RMK vastus riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9–62,3 Kernu–Päädeva lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teatele

Transpordiamet

[email protected]

Teie: 22.04.2025 nr 8-5/25/6564-1

Meie: 05.05.2025 nr 3-1.1/2024/368

V.a. Villu Lükk

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9–62,3 Kernu–Päädeva lõigu KMH aruandest

Küsite oma 22.04.2025 saadetud kirjas ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid riigitee nr 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9–62,3 Kernu–Päädeva lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise aruandele. Projektlahendus puudutab ka riigile kuuluvaid kinnistuid,

milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud keskkonnamõju hindamise aruandega, avaldame järgmist:

- Juhime tähelepanu, et peatükis 1.2.1 Olulisemad alusmaterjalid puuduva viited Rail Baltica

raudteetaristuga seotud planeeringutele. Kuna Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaanteega

paralleelselt rajatava transpordikoridori üks eesmärke on vähendada liikluskoormust Via

Baltica põhimaanteel, siis oleks meie hinnangul selle tulemusel langeva liiklussageduse

kajastamine asjakohane. Teeme ettepaneku aruannet selles osas täiendada.

- Aruande peatükkides 3.3.2 Vääriselupaigad ja taimestik (sh metsad), 5.3 Rohevõrgustik (sh

loomade liikumine), mets ja vääriselupaigad ja 5.7 Kliimakindlus ja kliimategurid, „ei

kahjusta oluliselt“, on lause: Suuremad metsa raadamised (osaliselt esineb lõikudel ka juba

varem lageraiega hõlmatud alasid) on vajalik teostada nii põhimaantee Vaimõisa õgvenduse

kui ka Vardi-Nurme kõrvalmaantee uue trassikoridori asukohas. Palume eemaldada

sulgudes olev fraas kui eksitav. Selgitame, et raadamine on maakasutuse muutuseks tehtav

raie, lageraie aga metsakasvatuslik võte, kus erinevalt raadamisest jääb ala looduslikku

arengusse ja rohevõrgustikuna toimima. Maakasutuse muutuse tõttu tuleb ka värskel

lageraielangil teostada raadamine, sest lageraiega võtab metsaomanik metsauuendamise

kohustuse, mida tal ei ole võimalik täita, kui maakasutust muudetaks ilma raadamise

metsateatist esitamata.

- Aruande lk 61 ja 62 on toodud lause: Kui pesitsus esineb, tuleb planeerida mürarikkamate

ehitustegevuste vähendamist/ajastamist, mis tee-ehituse käigus ilmneda võivad. Kuna

liiklusest tekkiv maanteemüra foon on põhimaantee lähiümbruses aastaringselt, sh

pesitsusperioodil, siis teeme ettepaneku antud tingimust täpsustada sõnastuses, üldist

liiklusmüra fooni ületavate mürarikkamate ehitustegevuste vähendamist/ajastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Transpordiamet

[email protected]

Teie: 22.04.2025 nr 8-5/25/6564-1

Meie: 05.05.2025 nr 3-1.1/2024/368

V.a. Villu Lükk

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9–62,3 Kernu–Päädeva lõigu KMH aruandest

Küsite oma 22.04.2025 saadetud kirjas ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid riigitee nr 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9–62,3 Kernu–Päädeva lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise aruandele. Projektlahendus puudutab ka riigile kuuluvaid kinnistuid,

milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud keskkonnamõju hindamise aruandega, avaldame järgmist:

- Juhime tähelepanu, et peatükis 1.2.1 Olulisemad alusmaterjalid puuduva viited Rail Baltica

raudteetaristuga seotud planeeringutele. Kuna Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaanteega

paralleelselt rajatava transpordikoridori üks eesmärke on vähendada liikluskoormust Via

Baltica põhimaanteel, siis oleks meie hinnangul selle tulemusel langeva liiklussageduse

kajastamine asjakohane. Teeme ettepaneku aruannet selles osas täiendada.

- Aruande peatükkides 3.3.2 Vääriselupaigad ja taimestik (sh metsad), 5.3 Rohevõrgustik (sh

loomade liikumine), mets ja vääriselupaigad ja 5.7 Kliimakindlus ja kliimategurid, „ei

kahjusta oluliselt“, on lause: Suuremad metsa raadamised (osaliselt esineb lõikudel ka juba

varem lageraiega hõlmatud alasid) on vajalik teostada nii põhimaantee Vaimõisa õgvenduse

kui ka Vardi-Nurme kõrvalmaantee uue trassikoridori asukohas. Palume eemaldada

sulgudes olev fraas kui eksitav. Selgitame, et raadamine on maakasutuse muutuseks tehtav

raie, lageraie aga metsakasvatuslik võte, kus erinevalt raadamisest jääb ala looduslikku

arengusse ja rohevõrgustikuna toimima. Maakasutuse muutuse tõttu tuleb ka värskel

lageraielangil teostada raadamine, sest lageraiega võtab metsaomanik metsauuendamise

kohustuse, mida tal ei ole võimalik täita, kui maakasutust muudetaks ilma raadamise

metsateatist esitamata.

- Aruande lk 61 ja 62 on toodud lause: Kui pesitsus esineb, tuleb planeerida mürarikkamate

ehitustegevuste vähendamist/ajastamist, mis tee-ehituse käigus ilmneda võivad. Kuna

liiklusest tekkiv maanteemüra foon on põhimaantee lähiümbruses aastaringselt, sh

pesitsusperioodil, siis teeme ettepaneku antud tingimust täpsustada sõnastuses, üldist

liiklusmüra fooni ületavate mürarikkamate ehitustegevuste vähendamist/ajastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387