Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-11/563-10 |
Registreeritud | 12.06.2025 |
Sünkroonitud | 13.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
Toimik | 1-11/2025 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Paide Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Paide Linnavalitsus |
Vastutaja | Külli Siim (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
[DOCUMENT TITLE] | [Document subtitle]
Kultuuriministeerium
Ülle Talihärm
raamatukogunõunik
[email protected] 12. juuni 2025 nr 6-2
Rahvaraamatukogude seaduse eelnõu kooskõlastamise tagasiside
Järvamaa Keskraamatukogu toetab rahvaraamatukogude seaduse uuendamist ja
raamatukogude võrgu loomise põhimõtete kaasajastamist.
Küll aga ei kooskõlasta me seaduse eelnõud esitatud kujul, sest alljärgnevad teemad
vajavad suuremat selgitust.
1) Maakonnaraamatukogude funktsiooni kadumine ja riiklike ülesannete
ümberkorraldamine:
Eelnõu ei anna vajalikku ettekujutust, kuidas on planeeritud süsteemi toimimine alates
2027. aastast. Pigem saame väita, et väljakujunenud sisuline koostöö raamatukogude
vahel kaob ja ei väärtustata kogukonnapõhisust. Piirkondlikud üksused ei asenda
toimivat struktuuri ja loovad juurde administreerimise tasandeid. Rohkem
bürokraatiat ei paranda eesmärkide täitmist ja teenuse kvaliteeti kohapeal. Lisaks jääb
arusaamatuks, milliste kriteeriumide alusel piirkonnad valitakse.
Oluline eesmärk eelnõus on laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamist
soodustavate tegevuste korraldamine. Järvamaa Keskraamatukogu koordineerib Eesti
Lastekirjanduse Keskuse algatatud ettevõtmisi ja viib läbi maakondlikke
lastekirjandusüritusi. Uus seaduse eelnõu lõhub toimiva süsteemi ja lagundab
maakonna raamatukogude koostöövõrgustikku.
Mis saab maakondlikest koduloolistest andmebaasidest ja kogudest ning nende
täiendamisest kui ollakse vaid ühe omavalitsuse raamatukogu? Kultuuriväärtuslike
trükiste (aga väärtuslik võib kohalikust vaatepunktist olla erinev) saatmine
maakonnast välja viib need lugejast kaugemale.
2) Plaanitavate muudatuste kulu omavalitsusele:
Kohalik omavalitsus rajaneb põhimõttel, kus avalike teenuste osutamine toimub
soodsamatel tingimustel. Meie arvestuste järgi raamatukogureformi tulemusena ja
seletuskirjas välja toodud arvutuste põhjal muutuvad ühtse programmiga liitumisel
Järvamaa Keskraamatukogu püsikulud kallimaks. Ühtset programmi veel ei ole ja
puudub kindlus, et 1. jaanuar 2027 hakkab uus programm tõrgeteta tööle. Senine
praktika on näidanud, et planeeritud ajakavaga hakkama ei saada.
Eelnõust võib lugeda, et riigieelarvest toetatakse edaspidi rahvaraamatukogudele
väljaannete soetamist osaliselt. Kui suur on arvestuslik lisakulu omavalitsusele?
Samuti ei selgu, kuidas täpselt toimib uus loodav keskne komplekteerimisteenus ning
millised kulud kaasnevad raamatute transpordiga kullerteenuse kaudu. Näiteks on
Omniva kullerteenus MIRKO-s 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kallinenud
rohkem kui 100 %.
Raamatukappide soetus ei vähenda omavalitsuse kulu raamatukogule ega kiirenda
raamatute liikumist.
Omavalitsuste suurused on väga erinevad, ka väljaannete tasuta tellimisega
haruraamatukogudest kaasnevad suurenenud reaalsed rahalised kulud.
Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri selgitab lugejate ja külastuste arvestuse
pidamist ja ütleb, et eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist.
Automatiseeritud süsteemi soetamine nõuab turvaväravaid, raamatutele ja
töökohtadele RFID lahendust. 2018. aastal Järvamaa Keskraamatukogule pakutud
lahendus maksis rohkem kui meie aasta eelarve.
3) Raamatukogu juhi ja töötajate töölepingu kriteeriumid:
Töölepinguid reguleerib töölepingu seadus, mis kirjeldab põhjalikult, millisel juhul
sõlmitakse töötajaga tähtajaline tööleping. Mille alusel on eelnõus välja toodud
kriteeriumid vajalikud ja põhjendatud?
4) Lugeja ja külastaja vastutus:
Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse õiguse ära võtmine kuni üheks
aastaks ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkujalt külastamise
õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on omavahel proportsionaalsed ja süüteole
vastavad karistused? Kas nõudmised võiksid olla ühtlustatud?
Rahvaraamatukogude seaduse eelnõu väljendab selgelt omavalitsuse raamatukogude
varasemast suuremat ülalpidamiskohustust. Omavalitsuste majanduslik erinevus aga
ebaühtlustab raamatukoguteenustele ligipääsu ja on ebavõrdne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jane Kiristaja
direktor
Järvamaa Keskraamatukogu
Lai 33, Paide
5591 5330
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|