Vastus

JÕHVI VALLAVOLIKOGU

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

www.johvi.ee

Kultuuriministeerium

[email protected]

Eesti Linnade Valdade Liit

[email protected]

12.06.2025 nr 1-6/2396-1

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ettepanekud

Jõhvi Vallavalitsus, Jõhvi Vallavolikogu ja volikogu kultuurikomisjon toetavad vajadust muuta

rahvaraamatukogude seadust, sealhulgas kaasajastada rahvaraamatukogude võrku, arendada ja

juurutada ühtne infosüsteem, parandada teenuste kättesaadavust ning tõsta osutatavate teenuste

taset. Hindame kõrgelt rahvaraamatukogude defineerimist kogukondlike kultuuri- ja

hariduskeskustena.

Olles tutvunud rahvaraamatukogude seaduse eelnõu ja selle seletuskirjaga, tekkisid küsimused.

Planeeritav reform on jätnud piisava tähelepanuta mitmed omavalitsuste ja rahvaraamatukogude

jaoks olulised aspektid. Reformi tulemusena võib efekt olla soovitule vastupidine.

Suures plaanis toimub kompetentside koondamine Tallinnasse, kohalike omavalitsuste

otsustusõigus väheneb. Finantsiline, tehniline ja korralduslik pool on ebaselged.

Eelnõu § 1 (1) ütleb, et seadus sätestab rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused ja

seletuskirjast ilmneb, et kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks

rahvaraamatukogudele ka teisi rahvaraamatukogude valdkonda panustavaid asutusi ja isikuid.

Milliseid asutusi ja isikuid ning milliste finantsvahendite arvel või millises ulatuses toetatakse, seda

seletuskiri ei defineeri.

Alates 31.12.2026 lõpetavad senised maakonnaraamatukogud tegevuse riiklike ülesannete täitjatena

ning ülesanded lähevad üle Rahvusraamatukogu arendusüksusele. Muutus tähendab seni riiklikult

toetatud ametikohtade koondamist või märkimisväärset tööjõukulude kasvu kohalikule

omavalitsusele. Ametikohtade koondamise tulemusel väheneb piirkondlik erialane kompetents.

Riigi toetuse eest tellitavate teavikute komplekteerimine hakkab eelnõu kohaselt toimuma

tsentraliseeritult arendusüksuses. Omavalitsuste poolt finantseeritavate teavikute hankimise võivad

raamatukogud delegeerida arendusüksusele või komplekteerida iseseisvalt. Iseseisev

komplekteerimine tähendab sellega tegelevat töötajat ja tema palgakulu. Komplekteerimise

delegeerimisel arendusüksusele ei ole teada selle maksumus, samuti ei ole teada riigipoolse

väljaannete soetamise toetuse tsentraliseeritud komplekteerimise kulu. Välja on töötamata

logistikasüsteem ning teadmata selle maksumus. Seni esitatud selgitused kuluefektiivsuse,

praktilisuse ja keskkonnahoidlikkuse osas ei ole faktipõhised, vaid pelgalt lootusrikkad oletused.

Mõlemal juhul tekkivad omavalitsusele arvestatavad lisakulud.

Kultuuriministri määrust 09.01.2015 nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

kulude jaotamise kord“ ei planeerita muuta, mis tähendab Ida-Viru rahvaraamatukogude jaoks

jätkuvalt väiksemat riiklikku teavikute soetamise toetust. Määruse § 2 lg 4 annab Ida-Viru

maakonnale toetuse määra koefitsiendiga 1,15 näiliselt eelise, kuid sama paragrahvi lg 5 alla

käivate rahvaraamaturaamatukogude toetus ühe elaniku kohta on tegelikkuses suurem.

Eelnõu seletuskirja kohaselt asendatakse maakonnaraamatukogude poolne nõustamine, koolitus-,

arendus- ja komplekteerimisteenus Rahvusraamatukogu struktuuri kuuluva arendusüksuse

pakutavaga. Planeeritud on neli nn regionaalset arendusüksust, kus igas üksuses töötaks kaks

inimest. Hetkel teadaolevate plaanide kohaselt puudub regionaalsetel üksustel sisuline funktsioon.

Nad jääksid info vahendajaks Tallinnas asuva arendusüksuse ja rahvaraamatukogude vahel, olemata

rahvaraamatukogudele lisandväärtust andvateks partneriteks. Arvestades piirkondade suurust,

jäävad piirkondlikud vajadused ja eripärad fookusest välja. On alust arvata, et nende ametikohtade

planeerimine on näiline vastutulek kohalikele omavalitsustele, et kõiki ametikohti ei viida

Tallinnasse. Loeme sellist Eesti maksumaksjate raha kulutamist (üle 300 000 euro aastas) vääraks.

Ebaselge on, kes ja millise raha eest hakkab raamatukogude töötajatele koolitusi korraldama.

Raamatukogude kiirendist koolitusteks raha taotlemise kord on ehitatud kehtivale

maakonnaraamatukogude süsteemile. Uus või ümbertöötatud mudel puudub. Rahvusraamatukogu

poolt pakutavate tasuta koolituste kvaliteet on kõikuv ega rahulda alati raamatukogutöötajate

koolitusvajadusi. Kohalike omavalitsuste võimekus finantseerida koolitusi on napp.

Eelnõu kohaselt muudetakse keskraamatukogude juhtide töölepingud tähtajaliseks, mis väidetavalt

tõstab juhtide motiveeritust ning raamatukogude tegevuse efektiivsust. Varasemad samalaadsed

eksperimendid (nt koolijuhid) on näidanud eeltoodud väite alusetust. Tekivad küsimused seoses

töölepingu seadusega, näiteks tähtajalise töölepingu korralise ülesütlemise sisuline võimatus töötaja

poolt. Kohalikule omavalitsusele tekitatakse juurde halduskoormust. Tekib oht, et raamatukogu

direktor muutub poliitiliste manipulatsioonide sihtmärgiks.

Seaduse jõustudes hakkab raamatukogutöötajatele kehtima kutsekvalifikatsiooni nõue või kohustus

omandada see nominaalse õppeaja jooksul. Eestis puudub võimalus tasemeõppes omandada

raamatukoguhoidja kutset, Tartu Ülikooli infoteaduste bakalaureuseõppe õppekava tühimikku ei

täida. Rahvusraamatukogu pakub kutsekoolitust 20 õppijale kalendriaastas. Koolituskulu jääb

omavalitsuse kanda.

Seadus ei sätesta riigikeele oskuse nõuet. Raamatukoguhoidja kutsestandard (6,7,8 tase) annavad

viite keeleseadusele, Vabariigi Valitsuse määrus 20.06.2011 nr 84 „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 (17) kehtestab

raamatukogutöötajatele B2-taseme keeleoskuse nõude, mis ei ole piisav.

Rahvaraamatukogude seaduse eelnõu ja rakendusaktidega nähakse ette kõikide

rahvaraamatukogude liitmine ühtsesse infosüsteemi (ÜÜRS), mida haldab Rahvusraamatukogu.

Ühtne kasutajasõbralik ja ajakohane infosüsteem on raamatukogude poolt väga oodatud, kuid

raamatukogudele ei ole tutvustatud süsteemi ülesehitust, süsteemi valmimise ja juurutamise tähtajad

ei ärata senise kogemuse põhjal usaldust (juhtimise töölaud pidi avanema 06.01.2025, aga puudub

siiani), teadmata on kulu kohalikule omavalitsusele.

Kommunikatsioon Kultuuriministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja rahvaraamatukogude vahel ei

ole olnud järjekindel ega piisav. Kohalikel omavalitsustel puudub selge ülevaade lisanduvatest

kohustustest ning nende mõjust omavalitsuste eelarvele. Eelnõu seletuskiri ei anna viiteid

konkreetsetele tegevus- ja rakenduskavadele, rahastusmudel on puudulik ja ebarealistlik.

Kokkuvõttes ei taga eelnõu rahvaraamatukogude seniste tugevuste säilimist ega anna kindlust uute

süsteemide usaldusväärsesse toimimisse. Eelnõu loogika vastandub rahvaraamatukogude tegeliku

toimimisloogikaga, ei väärtusta kogukonnapõhisust, paindlikkust ja kohaspetsiifilisust.

Ettepanekud:

 kaotada eelnõu § 1 (1) sõna „valdkonna“, et vältida tekkida võivat olukorda, kus

rahvaraamatukogude napist toetusest finantseeritakse seadusega defineerimata asutusi ja

isikuid;

 kaotada eelnõu § 4 lõige 4;

 säilitada kahe (2) maakonnaraamatukogu töötaja töötasu ning riiklikest ülesannetest

komplekteerimine ning maakonna rahvaraamatukogude töötajate nõustamine ja koolituste

korraldamine;

 loobuda piirkondlike üksuste loomisest kui kasututest. Piirkondlikele üksustele planeeritud

finantsvahendid planeerida alles jäävate maakonnaraamatu töötajate töötasudeks ja ülejäänu

raamatukogude kiirendisse või e- ja audioraamatute hankimisele;

 muuta kultuuriministri määrus 09.01.2015 nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise korda“, jättes ära Ida-Viru plusskoefitsiendi ja jagades

riigipoolne teavikute toetus vastavalt sama määruse § 2 lg 5 toodud tingimustele;

 jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide tähtajalise töölepingu nõue kui

põhjendamatu. Töölepingu seadus on piisavalt paindlik, et vajadusel tööleping lõpetada;

 seaduseelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu kultuuri- ja haridusasutusena. Lisada

raamatukogutöötajate kvalifikatsiooninõuetele riigikeele oskus C1-tasemel;

 kaaluda koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga võimalust koostada 4. ja/või 5. taseme

kutseõppe õppekava raamatukogutöötajate koolitamiseks kutseõppesüsteemis;

 töötada välja selge ja avalik tegevusplaan tegevuste, tähtaegade, finantsvahendite ja

vastutajatega;

 keskenduda kommunikatsioonile erinevate osapooltega, tagada teisi osapooli kuulav ja

arvestav suhtlemine.

Käesolev kiri on kooskõlastatud teiste Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste

rahvaraamatukogude juhtidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa Riho Breivel

volikogu esimees volikogu kultuurikomisjoni esimees