Järelevalve akt

Saku Vallavalitsus [email protected] Juubelitammede tee 15 Saku vald, Saku alevik, 75501, Harjumaa

JÄRELEVALVE AKT

12.06.2025 nr 5.1-3/16203-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja

lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Saku Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö korraldamiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).

1.3. Järelevalve teostamise koht: Saku Vallavalitsus (registrikood 75019738), aadress

Juubelitammede tee 15, Saku vald, Saku alevik, 75501, Harjumaa. Kontaktandmed: telefon +372 671 2431, e-post [email protected].

1.4. Paikvaatluse aeg: 25.03.2025, kell 14.00-16.00

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse

juhtivspetsialist Aasa Harjak ja peaspetsialist Monika Aun.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide, STAR andmete analüüs, kirjalik küsitlemine ja intervjuu.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid sotsiaalhoolekandeteenistuse juht Eike Hunt,

lastekaitsetöötajad Anne Rannaveski-Pool, Anu Mesila, Triin Voodla ja Annika Saar. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Saku Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast

lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 17201191701 lastest teada saamisel viivitamata hinnanud laste abivajadust ega laste abistamiseks meetmeid pakkunud.

2

2.2 LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23263983088, 17201191701 ja 22255541547 lähtunud laste huvidest.

2.3 LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 23263441003, 22255541547 ja 24274397886 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust.

2.4 LasteKS § 28 lõige 2 punkt 1, mille kohaselt lapse abivajadust hinnates tuleb anda hinnang

lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23263441003 ja 17201191701 hinnanud lapse abivajadust.

2.5 LasteKS § 28 lõike 2 punkt 2, mille kohaselt tuleb anda hinnang last kasvatava(te) isiku(te) vanemlikele oskustele. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24272664642 hinnanud last kasvatava isiku vanemlikke oskusi.

2.6 LasteKS § 29 lõige 1, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele heaolu toetavaid meetmeid kohaldada viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24272664642 taganud lapse heaolu toetavaid meetmeid viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid.

2.7 LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSs sätestatud korras. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 23263441003 ja 24272664642 rakendanud võrgustikutööd.

2.8 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva

möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 24271078749, 23263983088, 23263441003, 22255541547, 25276295924, 24272664642 ja 24274397886 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist.

2.9 LasteKS § 29 lõige 4, mille kohaselt võib juhtumikorralduse algatamata jätta ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Lastekaitsetöötaja ei olnud kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23263983088 ja 22255541547 algatanud juhtumimenetlust, kuigi ühekordse meetmega laste/pere abivajadust rahuldada ei ole võimalik.

2.10 LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse

3

ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 17201191701 ja 24273860540 lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitanud ning dokumenteerinud lapse arvamust.

2.11 SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda

STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 22255541547, 25276295924 ja 17201191701 kandnud abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi.

SKA tuvastas sätestatud nõuete täitmisel puudusi kõige enam LasteKS § 29 lõikes 3 sätestatud nõude täitmisel. Punktides 2.1-2.7 ja 2.9-2.12 välja toodud rikkumisi ei hinda SKA süsteemseteks. Vaatamata puudustele on juhtumikorraldustes lähtutud laste huvidest ja lapsed ei ole jäänud vajaliku abi ja toetuseta. Lastekaitsetöötajad on teinud enamikes juhtumites aktiivset juhtumikorralduslikku tööd. Eeltoodust tulenevalt lõpetab SKA järelevalvemenetluse. III JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1 Saku valla üldandmed ja lastekaitsetöö korraldus Saku haldusterritooriumil elab 01.01.2025 seisuga 3386 alla 19-aastast last. Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalhoolekandeteenistuse juht ning vallas töötab neli lastekaitsetöötajat. Kõigil lastekaitsetöötajatel on kõrgharidus ning nad omavad kehtivat sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele. Saku Vallavalitsus kontrollib kord aastas LasteKSs §20 sätestatud piirangute puudumist kõikide lastega töötavate teenistujatel. Viimane päring karistusregistrisse on 12.03.2025. Lastekaitsetöötajate vahel on ülesanded jaotatud fookusega, et lastekaitse peaspetsialist koordineerib juhtumitega seotud tööd, juhib teenuste kättesaadavust, nõustab peresid, tegeleb laste eestkoste ja asendushooldusega, kaks lastekaitsespetsialisti nõustavad lastega peresid ja tegelevad juhtumite lahendamisega ning ühe lastekaitsespetsialisti ülesanne on erivajadusega laste perede nõustamine ja neile teenuste korraldamine. Kõigil sotsiaalteenistuse töötajate, sh lastekaitsetöötajatel võimaldatakse individuaalset supervisiooni. Kord kvartalis toimuvad lastekaitsespetsialistidel kovisioonid naabervaldade kolleegidega. Koolitustel osalemine toimub keskmiselt arvestusega 1-2 koolituspäeva kuus. Lastekaitsetöötajate osalemine tasulistel koolitustel toimub samadel alustel teiste vallavalitsuse spetsialistidega. Lisaks on vallavalitsuse kodulehel kajastatud vajalikud teenused ja toimingud lapse toetamise võimalustest. Lastekaitsealast teavitustööd tehakse valla ajalehes, valla kodulehel, Saku lastekaitse facebooki profiil, kus kuvatakse infot koolituste, valdkonna sündmuste ja uuringute kohta ning kajastatakse lastekaitse temaatilisi artikleid. Sotsiaalhoolekandeteenistuse juht toob Saku valla tugevusena välja, et lasteaedades ja koolides on pööratud suurt rõhku tugispetsialistide olemasolule ja tugimeeskondade toetamisele. Lisaks

4

on pööratud tähelepanu lastele huvitegevuse ning liikumis- ja sportimisvõimaluste loomisele ja nende kättesaadavuse tagamisele kõigile valla elanikele. 3.2 Järelevalve menetlus Järelevalve haldusmenetlus lastekaitsetöö üle algatati 05.03.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumeid (sh lapse huvide tagamine, tema heaolu toetavate meetmete kohaldamine ja lapsevanemate vaheliste suhete toetamine). Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid sotsiaalhoolekandeteenistuse juht ja lastekaitsetöötajad. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumite vaates ning temaatikaga seotud koostööpartneritest/võrgustikuliikmetest. Paikvaatlus ja vestlused sotsiaalhoolekandeteenistuse juhiga ning lastekaitsetöötajatega toimusid Saku Vallavalitsuses 25.03.2025. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastasid üheksa võrgustikuliiget, kes hindasid kümne punkti süsteemis koostööd Saku Vallavalitsusega kokkuvõttes 9-le punktile. Küsimuste vastustest tuli välja, et lastekaitsealast koostööd on enamus vastanutest hinnanud väga heaks, omavaheline suhtlemine on olnud avatud ja regulaarne, koostöö on olnud sujuv, usaldusväärne ja tõrgeteta. Lastekaitsespetsialistid on olnud koostöövalmid, andnud asjakohast nõu/infot ja püüavad juhtumitega seotud olukordadele leida lahendusi. Lastekaitsespetsialistid on hoolivad ja tegutsevad laste huvides, isegi keerulistes olukordades. Mõnel juhul on välja toodud kitsaskohana teenusepakkujate ebavõrdset kohtlemist sh koostöö sõltumist isiklikest kontaktidest, samuti on täheldatud, et eelistatakse abivajajat suunata mujale teenusele (nt Tallinnasse), kuigi spetsialistid on piirkonnas olemas. Teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile avaldavad mõju teenusepakkujaga lühiajaline lepingu sõlmimine, mistõttu teenused ei jõua alati nende peredeni, kes neid kõige enam vajaksid. Tähelepanekuna on välja toodud, et vallapoolsete teraapiaruumide broneerimisesüsteem võiks olla lihtsam ja kasutajasõbralikum. Enamus vastanutest tunnustavad Saku valla lastekaitsetöötajaid pühendumise, koostöövalmiduse ja julgust laste huvide eest seismisel. 3.3 Paikvaatluse ja küsitluse kokkuvõte Saku haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024/2025 on ennetus- ja võrgustikutöö arendamine ning uute tõenduspõhiste sekkumiste ja teenuste võimaldamine abivajajatele. Kohalikul tasandil on lastele ja nende peredele võimaldatud mitmesuguseid tugiteenuseid, sealhulgas pereteraapiat, psühholoogilist nõustamist, kogemusnõustamist, mänguteraapiat, loovteraapiat, savivälja tööd, leina- ja kriisinõustamist ning vastavalt lapse vajadustele ka täiendavaid teenuseid, nagu psühhiaatrilised uuringud. Vajaduse korral abistatakse vanemaid teenuste eest tasumisel, et tagada laste heaolu ja perede tugi. Lastekaitsetöö peamised teemad hõlmavad laste käitumisprobleeme, koolitõrkeid, hariduslikke või muid erivajadusi, enesevigastamist ja väärkohtlemist, suhtlus- ja hooldusõigusega seotud küsimusi, peresisest ja -välist vägivalda ning õigusrikkumisi. Üle kümne aasta on laste ja perede heaolu tagamiseks korraldatud erinevate koostööpartnerite haridus- ja sotsiaalteenistuse spetsialistide, noortekeskuse, politsei ning lasteasutuste tugimeeskondade vahelisi võrgustikukohtumisi eesmärgiga edendada omavahelist koostööd ning pakkuda terviklikke lahendusi laste ning perede probleemidele. 2024. aastal toimusid kaks

5

koostöökohtumist Saku Tervisekeskuse, haridusteenistuse ja lastekaitsespetsialistide osavõtul leidmaks vallaelanike vaimse tervise probleemidele sobivaid lahendusi.

Lisaks sellele toimuvad igakuiselt väiksemates gruppides partnerite vahelised kohtumised (nt politseiga, projekti „Täiskäik“ raames). Aastas korra korraldatakse vallavalitsuse lastekaitsespetsialistide ja valla hallatavate asutuste (koolide, lasteaedade, noortekeskuse) esindajatega kohtumisi, et arutada järgmise aasta plaane ja teha kokkuvõtteid eelnenud perioodist. Samuti külastavad lastekaitsespetsialistid erinevaid lasteasutusi, tutvustavad lastekaitsetööd, osalevad lastevanemate üldkoosolekutel ning vahetavad igapäevaselt infot haridusasutuste tugimeeskondadega.

Laste ja perede toetamiseks viiakse igal aastal ellu uusi tõenduspõhiseid programme ning leitakse abivajajatele sobivaid teenuseid ja tegevusi.

Alates 2024. aastast on loodud koolitõrkega laste vanemate tugigrupp, HOL projekti raames on haridusteenistuses tööd alustanud noorte heaolu spetsialist, kelle sihtrühma kuuluvad koolikohustuse mittetäitjad ja NEET-noored. Lisaks tegutsevad vallas mitmed ennetus- ja tugiteenused: SPIN grupp (alates 2021); ennetusprogramm „Puhas Tulevik“ (alates 2020); taastav õiguse toel lahendatakse konflikte ja riskikäitumist; projekt „Täiskäik“ (alates 2025) beebivanematele suunatud õpiampsud lapse arengu toetamiseks.

Alates 2023. aastast on Saku valla poolt võimalik abivajavale lapsele ja tema perele pakkuda SOS Lasteküla Eesti Ühingu peretugevdusprogrammis osalemist, käesolevast aastast kuni seitsmele perele.

Lastevanemate vaheliste hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste ennetamiseks ja/või lahendamiseks pakutakse peredele vanemluskoolitusi („Imelised aastad“, Gordoni perekool), pereteraapiat ja -lepitusteenust. Tähelepanuta ei jää olukord, kui üks vanem tahab piirata lapse ligipääsu teisele vanemale või kahjustada muul viisil lapse huve, siis peetakse oluliseks tuua lapse arvamus/hääl nähtavale. Kolme aasta jooksul on Saku vallas menetletud 49 hooldus- ja või suhtlusõigusega seotud juhtumit. Ühe juhtumi puhul on rakendatud lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluses ettekirjutust, millega kohustati tegema koostööd lastekaitsetöötajaga. Lisaks on ühe hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluse puhul määranud kohus lapse teovõime laiendamise menetluses Saku valla erieestkostjaks. Lastekaitsejuhtumite lahendamisel pakuvad juriidilist tuge vallavalitsuse jurist ja vallasekretär. Lapsevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluste lahendamisel suunatakse vanemad enamasti riiklikule perelepitusteenusele, et leida lapse parimaid huve silmas pidades sobiv kokkulepe. Siiski on esinenud olukordi, kus teenuse kättesaadavus on olnud piiratud või lepitusprotsessi käigus lepitaja vahetus on raskendanud vanemate usalduslikku koostööd ning kokkuleppele jõudmist. Vajadusel osaleb lastekaitsetöötaja lepitusmenetluses, eelkõige juhtudel, kus vanem on teavitanud kohut teise vanema poolt lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumisest. On ette tulnud juhuseid, kus kohus kutsub vanemad isiklikule kohtumisele, et lahendada last puudutav lahkheli, kaasates juhtumi lahendamisse ka lastekaitsespetsialisti. 3.4 Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve menetluses analüüsiti STARi kantud juhtumte viitenumbritega 24271078749, 23263983088, 23263441003, 22255541547, 25276295924, 17201191701, 24273860540 (koos lihtmenetluse viitenumbriga 24272664642), 24272641005, 24274496426, 24274397886 menetlemist. SKA võimaldas lastekaitsetöötajatel järelevalvemenetluse ajal kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta.

6

Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs edastati Saku Vallavalitsusele 11.06.2025 (nr 5.1- 3/6670-3, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). IV TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1 Tähelepanekud

4.1.1 Järelevalve menetluses tuvastati juhtumeid, kus lapsele/perekonnale on avatud mitu

juhtumit. SKA juhib tähelepanu, et kogu teave lapse/laste ja pere kohta peaks olema koondatud ühte menetlusse. See võimaldab tagada kiire ja hõlpsa ülevaate juhtumikorralduse olulistele faktidele ja väldib segadust menetlemise käigus. Kui ühe lapse kohta on juba algatatud mitu paralleelset menetlust, siis saab osad neist lõpetada, sisestades vajaliku info ühe menetluse alla.

4.1.2 Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid teevad, pööraksid lapse huvidele erilist tähelepanu kõigi ülejäänud asjaolude kõrval. Seejuures on äärmiselt oluline, et selgitataks piisava hoolikusega välja, milline otsus on konkreetses olukorras lapse huvidele enim vastav. Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid (LasteKS § 21 lõige 3). Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Soovitame tutvuda Lapse osalusõiguse rakendamise juhendiga.

4.1.3 Tegevuskavasse toodud abimeetmed peavad olema mõtestatud ja eesmärgipärased, et

tagada lapse abivajaduse rahuldamine ja juhtumi lahendamine. SKA juhib tähelepanu, et tegevuskava koostamise ja abi osutamisel tuleb maandada kõiki hinnatud riskifaktoreid. Juhul kui pakutavad abimeetmed ei aita lapse olukorda lahendada, on vajalik tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine (vahehindamised, püstitatud eesmärkide analüüs jt toimingud). Vahehindamisel täiendatakse abivajaduse hinnangut uue infoga sõltuvalt juhtumi keerukusest ja muutlikkusest. Suurim ajavahemik, mille järel vahehindamist teha, on iga kuue kuu möödudes, kuid keerulisemate juhtumite puhul oluliselt sagedamini. Vahehindamise sagedust aitavad planeerida lapse vanus, abivajaduse olemus ja tegevuskavas planeeritud sekkumised. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu juhtumiplaani/tegevuskava kinnitamisele. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu ja toimetulek.

7

Oluline on ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet, mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. SKA juhib tähelepanu, et kui STARis on lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi kättesaadavad.

4.1.4 Kodukülastusi ei ole õige jätta tegemata põhjendusel, et lapsevanem ei ole nõus või vallal on olemas omad nõustamisruumid. SKA juhib tähelepanu, et kodukülastus võimaldab hinnata lapse elukeskkonda, elamistingimusi ja suhete dünaamikat loomulikus keskkonnas. Kodukülastuse käigus on võimalik saada täiendavat infot, mis vestlustes tööruumides lapse ja vanematega ei pruugi välja tulla. Pere külastamine nende kodus on hea võimalus vestelda lapse ja tema pereliikmetega - kodune keskkond on tuttav ja turvaline ning võib pakkuda võimaluse arutleda teemadel, millest kontoritingimustes ei ole lapse või pere jaoks mugav rääkida. Kodukülastusakt peab vastama HMS §s 18 sätestatud nõuetele. Sotsiaalkindlustusamet on avaldanud kodulehel soovitusliku kodukülastusakti vormi.

4.2 Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: 4.2.1 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt

nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.

4.2.2 Saku valla lastekaitsespetsialistid on küll teadlikud LSV juhtumite lahendamise e- kursusest Digiriigi Akadeemia keskkonnas, kuid kõik ei ole seda veel läbinud, mistõttu soovitame kursus võimalusel läbida.

(allkirjastatud digitaalselt) Monika Aun peaspetsialist (järelevalve)