Vastus pöördumisele

Hr Raimo Saadi

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

[email protected]

Teie 23.04.2025 nr 1.-4/486-1

Meie 12.06.2025 nr 7-6/250878/2504258

Ohtliku inimese kinnisesse asutusse paigutamise kohtumääruse täitmine

Austatud Raimo Saadi

Mõistame olukorra tõsidust. Probleem on mitmetahuline ja keerukas. Teie pöördumises kirjeldatud

endale ja teistele ohtlik inimene ei ole saanud vajalikku abi ning kodutute varjupaik, kust ta viibib,

ei ole temale sobiv keskkond. Üldhooldusteenuse ja kohtumääruse alusel ööpäevaringse

erihooldusteenuse (edaspidi ka kohtumääruse alusel osutatav teenus) osutamise korraldamises on

kitsaskohti, mis koosmõjus on tekitanud keerulise olukorra.

1. Kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) § 71 lõike 4 kohaselt peab Sotsiaalkindlustusamet

väljastama suunamisotsuse teenuseosutaja juurde viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või

täitmiseks tunnistamist. Sealjuures ei ole Riigikogu kohtumääruse alusel osutatava teenuse puhul

ette näinud SHS § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud erisust, et teenust osutatakse juhul kui

riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihooldusteenuse osutamiseks. Järelikult ei luba

seadus kohtumääruse alusel osutatavat teenust jätta inimesele osutamata.

Teenuseosutajaid on praegu kaks: AS Hoolekandeteenused ja Sihtasutus Viljandi Haigla.

Kohtumääruse alusel osutatava teenuse teenuskohti on järjest vähendatud. Kui 2013. aastal oli

teenuskohti 132, siis 2020. aastal 38 võrra vähem ehk 94.1 2025. aasta alguse seisuga oli

teenuskohti 94 ja alates 29.03.2025 ajutiselt 89.2

On mõistetav, et kui teenuseosutaja juures on kõik kohad täidetud, siis rohkem inimesi teenusele

vastu võtta ei ole lubatud. Teenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba, millega on paika pandud

maksimaalne teenuskohtade arv teenuseosutaja juures. Teenust osutatakse Sotsiaalkindlustusameti

ja teenuse osutaja vahel sõlmitava halduslepingu alusel. Sotsiaalkindlustusamet ei saa nõuda

teenuseosutajalt, et see võtaks teenusele rohkem inimesi, kui tegevusloaga lubatud.

Kohtumääruse alusel osutatavale teenusele paigutamiseks vabade kohtade puudujäägi tekkimine ei

ole esmakordne probleem.3 Sotsiaalministeeriumi tegevus probleemi lahendamisel on olnud

1 Sotsiaaltöö 1/24. „Mis on olnud ja mis ootab ees erihoolekandes“. 2 Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri. 3 Vt näiteks Eesti Päevaleht, 11.01.2023. „Erihoolekande hädaolukord. Kohtuotsusega kinnisesse asutusse määratud

ohtlikele patsientidele pole kohti“.

2

vastuoluline. 2023. aasta aprillis loodi puudujäägi tekkimisel juurde 8 teenuskohta. Juba 2024. aasta

septembris vähendati loodud 8 teenuskohta, kuna teenuse järgi oli vajadus vähenenud.4

Sotsiaalministeerium on valdkonna arengukavas5 vajalike tegevustena välja toonud

erihooldusteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise. Sealsamas on märgitud, et

erihooldusteenuste rahastamine tervikuna vajab olulist suurendamist ja teenusekohti tuleb juurde

luua.

Sotsiaalkindlustusamet andis teada, et hetkel on pooleli kahe tähtajalise teenuskoha juurde

loomine.6 Oluline on leida lahendus, kuidas on võimalik vajaduspõhiselt teenuskohti kiiresti juurde

luua ja tagada kohtuotsuste täitmine. Mõistagi ei ole sobiv lahendus, mis saavutatakse teisi

erihooldusteenuseid saavate abivajajate arvelt.

Teenusekohtade arvu planeerimisel peab arvestama ka sellega, et lisaks abivajavate inimeste arvu

tavapärasele muutumisele võib juhtuda ootamatuid sündmusi, mille tagajärjel osa teenuskohti

ajutiselt kasutada ei saa. Näiteks oli 2025. aasta märtsis AS Hoolekandeteenused Tallinna

Merimetsa tee 3 üksuses tulekahju7, mille tagajärjel vähenes kasutatavate teenuskohtade arv

ajutiselt 5 võrra.8 Sellisteks puhkudeks peab olema ette läbi mõeldud, kus ja kuidas saab jätkata

teenuse osutamist olemasolevatele klientidele viisil, et lisanduvad abivajajad ei jääks ilma

teenuseta.

Kui inimesel on kohtumääruse alusel osutatava teenuse saamise vajadus ilmnenud ja kohus otsuse

teinud, siis peab olema tagatud otsuse täitmine. Sotsiaalhoolekande seadusega on riigivõim võtnud

endale kohustuse pakkuda kohtumääruse alusel osutatavat teenust inimestele, kes seda vajavad.

Sellisesse olukorda sattunud inimesele teenuse osutamisega ei saa viivitada, sest tema ohtliku

käitumise (nt enesevigastamise või teise inimese ründamise) tulemuseks võib olla inimese enda või

kellegi teise surm või tervisekahjustus. On lubamatu, et riik ei ole võetud kohustusi täitnud.

2. Dementsusega inimeste hooldamine üldhooldusteenusel

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus

(SHS § 20 lg 1). Sealjuures on üldhooldusteenuse üks põhilisi eesmärke hoolealustele turvalise

keskkonna tagamine. Riigikogu ei ole seda konkreetsemate tingimustega sisustanud. Tuleb

arvestada, et väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on suunatud väga erinevate vajadustega

hoolealustele.

Dementsusega inimeste hooldamise korraldamine on olnud pikaajaliselt probleemne valdkond.

Õiguskantsler on varem selle kitsaskohtadele osutanud.9 Kahjuks ei ole ühtviisi toimivaid lahendusi

seniajani leitud. Eriti puudutab see keerulise käitumisega dementsusega inimeste hooldamist, mis

praktikas ei sobitu hästi olemasolevate hooldusteenustega.

4 Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri. 5 Heaolu arengukava 2023-2030. Sotsiaalhoolekande programm 2025-2028, lk 8. 6 Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri. 7 Postimees veebiväljaanne, 29.03.2025. „Tallinnas Merimetsa tee hooldekodus oli põleng, kolm inimest viidi

haiglasse“. 8 Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri. 9 Õiguskantsleri 19.10.2016 kiri nr 7-7/161162/1604229 Sotsiaalkaitseministrile. Vanaduspensioniikka jõudnud

dementsetele suunatud hooldusteenuse arendamise vajadus.

3

3. V. B. olukorrast

V. B. vajab kohtu hinnangul haigusseisundi tõttu ööpäevaringset abi, et ta ei ohustaks ennast ega

teisi inimesi. Kirjutate, et V. B. viibib alates 08.04.2025 kodutute varjupaigas. Lisaks nendite

saadetud kirjas, et sealne keskkond ei ole kohandatud psüühikahäiretega inimeste majutamiseks

ning V. B. viibimisel varjupaigas pole seal tagatud teiste inimeste turvalisus.

Kui inimene vajab ööpäevaringset abi, siis ei ole ajutist ööbimiskohta võimaldav varjupaigateenus

sobiv lahendus. Pöördumisega koos edastatud dokumentidest ei nähtu, et Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuamet oleks V. B. abivajaduse hinnangut muutnud. Seega sellises olukorras tulnuks

rakendada muid sobivamaid meetmeid.

Soovitame kaaluda, millised on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti võimalused taoliste

olukordade ajutiseks lahendamiseks, mille puhul üldhooldusteenusele paigutamine ei ole sobiv

lahendus ja inimene vajab oma psüühikahäire tõttu erilist hoolt.

Kui linnavalitsuse hinnangul on V. B.-le ravi- ja sotsiaalteenuste osutamist võimalik edaspidi

paremini korraldada juhul, kui inimesele on seatud eestkoste, siis on võimalik esitada kohtule

vastav avaldus (perekonnaseaduse § 203 lõige 1).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek-Ivar Määrits

kontrollkäikude osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Koopia: Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Helen Ojamaa-Muru 6938414 [email protected]