määrati: Bes. Peeter Leppik, Gem. Sauga, Dorf Nurme, Ges. Reinu. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 4/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

41 Sorokin Mihael 1895 Puusepp

Määrati: Bes. Hendrik Tillart, Gem. Sauga, Dorf Nurme, Ges. Abrami. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

42 Spade Arnold 1927 Talupoeg

Määrati: Bes. Jaan Sarap, Gem. Saarde Dorf, Risti, Ges. Ulli 13 a. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

43 Uwarow Alexander 1927 Tööline

Määrati: Bes. Marie Sarap, Gem. Saarde, Dorf Risti, Ges. Ulli 13 b. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

44 Jefimow Leonti 1890 Puusepp

Määrati: Bes. Johan Kingola, Gem. Paikuse, Dorf Rütawere, Ges. Kingu. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109, 111

45 Postnow Alexei 1898 Pastor

Määrati: Bes. Kustaw Tohver, Gem. Tori, Ges. Tohera-Altpere. 5.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p, 111

46 Michailow Grigori 1917 Talupoeg

Määrati: Bes. Jaan Ojaäär, Gem. Are, Dorf, Salu, Ges. Saluoja. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109

47 Smetanin Stephan 1907 Tööline

Määrati: Bes. Jüri Sooper, Gem. Audern, Dorf Eassalu, Ges. Küti. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106, 108, 109p

48 Zwetkow Alexander 1924 Sepp Määrati: Ziegelei Sindi-Lodja. 4.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 5/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

49 Lissizen Felix 1909 Kokk

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109

50 Wassijew Andrei 1911 Masinist

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

51 Pawlow Wassili 1925

Mudellukksep p

(Modelschloss er)

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

52 Bereskin Winiamin 1913 Lukksepp

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p

53 Nikonow Nikolai 1875 Pole märgitud

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 110-111

54 Maximow Iwan 1923 Tööline

Määrati: Torfbetrieb Lavassaare Gem. Sauga. 3.3.43

22.2.1943- 1.3.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, nimekirja kontroll

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 106p, 108p, 109p, 111

55 Porfinow Iwan 1897 Pole märgitud 22.2.1943 Viljandis

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 109, 111

56 Jewdokimow Sergei Pole märgitud 18708

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Tori bei Axel Seimre. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

57 Iwanow Andrei Pole märgitud 18710

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Tahkuranna, Staatsgut Reiu. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 6/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

58 Jewdokimowa Maria Pole märgitud 18707

tsiviilsõjavang, määrati: nähe No 1. [Sergei Jewdokimow]. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

59 Iwanowa Maria Pole märgitud 18709

tsiviilsõjavang, määrati: nähe No 2. [Andrei Iwanow]. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

60 Klimowa Maria Pole märgitud 18703

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

61 Klimowa Jewdokia Pole märgitud 18702

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

62 Semjonowa Jewdokia Pole märgitud 18706

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

63 Nikiforowa Jewdokia Pole märgitud 18701

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

64 Filipowa Maria Pole märgitud 18700

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Sauga, Torfbetriet Lawassaare. 5.1.43 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 7/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

65 Dressler Wadim laps? Pole märgitud

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

66 Dressler Sergei laps? Pole märgitud

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

67 Dressler Natalia Pole märgitud 18704

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

68 Dressler Irina Pole märgitud 18705

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Pernau, Staatsgut Järweselja. 5.1.43. "befinden sich teil heute schon im Lager" 5.1.1943

Anti käsk viia Viljandist Pärnusse tsiviilisikutest sõjavangid

RA, ERA.R- 310.1.73, f. 186; RA, ERA.R- 310.1.74, f. 149

69 Petrova Valentine 34

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

70 Petrova Jekaterina 3

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 8/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

71 Suhovskaja Pelagaja 27

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

72 Suhovskaja Maria 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

73 Borisova Anna 46

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

74 Borisov Stepan 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

75 Borisov Ivan 12

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

76 Aleksejeva Aleksandra 32

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

77 Aleksejeva Valentina 3

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

78 Podgornaja Tatjana 28

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 9/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

79 Podgornaja Veera 6

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

80 Podgornie Viktor 5

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

81 Geisler Maria 23

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse, aga paluti suhtumise tõttu töölt eemaldada

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 159, 161p, 162

82 Romanova Jevdokia 49

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161p, 162

83 Romanova Anastasia 7

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

84 Grigorjeva Kristina 27

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161, 162

85 Grigorjeva Tamara 7

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

86 Grigorjev Vladimir 4

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 10/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

87 Aleksejeva/ Aleksijeva Anna 38

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

88 Romanova Aleksandra 20

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

89 Smirnova Anastasia 25

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161, 162

90 Smirnova Ludmilla 6

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

91 Smirnova Margarete 4

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

92 Titova/Didova Praskovja 52

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

93 Andrejeva Pelagia 12

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

94 Andrejeva Jekatorina 15

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 11/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

95 Harlamova Maria 24

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

96 Dorofajeva Jeogenia 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

97 Sinelnikova Anna 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

98 Abramova Tamara 23

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

99 Jupatova Nadeschda 19

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

100 Konstantinova Natalia 21

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

101 Konscheva/ Konseva Ljubov 22

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

102 Kurinova Valentina 20

tsiviilsõjavang, määrati: Pernauer Ziegelei-Sindi- Lodja, Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 161

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 12/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

103 Jegorova Tatjana 37

tsiviilsõjavang, määrati: Zentralkontor "Utiil", Pärnu. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

104 Danilova Tatjana 28.12.1901 42 Vene Talupoeg

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43. 4. oktoobril 1943 on talle sündinud tütar Nadežda, kes samuti Tahkusel elab 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

105 Danilova Anastasia 8 Vene

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43. 1944. aastal Anastasiat emaga koos loetletud pole 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

106 Danilova Evdokia 20.12.1931 13 Vene Talupoeg

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Fennern, Dorf Tahkuse, Gesinde Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162; RA, ERA.R- 310.1.240, f. 31

107 Tschihnova Jelisaveta 37

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Kaisma, D. Kaisma, Ges. Tidra. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158, 162

108 Martinova Anna 38

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, G. Sukapolli, J. Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 13/14

Nr Perekonnanimi Eesnimi Sünd Vanus Rahvus Amet Vangi nr Märkus Viljandis Mis Viide

109 Martinova Valentina 7

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, G. Sukapolli, J. Sepa. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

110 Vassiljeva Jeodokia 17

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, Gesinde Vanatare, J. Kõiv. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

111 Vassiljeva Tatjana 7

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu, Gesinde Vanatare, J. Kõiv. 27.4.43 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

112 Minin Ivan 1926

tsiviilsõjavang, määrati: Gem. Rajangu. Aprillis 1943 24.4.1943

Viidi Viljandist Pärnusse

RA, ERA.R- 310.1.74, f. 158p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 3. 1943. aastal Viljandi laagris viibinud põgenikud 14/14

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

1 Schimkow Anton 1897 Vene 25 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

2 Kasow Feodor 1907 Vene 93 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

3 Schulaew Sahar 1913 Vene 61 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

4 Tubow Sergei 1916 Vene 60 23.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 25

5 Korenev Akulina 1890 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

6 Korenev Raissa 1933 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

7 Ignaškin Evdokia 1914 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

8 Bogdanov Nikolai 1892 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

9 Efremov Sinaida 1927 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

10 Efremov Elisaveta 1922 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 1/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

11 Ivanetš Ekaterina 1925 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

12 Ivanetš Anna 1922 Vene 25.02.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Wiljandi sõjapõgenikkude karanteeni saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 29

13 Mitrejewa Ekaterina 1883 Vene 60 n 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

14 Mitrejewa Anna 1930 Vene 13 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

15 Antonina Praskovja 1900 Vene 43 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

16 Antonina Ekaterina 1923 Vene 20 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

17 Antonina Peeter 1929 Vene 14 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

18 Antonina Tatjana 1930 Vene 13 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

19 Staratuptsewa Akulina 25.11.1916 Vene 27 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

20 Staratuptsewa Sergei 25.09.1914 Vene 29 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 2/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

21 Staratuptsewa Aleksei 1923 Vene 20 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

22 Klõtskowa Tatjana 1900 Vene 43 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

23 Klõtskowa Iwan 1903 Vene 40 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

24 Klõtskowa Aleksei 1900 Vene 43 M 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

25 Klõtskowa Aleksandra 1926 Vene 17 N 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

26 Klõtskowa Iwan 1931 Vene 12 9-14 L 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

27 Klõtskowa Nikolai 1936 Vene 7 6-8 1.03.1944

S. K. V. Põllküla laagrist Viljandi laagri oma perekondade juurde saadetud wene sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.12, f. 33

28 Korobanow Mihail 6.11.1879 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

29 Korobanow Anastasia 6.10.1883 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

30 Korobanow Maria 12.02.1925 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 3/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

31 Korobanow Wassili 1910 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud; jäi ajutiselt Põllküla haiglasse 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

32 Korobanow Weera 1917 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

33 Korobanow Aleksei 1942 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud. Galina Korobanow, s. 1940 on ainult RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

34 Wassiljew Praskowja 28.5.1891 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

35 Wassiljew Mihail 21.11.1930 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

36 Samsonow / Samsonova Ekaterina 24.2.1900 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

37 Samsonow Sergei 3.6.1929 Vene

4.05.1944 Põllküla barakis nr 2, Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud

28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 100

38 Hwatskow / Hvaskow Ivan 1899 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

39 Hwatskow / Hvaskow Ksenija 1899 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 4/5

Nr Perekonnanim i Eesnimi Sünd Rahvus Märkus Viljandis Mis Viide

40 Hwatskow / Hvaskow Maria 1904 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

41 Hwatskow / Hvaskow Nadežda 1929 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

42 Hwatskow / Hvaskow Irina 1884 Vene

Dok. puuduvad; 4.05.1944 Põllküla barakis nr 1 Tamsalust Põllküla karanteeni saadetud 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud

RA, ERA.R-937.1.10, f. 32; RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p

43 Hwatskow / Hvaskow Aleksei 1931 Vene

Dok. puuduvad. Alekseid RA, ERA.R-937.1.12, f. 102p märgitud pole, aga on Ivan, s. 1926 28.06.1944

SKW Põllküla karanteenist Wiljandi laagrisse edasisaatmiseks Saksamaale saadetud sõjapõgenikud RA, ERA.R-937.1.10, f. 32

Kalmistu (reg. nr AK31200) eksperdihinnang Lisa 4. 1944. aastal Viljandis laagris viibinud põgenikud 5/5