Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 13.05.2025 nr 6-1/37-10

Meie 11.06.2025 nr 7.2-1/25/11695-3

Ettepanekud VKG Wind tuulepargi

detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja

KSH programmile

Olete küsinud meie ettepanekuid Lüganuse valla VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu ja KSH koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu

26.06.2024 otsusega nr 196.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada tuulepark ja selle toimimiseks vajalik taristu.

Planeeringuga otsitakse asukohta ühele tuulepargile, mis koosneb kuni 14 tuulikust; kavandatavate

elektrituulikute kõrgus maapinnast on kuni 250 m ja tuulepargi nimivõimsus on min 42 MW.

Planeeringuala asub Varja külas ja Lüganuse alevikus, koosnedes kahest lahustükist, mille

kogupindala on ca 270 ha. Planeeringualasse kuuluvad järgnevad katastriüksused: Heina

(44201:001:1189), Karu (43701:003:0990), Turba (43701:003:0980), Varjeli (43701:003:0851),

Kivi (43701:003:1100), Kaldapealse (43701:002:0740) ja Lille (44201:001:1196).

Planeeringuala ei piirne riigiteedega ning jääb väljapoole lennuväljade piirangupindu ja

instrumentaalprotseduuride alasid.

Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning palume planeeringu koostamisel arvestada

järgnevaga.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste

põhimõtete määramine.

1.1. Planeeringuala asub riigiteest nr 1 Tallinn-Narva tee lõunas. Riigiteel nr 1 algatati

Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi eriplaneering). Asukoha eelvaliku etapis

määratakse 2+2 ristlõikega maanteele vajaliku trassikoridori asukoht. Tuuleparkide

planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et riigi eriplaneeringu realiseerumisel

muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus. Samuti tuleb

planeeringu koostamisel arvestada, et kavandatav lahendus on kooskõlas riigi

eriplaneeringuga (vt ka p 2.1.).

2 (3)

1.2. Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Tuulikute tootja lähteandmete alusel soovitame määrata planeeringuga riigitee(de)

lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigitee(de) nr-d ja km ulatus); loetleda

olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km asukohad) ning planeeringuga kavandatavad

riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik

planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike

(ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks; määrata riigitee(de) lõigud, mida

on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust

ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval

juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de) katendite kandevõimet, vajadusel

määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel,

nt meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse

realiseerimine (aja- ja rahakulu).

1.3.Määrata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete

veostega.

1.4.Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine.

2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning

planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja

teeprojektide lahendustega ning riigitee nr 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu

eriplaneeringuga.

Kavandatavate või ümberehitatavate riigiteede puhul rakendame põhimõtet, et

tuulikute kaugust tuleb arvestada trassikoridori servast (tuuliku vundamendi servani).

Eriplaneeringuga hakatakse alles lahendama põhimaantee nr 1 trassi ning

liiklussõlmede paiknemist. Trassi asukoht on täpsustamisel

(https://dge.ee/maps/Haljala-Kukruse/).

2.2. Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63

lg 5 tuleb määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast vastavalt valemile

L=(H+0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku

masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. Tuuliku

kauguse määramisel lähtuda tuuliku vundamendi servast.

2.3.Kuna planeeritavate tuulikute näol on tegemist kõrgtakistustega, tuleb arvestada

tuulikutele rakenduva valgustamiskohustusega (lennuohutustuled). Konkreetsed

nõuded tuulikute valgustusele jms anname pärast seda, kui on teada tuulikute kõrgus

ning täpsed asukohad.

3 (3)

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine.

3.1. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Võimalusel vältida tehnovõrkude

kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee

rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi

olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes

geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda seda vajadusel lisaks

detailplaneeringule ka läbi projekteerimistingimuste. Tehnovõrkude kavandamisel

lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: VKG Lyganuse tuulepargi DP LS ja KSH programm 07.05.2025

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

(07.05.2025)

2

Planeeringu koostamise korraldaja:

Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli linn

Tel: 332 1320, 332 1322

E-mail: [email protected]

Planeeringu koostaja:

Consultare OÜ

Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn

Kontakt: Kristo Kiiker

E-mail: [email protected]

KSH koostaja:

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tõnismägi 3a-15, Tallinn 10119

Kontakt: Pille Antons

E-mail: [email protected]

KSH juhtekspert:

Toomas Pallo (KMH juhteksperdi litsents nr KMH0090)

Huvitatud isikud:

VKG Wind OÜ (registrikood 16910247)

Järveküla tee 14, 30198 Kohtla-Järve linn

Kontakt: Renee Joost

E-mail: [email protected]

SISUKORD

1 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 2

2 Detailplaneeringu lähteseisukohad.................................................................................................. 3

2.1 Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded ............................................................ 3

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............................................................................................. 5

3 Seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 6

3.1 Riikliku tasandi strateegilised dokumendid ................................................................................. 6

3.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................................... 7

3.3 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava ................................................................................... 7

3.4 Lüganuse valla üldplaneering ....................................................................................................... 7

3.5 Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering (koostamisel) ....................................... 9

3.6 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1-3 detailplaneeringud (koostamisel) .. 9

3.7 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering (koostamisel)

10

4 Mõjutatava keskkonna lühikirjeldus .............................................................................................. 12

4.1 Asustus ja maakasutus ............................................................................................................... 12

4.2 Taimestik ja loomastik, kaitstavad loodusobjektid .................................................................... 12

4.3 Kultuuripärand ........................................................................................................................... 13

4.4 Geoloogilised tingimused, pinnas ja maavarad ......................................................................... 14

4.5 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................... 14

5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ....................................................... 16

6 Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ......................................... 18

6.1 Mõjuallikad ................................................................................................................................. 18

6.2 Mõjuvaldkonnad ........................................................................................................................ 18

6.3 Natura eelhindamine ................................................................................................................. 21

7 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osapooled ja kaasamine .............. 24

7.1 DP koostamise ja KSH läbi viimise osapooled ............................................................................ 24

7.2 Koostöö ja kaasamine ................................................................................................................ 25

8 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja selle tulemuste

avalikustamise ajakava ........................................................................................................................... 27

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

2

1 SISSEJUHATUS

Planeeringu lähteseisukohad on dokument, kus kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust,

eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada. Lisaks antakse ülevaate

planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest (ptk 5), planeeringu koostamisse

kaasatavatest isikutest (ptk 7) ning esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava (ptk 8).

Käesoleva planeeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on

aluseks (lähteülesandeks) VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu (edaspidi ka DP) koostamisele,

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) läbi viimisele ja vastava aruande

koostamisele.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu koostamine ja selle KSH läbi viimine on algatatud Lüganuse

Vallavolikogu 26.06.2024 otsusega nr 196 „VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Detailplaneering on algatatud eesmärgiga leida sobiv lahendus

kuni 14 tuulikust koosnevale tuulepargile ja selle toimimiseks vajalikule taristule.

Planeeringuala asub Varja külas ja Lüganuse alevikus, koosnedes kahest lahustükist, mille kogupindala

on ca 270 ha. Planeeringualasse kuuluvad järgnevad katastriüksused: Heina (44201:001:1189), Karu

(43701:003:0990), Turba (43701:003:0980), Varjeli (43701:003:0851), Kivi (43701:003:1100),

Kaldapealse (43701:002:0740) ja Lille (44201:001:1196).

KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine detailplaneeringu koostamisel. Selle

saavutamiseks hinnatakse detailplaneeringuga kavandatava tuulepargi rajamise ja kasutamisega

kaasnevaid tagajärgi ning pakutakse välja negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise võimalused.

KSH programmi eesmärgiks on täpsustada valdkonnad, kus oluliste keskkonnamõjude ilmnemine on

võimalik, ning kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja ajakava.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses (edaspidi ka PlanS) ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi ka KeHJS) KSH

protseduurile ja sisule esitatud nõuetele.

Planeeringu koostaja on Consultare OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) koostöös planeeringu koostajaga ning valdkondlike

ekspertidega.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

3

2 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

2.1 Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded

Tegevuse eesmärk on rajada VKG Wind OÜ detailplaneeringu alale tuulepark. Tuulepark on Vabariigi

Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ tähenduses mitmest elektrituulikust ning

elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest

koosnev elektrijaam.

DP ala asub Varja külas ja Lüganuse alevikus ning hõlmab seitse katastriüksust: Heina

(44201:001:1189), Karu (43701:003:0990), Turba (43701:003:0980), Varjeli (43701:003:0851), Kivi

(43701:003:1100), Kaldapealse (43701:002:0740), Lille (44201:001:1196).

VKG Wind tuulepargi DP ala kattub suures ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+

(kehtestatud 28.12.2016, täiendatud 08.02.2017) kavandatud potentsiaalse tuulepargi rajamise alaga.

Maakonnaplaneeringu järgi toimub tuuleparkide rajamine nimetatud aladele läbi detailsema

planeerimise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Lüganuse valla koostatava uue üldplaneeringu kohaselt (algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018

otsusega nr 99) paiknevad VKG Wind tuulepargi DP-ga kavandatavad tuulikud potentsiaalsetel

tuuleparkide rajamiseks sobilikel aladel. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib VKG Wind

tuulepargi planeeringualal Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Varja tuulikupargi)

asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (kehtestatud 29.03.2012). DP koostamise kohustuse

aluseks on seega PlanS § 125 lg 1 p 4, mille alusel tuleb koostada DP olulise ruumilise mõjuga ehitise1

ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Varja tuulikupargi teemaplaneeringu alusel on tuuliku suurim lubatud kõrgus 150 m maapinnast. VKG

Wind tuulepargi DP algatamise taotluse kohased tuulikute asukohad ja parameetrid ei vasta

teemaplaneeringu lahendusele ning DP muudab kehtivat teemaplaneeringut olulises ulatuses.

Vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 3 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on

nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, siis lähtutakse käesoleva

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 142 lg 3).

VKG Wind tuulepargi DP koostamise eesmärk on leida sobivad asukohad tuulikupositsioonidele ja

nende toimimiseks vajalikule taristule, võttes arvesse, et:

1. Planeeringuala suurus on 270 ha ja see koosneb kahest lahustükist (Joonis 1).

2. Planeeringualale on planeeritud kuni 14 tuulikut.

3. Tuulikute nimivõimsus on kuni 9 MW, tuulikupargi nimivõimsus on vähemalt 42 MW.

4. Tuulikute tipukõrgus on kuni 260 meetrit (arendaja antud info kohaselt). Tuulikute lubatud

maksimaalne kõrgus selgitatakse planeeringuprotsessi raames koostöös

Kaitseministeeriumiga.

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 on enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

4

Joonis 1. Planeeringuala (koosneb kahest lahustükist; aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Tuulikute paiknemine maa-alal määratakse planeeringu menetluse käigus, lähtudes DP algatamise

otsusest, tuulikute efektiivsest paigutusest ning tuulepargi liitumisvõimsuse optimaalseimast

kasutusest. Tuulikupositsioonide leidmisel arvestatakse riigikaitseliste, keskkonnakaitseliste ning

muude asjakohaste piirangutega. Kaasatavate asutuste ja kohalike elanikega koostöös tuvastatakse

olulised tuulepargist mõjutatavad loodus-, majandus- ja sotsiaalse keskkonna aspektid, mis vajavad

täpsemat käsitlemist. Vajadusel töötatakse välja asjakohased leevendus- ja ennetusmeetmed.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse kohalike ja riigi avalike huvidega (sealhulgas riigikaitseliste

vajadustega), kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel

ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

• planeeringuala kruntideks jaotamine;

• krundi hoonestusala määramine;

• krundi ehitusõiguse määramine;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste (sh ühendus põhivõrguga) ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine;

• liikluskorralduse põhimõtete määramine;

• ehitise ehituslike tingimuste määramine;

• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse märkimine;

• avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine;

• müra- ja insolatsiooni ning muude KSH-st tulenevate keskkonnanõuete seadmine.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

5

Detailplaneering koostatakse vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele.

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on detailplaneeringu lahenduse alusel tuulepargi rajamine ja kasutus.

Tuulikute paigutus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest.

Tuulikute vundamendi tüüp ning tehniline lahendus valitakse lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest

omadustest. Maismaatuulikute puhul kasutatakse kõige sagedamini raudbetoonist vundamente.

Tuulikute vundamendi täpne lahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus.

Iga tuuliku juurde kavandatakse montaažiplats, mis on vajalik tõsteseadmete ja muu ehitustehnikaga

töötamiseks, tuulikudetailide hoiustamiseks jne. Montaažiplatsi suurus ning tehnilised parameetrid

sõltuvad tuuliku mudelist ning on välja töötatud tuulikutootja poolt. Käitamisperioodil kasutatakse

montaažiplatsi tuuliku hooldustöödeks.

Samuti lahendatakse detailplaneeringuga tuulepargi sisesed teed ja ühendus(ed) avalikult

kasutatavate teedega. Igale tuulikule rajatakse ligipääsutee, mida kasutatakse nii tuulikute ehitamisel

(sh detailide transportimisel) kui ka tuuliku hilisemal hooldamisel. Teede projekteerimisel võetakse

arvesse nende piisavat kandevõimet ning piisavat laiust. Sirgetel ja tasastel lõikudel on tuulepargi

siseste teede laius vähemalt 5 m ning teekoridori laius ligikaudu 10 m. Teede kavandamisel tuleb

arvestada teekurvide minimaalsete raadiustega (eelistada tuleks kuni 90° kurve).

Tuulepargi osaks on ka elektrituulikuid omavahel ning parki liitumispunktiga ühendavad elektriliinid.

Planeeringualale ehitatakse elektri alajaam/alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga

maakaablitega. Tuulepargi alajaam ühendatakse põhivõrguga. Põhivõrku liitumine toimub Püssi

alajaama maakaabelliiniga.

Tuulepargi täpsed parameetrid, sh tuulikute arv ja paiknemine maa-alal, määratakse

planeeringumenetluse ja KSH tulemusena.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

6

3 SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid

ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika

eesmärgid on Eestis integreeritud vastavatesse strateegilistesse planeerimisdokumentidesse.

Allpool on välja toodud olulisemad riikliku-, regionaal- ning kohaliku tasandi arengu- ja

planeerimisdokumendid, mis on seotud koostatava planeeringuga.

3.1 Riikliku tasandi strateegilised dokumendid

Kavandatava tegevusega seonduvad olulisemad riikliku tasandi strateegilised arengudokumendid on:

• Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)2. REKK 2030 (kinnitatud 2019,

uuendamisel) koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja

töötatud meetmed. REKK 2030 seadis muuhulgas eesmärgiks tagada, et aastaks 2030 on Eestis

taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42%. REKK 2030

ajakohastatud tööversioonis (06.04.2023) on seda eesmärki suurendatud - taastuvenergia

osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab olema vähemalt 65%, sh taastuvelekter

100%. Energeetika valdkonna peamiste meetmete hulgas toob REKK 2030 välja tuuleparkide

arendamise.

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)3. ENMAK 2030 (heaks kiidetud

2017) koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja

elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK seab eesmärgiks,

et 2030. aastaks moodustab taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine vähemalt 50%

sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest. Arengukava näeb ette, et taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergiast moodustab suurema osa biomassist ning tuulest toodetud elekter.

Olulisemate tegevuste hulgas on välja toodud uute tuuleparkide rajamine.

• Kliimapoliitika põhialused aastani 20504. Kliimapoliitika põhialustes (uuendatult heaks

kiidetud 2023) määratletakse Eesti kliimapoliitika pikaajaline visioon ning valdkondlikud ja

valdkondade ülesed suunised. Eesti pikaajaline siht on minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele ning saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Poliitikasuunised kliimamuutuste

leevendamiseks näevad ette, et Eesti energiamajanduse süsinikuheidet tuleb oluliselt

vähendada, mistõttu soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat

kasutuselevõttu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike strateegiliste arengudokumentidega, toetades nendes seatud

eesmärke taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osakaalu suurendamiseks.

2 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava

3 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava

4 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

7

3.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering5 on kehtestatud 28.12.2016, seda on täiendatud 2017.

Maakonnaplaneering toob välja, et Ida-Virumaa on tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks

tuuleenergia tootmise piirkonnaks ning esitab potentsiaalsed tuuleparkide asukohad (tulenevad

teemaplaneeringust “Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur”). Suurem osa detailplaneeringu alast jääb

maakonnaplaneeringusse kantud Varja potentsiaalsele tuulepargi alale.

Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi

detailsema planeerimise (s.h detailplaneeringud) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Maakonnaplaneering määrab ka taastuvenergia alade üldised arendustingimused. Tuuleparkide

kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete

väljatöötamisele. Planeerimisprotsessis tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga ja

Siseministeeriumi haldusala asutustega.

DP ala kahe lahustüki vahele jääb maakondlikku rohevõrgustikku arvatud ala. Rohelise võrgustikuga

piirneb DP ala ka idas.

DP ala ei jää väärtuslikule maastikule.

3.3 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2023) on määratletud maakonna kliima- ja

energiavaldkonna eesmärgid ja tegevused aastani 2035. Kava strateegilise eesmärgi „Maakonnas on

vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine, tänu millele jõutakse aastaks

2050 kliimaneutraalsuseni“ saavutamise üks meetmetest (meede 1.2) on taastuvenergia võimsuste ja

osakaalu kasvatamine ning vastava taristu arendamine. Kavandatav tegevus toetab seega kavas seatud

eesmärke.

3.4 Lüganuse valla üldplaneering

Planeeringualal kehtib endise Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 17.03.1999)6. Nimetatud

üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ja tingimusi, samuti pole välja

selgitatud tuulikute rajamiseks sobilikke alasid. DP alale ei määratud kehtivas üldplaneeringus

maakasutuse juhtotstarbeid.

29.03.2012 kehtestati Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Varja tuulikupargi)

asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering, millega täpsustati ja täiendati kehtivat

üldplaneeringut. Teemaplaneering hõlmab kokku 4780 ha ala ning planeeringulahenduses nähti ette

kuni 26 tuuliku (planeeringuga määrati 27 tuuliku asukohad, kuid neist ühte ei luba planeering

realiseerida) ja muude vajalike ehitiste rajamine. DP ala jääb teemaplaneeringu ehk Varja tuulikupargi

alale, kuid detailplaneeringu koostamisel ei lähtuta teemaplaneeringuga määratud tuulikute

asukohtadest ja parameetritest. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 3 on sellest

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/

6 https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

8

tulenevalt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Lüganuse valla uue üldplaneeringu

kehtestamisega (vt allpool) muutub Varja tuulikupargi asukohavaliku teemaplaneering kehtetuks.

Koostamisel on uus Lüganuse valla üldplaneering, mis on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu

22.12.2022 otsusega nr 87. Seisuga veebruar 2025 on üldplaneering esitatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile heakskiidu saamiseks7.

Uue Lüganuse valla üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide

arendamiseks. Alade määramiseks viidi läbi tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade uuring8.

Üldplaneeringu eelnõu alusel kattub suurem osa detailplaneeringu alast potentsiaalselt tuuleparkide

rajamiseks sobilike aladega (alad 32, 33 ja 36, vt Joonis 2).

Joonis 2. DP ala ja Lüganuse valla uue üldplaneeringu maakasutusplaanist seisuga 14.02.2025. Sinise

värviga on tähistatud potentsiaalselt sobivad alad tuuleenergeetika rajamiseks. DP ala on tähistatud

musta piirjoonega.

Üldplaneering sätestab, et üldplaneeringuga leitud alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja

põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse ja

tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute

7 https://www.lyganuse.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine

8 Hendrikson ja Ko, 2020. Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames läbiviidav uuring. Tuuleenergeetika

kavandamiseks sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine.

https://www.lyganuse.ee/documents/18275789/32253362/2020_11_30+Tuuleenergeetika+arendamiseks+sob

ivate+alade+uuring.pdf/f1cd7eed-4692-4cd9-8d37-02f5b521e20d

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

9

ning KSH eelhindamise tulemusena. Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet, kokkuleppeid elu- ja/või

ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib tuuleenergeetika

arendamise ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja KSH

eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist

hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste

ametkondade ja trassivaldajate seisukohti.

Üldplaneeringu eelnõu sätestab tuuleparkide rajamist välistavad kriteeriumid, üldised tingimused

tuuleparkide kavandamisele ning tingimused tuuleparkide ühendamiseks elektri põhivõrku.

Eelnimetatud tingimuste loetelu ei ole siinkohal otstarbekas dubleerida. Lüganuse valla uue

üldplaneeringu kehtestamisel peab DP lahendus olema uue üldplaneeringus toodud tingimustele

vastav.

DP ala kahe lahustüki vahele jääb rohevõrgustiku tugiala, mis on samas samuti määratud

tuuleenergeetika arendamiseks sobilikuks alaks (jääb ala 32 koosseisu).

3.5 Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering (koostamisel)

Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.05.2021

otsusega ning algatamise otsust muudeti 30.11.2023. Otsusega laiendati planeeringuala territooriumi

kogu Lüganuse valla haldusterritooriumile.

EP eesmärgiks on viia läbi Varja tuulepargi koosseisu kuuluvate kuni 12 tuuliku parima võimaliku

asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus või

töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Varja tuulepark koosneb neljast alast, millest kolm on detailplaneeringu alad ja üks kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ala. Kokku kavandatakse kuni 38 tuulikut maksimaalse koguvõimsusega

225 MW. Eriplaneeringuga kavandatakse kuni 12 tuulikust koosnevat tuuleparki, millega planeeritakse

ühe tuuliku elektriliseks võimsuseks kuni 8 MW.

VKG Wind tuulepargi DP ala kattub Varja KOV EP alaga, kuna viimane hõlmab kogu Lüganuse valla

territooriumi.

3.6 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1-3

detailplaneeringud (koostamisel)

Detailplaneeringud algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega. Varja tuulepark koosneb

kolmest tuulikute grupist (kokku ca 30 tuulikut). Igale tuulikute grupile on algatatud eraldi

detailplaneering ja ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tuulikute kõrguseks kavandatakse

kuni 300 m maapinnast ning elektriliseks võimsuseks vähemalt 3 MW.

Varja tuulikupargi detailplaneeringute alad nr 2 ja 3 kattuvad osaliselt VKG Wind tuulepargi DP alaga

(Joonis 3).

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

10

Joonis 3. Varja detailplaneeringute ala 2 (läänepoolne) ja ala 3 (idapoolne) ning VKG Wind tuulepargi

detailplaneeringuala9

3.7 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse

eriplaneering (koostamisel)

Planeering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Lüganuse Vallavolikogu

25.04.2024 otsusega nr 181. Eriplaneeringuala koosneb neljast lahustükist.

VKG Wind tuulepargi DP ala piirneb Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide EP alaga 3 (Joonis 4).

9 Lüganuse Vallavalitsus, 2025. Kaardirakendus: Tuuleenergeetika Lüganuse vallas

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

11

Joonis 4. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP ala 3 ning VKG Wind tuulepargi

detailplaneeringuala10

10 Lüganuse Vallavalitsus, 2025. Kaardirakendus: Tuuleenergeetika Lüganuse vallas

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

12

4 MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS

4.1 Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringu ala jääb Varja küla ja Lüganuse aleviku territooriumile, põllumajandusmaadele.

Kavandatava tuulepargi ala piirneb peamiselt põllumaadega, kahe lahustüki vahel ning DP alast loodes

ka metsamaadega. Alast edelasse on rajatud päikesepargid.

Lähim tihedalt asustatud ala on Varja küla keskusala, mis jääb detailplaneeringu ala piirist ligikaudu

600 m kaugusele põhja. Lähimad eluhooned on DP ala piirist ligikaudu 650 m kaugusel. Seisuga

01.01.2025 on Varja külas 116 elanikku11.

1,6 km kaugusele läände jäävad 403 elanikuga Lüganuse aleviku kompaktselt hoonestatud alad. Püssi

linn (897 elanikku) on DP alast ligikaudu 2 km kaugusel.

4.2 Taimestik ja loomastik, kaitstavad loodusobjektid

Detailplaneeringu ala on olemasolevas olukorras põllumajandusmaa, kus on kasvatatud põllukultuure

ning kus puuduvad kõrge looduskaitselise väärtusega kooslused.

Kavandatavale tegevusele lähim kaitseala on Püssi mõisa park ca 1,6 km kaugusel (Joonis 5).

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Uhaku loodusala, mis on ühtlasi Uhaku maastikukaitseala

ning jääb kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km kaugusele. Natura 2000 võrgustikku jäävad

linnualad on ligikaudu 13 km kaugusel (Muraka linnuala) ja kaugemal.

DP alaga piirneb Varja merikotka püsielupaik (KLO3002982). Teadaolevatel andmetel on püsielupaiga

moodustamise aluseks olnud merikotka pesapuu käesolevaks ajaks maha raiutud. Püsielupaiga

kaitsekord on aga (esialgu) säilitatud. Võimalik on, et merikotkas valib uue pesitsuskoha samas

piirkonnas ehk kavandatava tuulepargi mõjualas.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel (seisuga 10.02.2025) ei jää kavandatava tegevuse alale

ega selle lähipiirkonda (2 km raadiusesse) muid kaitsealuste loomaliikide leiukohti.

Samuti ei ole detailplaneeringu alal ega sellega vahetult piirnevatel aladel EELISesse kantud

kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Lähimad leiukohad on registreeritud DP piirist mõnesaja meetri

kaugusel metsakooslustes.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on koondanud üle-eestilise teabe maismaa linnustiku

(pesitsusalad, peamised rändeteed, ööbimis-, puhke- ja toitumisalad) kohta, mille eesmärk on anda

esmast linnukaitselist alusinformatsiooni tuuleparkide planeerimisel. Andmestiku alusel (seisuga

05.01.2023) ulatub DP ala põhjaossa kogu Eesti rannikut hõlmavasse suur-laukhanega seotud 1. tsooni

(liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab

negatiivse mõju), lisaks jääb DP ala laanepüüga seotult 2. tsooni (tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab

kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet

lindude elupaigana võib langeda).

DP ala kahe lahustüki vahele jääb siiluna rohevõrgustiku tugiala, mis jätkub lõunasse jäävatele metsa-

aladel.

11 https://www.lyganuse.ee/kulad

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

13

Joonis 5. Detailplaneeringu ala lähiümbruse kaitsealused loodusobjektid12

4.3 Kultuuripärand

Detailplaneeringu alale ei jää kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega looduslikke pühapaikasid.

Lähimad kultuurimälestised, arheoloogiamälestistena kaitse alla võetud kalmistu ja kultusekivid,

paiknevad ligikaudu kilomeetri kaugusel.

Detailplaneeringu ala põhjaosa on Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade

analüüsi alusel arvatud Lüganuse valla koostatavas üldplaneeringus arheoloogiatundlikuks alaks.

Arheoloogiatundlikud alad on piirkonnad, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui

12 Liikide kaitsest lähtuvalt ei ole joonisele kantud püsielupaikasid ega I või II kaitsekategooria liikide leiukohti

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

14

kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist

kultuurkihis.

Kavandatava tegevuse alast põhja jääb Ida-Viru maakonnaplaneeringuga määratud Sope-Ontika

väärtuslik maastik. Tegemist on ulatusliku mitmekesise piirkonnaga, kus esineb nii põllumajandus-,

kultuurilis-ajaloolisi, kui ka looduslikke ja puhkemaastikke. Peamiselt on alal tegemist inimtegevusest

tugevalt mõjutatud avatud põllumajandusmaastikuga, mida liigestavad üksikud metsatukad.

4.4 Geoloogilised tingimused, pinnas ja maavarad

Planeeringuala asub Viru lavamaal (nimetatud ka Kirde-Eesti lavamaaks) tasase pinnamoega alal.

Pinnakatte paksus on piirkonnas 2-4 m. Pinnakattes levivad peenliiv, moreen ja aleuriit. Aluspõhja

ülemise kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivid13.

Alal esinevad leostunud gleimullad ja gleistunud leostunud mullad14. Detailplaneeringu alale jäävaid

põllumajandusmaid ei ole koostatavas üldplaneeringus arvatud väärtusliku põllumajandusmaa hulka.

Osaliselt jääb detailplaneeringu ala passiivse tarbevaruna arvel oleva Aseri fosforiidimaardla

territooriumile. Samuti kattub detailplaneeringu ala osaliselt Väo kihistu perspektiivse lubjakivilasundi

levialaga.

4.5 Pinna- ja põhjavesi

Detailplaneeringu ala läbivad ja sellega piirnevad kuivenduskraavid. Kogu detailplaneeringu ala

paikneb maaparandussüsteemide maa-alal: Naisteoja 2 (maaparandussüsteemi kood:

1107140020030), Varja 1 (1107140020040) ja Varja 2 (1107120020010).

Ala põhjapiiri mööda kulgeb Varja oja, mis suubub Kohtla jõkke (Joonis 6). Kohtla jõgi (veekogumi kood

1070700_1) möödub DP alast lõunas enam kui 1 km ja läänes enam kui 1,5 km kaugusel.

Maapinnalt esimene põhjaveekiht on kavandatava tegevuse asukohas reostuse suhtes looduslikult

nõrgalt kaitstud15. Detailplaneeringu alal ega sellega piirnevale alal ei esine pinna- ega

põhjaveehaardeid.

13 Eesti Geoloogiateenistus, 2022. Geoloogiline baaskaart (1:50 000)

14 Maa-amet, 2001. Eesti mullastiku kaart

15 Eesti Geoloogiateenistus, 2022. Geoloogiline baaskaart (1:50 000)

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

15

Joonis 6. Detailplaneeringu ala piirkonna veekogud ja põhjavee kaitstus

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

16

5 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA

METOODIKA

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ja KeHJS-s KSH

protseduurile ja sisule esitatud nõuetele.

KSH raames hinnatakse detailplaneeringu rakendumisega (tuulepargi rajamise ja käitamisega)

kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele ning vajadusel

tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude vähendamiseks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH raames käsitletakse kahte põhialternatiivi:

• tõenäoline areng juhul, kui detailplaneeringut ellu ei viida (nn nullalternatiiv);

• detailplaneeringu ellu viimine ehk DP lahenduse kohase tuulepargi rajamine ja käitamine

(alternatiiv 1).

Detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi keskkonnamõjude hindamisel

on võimalik alternatiive valida vaid käsitletava territooriumi piires, s.t teisi asukohaalternatiive ei

hinnata. Vastavalt töö käigus selguvale vajadusele on võimalik tehnoloogiliste või ruumiliste (nt erinev

tuulikute arv, kõrgus, paigutus) nn alamalternatiivide käsitlemine KSH aruande koostamise etapis.

KSH käigus hinnatakse planeeringulahendustest ehk tuulepargist ja selle võimalikest alternatiivsetest

lahendustest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, samuti nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid

nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusulatuseks eelkõige

mõjud, mis avalduvad läbi looduskeskkonnas toimuvate muutuste.

KSH viiakse läbi eksperdigrupi koostööna. Hindamise läbi viimisel kasutatakse olemasolevate andmete

ja taustamaterjalide (s.h varasemad uuringud ja hindamised) läbi töötamist, ruumilisi analüüse,

välitöid, arvutimodelleerimist, eksperdihinnanguid ning konsulteerimist osapooltega.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel käsitlemist leidvaid mõjuvaldkondi on lähemalt tutvustatud

järgmises peatükis (ptk 6).

Detailplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viiakse läbi

järgmised valdkondlikud analüüsid või alusuuringud:

• Linnustiku uuring, sealhulgas haudelinnustiku inventuur. Uuringuga selgitatakse

kaitsekorralduslikult oluliste ja tuuleenergeetika suhtes tundlike linnuliikide esinemine

tuulepargi piirkonnas, neile avalduv võimalik mõju ja selle leevendusmeetmed. Välitööde

käigus viiakse läbi lindude linnusageduste vaatlus, loendusi (põllulindude osas 2 kordust,

metsalindude osas 1 kordus), peibutamisi (värbkakk, rähnid, laanepüü ja kanakull). Samuti

modelleeritakse kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide hukkumissagedust ning esitatakse

hinnang liikidele avalduva mõju kohta.

• Käsitiivaliste uuring, mille käigus täpsustatakse ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana

ning hinnatakse võimalikke mõjusid nahkhiirtele, sh esitatakse vajadusel ettepanekud

leevendusmeetmete ja seire rakendamiseks. Viiakse läbi välitööd, mille käigus registreeritakse

automaatse süsteemi ja öiste vaatluste abil hooaja vältel uuringualadel paiknevad erinevad

nahkhiireliigid ja hooajalised muutused nende suhtelises arvukuses.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

17

• Taimestiku uuring, mille eesmärk on kaitsealuste taimeliikide tuvastamine planeeringualal.

Planeeringuala on valdavas osas intensiivses kasutuses põllumajandusmaa, seetõttu

keskendutakse taimestiku inventeerimisel kasvukohtadele, kus kaitsealuste liikide esinemise

tõenäosus on suurem (teede-, kraavide-, põllu-, metsaservad jne). Taimestiku inventeerimisel

lähtutakse Keskkonnaameti 2025. aastal koostatud juhisest16.

• Tuulepargi müra leviku uuring, mille käigus viiakse läbi müra arvutuslik hindamine ehk

modelleerimine. Täpsemalt hinnatakse tuulikute paiknemise ja käitamisega kaasnevat, sh

koosmõjust tulenevat, müra (välisõhus leviv müra ja madalsageduslik müra) ning esitatakse

müra levikut kirjeldavad kaardid. Tulenevalt infraheli leviku iseloomust antakse sellele

hinnang, tuginedes asjakohasele teaduskirjandusele ehk arvutuslikku hindamisi läbi ei viida.

• Tuulikute töötamisel tekkiva varjutuse uuring, mille käigus hinnatakse varjutamise ulatust ja

kestust. Täpsemalt viiakse läbi modelleerimine, mille abil on võimalik hinnata varjutuse mõju

tundlikele objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Modelleerimisega määratakse

elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline kestvus (h/a) ja koostatakse vastavad

varjutuskaardid halvima võimaliku ja vajadusel reaaltingimustest lähtuva olukorra kohta.

• Tuulepargi visuaalse mõju analüüs, mille käigus hinnatakse tuulikute sobivust maastikku, sh

väärtuslikku maastikku. Täpsemalt koostatakse nähtavusanalüüs ja visualiseeringud

asjakohastes vaatepunktides, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ja leida paigutus, millel

on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele.

Alusuuringute läbi viimine on KSH läbi viimisega seotud paralleelprotsessiks ning nende tulemused on

üheks oluliseks sisendiks mõjude hindamisel ja vastava aruande koostamisel.

Detailplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eelkõige Lüganuse

vallaga. Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

Kavandatavast tegevusest ei ole ette näha piiriülest keskkonnamõju.

16 Keskkonnaamet, 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded (versioon 06.02.2025)

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

18

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU

6.1 Mõjuallikad

Tuuleparkidega kaasnevad mõjud saab vastavalt tegevuse etappidele jagada järgnevalt:

• Ehitusaegsed mõjud – ehitustegevusega, eelkõige tuulikute ja vajaliku taristu (sh

juurdepääsuteede, montaažiplatside ja kaabelliinide) ehitusega kaasnevad mõjud. Antud

etapis on võimalikud mõjud valdavalt ajutised ja lokaalsed ehk jäävad detailplaneeringuala

piiresse, v.a transpordiga kaasnev mõju ja kaudsed mõjud.

• Kasutusaegsed mõjud – tuulikute töötamisega kaasnevad mõjud. Antud etapis võivad

tulenevalt tuulikute tööst esineda häiringud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala täpne

ulatus sõltub mõjuvaldkonnast ja mõjutatava objekti tundlikkusest.

• Sulgemise (tuulepargi lammutamise) aegsed mõjud – tuulikute ja muu taristu

demonteerimise/lammutamisega kaasnevad mõjud olukorras, kus tuulepark sulgetakse.

Tuulikute eluea (eeldatavalt ca 30 aastat) järgselt, kas demonteeritakse tuulikud täielikult või

asendatakse need uutega. Sarnaselt ehitusaegsete mõjudega on lammutamisaegsed mõjud

valdavalt ajutised lokaalsed, v.a jäätmekäitlus ja transport.

Tuulepargi elukaare jooksul on võimalikeks mõjuallikateks nii töötavad tuulikud, kui ka nende

ehituseks ja hoolduseks kasutatavad muud seadmed ja rajatised. Tuulepargi rajamisega kaasnevate

mõjude ulatus ja olulisus sõltub detailplaneeringu alusel kavandatava tuulepargi lahendusest, sh

tuulikute arvust, paigutusest ja tehnilistest lahendustest (sh tuuliku vundamendi tüübist),

montaažiplatside ja ligipääsuteede suurusest ja paiknemisest ning elektri ülekandevõrgu ühenduste

paiknemisest.

6.2 Mõjuvaldkonnad

Alljärgnevalt on välja toodud KSH läbiviimisel arvestatavad hindamist vajavad mõjuvaldkonnad.

• Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tuulepargist tulenevad otsesed häiringud elanikkonnale on seotud eelkõige müra levikuga,

varjutuse (tuulikute labade liikumisel tekkivate varjude) esinemisega ning maastiku muutuse

mõjuga.

KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule,

arvestades nii tuulepargi ehitusaegseid kui kasutusaegseid mõjusid, s.h võimalikke avariiolukordi.

KSH aruandes esitatakse muuhulgas müra leviku ja varjutuse kaardid ning tuulepargi

visualiseeringud.

• Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ning loomadele, s.h kaitstavatele

loodusobjektidele

Tuuleparkide puhul peab arvestama võimaliku elupaikasid kahjustava, killustava ja elustikule

häiringuid tekitava mõjuga. Hinnatava detailplaneeringu puhul on olulise mõju avaldumine

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

19

võimalik eeskätt linnustikule ja käsitiivalistele. Linnustiku ja nahkhiirte puhul peab muuhulgas

arvestama ka võimaliku kokkupõrkeohuga tuulikute ja/või elektriliinidega.

Hindamisel arvestatakse nii maa hõivamisest kui tuulikute püstitamisest ja nende tööst tulenevate

mõjudega (müra, barjääriefekt vm) elusloodusele. Pööratakse tähelepanu tuulepargi

mõjupiirkonda jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele.

Samuti hinnatakse tuulikute rajamisega kaasnevat mõju detailplaneeringu alaga piirneva

rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele.

Mõju hindamisel tuginetakse muuhulgas läbiviidavatele linnustiku, käsitiivaliste ning taimestiku

uuringutele.

Natura 2000 aladele avalduva mõju selgitamiseks viidi KSH programmi koostamisel läbi Natura

eelhindamine, mille tulemused on esitatud ptk 6.3.

• Mõju müratasemele

Müra teke kaasneb nii tuulepargi ehitusega (ajutine mõju) kui ka tuulepargi käitamisega.

Tuulepargi käitamisega kaasnevat müra hinnatakse modellerimise abil ning esitatakse müra levikut

kirjeldavad kaardid. Mürakaart koostatakse n-ö maksimumstsenaariumile, arvestades

kavandatavate tuulikute andmeid. Lisaks kirjeldatakse ehitusaegset müra ning kumulatiivset müra

(koosmõju). Müra mõju hindamisel arvestatakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“. Muuhulgas hinnatakse ka madalsageduslikku müra, sh infraheli.

• Mõju maastikule ja kultuuripärandile

Tuulepargi mõju kultuuripärandile võib avalduda juhul, kui tuulikute võimalikud asukohad

kattuvad kultuuripärandi objektidega või muudavad oluliselt teadaolevaid väärtustatud vaateid.

Kavandatava tegevuse alale ei jää kultuuripärandi objekte, millele võiks avalduda otsene oluline

mõju. Hindamisel arvestatakse ala paiknemisega osaliselt arheoloogiatundlikul alal ning

Muinsuskaitseameti seisukohtadega.

Kuna tuulikute rajamisega kaasnevad muutused maastikus, analüüsitakse nende võimalikku mõju

piirkonda jäävatele olulistele vaatekohtadele. KSH aruandes esitatakse tuulepargi visualiseeringud.

• Mõju pinnaveele ja põhjaveele

Mõju pinnaveekogude või põhjavee kvaliteedile või kvantiteedile võib avalduda eeskätt tuulepargi

ehitus- ja sulgemisetapis, seotuna võimaliku tegevusega veekogude kallastel, tuuliku

vundamentide rajamisega või ala veerežiimi muutumisega.

Kasutusetapis võib mõju avalduda hooldus- ja remonditööde teostamisel (võimalikes

avariiolukordades), kuid vastavaid mõjusid on võimalik töökorralduslike meetmetega vältida ning

eeldatavalt ei ole kasutusaegne mõju oluline.

Mõju pinna- ja põhjaveele hinnatakse eksperthinnanguga.

• Mõju pinnasele, maavaradele ja maaparandussüsteemidele

Mõju pinnasele avaldub peamiselt tuulepargi ehitus- ja sulgemisetapis ning on seotud tuulikute ja

nendega seotud taristu rajamise ning lammutamisega. Mõju on seotud nii rajatiste aluse pinnase

eemaldamisega, masinate liikumisest tuleneva pinnase tallamisega, kui ka ala võimaliku

niiskusrežiimi muutmisega.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

20

Mõju hindamisel arvestatakse detailplaneeringu alale ja selle lähipiirkonda jäävate maardlatega.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguga.

• Mõju kliimale

Mõju hindamisel arvestatakse nii maakasutuse muutusest, kui tuulepargi rajamisest ja kasutusest

tulenevat mõju kliimale. Tuulepargi tööga ei kaasne kasvuhoonegaaside heidet, kasvuhoonegaase

tekib tuulikute tootmisel, transpordil ja paigaldamisel. Tuuleparkide kasutusaegne mõju kliimale

seisneb eelkõige selles, et tuuleparkide rajamine aitab kaasa taastuvatel energiaallikatel põhineva

elektrienergia osakaalu suurendamisele, mis loob energiatootmises eeldused fossiilsete kütuste

kasutuse ja nende põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

KSH-s käsitletakse ka kliimamuutuse võimalikke mõjusid kavandatavale tuulepargile.

• Mõju jäätmetekkele

Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne

jäätmeteke on seotud tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained vms),

mille kogus on eeldatavalt väheoluline. Oluline on eelkõige tuulepargi sulgemisega seotud

jäätmekäitlus (kasutuselt kõrvaldatud tuulikute käitlemine). Mõju hinnatakse eksperthinnanguga.

• Koosmõju

Hinnatakse võimalikku koosmõju teiste teadaolevate arendustega. Koosmõju saab arvestada ja

hinnata niivõrd, kuivõrd on hindamise ajal teiste tegevuste kohta piisava usaldusväärsuse ja

täpsusega andmeid. Lüganuse vallas, DP piirkonnas on algatatud ka teisi tuuleparkide detail- või

eriplaneeringuid (vt lähemalt ptk 3). Planeeringud on koostamisel ning nende valmimise aeg on

käesoleva KSH programmi koostamise ajal veel teadmata.

Järgnevalt on välja toodud valdkonnad, mille puhul ei ole tuulepargi rajamise ega käitamise ajal ette

näha KeHJS mõistes olulise ebasoodsa mõju esinemist.

• Mõju välisõhu kvaliteedile

Tuulepargi tööga ei kaasne olulist välisõhu saasteainete heidet. Ehitus-, hooldus- ja

lammutamistööde käigus kasutusel olevatest sõidukitest ja seadmetest tekkivad heited on lokaalse

ja KeHJS mõistes väheolulise mõjuga ning ei erine oluliselt muu ehitustegevusega kaasnevatest

tavapärastest mõjudest. Eelnevast tulenevalt ei hinnata KSH-s mõju välisõhu kvaliteedile.

• Mõju vibratsiooni tasemele

Sarnaselt teiste mehaaniliste seadmetega tekitavad ka tuulikud töötamise ajal vibratsiooni.

Eelkõige on see seotud tuuliku pöörlevate osade tasakaalustamatuse ja hõõrdumisega, mis võib

põhjustada vibratsiooni tuuliku gondlis ja tornis ning kanduda vundamendi kaudu maapinda.

Tuulikutes esineva vibratsiooni leevendamine on aga viimastel aastakümnetel olnud inseneride

üheks olulisemaks uurimisvaldkonnaks, sest selle kaudu on võimalik vähendada seadmete

kahjustusi ja tuulikute käitamiskulusid. Uuringud näitavad, et vibratsiooni tase on kõrgem tuulikute

jalamil ja selle vahetus läheduses, kuid see väheneb jalamist kaugenedes kiiresti ja juba vähem kui

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

21

300 m kaugusel jääb see alla inimese tajuläve17,18. Vibratsioon kaasneb ka ehitustegevusega, kuid

tegu on ajutise ja lokaalse mõjuga. Arvestades, et lähimad vibratsioonitundlikud hooned jäävad

tuulepargist enam kui 600 m kaugusele, ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju. Eelnevast

tulenevalt ei hinnata KSH-s mõju vibratsioonitasemele.

Mõjude iseloomu, ulatust, olulisust ning ebasoodsate mõjude vältimise või leevendamise võimalusi

hinnatakse ja käsitletakse lähemalt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.

6.3 Natura eelhindamine

Natura hindamise põhimõtted

KSH menetluse osana tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura hindamine on kavade ja projektidega

kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel moodustatud rahvusvahelise

kaitsega aladele (loodus- ja linnualadele).

Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja

selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura alale ning

asjakohase hindamise (ehk n-ö täismahus hindamise) vajadus.

Natura eelhindamise teostamisel lähtuti Euroopa Komisjoni suunistest19 ning asjakohastest riiklikest

juhendmaterjalidest20.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Detailplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus on esitatud peatükis 2. Planeeringuga

otsitakse asukohta ühele tuulepargile, mis koosneb kuni 14 tuulikust. Tuuleparki kavandatakse

tuulikuid nimivõimsusega kuni 9 MW ja tuulepargi kogu nimivõimsus on vähemalt 42 MW.

Elektrituulikute tipukõrgus maapinnast on kuni 260 meetrit.

Natura alade lühikirjeldus

Detailplaneeringu alale ega kavandatava tuulepargi eeldatavasse vahetusse mõjupiirkonda Natura

2000 alasid ei jää. Kavandatava tegevuse alale lähim loodusala on Uhaku loodusala, mis asub

detailplaneeringu alast ligikaudu 2 km kaugusel. Teised loodusalad jäävad 6 km kaugusele ja

kaugemale. Natura 2000 võrgustikku jäävad linnualad on ligikaudu 13 km kaugusel ja kaugemal.

Lähima loodusalade ja lähimate linnualade (arvestatud on, et linnuliikidega seotult on tuulikute

mõjuala ulatuslikum) ülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis.

17 LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016. Tieffrequente Geräusche inkl. Infraschall von Windkraftanlagen und anderen Quellen

18 Bassett, K. P., Carrieveau, R., Ting, D. S.-K., 2010. Vibration Analysis of 2.3 MW Wind Turbine Operation Using the Discrete Wavelet Transform

19 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.

20 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

22

Tabel 1. Loodusalade ja linnualade kirjeldus

Ala nimi Rahvus- vaheline kood

Kogu- pindala, ha

Kaitse-eesmärgid

Uhaku loodusala

EE0070132 32,8 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid - *6280).

Muraka linnuala

EE0070172 17801,7 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo- loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Sirtsi linnuala

EE0070173 6842,2 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola)

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse prognoositavad mõjud

Ebasoodsa mõju ilmnemise võimalikkuse selgitamisel on arvesse võetud detailplaneeringu ellu

viimisega kaasnevaid võimalikke aspekte nagu maa hõivamine tuulikute ja taristuobjektidega (s.h

pinnase ja taimestiku eemaldamine), võimalikud veerežiimi muudatused, ehitus- ja kasutusaegne

müra, barjääriefekt, kokkupõrkeoht tuulikutega. Kaaluti, kas nende tagajärgedega võib eraldiseisvalt

või koosmõjus kaasneda liikide häirimine või hukkumine, elupaikade pindala vähenemine või nende

seisundi halvenemine, elupaikade killustumine või muu oluline ebasoodne mõju Natura 2000 aladele.

Uhaku loodusala asub planeeringualast umbes 2 km kaugusel. Loodusala kaitse-eesmärgiks seatud

elupaigatüübid ei ole kavandatava tegevuse mõjualas ning neile ei ole ette näha otsest ega kaudset

olulist mõju. Oluline ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud.

Muraka linnuala asub planeeringualast ligikaudu 13 km kaugusel. Tuulepargi eeldatav mõjuala ei ulatu

linnualale. EELISe andmetel ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähiümbrusesse Muraka

linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide leiukohti. Oluline ebasoodne mõju linnuala kaitse-

eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud.

Sirtsi linnuala asub planeeringualast ligikaudu 14 km kaugusel. Tuulepargi eeldatav mõjuala ei ulatu

linnualale. EELISe andmetel ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähiümbrusesse Sirtsi linnuala

kaitse-eesmärgiks seatud liikide leiukohti. Oluline ebasoodne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

23

Kokkuvõte ja järeldused

Kavandatav tegevus ei avalda olemasolevate teadmiste põhjal olulist ebasoodsat mõju loodus- või

linnualadele. Detailplaneeringu ellu viimisest ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju Natura 2000

võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega alade terviklikkusele. Natura asjakohase hindamise läbi

viimine ei ole vajalik.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

24

7 DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE OSAPOOLED JA KAASAMINE

7.1 DP koostamise ja KSH läbi viimise osapooled

Detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise peamised osapooled on

detailplaneeringu koostamise korraldaja, detailplaneeringu koostaja ja KSH ekspert (Tabel 2). Lisaks on

protsessi kaasatud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud ja asutused (vt ptk 7.2).

Tabel 2. DP ja KSH läbi viimise peamised osapooled

Osapool Asutus/ettevõte Kontaktandmed

detailplaneeringu

koostamise korraldaja

Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20, Kiviõli linn

tel: 3321322

e-post: [email protected]

detailplaneeringu

koostaja

OÜ Consultare Vabaduse pst 174B, Tallinn

tel: 5296586

e-post: [email protected]

KSH ekspert Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ

Tõnismägi 3a-15, Tallinn

tel: 6117690

e-post: [email protected]

Detailplaneeringu koostamise töörühma kuuluvad Consultare OÜ eksperdid koosseisus Kristo Kiiker,

Agne Peetersoo ja Mari Raidla.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi ELLE OÜ eksperdigrupi poolt koostöös

detailplaneeringu koostajaga ja täiendavate valdkondlike ekspertiga.

Mõjude hindamine toimub meeskonnaliikmete koostöös, vastavalt liikmete pädevusele ja

kogemusele. Töörühma kaasatakse järgmised ELLE OÜ liikmed:

• Toomas Pallo – KSH juhtekspert (KMH juhteksperdi litsents nr KMH009021), keskkonnaekspert

(peamised valdkonnad: taimestik, loomastik, kaitstavad loodusobjektid, sotsiaal-majanduslik

keskkond, kultuuripärand, jäätmed, mõju avariiolukordadest)

• Pille Antons – KSH ekspert, keskkonnaekspert (peamised valdkonnad: maastik, kaitstavad

loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik, pinnavesi, müra, sotsiaal-majanduslik

keskkond).

• Teele Kaljurand – keskkonnaekspert (peamised valdkonnad: kliima, kaitstavad loodusobjektid,

taimestik, loomastik, rohevõrgustik, sotsiaal-majanduslik keskkond).

• Silver Lind – keskkonnaekspert (peamised valdkonnad: pinna- ja põhjavesi, müra, pinnas,

maavarad).

21 Vastavalt KeHJS § 34 võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist

juhtida KeHJS § 14 lg 1 kohast keskkonnamõju hindamise litsentsi omav juhtekspert. Litsentsi kehtivust saab

kontrollida: https://kotkas.envir.ee/kmh/expert_index?tab=EXPERT&represented_id=

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

25

• Lea Jalukse – keskkonnaekspert (peamised valdkonnad: jäätmed, sotsiaal-majanduslik

keskkond, kliima).

Lisaks kaasatakse järgmised valdkondlikud eksperdid/alusuuringute koostajad:

• Piret Toonpere, Astrid Koplimäe (Lemma OÜ) – müra, varjutus, visuaalsed mõjud;

• Margus Pensa – linnustiku uuring, taimestiku uuring;

• Rauno Kalda, Oliver Kalda (OÜ Elustik) – nahkhiirte uuring.

Töörühma koosseis võib töö käigus täieneda.

7.2 Koostöö ja kaasamine

Detailplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse kavandatud tegevuse poolt eeldatavalt

mõjutatavad isikud ja asutused, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

detailplaneeringu vastu või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud.

Osapooled, kellega tehakse detailplaneeringu ja selle KSH koostamise protsessis koostööd

(kooskõlastatakse materjale) on vähemalt järgmised:

• Kliimaministeerium,

• Kaitseministeerium,

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

• Keskkonnaamet,

• Maa- ja Ruumiamet,

• Eesti Geoloogiateenistus,

• Terviseamet,

• Muinsuskaitseamet,

• Transpordiamet,

• Päästeamet,

• Politsei- ja Piirivalveamet,

• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Lisaks kaasatakse detailplaneeringu ja selle KSH koostamise protsessis vähemalt järgmised osapooled:

• Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,

• Tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad (Elering AS, Elektrilevi OÜ),

• Riigimetsa Majandamise Keskus,

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda,

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon,

• Eesti Taastuvenergia Koda,

• lähiümbruse kinnisasjade omanikud (3 km raadiuses planeeringualast),

• elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (MTÜ Virumaa Koostöökogu,

Lüganuse Küla Selts, MTÜ Lüganuse Tagaküla),

• Piirkonna tuuleenergia arendajad (Varja Windfarm OÜ, TMV Green OÜ, Enery Estonia OÜ,

Evecon OÜ, Sustainable Investments OÜ).

Eelpool toodud nimekirjad võivad protsessi jooksul täieneda.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

26

Teistel osapooltel, s.h piirkonna elanikel, ettevõtetel ja laiemal avalikkusel, on võimalik seisukohti

ja ettepanekuid esitada vähemalt avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus, millest

teavitatakse Lüganuse valla veebilehel ning valla ja/või maakonnalehes.

Osapoolte kaasamine detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsessi toimub ühendatult.

Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine ning avalike väljapanekute ja avalike arutelude

korraldamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras (vt ka ptk 8).

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

27

8 DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE

AJAKAVA

Alljärgnev tabel annab ülevaate DP ja KSH koostamise orienteeruvast ajakavast. KSH viiakse läbi

samaaegselt detailplaneeringu koostamisega, integreeritud paralleelprotsessina. Ajakavas võib

toimuda muutusi, nt seoses hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga või menetlusprotsessi

kulgemisega.

Tabel 3. DP koostamise ja KSH läbi viimise orienteeruv ajakava

Etapp/tegevus Eeldatav aeg

DP ja KSH algatamine juuni 2024

KSH programmi koostamine jaanuar-aprill 2025

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu kohta

ettepanekute küsimine22 mai-juuni 2025

Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste

paranduste ja täienduste sisseviimine juuni-juuli 2025

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine KOV

veebilehel juuli 2025

DP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli 2025-jaanuar 2026

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek23 veebruar 2026

Kirjalikele arvamustele vastamine24 märts 2026

DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste

avalik arutelu25 aprill 2026

Avalikustamise tulemuste ülevaate avaldamine KOV

veebilehel ja ajalehes mai 2026

Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste

paranduste ja täienduste sisseviimine mai-juuni 2026

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse andmiseks juuni-juuli 2026

Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste

paranduste ja täienduste sisseviimine juuli-august 2026

DP ja KSH aruande vastuvõtmine september 2026

DP avalik väljapanek26 oktoober 2026

22 Asjakohastel asustustel on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva.

23 Kestab vähemalt 30 päeva. Avalikust väljapanekust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne väljapaku algust.

24 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu.

25 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne arutelu toimumist.

26 Kestab vähemalt 30 päeva. Avalikust väljapanekust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne väljapaku algust.

VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

28

Etapp/tegevus Eeldatav aeg

DP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu27 november 2026

Avalikustamise tulemuste ülevaate avaldamine KOV

veebilehel ja ajalehes detsember 2026

Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste

paranduste sisseviimine jaanuar 2027

DP esitamine heakskiitmiseks jaanuar-veebruar 2027

DP heakskiitmine märts-aprill 2027

DP kehtestamine mai 2027

27 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne arutelu toimumist.