Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Hanna Maria Kokla Välisministeerium [email protected]

Teie 21.05.2025 nr 15.1-2/3334 Meie 12.06.2025 nr 2.3-5/25/1782-2

Arvamus andmekogu põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks välisministri määruse

„Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste ja Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste

andmekogu põhimäärus“ eelnõu.

Meil on esitatu esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 4 järgi peetakse andmekogu digitaalselt ühetasandilise infotehnoloogilise

andmekoguna. Selgitame, et kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduse § 35

punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja

registri pidamise organisatsiooniline struktuur ning andmete vahetamine eri tasandite

vahel. Kehtiva avaliku teabe seaduse (AvTS) § 435 aga andmekogu tehnilise ülesehituse

detailset sätestamist põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas kirjeldatakse kehtivates

põhimäärustes andmekogu eri tasandeid ka praegu, jääb enamasti selgusetuks, mida

andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad.

Samuti ei ole enam asjakohane põhimääruses märkida, et andmekogu peetakse

digitaalselt. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi

kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust. Seetõttu teeme ettepaneku

kõnealune säte põhimäärusest eemaldada.

2. Eelnõu § 12 järgi on andmekogusse kantud andmetel informatiivne tähendus. Märgime, et

kuigi AvTS seda nõuab, on selline säte sisutühi. Ilmselgelt asutus lähtub oma töös

andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Nii

on kohatu põhimääruses märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne

tähendus. Seadus peab eristama üksnes neid juhte, kus andmekogu andmetel on

kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte põhimäärusest

eemaldada.

3. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise

kord, sh andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad

ja andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Andmekogude juhendis on

inspektsioon loetlenud olulised küsimused, mida põhimäärusega reguleeritakse ning

olulisteks küsimusteks on nii andmekogu kasutajad kui ka juurdepääs andmekogu

andmetele. Juhendis on selgitatud, et põhimääruses saab ära määrata, millised

kasutajaõigused ja kuidas luuakse ning lõpetatakse ning milliseid andmeid mingit liiki

kasutajad näevad. Samuti tuleks põhimääruses kirjeldada, kes ja millistel tingimustel

andmekogus olevatele andmetele juurdepääsu saavad.

2 (2)

Eelnõu § 9 eesmärk ongi reguleerida juurdepääsu andmekogusse kantud andmetele.

Nimetatud paragrahvi lõigetest 1 ja 2 nähtub, et andmekogu sisaldab

juurdepääsupiiranguga andmeid ning juurdepääs andmekogu andmetele on asjaomaste

ametiasutuste teenistujatel ning vastutava töötleja ja järelevalveasutuse volitatud isikutel.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et andmekogusse kantud andmed on kättesaadavad

ministeeriumide ja ametite määratud isikutele, kellele on vormistatud kasutajakonto ning

kes saavad andmekogusse siseneda isikustatult. Andmekogu põhimäärusest aga ei nähtu,

kuidas toimub kasutajakontode loomine ja lõpetamine. Palume põhimäärust selles osas

täiendada.

4. Eelnõu § 9 lõike 3 järgi hoitakse andmekogu kasutaja kohta andmekogus kasutaja nime,

isikukoodi ja kontaktandmeid ehk tegemist on isikuandmetega. Eelnõu § 10 järgi

säilitatakse andmekogus andmeid alaliselt, millest võib välja lugeda, et alalisele

säilitamisele kuuluvad ka kasutajate andmed.

Siinjuures peame aga vajalikuks selgitada, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5

lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete

säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on

saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, tuleb

andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Ilmselt

puudub vajadus kasutajate andmeid alaliselt säilitada, mistõttu palume põhimäärust selles

osas täiendada ning määrata kasutajate andmete säilitamiseks eesmärgist tulenev

konkreetne säilitamise tähtaeg. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144