Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE)

1-1-15-669-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_669_SE_kohta (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2025-06-06 09:22:07

250603_PTS_KESK.pdf

Vabariigi Valitsus

.06.2025 nr 1-1/15-669/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 2. juunil algatatud

pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

669_SE.pdf

EELNÖU

Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus

§ l. Pilhadejatähtpäevade seaduse paragrahvi 2 muudetaksejärgmiselt:

,,Riigipuhadja puhkepäevad on: 1)1. jaaauar - uusaasta; 2) - suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. puha; 4) l. mai - kevadpiiha; 5) - nelipuhade l. puha; 6) l.j uuni- lastepäev; 7)23.juuni-vöidupuha; 8) 24. juuni -jaanipäev; 9) 20. august - taasiseseisvumispäev; 10) 24. detsember-jöululaupäev; 11) 25. detsember - esimene jöulupuha; 12) 26. detsember-teinejöulupuha."t(

§ 2. Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 02.06.2025

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 02.06.2025

Y^A- Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

-i.gikogu Kants<slei Kuupäev^.^^^/5' v"t-^/^=^2

669_SE_SK.pdf

Seletuskiri

Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnöu

l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk

Kehtivas Puhadeja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipiiha: 1)1. jaanuar - uusaasta; 2)-suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. paha; 4) l. mai - kevadpuha; 5) - nelipuhade l. puha; 6) 23. juuni - vöidupiiha; 7) 24. j uuni -jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 8 ) 24. detsember-jöululaupäev; 9) 25. detsember - esimene jöulupuha; 10) 26. detsember - teine jöulupuha.

2024. aasta aprilli löpus pöördusid 36 laste öiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni riigikogu poole ettepanekuga nimetada l . juunil tähistatav Lastekaitsepäev umber Lastepäevaks ning muuta see riiklikuks puhaksja puhkepäevaks. Ettepaneku esitasid eeskujuliikumine Valge Öhupall (Aga Minä MTU), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Naabrivalve, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Olumpiakomitee, Eesti Punane Rist, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Tervisedenduse Uhing, Eesti Ujumisliit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Eesti Ödede Liit, Eesti Ämmaemandate Ohendus, Haridus- ja Noorteamet, Kodututred, MTU Eesti Avatud Noortekeskuste Uhendus, MTU Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTU Lastekaitse Liit, MTU Peaasjad, MTU SEB Heategevusfond, MTU Vabatahtlikud Seltsilised, MTU Vaikuseminutid, Oma Pere MTU, Pimedate Ööde Filmifestival, Politsei- ja Piiri vai veamet, Päästeliit, Riigikohus, SA Kiusamisvaba Kool, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Päikesejänku lasteaed. Tartu Ulikooli Kliinikumi lastefond, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Ohendus Isade Eest MTU, Dimedium AS ning Forus.

Eestis tähistatakse lastekaitsepäeva alates l 990. aastatest Eesti Lastekaitse Liidu eestvedamisel. 12. novembril 2020. a. vöttis Riigikogu vastu seaduse eelnöu, millega täiendati riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga ning lisati lastekaitsepäev lipupäevade loetellu. Eespool mainitud organisatsioonid leiavad, et l . juuni peaks niiud olema ikkagi riiklik pidupäev, mil uhiskonna tähelepanu on suunatud lastele. Eesti Keskerakonna fraktsioon uhineb selle möttega. Selline otsus tugevdab eelköige peresuhteid, kuna vaba päev tekitab vanematele ja lastele vöimaluse veeta terve lastepäev koos. Samuti annab see tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastadajöuvarud, mis omakorda möjub positiivselt tööprotsessile tervikuna.

Riigikogus on seaduse vastuvötmiseks vajalik poolthäälteenamus.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analiius

Eelnöuga täiendatakse piihade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2, kuhu uhe punktina riigipuhade nimekirja lisandub l. juunil tähistatav Lastepäev. Eelnöu jöustumisel suureneb

riigipuhade arv Eestis kaheteistkumneni, mis on näiteks Euroapa Liidu riikide keskmise arvuga täiesti vörreldav.

3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroapa Liidu öigusele

Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnöus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi pöhiseadusele ja Euroopa Liidu öigusele.

4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse jöustumisel muutub l. juunil tähistatav Lastepäev riigipuhaks ja vabaks päevaks. See aitab kaasa olukorra kujunemisele, kus pered - vanemad, vanavanemadja lapsed - saavaa veeta Lastepäeva algusest löpuni koos, mis omakorda avaldab positiivset möju peresisestele suhetele ning röhutab perekondlike väärtuste ja laste eest hoolitsemise olulisust. See omakorda vöib positiivselt möjutada ka Eesti demograafilist olukorda, mille kriis on viimastel aastatel vaid suvenenud.

Samuti kaob seaduse vastuvötmisega olukord, kus l. juuni on tavaline tööpäev (kui ei lange laupäevale voi puhapäevale), mille lastevanemad reeglina veedavad tool, lapsed aga lasteaias voi koolis, nii et perekondadel ei tekigi vöimalust seda päeva tervikuna koos veeta.

Eelnöuga väheneb Eestis keskmine töönädala pikkus. Eurostati värsketel andmetel töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. See on Euroopa keskmisest näitajast (37,5 tundi nädalas) rohkem. Seega on Eestis vöimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa keskmisest luhemaks - vastupidi, see jöuaks keskmisele näitajale lähemale.

Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

5. Seaduse jöustumine

Seadus joustub l. jaanuaril 2026.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 02.06.2025

\r^JL~ Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

PTS_m_s_SK.docx

Seletuskiri
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Kehtivas Pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipüha:
1) 1. jaanuar – uusaasta;
2) – suur reede;
3) – ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai – kevadpüha;
5) – nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni – võidupüha;
7) 24. juuni – jaanipäev;
8) 20. august – taasiseseisvumispäev;
81) 24. detsember – jõululaupäev;
9) 25. detsember – esimene jõulupüha;
10) 26. detsember – teine jõulupüha.

2024. aasta aprilli lõpus pöördusid 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni riigikogu poole ettepanekuga nimetada 1. juunil tähistatav Lastekaitsepäev ümber Lastepäevaks ning muuta see riiklikuks pühaks ja puhkepäevaks. Ettepaneku esitasid eeskujuliikumine Valge Õhupall (Aga Mina MTÜ), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Naabrivalve, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Punane Rist, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Ujumisliit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühendus, Haridus- ja Noorteamet, Kodutütred, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Peaasjad, MTÜ SEB Heategevusfond, MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised, MTÜ Vaikuseminutid, Oma Pere MTÜ, Pimedate Ööde Filmifestival, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeliit, Riigikohus, SA Kiusamisvaba Kool, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Päikesejänku lasteaed, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefond, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Ühendus Isade Eest MTÜ, Dimedium AS ning Forus.

Eestis tähistatakse lastekaitsepäeva alates 1990. aastatest Eesti Lastekaitse Liidu eestvedamisel. 12. novembril 2020. a. võttis Riigikogu vastu seaduse eelnõu, millega täiendati riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga ning lisati lastekaitsepäev lipupäevade loetellu. Eespool mainitud organisatsioonid leiavad, et 1. juuni peaks nüüd olema ikkagi riiklik pidupäev, mil ühiskonna tähelepanu on suunatud lastele. Eesti Keskerakonna fraktsioon ühineb selle mõttega.
Selline otsus tugevdab eelkõige peresuhteid, kuna vaba päev tekitab vanematele ja lastele võimaluse veeta terve lastepäev koos. Samuti annab see tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastada jõuvarud, mis omakorda mõjub positiivselt tööprotsessile tervikuna.

Riigikogus on seaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälteenamus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2, kuhu ühe punktina riigipühade nimekirja lisandub 1. juunil tähistatav Lastepäev. Eelnõu jõustumisel suureneb riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni, mis on näiteks Euroopa Liidu riikide keskmise arvuga täiesti võrreldav.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele.

4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse jõustumisel muutub 1. juunil tähistatav Lastepäev riigipühaks ja vabaks päevaks. See aitab kaasa olukorra kujunemisele, kus pered – vanemad, vanavanemad ja lapsed – saavad veeta Lastepäeva algusest lõpuni koos, mis omakorda avaldab positiivset mõju peresisestele suhetele ning rõhutab perekondlike väärtuste ja laste eest hoolitsemise olulisust. See omakorda võib positiivselt mõjutada ka Eesti demograafilist olukorda, mille kriis on viimastel aastatel vaid süvenenud.

Samuti kaob seaduse vastuvõtmisega olukord, kus 1. juuni on tavaline tööpäev (kui ei lange laupäevale või pühapäevale), mille lastevanemad reeglina veedavad tööl, lapsed aga lasteaias või koolis, nii et perekondadel ei tekigi võimalust seda päeva tervikuna koos veeta.

Eelnõuga väheneb Eestis keskmine töönädala pikkus. Eurostati värsketel andmetel töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. See on Euroopa keskmisest näitajast (37,5 tundi nädalas) rohkem. Seega on Eestis võimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa keskmisest lühemaks – vastupidi, see jõuaks keskmisele näitajale lähemale.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

5. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2026.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 02.06.2025

Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

PTS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus

§ 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 muudetakse järgmiselt:

„Riigipühad ja puhkepäevad on:
1) 1. jaanuar – uusaasta;
2) – suur reede;
3) – ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai – kevadpüha;
5) – nelipühade 1. püha;
6) 1. juuni – lastepäev;
7) 23. juuni – võidupüha;
8) 24. juuni – jaanipäev;
9) 20. august – taasiseseisvumispäev;
10) 24. detsember – jõululaupäev;
11) 25. detsember – esimene jõulupüha;
12) 26. detsember – teine jõulupüha.“

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 02.06.2025

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 02.06.2025

Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

669 SE 25-01126-2.pdf

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.06.2025 /1-1/15-669; Riigikantselei / 09.06.2025 / 2-5/25-01126

Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 03.07.2025

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.06.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.7.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0639. Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655

.

Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0639 - Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.6.2025 resolutsioonile. 

Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium

Tähtaeg: 03.07.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb18ffbc-4e71-4ea2-9b11-243571cce7c6 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb18ffbc-4e71-4ea2-9b11-243571cce7c6?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	1.2-3/1589-1
Registreeritud	12.06.2025
Sünkroonitud	13.06.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari	1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.2-3/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Gerli Baida (Sotsiaalministeerium)
Originaal	Ava uues aknas

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE)

Failid

Digiallkirjad