Kiri

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

IV PLANEERIMISLAHENDUS

1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIMINE

Detailplaneeringuga moodustatakse kinnistule 31 erinevate sihtotstarvetega krunti:

 22 hoonestatavat segasihtotstarbega -äri/tootmismaa- krunti;

 6 tootmismaa krunti puurkaevu, pumplate ja alajaamade jaoks;

 2 transpordimaa-sihtotstarbega krunti: perspektiivse kogujatee ja eraldi liiklusmaakrunt

siseliikluseks tehnokommunikatsioonide paigaldamiseks jaoks;

 1 üldmaakrunt.

Elamute rajamine mürarohkesse ja miljööliselt mittesobivasse piirkonda ei ole põhjendatud.

Krunte ühendab kvartalisisene tee koos liiklusmaale rajatavate krunte teenindavate tehnovõrku-

dega.

Vajadusel, juhul kui soovitakse suuremat krunti kui detailplaneeringus ette nähtud, on võimalik

moodustada lihtmenetlusega (ilma detailplaneeringuta) suuremaid maaüksusi naaberkruntide

liitmise teel vallavalitsuse nõusolekul.

Andmed kruntide kohta vt. tabel nr.2 KRUNTIDE MOODUSTAMINE (joonisel nr.3).

PLANEERITAVA ALA MAA BILANSS

tähis maakasutuse sihtotstarve pindala m² %

Ä ÄRIMAA 72912 35,7

Th TOOTMISMAA 72912 35,7

L TRANSPORDIMAA 51 449 25,3

T TOOTMISMAA 4046 2,0

Ü ÜLDMAA 2647 1,3

KOKKU 203 967 100%

2. HOONESTUSKAVA

Alale on planeeritud rajada logistikakeskus, kus erinevate suurustega krundid võimaldavad neid

kasutusele võtta erinevate vajadustega hulgikaubanduse või vahendustegevusega tegelevatel et-

tevõtetel või rajada tootmisettevõtteid. Kuna hetkel ei ole konkreetseid lao- ja tootmishoonete

tehnoloogilisi ega ehituslikke visioone veel välja töötatud, siis tuleb iga konkreetse objekti ehi-

tamiseks taotleda vallavalitsuselt projekteerimistingimused, koostada eskiisprojekt.

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Planeeritud hooned võivad olla ühe ja kahekorruselistena metall-viilhalli-tüüpi või kiviehitistena.

Planeerimisprojektiga on ette nähtud hoone suurimaks lubatud kõrguseks 12m planeeritavast

maapinnast, suurimaks lubatud korruselisuseks 2, katusekaldeks 0° – 30°, katuseharja suunaks

paralleelne või risti kinnistu piiriga. Lubatud 2 korrust on arvestusega, et tööstus- või äri-

hoone korruse kõrguseks on 6m, 12m kõrgusesse hoonesse on võimalik paigutada ka 3 4m

kõrgust korrust või 4 3m kõrgus korrust. Planeerimislahendus võimaldab ehitada seega

max 12m kõrguste hoonet, kuid hoone brutopind ei tohi ületada ehitusõiguses määratut.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Eskiisprojektid kooskõlas-

tada vallavalitsusega. Välisviimistluses kasutada rahulikke värvitoone, lubamatu on intensiivtoo-

nide ja liiga kirevate värvitoonide kasutamine fassaadiviimistluses intensiivse liiklusega maantee

ääres.

4. KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSED

Piirangud ja servituutide seadmise vajadus on ära toodud tabelis nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕI-

GUS (joonistel nr. 3 ja 4).

5. HEAKORRASTUS JA HALJASTUS

Kruntide piirdeks on planeeritud kuni 2m kõrgune metallvõrkpiire, mille äärde on võiks istutada

dekoratiivpuid ja –põõsaid piirkonna haljastamiseks. Iga krundi hoonestamise ja haljastuse la-

hendus esitatakse konkreetse ehitusprojektiga. Piirete joonised eelnevalt eskiisi staadiumis koos-

kõlastada valla arhitektiga.

Kruntidel on ette nähtud koht olme- ja tootmisprügi konteineritele. Soovituslikult tuleks prügi-

konteinerite paik ehitada varikatusega ja piirdega, mille värav oleks vajaduse korral lukustatav

või rajada prügi sorteerimine ja ..hoonete mahus. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi

äraveo.

Osadele kruntidele on ette nähtud kõrghaljastuse kohustuslik rajamine vt. joonised 3 ja 4 tabelis

nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS.

Soovituslikult on taimed valitud arvestades hoonete arhitektuuri ja maa-ala sihtotstarvet (tege-

mist on ärimaaga, kus õhusaastatus võib olla tihedama liikluse tõttu suurem kui elamurajoonis):

A) Idapoolse kvartali tee äärde planeeritud puudena kasutada harilikku jalakat (Ulmus glabra) –

tolmupüüdmise võime (23 kg/tolmu vegetatsiooniperioodil). Suuremad püütavad tolmukogused

on 30 kg ümber.

B)Ülejäänud planeeritud puudena kasutada harilikku pärna (Tilia cordata). Kasutada võib ka

paplit kui üht parimat õhupuhastajat, kuid sellisel juhul tuleb istutada üksnes isastaimi, vältimaks

massilist viljade lendlemist.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Juurdepääs kruntidele on planeeritud esialgu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt T-2 lisara-

jaga kuni kogujatee väljaehitamiseni. Vastavad tööprojektid tuleb koostada ja kooskõlastada

eraldi.

Territooriumil toimub liiklus ringliiklusena ümber kruntide, konkreetsed juurdepääsud kruntidele

täpsustatakse ehitusprojektiga.

Ohutuks liiklemiseks on planeeritud kogujatee ja juurdepääsutee ristumistele nähtavuskolmnur-

gad 15x160m ja juurdepääsuteede ristmikel vastavalt 8x160m, kusjuures viimasel on kõrvalteel

liiklusmärk „peatu ja anna teed“. Nähtavuskolmnurkade alades ei või olla nähtavust piiravaid

takistusi ja istutatav haljastus ei või kasvada kõrgemaks kui 0,4m.

Kergliiklustee ristumisel kogujateega on nähtavuskolmnurk 10x75m.

Parkimine on ette nähtud omal krundil. Teed ja platsid asfalteeritakse ning varustatakse valgus-

tusega.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

7. TULEOHUTUSABINÕUD

Detailplaneerimisprojektis on igale krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab hoonete ehi-

tamise ühekorruselistena TP3 ja kahekorruselistena TP2-TP1. Iga hoone ehitusprojekt tuleb

kooskõlastada Päästeametiga. Väline tuletõrjevesi saadakse rajatavatest tuletõrjevee-mahutitest

vt.ptk. Veevarustus ja kanalisatsioon

Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest.

Hoonete vähim tulepüsivusklass vt tabel nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS (joonistel nr.3 ja 4).

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

IV INSENERVÕRKUDE LAHENDUS

1.ELEKTRIVARUSTUS

1.1.Üldosa

Elektrivarustuse osas on määratud planeeritava ala vajalik ligikaudne tarbimisvõimsus. Pla-

neeritava maa-ala elektrienergiaga varustamiseks on Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Tallinn-

Harju Piirkond väljastanud tehnilised tingimused nr.32288-1, 22.12.2003. Vastavuses tehni-

liste tingimustega on määratletud teede ääres 0,4kV jaotusvõrgu, sidekanalisatsiooni ja täna-

vavalgustuse kaablite kulgemise asukohad. Ette on nähtud omaette kinnistud alajaamadele

jaotuspunktile.

1.2.Planeeritav elektrivarustus

Planeeritava maa-ala elektrivarustus on lahendatud vastavuses Eesti Energia AS Jaotusvõrgu

Tallinn-Harju piirkonna poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr.32288-1, 22.12.2003.

Vastavalt eelpoolnimetatud tehnilistele tingimustele on planeeritaval maa-alal ette nähtud jao-

tuspunkt ja kaks alajaama planeeritavate kinnistute toiteks. Planeeritaval maa-alal on ette näh-

tud moodustada 22 ärilise ja tootmissihtotstarbega kinnistut vajalike juurdekuuluvate insener-

varustuse kommunikatsioonidega. Eeldatav minimaalne tarbimisvõimsus planeeritaval maa-

alal on 1400kW, milline võib kaugemas perspektiivis suureneda. Tarbijate peakaitse suurus

on planeeritud keskmiselt 3x125A. Planeeritaval maa-alal on moodustatud kaks kinnistut jao-

tuspunkti ja betoonkorpusega trafoga alajaamade (tüüp HEKA 2SB, 24/0,4kV, transformaato-

ritega 10/0,4kV, 500kVA) väljaehitamiseks.

Vastavalt tehnilistele tingimustele saab jaotuspunkt toite Jüri tehnopargile ette nähtud Jüri

10kV alajaama erinevatest sektsioonidest kahe kaabelliini kaudu. Kasutada 24kV isolatsioo-

niga kaableid ristlõikega A 3x240mm2. Kaabeldus toimub mööda riigimaantee serva selleks

ette nähtud alal. Liinide trassi ja elektrivarustuse skeem vt. joonis nr.4a. Liinide ristumine

Tartu maanteega toimub vastavalt Maanteeametiga kooskõlastatud asukohas. Planeeritaval

maa-ala on kaablite paigaldamiseks ette nähtud vajalikud paigaldustsoonid ja esialgsed liitu-

miskappide asukohad. Tarbijate toiteliinid paigaldada maakaabliga AXPK või samaväärsega

ringtoite süsteemis. Kaablite paigaldussügavus haljasala all ja kõnnitee all on 0,7m ja sõidutee

all 1,0m sõidutee pinnast. Kaablid sõidutee all kaitsta paksuseinalise plastmasstoruga. Tran-

siitkapid ja liitumiskilbid paigaldatakse tarbijate kinnistute piirile, ustega tee poole. Kaablite

ristlõiked ja transiitkappide ning liitumiskilpide asukahad täpsustatakse tööjooniste staadiu-

mis.

Peale kinnistutel vajalike elektrivõimsuste täiendavat täpsustamist Eesti Energia AS projek-

teerib ja ehitab välja 10/0,4kV alajaamad ja vajaliku jaotusvõrgu.

1.3.Tänavavalgustus

Planeeritaval maa-alal on kavandatavatel teedel ja tänavatel tänavavalgustus ette nähtud. Tee-

de ja tänavate äärsetel aladel on planeeritud vajalikud paigaldustsoonid tänavavalgustuse pos-

tide ja toiteks maakaablite paigaldamiseks. Valgustuseks kasutada naatriumlampidega valgus-

teid tsingitud metallmastidel. Hilisemal insenervõrkude projekteerimisel on vajalik lahendada

ka tööprojektide mahus tänavavalgustuse osa.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

2.SIDEVARUSTUS

2.1.Üldosa

Planeeritaval maa-alal sidevarustus käesoleval ajal puudub. Sidevarustuse lahendamiseks on

Elion Ettevõtted AS (end. AS Eesti Telefon) väljastanud telekommunikatsioonialased tehnili-

sed tingimused nr.2339528, 08.04.2003.a. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritaval

maa-alal ette nähtud sidekanalisatsioon ja Tallinn-Tartu maantee äärses tsoonis piiritlus-

jaotuskapp. Planeeritud piiritlus-jaotuskapp ühendatakse Vana-Aavikul asuva kaablijaotuska-

piga JRI 114.

2.2.Planeeritav sidevarustus

Planeeritava maa-ala sidevarustuse lahendamiseks on AS Eesti Telefon väljastanud telekom-

munikatsioonialased tehnilised tingimused nr.2339528. Vastavalt tehnilistele tingimustele on

Tallinn-Tartu maantee äärses tsoonis ette nähtud piiritlus-jaotuskapp. Planeeritu piiritlus-

jaotuskapist nähakse ette maakaabli trass Vana-Tartu maantee äärses Vana-Aavikul asuva

kaablijaotuskapini JRI 114. Planeeritaval maa-alal on ette nähtud välja ehitada sidekanalisat-

sioon või maakaablite võrk kuni iga kinnistuni. Side kanalisatsiooni väljaehitamiseks on pla-

neeritaval maa-alal teedeäärses tsoonis ette nähtud vajalikud trasside paigaldamise tsoonid.

Sidelahenduse rajamiseks on vajalik hiljem võtta uued konkreetsed tehnilised tingimused.

3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Hetkel planeeritaval maa-alal veevarustuse ja kanlisatsiooni torustikud puuduvad. Antud piir-

konnas on ol.olev põllumajandusdrenaazi süsteem, mis loetakse küll amortiseerunuks, kuid

mille otsest likvideerimist tuleb vältida. Hoonete alla jäävad kollektorid tuleb ümber tõsta ja

ühendada planeeritud sadevete torustikuga.

3.1.VEEVARUSTUS

Moodustavatest kinnistutest vajab tarbevett ainult Langemaa MÜ kinnistute veevarustus on

lahendatud planeeritud puurkaevu baasil. Perspektiivselt on ettenähtud võimalus ringistada

Aaviku küla ol.oleva puurkaevuga (Kat nr.11588) baasil

Veevajadus:

Kuna on tegemist ärimaa kinnistutega, ja hetkel puudub ülevaade plaanitavast hoonestusest,

täpsustatakse tarbevee vajadus peale konkreetsete hoonestus projektide valmimist. Esialgne

tarbevee vajadus moodustatavatele kinnistutele oleks 5,2m3/h

Tulekustutusvesi:

Tulekustutusvee tarbeks on projekteeritud tulekustutusveemahutid kolme kohta 2x54m3. Ar-

vutuslik tulekustutusvee vajadus on 5 l/s 3 tunni vältel. Tulekustutusveemahutite juurde raja-

da soojustatud tuletõrjeveevõtukaevud.

Rajatavad torustikud:

Torustikud rajada PE PN10 plasttorudest, rajamissügavusega 1,8m. Kinnistuühenduste dia-

meetrid ja täpne asukoht täpsustada peale konkreetsete hoonestus projektide valmimist.

Ühendused kinnistutele rajada PE PN10 veetorudest ja piirile paigaldada ISO9001 kvaliteedi

nõuetele vastav sulgarmatuur.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

Kvartali siseselt on planeeritud rajada ca 1400m d110mm; 300m d63mm tänavatorustikku

koos vajaliku sulgarmatuuri ja tuletõrjeveemahutitega. Paerspektiivse magistraalliini d110mm

pikkus Aaviku külas asuvast puurkaevust planeeritava maa-alani on ca 650m.

Planeeritud puurkaev-pumbamaja tarbeks tuleb tellida eraldi projekt.

3.2.KANALISATSIOON

Tsentraalne kanalisatsioon planeeritaval maa-ala puudub. Perspektiivis on ette nähtud olme-

reoveed pumbata Aaviku küla isevoolsesse DN150 torustikku, mis on lahendatud “Rae valla

asulate kanaliseerimise variantide võrdlus” OÜ projektkeskus Töö nr.99110 Ajutiselt, kuni

Aaviku külas asuva eelvoolu valmimiseni on planeeritava ala olmereovete kanaliseerimine

lahendatud individuaalsete kogumismahutite baasil.

Samuti puudub antud piirkonnas sadevete kanalisatsioon. Sajuvete ja drenaazvete kanalisee-

rimisel on eelvooluks antud piirkonnas asuvad kraavid. Kraavid tuleb korrastada ja vajadusel

süvendada.

Olemasolevad drenaažtorud on küll vanad ja loetakse amortiseerunuks, kuid nende likvidee-

rimisega võib kaasneda madalamate kruntide perioodiline liigniiskus. Seepärast tuleks nende

otsest likvideerimist vältida ja ehitiste alla jäävad torustikud ümber tõsta ning ühendada sade-

veekanalisatsiooni.

Tulenevalt planeeritava maa-ala reljeefist ei ole võimalik MÜ siseselt olmereovett isevoolselt

kanaliseerida, seepärast on lisaks põhi kanalisatsiooniülepumplale (PKP-1 tootlikkusega ca

5,2m 3 /h – pumpab reoveed Aaviku külla) ette nähtud paigaldada veel kaks

kanalisatsiooniülepumplat (PKP-2 ja PKP-3 tootlikkusega ca 2,0m 3 /h). Pumplateks kasutada

PA-VE reovete pumplaid.

Rajatavad torustikud:

Tänava torustikud monteerida plastkanalisatsioonitorudest d160, d250, d315 ja varustada

plastist teleskoopsete kanalisatsiooni kontrollkaevudega. Torustikud ning kaevud paigaldada

killustik alusele. Survetrassid monteerida plastsurvetorudest PN10 läbimõõduga d75 ja d90.

Torustik rajamissügavusege on 1,8m paigutada liiv alusele.

Kvartali siseselt on planeeritud rajada ca 1200m d160mm isevoolset olmereovete

kanalisatsiioni torustikku ja ca 500m d75mm survekanalisatsiooni torustikku, koos kaevude

ning vajalike pumplatega. Magistraalliini d90mm pikkus PKP-1’st Aaviku külas asuva pers-

pektiivse isevoolse reovetetorustikuni on ca 800 m. Enne survekanalistsiooni juhtimist ise-

voolsesse kanalistsiooni tuleb mpaigaldada energiakustutuskaevud.

Samuti on kvartali siseselt planeeritud rajada, ca 1400m d250 ja 170m d315 isevoolset sade-

veekanalisatsiooni torustikku, koos kaevude ja kraavi laskudega.

Ühendused kinnistutele rajada plastkanalisatsioonitorudest ja piirile paigaldada

reovetekanalistsiooni ühendusele kontrollkolmik või –kaev; sajuvete ühendusele kotiga plast-

kaev.

4. GAASIVARUSTUS

Käesoleval ajal on gaasiühendusega liitumine ei ole võimalik seoses torustike suhteliselt kau-

gel paiknemisega planeeringualast. Kuid läbirääkimised gaasivarustuse saamiseks gaasiette-

võtte ja arendaja vahel on käimas. Vastavate torustike paigaldamiseks on liiklusmaa planee-

rimisel arvestatud.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

5. SOOJAVARUSTUS

Esialgselt on hoonete soojavarustus planeeritud kergel kütteõlil köetavate kateldega või elekt-

riküttel. Kuna hetkel ei ole konkreetseid lao- ja tootmishoonete tehnoloogilisi ega ehituslikke

visioone veel välja töötatud, siis tuleb iga konkreetse objekti ehitamiseks koostada eskiispro-

jekt mille koosseisus on ka arvutuslikud energiavajadused (kütte-, elekter, vesi jms) ning

keskkonnaosa (saastearvutus, jäätmed jms).

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

IV PLANEERIMISLAHENDUS

1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIMINE

Detailplaneeringuga moodustatakse kinnistule 31 erinevate sihtotstarvetega krunti:

 22 hoonestatavat segasihtotstarbega -äri/tootmismaa- krunti;

 6 tootmismaa krunti puurkaevu, pumplate ja alajaamade jaoks;

 2 transpordimaa-sihtotstarbega krunti: perspektiivse kogujatee ja eraldi liiklusmaakrunt

siseliikluseks tehnokommunikatsioonide paigaldamiseks jaoks;

 1 üldmaakrunt.

Elamute rajamine mürarohkesse ja miljööliselt mittesobivasse piirkonda ei ole põhjendatud.

Krunte ühendab kvartalisisene tee koos liiklusmaale rajatavate krunte teenindavate tehnovõrku-

dega.

Vajadusel, juhul kui soovitakse suuremat krunti kui detailplaneeringus ette nähtud, on võimalik

moodustada lihtmenetlusega (ilma detailplaneeringuta) suuremaid maaüksusi naaberkruntide

liitmise teel vallavalitsuse nõusolekul.

Andmed kruntide kohta vt. tabel nr.2 KRUNTIDE MOODUSTAMINE (joonisel nr.3).

PLANEERITAVA ALA MAA BILANSS

tähis maakasutuse sihtotstarve pindala m² %

Ä ÄRIMAA 72912 35,7

Th TOOTMISMAA 72912 35,7

L TRANSPORDIMAA 51 449 25,3

T TOOTMISMAA 4046 2,0

Ü ÜLDMAA 2647 1,3

KOKKU 203 967 100%

2. HOONESTUSKAVA

Alale on planeeritud rajada logistikakeskus, kus erinevate suurustega krundid võimaldavad neid

kasutusele võtta erinevate vajadustega hulgikaubanduse või vahendustegevusega tegelevatel et-

tevõtetel või rajada tootmisettevõtteid. Kuna hetkel ei ole konkreetseid lao- ja tootmishoonete

tehnoloogilisi ega ehituslikke visioone veel välja töötatud, siis tuleb iga konkreetse objekti ehi-

tamiseks taotleda vallavalitsuselt projekteerimistingimused, koostada eskiisprojekt.

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Planeeritud hooned võivad olla ühe ja kahekorruselistena metall-viilhalli-tüüpi või kiviehitistena.

Planeerimisprojektiga on ette nähtud hoone suurimaks lubatud kõrguseks 12m planeeritavast

maapinnast, suurimaks lubatud korruselisuseks 2, katusekaldeks 0° – 30°, katuseharja suunaks

paralleelne või risti kinnistu piiriga. Lubatud 2 korrust on arvestusega, et tööstus- või äri-

hoone korruse kõrguseks on 6m, 12m kõrgusesse hoonesse on võimalik paigutada ka 3 4m

kõrgust korrust või 4 3m kõrgus korrust. Planeerimislahendus võimaldab ehitada seega

max 12m kõrguste hoonet, kuid hoone brutopind ei tohi ületada ehitusõiguses määratut.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Eskiisprojektid kooskõlas-

tada vallavalitsusega. Välisviimistluses kasutada rahulikke värvitoone, lubamatu on intensiivtoo-

nide ja liiga kirevate värvitoonide kasutamine fassaadiviimistluses intensiivse liiklusega maantee

ääres.

4. KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSED

Piirangud ja servituutide seadmise vajadus on ära toodud tabelis nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕI-

GUS (joonistel nr. 3 ja 4).

5. HEAKORRASTUS JA HALJASTUS

Kruntide piirdeks on planeeritud kuni 2m kõrgune metallvõrkpiire, mille äärde on võiks istutada

dekoratiivpuid ja –põõsaid piirkonna haljastamiseks. Iga krundi hoonestamise ja haljastuse la-

hendus esitatakse konkreetse ehitusprojektiga. Piirete joonised eelnevalt eskiisi staadiumis koos-

kõlastada valla arhitektiga.

Kruntidel on ette nähtud koht olme- ja tootmisprügi konteineritele. Soovituslikult tuleks prügi-

konteinerite paik ehitada varikatusega ja piirdega, mille värav oleks vajaduse korral lukustatav

või rajada prügi sorteerimine ja ..hoonete mahus. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi

äraveo.

Osadele kruntidele on ette nähtud kõrghaljastuse kohustuslik rajamine vt. joonised 3 ja 4 tabelis

nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS.

Soovituslikult on taimed valitud arvestades hoonete arhitektuuri ja maa-ala sihtotstarvet (tege-

mist on ärimaaga, kus õhusaastatus võib olla tihedama liikluse tõttu suurem kui elamurajoonis):

A) Idapoolse kvartali tee äärde planeeritud puudena kasutada harilikku jalakat (Ulmus glabra) –

tolmupüüdmise võime (23 kg/tolmu vegetatsiooniperioodil). Suuremad püütavad tolmukogused

on 30 kg ümber.

B)Ülejäänud planeeritud puudena kasutada harilikku pärna (Tilia cordata). Kasutada võib ka

paplit kui üht parimat õhupuhastajat, kuid sellisel juhul tuleb istutada üksnes isastaimi, vältimaks

massilist viljade lendlemist.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Juurdepääs kruntidele on planeeritud esialgu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt T-2 lisara-

jaga kuni kogujatee väljaehitamiseni. Vastavad tööprojektid tuleb koostada ja kooskõlastada

eraldi.

Territooriumil toimub liiklus ringliiklusena ümber kruntide, konkreetsed juurdepääsud kruntidele

täpsustatakse ehitusprojektiga.

Ohutuks liiklemiseks on planeeritud kogujatee ja juurdepääsutee ristumistele nähtavuskolmnur-

gad 15x160m ja juurdepääsuteede ristmikel vastavalt 8x160m, kusjuures viimasel on kõrvalteel

liiklusmärk „peatu ja anna teed“. Nähtavuskolmnurkade alades ei või olla nähtavust piiravaid

takistusi ja istutatav haljastus ei või kasvada kõrgemaks kui 0,4m.

Kergliiklustee ristumisel kogujateega on nähtavuskolmnurk 10x75m.

Parkimine on ette nähtud omal krundil. Teed ja platsid asfalteeritakse ning varustatakse valgus-

tusega.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

7. TULEOHUTUSABINÕUD

Detailplaneerimisprojektis on igale krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab hoonete ehi-

tamise ühekorruselistena TP3 ja kahekorruselistena TP2-TP1. Iga hoone ehitusprojekt tuleb

kooskõlastada Päästeametiga. Väline tuletõrjevesi saadakse rajatavatest tuletõrjevee-mahutitest

vt.ptk. Veevarustus ja kanalisatsioon

Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest.

Hoonete vähim tulepüsivusklass vt tabel nr.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS (joonistel nr.3 ja 4).

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

IV INSENERVÕRKUDE LAHENDUS

1.ELEKTRIVARUSTUS

1.1.Üldosa

Elektrivarustuse osas on määratud planeeritava ala vajalik ligikaudne tarbimisvõimsus. Pla-

neeritava maa-ala elektrienergiaga varustamiseks on Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Tallinn-

Harju Piirkond väljastanud tehnilised tingimused nr.32288-1, 22.12.2003. Vastavuses tehni-

liste tingimustega on määratletud teede ääres 0,4kV jaotusvõrgu, sidekanalisatsiooni ja täna-

vavalgustuse kaablite kulgemise asukohad. Ette on nähtud omaette kinnistud alajaamadele

jaotuspunktile.

1.2.Planeeritav elektrivarustus

Planeeritava maa-ala elektrivarustus on lahendatud vastavuses Eesti Energia AS Jaotusvõrgu

Tallinn-Harju piirkonna poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr.32288-1, 22.12.2003.

Vastavalt eelpoolnimetatud tehnilistele tingimustele on planeeritaval maa-alal ette nähtud jao-

tuspunkt ja kaks alajaama planeeritavate kinnistute toiteks. Planeeritaval maa-alal on ette näh-

tud moodustada 22 ärilise ja tootmissihtotstarbega kinnistut vajalike juurdekuuluvate insener-

varustuse kommunikatsioonidega. Eeldatav minimaalne tarbimisvõimsus planeeritaval maa-

alal on 1400kW, milline võib kaugemas perspektiivis suureneda. Tarbijate peakaitse suurus

on planeeritud keskmiselt 3x125A. Planeeritaval maa-alal on moodustatud kaks kinnistut jao-

tuspunkti ja betoonkorpusega trafoga alajaamade (tüüp HEKA 2SB, 24/0,4kV, transformaato-

ritega 10/0,4kV, 500kVA) väljaehitamiseks.

Vastavalt tehnilistele tingimustele saab jaotuspunkt toite Jüri tehnopargile ette nähtud Jüri

10kV alajaama erinevatest sektsioonidest kahe kaabelliini kaudu. Kasutada 24kV isolatsioo-

niga kaableid ristlõikega A 3x240mm2. Kaabeldus toimub mööda riigimaantee serva selleks

ette nähtud alal. Liinide trassi ja elektrivarustuse skeem vt. joonis nr.4a. Liinide ristumine

Tartu maanteega toimub vastavalt Maanteeametiga kooskõlastatud asukohas. Planeeritaval

maa-ala on kaablite paigaldamiseks ette nähtud vajalikud paigaldustsoonid ja esialgsed liitu-

miskappide asukohad. Tarbijate toiteliinid paigaldada maakaabliga AXPK või samaväärsega

ringtoite süsteemis. Kaablite paigaldussügavus haljasala all ja kõnnitee all on 0,7m ja sõidutee

all 1,0m sõidutee pinnast. Kaablid sõidutee all kaitsta paksuseinalise plastmasstoruga. Tran-

siitkapid ja liitumiskilbid paigaldatakse tarbijate kinnistute piirile, ustega tee poole. Kaablite

ristlõiked ja transiitkappide ning liitumiskilpide asukahad täpsustatakse tööjooniste staadiu-

mis.

Peale kinnistutel vajalike elektrivõimsuste täiendavat täpsustamist Eesti Energia AS projek-

teerib ja ehitab välja 10/0,4kV alajaamad ja vajaliku jaotusvõrgu.

1.3.Tänavavalgustus

Planeeritaval maa-alal on kavandatavatel teedel ja tänavatel tänavavalgustus ette nähtud. Tee-

de ja tänavate äärsetel aladel on planeeritud vajalikud paigaldustsoonid tänavavalgustuse pos-

tide ja toiteks maakaablite paigaldamiseks. Valgustuseks kasutada naatriumlampidega valgus-

teid tsingitud metallmastidel. Hilisemal insenervõrkude projekteerimisel on vajalik lahendada

ka tööprojektide mahus tänavavalgustuse osa.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

2.SIDEVARUSTUS

2.1.Üldosa

Planeeritaval maa-alal sidevarustus käesoleval ajal puudub. Sidevarustuse lahendamiseks on

Elion Ettevõtted AS (end. AS Eesti Telefon) väljastanud telekommunikatsioonialased tehnili-

sed tingimused nr.2339528, 08.04.2003.a. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritaval

maa-alal ette nähtud sidekanalisatsioon ja Tallinn-Tartu maantee äärses tsoonis piiritlus-

jaotuskapp. Planeeritud piiritlus-jaotuskapp ühendatakse Vana-Aavikul asuva kaablijaotuska-

piga JRI 114.

2.2.Planeeritav sidevarustus

Planeeritava maa-ala sidevarustuse lahendamiseks on AS Eesti Telefon väljastanud telekom-

munikatsioonialased tehnilised tingimused nr.2339528. Vastavalt tehnilistele tingimustele on

Tallinn-Tartu maantee äärses tsoonis ette nähtud piiritlus-jaotuskapp. Planeeritu piiritlus-

jaotuskapist nähakse ette maakaabli trass Vana-Tartu maantee äärses Vana-Aavikul asuva

kaablijaotuskapini JRI 114. Planeeritaval maa-alal on ette nähtud välja ehitada sidekanalisat-

sioon või maakaablite võrk kuni iga kinnistuni. Side kanalisatsiooni väljaehitamiseks on pla-

neeritaval maa-alal teedeäärses tsoonis ette nähtud vajalikud trasside paigaldamise tsoonid.

Sidelahenduse rajamiseks on vajalik hiljem võtta uued konkreetsed tehnilised tingimused.

3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Hetkel planeeritaval maa-alal veevarustuse ja kanlisatsiooni torustikud puuduvad. Antud piir-

konnas on ol.olev põllumajandusdrenaazi süsteem, mis loetakse küll amortiseerunuks, kuid

mille otsest likvideerimist tuleb vältida. Hoonete alla jäävad kollektorid tuleb ümber tõsta ja

ühendada planeeritud sadevete torustikuga.

3.1.VEEVARUSTUS

Moodustavatest kinnistutest vajab tarbevett ainult Langemaa MÜ kinnistute veevarustus on

lahendatud planeeritud puurkaevu baasil. Perspektiivselt on ettenähtud võimalus ringistada

Aaviku küla ol.oleva puurkaevuga (Kat nr.11588) baasil

Veevajadus:

Kuna on tegemist ärimaa kinnistutega, ja hetkel puudub ülevaade plaanitavast hoonestusest,

täpsustatakse tarbevee vajadus peale konkreetsete hoonestus projektide valmimist. Esialgne

tarbevee vajadus moodustatavatele kinnistutele oleks 5,2m3/h

Tulekustutusvesi:

Tulekustutusvee tarbeks on projekteeritud tulekustutusveemahutid kolme kohta 2x54m3. Ar-

vutuslik tulekustutusvee vajadus on 5 l/s 3 tunni vältel. Tulekustutusveemahutite juurde raja-

da soojustatud tuletõrjeveevõtukaevud.

Rajatavad torustikud:

Torustikud rajada PE PN10 plasttorudest, rajamissügavusega 1,8m. Kinnistuühenduste dia-

meetrid ja täpne asukoht täpsustada peale konkreetsete hoonestus projektide valmimist.

Ühendused kinnistutele rajada PE PN10 veetorudest ja piirile paigaldada ISO9001 kvaliteedi

nõuetele vastav sulgarmatuur.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

Kvartali siseselt on planeeritud rajada ca 1400m d110mm; 300m d63mm tänavatorustikku

koos vajaliku sulgarmatuuri ja tuletõrjeveemahutitega. Paerspektiivse magistraalliini d110mm

pikkus Aaviku külas asuvast puurkaevust planeeritava maa-alani on ca 650m.

Planeeritud puurkaev-pumbamaja tarbeks tuleb tellida eraldi projekt.

3.2.KANALISATSIOON

Tsentraalne kanalisatsioon planeeritaval maa-ala puudub. Perspektiivis on ette nähtud olme-

reoveed pumbata Aaviku küla isevoolsesse DN150 torustikku, mis on lahendatud “Rae valla

asulate kanaliseerimise variantide võrdlus” OÜ projektkeskus Töö nr.99110 Ajutiselt, kuni

Aaviku külas asuva eelvoolu valmimiseni on planeeritava ala olmereovete kanaliseerimine

lahendatud individuaalsete kogumismahutite baasil.

Samuti puudub antud piirkonnas sadevete kanalisatsioon. Sajuvete ja drenaazvete kanalisee-

rimisel on eelvooluks antud piirkonnas asuvad kraavid. Kraavid tuleb korrastada ja vajadusel

süvendada.

Olemasolevad drenaažtorud on küll vanad ja loetakse amortiseerunuks, kuid nende likvidee-

rimisega võib kaasneda madalamate kruntide perioodiline liigniiskus. Seepärast tuleks nende

otsest likvideerimist vältida ja ehitiste alla jäävad torustikud ümber tõsta ning ühendada sade-

veekanalisatsiooni.

Tulenevalt planeeritava maa-ala reljeefist ei ole võimalik MÜ siseselt olmereovett isevoolselt

kanaliseerida, seepärast on lisaks põhi kanalisatsiooniülepumplale (PKP-1 tootlikkusega ca

5,2m 3 /h – pumpab reoveed Aaviku külla) ette nähtud paigaldada veel kaks

kanalisatsiooniülepumplat (PKP-2 ja PKP-3 tootlikkusega ca 2,0m 3 /h). Pumplateks kasutada

PA-VE reovete pumplaid.

Rajatavad torustikud:

Tänava torustikud monteerida plastkanalisatsioonitorudest d160, d250, d315 ja varustada

plastist teleskoopsete kanalisatsiooni kontrollkaevudega. Torustikud ning kaevud paigaldada

killustik alusele. Survetrassid monteerida plastsurvetorudest PN10 läbimõõduga d75 ja d90.

Torustik rajamissügavusege on 1,8m paigutada liiv alusele.

Kvartali siseselt on planeeritud rajada ca 1200m d160mm isevoolset olmereovete

kanalisatsiioni torustikku ja ca 500m d75mm survekanalisatsiooni torustikku, koos kaevude

ning vajalike pumplatega. Magistraalliini d90mm pikkus PKP-1’st Aaviku külas asuva pers-

pektiivse isevoolse reovetetorustikuni on ca 800 m. Enne survekanalistsiooni juhtimist ise-

voolsesse kanalistsiooni tuleb mpaigaldada energiakustutuskaevud.

Samuti on kvartali siseselt planeeritud rajada, ca 1400m d250 ja 170m d315 isevoolset sade-

veekanalisatsiooni torustikku, koos kaevude ja kraavi laskudega.

Ühendused kinnistutele rajada plastkanalisatsioonitorudest ja piirile paigaldada

reovetekanalistsiooni ühendusele kontrollkolmik või –kaev; sajuvete ühendusele kotiga plast-

kaev.

4. GAASIVARUSTUS

Käesoleval ajal on gaasiühendusega liitumine ei ole võimalik seoses torustike suhteliselt kau-

gel paiknemisega planeeringualast. Kuid läbirääkimised gaasivarustuse saamiseks gaasiette-

võtte ja arendaja vahel on käimas. Vastavate torustike paigaldamiseks on liiklusmaa planee-

rimisel arvestatud.

Vana-Aaviku I mü detailplaneering

Harjumaa Rae vald Aaviku küla

5. SOOJAVARUSTUS

Esialgselt on hoonete soojavarustus planeeritud kergel kütteõlil köetavate kateldega või elekt-

riküttel. Kuna hetkel ei ole konkreetseid lao- ja tootmishoonete tehnoloogilisi ega ehituslikke

visioone veel välja töötatud, siis tuleb iga konkreetse objekti ehitamiseks koostada eskiispro-

jekt mille koosseisus on ka arvutuslikud energiavajadused (kütte-, elekter, vesi jms) ning

keskkonnaosa (saastearvutus, jäätmed jms).