Vastus

Kultuuriministeerium Meie: 12.06.2025. a

Kultuuriväärtuste osakond

Raamatukogunõunik

Pr. Ülle Talihärm

Rahvaraamatukogude seaduse eelnõu kooskõlastamise tagasiside

Lääne Maakonna Keskraamatukogu toetab rahvaraamatukogude seaduse

kaasajastamist ja muutmist. Küll aga tekkisid seoses rahvaraamatukogu seaduse

eelnõuga küsimused ja ettepanekud, millele soovime tähelepanu pöörata.

1. § 5 lg 1 lõpust on tõenäoliselt midagi puudu jäänud, alles on lausekatke: „Kui

kohaliku omavalitsuse üksus on väike,…“. Mis sisalduks ülejäänud lauseosas?

2. Kuidas omavahel suhestuvad § 7 lg 1, kus sätestatakse, et „Põhimääruse

kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära

rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse“ ja § 10 lg 1, mis sätestab, et

„Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord

sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses.“ Kas nende lõigete vahel ei teki

vastuolu? Kumb enne kehtestatud/moodustatud peaks olema, kas põhimäärus

või nõukogu? Kas nõukogu moodustamine kohustuslikus korras on vajalik või

võiks piisata kohaliku kogukonna kaasamisest? Kaasamise võimalusi on ju

erinevaid.

3. § 8 lg 3 ja § 9 lg 3. Tähtajaliste töölepingute tingimuslik sõlmimine

rahvaraamatukogu juhiga ja/või raamatukoguhoidjaga võivad suurendada

rahvaraamatukogude kaadri voolavust ja seeläbi suurendada kohalike

omavalitsuste kulusid.

4. § 8 lg 6 ja § 9 lg 2. Seadusega rahvaraamatukogu juhile ja/või

raamatukoguhoidjale erialase kõrghariduse või kutsekvalifikatsiooni

nominaalse õppeaja jooksul omandamise kohustuse sätestamine on ebamõistlik.

Täistööajaga töötamise kõrvalt tasemeõppes nominaalse õppeajaga hariduse

omandamine eeldab juhilt või raamatukoguhoidjalt kahe täit tähelepanu ja

pühendumist nõudva tegevusega paralleelselt tegelemist. Kohalikule

omavalitsusele võib tekkida ka topelt kulu – töötaja töötasu ja tema õpingute

rahastamine.

5. § 9 lg 1. Kas raamatukoguhoidja hariduse kohta sõnastus „piisav haridus ja

kompetents“ on piisavalt selge ja täpne?

6. § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete

soetamist. Palume selgitust, mida täpsemalt ja millises ulatuses osaliselt

toetamine tähendab? Seades rahvaraamatukogude finantseerimise senisest

enam kohalike omavalitsuste kohustuseks, süvendatakse üleriigiliselt lõhesid

rahaliselt paremas ja kehvemas seisukorras olevate kohalike omavalitsuste

rahvaraamatukogude vahel. Nõrgemas finantsseisus olevate kohalike

omavalitsuste raamatukogude varustamine uute väljaannetega võib osutuda

keeruliseks kui mitte suisa võimatuks.

7. § 17 lg 1. Kas lause „Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta“ on

seadusesättena ilmtingimata vajalik? Lääne maakonna näitel võivad

harukogude vahelised vahemaad olla suured ja omavalitsusele kaasnevad

teavikute ühest kogust teise transpordil nii reaalsed rahalised kui töötajate

tööajakulud. Läbitavad distantsid võivad näiteks Lääne-Nigula Raamatukogude

erinevatest harukogudest ühte kogusse teavikuid tellides ulatuda kümnetesse

või isegi sadadesse kilomeetritesse.

8. § 21 lg 6 ja lg 7. Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse õiguse ära

võtmine kuni üheks aastaks ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja

rikkujalt külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on omavahel

proportsionaalsed ja süüteole vastavad karistused? Kas karistusi võiks/peaks

ühtlustama?

Laiema tähelepanekuna soovime välja tuua, et kohalike omavalitsuste radikaalselt

erinevat majanduslikku seisukorda arvesse võttes, luuakse rahvaraamatukogude

ülalpidamisel kohustuste varasemast enam KOV õlgadele panemisega üleriigiliselt

olukord, kus raamatukoguteenustele ligipääsu ja nende teenuste taseme ebaühtlus ja

ebavõrdsus KOVide lõikes süveneb.

Lugupidamisega

Ulvi Vaarja

Direktor

/allkirjastatud digitaalselt/