Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (673 SE)

Vabariigi Valitsus

.06.2025 nr 1-1/15-673/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 10. juunil algatatud

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (673 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnou

§ l. Riigikogu liikme staatuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt:

,,Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85 protsenti täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100 protsenti palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85 protsenti istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15 protsenti; kui osalemine langeb alla 70 protsenti vähendatakse tema palka vastavalt 30 protsenti; kui osalemine langeb alla 50 protsenti vähendatakse tema palka 50 protsenti. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskoguja komisjonide hääletuste protokollid, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras."(;(;

2) paragrahvi 30 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt:

»Riigikogu liikmele huvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses paragrahvi 29 punkti 9 alusel väljä makstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras."

§ 2. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2026. aasta l.jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Eesti Keskerak^nna fraktsioon

<-- /^ <-^ <^Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

10.juuni2025

Riigikogu Kants^lei _ Kuupaev'J^^^ V«trJ^Z^^6-

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnou seletuskiri

l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus

Eelnöu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist sidudes parlamenditöös osalemine töötasuja huvitiste maksmisega.

Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimeste ja ettevötete igapaevasele toimetulekule, mistöttu kannab eelnöu ka uhiskonna suurema sidususe eesmärki. Riigikogu liikmete töötasu ja huvitised seatakse osaliselt söltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analiius

Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatused; teine paragrahv sätestab seadusejöustumise.

Eelnöu paragrahviga l muudetakse Riigikogu liikme staatuse seadust.

Punktis l täiendatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse §-i 29. Kehtiva sönastuse kohaselt määrab Riigikogu liikme ametipalga Körgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, kus on muuhulgas sätestatud ka ametipalga iga-aastane indekseerimine ning Riigikogu volitus muuta järgmise, mitte toimiva koosseisu ametipalka.

Arvestades et Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti keskmine

brutokuupalk näiteks Valgamaal 1509 eurot, uletab Riigikogu liikmete töötasu seda mitmekordselt. Riigikogu liikmete töötasule lisanduvad ka kulxihuvitised, mis hetkel kehtiva määrä kohaselt on kuni 30% ametipalgast. Parlamendiliikmete palkade indekseerimise ning kuluhilvitistega seonduv on olnud pidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu ali ning kahjuks on pidevalt esinenud ka kuluhuvitiste väärkasutamise juhtumeid.

Seoses riigi keerulise rahandusliku olukon-aga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimeste ja ettevötete igapaevasele toimetulekule. Kuivörd maksutöusudega toimetulek nöuab solidaarsust ja panust köigilt uhiskonnagruppidelt, on öiglustunde ning uhiskonna suurema sidususe tagamiseks vajalik muuta ka Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhuvitiste arvestamise korda. Kehtiva seaduse raames ei soitu Riigikogu liikme töötasu vähimalgi määral sellest, kas komisjonide ning täiskogu töös osaletakse, söna vöetakse voi hääletatakse. Teoreetiliselt on koguni vöimalik olukord, kus parlamendiliige ei osale uldse parlamendi töös, kuid puudub alus tema töötasu vähendamiseks voi peatamiseks.

Samuti teeme ettepaneku siduda Riigikogu liikmetele ametipalga maksmine parlamendi täiskoguja komisjonide istungitel osalemisega. Antud muudatus leevendaks ka kuluhuvitistega seonduvaid kusimusi, sest ettepaneku kohaselt ei arvestata kuluhuvitisi enam ametipalga määrä kohaselt, vaid reaalselt väljamakstava tasu pöhjal.

Tegemist ei ole Euroopa öigusruumis pretsedendi loomisega, sarnaseid vöimalusi parlamendiliikmete töötasu vähendamiseks on mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide

seadusandluses. 11 Euroapa Liidu liikmesriigi parlamendil vöimalus vähendada parlamendiliikme töötasu täiskogu ja/vöi komisjoni istungitelt puudumise töttu, 5 riigi parlamendil vöimalus vähendada parlamendiliikme erinevat liiki huvitisi möjuva pohjuseta istungilt puudumise töttu; täiendavalt vöib l riigi (Austria) parlamendis ule 30 päeva pohjuseta puudumise korral parlamendiliige kaotada oma koha.

Parlamendiliikmete töötasu määrade vähendamisel lähtutakse erinevast praktikast ning osaluste määradest, kuid läbiva pöhimöttena on sönastatud, et hääletustelt puudumise arv ei tohi olla liialt körge. Samas leidub riike (Soome), kus seadusandlik raam lubab kiill parlamendiliikme tasu vähendada, kuid teadaolevalt pole neid meetmeid kordagi kasutatud.

Eelnöu sönastuse kohaselt arvestatakse edaspidi Riigikogu liikmele palga maksmisel tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% voi 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% voi 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks ontäiskogujakomisjonide hääletuste protokollid, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Kuivörd pöhjendatud puudumised välistävää töötasu vähendamise, on vajalik eelnöu jöustumisel vastava korra kehtestamine Riigikogujuhatuse poolt, mis reguleeriks puudumistest teatamise tähtajad ning nende pöhjendamise pöhjalikkuse astme.

Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 30, kus kehtiva sönastuse kohaselt huvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% ametipalgast. Eelnöu sönastuse kohaselt seotakse kuluhuvitiste maksmine reaalselt väljä makstud palgaga ehk parlamenditöös vähem osalenud Riigikogu liikmel pole öigust ka täies mahus kuluhuvitisele.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Seadusmuudatus aitab kaasa öiglustunde suurenemisele ning uhiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse köigil elanikkonna gruppidelt. Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhuvitiste sidumine täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega möjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile.

Seadusmuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu kantselei töökoormus, kuna parlamendi töös osalemise ule peetakse arvestust juba praegu, teatavaid ressursse nöuab töötasude arvestamise susteemi umber seadistamine. Kuluhuvitiste arvestamise susteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmetele reaalselt makstavat palka.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Täiendavaid kulusid riigieelarvele seaduse rakendamine kaasa ei too.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Raken dusaktid

Seaduseelnöu ei vaja täiendavaid rakendusakte.

8. Seaduse jöustumine

Seadus jöustub 2026. aasta l . jaanuaril.

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

10.juuni2025

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.06.2025 / 1-1/15-673; Riigikantselei / 11.06.2025 / 2-5/25-01151

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (673 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 03.07.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.7.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0652.

Kontroll: Kaidi Paju

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.