MTÜ Looduse ja Inimeste Eest_vastus

Urmas Maranik

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

[email protected]

Teie 19.05.2025

Meie 12.06.2025 nr 14-5/251101/2504279

Austatud Urmas Maranik

Täname, et jagasite oma ühingu kriitilisi seisukohti kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute osas,

millega kavandatakse tuuleparke. Esitasite järgnevalt ka mõned küsimused, millele püüame

õiguskantsleri pädevust silmas pidades vastata.

Esmalt peame selgitama õiguskantsleri seadusejärgset pädevust ja tegevuspiire. Õiguskantsler

kontrollib seda, kas ja kuidas avalikku võimu teostavad asutused ja isikud järgivad hea halduse tava

ja isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet – selle ülesande täitmisel on õiguskantsleril

võimalik eksimusele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi. Õiguskantsler ei saa kedagi kohustada

oma tegevust või otsuseid muutma. Niisiis ei saa õiguskantsler asuda teiste pädevate asutuste

asemele otsuseid tegema ja hinnanguid andma. Kui mõne avalduse läbi vaatamisel tuleb esile

eksimus hea halduse tava vastu, siis mõistagi juhime sellele tähelepanu. Siiski ei saa õiguskantsler

hinnangut anda otstarbekuse seisukohalt. Ka ebaotstarbekad valikud võivad olla õiguspärased, kui

need on tehtud põhiseadusega kooskõlas olevaid reegleid järgides ja mahuvad oma sisult

õiguspäraste valikute raamidesse.

Küsisite, mida saab ette võtta, et tuuleenergeetika arendamine Eestis toimuks kooskõlas Euroopa

Liidu õigusega, pidades silmas looduskaitset?

Sellele küsimusele vastamine väljub õiguskantsleri pädevusest ja taandub poliitikakujundamisele.

Soovitame pöörduda Kliimaministeeriumi poole, kes vastutab nii energeetikapoliitika kui ka

keskkonnakaitse valdkonna poliitika kujundamise eest. Siiski tuleb silmas pidada, et ka

ministeerium ei saa suunata käimasolevaid planeeringumenetlusi, neid peatada ega lõpetada.

Juba menetluses olevate planeeringute puhul tuleb osaleda nende menetluses. Mõistagi on

tuuleparkide (eri)planeeringute puhul alus eeldada kohtuvaidlusi. Seni, kuni pole tehtud lõplikke

otsuseid ja planeeringu menetlused käivad, pole alust kohtusse pöörduda. Seadusega ettenähtud

menetlusreeglid selleks ongi, et neid järgides tehtaks õiguspäraseid otsuseid – ja et poleks põhjust

kohtusse pöörduda. Siiski ei saa alati vastandlikke huve niivõrd tasakaalustada, et kohtusse

pöördumise vajadus täielikult kaoks.

Enne kui kohalik omavalitsus eriplaneeringut kehtestada tohib, peab sellele heakskiidu andma ka

Maa- ja Ruumiamet, kes kontrollib planeeringu vastavust õigusaktidele ja maakonnaplaneeringutele

(planeerimisseaduse § 121). Ka selle menetlusetapi eesmärk on tagada õigusaktide järgimine.

Kui planeering on kehtestatud, saab seda vaidlustada kohtus. Seejuures on kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu puhul lubatud ka populaarkaebus avalike huvide kaitseks. Planeerimisseaduse § 123

järgi on igal isikul õigus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks

pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama

2

planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Küsisite, kuidas lahendada planeerimisseaduse rikkumise küsimused, kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu eelvalikuetapp oli näiline?

Ka selles osas tuleb toimida seaduses ettenähtud võimalusi järgides. Kuigi planeeringust huvitatud

isikul võib olla selged eelistused mõne asukoha osas, peab kohalik omavalitsus tagama, et

menetlusreegleid järgitakse ja otsused tehakse sõltumatult. Kohalik omavalitsus peab valima ka

õige menetlusliigi – tuuleparki on põhimõtteliselt võimalik planeerida ka detailplaneeringuga,

sealhulgas on võimalik ka üldplaneeringut muutev detailplaneering. Ainuüksi see, et planeeringust

huvitatud isikul on eelistused mõne asukoha osas, ei muuda planeeringut õigusvastaseks. Kui

menetlusreeglite rikkumisel on mõju otsuse sisule, võib see olla alus planeeringu kehtetuks

tunnistamisele (haldusmenetluse seaduse § 58).

Küsisite, kuidas lahendada tuuleenergia arendamisel hajaasustuse elanike diskrimineerimist

võrreldes tiheasustuse elanikega?

Ühtegi sellist õiguse üldakti, mis taolist erinevat kohtlemist ette näeks, meile teada pole. Kui ka

selline erinev kohtlemine oleks õiguse üldaktis ette nähtud, siis võib sellele olla ka õigustus. Ilmselt

viitate tuuleenergeetika planeerimise soovituslikele juhistele või mõnele maakonnaplaneeringule,

kus taoline suunis esitatud. Ka sellistele suunistele võib olla õigustus ja neid ei saa seetõttu

tingimata diskrimineerimiseks pidada.

4) Küsisite, kuidas saavutada olukord, kus kohalikud omavalitsused võtaks arvesse ka nende

inimeste arvamust ja allkirju, kes jäävad tuulepargi mõjualasse, kuid elavad naabervallas, ja nendegi

inimeste arvamust, kellel on tuulepargi mõjualas nn teine kodu.

Nagu ka Teile kohtumisel selgitasime, tuleb eristada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) §-s 32 järgi rahvaalgatust ja planeerimisseaduse alusel toimuvat planeerimismenetlust.

KOKS § 32 puhul on ette nähtud, et kohaliku elu küsimuse lahendamiseks esitatud rahvaalgatuse

puhul peab kohalik omavalitsus kontrollima seda, kas algatusele allkirja andnud inimesed on ikka

selle omavalitsuse elanikud – see on oluline seadusega ettenähtud künnise nõude täitmiseks.

Kohaliku elu küsimuste puhul on olulised just kohalike elanike seisukohad.

Planeerimisseadus sellist nõuet ei sätesta. Planeeringu menetlus on avatud kõigile, kes soovivad

selles osaleda. Ühtegi arvamust kõrvale jätta ei või. See ei tähenda, et menetleja ei võiks otsuse

tegemiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja kaalutlusotsuse tegemiseks välja selgitada,

mis on ühe või teise arvamuse esitaja seos planeeringualaga. See võib olla oluline arvamusele õige

ja sobiva kaalu andmiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]