| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 4-1/2773-1 |
| Registreeritud | 12.06.2025 |
| Sünkroonitud | 13.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Kadri Tali Rahandusministeerium 12.06.2025 nr 10-1/25/19
Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruanne Edastame Kaitseministeeriumi poolt koostatud tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruande. Tulemusaruanne on leitav ka Kaitseministeeriumi koduleheküljelt: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/tulemusvaldkonna_julgeolek_ja_riigikaitse_2024.a_tulem usaruanne.pdf Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Tüür osakonnajuhataja Lisad: Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruanne
Merje Frey [email protected]
AVALIK
Tulemusvaldkonna
JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE
tulemusaruanne
2024
Tallinn 2025
Kinnitatud kaitseministri
30.05.2025 otsustuskoosoleku
protokolliga nr 1-5/25/13
A V A L I K
2 (53)
A V A L I K
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo ............................................................................. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud .............................................................................................................. 3 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................... 4 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................... 6
Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo ........................................................................... 11 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................ 11 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................................... 13
Programmi tegevus: Väeloome: maavägi ...................................................................................... 15
Programmi tegevus: Väeloome: merevägi ..................................................................................... 18
Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi ....................................................................................... 19
Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused ............................................................................. 20
Programmi tegevus: Kaitsevalmidus ............................................................................................. 24
Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis .............................................................................. 26
Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine ................................................................................. 28
Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö .......................... 34
Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus ......................................................................................... 37
Programmi tegevus: Inimvara ........................................................................................................ 38
Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus ..................................................... 42
Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................... 46
Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse .................................. 51
A V A L I K
3 (53)
A V A L I K
Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo
Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu
kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja
tulemuslik rakendumine.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid:
Strateegia aluspõhimõtted:
• Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö
liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega.
• Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev
kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti1 SKP-st ja püsivad kooskõlas kujuneva
ohupildiga.
• Eesti riigikaitse korralduse alus on riigikaitse lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus
igal inimesel.
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Arengukava
viimane
aasta
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste
väed
Allikas: kaitseministeerium
JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst
NATO meetodi järgi (%)
Allikas: kaitseministeerium
2,14% 3,04% 3,32%2 >3,0% >3,0% >3,0%
Elanike valmisolek osaleda
kaitsetegevuses, kui Eestit
rünnatakse
Allikas: avaliku arvamuse uuring
66% 64% 61%3 >66% >66% >66%
Tegevväelaste arv aasta lõpul
(vähemalt)
Allikas: kaitseministeerium
3 335 3 514 3687 3656 3766 4083
1 Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust otsustas Vabariigi Valitsus 2025. aasta märtsis, et alates
2026. aastast on Eesti kaitsekulud aastatel 2026-2029 keskmiselt ca 5,4 protsenti SKP-st. 2 Siin ja edaspidi on andmed sõjalise kaitse kulude taseme (%) kohta SKP-st esitatud 2025. aasta aprilli seisuga ja
võivad muutuda. 3 Mõõdiku varasem sihttase >55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega >66 protsenti, kuna senine sihttase
oli vähe ambitsioonikas. Sihttase >55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku
tegelik tase olnud üle 60 protsendi.
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
strateegiadokumendid (valdkonna
arengukavad, poliitika põhialused jms)
Programm, sh vastutavad
ministeeriumid
Julgeolek ja
riigikaitse Eesti julgeolekupoliitika alused
Riigikaitse arengukava 2022-2031
Sõjaline riigikaitse ja heidutus -
kaitseministeerium
A V A L I K
4 (53)
A V A L I K
Lahinguvalmis üksuste arv
(mehitatud, varustatud, välja
õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-
2031 elluviimise kavast 4
Allikas: kaitseministeerium
NA
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga
Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine5
Tabel 2. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve6 täitmine tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kasutamata
vahendid
Kulud 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979
Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9
mln eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust kulude eelarvest. Eelarve kulude
kasutamata vahenditest moodustavad:
1) välisvahendid7 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt
liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on
suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.
2) muud kulud8 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi
Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot.
Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal
samadele eesmärkidele, milleks nad 2024. aasta eelarvesse eraldati. Kaitseministeeriumis on 2025.
aastal võrreldes 2024. aastaga programmi tegevustes toimunud muudatusi9. Samuti on teenuste
sisulisest ümberkorraldamisest tulenevalt muudatusi eelarve jagunemisel programme tegevuste
vahel. Seetõttu suunatakse ülekandmisel jäägid programmi tegevuste vahel ümber kuid vahendeid
kasutatakse samaks otstarbeks 2025. aastal.10
Vabariigi Valitsuse reservi tagastatakse järgmised kasutamata vahendid:
1) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati vahendid Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal (0,02 mln);
2) liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära (0,01 mln);
4 Lahinguvalmis üksuste arv on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 2 p 6 alusel riigisaladus tasemel
SALAJANE 5 Andmed on esitatud 05.05.2025 seisuga. 6 Tulemusaruandes kajastatakse üksnes kulude eelarve kasutamist. Lisaks kuludele jäi 2024. aastal kasutamata ka
investeeringuid 82,6 mln eurot, sh välisvahenditest 63,5 mln eurot ja kaitsekuludest 19,1 mln eurot. 7 Piirmäärata vahendid - riigieelarves ettenähtud vahendid, mille arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega
piiranguid ei kehtestata (sealhulgas välisvahendid). 8 Piirmääraga vahendid - riigieelarves ettenähtud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mida ei või ületada. 9 Programmi tegevustest Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Väeloome: muud üksused
eraldati alates 01.01.2025 lahingumoona varude tagamisega seotud tegevused ja eelarve uude programmi tegevusse
Varude tagamine: lahingumoon. 10 Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on kaitseministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite
ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.
A V A L I K
5 (53)
A V A L I K
3) 2023. aastal punamonumentidega seotud tegevusteks eraldatud vahendid, mida ei jõutud 2024.
aastal lõpule viia (1,03 mln eurot).
A V A L I K
6 (53)
A V A L I K
Tulemusvaldkonna olukorra analüüs
Positiivsed arengud
Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on
seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras
arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus
riigikaitse arendamisele on kõrge nii poliitilisel tasandil kui ka elanikkonna seas kõrge.
Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev iseseisev kaitsevõime ning NATO liikmelisus ja sellega
kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. NATO on viimastel aastatel astunud tõsiseid samme heidutus- ja
kaitsehoiaku tugevdamiseks. Viimaste aastate NATO tippkohtumistel on kokku lepitud aktiivkaitse
rakendamise põhimõttes, kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides. NATO uued kaitseplaanid
kiideti heaks 2023. aasta suvel Vilniuse tippkohtumisel. Need plaanid lähtuvad NATO tugevdatud
kaitsehoiaku (Forward Defence) kõige olulisemast põhimõttest - kõiki NATO liitlasi ja nende
territooriume kaitstakse alates esimesest sekundist ja sentimeetrist. Nende plaanide elluviimine
tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut, kuid Eesti omalt poolt peab tagama NATO uute kaitseplaanide
rakendamise Eestit puudutavas osas.
Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja jätkab seda ka
tulevikus. Samasugune suund on ka teiste NATO riikide hulgas – kui veel 2023. aastal oli Eesti üks
üheteistkümnest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2 protsenti SKP-st, siis
2024. aastal oli “2 protsendi riikide” arv juba 23.11 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25
miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti12) ning aastatel 2026-2029 on Eesti kaitsekulud
keskmiselt 5,4 protsenti SKP-st.13
Eesti riigikaitse arendamisel keskendutakse kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö
arendamisele.
Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,
varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse
suurendamisele läbi õppuste ja õppekogunemiste, piisava arvu motiveeritud ja kompetentsete
tegevväelaste tagamisele ning kaitsevõime tagamiseks vajaliku taristu loomisele.
Uute võimete arendamine toimub kooskõlas NATO kaitseplaanidega ning lähtudes kaitseväe
juhataja sõjalisest nõuandest ja prioriteetidest. Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud
arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud olulises osas plaanipäraselt. Samas on
lähtudes välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutustest olnud vajalik planeeritud arendusprojektide
realiseerimise järjekorda ja tähtaegasid muuta, kuid eesmärgiks on jätkuvalt kõik riigikaitse
arengukavas kirjeldatud üksused ja projektid realiseerida 2028. aasta lõpuks. 2024. aasta olulisemad
võimearendused olid:
1) kaitseväe relvastusse jõudsid aasta alguses õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN;
2) merevägi sai aasta alguses laevatõrje raketisüsteemid Blue Spear 5G;
11 Hetkel teadaolevad andmed – vt. 240617-def-exp-2024-en.pdf 12 Hetkel teada olevad andmed. 13 Vabariigi Valitsuse poolt 18.03.2025kinnitatud põhimõte.
A V A L I K
7 (53)
A V A L I K
3) kaitsevägi sai uued kaasaegsed öövaatlusseadmed, mida hakkavad kasutama ka maakaitse
üksused ja mille kasutusele võtmise tulemusel tõuseb hüppeliselt Eesti kaitseväe öine
võitlusvõime;
4) kaitseväele tarniti SAKO snaipripüssid;
5) viidi lõpule kuue K9 liikursuurtüki ümberehitus ja need anti maaväe kasutusse;
6) kaitseväe masinapark uuenes erinevate uute ja kasutatud rivisõidukitega (taktikalised ja
logistilised veoautod, maasturid nii soomustatud kui soomustamata) ning lisaks erinevate
kasutusprofiilidega haagistega;
7) viidi läbi Ämari lennubaasi ja lennuraja renoveerimine ja soetati toetustehnika
(rajapuhastusmasinad, lennukite laadimisseadmed, suruõhukäiviti).
Erilist tähelepanu on viimastel aastatel pööratud lahingumoona soetamisele. Kokku on hangitud või
hankimisel üle 4 miljardi euro eest lahingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus
täiendavad 1,6 miljard eurot lahingumoona soetamiseks kuni aastani 2031 (sihiks on võtud soetada
laskemoon võimalikult kiirest – 2029. aasta lõpuks).
Kaitsevõime arendamisel on olulise tähtsusega Eestisse kaitsetööstuspargi loomine ja laskemoona
tootmisega alustamine. Riigipoolsed ettevalmistustööd selleks on kulgenud plaanipäraselt. 2024.
aastal viidi läbi hange riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha
leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneering plaanitakse
kehtestada 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal. Lisaks muudeti
valdkonda reguleerivaid õigusakte ning viidi läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava
lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus.
Uute võimete arendamine ning suurtes kogustes lahingumoona soetamine eeldab ka vastava taristu
arendamist. 2024. aastal arendatud taristuobjektid olid väga mitmekesised - laskemoonalaod,
harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, lennurada, kasarmud,
toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne.
Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi
rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja
toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu
julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi
kaitseministrid vastavasisulise leppe.
Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamine 2023. aastal 43 700 võitlejani tõi kaasa vajaduse oluliselt
suurendada nii õppuste ja õppekogunemiste arvu kui ka kaasatud reservväelaste arvu. Kaitseväe
sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt vaja korraldada õppe- ja lisaõppekogunemisi, et nad
oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid. Kui 2023. aastal korraldati kaks suuremahulist
õppust (Kevadtorm ja Ussisõnad) ja kolm lisaõppekogunemist, siis 2024. aastal toimus üks õppus
(Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal reservteenistusse 14 115
reservis olevat isikut (2023. aastal ligikaudu 30 000 reservväelast ja kaitseliidu liiget).
Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel
(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on
võrreldes 2023. aastaga tõusnud kuue protsendipunkti võrra. Kasvanud on koos klassi või
sõpruskonnaga ajateenistusse asunute arv (2023. aastal 685 noort ja 2024. aastal 774 noort).
A V A L I K
8 (53)
A V A L I K
Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes on selle ala
professionaalid. Nende kohuseks on tagada riigi kaitsevõime toimimine ja pidev areng. Riigikaitse
arengukava näeb ette tegevväelaste arvu iga-aastast suurendamist kuni planeeritud sihttaseme
saavutamiseni, kuid aastatel 2021-2023 oli raskusi selle saavutamisega. Tegevväelaste
kasvueesmärgi saavutamiseks töötati välja erinevad meetmed ning nende rakendamise tulemusena
saavutati 2024. aastaks planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk.
Kaitsetahte arendamine on olnud suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate
tegevuste elluviimisele.
Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid
ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimased kolm
aastat olnud üle 80 protsendi (2024. aastal 81 protsenti). Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt
valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast (2022. aastal 66
protsenti ja 2023. aastal 64 protsenti). Ühiskond tervikuna, sealhulgas venekeelne elanikkond, on
informeeritud julgeolekuolukorrast ja riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitsekulutustesse
suhtutakse ratsionaalselt kui eksistentsiaalsesse vajadusse.
Noorte riigikaitseliste hoiakute tugevdamine ja tulevaste ajateenijate kaitsetahte arendamine algab
juba nooruspõlves läbi kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevuse ja kohustusliku
riigikaitseõpetuse. Selle tulemusel on tekkinud noortel positiivne eelhäälestatus ajateenistuse
läbimiseks (34 protsenti küsitletutest asuks ajateenistusse ka siis, kui see oleks vabatahtlik). 2024.
aastal käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja
valmidust riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja
motiveeritud reservväelaste järelkasv.
Ajateenistuse maine on ühiskonnas kõrge ja laiapindselt toetatud, sealhulgas noorte ja
lastevanemate seas. Ajateenistusest eemal hoidmisesse suhtutakse hukkamõistvalt (üle 55 protsendi
küsitletutest). Tulevaste reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamine jätkub ajateenistuses,
kus väeosad kasvatavad tulevaste reservväelaste riigikaitselist identiteeti ja uhkustunnet oma
üksusesse kuulumise üle. Reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamiseks korraldati 2024.
aastal esmakordselt kampaaniad reservväelase riigikaitselise identiteedi ja füüsilise võimekuse
arendamiseks.
Reservväelaste sidusrühmad (pereliikmed ja tööandjad) toetavad reservväelaste õppekogunemistel
osalemist. 2024. aastal olid 66 protsenti tööandjatest valmis säilitama õppekogunemiste ajal
reservväelasele töötasu. Samuti väärtustatakse üha enam ajateenistuses omandatud oskusi tööturul,
mis tagab konkurentsieelise reservväelastele (üle 60 protsendi küsitletutest).
Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu
tuleb pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)
kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.
Kaitsekoostöö arendamine on suunatud koostöös strateegiliste võtmeliitlaste USA, Suurbritannia
ja Prantsusmaaga kaitselahendi saavutamisele, mis demonstreerib vastasele igal ajahetkel
ohuhinnangule vastavat tahet ja võimekust Eestit ja Balti regiooni sõjaliselt kaitsta. Koostöö
arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi tagamiseks
ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele.
A V A L I K
9 (53)
A V A L I K
2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:
1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;
2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart, mis paneb paika Eesti ja
Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse
tugevdamiseks Eestis.
Liitlaste sõjalise kohaloleku ja siirmisvõimekuse tagamiseks laiendame harjutusvälju, arendame
liitlaste vastuvõtuks ja Eestis viibimiseks vajalikku taristut ning viime läbi ühisõppusi.
2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele
Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ning vajadusel Eesti kaitseväe üksuste
vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka kriisiolukorras,
toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning viidi läbi
liiklusala remondi, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni14 raames Eesti õhuruumi
365/24/7 põhimõttel turvamiseks.
Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.
aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS15 keskmaa
õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma
kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisse ning strateegiliste objektide kaitsesse
2024. aasta detsembris toimus ka rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mille käigus harjutati
liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise
lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras. Õppus Pikne oli osa NATO
valvsusmeetmest16 Brilliant Eagle, mis keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele
Läänemere regioonis.
Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene
julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa
tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna. Ukraina toetamisel keskendume:
1) kaitsealase abi osutamisele;
2) rahvusvahelisel tasandil koostöö edendamisele Ukraina toetamiseks.
Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti 2024. aastal Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st
aastas ning jätkab toetamist samas ulatuses ka tulevikus. Abivajaduse prioriteedid määrab Ukraina
ning selle meetme abil on Eesti ettevõtetel võimalik panustada Ukraina võitu.
Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale suurtükimürske, tankitõrjekahureid, õhutõrje
raketisüsteemi laskeseadeldisi ja rakette, erinevat lahingumoona, relvastust ja varustust. Eesti on
alates Ukraina täiemahulise sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui 1500
Ukraina kaitseväelasele.
2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide
elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. Koostöös Luksemburgiga
juhitava IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses
14 NATO enhanced Air Policing - eAP 15 National Advanced Surface-to-Air Missile System 16 Vigilance Activity
A V A L I K
10 (53)
A V A L I K
IKT abi. Eesti panustas IT-koalitsiooni 2024. aastal 2,5 miljonit eurot Ukraina
mobilisatsioonisüsteemi toetuseks.
Väljakutsed
Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.
Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses
lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid
sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9
protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.
Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes
kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate
rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste
haldussuutlikkuse arendamist.
Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks
aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti
panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st
kaitsekulude arvelt.
Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles
sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.
Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete
arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge
arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete
kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.
Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel
oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette
suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitse eelarve eesmärgipärane ja tähtaegne
kasutamine.
A V A L I K
11 (53)
A V A L I K
Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo
Programmi mõõdikud
Tabel 3. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ning programmi tegevuste mõõdikud
Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed
Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO
meetodi järgi (%)
Allikas: kaitseministeerium
2,14% 3,04% 3,32% >3,0% >3,0%
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses,
kui Eestit rünnatakse
Allikas: avaliku arvamuse uuring
66% 64% 61% >66% >66%
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)
Allikas: kaitseministeerium 3 335 3 514 3687 3656 3766
Üksused on mehitatud, varustatud ja välja
õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava
otsustega17
Allikas: kaitseministeerium
NA
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Programmi tegevus Väeloome: maavägi
Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud
maaväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)
Allikas: kaitsevägi
0 2 3 4 6
Programmi tegevus Väeloome: merevägi
Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti
17 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
Programmi nimi Sõjaline riigikaitse ja heidutus
Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti
suudab end väliste ohtude vastu kaitsta
Strateegia „Eesti 2035“ siht
(alasihi täpsusega)
Puudub
Programmi periood 2024-2027
Peavastutaja (ministeerium) kaitseministeerium
Kaasvastutajad (oma
valitsemisala asutused)
kaitsevägi, kaitseliit, välisluureamet, kaitseressursside amet,
riigi kaitseinvesteeringute keskus, Eesti sõjamuuseum
Kaasvastutaja ministeerium ja
selle valitsemisala asutused
(ühisprogrammi puhul)
Puuduvad
A V A L I K
12 (53)
A V A L I K
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud
mereväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)
Allikas: kaitsevägi
1 1 2 4 5
Programmi tegevus Väeloome: õhuvägi
Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud
õhuväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)
Allikas: kaitsevägi
0 0 1 2 4
Programmi tegevus Väeloome: muud üksused
Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud
muud üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)
Allikas: kaitsevägi
0 2 5 5 6
Programmi tegevus Kaitsevalmidus
Eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud
Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise
aeg alates eelhoiatuse saamisest18 Allikas: kaitseministeerium
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Info
juurdepääsu
piiranguga
Programmi tegevus Liitlaste kohalolek Eestis
Eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO
heidutus- ja kaitsehoiakut Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on
kinnistatud
Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH
Programmi tegevus Kaitsetahe
Eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike
valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses
Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 66% 64% 61% >66% >66%
Elanikkonna toetus ajateenistusele
Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 83% 87% 87% 85% 85%
Elanikkonna toetus riigikaitsele
Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 81% 83% 81% >81% >81%
Programmi tegevus Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega
täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega
Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa
Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda
eeldaks
Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH
Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s
kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule
Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH
Programmi tegevus Luure ja eelhoiatus19
18 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
19 Luure ja eelhoiatuse valdkonna eesmärk ja tulemusmõõdikud on juurdepääsupiiranguga.
A V A L I K
13 (53)
A V A L I K
Eesmärk:
Programmi tegevuse mõõdik
Programmi tegevus Riigikaitseliste investeeringute korraldus
Eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet
Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik
pinna kasutusmäär arvutatuna eri
hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus
85% 85% 85% 85%20 85%
Õigeaegsed tarned
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 100% 96% 93% 100% 100%
Programmi tegevus Riigikaitseline inimvara
Eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi
kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr
Allikas: kaitseressursside amet 54% 61% 66% 69% 72%
Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr
Allikas: kaitsevägi 201% 114% 193% 200% 200%
Kaitseväes ja kaitseliidus teenivate
tegevväelaste värbamistellimuste täitmise määr
Allikas: kaitseressursside amet 72% 93% 96% 90% 90%
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega Allikas: ajateenijate rahulolu kompleksuuring
75% 71% 75% 66% 69%
Programmi tegevuste täitmise analüüs
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu jätkub ning Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud.
Üldine julgeolekuolukord maailmas on oluliselt halvenenud ja see on seadnud Eesti lähemateks
aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda pärast teist maailmasõda. Meil tuleb pingutada,
et tagada veenev heidutus potentsiaalse rünnaku ärahoidmiseks. Riigikaitse tempokas arendamine
ei ole tänasel päeval valik, vaid hädavajadus.
Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on Eesti viimastel aastatel oluliselt suurendanud kaitse
eelarvet. Eesti kaitsekulutused on tõusnud aasta aastalt ulatudes 2024. aasta 3,18 protsendini SKP-
st. Alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st. Kaitsekulutuste kasv
võimaldab kiiremini arendada olemasolevaid ja uusi sõjalise võimeid, soetada lahingumoona ja
varustust, arendada kaitseotstarbelist taristut ning panustada väljaõppesse. Rohkem kui 50 protsenti
kaitse eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse.
Eesti kaitsevõime arendamisele kiirus sõltub paljuski ka suutlikkusest hankida, tarnida ja kasutusele
võtta vajalikku relvastust, tehnikat, varustust, lahingumoona jne. Arvestades globaalselt kasvanud
vajadust relvastuse, laskemoona ning kaitseotstarbelise tehnika ja varustuse järele, on kriitiline
heade partnerlussuhete loomine tootjatega, et muuhulgas tagada õigeaegsed tarned. Samas tuleb
leida ja arendada uusi võimalusi, nagu näiteks ühishanked teiste NATO liikmesriikidega ja
kaitsetööstuse edendamine Eestis.
20 2023. aasta lõpus muudeti mõõdiku sihttaset. Mõõdiku varasem sihttase 69 protsenti asendati alates 2024. aastast
sihttasemega 85 protsenti, kuna senine sihttase oli vähe ambitsioonikas. Sihttase 78 protsenti saavutati juba 2022. aastal
ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud 85 protsenti.
A V A L I K
14 (53)
A V A L I K
Eesti kaitsevõime arendamine toimub vastavuses ohuhinnangute, NATO kaitseplaanide ning
nendega kooskõlas olevate Eesti väevõime eesmärkidega, mida arendatakse vastavalt kaitseväe
juhataja sõjalisele nõuandele.
2024. aastal jätkusid planeeritud võimearendused, erinevate relvasüsteemide tarnimine ja
kasutuselevõtmine (sealhulgas lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, Mistral laskeseadmed ja
laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM), laskemoona varude, kaitseotstarbeliste sõidukite jm
tehnika ning varustuse soetamine ning nende hoiustamiseks ja remontimiseks vajaliku taristu
väljaehitamine. Kõigis väeliikides viidi üksuste väljaõpe läbi planeeritud mahus.
Kaitsevalmiduse tagamiseks korraldati 2024. aastal kaks lisaõppekogunemist, õppus Kevadtorm,
staabiõppus Decisive Lancer 2024 ja rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne. Jätkati koostöös
riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste läbiviimist. Diviis jätkas
osalemist USA maaväe Warfighter programmis.
Järjepidev töö NATO suunal on taganud liitlaste püsiva sõjalise kohaloleku Eestis ning toetuse
Eesti kaitselahendile. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt
suurenenud. Toetus liitlasvägede Eestis viibimisele on kõrge, seda toetab 80 protsenti Eesti
elanikest. Eesti omalt poolt tagab Eestis lühi- või pikaajaliselt viibivatele liitlasüksustele
kokkulepetes ettenähtud vastuvõtu, elamis- ja harjutamisvõimalused. NATO uute kaitseplaanide
rakendamiseks peab Eesti olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni, mis
eeldab liitlaste vastuvõtuvõimekuse ja toetuse arendamist, et tagada liitlasvägede kiire vastuvõtt ja
siirmine operatsioonialale.
Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid
ilmnema on hakanud väsimuse märke. Elanikkonna toetus riigikaitsele (passiivne kaitsetahe) oli
2024. aastal 81 protsenti (2023. aastal 83 protsenti) ja valmisolek osaleda kaitsetegevuses (aktiivne
kaitsetahe) 61 protsenti (2023. aastal 64 protsenti). Jätkuvalt püsib kõrge toetus ajateenistusele,
mida peab vajalikuks 87 protsenti vastanutest. 76 protsenti Eesti elanikest toetab kaitsekulutuste
taseme tõstmist või säilitamist.
2024. aasta olulisemad arendused kaitsetahte valdkonnas olid:
1) esmakordselt viidi õppuse Kevadtorm eel läbi reservväelaste nädala kampaania;
2) koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond;
3) käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid;
4) esmakordselt viidi läbi eelkõige reservväelastele suunatud meeste tervise kuu kampaania;
Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Kaitsetahte
hoidmiseks ja suurendamiseks keskendutakse kindlatele sihtgruppidele (noored, reservväelased,
tööandjad) mõeldud sõnumitele ja tegevustele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata elanike oskuste ja
informeerituse suurendamisele oma rollist kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse. Valmisolekuga
kaitsta Eestit peab kaasnema ka tegelik teadmine ja oskus seda teha.
Riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastane tegevväelaste arvu
kasv. 2024. aastal see saavutati. Seisuga 31.12.2024 oli tegevteenistuses 3 687 tegevväelast (2024.
aasta plaan 3 656 tegevväelast). 2024. aastal asus ajateenistusse 3 867 kutsealust, mis on 232 võrra
enam kui 2023. aastal. Noorte kaitsetahet iseloomustab vabatahtlikult ajateenistusse asumise määr,
mis 2024. aastal oli 6 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aastal. Ka ajateenijate rahulolu
A V A L I K
15 (53)
A V A L I K
ajateenistusega on jätkuvalt kõrge (75 protsenti). Küll aga vajab Ukraina sõja õppetundidest
tulenevalt muutmist ajateenijate väljaõppe korraldus.
Riigikaitseliste investeeringute korralduse valdkonna viimaste aastate suurim väljakutse on olnud
riigikaitseks vajaliku taristuehituse, varustuse, varude, materjalide ja teenuste hankimise võimekuse
arendamine vastamaks riigikaitse kiirendatud tempos arendamise vajadustele. Erilist tähelepanu on
vaja pöörata säästlike hindade, tarnete tähtaegade ning soetatava või ehitatava kvaliteedi tasakaalus
hoidmisele.
Programmi tegevus: Väeloome: maavägi
Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine maaväes
Eesmärk:
Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu
DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,
Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette
nähtud maaväe üksused valmis21
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist realiseeriti mõlemad.
Teenus Maaväe üksuste alalhoidmine
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja
varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Maaväe üksused on püsivalt mehitatud
ning varustuse ja varudega tagatud
kehtivate eeskirjade kohaselt22
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastal:
1) tarniti 4×4 ja 6×6 veoskeemiga taktikalised soomukid, mis võimaldavad kiiret ja tõhusat
liikumist ka keerulisel maastikul, parandades üksuste logistiliste ja taktikaliste operatsioonide
edukust;
2) tarniti uued taktikalised maastikuveokid, mis aitavad kaitseväel maastikul paremini täita
manööver– ja luureüksuste ülesandeid;
3) tarniti uued sadulveokid, mis parandavad üksuste logistilisi ja taktikalisi võimeid. Uued veokid
vahetavad osaliselt välja seni kasutuses olnud veokid;
4) jätkati CV90 toetussoomukite ümberehitust, mis tagab Scoutspataljoni kõikidele allüksusele
sarnase mobiilsuse ja kaitstuse, lisaks hangitakse liikumisvabaduse tagamiseks vajalik tehnika.
Toetussoomukite ümberehitust jätkatakse 2025. ja 2026. aastal;
21 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23
alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 22 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
16 (53)
A V A L I K
5) tarniti kaasaegsed öövaatlusseadmed, mis suurendavad oluliselt pimedas võitlemise võimekust;
6) tarniti osa kogu operatiivstruktuurile ettenähtud ballistilistest kaitseplaatidest ning
kandesüsteemidest, mis asendavad taktikalisi ja ballistilisi veste ning rakmeid;
7) tarniti õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, mis suurendavad märkimisväärselt
Eesti kaitseväe lühimaa õhutõrjevõimet;
8) 23 mm õhutõrjekahurid läbisid elutsüklipõhise uuendamise, mille tulemusena suurenes nende
lahinguvõime öösel tegutsemiseks ja droonide vastases võitluses.
Teenus Üksuste väljaõpe maaväes
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud
lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Maaväe üksused on välja õpetatud
määratud tasemel23
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Maaväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt. 2023. aasta lõpus kaitseväe struktuuri uue üksusena
lisandunud diviisi staap suurendas 2024. aastal oluliselt üksuste väljaõppemahtu ja maakaitse
üksuste õppekogunemiste mahtu.
Diviisi staap osaleb alates 2023. aastast USA maaväe Warfighter programmis, mis võimaldab
omandada kogemusi operatsioonide planeerimisel ja elluviimisel. 2024. aastal toimus Warfighter
CPX24 24-3 USA Euroopa väejuhatuse iga-aastase õppuse Austere Challenge 2024 (AC24) raames.
AC24 eesmärgiks oli harjutada Euroopa kaitsmist ja koostööd NATOs. Diviis kui NATO struktuur
tõestas oskusi kaitsta Eestit ja NATOt ning olla ühenduseks NATO liitlasvägede koheseks
toimimiseks kui selleks tekib vajadus. Õppusel osales kokku üle 500 inimese, enamik Eestist,
kellest 200 olid tegevväelased, 170 ajateenijad ja 30 vabatahtlikku reservväelast. Lisaks võttis
õppusest osa ligi 100 liitlast, kaitseväe tsiviilteenistujad ja kaitseliidu liikmed.
2024. aasta kevadel toimus järjekordne õppus Kevadtorm Eesti diviisi juhtimisel. Kevadtorm
kuulub NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Steadfast Defender 2024 oli
suurim NATO õppus aastakümnete jooksul. Õppuse laiemaks raamistikuks on kinnitatud NATO
regionaalsed kaitseplaanid. Õppusest võtsid osa maa-, õhu- kui mereväe üksused, kaasatud olid
diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ja teised kaitseväe ja
kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalesid Eestis teenivad NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks
siia saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. Õppusel osales kokku ligikaudu 14 000
reservväelast, kaitseliidu liiget, ajateenijat, tegevväelast ja liitlasriikide sõdurit.
2024. aasta novembris toimus kaitseväe diviisi juhitud korraline staabiõppus Decisive Lancer 2024,
mille eesmärgiks on kaitseväel, kaitseliidul ja partnerametkondadel ning regionaalsetel
kriisikomisjonidel paremini aru saada oma rollidest erinevates kriisi- ja sõjaolukorra etappides ning
muuta koostöö veelgi efektiivsemaks. Õppusele olid kaasatud lisaks kaitseväele, kaitseliidule,
maakaitseringkondadele ja Eestis teenivatele liitlasüksustele ka teised riigistruktuurid, eeskätt
23 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 24 Juhtimispunkti õppus
A V A L I K
17 (53)
A V A L I K
politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning terviseamet, kellel on täita kaalukad ülesanded kriisi- ja
sõjaajal. Õppuse käigus harjutati laiapindse riigikaitse kontseptsiooni praktilisi aspekte ja
protseduure. 2024. aasta õppusel osales üle 1300 inimese.
2024. aasta detsembris toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede
täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväe
toetuseks sõjaolukorras. Õppust juhtis Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja kaitseliidu
üksustele osalesid õppusel liitlasüksused Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika
Ühendriikidest ja Lätist. Õppus Pikne oli osa NATO valvsusmeetmest Brilliant Eagle, mis
keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.
Teenus Üksuste alalhoidmine (toetus Maakaitsele)
Eesmärk:
Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu
tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja
ametikohale on välja õpetatud allüksuste ettevalmistamise kava kohaselt, et olla
valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas määratud
mahus.
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Üksused on püsivalt mehitatud ning
varustuse ja varudega tagatud kehtivate
eeskirjade kohaselt.25
Allikas: kaitseliit
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Maakaitse üksuste mehitamisel kaitseliidu tegevliikmete ja tegevväelastega ning reservväelastega
saavutati planeeritud sihttasemest 96 protsenti, küberväejuhatuse kaitseliidu poolt mehitatavad
allüksused komplekteeriti 100 protsendi ulatuses ning võitlusgrupid mehitati planeeritud ulatuses.
Teenus Üksuste väljaõpe (toetus Maakaitsele)
Eesmärk:
Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu
tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja
ametikohale on välja õpetatud 2029. aasta lõpuks allüksuste ettevalmistamise kava
kohaselt, et olla valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas
määratud mahus.
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Üksused on välja õpetatud määratud
tasemel26
Allikas: kaitseliit
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Üksuste väljaõpe viidi läbi vastavalt kaitseliidu 2024. aasta väljaõppe- ja tegevuskavale.
Reservväelaste õppekogunemistel osalemise osakaal oli 78,8 protsenti, mis on võrreldes varasemate
aastatega oluliselt kõrgem.
25 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. 26 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
18 (53)
A V A L I K
Programmi tegevus: Väeloome: merevägi
Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes
Eesmärk:
Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu
DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,
Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette
nähtud mereväe üksused valmis27
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis üks. Ülejäänud kahe
arendusprojekti valmimine on planeeritud 2025. aastaks. Kasutusele võeti mobiilne laevatõrje
raketisüsteem Blue Spear 5G SSM.
Teenus Mereväe üksuste alalhoidmine
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja
varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Mereväe üksused on püsivalt mehitatud
ning varustuse ja varudega tagatud
kehtivate eeskirjade kohaselt28
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Mereväe üksuste mehitamine, varustuse ja varudega tagamine toimus plaanipäraselt.
Teenus Mereväe üksuste väljaõpe
Eesmärk: Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud
lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Mereväe üksused on välja õpetatud
määratud tasemel29
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Mereväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.
Aprillis viidi läbi rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 24, mille raames kontrolliti ligi 300 ruutkilomeetrine mereala. Selle käigus leiti 302 miiniankrut, 37 meremiini, üks torpeedo ja
kaks muud ajaloolist lõhkekeha. Koos varasemalt leitud lõhkekehadega tehti operatsioonil
27 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23
alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 28 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 29 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
19 (53)
A V A L I K
kahjutuks 43 lõhkekeha. Operatsioonil osales 14 laeva, 11 kaldal baseeruvat tuukri ja allveeroboti
meeskonda ning kokku üle 700 liitlas- ja partnerriigi ning Eesti mereväelase. Operatsioonil leitud
lõhkekehade kahutuks tegemist jätkati augustis toimunud miinitõrjeoperatsiooni raames.
Augustis osaleti merepäästeõppusel Baltic Bikini 2024, mille raames harjutati koos õhuväega
kuidas tegutseda lennuõnnetuse korral, kuidas pääseda õhusõidukist kui see on teinud
hädamaandumise vette ning millised tegevused järgnevad pärast seda nii vees kui päästekopteriga
rannikule toimetamise käigus. Õppusele olid kaasatud kolme Balti riigi õhuväelased, mereväe
päästelaev Kindral Kurvits ja tuukrigrupp, kaitseliidu rannakaitse üksus ning kopterid UH-60 Black
Hawk, Eurocopter Dauphin ja AW-139.
Septembris osalesid miiniveeskaja Wambola ja miinijahtija Admiral Cowan õppusel Northern
Coasts 24, kus harjutati liitlastega sõjapidamist Läänemerel, sealhulgas miiniveeskamist. Northern
Coasts on rahvusvaheline NATO õppus ja 2024. aasta õppuse eesmärk oli harjutada taktikalisi
protseduure Saksamaa rannikuvetes alliansi kaitsestsenaariumi järgi. Põhirõhk oli mere, maa ja
õhuväe koostöö tugevdamisel, et efektiivsemalt potentsiaalsetele ohtudele ühiselt Läänemere
äärsete liitlastega reageerida.
2024. aasta novembris toimus Eesti vetes miinitõrjeoperatsioon ESTHOD30, mille käigus tegi Eesti
merevägi koostöös NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga (SNMCMG1) kahjutuks 11 ajaloolist
lõhkekeha.
Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi
Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes
Eesmärk:
Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu
DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,
Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud
2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist valmis üks, teise projekti valmimine
lükkub 2025. aastasse. Uute ja täiendavate õhuseireradarite kasutuselevõtmine lükkub 2025.
aastasse.
Teenus Õhuväe üksuste alalhoidmine
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja
varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Õhuväe üksused on püsivalt mehitatud
ning varustuse ja varudega tagatud
kehtivate eeskirjade kohaselt31
Allikas:
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
30 Estonian Historical Ordnance Disposal Operation 31 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
20 (53)
A V A L I K
Jätkati tegutsemist osana NATO õhukaitse süsteemist ning tagati Eesti õhuseiresüsteemi ja
õhuseireradarite töö. Jätkati Ämari lennubaasi igapäevast aastaringset käitamist 24/7 põhimõttel,
tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu.
Teenus Õhuväe üksuste väljaõpe
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud
lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Õhuväe üksused on välja õpetatud
määratud tasemel32
Allikas:
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Õhuväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.
Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused
Teenus Väeloome poliitikakujundus
Eesmärk:
Valitsemisala ülene pikaajaline ja kesk-pikk kaitseplaneerimine ja plaani elluviimine
on läbipaistev, ressursiteadlik ja kulutõhus ning arvestab NATO kaitseplaneerimise
ootustega
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Siseriiklik 3% kaitsekulude väline
lisarahastus, eurodes
Allikas: kaitseministeerium
NA 335 778 006 27 647 259 25 928 335 57 904 249
Välisrahastuse maht, eurodes
Allikas: kaitseministeerium NA 139 622 500 182 322 084 133 925 358 127 960 618
Välisrahastuse osakaal kaitsekuludesse
Allikas: kaitseministeerium NA 5,39% 6,87% 10% 9%
Rahulolu väeloome
poliitikakujundamisega (KMAK ROU)
Allikas: kaitseministeerium
42 65 69 69 69
Jätkus väeloome planeerimise protsesside parendamine. Koostati tegevuskava laskemoona
soetuseks, mille alusel Vabariigi Valitsus otsustas eraldada täiendava laskemoona hangeteks 1,6
miljardit eurot kuni 2031. aastani.
Teenus Väe arendamine
Eesmärk:
Kaitseväele on kujundatud ajakohane sõjaliselt mõjus ja ressursitõhus struktuur
sõjalise riigikaitse ülesannete täitmiseks 10 aastases vaates ning iga-aastaselt
uuendatud teekaart selle struktuurini jõudmiseks
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitseväel on ajakohane teekaart RKAK
struktuuri parendamiseks NA JAH JAH JAH JAH
32 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
21 (53)
A V A L I K
Allikas: kaitsevägi
2024. aastal viidi läbi väe arendamisega seotud:
1) 11 tehnilist ja üksuse taktikat puudutavat eksperimenti;
2) 3 õppust/tegevust.
Kõik kaitseväe sõjaaja üksuste teekaardid uuendati.
Teenus Uute RKAK võimete ning üksuste loomine (muud üksused)
Eesmärk:
Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu
DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,
Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette
nähtud muud üksused valmis33
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis kaks.
Teenus Muude üksuste alalhoidmine
Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja
varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Üksused on püsivalt mehitatud ning
varustuse ja varudega tagatud kehtivate
eeskirjade kohaselt34
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastal tarniti taktikalisi raadiojaamu ja jätkati üksuste sõidukite ja juhtimiskonteinerite
sideinstallatsioonide väljaehitamist.
Teenus Muude üksuste väljaõpe
Eesmärk:
Kaitseväe juhtimisstruktuur, Küberväejuhatus, Sõjaväepolitsei ja Toetuse väejuhatus
on välja õpetatud ja hinnatud vastavalt Riigikaitse arengukavas ning
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas kehtestatule ja vastavalt
võimekirjeldustele
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Muud üksused on välja õpetatud määratud
tasemel35 Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
33 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23
alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 34 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 35 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
22 (53)
A V A L I K
Allikas: kaitsevägi
Muude üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.
Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitseministeerium)
Eesmärk:
Kaitsealane teadus- ja arendustegevus toetab väeloomet uudsete lahenditega,
poliitikakujundus on valdavalt teaduspõhine. Arendus- ja teadusprojektide
planeerimine ja realiseerimine on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala
prioriteetsete eesmärkidega
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitse-eelarve (3%) välise teadus-ja
arendustegevuse rahastuse osakaal
Allikas: kaitseministeerium
32% 45% 50% 35% 35%
Väeloomet tõhustavate teadus-ja
arendusprojektide arv aastas
Allikas: kaitseministeerium
5 3 4 4 5
Ülikoolide ja/või ettevõtetega
koostehtavate rahvusvaheliste teadus- ja
arendusprojektide arv
Allikas: kaitseministeerium
7 5 9 4 5
Kaitseministeerium toetas 2024. aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil edu saavutanud
kuue Eesti ettevõtte innovaatilisi kaitsetööstustoote projekte kokku rohkem kui 700 000 euroga, et
tõsta Eesti kaitsetööstuse toodete arengutaset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai 2024. aastal rahastuse
üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241
miljoni euro eest.
Eestis asub alates 2023. aastast Põhja Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi peakontor - Defence
Innovation Accelerator for North Atlantic (DIANA), mille ametlikuks avamiseks allkirjastasid
2024. aasta maikuus kaitseminister Hanno Pevkur ja NATO DIANA peadirektor prof. Deeph
Chana vastastikuse mõistmise memorandumi.
Kokku osaleb NATO DIANA Tallinna haru kiirendis seitse iduettevõtet, lisaks Eestile ka Rootsist,
Norrast ja Poolast. Alliansiüleselt esitati ligi 2600 taotlust 74 kohale 13 kiirendis.
Kaitseministeerium alustas koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga DIANA
eelmentorluse programmi ette valmistamist, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet
programmi kandideerimisel.
Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitsevägi)
Eesmärk:
Relvastatud riigikaitse võimelüngad on selgitatud, analüüsitud ja pakutud
teaduspõhised lahendid. Seotud teemad on avalikult publitseeritud ning tõusnud on
üldine arusaam teemakäsitlusest. Tegevväelastest doktoriõppe läbijate kaudu on
tõusnud üldine teaduslik kompetents kaitseväes
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
A V A L I K
23 (53)
A V A L I K
Doktorikraadi omandanud tegevväelaste
arv
Allikas: kaitsevägi
1 1 4 1 2
Teadusajakirja "Sõjateadlane" tava- ja
erinumbrite arv aastas
Allikas: kaitsevägi
2 4 4 4 4
Kaitseväe kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite
leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside
kiirendamise projektidesse. 2024. aastal viis kaitsevägi kaitseministeeriumi arendusprojektide
konkursi ja teiste projektide raames läbi 8 katsetust koostöös viie ettevõtte, nelja kaitseväe ning
kahe kaitseliidu üksusega. Avaldati 54 kõrgetasemelist publikatsiooni.36
Teenus Riigikaitseliste infosüsteemide arendus
Eesmärk:
Välja arendatud infosüsteemid on töökindlad, vastavad kasutajate vajadustele ning
toetavad riigikaitse arengukava ja kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava
juhtimisotsuste tegemist
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Riigikaitseliste infosüsteemide
arenduskava on ajakohane
Allikas: kaitseministeerium
JAH JAH JAH JAH JAH
Riigikaitseliste infosüsteemide (planeerimine, olukorrateadlikkus) arendamine toimus
plaanipäraselt.
Teenus Rahuaegse taristu alalhoid
Eesmärk:
Kaitseväe rahuaegsetes linnakutes otseselt operatiivstruktuuri väeüksustega sidumata
taristuobjektide kulud on jälgitud, objektid on korras ja toetavad üksuste
ettevalmistamist sõjaks
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kasutusele võetud taristu objektide arv
Allikas: kaitsevägi NA 9 11 15 19
Tagati väe- ja struktuuriüksuste vahel ristkasutuses olevate taristuobjektide tehniline korrasolek ja
kasutusvalmidus. Planeeritud 15 objektist võeti kasutusele 11, ülejäänud objektide kasutusse
võtmine on planeeritud 2025. aasta esimesel poolaastal.
Teenus Harjutusväljade tagamine
Eesmärk: Tagatud on toimivad ja ohutud harjutusväljad. Õppuste läbiviimiseks vajalikud
harjutusväljad on hooldatud ning õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kliendirahulolu harjutusväljakute
tagamisega
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus
NA 69 71 65 65
36 Kõrgetasemeline publikatsioon – ETIS .1; 1.2; 2.1 ja 3.1.
A V A L I K
24 (53)
A V A L I K
Jätkus kaitseväe ja liitlaste kasutuses olevate harjutusväljade nõuetekohane hooldus ning
õppusejärgne korrastamine ja taastamine. Arvestades harjutusväljade kasutamise intensiivsuse
suurenemist on kasvanud harjutusväljade hoolduskulu. Kui 2023. aastal oli harjutusväljade
hoolduskulu 1100 eurot hektari kohta, siis 2024. aastal kasvas see 207 euro võrra hektari kohta.
Harjutusväljade kasutajate rahulolu harjutusväljadega on jätkuvalt kõrge. Jätkati ka harjutusväljade
plaanikohast arendamist.
Programmi tegevus: Kaitsevalmidus
Teenus Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine
Eesmärk: Eesti saavutab 2026. aastal täieliku kaitsevalmiduse kaks korda kiiremini kui 2021.
aastal ning riigiülene olukorrateadlikkus riigikaitsest on märkimisväärselt paranenud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse
tegemise aeg alates eelhoiatuse
saamisest37
Allikas: kaitseministeerium
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
2024. aastal jätkati koostöös riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste
läbiviimist. Koostöös kaitseliidu, kaitseväe ja päästeametiga viidi kohalikele omavalitsustele läbi
kriisikoolituste sari, mille eesmärk oli ühtlustada osapoolte arusaama ootustest ja ettevalmistavatest
tegevustest kriisi ja sõjaajal toimimiseks.
Teenus Olukorrateadlikuse hoidmine
Eesmärk:
Eesti Vabariigi ja kaitseväe juhtkonnal on 24/7/365 olemas sõjalis-strateegiline
olukorrapilt õhuruumist, merealalt ning omadest üksustest koos sellega lõimitud
vastase sõjalise tegevuse prognoosiga. Püsivalt on alal hoitud korrapidamise ja
teavitamise süsteem
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Olukorrateadlikkus on tagatud 24/738
Allikas: kaitsevägi Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Mereolukorra teadlikkuse jätkusuutlikuks tagamiseks planeeritud kaldaradarite süsteemi
uuendamise ettevalmistused toimuvad, süsteemi uuendamisega alustatakse 2026. aastal.
Teenus Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine
Eesmärk:
Kaitseväe operatiivstruktuur formeeritakse kiiremini ning lahinguala ettevalmistuste
kiirus ning mõjusus kasvab. Kriisi ajal suudetakse tõrgeteta vastu võtta ja plaanidesse
integreerida Eestisse paisatavaid liitlasvägesid
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Lahinguvalmis üksuste osakaal
väestruktuuris39 Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
37 Mõõdik on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31
38 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
25 (53)
A V A L I K
Allikas: kaitsevägi
Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi
rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja
toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu
julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi
kaitseministrid vastavasisulise leppe.
Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille
elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata
agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase
kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi ja kaitseväe üksuste lahinguplaani.
2024. aastal viidi läbi Balti kaitsevööndi loomist ettevalmistavad tegevused (punktide asukohtade
määramine, kaitsevööndi elementide projekteerimine ja katsetamine).
Teenus Kaitsevalmidust toetavad õppused
Eesmärk:
Kaitsevalmidust toetavate õppuste tulemina on kaitseväel püsivalt olemas
kontrollitud ja tegelikkusele vastavad lahinguvalmiduse plaanid, arusaam
õppekogunemistele ilmumise määrast ning formeerimistegevusi valdav reservvägi ja
formeerimisstruktuur
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitsevalmiduse õppuste arv aastas
Allikas: kaitsevägi 2 2 2 2 2
Lisaõppekogunemiste arv aastas
Allikas: kaitsevägi 3 3 3 2 2
Kaitsevalmiduse tõstmiseks viidi 2024. aastal läbi kaks plaanikohast lisaõppekogunemist.
Lisaõppekogunemiste eesmärk on kontrollida lahingvalmidust - riigikaitselise käsuahela toimimist
alates Vabariigi Valitsuse poolt otsuse langetamisest, kuni välja kutsutud üksuste lahingvalmiduse
saavutamiseni.
Oktoobris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 59 mereväe rannikukaitse divisjoni
väekaitsekompanii koosseisu arvatud reservväelast ning lisaks kaasati 20 mereväe ja kaitseväe
peastaabi tegevväelast. Lisaõppekogunemisel harjutati lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt
üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist.
Detsembris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 250 1. jalaväebrigaadi
pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei koosseisu arvatud reservväelast.
Lisaõppekogunemisel osalenud üksused panustasid ka rahvusvahelisse õppusesse Pikne, mille
käigus harjutati kiiret lisavägede Eestisse siirmist ja sõjalise ohu tõrjumist nii maal, õhus kui merel.
Lisaõppekogunemisel Okas 2024-2 kasutati esmakordselt paindlikku õppekogunemise vormi, mis
võimaldas reservväelastel teenistuskohast väljaloaga tagasikutse ootele lahkuda. Paindlikule
formaadile anti reservväelaste poolt positiivne tagasiside ja 86 protsenti rahulolu uuringule
39 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5
lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
26 (53)
A V A L I K
vastanutest jäi selle korraldusega rahule. Uuringule vastajatest ligikaudu pooled läksid väljaloa ajal
tööle tagasi ning pea kõik tööle tagasi läinud kinnitasid, et nende tööandja suhtus hästi nende
naasmisesse tööle olukorras kus oldi kiirvalmiduses uuesti teenistuskohta naasmiseks.
Teenus Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel
Eesmärk: Eesti territoriaalmeres on tagatud väikelaevade ja jetide meresõiduohutus
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Merelise patrull- ja vaatlusvõimekuse
olemasolu
Allikas: kaitsevägi
JAH JAH JAH JAH JAH
2024. aasta suureks väljakutseks oli kriitilise taristu kaitse, et kindlustada riikidevahelisi energia ja
sideühendusi. 2024. aasta detsembris alustas merevägi patrull-laevadega Estlink 1 merekaabli
kaitset. Kriitilise taristu kaitse toimub koostöös Soome mereväe ja piirivalvega.
Teenus Merereostuse tõrje
Eesmärk: Kaitsevägi suudab püsivalt avastada merereostuse, tegeleda selle tõrjega merel
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Lahendatud merereostuse intsidentide arv
Allikas: kaitsevägi 18 10 16 26 25
2024. aastal kinnitust leidnud 16 reostusest 14 ei vajanud aktiivset sekkumist, et reostustõrjet
teostada. Kahel korral abistas merevägi kas varustuse tagamisega või aktiivselt reostustõrje
vajaduse hindamise, analüüsi ja otsustamisega. 2024. aasta juunis viidi koos riigilaevastiku ning
Soome mereväe ja piirivalvega läbi õppus Puhas Meri, mille raames harjutati merereostuse
likvideerimist.
Teenus Ametiabi osutamine
Eesmärk:
Demineerimistööde ja muu ametiabi osutamisega on püsivalt alal hoitud väljaõppe
alade ohutus, laevateede ohutus ning lõimitud kaitseväge ühiskonnaga, osutades
toetust kaitseväe kompetentse arvestades
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Demineerimise väljakutsetele
reageerimise määr
Allikas: kaitsevägi
100% 100% 100% 100% 100%
Ametiabi taotlusega toetati 2024. aasta jooksul ühel korral päästeametit asutuste vahelise koostöö
kokkulepe alusel.
Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis
Teenus Vastuvõtva riigi toetus HNS
Eesmärk: Eestis viibivad liitlasjõud on püsivalt lepingutega kirjeldatud mahus vastuvõtva riigi
toetusega kaetud ning saadava toetuse kvaliteediga rahul
A V A L I K
27 (53)
A V A L I K
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Vastuvõtva riigi toetus on liitlasüksustele
tagatud
Allikas: kaitsevägi
JAH JAH JAH JAH JAH
Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon40, mille raamriigiks on
Suurbritannia ja teiseks panustajaks Prantsusmaa. eFP rotatsioonid toimusid 2024. aastal
plaanipäraselt.
Seoses Ämari lennubaasi liiklusala remondiga, mis kestis 2024. aasta märtsist oktoobrini, kolisid
NATO õhuturbemissioon41 raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvanud Saksamaa
Eurofighter hävitajad ajutiselt Lätisse Lielvārde lennubaasi ja Ämari lennubaas oli avatud üksnes
liitlaste helikopteritele. Novembris võttis taasavatud Ämari lennubaasis Eesti õhuruumi turvamise
üle Hollandi kuningliku õhuväe 322. eskadrill.
Ämari lennubaasi ülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal.
Lennurada on kasutusel alates 2010. aastast ja selle jätkuva ohutuse ja katkematu lennutegevuse
tagamiseks viidi 2024. aastal läbi plaaniline remont, mille käigus sai lennurada ja ruleerimisteed
uue katte, paigaldati uus rajamärgistus ja valgustus. Lennuraja remonti toetas Luksemburg 12
miljoni euroga.
Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.
aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS42 keskmaa
õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma
kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.
NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO
staabielement43. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse
siirata, Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida.
2024. aastal viidi läbi NATO staabielemendi lauaõppus Steady Shepherd, kus staabielement
harjutas koos riigikantselei, kaitseministeeriumi, kaitseväe, NATO lahingugrupi ning erinevate
riigiametite, ministeeriumite ning NATO üksuste esindajatega kriisiolukorras liitlasvägede siirmist
Eestisse.
Liitlaste kohaloleku tagamiseks vajalikud kulud olid vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele
2024. aastal tagatud.
Taristuprojektide osas võeti 2024. aastal kasutusele uus Lõuna RSOM44 ala.
Teenus Harjutusväljade tagamine HNS
Eesmärk: Õppuste läbiviimiseks vajalikud harjutusväljad liitlastele on hooldatud ning
õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti
40 NATO Forward Land Forces 41 NATO enhanced Air Policing - eAP 42 National Advanced Surface-to-Air Missile System 43 NATO Force Integration Unit – NFIU 44 Reception, Staging and Onward Movement
A V A L I K
28 (53)
A V A L I K
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kliendirahulolu harjutusväljakute
tagamisega (HNS)
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus
NA 69 71 65 65
Liitlastele tagati toimivad ja ohutud harjutusväljad õppuste läbiviimiseks. Jätkati harjutusväljade,
sealhulgas Nursipalu harjutusvälja, arendamist vastavalt planeeritule.
Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine
Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseministeerium)
Eesmärk: Ühiskonnas on kõrge kaitsetahe
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Elanikkonna valmisolek osaleda
kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
66% 64% 61% 66% 66%
Elanikkonna toetus ajateenistusele
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
83% 87% 87% 87% 89%
Vabatahtlikult ajateenistusse asunud
kutsealuste määr
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
54% 61% 66% 69% 72%
Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele
(elanikkond tervikult)
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
80% 82% 81% 70% 70%
Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele
(venekeelne elanikkond)
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
50% 57% 53% 37% 38%
Elanike oskus ja informeeritus oma rollist
kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
32% 33% 33% 40% 55%
Jätkati Eesti avalikkuse informeerimist Eesti kaitsevõime arendamise ja liitlaste kaasamise
olulistest tegevustest. Viidi läbi planeeritud kaitsetahte arendamisele suunatud tegevused.
Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitsevägi)
Eesmärk:
Hoida avalikkuse informeeritust kaitseväe tegevustest riigikaitse korraldamisel ja
sõjalistest ohtudest. Hoida elanikkonna kaitsetahet ja –valmidust, tõsta usku esmase
kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse, väärtustades liitlassuhteid, riigikaitselisi
traditsioone ja sõjaajaloolist pärandit
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Reservväelaste oskus ja informeeritus oma NA 44% 56% 57% 57%
A V A L I K
29 (53)
A V A L I K
rollist kaitsetegevuses, kui Eestit
rünnatakse
Allikas: kaitsevägi
Kaitsevägi kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige
usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseliidu
ning politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseväe usaldusväärsus tõusnud 78
protsendilt 80 protsendile. Jätkati avalikkuse teavitamist kaitseväe olulisematest tegevustest.
Teenus Kaitsetahte projektid
Eesmärk: Kaitseväe panustamine eraldi seisvatesse kaitsetahte projektidesse toetab Eesti rahva
positiivset suhtumist kaitseväkke, riigikaitsesse ja liitlaste kohalolusse Eestis
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Formeerimisliini läbinute osakaal
õppekogunemisele kutse saanutest45
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Läbiviidud psühholoogilise kaitse
loengute arv
Allikas: kaitsevägi
NA 7 1 7 7
2024. aastal viidi kaitseväe paraadid, relvastuse ja tehnika näitused, struktuuriüksuste ja väeüksuste
tähtpäevade tähistamine jms üritused läbi plaanipäraselt.
Teenus Strateegiline kommunikatsioon (KRA)
Eesmärk: Teavitustöö toetab otseste teenuste osutamist
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Planeeritud kommunikatsioonitegevused
on ellu viidud
Allikas: kaitseressursside amet
NA 100% 90% 90% 90%
2024. aastal viidi läbi kaitseväe akadeemia põhikursuse sisseastumiskampaania ning muud
tavapärased kommunikatsioonitegevused. Jätkati kaitseressursside ameti uue välisveebi arendamist.
Teenus Kaitsetahte arendamine
Eesmärk:
Eesti reservarmee on valmis meelekindlalt kaitsetegevuses osalema. Elanikkonnas
ollakse valmis riigikaitsesse laiapindselt panustama ning terves ühiskonnas (sh.
erasektoris) on laiapõhjaline toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Reservväelaste tunnetatud toetus
tööandjate poolt
Allikas: uuring "Tööandjate küsitlus
riigikaitseteemadel"
NA 64% 66% 80% 83%
45 Juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31
A V A L I K
30 (53)
A V A L I K
15-34 a. meeste valmisolek osaleda
kaitsetegevuses
Allikas: uuring "Avalik arvamus
riigikaitsest"
NA NA 60% 73% 75%
Vabatahtlikult ajateenistusse minejad (kui
AT oleks vabatahtlik)
Allikas: kaitseministeerium
NA NA 34% 40% 45%
Esmakordselt viidi 2024. aastal vahetult enne kaitseväe õppuse Kevadtorm algust läbi
reservväelaste nädal, mille eesmärgiks on tunnustada ja märgata reservväelaste rolli riigikaitses.
Reservväelaste nädala raames pakkusid Eesti ettevõtted reservväelastele mitmeid soodustusi ja tõid
müüki erinevaid digilaiku kandvaid tooteid.
Koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond, mille kaudu toetatakse
Eesti reservväelaste osalemist pikaajalises väljaõppes, erivarustuse hankimist ja reservväelaste
ühtekuuluvuse arendamist ning tunnustatakse parimaid reservväelasi ja reservüksusi. Fondile
laekunud vahendite detailne jaotus otsustatakse vastavalt kaitseväe ja kaitseliidu vajadustele. Fondi
vahendeid haldab riigikaitse edendamise sihtasutus.
Kaitseministeerium tunnustas teist korda “Riigikaitsjate toetaja“ märgiga riigikaitsjaid toetavaid
ettevõtteid, tööandjaid ja organisatsioone, kes andsid silmapaistva panuse riigikaitsesse ja toetasid
reservväelaste osalemist õppekogunemistel. 2024. aastal anti tunnustus välja esmakordselt kolmes
kategoorias. Lisaks pronks-, hõbe- ja kuldtasemele annab kaitseministeerium välja ka kolm
eritunnustust erilise ja unikaalse panuse eest.
Käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja valmidust
riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja motiveeritud
reservväelaste järelkasv.
2024. aastal toetas kaitseministeerium 11 kaitsetahte projekti kokku 177 000 euroga. Toetati
noortele suunatud tegevusi, reservväelaste ühtekuuluvust ja füüsilise vormi edendamist ning
erasektori laiemat kaasamist riigikaitsesse.
Teenus Mõttekodade kaasamine
Eesmärk:
Riigikaitse ja julgeolekuprobleemid on tuvastatud ja analüüsitud ning nende
lahendamiseks on pakutud strateegilised ja poliitilised lahendused. Ühiskond on
riigikaitsesse laiemalt kaasatud
2024. aastal korraldas rahvusvaheline kaitseuuringute keskus:
1) iga-aastase Lennart Meri konverentsi, kus välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad arutlesid, kuidas
praegusel maailmapoliitiliselt keerulisel ajastul oma väärtuste ja julgeoleku eest seistes edasi
liikuda;
2) digitippkohtumise Tallinn Digital Summit 2024;
3) iga-aastase Balti Kaitsekonverentsi (ABCD, Annual Baltic Conference on Defence), mis
keskendus Euroopa kaitsevõimele praeguses konfliktiderohkes julgeolekukeskkonnas.
Jätkati välispoliitika ajakirja Diplomaatia väljaandmist veebiajakirjana ning kõrgemate
riigikaitsekursuste korraldamist poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele,
A V A L I K
31 (53)
A V A L I K
kohalikele omavalitsustele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele,
ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning toimus III kõrgemate riigikaitsekursuste
riigikaitsekonverents.
Teenus Riigikaitseõpetuse toetamine
Eesmärk: Riigikaitseõpetuse jätkusuutlik areng ja toimiv koostöövõrgustik on tagatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Riigikaitseõpetust õppivate õpilaste arv
Allikas: kaitseressursside amet 5000 6200 9000 5900 5900
2024. aastal jätkati täiemahuliselt noortele suunatud tegevustega. Alates 2023. aasta sügisest on
riigikaitseõpetus kohustuslik valikaine ja jõuab suurema hulga õpilasteni. 2024. aastal õppis
riigikaitseõpetust valikkainena 9000 õpilast. Paraku on rahulolu riigikaitseõpetusega õpilaste seas
oluliselt langenud. Kui 2023. aastal oli rahulolu 81 protsenti, siis 2024. aastal ainult 69 protsenti.
Riigikaitseõpetuse kvaliteedi parendamiseks sõlmis kaitseressursside amet ja Tallinna Ülikool
2024. aasta alguses koostööleppe riigikaitseõpetajate koolitamiseks, millega jätkatakse varasemalt
kaitseministeeriumi eestvedamisel läbi viidud riigikaitseõpetajate ettevalmistamist. Eesmärgiks on
suurendada riigikaitseõpetuse õpetajaskonda ja tõsta nende taset. Jätkati ka uue riigikaitseõpiku
väljatöötamist. Uus õpik valmib 2025. aastal.
Koolid esitasid õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagri transpordi
korraldamiseks toetuse saamiseks kokku 350 taotlus, millest rahuldati 304. Toetust eraldati kokku
summas 427 610 eurot.
Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseliit)
Eesmärk: Kaitseliidu populaarsuse järjepidev tõus ühiskonnas; kodanike kaitsetahte ja
tsiviilvastupanu (kerksus) võime suurendamine
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitseliidu maine võrreldes teiste riigi
institutsioonide usaldusväärsusega
Allikas: avaliku arvamuse uuring
5 5 4 <6 <6
Kaitseliit kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige
usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseväe ja
politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseliidu usaldusväärsus tõusnud 69
protsendilt 76 protsendile. Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga hästi või pigem hästi 84
protsenti Eesti elanikest.
Teenus Kaitsetahte kujundamine
Eesmärk:
Korraldada tähtpäevadega seotud pidulikke ja avatud üritusi, pakkuda
sportimisvõimalusi KL liikmetele ning kõike eelkirjeldatut viia meedia vahendusel
ka kõigi elanikkonna gruppideni.
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
A V A L I K
32 (53)
A V A L I K
Tähtpäevadega seotud avatud ürituste arv
Allikas: NA 111 110 120 120
Naiskodukaitse liikmete arvukus
Allikas: 3794 3866 3908 3800 3900
Kaitseliitlaste arvukus
Allikas: 17 332 17 739 17 845 18 300 18 500
Spordivõistluste arv
Allikas: 72 80 86 100 100
Spordiüritustel osalejate arvukus
Allikas: 7434 6287 7182 1200 1200
Naiskodukaitse arvukus on tõusnud prognoositust kiiremini, kuid kaitseliitlaste arvukuse kasv on
pidurdunud.
Teenus Riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine
Eesmärk:
Noorte kaitsetahte suurendamiseks toetada üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi, kes
õpetavad valikõppeainet "Riigikaitseõpetus", välilaagrite korraldamisel ja
läbiviimisel. Seeläbi toetada noorte valmisolekut panustada riigikaitsesse läbi
ajateenistuse või Kaitseliidu liikmelisuse.
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Riigikaitselaagrite arv
Allikas: kaitseliit NA 29 35 33 33
Riigikaitselaagris osalejate arv
Allikas: kaitseliit NA 4490 5568 5500 11500
Riigikaitseõpetuse valikkursuse “Praktiline õpe välilaagris” raames korraldas kaitseliit 2024. aastal
35 välilaagri läbiviimise 134 kooli õpilastele. Välilaagrites osales kokku 5568 õppurit, mis
moodustab ligikaudu 79 protsenti koolide poolt algselt esitatud tellimusest. Riigikaitseõpetuse
tagasisideküsitluse tulemuste kohaselt oli välilaagriga rahul või pigem rahul 78,5 protsenti osalenud
õppuritest. Osalenute hinnangul suurendab välilaagris osalemine noorte valmidust liituda
ajateenistuse (56 protsenti) ja kaitseliidu/naiskodukaitsega (38 protsenti). Uuringus osalenutest 91,5
protsenti kinnitas, et välilaager andis neile uusi vajalikke teadmisi ja oskusi riigikaitsest. Seega
aitab välilaagrite korraldamine vaieldamatult kaasa Eesti noorte kaitsetahte suurendamisele ning
valmidusele panustada riigikaitsesse.
Teenus Noorte isamaaline kasvatus
Eesmärk:
Viia läbi kaitseliidu noorliikmete väljaõpet Kodutütarde ja Noorte Kotkaste
organisatsioonides, pakkuda koostöös koolide ja kaitseministeeriumiga Eestimaa
noortele võimalust osalemaks riigikaitse laagrites eesmärgiga suurendada kaitsetahet
ühiskonnas
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Noortele Kotkastele ja Kodutütardele
läbiviidud väljaõppeürituste arv
Allikas: kaitseliit
4837 6678 4652 2260 2300
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde
väljaõppeüritustele kaasatud mitteliikmete
arv
Allikas: kaitseliit
3707 8233 9123 1000 1000
A V A L I K
33 (53)
A V A L I K
Noorte Kotkaste liikmete arvukus
Allikas: kaitseliit 3868 3951 4002 3900 3900
Kodutütarde liikmete arvukus
Allikas: kaitseliit 4104 4371 4386 4100 4100
Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arvukus on aasta-aastalt kasvanud ulatudes 2024. aasta lõpuks
8388 liikmeni (2023. aasta lõpul 8322 liiget).
Kodutütarde ja noorte kotkaste organisatsioonid jätkasid 2024. aastal vabatahtlikkusel põhinevat
Eestit väärtustavat kasvatustööd rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja
kasvatamisel. Selle tulemusena on vastavalt läbiviidud uuringule kaitseliitu kuuluvate noorte
aktiivne kaitsetahe kõrge - kodutütarde puhul 71 protsenti ja noorte kotkaste puhul 91 protsenti
võrrelduna mittekuulujate vastavate näitudega, mis on vastavalt 37 protsenti ja 57 protsenti.
Naissoost ajateenijate seast olid 2024. aastal 22,4 protsenti endised kodutütred (planeeritud sihttase
20 protsenti). Ajateenijate küsitlus näitas, et kaitseliidu noorteorganisatsiooni kogemusega noorte
valmidus asuda ajateenistusse vabatahtlikult on suurem (41,6 protsenti), võrrelduna teistega (28,1
protsenti). Kaitseliidu noorteorganisatsioonide puhul on pooled liikmetest huvitatud kaitseväe
akadeemias õppimisest, mitteliikmetest noorte puhul on see määr 20 protsenti. Seega aitavad
kaitseliidu noorteorganisatsioonid oma tegevusega kindlustada riigikaitse juhtide ja tegevväelaste
järelkasvu.
Teenus Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine
Eesmärk:
Kaitseliit on valmis toetama riigikaitse valdkonna strateegilistes arengu-
dokumentides kajastatud täidesaatva riigivõimu asutusi või kohaliku omavalitsuse
üksusi ülesannete täitmisel riigikaitse laia käsitluse raamistikus eelkõige riigi
toimepidevuse ja kerksuse tagamiseks.
Sihtüksuse liikmete väljaõppele 2024. aastaks seatud eesmärk ületati olulisel määral. Koos
kaitseministeeriumiga viidi läbi kriisikoolituste sari kohalikele omavalitsustele, mille eesmärk oli
koostöös päästeametiga tugevdada kohalike omavalitsuste oskusi planeerida ja viia läbi
ettevalmistavaid tegevusi kriisi ja sõjaajal toimimiseks.
Teenus Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvus
Eesmärk:
Eesti sõjaajaloo pärand on hoitud ja talletatud ning avalikkusele vahendatud.
Sõjamuuseum on tunnustatud sõjaajaloo uurimiskeskus Eestis ja laiemalt. Sõjahauad
on tähistatud ja hooldatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
MUISis kirjeldatud, digiteeritud, sh
museaalide arv, mis on seadusega lubatud
teha avalikkusele kättesaadavaks
Allikas: Eesti sõjamuuseum
27 492 28 500 81 204 71 500 81 500
Muuseumi külastajate arv
Allikas: Eesti sõjamuuseum 33 300 38 750 36 350 25 500 26 500
Teaduspublikatsioonide arv
Allikas: Eesti sõjamuuseum 1 15 16 16 16
Eesti sõjamuuseumil on täita oluline roll Eesti elanike kaitsetahte hoidmisel ja tugevdamisel ja seda
eelkõige noorte hulgas. Eesti sõjamuuseumi külastatavus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja
A V A L I K
34 (53)
A V A L I K
seda suuresti tänu tähtpäevadele ja noortele pühendatud ürituste läbiviimisele (Tartu rahu,
Laidoneri sünnipäev, näidislahing, veteranipäev, muuseumiöö, võidupüha, 20. august, isadepäev,
riigikaitse tunnid muuseumis). Kui 2023. aastal külastas Eesti sõjamuuseumi 11 300 noort, siis
2024. aastal juba 13 240 noort (planeeritud sihttase 9000). Vene rahvusest külastajad moodustasid
rohkem kui kolmandiku muuseumi külastajatest – kokku 13 980 külastust (sihttase 8000).
Teenus Sõjaväelise muusikakultuuri edendamine
Eesmärk:
Riiklikud tseremooniad ja üritused on korraldatud vastavalt protokollile, mis sisaldab
kõrgetasemelist sõjaväemuusika komponenti. Esinemistel on avalikkusele
tutvustatud sõjaväemuusikat ja sõjaväeorkestrit, mis suurendab huvi sõjamuuseumi
vastu
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel
osalemise arv
Allikas: Eesti sõjamuuseum
88 61 91 80 80
Sõjaväeliste ja tsiviilkontsertide arv
Allikas: Eesti sõjamuuseum 37 22 16 35 35
2024. aastal esines sõjaväeorkester kokku 107 korral.
Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Teenus Rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Eesmärk: Rahvusvaheline koostöö tagab tugeva Eesti kaitselahendi
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kõrgetasemelised kohtumised liitlastega
Allikas: kaitseministeerium NA 19 18 19 19
2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest
ülesannetest täideti 90 protsenti.
2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:
1) 2024. aasta mais allkirjastasid kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja USA
kaitseministeeriumi luure ja julgeoleku aseministri kohusetäitja Milancy Harris Tallinnas Eesti
ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandumi;
2) 2024. aasta oktoobris allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi
kaitseminister John Healey kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, mis paneb paika Eesti ja
Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse
tugevdamiseks Eestis.
Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine
(kaitseministeerium)
Eesmärk: Võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele NATO ja EL liikmesusest
A V A L I K
35 (53)
A V A L I K
2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest
ülesannetest täideti 90 protsenti.
Teenus Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE)
suunistamine
Eesmärk: Küberkaitsealane teadlikkus ja vastupanuvõime küberohtudele kaitsevaldkonnas
Eestis ja ka liitlaste ja partnerite hulgas on kõrge
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Küberharjutusväljal treenitud/koolitatud
professionaalsete inimeste hulk
Allikas: Sihtasutus CR14
1100 2880 6650 1000 1000
Tegevust jätkas sihtasutus CR14, mille eesmärk on kaitsevaldkonna küberjulgeoleku alane teadus-
ja arendustegevus, küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamine, küberjulgeolekualase
väljaõppe korraldamine ning küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine.
Tegevust jätkas ka Eestis asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus46, mis panustab NATO
küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse läbi koolituste, õppuste, konverentside,
töötubade jms tegevuste. Keskus on maailma suurima rahvusvahelise iga-aastase tehnilise
arvutivõrkude kaitsele keskendunud õppuse Locked Shields korraldaja. Keskus korraldab iga-
aastast konverentsi Cyber Conflict, mis käsitleb aktuaalseid küberjulgeoleku alaseid väljakutseid.
2024. aasta detsembris toimus küberharjutusväljal CR14 ja CCDCOE korraldatud õppus Crossed
Swords 2024. Õppuse eesmärk oli küberspetsialistide koolitamine, et nad suudaksid realistlikus ja
dünaamilises simuleeritud kriisikeskkonnas edukalt viia ellu ründeoperatsioone küberkaitseahelas.
Õppusel osales 200 osalejat enam kui 40 riigist nii NATO liikmesriikidest kui ka NATO-sse
mittekuuluvatest riikidest.
2024. aasta lõpus toimus NATO üks suuremaid kübekaitserõppus Cyber Coalition, kus kollektiivset
kaitset küberdomeenis harjutasid ka küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse ning
kaitseliidu küberkaitseüksuse võitlejad. Õppuse eesmärk oli suurendada NATO, liitlaste ja
partnerite vastupanuvõimet küberohtudele ning võimet üheskoos küberoperatsioone ellu viia.
CCDCOE tegevuse toetamiseks ehitati keskusele uus hoone, mis võeti kasutusele 2024. aasta
esimeses kvartalis.
Teenus Välisteenistus
Eesmärk:
Eesti nähtavus ja mõju on kaitsepoliitiliselt suurem kui Eesti suurusest johtuvalt
võiks eeldada. NATO poliitilis-sõjaliste struktuuride otsused arvestavad siinse
sõjalise julgeolekuolukorraga
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Välisteenistujate arv (KM)
Allikas: kaitseministeerium 21 22 21 22 22
Kaitsepoliitilistelt oluliste liitlas- ja partnerriikidega koostöö arendamiseks ning Eesti huvide
igapäevaseks esindamiseks kasutatakse välisesindajaid (sh kaitseatašeed ja nõunikud), kelle
46 Cooperative Cyber Defence Center of Excellence – CCDCOE
A V A L I K
36 (53)
A V A L I K
lähetamisel lähtutakse eesmärgist, et esindajaga oleksid kaetud kõik olulised liitlas- ja partnerriigid
(v.a. Läti ja Leedu) ning kaitsevaldkonnale olulised rahvusvahelised organisatsioonid.
Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine (kaitsevägi)
Eesmärk: Kaitseväe esindatus vajalikul tasemel ja vajaliku mõjuga (otsuste mõjutamine,
kompetentsi loomine) on rahvusvahelises suhtluses püsivalt tagatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Rahvusvaheliste formaatide arv, milles
kaitseväelased panustavad
Allikas: kaitsevägi
NA 319 354 408 408
Kaitseväe esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides oli plaanipärane: 2024. aastal täitis
kaitsevägi kokku 50 ametikohta, täitmata jäi 1 ametikoht JFC Norfolkis lähtuvalt juhtkonna poolt
seatud mehitamise prioriteetidest.
Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides
Eesmärk:
Eri tasandite rahvusvahelistes sõjalistes staapides on Eesti mehitanud talle määratud
positsioonid kvalifitseeritud teotahteliste inimestega kes hoiavad kõrgel kaitseväe
rahvusvahelist kuvandit
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitseväe kohtade mehitamise määr
rahvusvahelistes staapides
Allikas: kaitsevägi
NA NA 90,5% 90% 90%
2024. aasta lõpu seisuga oli NATO sõjalises juhtimisstruktuuris täidetud 19 Eestile määratud
ametikohta. Lähtuvalt NATO sõjalise struktuuri ümberhindamisest väheneb alates 2027. aastast
Eestile määratud ametikohtade arv 3 ametikoha võrra.
Teenus Kaitseväe osalemine valmidusüksustes
Eesmärk: Kaitsevägi on välja õpetanud ja valmis vajaduse tekkimisel lühikese etteteatamise
ajaga siirma operatsiooni piirkonda eelnevalt kokku lepitud tüüpi üksuse
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kaitseväe üksuste arv rahvusvahelistes
valmidusüksustes47
Allikas: kaitsevägi
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Juurdepääsu-
piiranguga
Eesti jätkas 2024. aastal panustamist rahvusvahelistesse sõjalistesse valmidusüksustesse.
Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel
Eesmärk: Kaitsevägi on õigeaegselt saatnud operatsioonile ja toetanud operatsiooni ajal üksust
ja isikut sobiva varustuse ja väljaõppega operatsioonil tegutsemiseks
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
47 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23
alusel riigisaladus tasemel SALAJANE
A V A L I K
37 (53)
A V A L I K
Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel
osalevate isikute arv aastas vastavalt
riigikogu mandaadile
Allikas: kaitsevägi
87 89 116 225 227
Riigikogu andis kaitseväele 2024. aastaks mandaadi osaleda rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel 125 kaitseväelasega. Lisaks andis riigikogu valitsusele mandaadi kuni 100
kaitseväelasega panustamiseks võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO
või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
2024. aastal osales kaitsevägi seitsmel sõjalisel operatsioonil:
1) Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon Operatsioon Inherent
Resolve Iraagis;
2) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR48 ASPIDES Punasel merel;
3) Euroopa Liidu sõjaline mission EUNAVFOR Med Vahemerel;
4) Euroopa Liidu väljaõppemissioon Mosambiigis EUTM Mozambique49;
5) ÜRO rahuvalvemissioon UNTSO50 Iisraelis, Liibanonis ja Süürias;
6) ÜRO rahuvalvemissioon UNIFIL Liibanonis51;
7) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR ASPIDESNATO väljaõppemissioon
NMI52.
Operatsioon Inherent Resolve on hetkel Eesti suurim sõjaline välisoperatsioon, kus kaitsevägi
osaleb 110 kaitseväelasega. Ameerika Ühendriigid on teatanud plaanist operatsiooni fookus ja
ülesanded ümberhinnata ning keskenduda rohkem Süüriale. Eesti plaanib oma osaluse operatsioonil
suuremas osas lõpetada 2025. aasta septembriks.
Teenus Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja
väljaõpe
Eesmärk: Kaitsevägi on kalendriaastas määratud hulgal ja mahus osalenud rahvusvahelistel
õppustel (all)üksuste ja üksikute kaitseväelastega
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Rahvusvahelistel õppustel osalenud
kaitseväelaste arv
Allikas: kaitsevägi
2185 2026 NA 12 500 17 500
2024. aastal osales kaitsevägi kokku seitsmekümne viiel rahvusvahelisel õppusel, mille seas oli ka
6 lisandunud õppust. Ära jäi 31 õppusel osalemine, sealhulgas näiteks NOBLE PARTNER
Gruusias, millel ei osaletud seoses keerulise poliitilise olukorraga Gruusias.
Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus
48 European Union Naval Force Mediterranean 49 European Union Training Mission in Mozambique 50 United Nations Truce Supervision Organization 51 United Nations Interim Force in Lebanon 52 NATO Mission Iraq
A V A L I K
38 (53)
A V A L I K
Luure ja eelhoiatuse programmi tegevuse teenused on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr
262 § 5 lg 8 p 1 ja 2; §7 lg 2 p2; lg 4 p 3; lg 6 p 2; lg 9 p 61 alusel riigisaladus.
Programmi tegevus: Inimvara
Teenus Riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine
Eesmärk: Tagada riigikaitseks asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseisu
olemasolu, kes on reaalselt rakendatav sõjalises tegevuses ettenähtud ajaraamis
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
KaM tööplaanis toodud riigikaitselise
inimvara poliitika tegevuste täitmine
Allikas: kaitseministeerium
NA 57% 64% 100% 100%
2024. aastaks riigikaitselise inimvara poliitika kujundamisele püstitatud prioriteetsest ülesandest
täideti 64 protsenti. Teenus lõpetati alates 2025. aastast seoses inimvara planeerimise tegevuste
üleandmisega kaitseressursside ametile.
Teenus Riigikaitselise inimvara planeerimine
Eesmärk: Riigikaitseks on tagatud asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseis
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)
Allikas: kaitseressursside amet 3335 3514 3687 3656 3766
2024. aastal saavutati planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk. Seisuga 31.12.2024 oli
tegevteenistuses 3 687 tegevväelast.
Riigikaitse arengukavas on seatud eesmärk, et 2029. aastaks peab teenistuses olema 4187
tegevväelast ning selleks peab tegema tõsiseid jõupingutusi nii olemasolevate tegevväelaste
hoidmisel kui ka uute värbamisel. Väga oluline on tegevväelast järelkasvu tagamine, millesse
panustavad nii kaitsetahte arendamise teenused kui ka sõjaväelise hariduse andmise ja täiendõpe
teenus.
Teenus Kaitsevaldkonna personaliteenus
Eesmärk:
Kaitseministeeriumi valisemisalas on tagatud kvaliteetsed ja efektiivselt korraldatud
personaliteenused. Valitsemisala teenistujate pühendumus on Eesti riigiasutustes
kõige kõrgem
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Värbamistellimuse täitmise määr
tegevväelaste osas
Allikas: kaitseressursside amet
72% 93% 96% 90% 90%
Kaitsevaldkonna personaliteenuste konsolideerimise järgselt 2023. aastal on nii juhtide kui ka
töötajate rahulolu personaliteenusega langenud (juhid: 2022 – 20, 2024 – 7; töötajad: 2022 – 21,
2024 – 20). Langenud on kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate pühendumus (2021 - 80, 2024
A V A L I K
39 (53)
A V A L I K
– 74).53 Samas on võrreldes 2023. aastaga vähenenud töötajate vabatahtlik voolavus (2023. aastal
8,7 protsenti ja 2024. aastal 7,6 protsenti).
2024. aastal alustati stipendiumiprogrammi insener-tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele.
Stipendiumiprogrammi eesmärk on tuua riigikaitsesse inimesi, kellele pakub huvi tähendusrikas töö
tehnoloogiliselt kiiresti arenevas valdkonnas.
Teenus Kaitseväekohustuse täitmise toetamine
Eesmärk:
Kaitseväekohustuse täitmine on tõhusalt korraldatud. Kaitseväe sõjaaja struktuur on
täielikult mehitatud ja reservis olevad isikud on kutsutud regulaarselt väljaõppe
uuendamisele
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Ajateenistusse asunud isikute arv kokku
Allikas: kaitseressursside amet 3342 3635 3867 3800 4000
Asendusteenistujate arv aastas
Allikas: kaitseressursside amet 62 43 70 63 63
2024. aastal asus ajateenistusse 3867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel
(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on
võrreldes 2023. aastaga 6 protsendipunkti võrra rohkem. Projektide „Klassiga ajateenistusse“ ja
„Sõpradega ajateenistusse“ raames asus ajateenistusse 32 klassi (361 noort) ja 73 sõpruskonda (413
noort). 2024. aasta sügisel liideti nimetatud projektid üheks projektiks „Koos ajateenistusse“.
Vabatahtlikult ning koos klassi või sõpruskonnaga ajateenistusse asumise kasvutrend näitab, et
sihistatud tegevused kaitsetahte valdkonnas (vt riigikaitse õpetuse toetamise teenus,
riigikaitselaagrite läbiviimise toetamise teenus, noorte isamaalise kasvatuse teenus) tugevdavad
noorte riigikaitselise hoiakuid ning tekitavad positiivse eelhäälestuse ajateenistuse läbimiseks.
2024. aastal maksti B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest toetust 2415
ajateenijale kokku 2 415 000 eurot. Eluasemelaenu intresside ulatuses maksti igakuist hüvitist 23
ajateenija eest kokku 43 077 eurot. Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud nende ajateenijate hulk,
kes läbivad ajateenistuses eesti keele õppe. 2023. aastal oli selliseid ajateenijaid 243 ja 2024. aastal
juba 392.
2024. aastal asus asendusteenistusse 70 asendusteenistujat, neist 16 suunati päästeametisse, neli
sotsiaalasutustesse, kolm erivajadustega laste koolidesse, 22 haiglatesse, üheksa riigi
kaitseinvesteeringute keskuse toitlustuskompleksidesse ning 16 kaitseväkke.
2024. aastal viidi reservteenistus läbi planeeritud mahus. 2024. aastal kutsuti reservteenistusse 14
115 reservis olevat isikut (õppekogunemisele 13 817 reservis olevat isikut ja lisaõppekogunemisele
298 reservis olevat isikut). Õppekogunemisele ilmus 10 340 (74,8 protsenti) ning osalemisest
vabastati 2283 reservväelast. Lisaõppekogunemisele ilmus 187 (62,8 protsenti) ning vabastati 55
reservväelast. Lisaks osales õppekogunemistel vabatahtlikult 941 reservväelast ning vabatahtliku
instruktorina 243 reservväelast teiste reservväelaste ja ajateenijate sõjaväelise väljaõppe
juhendamiseks või mõne muu sõjalise koolituse korraldamiseks.
53 Strateegiline personalijuhtimine | Rahandusministeerium
A V A L I K
40 (53)
A V A L I K
Õppusele Kevadtorm väljastati 4772 kutset ja õppusele ilmus 3428 reservväelast.
Õppekogunemisest vabastati kokku 948 reservväelast. Võrreldes eelneval aastal läbiviidud
suurõppusega oli reservväelaste ilmumise protsent kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem.
Hinnanguliselt on üheks edu oluliseks faktoriks Kevadtorm 2024 kutsete edastamisel
kombineeritud teavituse läbiviimine.
Kaitseväe sõjaaja üksuste komplekteerimise eesmärk saavutati olulises osas.
2024. aastal valmis elusündmusteenus „Kaitseväekohustuse täitmine“, mis koosneb kolmest
osateenusest: „Ajateenistuse planeerimine“, „Ajateenistuse läbimine“ ja „Reservteenistus“.
Sündmusteenus annab ülevaate kõikidest sammudest ja tegevustest, mida kaitseväekohustuslasel
tuleb oma riigikaitselise kohustuse täitmise teekonnal läbida. Esialgu on teenus kättesaadav
infoteenusena, kuid alates 2025. aastast muutub teenus järkjärgult personaliseeritumaks, mis
tähendab, et isik ei pea taotluste esitamiseks ja otsuste vaatamiseks logima erinevatesse
keskkondadesse, vaid kogu teave on kättesaadav ühekordsel sisse logimisel eesti.ee platvormil.
Teenus Reservteenistuse väärtustamine
Eesmärk: Sõdur-kodaniku eetost kandvad reservväelased, kes vabatahtlikult säilitavad sõduri
oskused, füüsilise vormi ja sideme kaaslaste ning (all)üksusega
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Reservväelastele suunatud rekreatsiooni
ürituste arv
Allikas: kaitsevägi
NA 6 17 15 18
Vabatahtlikult füüsilise testi teinud
reservväelaste arv
Allikas: kaitsevägi
NA 1350 695 1000 1000
Vabatahtlikult laskeoskustesti teinud
reservväelaste arv
Allikas: kaitsevägi
NA NA NA 150 250
Reservteenistuse väärtustamise tegevused olid suunatud reservväelaste motivatsiooni hoidmisel
osaleda Eesti sõjalises kaitses, sealhulgas õppekogunemistel, et täiendada enda teadmisi ning hoida
füüsilist vormi ja sidet oma üksustega.
2024. aasta juulis Tallinnas toimunud rahvusvahelise reservohvitseride kogunemise raames viidi
läbi erinevaid kohtumisi ja seminare, toimus konverents „Mobilisatsioon ja sõja algusfaas“ ning
traditsiooniline sõjaväeline mitmevõistlus, kus militaarsportlased võtsid mõõtu laskmises,
orienteerumises, sõjaõiguses ja meditsiinis ning läbisid takistusrajad maal ja vees.
Reservohvitseride kogunemisest võttis osa ligikaudu 700 reservväelast 28 riigist.
Teenus Ajateenistus
Eesmärk: Ajateenistuse lõpuks on ajateenija motiveeritud, füüsiliselt ette valmistatud ning
vastavalt üksuse spetsiifikale välja õpetatud
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega
Allikas: kaitseressursside amet 75% 71,5% 75% 66% 69%
A V A L I K
41 (53)
A V A L I K
Ajateenistuse korralduse eesmärgiks on tagada, et reservi jõuavad motiveeritud, füüsiliselt ette
valmistatud ja välja õpetatud reservväelased. Kõrge riigikaitselise identiteediga ning tugeva
kaitsetahtega reservväelased osalevad aktiivselt õppekogunemistel on motiveeritud väljaspool
õppekogunemisi hoidma enda füüsilist vormi, sidet oma üksusega, püsima kursis oma sõjaaja
ametikohaga seonduvate valdkondlike teemade ja arengutega.
2024. aastal asus ajateenistusse kokku 3867 kutsealust, sealhulgas 49 naissoost isikut, mis on
seitsme võrra rohkem kui 2023. aastal.
2024. aastal ajateenistuse lõpetanutest 258 jätkas tegevteenistuses, mis on viimase seitsme aasta
suurim ajateenistusest tegevteenistusse värvatute hulk.
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega on olnud üldiselt kasvutrendis - üle poole ajateenijatest jäi
ajateenistusega tervikuna rahule. Hinnangutes ajateenistuse erinevatele külgedele on kõrgem
rahulolu nende tegurite osas, mis iseloomustavad ajateenistuse olmelist keskkonda
(elamistingimused, toit) ja suhteid ajateenijate vahel. 70 protsenti vastajatest hindab oma
võimekuse täita sõjaaja ülesandeid vähemalt heaks. Viiendik (21 protsenti) hindab oma võimekuse
rahuldavaks ning kümnendik (9 protsenti) kasinaks või puudulikuks.
Teenus Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe
Eesmärk: Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis
annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Sõjaväelise täiendusõppe lõpetanud
isikute arv
Allikas: kaitsevägi
3025 3048 1590 3000 3000
Muu täiendusõppe lõpetanute arv
Allikas: kaitsevägi NA 2583 3533 3325 3325
Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr tõusis võrreldes 2023. aastaga oluliselt, kuid ei
saavutanud siiski 2022. aasta taset. Kui 2022. aastal oli kaitseväe akadeemiasse kandideerimise
määr 210 protsenti, siis 2023. aastal ainult 114 protsenti, 2024. aastal tõusis kandideerimise määr
190 protsendini. Kuna kaitseväe akadeemias õpinguid alustavate kadettide suurem hulk tagab
lähitulevikus pärast koolituse lõppemist olemasolevatele ja uutele loodavatele võimetele vajaliku
juhtivkoosseisu ja instruktorid, siis on vajalik pöörata tähelepanu lisaks kandideerijate arvu
suurendamisele ka kursuse lõpetanute osakaalu suurendamisele. 2024. aastal lõpetas 88 protsenti
põhikursuse alustanutest ja 92 protsenti keskastme kursuse alustanutest.
Teenus Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused
Eesmärk: Kaitseväe langenute lähedastele, vigastatutele ja veteranidele on tagatud hilisem
turvavõrgustik ja probleemidega tegelemise tugi
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Ümberõppe läbinud veteranide arv aastas
Allikas: kaitsevägi 15 17 20 30 50
Tegevteenistuspensionid ja muud sotsiaalsed tagatised kaitseväelastele maksti 2024. aastal välja
ettenähtud mahus. Soovi avaldanud veteranidele tagati ümberõpe.
A V A L I K
42 (53)
A V A L I K
Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus
Teenus Taristuehituse ja korrashoiu korraldus
Eesmärk: Tagatud on toimiv ja ohutu taristu
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Valitsemisala taristu ülalpidamiskulud
tervikuna (€/m2)
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus
NA 57 €/m2 49 €/m2 43 €/m2 42 €/m2
Hoonete õigeaegne valmimine
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus NA 84% 93% 100% 100%
Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud kasvava vajaduse
riigikaitselise taristu arendamise järele. Arendatavad taristuobjektid on väga mitmekesised -
laskemoonalaod, harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, vee- ja
kanalisatsioonitrassid, lennurada, kasarmud, toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne. Lisaks
olemasoleva taristu hooldus- ja remonditööd.
Taristu ehituse- ja korrashoiu osas on jätkuvalt väljakutseks taristu kasutajate rahulolu
taristukorraldusega, mis on viimasel kolmel aastal püsinud üsna madalal tasemel ja langustrendis
(sihttase 69 punkti ja tegelik 40-48 punkti TRI*M skaalal). Erilist tähelepanu vajab taristu
arendamisel kliendi vajadustega arvestamine.
Taristu ülalpidamiskulude ohjamine on kriitilise tähtsusega, kuna järjest lisanduvate riigikaitseliste
objektide ülalpidamine ei tohiks vähendada kaitsevõime suurendamiseks suunatavate rahaliste
vahendite mahtu. Kuigi püstitatud eesmärki 2024. aastal ei saavutatud, on hoonete
ülalpidamiskulude vähenemise trend positiivne. Hoonete õigeaegne valmimine on oluline eelkõige
nende taristuobjektide puhul, mis on seotud kaitseväe võimearendustega ja kus taristuobjekti
valmimine on kriitilise tähtsusega tervikprojekti õigeaegsel valmimisel. Selle mõõdiku osas 2024.
aastaks planeeritud taset ei saavutatud, kuid trend on positiivne.
2024. aastal algatatud suuremad taristuarenduse objektid:
1) sõlmiti leping Kõpu radarposti projekteerimiseks ja ehituseks;
2) sõlmiti leping Tartu riigikaitsemaja projekteerimiseks ja ehituseks;
3) alustati Reedo linnaku laienduse projekteerimiseks vajalike tegevustega;
4) alustati kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse väljaehitamist.
2024. aastal lõpetatud suuremad taristuarenduse objektid:
1) lõpetati Ämari lennubaasi lennuraja rekonstrueerimine;
2) Ämari lennubaasis valmisid uued varjualused kaitseväe tehnika hooldamiseks ning väljaõppeks
mõeldud hooldus-õppegaraažid;
3) valmis Ämari lennubaasi radaripost;
4) viidi lõpule staabihoone laiendamine Ämaris;
5) avati kaitseväe akadeemia uus õppehoone Raadil, mis võimaldab esmakordselt viia
ohvitseriõpet läbi püsival asukohal. Neljakorruselises õppehoones on majutusruumid, õppe- ja
aatriumiklassid ning laoruumid, õppehoone mahutab ligikaudu 570 inimest;
6) valmis uus staabihoone Raadil;
A V A L I K
43 (53)
A V A L I K
7) valmisid uued laskemoonahoidlad Ämaris, Luunjas, Meeril ja Jõhvis;
8) avati Reedo kaitseväe linnak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste
vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka
kriisiolukorras, toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist.
9) kaitseväe Paldiski linnakus avati uus toitlustuskompleks, mis võimaldab samaaegselt toitlustada
kuni 216 inimest;
10) avati kaitseväe uus kaudtulerelvastuse remonditöökoda Tapal, kus kaitsevägi hakkab remontima
K9 liikursuurtükke ja 120-mm järel veetavaid miinipildujaid;
11) Tallinnas avati NATO küberkaitsekoostöö keskuse (NATO CCDCOE) uus hoone, mis loob
kaasaegsed võimalused NATO liikmesriikide ja partnerriikide kübervaldkonna ekspertide
igapäevatööks.
Lisaks olid 2024. aastal töös järgmised suuremad taristuarenduse projektid:
1) Nursipalu harjutusala laiendamisega seotud tegevused, sealhulgas maade omandamine ja uue
riigikaitselise tee ehitus Võru ja Rõuge vallas;
2) uute kasarmute ehitus Ämari lennubaasis ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste majutus- ja
väljaõppetingimuste parandamiseks;
3) Ämari lennubaasi uue 2400 inimese toitlustamist võimaldava toitlustuskompleksi ehitus.
Teenus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse tagamine
Eesmärk:
Kliendile on tagatud õigeaegselt ja kulusäästlikult vajalikud tarned, täisväärtuslik ja
mitmekülgne toitlustamine ning kaitseväe vajadustele vastav ajakohaste andmetega
tsiviiltoetus
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Kliendi rahulolu hankekorraldusega
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 48 40 38 69 69
Sundkasutusse määratud sõidukite osakaal
plaanist
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus
NA 90% 60% 90% 90%
Kliendi rahulolu toitlustuse korraldusega
Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 61 65 75 69 69
Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud läbiviidavate hangete
mahu ja keerukuse suurenemise ning hallatavate hankelepingute mahu kasvu. Klientide
(kaitseministeeriumi valitsemisala asutused) rahulolu hankekorraldusega on olnud viimased kolm
aastat langustrendis. Klientide hinnangul on keskendumine soodsate lahenduste soetamisele kaasa
toonud riski, et hilisemad elutsükli kulud kasvavad planeeritust suuremateks.
2024. aastal läbiviidud olulisemad riigikaitselised hanked:
1) sõlmiti raamlepingud elekterooptiliste vahendite soetamiseks, mis võimaldavad Eestil osta
vajaminevaid elektroonilisi sihtimis- ja tuvastuseadmeid, relvade lasersihikuid ja andureid ning
ballistilisi lahendusi sisaldavaid nutiseadmeid;
2) sõlmiti raamlepingud eriüksustele disainitud riide- ja erivarustuse soetamiseks, mille alusel on
võimalik osta võrk- ja tulekindlat aluspesu, erivorme, maskeerimisriietust, ballistilise kehakaitse
elemente jms;
3) kuulutati välja varitseva õhuründemoona tervikvõime raamhange. Tervikvõime alla kuuluvad
lennuvahendid, sealhulgas eraldi FPV (first person view) ja muud droonid, mida saab
A V A L I K
44 (53)
A V A L I K
kohandada sõjaliseks otstarbeks, erinevad sihitus ja signaali pikendamiseks kasutatavad
vahendid, maapealsed tugiüksused ning selle juurde kuuluvad vahendid koos koolituste,
väljaõppe, elutsükli tagamise ja vajaliku hooldusteenusega. Raamlepinguga sõlmitakse lepingud
seitsmeks aastaks mitme partneriga, et oleks võimalik osta erinevaid tervikvõimeid ja
üksikvahendeid;
4) sõlmiti leping 12 ratastel liikursuurtüki CAESAR hankimiseks;
5) sõlmiti koos Prantsusmaa, Belgia, Küprose ja Ungariga ühishanke leping lühimaa õhutõrje
raketisüsteemide Mistral ostmiseks, mille raames täiendab Eesti oma laskemoonavarusid;
6) sõlmiti leping 120 mm järel veetavate miinipildujate ostmiseks koos elutsükli tagamisega
vahetamaks 2027. aastaks välja elutsükli lõppu jõudvad miinipildujad.
Toitlustusteenusega tagatakse kaitseväe ja liitlaste toitlustamine üheksas paigas üle Eesti ning
toiduga varustatus kriisiolukorras. Toitlustusteenuse arendamisel on kolm olulist eesmärki: kõrge
kvaliteet, taskukohane hind ja teenuse paindlik osutamine. Hoolimata toiduainete kiirest
hinnatõusust on riigi kaitseinvesteeringute keskus viimasel paaril aastal suutnud kaitseväge
toitlustada enam-vähem sama hinna eest, mis enne Venemaa agressiooni Ukrainas. Samal ajal on
parandatud toidu valikut ja kvaliteeti ning vähendatud olulisel määral toidujäätmeid.
Toitlustusteenuse kasutajate rahulolu on olnud kasvavas trendis. Pärast toitlustusteenuse osutamise
konsolideerimist riigi kaitseinvesteeringute keskussesse 2022. aastal kasvas rahulolu
toitlustusteenuse osutamisega 2023. aastal neli punkti ja 2024. aastal kümme punkti jõudes 75
punktini TRI*M skaalal.
Teenus Kaitsetööstuspoliitika kujundamine
Eesmärk:
Eestis püsib rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile
orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstus, mis on riigile
usaldusväärne partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal
Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2024 2025
Jooksval aastal tekkinud
ekspordipotentsiaaliga Eesti kaitsetööstuse
tooted või teenused
Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit
3 3 3 3 3
Kaitsetööstuse müügitulu
Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 247 000 000 373 000 000 54 211 800 000 232 980 000
Kaitsetööstuse ekspordikäive
Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 136 000 000 211 000 000 55 114 100 000 131 200 000
2024. aastal jätkati Eestisse kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistavaid tegevusi:
1. konsultatsioonid kaitsetööstusega nii Eestis kui välisriikides;
2. tööstuspargile sobiva asukoha leidmine ja planeerimine - Vabariigi Valitsus algatas 2024. aasta
alguses riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha
leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks ja 2024. aasta juunis sõlmiti
riigihanke tulemusena leitud planeerimiskonsultandiga töövõtuleping. Eriplaneeringu läbi
viimiseks on ette nähtud 15 kuud, see tähendab, et planeering kehtestatakse eeldatavasti 2025.
aasta augusti lõpuks;
54 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa 55 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa
A V A L I K
45 (53)
A V A L I K
3. valdkonda reguleerivate õigusaktide muutmine – riigikogu kiitis 2024. aasta lõpus heaks
relvaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise, mis võimaldab relvi või moona Eestis
toota OECD liikmesriikide kodanikel (nt Jaapan ja Lõuna-Korea), Ukraina kodanikel ja
erandprotseduuri läbimisel teiste riikide kodanikel. Seadusemuudatus vähendab ka bürokraatiat
(nt loamenetluses ei pea enam taotlema eraldi luba lõhkeaine käitlemiseks ja moona
tootmiseks).
Lisaks viis riigi kaitseinvesteeringute keskus läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava
lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus. Selle tulemusena rajatakse Ämarisse
lahingumoonatehas, kus tootmine algab 2025. aasta suvel.
Kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil toetas kaitseministeerium uuenduslike ja kõrge
ekspordipotentsiaaliga toodete arendamiseks kuut projekti kokku 713 666 euroga. Konkursi
eesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline
konkurentsivõime.
A V A L I K
46 (53)
A V A L I K
Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine56
Tabel 4. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ja programmi tegevuste eelarve täitmine
tuhandetes eurodes
Sõjaline riigikaitse ja heidutus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud kokku 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979
sh piirmääraga vahendid 844 690 815 651 731 507 84 144
sh tuludest sõltuv kulu57 83091 258711 107228 151483
sh mitterahalised tehingud58 88 798 88 798 93 449 -4 651
Väeloome: maavägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 186 408 192 864 191 240 1 624
sh piirmääraga vahendid 176 467 182 403 170 843 11 560
sh tuludest sõltuv kulu 0 519 0 519
sh mitterahalised tehingud 9 941 9 941 20 397 -10 456
Väeloome: merevägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 21 828 45 694 28 289 17 405
sh piirmääraga vahendid 20 262 40 207 22 902 17 305
sh tuludest sõltuv kulu 0 3921 64 3857
sh mitterahalised tehingud 1 565 1 565 5 324 -3 759
Väeloome: õhuvägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 22 491 17 791 16 447 1 344
sh piirmääraga vahendid 21 502 16 802 14 991 1 811
sh mitterahalised tehingud 989 989 1457 -468
Väeloome: muud üksused Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 554 023 510 087 335 931 174 156
sh piirmääraga vahendid 402 228 326 228 296 027 30 201
sh tuludest sõltuv kulu 79408 111464 -21595 133059
sh mitterahalised tehingud 72 386 72 395 61 499 10 896
Kaitsevalmiduse tagamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 17 091 23 708 21 019 2 689
sh piirmääraga vahendid 12 357 19 824 17 709 2 115
sh tuludest sõltuv kulu 3520 2671 12 2659
sh mitterahalised tehingud 1 214 1 213 3 298 -2 085
56 Andmed on esitatud 15.05.2025 seisuga. 57 Piirmäärata vahendid. 58 Piirmäärata vahendid.
A V A L I K
47 (53)
A V A L I K
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 11 734 9 611 7 828 1 783
sh piirmääraga vahendid 11 731 9 603 7 630 1 973
sh tuludest sõltuv kulu 0 4 0 4
sh mitterahalised tehingud 4 4 198 -194
Kaitsetahte edendamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 31 060 35 684 32 436 3 248
sh piirmääraga vahendid 30 651 35 017 31 994 3 023
sh tuludest sõltuv kulu 90 350 256 94
sh mitterahalised tehingud 318 317 185 132
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline
koostöö Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 43 890 61 215 52 832 8 383
sh piirmääraga vahendid 43 524 56 442 49 756 6 686
sh tuludest sõltuv kulu 52 4465 2868 1597
sh mitterahalised tehingud 314 308 207 101
Luure ja eelhoiatuse korraldamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 57 846 64 899 58 084 6 815
sh piirmääraga vahendid 57846 64899 58084 6815
Riigikaitselise inimvara juhtimine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 56 413 51 136 48 979 2 157
sh piirmääraga vahendid 56 076 50 442 48 603 1 839
sh tuludest sõltuv kulu 19 375 227 148
sh mitterahalised tehingud 319 319 149 170
Riigikaitseliste investeeringute
korraldus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk
Kulud 13 795 150 474 139 100 11 374
sh piirmääraga vahendid 12 046 13 784 12 968 816
sh tuludest sõltuv kulu 2 134942 125396 9546
sh mitterahalised tehingud 1 748 1 747 735 1 012
A V A L I K
48 (53)
A V A L I K
Joonis 1. Programmi eelarve ja täitmine tuhandetes eurodes programmi tegevuste lõikes
Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9 mln
eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust eelarvest. Eelarve kulude kasutamata
vahenditest moodustavad:
1) välisvahendid 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt
liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on
suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.
2) muud kulud 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi
Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot. Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei
A V A L I K
49 (53)
A V A L I K
muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal samadele eesmärkidele, milleks nad 2024.
aasta eelarvesse eraldati.
Eelarve jäi 2024. aastal kasutamata eelkõige kahe suurema tegevuste kompleksi osas:
1. Kaitseotstarbelise erivarustusega seotud hangete jääk on 47,2 mln eurot (piirmääraga
vahendid), mille osas on kohustused võetud ning hankelepingud sõlmitud sh:
a) 37 mln eurot laskemoona tarnete hilinemine;
b) 7,2 mln eurot kaitseotstarbelise side ja IT varustuse soetamine, kõik tarnitakse 2025. aasta
jooksul;
c) 2 mln eurot lahingumasinate hooldus-varuosad, sealhulgas rehvid, akud jne, täitmine sõltub
partnerite suutlikkusest;
d) 1 mln eurot erinevate sõdurivarustuse hangete nihkumine 2025. aastasse.
Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:
• Väeloome: maavägi - 10,3 mln eurot;
• Väeloome: merevägi - 16,8 mln eurot;
• Väeloome: õhuvägi - 0,6 mln eurot;
• Väeloome: muud üksused - 17,6 mln eurot;
• Kaitsevalmiduse tagamine - 1,4 mln eurot;
• Kaitsetahte edendamine – 0,4 mln eurot;
• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 0,1 mln eurot.
2. Välisvahendite arvel tehtavad tegevused kokku 146,7 mln eurot (piirmäärata vahendid).
Suuremad jäägid välisvahendite arvel teostatavates projektides on:
a) EL Rahurahastu kasutamata eelarve maht on 101 mln eurot, mille arvelt taastatakse
Ukrainale annetatud lahingumoona varud. Eelarve on antud kasutamiseks perioodil 2025-
2028 ning selle eest soetatakse 155mm mürsud, tankitõrjeraketid jne vastavalt hankekavale;
b) Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Enhancing multimodal military mobility in Estonia
and improving dual-use transport links to Tapa Army base“ jääk 17,1 mln eurot. Lepingud
tööde teostamiseks on sõlmitud ja tegevusi teostatakse.59
Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:
• Väeloome: maavägi – 0,5 mln eurot;
• Väeloome: merevägi – 3,9 mln eurot;
• Väeloome: muud üksused – 131,2 mln eurot;
• Kaitsevalmiduse tagamine – 0,016 mln eurot;
• Kaitsetahte edendamine – 0,035 mln eurot;
• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 1,4 mln eurot;
• Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 9,6 mln eurot;
• Riigikaitselise inimvara juhtimine 0,116 mln eurot.
Programmi tegevuste lõikes jäi lisaks eelnimetatule 2024. aasta eelarve kuludest kasutamata 28,59
mln eurot (piirmääraga vahendid):
Väeloome: maavägi - 1,09 mln eurot, sealhulgas:
59 Tegemist on sihtfinatseeringuga, mille puhul raha on välja makstud, kuid ei kajastu kuludes enne, kui tegevused on
tehtud ja välisabi on tunnistatud abikõlblikuks.
A V A L I K
50 (53)
A V A L I K
1) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,32 mln eurot - kavandatud soetused viib
kaitseliit lõpule 2025. aastal;
2) kaitseväe 0,48 mln eurot ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse 0,29 mln eurot erinevad
tegevuskulud, selhulgas 2025. aastasse lükkunud õppuste ja väljaõppega seotud kulud,
vahendid kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;
Väeloome: õhuvägi – 1,2 mln eurot, sealhulgas:
3) kaitseväe tegevuskulud 1,2 mln , mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;
Väeloome: muud üksused – 9,7 mln eurot, sealhulgas:
4) harjutusväljadega seotud toetused 3,7 mln eurot - kohalikele omavalitsustele antava toetuse
kasutustähtaega pikendati;
5) 6 mln eurot, mis on seotud rahuaegse taristu (laod, administratiivhooned) alalhoiu, eelkõige
hoonete korrashoiu tegevuste lükkumisega 2025. aastasse;
Kaitsevalmiduse tagamine – 0,02 mln eurot, sealhulgas:
6) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal 0,016 mln eurot. Jääk tagastatakse Vabariigi
Valitsuse reservi;
Liitlaste kohalolek Eestis - 1,81 mln eurot, sealhulgas:
7) rotatsioonidega seotud kulud 1,8 mln eurot;
8) 0,01 mln eurot liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära.
Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;
Kaitsetahte edendamine – 1,33 mln eurot, sealhulgas:
9) 2023. aastal eraldatud 1,03 mln eurot punamonumentidega seotud tegevusteks, mida ei
jõutud 2024. aastal lõpule viia. Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;
10) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,3 mln eurot - kavandatud soetused viib
kaitseliit lõpule 2025. aastal;
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 4,5 mln eurot, sealhulgas:
11) kaitseväe tegevuskulud 3,6 mln eurot, mis on seotud kaitseväe osalemisega rahvusvahelistel
sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning kaitseväe osalemisega rahvusvahelistes
organisatsioonides ja staapides planeeritust vähemas mahus. Vahendeid kasutatakse 2025.
aastal samaks otstarbeks;
12) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,9 mln eurot, mis lükkuvad
2025. aastasse;
Luure ja eelhoiatuse korraldamine - 6,8 mln eurot;
Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 0,25 mln eurot, sealhulgas:
13) riigi kaitseinvesteeringute keskuse erinevate projektide ja tegevuste kulud 0,25 mln eurot;
Riigikaitselise inimvara juhtimine – 1,89 mln eurot, sealhulgas:
14) ajateenijate ja asendusteenistujate erinevate toetused ja hüvitised 0,4 mln eurot;
15) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,09 mln eurot, mis lükkuvad
2025. aastasse;
16) erinevate projektide ja tegevuskulude ning edasi lükkunud koolitustega seotud kulud 1,4
mln eurot, millega jätkatakse 2025. aastal.
A V A L I K
51 (53)
A V A L I K
Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta
koondaruandesse
Positiivsed arengud
Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on
seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras
arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus
riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja elanikkonna seas.
2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25 miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti60)
ja alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st.
Eesti riigikaitse arendamisel keskendume kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö
arendamisele.
Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,
varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse
suurendamisele, piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseotstarbelise taristu loomisele.
2024. aastal oli väeloome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti.
Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud
olulises osas plaanipäraselt.
Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankeprotsessis üle 4 miljardi euro eest lahingumoona.
2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingumoona soetamiseks
kuni aastani 2031.
Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laskemoona tootmisega alustamisega seotud riigipoolsed
ettevalmistustööd on kulgenud plaanipäraselt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025.
aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal.
Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi
rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi
kaitseministrid vastavasisulise leppe.
2024. aastal toimus õppus (Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal
reservteenistusse 14 115 reservisti.
Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust, sealhulgas 49 naist.
Riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati.
Kaitsetahte arendamine oli suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate
tegevuste elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale
püsinud jätkuvalt kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud
vastupanule on viimased kolm aastat olnud üle 80 protsendi. Ise oleks oma võimete ja oskuste
60 Hetkel teada olevad andmed.
A V A L I K
52 (53)
A V A L I K
kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast.
Lähiaastatel tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu tuleb
pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)
kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.
Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti
kaitselahendi tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks
vajalikele tegevustele.
2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:
1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;
2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart.
2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele
Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste
vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning
viidi läbi liiklusala remont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni raames Eesti
õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvamiseks.
NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania
kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS61 keskmaa õhutõrjesüsteemiga, et panustada oma
kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse
2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate
üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe
toetuseks sõjaolukorras.
Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene
julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa
tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna.
Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st ning jätkab
toetamist samas ulatuses ka tulevikus.
Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale erinevate relvastust, varustust ja
lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui
1500 Ukraina kaitseväelasele.
2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide
elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. IT-koalitsiooni toel on
Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT abi, millest Eesti panus 2024.
aastal oli 2,5 miljonit eurot.
Väljakutsed
61 National Advanced Surface-to-Air Missile System
A V A L I K
53 (53)
A V A L I K
Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.
Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses
lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid
sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9
protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.
Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes
kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate
rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste
haldussuutlikkuse arendamist.
Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks
aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti
panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st
kaitsekulude arvelt.
Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selle
sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.
Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete
arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge
arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete
kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.
Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel
oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette
suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitseeelarve eesmärgipärane ja tähtaegne
kasutamine.