Palvekiri
Selgitused olukorrale, taustakirjeldus
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2022. aastal 9191 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4561 ja naistel 4630. Meestel on kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki; naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
Vähiregistri andmetel elab Eestis lidgikaudu 62 000 inimest, kellel on elu jooksul diagnoositud mingi pahaloomuline kasvaja.
Vähidiagnoos on iga oinimese jaoks uus ja hirmutav olukord, mis mõjutab oluliselt ja pikka aega inimese elu mitut valdkonda. Sellest tulenevalt vajatakse meditsiinilise abi kõrval ka psühholoogilist , sotsiaalset tuge ja hingelist abi. Üldeesmärk on toetada patsienti ja tema lähedasi, et tulla toime elukorralduse muutustega, mis kaasnevad nii vähi diagnoosimise, ravi kui ka jälgimisetapis. Kirjanduse andmetel kogeb umbes kolmandik vähipatsientidest ja nende lähedastest haiguse mingis etapis emotsionaalseid vaevusi, mis halvendavad toimetulekut ning mille tähelepanuta jätmine suurendab kannatusi, raskendab vähiravi ja/või takistab haigusest taastumist. Psühhosotsiaalse toetuse all mõistetakse nii informatiivset, emotsionaalset kui ka praktilist tuge. Patsient ja tema lähedased seisavad silmitsi suure halduskoormusega, mis tähendab erinevate asutuste vahel liikumist, täiesti uutes inforuumides orienteerumist olukorras, kus kogu teave on killustatud. Enamasti vajab inimene on abi enda või lähedase elu ümberkorraldamisel. Abi vajadus võib ilmneda juba diagnoosietapis, ravi ajal või pärast aktiivravi lõppemist ning võib mõjutada üldist toimetulekut ja ravisoostumust
Vähipatsientide ühingud
Eesti Vähitõrje arengukava nõuab, et on vajalik tagada patsientide ja nende lähedaste toetamiseks vajalikud tegevused ka väljaspool tervishoiuasutusi kogu raviperioodiks nii üleriigilisel kui ka maakondlikul tasandil (sh patsientide ja nende lähedaste järjepidev nõustamine, koolitused, teabepäevad, kohanemiskursused )
Lõuna- Eesti Vähiühing on Eesti Vähiliidu alaorganisatsioonidest suurim /liikmeid 1017 inimest// ja vanim püsivalt igapäevaselt tegutsenud alaorganisatsioon alates 05.12.1992.a.
Kõigi eelpooltoodud tegevustega on Lõuna-Eesti Vähiühing tegelenud 33 aastat. Kõrvuti vähiühinguga töötas ka SA Vähihaigete Toetusravi, mis oli haigekassa finantseeringuga ja mis osutas vähihaigetele palliatiivset ja elulõpuravi nii ambulatoorselt kui ka kodudes üle Eesti. 2020.aastal Eesti Tervisekassa lõpetas SA Vähihaigete Toetusraviga lepingu leides, et vähihaigetele piisab ka õendusabist. Lõuna-Eesti Vähiühing on olnud keskuseks kogu Lõuna-Eesti vähihaigetele. Probleemiks on piiratud rahastus ning praegune olukord on selline, et igapäevaselt vähiühing ei saa olla avatud 2025.aasta septembrist alates.
2025.aastaks saadav toetus Tartu linnalt on 4310.-eurot ja Tartu Puuetega Inimeste Kojast 4228.-eurot. Eesti Vähiliit toetab meid 2025.a. ühe loengu korraldamisega 400.-euro maksumusega ja 41 inimese osalemise 2-päevasel treeninglaagris 50.-euro suuruse omaosalusega.
See toetus võimaldab korraldada loenguid, rühmatööd, ühisüritusi, kuid ei võimalda püsivalt igal tööpäeval individuaalselt pöörduvate vähihaigete või pereliikmete nõustamist, õpetamist, toetamist,
Vajame võimalusel lisafinantseeringut nõustaja igapäevaseks töötamiseks. Nõustaja töö miinimumpalga ja maksudega + üldkulud /internet, telefon, ruumide üür/ vajaksid aastas lisafinantseeringut 20 000 eurot.
Eesti vähitõrje arengukava 2021- 2030 näeb ette
patsiendiorganisatsioonide tegevuse võimestamist, kõigi eelpoolmainitud tegevuste tegemist, millele omistatakse suurt tähelepanu ja tähtsust, kuid rahalist katet vähitõrje nende tegevuste korraldamiseks ei paku.
Lõuna-Eesti Vähiühing on neid tegevusi 32 aastat teinud , kuid peame nüüd oma tegevust piirama. See tähendab aga vähihaigete ja lähedaste toetamises ja haiglavälise abi saamises tagasiminekut Lõuna-Eestis ajal kui vähihaigete hulk on püsivas kasvus.
Koostas Kaiu Suija
Lõuna-Eesti Vähiühingu juht
www.lounaeestivahiuhing.org