Vastus

Pepleri 6 Telefon: 7305 216 https://www.tartumaa.ee

51003 Tartu E-post [email protected] Registrikood: 80190322

Meie 4-2/13 12.06.2025

Kultuuriministeerium

Heidy Purga

Kultuuriminister

[email protected]

Tartu linna ja maakonna tagasiside rahvaraamatukogude seaduse muutmise eelnõule

Lugupeetud Heidy Purga

Kultuuriministeeriumi algatatud rahvaraamatukogude seaduse muutmise eelnõu ja sellega seotud

struktuurne reform on tekitanud Tartumaa omavalitsuste ja raamatukogude seas tõsiseid küsimusi.

Ühisel arutelul jõudsid maakonna esindajad seisukohale, et kuigi reformi eesmärgid võivad olla

ajakohased, vajavad mitmed sisulised ja korralduslikud aspektid põhjalikumat läbimõtlemist ning

laiemat kaasamist.

Tartumaa kohalike omavalitsuste ja raamatukogude esindajad toetavad vajadust kaasajastada Eesti

rahvaraamatukoguvõrku, parandada teenuste kättesaadavust ja lihtsustada süsteemide kasutamist

nii lugejatele kui ka töötajatele. Samuti peame oluliseks, et rahvaraamatukogu käsitlus kui

kogukonnakeskne kultuuri- ja haridusasutus jõuab seaduse tasandile.

Samal ajal on selge, et seaduseelnõu toob kaasa ulatuslikud muudatused kogu senises

raamatukogude korralduses. Meie hinnangul pole mitmed kriitilised küsimused saanud piisavat

tähelepanu – sealhulgas rahastusloogika, tehniline üleminek, tööjaotus ja andmete liikumine.

Peamised probleemid puudutavad just reformi selgelt tsentraliseerivat suunda, kohalike

omavalitsuste otsustusõiguse vähenemist, rahastuse ebamäärasust kohalike omavalitsuste jaoks ning

uue süsteemi tehnilist ja korralduslikku ebaselgust.

Tartu linn on koostanud kirjaliku ülevaate seadusemuudatusega seotud kitsaskohtadest, mida

toetavad ka Tartumaa raamatukoguvõrgu esindajad ja valdade kultuuritöötajad.

Järgnevalt on teemade kaupa esile toodud suuremad murekohad, mille pärast Tartumaa praegusel

kujul muudatustega nõus olla ei saa.

Pepleri 6 Telefon: 7305 216 https://www.tartumaa.ee

51003 Tartu E-post [email protected] Registrikood: 80190322

1. Maakonnaraamatukogude rolli kaotamine ja piirkondliku tugistruktuuri nõrgenemine

Rahvaraamatukogude seaduse muutmise eelnõu näeb ette, et alates 31. detsembrist 2026

lõpetatakse maakonnaraamatukogude senised ülesanded, sh väljaannete hankimine, töötajate

koolitamine, nõustamine ja arendustegevus piirkondlikul tasandil. Need funktsioonid koondatakse

Rahvusraamatukogu arenduskeskusesse ja viite piirkondlikku üksusesse, mis asuvad Tallinnas.

Tegemist on seaduseelnõu ühe kõige mõjusama struktuurse muudatusega.

Tartumaa raamatukogude ja omavalitsuste esindajad on seisukohal, et see muudatus ei ole sisuliselt

ega praktiliselt põhjendatud. Maakonnaraamatukogude seniste ülesannete kaotamine tähendaks

mitmel pool ka nende raamatukogude sulgemist, töötajate koondamist ning kompetentsi kadumist

piirkondlikul tasandil. Arutelu käigus rõhutati, et maakonnaraamatukogud ei toeta mõtet, et kogu

nõustamine, koolitus ja arendus Tallinna vastutusalasse läheks.

Senine piirkondlik korraldus on võimaldanud:

• kiiret reageerimist raamatukogude igapäevastele probleemidele,

• kohalikul võrgustikul põhinevat sisulist koostööd omavalitsuste vahel,

• kohapealset professionaalset tuge ja erialast nõustamist, mis on välja kujunenud

aastatepikkuse praktika kaudu.

Reformi planeerimise käigus ei ole piisavalt käsitletud:

• Millised konkreetsed struktuurid ja töötajad võtavad üle maakondliku tasandi funktsioonid?

• Kas Rahvusraamatukogu regionaalüksustes tekib füüsiline kohalolek või pakutakse teenust

distantsilt?

• Kuidas rahastatakse maakondlikke koolitusi, võrgustikukohtumisi ja nõustamist edaspidi?

Puudub selgus järgmistes küsimustes:

• kohalike raamatukogude ülesanded ja rahastamismudelid jäävad ebaselgeks;

• mõnes omavalitsuses toimivad keskraamatukogud, teistes mitte – puudub ühtne

lähenemine;

• kavandatud logistikasüsteemi (nt raamatute tellimine, RVL) kohta pole esitatud andmeid, mis

tõendaksid selle kasulikkust, kuluefektiivsust ja praktilisust;

• väiksemad raamatukogud, millel puudub oma komplekteerimisvõimekus, seisavad silmitsi

väljakutsetega nt välismaiste ja võõrkeelsete väljaannete hankimisel.

RaRas paiknevale arenduskeskusele planeeritud keskne juhtimisroll koolituste ja lastetöö osas ei

ole põhjendatud, kuna:

• Eestis on juba olemas Lastekirjanduse keskus, kelle pädevust ei ole selgelt arvestatud;

• uue süsteemi dubleerimisrisk võib vähendada erialase arendustöö kvaliteeti.

Pepleri 6 Telefon: 7305 216 https://www.tartumaa.ee

51003 Tartu E-post [email protected] Registrikood: 80190322

Tartumaa on selgel seisukohal, et maakonnaraamatukogude tugifunktsioonide kaotamine ei too

kaasa kulude kokkuhoidu ega suuremat efektiivsust, vaid suurendab töömahtu kohalikul tasandil,

tähendab täiendavat lisarahastust kohalike omavalitsuste poolt, vähendab piirkonniti teenuse

kättesaadavust ja kvaliteeti ning maakonnaülene koostöö kaob ära.

2. Üleriigilise andmekogu loomine ja kataloogisüsteemide (ESTER, URRAM) asendumine

Rahvaraamatukogude seaduse muutmise eelnõu ja sellega seotud rakendusaktid näevad ette, et kõik

rahvaraamatukogud liidetakse ühtsesse infosüsteemi (ÜÜRS), mida haldab Rahvusraamatukogu. Kuigi

eesmärk on ühtlustada andmehaldus ja luua kasutajasõbralik teenus, on eelnõus esile toodud

kavatsus esmalt e-kataloog tööle panna ning seejärel alles infosüsteem välja arendada, mis on

tavapärasele praktikale vastupidine. Selline järjekord seab süsteemi stabiilsuse ja kasutusmugavuse

kahtluse alla.

E-kataloogi loomise ja süsteemi hanke ajastus on ebaselge ning käivitub ilma piisava testperioodita.

Nii Tartu kui ka Tallinna linnaraamatukogud kasutavad hetkel ESTERi kataloogi, mille kaudu on

tagatud liidestus teadus- ja ülikooliraamatukogude infosüsteemidega. ELNET konsortsium on selgelt

väljendanud, et nad ei kavatse liituda Rahvusraamatukogu uue juhtimismudeliga. Samas ei ole

eelnõus selge, kas ÜÜRS-iga liitumine on vabatahtlik või tingimuslik – tekib küsimus, kas liitumata

raamatukogud võivad jääda ilma riiklikust raamatuostutoetusest.

Tartumaa raamatukogude seisukohalt oleks selline muutus eriti kahjulik väiksematele kogudele,

kellele ESTER ja URRAM tagavad praegu pääsu professionaalselt hallatud andmebaasile, kiirele

laenutusele ja kasutajate laiale teenindusele. URRAMi puhul on tegemist samuti riiklikult arendatud

ja kasutusel oleva süsteemiga.

Peamised murekohad kataloogidega seonduvalt on:

• Teadusraamatukogude ja ülikoolidega sideme katkestamine vähendaks rahvaraamatukogu

kui platvormi väärtust.

• ÜÜRSiga liitumise tingimused ja toetuste kadumise risk võib omavalitsused ka rahalise surve

alla panna.

• Andmete migratsioon, kirjestruktuuride ühtlustamine ja kasutajakogemuse tagamine on

jäänud põhjalikult läbi töötamata.

• Tehniline teostus on ebaloogiline – e-kataloogi tekitamine enne infosüsteemi loomist ei loo

süsteemi jaoks head alust ning võib olla ebastabiilne.

Tartumaa teeb ettepaneku kaasata ELNET konsortsium ja Tartu ning Tallinna linnaraamatukogud

süsteemi ülesehitusprotsessi võrdväärsete partneritena, mitte ainult lõppkasutajatena ning peatada

toetuse sidumine süsteemiga liitumisega, kuni on tagatud stabiilne tehniline platvorm, põhjalik

testperiood ja kooskõla kohalike vajadustega.

3. Tsentraliseerimine, kohalike omavalitsuste rolli ähmastumine ja kommunikatsiooniprobleemid

Üks eelnõu keskseid muudatusi on kohalike otsustusõiguste ja vastutuse ümberkorraldamine.

Mitmed seni omavalitsuste hallata olnud funktsioonid (nt komplekteerimine, koolitused,

Pepleri 6 Telefon: 7305 216 https://www.tartumaa.ee

51003 Tartu E-post [email protected] Registrikood: 80190322

tugitegevused) koondatakse Rahvusraamatukogu arenduskeskusesse, mille juhtimismudelit ei ole

kohalike partneritega sisuliselt läbi arutatud. Tsentraliseerimine puudutab otseselt rahastuse

jagamist, töökorraldust ning kohustuste ümbermõtestamist, kuid seni on jäänud ebaselgeks, kuidas

see hakkab praktikas toimima.

Tartumaa on seisukohal, et tsentraliseerimine ei too tõenäoliselt kaasa kulude kokkuhoidu, vaid

suurendab töömahukust ning eemaldab kohaliku tasandi tegelikust teenuse korraldamisest. Eriti

kriitiline on see neis omavalitsustes, kus puuduvad tugevad keskraamatukogud või spetsialistid,

kellele tugifunktsioone üle anda. Tartu linn on oma seisukohas märkinud, et selline ümberkorraldus

ei loo süsteemset lisaväärtust, vaid asendab ühe töötava mudeli teise, veel välja kujundamata ja

testimata süsteemiga.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on samuti pöördunud kultuuriministri poole ettepanekuga

säilitada maakonnaraamatukogude töötasutoetus vähemalt 1–2 inimesele maakonnas, vastavalt

piirkonna suurusele.

Seaduseelnõu osas puudub seni süsteemne dialoog, mille kaudu oleks võimalik otsuseid mõjutada

või arengute käigust aru saada.

• Seaduseelnõu on korduvalt muutunud, tööversioone on olnud mitu, ja iga uue variandiga on

kaasnenud uued küsimused, millele vastuseid saadud pole.

• Kommunikatsioon Kultuuriministeeriumi ja omavalitsuste vahel pole olnud järjekindel,

paljud küsimused on jäänud vastuseta.

• Eelnõu ei sisalda konkreetseid tegevuskavasid ega rakendamise kava: puudub arusaam,

millal ja millise ressursiga muudatused ellu plaanitakse viia.

• ELNET ja teaduskogud on sisuliselt otsustusprotsessist kõrvale jäetud, kuigi nende tegevus

ja infrastruktuur mõjutab sisuliselt kogu Eesti raamatukogude süsteemi.

Tartumaa esitab järgmised ettepanekud:

• säilitada maakonnaraamatukogude töötasutoetus vastavalt piirkonna suurusele (1–2

inimest maakonnas) vähemalt üleminekuperioodi jooksul;

• luua selge ja avalik tegevusplaan, milles määratletakse ajakava, rahastusallikad ja

vastutusjaotus omavalitsuste ja Rahvusraamatukogu vahel;

• kaasata omavalitsused, raamatukogujuhid, ELNET ja teaduskogud eelnõu arendus- ja

rakendusetappidesse;

• pöörata tähelepanu reformi kommunikatsioonile, tagades arusaadava, järjepideva ja

dokumenteeritud suhtluse, kus osapooled tunnevad, et nende arvamusi kuulatakse ja

arvestatakse.

Kokkuvõte

Tartumaa omavalitsuste ja raamatukogude esindajad toetavad rahvaraamatukogude arendamist,

kuid peavad praegust seaduseelnõu poolikuks, ülemäära tsentraliseerivaks ning ebapiisavalt läbi

Pepleri 6 Telefon: 7305 216 https://www.tartumaa.ee

51003 Tartu E-post [email protected] Registrikood: 80190322

arutatud lahenduseks. Eelnõu ei taga praegusel kujul seniste tugevuste säilimist ega uute süsteemide

usaldusväärset toimimist.

Eelnõu loogika ja korraldus põrkub rahvaraamatukogude tegeliku toimimisloogikaga ning ei väärtusta

kogukonnapõhisust, paindlikkust ja kohaspetsiifilisi tundlikkusi, mis on olnud meie raamatukogude

tugevus.

Maakonnaraamatukogude rolli kaotamine, ebaselge ja riskantne andmekogude reform ning kohaliku

tasandi rolli ähmastumine toovad kaasa töömahu tõusu, otsustusõiguse vähenemise ja

koostöövõrgustike nõrgenemise. Puudub selge tegevusplaan, rahastamismudel ja vastutusjaotus.

Tartumaa kutsub üles reformi sisuliseks ümberhindamiseks, maakondliku tasandi säilitamiseks

üleminekuperioodil, ESTERi ja URRAMi jätkusuutliku kasutamise võimaldamiseks ning kohalike

partnerite süsteemseks kaasamiseks.

Lugupidamisega

Sven Tobreluts

Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht

[email protected]

Isabel Laiapea, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik, [email protected]