Kiri

Kose Vallavalitsuse 29.04.2024

korralduse nr 116 lisa 1

Lähteseisukohad Saula külas asuva Kolu katastriüksuse detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluse algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu

koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab

ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse

kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info

planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt-

planeerija Siiri Hunt.

2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk, ülesanded ja muu vajalik info

Tiit Viirelaid esitas avalduse koos esialgse eskiisiga (registreeritud dokumendiregistris 27.03.2024,

dokumendi nr 7-1.2/557) detailplaneeringu algatamiseks Saula külas Kolu katastriüksusel.

Planeeritava ala pindala on ca 2,1 ha ning see hõlmab Kolu (33701:002:0878) katastriüksust ning

tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee (33801:001:1443) ja 11203 Kolu-Tammiku tee (33701:002:0879 ning 33701:001:0164)

katastriüksuseid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine äri-, tootmise ja laohoonete

püstitamiseks ning kuni 28 m kõrguse torni (esteetilise maamärgi) püstitamise võimalikkuse

väljaselgitamine. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Katastriüksusel kehtiv detailplaneering puudub.

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa äärse kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega

alaga, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus ja mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-,

toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh

hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on

elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja

planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate

mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab

sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid

mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete

rajamine. Üldplaneeringus on sätestatud, et kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja

logistikakeskuse juhtotstarbega alal on hoonete kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.

Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga. Kose Vallavolikogu

27.09.2023 määruse nr 49 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete

delegeerimine“ § 3 alusel on üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu algatamine Kose

Vallavalitsuse pädevuses.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p 4, § 6 lg 4, § 6 lg 2 p 10 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (VV määrus 224) § 13 punktidele 1 ja 2 tuleb detailplaneeringu

taotluse menetluses kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust ja anda sellele

eelhinnang, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 ning VV määruses 224

nimetamata juhul tööstuspiirkonna, kaubanduskeskuse või muude samalaadsete projektide

arendamist. Teadaolevalt ei kavandata detailplaneeringuga KSH eelhinnangu koostamise

kohustusega tegevusi. Juhul kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et kavandatavad

tegevused kuuluvad VV määruses 224 nimetatud tegevuste hulka tuleb KSH eelhinnang koostada

enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Keskkonnatingimustega saab arvestada planeerimismenetluse

käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 1 esitatud lähteseisukohtadega.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus (aadress

Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda

Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja

Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitekt-planeerijaga,

[email protected], telefon 54700707.

Detailplaneeringu ülesanded on:

 krundi hoonestusala määramine;

 krundi ehitusõiguse määramine;

 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

 ehitise ehituslike tingimuste määramine;

 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

 liikluskorralduse põhimõtete määramine;

 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

 kuja määramine;

 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

 servituutide seadmise vajaduse märkimine;

 nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine

nõutav.

Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:

Kruntide ligikaudsed suurused Kolu katastriüksust (14154 m²) ei jagata.

Maksimaalne kruntide arv Kolu katastriüksust ei jagata

Hoonete suurim ehitisealune

pind1 krundi pindalast

Vastavalt eskiisile - 5000 m², täpsustatakse planeerimisel.

Haljastatav/looduslikuna säiliv

osa krundi pindalast jm nõuded

haljastusele

Min 20%. Vajadusel kavandada tundlike alade (elamud) poole

kõrghaljastusega puhver. Arvestada üldplaneeringu punktiga

4.5.

Hoonestusala minimaalne

kaugus krundi piirist

Arvestada ehitusseadustiku §-idega 70-72.

Hoonete2 suurim lubatud arv

krundi kohta

Vastavalt eskiisile (2 hoonet), täpsustatakse planeerimisel.

1 Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned. 2 Nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

Hoone maksimaalne lubatud

kõrgus

Põhimahul kuni 15m. Hoone ühe osa, 28 m kõrguse torni

(esteetilise maamärgi) püstitamise võimalikkus selgub

planeeringu koostamisel.

Hoone korruselisus Määrata planeeringuga.

Piirded Määrata planeeringuga.

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

tingimused

Määrata planeeringuga arvestades piirkonna hoonestuslaadi.

Liiklus ja parkimine Juurdepääs sõidukiga – riigiteelt 11204 Kolu-Habaja

olemasoleva mahasõidu kaudu (1,06 km). Juurdepääs

kergliiklejale – Kolu kergliiklusteelt (nr 11856). Parkimine

krundipõhiselt, vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.

Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus – lokaalne. Reovee käitlemine - lokaalne

(biopuhasti). Sademevesi - kavandada sajuvete immutamise

alad või taaskasutamise võimalus oma krundil. Sajuvett ei või

juhtida teistele katastriüksustele.

Tuletõrjevesi Vastavalt kehtivatele nõuetele, lahendada planeeringuga.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti planeeringute

kaardist. Kolu katastriüksus on sinise

piirjoonega.

Joonis 2. Katastriüksustele ulatuvad

kitsendused (Allikas: Maa-ameti geoportaal).

Planeeringuala on sinise piirjoonega.

3. Planeeritav ala ja kontaktvöönd

Planeeritava ala pindala on ca 2 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeritava ala lähiümbrust.

Joonis 3. Planeeritav ala (allikas: Maa-ameti geoportaal). Planeeringuala on sinise piirjoonega.

Joonis 4. Planeeringu esialgne eskiis:

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse

detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Transpordiamet (riigiteede kaitsevööndid;

juurdepääs; kavandatakse 28 m kõrgust ehitist);

Päästeamet Põhja päästekeskus

(tuleohutusnõuded);

Elektrilevi OÜ (elektrivarustus);

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (sidevarustus);

Jõgila, Kolukõrtsi, Sireli, Kreegi ja Klaasi

katastriüksuste omanikud ning isikud, kes

avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi

olla kaasatud.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, mille etteantud vormi väljastab planeerijale

Kose Vallavalitsuse arhitekt. Tehnovõrkude valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja

muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Kose Vallavalitsuse

arhitektile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult

arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt planeerimisseaduse

§ 138 esitada heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Pärast heakskiitmist saab

detailplaneeringu kehtestada ja seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus Toimumise eeldatav aeg

Detailplaneeringu algatamine 2025 aprill

Halduslepingu sõlmimine 2025 mai

Detailplaneeringu koostamine 2025 mai - juuli

Detailplaneeringu kontrollimine (vastavus

lähteseisukohtadele, üldplaneeringule)

2025 august

Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuse avaldamine 2025 september - oktoober

Detailplaneeringu vastuvõtmine 2025 oktoober

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku

tulemuste avaliku arutelu3 korraldamine

2025 november - detsember

Detailplaneeringu kehtestamine 2025 jaanuar

6. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid

 Kose valla üldplaneering;

 Planeerimisseadus;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

 Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;

 Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;

3 Planeerimisseaduse § 136 lõike 2 kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei

esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

 ja muud asjakohased õigusaktid.

7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Topo-geodeetiline uuring. Detailplaneeringut algatades muude uuringute ja analüüside tegemise

vajadus puudub. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise

raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha vajaduse

tekkimisel.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest. Planeering

vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsuse

arhitekt. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude

valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja

avalikule väljapanekule suunamiseks (dwg, doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse

vastavalt planeerimisseadusele.

Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt (dwg, doc, pdf

vormingus) ja paberkandjal. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 13.05.2025 nr 7-1.2/841

Meie 11.06.2025 nr 7.2-2/25/7901-2

Seisukohtade väljastamine Kolu kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonna Kose valla Saula küla Kolu kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 33701:002:0878, edaspidi planeering) algatamisest Kose Vallavalitsuse

29.04.2025 korraldusega nr 116.

Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine äri-, tootmise ja laohoonete püstitamiseks

ning kuni 28 m kõrguse torni (esteetilise maamärgi) püstitamise võimalikkuse väljaselgitamine.

Planeeritav ala paikneb riigitee nr 11204 asub Kolu-Habaja tee (edaspidi riigitee) km 0,99-1,22

kaitsevööndis, vähesel määral riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 32,87-33,02 ning

riigitee nr 11203 Kolu-Tammiku tee km 0,10-0,26 kaitsevööndis.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 525 autot, kiiruspiirang on 70 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7.

Juurdepääs kavandada olemasolevalt ristumiskohtalt riigitee km 1,063. Kõnealune

ristumiskoht tuleb ümber ehitada kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingus nr 7.1-1/23/3630-1 (14.02.2023)

toodud tingimustele. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et

planeering on ehitusprojekti koostamise alus.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku

hoonestuse kavandamiseks tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

2 (3)

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1. Lähteseisukohad Saula külas asuva Kolu katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja

vormistamiseks

Jana Prost

5792 4753, [email protected]