Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. juuni 2025. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20.

juuni 2025. aasta kohtumisel. Ülevaade eurorühma 19. juuni 2025 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühma kohtumisel on põhiteema Bulgaaria võimalik liitumine euroalaga 1.01.2026. Nõukogu

otsus valmistatakse ette euroala ministrite ringis konvergentsiaruande põhjal, mille tulemusena

euroala liikmesriigid võtavad seisukoha Bulgaaria liitumise kohta. Ministrid saavad ülevaate euroala

riikide valitsussektori eelarvete arengutest ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) artikkel IV all

euroalal poliitikate kohta antud soovituste ülevaatusest. Laiendatud koosseisule tehakse ülevaade

digieuro ettevalmistustöödest (komisjon ja keskpank) ning sisemistest barjääridest, mis mõjutavad

konkurentsivõimet (IMF).

ECOFINi põhiteema on Euroopa poolaasta 2025 kevadpakett, mis sisaldab riigipõhiseid soovitusi ja

liikmesriikide potentsiaalsete makromajanduslike tasakaalustamatuste põhjalike analüüside tulemusi.

Ministritele esitatakse tolliliidu reformi eduaruanne. Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina

vastase täiemahulise agressiooni finants- ja majandusmõjud ning konkurentsivõime ja ettevõtluse

soodustamise teemad. Viimase rõhuasetus on seekord energiahindadel.

Lisaks eurorühmale ja nõukogu istungile korraldab eesistuja ministrite mitteametliku õhtusöögi,

millel arutatakse Ukraina teemasid.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning ECOFINis rahandusminister Jürgen Ligi. Samadel päevadel

toimuvad ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja Euroopa Investeerimispanga (EIB)

aastakoosolekud.

Eurorühm

Euroala ministrid arutavad konvergentsiaruannete alusel Bulgaaria euroalaga liitumiskriteeriumite

täitmist ja vahetuskursi arenguid konvergentsinäitajate kontekstis. Eurorühma arutelu loob eeldused

euroala liikmesriikide soovituse heakskiitmiseks järgmisel päeval toimuval ECOFINis euro

kasutuselevõtu kohta Bulgaarias 1. jaanuaril 2026.

Ministrid saavad ülevaate euroala riikide valitsussektori eelarvete arengutest ja Rahvusvahelise

Valuutafondi (IMF) artikkel IV all euroala poliitikate kohta antud soovituste ülevaatusest.

Laiendatud koosseisus kohtumisel saavad ministrid komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt ülevaate

digieuro kasutuselevõtu ettevalmistustöödest. IMF teeb ettekande ühtse turu sisemistest barjääridest,

mis mõjutavad konkurentsivõimet.

2

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN)

1. Tolliliidu reformipakett. Ühenduse määrus, mis loob tollikoodeksi ja Euroopa Liidu

tolliasutuse

- Eduaruanne

Komisjon esitas kaasseadusandjatele EL tolliliidu reformi eelnõu kevadel 2023. Tegemist on seni

kõige ambitsioonikama ja suuremamahulise tolliliidu reformiga. EL Tolliameti ja selle andmekeskuse

loomine on olnud Eesti jaoks oluline teema ning läbirääkimiste käigus oleme rõhutanud, et eelnõuga

ei tohi halvendada liikmesriikide tolliasutuste koostöövõimalusi teiste järelevalve- ja

õiguskaitseasutustega ega kitsendada EL Tolliandmekeskuses töödeldavate tolliandmete jagamise

võimalusi võrreldes kehtiva korraga. ELi Tolliandmekeskuse rakendumisel peavad liikmesriikide IT-

kulud alanema ja riskijuhtimise kvaliteet paranema.

Seletuskirja koostamise ajaks ei olnud nõukogu eesistuja eduaruanne esitatud.

Lähtume Vabariigi Valitsuse 16.11.2023 seisukohtadest Euroopa Liidu tollireformi algatuse

kohta:

- Toetame Euroopa Liidu Tolliandmekeskuse loomist eeldades, et selle tulemusel vähenevad

liikmesriikide tolliadministratsioonide kulud infosüsteemide arendusele ning paraneb

tolliteenuse kvaliteet nii tolliadministratsioonide kui ettevõtjate jaoks.

2. Muud teemad – finantsteenuste valdkonna õiguslike algatuste vaheseis s.h. regulatiivse

koormuse vaatevinklist.

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

Eesistuja ja komisjon annavad traditsiooniliselt lühikese ülevaate finantsteenuste valdkonna õiguslike

ettepanekute edenemisest kaasõigusloomes.

3. Venemaa Ukraina vastase agressiooni majanduslik ja rahanduslik mõju

- Arvamuste vahetus

Komisjon annab ülevaate Ukraina rahandusolukorrast. Eelinfo põhjal on Ukraina

rahastamisvajadused 2025. aastaks kaetud kuid (koostöös IMFiga) tuleb alustada 2026

rahastamisvajaduste hindamist.

Jätkuvalt on asjakohane lähtuda viimaste kuude ECOFIN kohtumiste jaoks ette valmistatud

põhisõnumitest:

- Peame väga oluliseks kiiret edasiliikumist järgmiste sanktsioonidega (varilaevastik;

energiakandjate ekspordi keelamine ja seniste keeldude laiendamine; finantsteenuste piiramine,

s.h. krüptovääringutes).

- Peale Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutusele võtmist

toetab Eesti järgmise sammuna selliste varade põhiosa kasutusele võtmist Ukraina kaitsevõime

tugevdamiseks ja taastamise rahastamiseks.

Lisame põhisõnumitesse:

3

- Peame oluliseks agressori majanduse seisu süsteemset seiramist ja majandusanalüüsi ning

sanktsioonide mõju hindamist.

4. Konkurentsivõime ettevõtluskeskkonna parandamine Euroopas: Energiahindade

langetamine Euroopas: Mis on strateegia?

- Poliitiline arutelu

Ülevaate koostamise ajaks ei ole eesistujalt arutelu aluseks olevat dokumenti esitatud.

5. Euroopa poolaasta 2025

a) Kevadpaketi tutvustus

- Esitlus komisjonilt

- Arvamuste vahetus

b) Riigipõhiste soovituste kohta käiv horisontaalne dokument

- Heakskiitmine

a) Kevadpaketi ülevaade

Euroopa poolaasta 2025. aasta kevadpakett (Spring Package) annab liikmesriikidele soovitused, mis

aitavad tugevdada Euroopa majanduslikku vastupidavust ja konkurentsivõimet, pidades silmas

strateegilisi eesmärke nagu rohepööre, digiareng, kaitsevõime suurendamine ja õiglane üleminek.

Pakett ühendab majanduspoliitika koordineerimise ning Euroopa majandusjuhtimise 2024 reformitud

raamistikud üheks terviklikuks poliitikajuhiseks. Tegemist on esimese hinnanguga riikide

edusammude kohta pärast 2024. a reformi.

Iga liikmesriik sai riigipõhised soovitused, mis keskenduvad struktuurireformidele ja

investeeringutele. Soovituste eesmärk on toetada innovatsiooni, digipööret, roheüleminekut ning

ärikeskkonna parandamist.

Soovitustes tuginetakse komisjoni poolt ette valmistatud konkurentsivõime kompassile (märts 2025),

mis defineerib EL majanduse konkurentsivõime tõstmiseks viis prioriteetset valdkonda:

a. innovatsioon ja digitaliseerimine

b. dekarboniseerimine ja puhas tööstuspööre

c. ülemäärase sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest

d. kaitsevõime ja turvalisus

e. oskused, kvaliteetsed töökohad ja sotsiaalne õiglus

Kompass nimetab ka olulised horisontaalseid tegurid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu

regulatiivsete takistuste vähendamine, ühtse turu võimaluste parem kasutamine, Euroopa hoiuste ja

investeeringute liidu kaudu rahastamise edendamine ning oskuste arendamine ja kvaliteetsete

töökohtade loomine koos sotsiaalse õiglusprintsiibi järgimisega. Samuti rõhutatakse poliitikate

paremat koordineerimist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Komisjon hindas liikmesriikide kesk-pikka eelarvepoliitikat keskendudes kulude kasvule võrreldes

liikmesriikidele kehtestatud netokulude kasvu trajektooridega. Esmakordselt rakendatakse nn riikliku

erandi klauslit, mis võimaldab suuremaid kaitsekulutusi eelarvedistsipliini ohverdamata.

Komisjon kutsub riike üles tugevdama kaitsevalmidust ja –kulutusi, kiirendama oma taaste- ja

vastupidavuskavade elluviimist ja struktuurifondide rakendamist.

4

Eestile antavad riigipõhised soovitused:

1. Tugevdada kaitsevalmidust ja –kulutusi kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025

järeldustega, kasutada maksimaalseid netokulutuste kasvumäärasid nagu on soovitatud

nõukogu poolt 21. jaanuaril 2025. Tagada riigi kulutuste jätkusuutlik rahastamine arvestades

eriti kaitse-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi arvestades. Samas tuleb hoiduda

inflatsioonisurve tekitamisest. Laiendada maksubaasi selliste maksude arvelt, mis vähem

mõjutaks majanduskasvu.

2. Kiirendada ühtekuuluvusprogrammide rakendamist. Kasutada konkurentsivõime tõstmiseks

maksimaalselt ära finantsinstrumente (InvestEU, STEP).

3. Keskenduda arendus- ja innovatsiooni investeeringutele, eriti rakendusuuringutele.

Parandada ligipääsu rahastamisele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja

ääremaade ettevõtete jaoks, eriti selleks et toetada investeeringuid innovatsiooni (näiteks

rohe- ja digipöörde) ja soodustada institutsionaalsete investorite osalemist riskikapitali- ja

aktsiaturul.

4. Parandada energiatõhusust uute rahastamisvõimaluste ja toetuste kaudu, et saavutada

pikaajalise hoonete renoveerimisstrateegia eesmärgid. Vähendada põlevkivi osakaalu

energiaportfellis investeerides taastuvenergia tootmisse ja salvestusvõimustesse. Suurendada

energiajulgeolekut ühenduste piisava võimsuse loomisega. Tõsta ressursside kasutamise

efektiivsust bioloogilise innovatsiooni kaudu. Suurendada vähem saastava transpordi

osakaalu (raudteevõrgu elektrifitseerimine, autopargi uuendamine, ühistranspordisüsteemide

integreerimine).

5. Tõsta tööjõu tootlikkust ümber- ja täiendõppe kaudu, vähendada õpingute poolelijätmist,

parandada hariduse ja hilisema õppe ning tööturu vajaduste kooskõla. Erilist tähelepanu tuleb

pöörata teaduse ja tehnoloogia, insenerierialade ja matemaatika ette valmistamisele. Vaja on

meetmeid mis aitaks luua teadmisi ja oskusi roheliseks üleminekuks. Paremini tuleb ligi

tõmmata ja hoida talente.

6. Vähendada vaesuseriski eriti vanemaealiste, üheliikmelise leibkonna, puuetega inimeste

hüvitiste piisavuse kaudu. Sama kehtib töötute kohta laiendades kindlustuskaitset (eriti neile,

kes töötavad mittetraditsioonilises töösuhte vormis). Selle juures tuleb säilitada riigi

rahanduse jätkusuutlikkus.

Mitmete soovitustega seotud tegevused on Eestis juba töös ning suuremad reformid ja algatused

elluviimiseks kirjeldatud Eesti kesk-pikas eelarve- ja struktuurikavas (2024). Tegevuste edenemine

on dokumenteeritud 2025 aprillis esitatud eelarve- ja struktuurikava eduaruandes.

Euroopa Komisjon leidis täiendava põhjaliku analüüsi tulemusena, et Eestis ei esine ülemäärast

makromajanduslikku tasakaalustamatust. Komisjon pidas täiendavat põhjalikku

analüüsivajalikuks, kuna viimaste aastate majanduslanguse tingimustes on halvenenud majanduse

hinna- ja kulupõhine konkurentsivõime ning märkimisväärselt kasvanud kinnisvarahinnad.

Küpros ja Saksamaa klassifitseeriti ümber riikide hulka, millel makromajanduslikku

tasakaalustamatust ei esine. Ungaris, Kreekas, Itaalias, Madalmaades, Slovakkias ja Rootsis on

jätkuvalt makromajandusliku tasakaalustamatusega riigid. Rumeenias on selline tasakaalustamatus

kõrge (suur riigieelarve ja maksebilansi jooksevkonto defitsiit).

b) Riigipõhiseid soovitusi käsitlev horisontaalne dokument

Nõukogu arutab riigipõhiste soovituste kokkuvõtvat dokumenti, mis heakskiitmisel esitatakse 26.06.

ülemkogule. Dokumendi esimese eelnõu sisukokkuvõte on järgmine:

5

EL majandus keerulises ümbritsevas keskkonnas

Vaatamata üleilmsele kaubandus- ja julgeolekuolukorra ebastabiilsusele prognoositakse lähiaastateks

ELi majanduse stabiilset kasvu. Seda toetavad tugev tööturg ja hinnatõusu aeglustumine, mis

parandavad reaaltulusid ja suurendavad nõudlust. Peamised riskitegurid on geopoliitilised pinged ja

kaubandushäired.

ELi pikaajalist kasvu piiravad jätkuvalt struktuursed takistused, nagu regulatiivne keerukus,

halduskoormus, kvalifitseeritud tööjõu puudus, kõrged energiahinnad ja raskendatud juurdepääs

rahastusele. Investeeringuid mõjutavad ka geopoliitilised pinged ja viivitused taristuprojektidega.

Liikmesriikide eelarvepuudujäägid ja võlatase püsivad kõrgel, kuid stabiliseeruvad. Venemaa

agressioon Ukraina vastu on toonud vajaduse suurendada kaitsekulutusi. 16 liikmesriiki on taotlenud

riigipõhise vabastusklausli aktiveerimist stabiilsuse- ja kasvupakti raames, et suurendada

kaitsekulutusi säilitades samal ajal vastavuse ELi eelarvereeglitega.

Eelarvepoliitika järelevalve

Euroopa poolaasta 2025 kevadpaketiga jõuab aasta tagasi uuendatud majandusjuhtimise raamistik

oma esimese täistsüklini makromajanduslikus järelevalves. See hõlmab põhjalikku hindamist

liikmesriikide kulutuste kasvu soovitustele vastavuse ning reformide ja investeeringute kohta. Eraldi

käsitletakse liikmesriike, mis on liigse eelarvepuudujäägi menetluse all.

Valitsussektori eelarvete pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalikud poliitilised reformid.

Mitmel liikmesriigil soovitatakse parandada pikaajalise hoolduse kulutõhusust ning tagada

tervishoiu- ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja kättesaadavus.

Maksupoliitika all soovitatakse maksude lihtsustamist, erineva varapõhise tulu maksustamise

ühtlustamist, maksudistsipliini parandamist, agressiivse maksuplaneerimise riskide vähendamist,

maksusoodustuste piiramist ja maksubaasi laiendamist – sealhulgas korduvate kinnisvaramaksude

suurendamist. Mõnele liikmesriigile soovitatakse vähendada madalapalgaliste maksukoormust ning

kõrvaldada tööjõuturul maksupõhised tõkked, näiteks soodustada eakate tööturul püsimist.

Samuti rõhutatakse vajadust parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust (näiteks kulutuste

ülevaatuste kaudu) ning suurendada ja kiirendada avalikke investeeringuid.

EL majanduse konkurentsivõime

Konkurentsivõime tugevdamine on ELi majanduspoliitika keskne eesmärk.

Kõrged energiahinnad kujutavad endast suurt probleemi, eriti energiamahukale tööstusele.

Riigipõhised soovitused rõhutavad rohepöörde olulisust – fossiilkütuste kasutamise vähendamist,

taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhususe parandamist ja energiajulgeoleku suurendamist.

Lisaks soovitatakse kaotada järk-järgult fossiilkütuste subsiidiumid, edendada säästlikku transporti ja

ringmajandust.

Tööturg, oskused, sotsiaalsed aspektid

EL tööturg on jätkuvalt vastupidav, nõudlus oskuste järele on suur, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

riskid püsivad stabiilsed. Selles kontekstis rõhutavad soovitused vajadust edendada Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist, et liikuda vastupidavama, konkurentsivõimelisema ja

õiglasema ühiskonna poole. Riigipõhiste soovituste koostamisel arvestati sotsiaalse konvergentsi ka

raamistiku järeldusi, sealhulgas komisjoni 11.04.25 avaldatud teise etapi analüüsi ning tööhõive- ja

sotsiaalkaitsekomiteede arutelusid mais.

6

Tööhõive määr ulatus 2024. aastal rekordilise 75,8 %-ni. 2030. aastaks seatud 78 % eesmärk on

reaalne. Samas on tööjõupuudus endiselt mitmes sektoris (eriti tervishoius, pikaajalises hoolduses,

ehituses, transpordis, IKTs ja insenerialadel) kõrge.

Soovitustes rõhutatakse vajadust kaasata tööturule rohkem alaesindatud rühmasid, et suurendada

osalust, tootlikkust ja sotsiaalset lähenemist. Selleks soovitatakse tugevdada aktiivseid

tööturupoliitikaid, täiustada maksude ja toetuste süsteeme töötamise soodustamiseks ning parandada

koolitusvõimalusi.

Tööturupoliitikad peaksid tagama tasakaalu palgakasvu ja konkurentsivõime säilitamise vahel

(arvestades samas elukalliduse tõusu). Osalemist tööturul aitaksid suurendada ka paremad

töötingimused, töö kvaliteet ning investeeringud kvaliteetsesse alusharidusse ja lastehoidu. Paremini

kasutada seaduslikku sisserännet.

Rõhutatakse inimkapitali arendamise vajadust, et saavutada 2030. aastaks vähemalt 60%

täiskasvanutest osalemine koolitustel igal aastal (2022. aastal vaid 39,5%). Hariduse ja koolitus-

süsteemide tugevdamine on oluline nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes peavad kohanema

muutuva tööturuga. Muret tekitavad põhioskuste ja digipädevuste langus, eriti vanemate, madala

kvalifikatsiooniga ja tööturult eemal olevate inimeste seas. Soovitatakse elukestva õppe võimaluste

laiendamist, oskuste paremat tunnustamist, õppekavade kohandamist tööturu vajadustele ning

hariduse kvaliteedi tõstmist.

Kuna nõudlus tehniliste ja rohepöördega seotud oskuste järele kasvab, tuleks eelistada STEM-

valdkonna (loodus-, täppis- ja tehnikateadused) õppimise edendamist, soolise tasakaalu parandamist

hariduses ja tihedamat koostööd koolide ja tööandjate vahel.

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamisel on teatav kuid piiratud

edasiminek – võrreldes 2019. aastaga on vaesusest välja toodud vaid 1,6 miljonit inimest, samas kui

2030. aastaks seatud eesmärk on 15 miljonit. Eriti suured probleemid püsivad laste, haavatavate

rühmade ja teatud piirkondade puhul.

Liikmesriikidel soovitatakse parandada pensionide ja muude toetuste süsteeme ning laiendada

juurdepääsu olulistele sotsiaalteenustele, sealhulgas tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja

eluasemele. Demograafiliste muutuste tõttu tuleks liikuda ennetava ja kogukonnapõhise hoolduse

suunas, kasutada digitehnoloogiaid. Samuti tuleb tegeleda tööjõupuuduse ja piirkondlike

ebavõrdsustega teenuste kättesaadavuses.

Eluasemekulud on jätkuvalt suur koormus paljudele leibkondadele. Sotsiaalkorterite kättesaadavus ei

ole piisav, mis hoiab kodutuse riski kõrgel. Eriti teravate probleemide lahendamiseks soovitatakse

liikmesriikidel kombineerida struktuurireforme ja sihitud investeeringuid eluasemetesse.

Vabariigi Valitsuse seisukohad:

- Nõustume liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovitustega.

- Eestile antud soovituste juures rõhutame, et Eesti suurendab märkimisväärselt kulutusi

kaitsevõime tõstmiseks ning riik on langetanud riigieelarve tulusid toetavad maksupoliitilised

otsused. Peame oluliseks, et kõik liikmesriigid suurendaksid kaitsevalmidust ja –kulutusi.

- Nõustume Euroopa Komisjoni riigieelarvete seireanalüüsi ning makromajandusliku

tasakaalustamatuse ning ülemäärase eelarvepuudujäägi analüüsi tulemustega.

7

6. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine

a) Keskpikad eelarve ja struktuurikavad: nõukogu soovitused

b) Nõukogu otsus ja soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi raames

- Vastuvõtmine

Nõukogu on kutsutud heaks kiitma Belgia ja Bulgaaria eelarve ja struktuurikavad ja Belgia ja

Rumeenia tegevused ülemäärase eelarvepuudujäägi raames.

7. Nõukogu aruanne maksuküsimuste kohta

- Heakskiitmine

Läheb nõukogu aruteluta päevakorda.

8. Euroala laienemine

a) Euroopa Keskpanga ja komisjoni lähenemisaruanded

- Arvamuste vahetus

Komisjoni poolt koostatud Bulgaaria lähenemisaruandes 2025 on toodud järgmised järeldused

eurotsooniga liitumise kriteeriumide kohta:

Seadusandluse vastavus Bulgaaria seadusandlus, s.h. Bulgaaria Rahvuspanga (BNB) põhikiri, on

üldiselt kooskõlas EL lepingu ja Euroopa Keskpangasüsteemi (ESCB) ning Euroopa Keskpanga

(ECB) põhikirjaga.

 Keskpanga sõltumatus: BNB seaduses 2024. aastal tehtud muudatustega lahendati

varasemad puudused seoses ametisse nimetamisega peaministri poolt tagades keskpanga

tegevuse järjepidevuse.

 Rahapoliitika kaudu valitsussektori rahastamise ja privilegeeritud juurdepääsu keeld:

BNB seaduses ei ole tuvastatud puudusi seoses rahapoliitika kaudu rahastamise keeluga (EL

toimimise lepingu artikkel 123) ega privilegeeritud juurdepääsu keeluga (EL toimimise

lepingu artikkel 124).

 Integratsioon ESCBga: Hinnati BNB integratsiooni ESCBga, et tagada selle eesmärkide ja

ülesannete kooskõla ESCB eesmärkidega, nagu on sõnastatud EL toimimise lepingu artiklis

127.

Hinnastabiilsus - Bulgaaria inflatsioonimäär on püsinud stabiilsusekriteeriumi lähedal.

2025. aasta aprillis oli 12 kuu inflatsiooni võrdlusväärtus 2,8% (madalaima võrdlusväärtusega

liikmesriigid Iirimaa, Soome ja Itaalia) ja Bulgaaria sama perioodi inflatsioon 2,7 %. Jätkusuutlikkuse

nõue eeldab, et rahuldav inflatsioonitulemus tuleneb sisendkulude ja muude struktuurselt

hinnamuutusi mõjutavate tegurite käitumisest, mitte ajutistest teguritest.

Riigi rahandus - see kriteerium nõuab valitsuse finantsseisundi jätkusuutlikkust ja seda, et

liikmesriigi suhtes ei kohaldata ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Valitsussektori eelarvepuudujääk 2024 oli 3,0 % SKPst (samas kui 2023 oli see näitaja 2,0%). Kasvu

põhjustasid avaliku sektori palkade ja sotsiaalhüvitiste kasv, mida tulud täielikult ei katnud.

Komisjoni 2025 kevadprognoosis oodatakse nii jooksva aasta kui 2026 jaoks 2,8 % puudujääki.

Valitsussektori võlatase kasvas 22,9 % (2023) 24,1 % /2024). Prognoosis eeldatakse jätkuvat kasvu

25,1 % (2025) ja 27,1 % (2026). Komisjon on 2025 kevadel soovitanud Bulgaarial oma kavas kinni

pidada netokulude maksimaalsest kasvumäärast, kasutades samal ajal riigikaitsekulude suurendamise

8

luba vastavalt NECile (Net Expenditure Ceiling). Valitsussektori investeeringute suurenemist

kaitsevõimesse peab komisjon asjakohaseks teguriks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu

hindamisel.

Vahetuskursi stabiilsus - Bulgaaria on täitnud vahetuskursi kriteeriumi.

Bulgaaria ühines vahetuskursi mehhanismiga (ERM2) 2020. aasta juulis ja on mehhanismis osalenud

ligi neli aastat. Bulgaaria leev järgib keskkurssi 1,95583 euro suhtes standardse

kõikumismarginaaliga ±15%. Leev on hinnanguperioodi (20.05.2023 kuni 19.05.2025) jooksul

püsinud ERM2 keskkursil ilma pingete või devalveerimise märkideta euro suhtes. Täiendavad

näitajad nagu välisvaluutareservide areng ja lühiajalised intressimäärad lubavad järeldada, et

investorite riskitaju Bulgaaria suhtes on püsinud soodne.

Pikaajaliste intressimäärade konvergents - Bulgaaria pikaajalised intressimäärad on püsinud

konvergentsikriteeriumi võrdlusväärtusest allpool.

2025. aasta aprillis oli võrdlusväärtus 5,1%, mis arvutati Iirimaa (2,8%), Soome (2,9%) ja Itaalia

(3,7%) pikaajaliste intressimäärade keskmisena pluss 2 protsendipunkti. Bulgaaria võrreldava

võlakirja 12 kuu libisev keskmine intressimäär oli 2025. aasta aprillis 3,9%, mis on 1,2

protsendipunkti võrra madalam võrdlusväärtusest.

Lisategurid - komisjoni aruanded võtavad arvesse ka majandusliku integratsiooni ja konvergentsi

jätkusuutlikkuse seisukohalt olulisi lisategureid.

Integratsioon finantsturgudega: Bulgaaria pangandussektor on hästi integreeritud euroala

finantssektorisse, eriti läbi kõrge välisosaluse kaudu. 2023. aastal oli välisomanduses olevate asutuste

osakaal pankade koguvaradest 73%. Panganduse kontsentratsioon (mõõdetuna viie suurima

krediidiasutuse turuosaga koguvarades) on alates 2019. aastast oluliselt kasvanud ja ulatus 2023.

aastal peaaegu 77%-ni, mis on 27 protsendipunkti kõrgem euroala 2023. aasta keskmisest.

Maksebilansi arengud: Maksebilansi stabiilsus on oluline näitaja majanduse välise vastupanuvõime

kohta.

Tööjõu ühikukulud ja muud hinnaindeksid: Aruanded hindavad ka tööjõu ühikukulude ja muude

hinnaindeksite arengut, et tagada konvergentsi jätkusuutlikkus ja majanduse konkurentsivõime

euroalal.

Struktuuripoliitika ja reformid: Edaspidi on oluline keskenduda struktuuripoliitikale ja

reformidele, mis suurendavad tootlikkust, sealhulgas tehnoloogilistele uuendustele, et jätkata

jätkusuutlikku majanduslikku konvergentsi ilma pikaajalise hinnasurveta.

Aruandes rõhutatakse, et Bulgaaria edukas integreerimine euroalasse eeldab jätkuvat

inflatsioonisurve hoolikat jälgimist, kus pikaajalised inflatsiooniväljavaated sõltuvad palkade kasvust

kooskõlas tootlikkusega.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne 2025

Lähenemisaruande kohaselt on Bulgaaria teinud märkimisväärseid edusamme euroalaga liitumise

kriteeriumide täitmisel.

Peamised järeldused:

Õigusaktide vastavus: riiklikud õigusaktid, eriti Bulgaaria Rahvuspanga (BNB) seadus, on üldiselt

kooskõlas ELi lepingu ja ESCB põhikirjaga. Kuigi varasemaid puudusi kesksete organite iseseisvuse

9

osas on kõrvaldatud, jääb alles mure pangandusjärelevalve nõukogu ametiaegade pikkuse ja varase

lõpetamise sätete osas.

Hinna stabiilsus - inflatsioon on olnud volatiilne, kuid on viimasel ajal aeglustunud. Maksude tõus,

administreeritud hindade kasv ja üldine majanduslik konvergents lubab eeldada hinnakasvu

kiirenemist.

Riigi rahandus - riigivõlg ja eelarvepuudujääk jäävad Maastrichti kriteeriumidest madalamaks.

Tähtis on tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Vahetuskursi stabiilsus - BGN on ERM2-s ligi neli aastat püsinud ilma oluliste pingeteta, pidades

kinni valuutakursi kriteeriumist.

Pikaajalised intressimäärad - pikaajalised intressimäärad on langenud ja jäävad võrdlusväärtusest

allapoole, peegeldades investorite usaldust ja toetades konvergentsikriteeriumi täitmist.

Lisategurid - oluline on jälgida turuintegratsiooni ja maksebilansi arengut. ECB rõhutab vajadust

tugevdada Bulgaaria majanduslikku vastupanuvõimet, lahendada tootlikkuse väljakutseid ja säilitada

hindade konkurentsivõime. Pangandussektor on stabiilne, kuid vajab pidevat järelevalvet.

Keskpank rõhutab oma 2025 lähenemisaruandes, et üldiselt on Bulgaaria teinud olulisi edusamme

euroalaga liitumise suunas, kuid jätkuvalt on vaja tegeleda hinnastabiilsuse ja pikaajalise

majandusliku konvergentsiga seotud väljakutsetega.

b) Euroala liikmesriikide soovitus Bulgaaria euroalaga liitumise ettepaneku kohta

- Vastuvõtmine

Euroalasse kuuluvate nõukogu liikmete soovituses öeldakse, et Bulgaaria on saavutanud õigusliku

vastavuse ning konvergentsikriteeriumid on kooskõlas euro kasutuselevõtu tingimustega.

Lähenemisaruannetest lähtuvalt rõhutatakse soovitustes siiski, et Bulgaarias tuleb poliitikaid

täielikult rakendada majanduse pikaajalise ja kestliku lähenemise saavutamiseks. Eraldi on ära

märgitud hinnastabiilsus, usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ning taastekava

rakendamine. Euroala liikmesriigid kutsuvad liitujat osalema Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM)

ja majandus- ja rahandusliidu edasiarendamisel.

c) Nõukogu eesistuja kiri Euroopa Ülemkogule

- Heakskiitmine

Nõukogu kiidab heaks nõukogu eesistuja kirja ülemkogule euroala laienemise kohta.

Vabariigi Valitsuse seisukoht:

- Toetame Bulgaaria liitumist euroalaga 1. jaanuaril 2026.

9. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taaste- ja vastupidavusrahastu

rakendamise kohta

- Vastuvõtmine

Võetakse vastu Hispaania, Itaalia, Horvaatia, Leedu, Sloveenia, Belgia, Küprose ja Malta uuendatud

taastekavade otsused.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 20. juuni 2025. a istungil

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 20. juuni 2025. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

20. juuni 2025. aasta kohtumisel. Ülevaade eurorühma 19. juuni 2025 aasta kohtumise

teemadest – 9 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 11.06.2025 nr 11-3.1/2760-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja juuni 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. juuni

2025. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 20. juuni 2025. a istungil:

1. Euroopa poolaasta 2025 riigipõhised soovitused

 Nõustume liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovitustega.

 Eestile antud soovituste juures rõhutame, et Eesti suurendab märkimisväärselt kulutusi

kaitsevõime tõstmiseks ning riik on langetanud riigieelarve tulusid toetavad

maksupoliitilised otsused. Peame oluliseks, et kõik liikmesriigid suurendaksid

kaitsevalmidust ja –kulutusi.

 Nõustume Euroopa Komisjoni riigieelarvete seireanalüüsi ning makromajandusliku

tasakaalustamatuse ning ülemäärase eelarvepuudujäägi analüüsi tulemustega.

2. Euroalasse kuuluvate Euroopa Liidu nõukogu liikmete soovitus

- Toetame Bulgaaria liitumist euroalaga 1. jaanuaril 2026.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär